Investeerimisõpik
- Rain Lõhmus:Investeerimine 4X4
- Mis on investeerimine?
- Investeerimisprotsess
- Aeg ja investeerimine
- Risk ja tulusus
- Maksundus
- Kasulikud artiklid
- Lingid
1. Rain Lõhmus:Investeerimine 4X4
Osa 1. Alusta täna!
Mis on nende inimeste rikkuse allikas? Pension? Pärandus? Lotovõit? Vaevalt.
Ja miks nii palju just eakaid inimesi?
Õige vastus on: AEG ja INVESTEERIMINE.
Aeg ja investeerimine kokku annavad rahale kumulatiivse tootluse.
Albert Einstein on nimetanud kumulatiivset tootlust kõikide aegade suurimaks matemaatiliseks avastuseks. Mis see siis on?
Pidevalt investeeritud raha kasvab geomeetrilises progressioonis.
1, 2, 4, 8, 16, 32, 64 jne.
Ei usu ? Teeme proovi.
a) üks miljon eurot 1.oktoobril kätte
b) õigus investeerida 1 sent 1.oktoobril kuuks ajaks tootlusega 100% päevas.
Vale!
1 sent investeerituna on suurem. Kuidas?
Algus...
1. oktoober = EUR 0.01
2. oktoober = EUR 0.02
3. oktoober = EUR 0.04 jne.
Kuid 1/3 aega on kulunud ja 5 eurot pole just liiga palju.
20. oktoobriks on 1 sent kasvanud 5242.88 euroks.
Järele on jäänud 11 päeva. Vaadakem, mis saab edasi.
Järele on jäänud üks nädal. Edasine tasub vaatlemist juba päevhaaval:
26 oktoober = EUR 335 544.32
27 oktoober = EUR 671 088.64
28 oktoober = EUR 1 342 177.28
29 oktoober = EUR 2 682 354.56
30 oktoober = EUR 5 368 709.12
31 oktoober = EUR 10 737 418.24
1 sent muutub 100 % päevatootluse juures ühe kuuga enam kui kümneks miljoniks euroks. Loomulikult pole 100% päevatootlus reaalne. Ka 100% aastatootlust pole pikaajaliselt reaalne. Ja ega keegi alusta investeerimist ka ühest sendist.
Näiteks 10000 eurose investeeringu kasv 5%, 10%, 12% ja 20% aastatootlusega?
Tootlus/aeg
|
10 aastat
|
20 aastat
|
30 aastat
|
40 aastat
|
5% aasatas
|
16289
|
26533
|
43219
|
70400
|
10% aastas
|
25937
|
67275
|
174494
|
452593
|
12% aastas
|
31058
|
96463
|
299599
|
9305090
|
20% aastas
|
61917
|
383376
|
2373763
|
14697716
|
Pole lugu. Oluline pole mitte täna olemasoleva summa suurus, vaid see, et alustad.
Alustades täna väikeste summade regulaarset investeerimist ning olles püsiv, võid osa saada samasugusest kasvust. Väikeste summade kaupa investeerimisel vähenevad ka riskid (sellest edaspidi).
Aga veendu ise, selline oleks Sinu finantstulevik investeerides tänasest regulaarselt 100 eurot kuus. Regulaarne investeering 100 eurot kuus 5%, 10%, 12% ja 20% aastatootlusega:
Tootlus/aeg
|
10 aastat
|
20 aastat
|
30 aastat
|
40 aastat
|
5% aastas
|
15 528
|
41 103
|
83 226
|
152 602
|
10% aastas
|
20 485
|
75 937
|
226 049
|
632 408
|
12% aastas
|
23 004
|
98 926
|
349 496
|
117 648
|
20% aastas
|
37 610
|
310 965
|
229 778
|
1 673 849
|
72 reegel aitab leida aega aastates, mille jooksul Sinu vara kahekordistub. Selleks tuleb jagada arv 72 investeeringu oodatava aastatootlusega.
12% oodatava aastatootluse juures kahekordistuks Sinu vara iga 6 aasta järel -
72 / 12 = 6
6 aastaga saab 10 000 eurost 20 000
12 aastaga 40 000
18 aastaga 80 000 jne, jne.
Kuna pikaajaline investeering kasvab geomeetrilises progressioonis, on magusaimad aastad just viimased. Tee viimaste aastateni algab aga paraku alati esimesest.
Tänastel 20 ja 30 aastastel on seetõttu palju suuremad võimalused oma vara kasvatada kui 40 või 50 aastastel.
Aga eks ütle vanasõnagi - parem hilja kui mitte kunagi.
Tähtis on alustada täna. Täna.
Nii lihtne see eakate inimeste "saladus" ongi.
Tööga? Jah, kui oled pop-staar, tippsportlane, tippadvokaat.
Enamus inimesi maailmas on saanud rikkaks ettevõtja või investorina.
Mõlemal juhul läbi aktsiate omamise.
Kas pole see just sama number, mida tuttav maakler sulle on lubanud? Miinimumnõue, et üldse tasuks aktsiaturule minna. Bill Gates-i ja Larry Ellisoni Microsoft (MSFT) ja Oracle (ORCL) läksid börsile 1986 aastal ja on oma omanike vara suurendanud vastavalt 300 ja 500 korda.
Me oleme investorid. Me otsime mõõduka riskiga tootlust.
Gates ja Ellison on ettevõtjad. Ettevõtjat eristab investorist teistmoodi mõtlemine. Teda huvitab ainult kasv. Ta on valmis riskima. Ta on valmis ka kaotama. Ja paljud kaotavad.
Iga Microsofti, Oracle-i ja Hansapanga kohta tulevad kümned hääbunud konkurendid.
Buffetil ei ole olnud suuri ebaõnnestumisi. Ka täna on kusagil sirgumas üks või mitu uut Buffetit, kes teenivad aastast aastasse 25% või enamgi. Aga vist ei ole tark oletada, et just SINA oled järgmine.
Eeldab tulude reinvesteerimist ja ei arvesta tehingukulusid ega makse.
Ajaloolised tulemused ei garanteeri tuleviku tootlust.
Võlakirjad 6% aastas. Pangadeposiitide tootlus on sarnane lühiajaliste võlakirjade tootlusele. Sarnane pilt avaneb Saksamaa, Inglismaa ja Jaapani finantsturgude pikaajaliste tootluste osas. Aktsiate pikaajaline tootlus kaldub olema 5-6% võrra kõrgem võlakirjade/pangadeposiitide omast.
1979 a lõpul investeeritud $1 hüpoteetiline väärtus 1999 aasta lõpuks.
Tootlus%
|
Ühe investeeritud USD väärtus
|
|
USA aktsiad (S&P 500 indeks)
|
17.9%
|
27 USD
|
Rahvusvahelised aktsiad (MSCI EAFE indeks)
|
14.8%
|
16 USD
|
USA pikaajalised võlakirjad
|
10.7%
|
7.62 USD
|
USA lühiajalised võlakirjad
|
6.9%
|
3.79 USD
|
USA ärikinnisvara (NCREIF indeks)
|
8.1%
|
4.71 USD
|
Kuld
|
-2.8%
|
0.57 USD
|
Vaid ülejäänud 1/10 sõltub konkreetsete väärtpaberi valikust, ajastamisest ning teistest teguritest.
- Läbi aegade on inimesed arvanud, et aktsiad on pangadeposiitidest ja võlakirjadest riskantsemad. Ja nõudnud aktsiatelt seetõttu kõrgemat tootlikkust. Ühe ettevõtte aktsia kindlasti ongi. Paraku on see aga vaid pool tõde. Sellest aga lähemalt järgmine kord...
- Aktsia tähendab osakest ettevõttest. Ettevõte on imeline organism. Ta on loodud kasvama. Kas oled kohanud ettevõtet, mis plaaniks aastast aastasse tegevusmahtude kahanemist? Või samal tasemel püsimist?
Võrdleksin ettevõtet majaga, mille ruutmeetrite arv kasvab 10% aastas.
Kumb on väärtuslikum - kas tavaline või 10% aastas kasvav maja?
Ettevõtetel on täiendav väärtuslik lisaomadus. Enamus ettevõtteid suudab kohaneda inflatsiooniga. Tõsta vajadusel toodete hindu ja kasvatada sellega kasumit.
Kui suur on tegelik risk ning kuidas seda vähendada?
Sellest järgmisel korral...
Seitse nädalat hiljem tabab börsi kuulus krahh - järgmise 34 kuu jooksul on aktsiaid vabalanguses. 8 juulil 1932 on DJ väärtusest järgi 41.22 punkti.
Kuid ...
Kuid juba vähem kui nelja aasta möödudes olnuks Sinu varandus suurem kui Sinu üle nalja visanud pangadeposiite tegeval töökaaslasel.
Keset ajaloo suurimat börsi/majanduskriisi!
60 000 dollarit.
OK, päris mitte niipalju kui lubas Raskob, aga kekmine aastatootlus 13% siiski.*
Teiseks, ka siiani ajaloo kõige raskemates tingimustes leidis taas kinnitust tõsiasi - kannatliku investori jaoks pakuvad aktsiad alati paremat tootlust kui võlakirjad/pangahoiused.
Ostes iga kuu võrdse summa eest aktsiaid, ostad tükkides rohkem aktsiaid siis, kui hinnad on odavad(turg langeb) ning vähem kui hinnad on kõrgemad ( turg tõuseb).
Näide: Strateegiat järgides oleksid Sa täna plussis ka siis kui alustanuks investeerimist Hansapanga aktsiasse 1997 aasta suvel. Siis kui aktsia hind oli 230.!!!
Pole olemas kõige paremat aktsiat. Ükski aktsia pole riskivaba. Varem või hiljem juhtub iga firmaga midagi. Üksiksündmuse juhtumist on sama raske ette ennustada kui konkreetse lennuki alla kukkumist. Ei usu?
Vanarahva tarkuse - ära pane kõiki mune ühte korvi - finantsalase tõlgenduse eest on antud Nobeli majanduspreemia. Mitte asjata.
Korraliku hajutatuse saavutamiseks on täna vajalik 30-50st aktsiast koosnev portfell.
Mida teha siis kui raha on selleks liialt vähe?
Minu soovitus on indeksifondid. Miks indeksifondid?
Esiteks, indeksifondide kulud on tavalistest aktsiafondidest palju madalamad. Üle 70% aktsiafondidest kogu maailmas jääb igal aastal indeksite tootlusele alla.
Teiseks, tavaliste aktsiafondide investeerimisstrateegiatest on sageli raske aru saada. Sageli müüakse kliendile üleskiidetud põrsast kotis. Indeksifondide pikaajaline tootlus on paremini etteaimatav.
Biotehnoloogia 90ndatel. Internetiaktsiad aastal 2000. Jaapan 90ndatel. Eesti ja Ida Euroopa 1997-1998.
Lootes oma nn. koduturu tundmise eelistele, võtame tegelikult endale tohutu ja asjatu riski. Kriisid tabavad ka majandusharusid, riike ja piirkondi.
Kui Sa just ei ole endale koduturul leiba teeniv maakler, on patriotism investeerimisel liialt kallis.
Mida teha?
Hajuta majandusharude, riikide ja piirkondade vahel. Lihtsaim viis seda saavutada on taas indeksifondide vahendusel. Täna on lihtne osta erinevaid riike ja majandusharusid katvaid indekseid. Nendele lisaks on alati võimalus lisada üksikaktsiaid.
Turu langedes paanitseda ja müüa portfell. Isegi siis kui kavatsed hiljem tagasi osta.
Miks?
Sest see on ainuke võimalus maha magada langusele järgnevad tõusud. Tõusud aktsiaturul juhtuvad sageli ootamatult.
Näide: Üks 1979 aastal aktsiaturule investeeritud dollar olnuks 1999 aasta lõpus väärt 26.82 dollarit. 20 aastane periood sisaldab 240 kuud.
Kui oletada, et sama 1 dollarine investeering oleks aktsiaturult kõrval olnud vaid 15 parimat börsikuud, olnuks ta väärt vaid 6.81 dollarit.
Siiski ligi 2 x rohkem kui võlakirjad, aga vahe on märgatav.
Sinu vennale pärandas Ernst 30 000 dollari väärtuses internetifirma Yahoo! (sümbol: YHOO) aktsiaid.
Sina oled endiselt USA valitsuse kreeditor, Sinu vend Yahoo aktsionär. Miks?
Kui vahetan aktsiad võlakirjade vastu ja võlakirjad kukuvad...
Lihtsam ja kindlam on mitte otsustada... Vähemalt täna mitte.
Ning midagi nagu ei juhtuks.
Eesti pankades oli 2011 aasta alguses tähtajalisi hoiuseid 3,8 miljardit eurot.
6% juures kasvab see summa 30 aastaga 22 miljardiks euroks.
Kui mäletate, on aktsiate pikaajaline tootlus olnud keskeltläbi 12% aastas.
12% tootluse juures kasvab sama summa 30 aastaga 115,3miljardiks euroks.
Veenab?
Millised on investeerimise alustamiseks vajalikud sammud?
Kuhu investeerida?
Pead teadma distantsi pikkust ning omama realistlikke eeldusi oma võimete suhtes.
Eesmärk on oluline. Eesmärk aitab Sind kõhkluse hetkedel püsida valitud kursil.
Karta on, et ka kõhklushetki tuleb.
Mida pikem, seda suuremad on Sinu valikud Numbrilise eesmärgi ja ajahorisondi kokkusobitamisel.
Investeerimisfond on tegelikult valmistehtud aktsiaportfell.
Minu soovitus on indeksifondid. Miks?
Alustamiseks sobivad indeksfondid on näiteks: IVV, IEV, QQQQ, Russell.
Sest üksikaktsia on alati seotud suure riskiga. Maailmas pole ühtki lõpuni kindlat aktsiat.
Ja võib olla oled just Sina see, kes enne teisi märkab järgmist suurt VÕITJAT.
Parim viis rikkuse pikaajaliseks kasvatamiseks on investeerimine. Investeerimist ja säästmist tuleb käsitleda erinevalt, sest säästmise all võib mõista raha kogumist ja paigutamist nt. tähtajalistesse hoiustesse ning investeeringute all mõistetakse praeguste rahaliste vahendite paigutamist tulevikus saadava tulu ja rahavoo nimel. Investeerimine on näiteks mõne ettevõtte väärtpaberi ostmine. Investeeringute käsitlemise puhul säästud siiski möödapääsmatud, sest sageli alustatakse kõigepealt säästmisega ning seejärel investeerimisega. Säästud sõltuvad omakorda sissetulekust ja tarbimisest.
Investeerimistegevus jaotatakse enamasti kaheks: reaalinvesteeringud ja finantsinvesteeringud. Esimene neist tähendab reeglina materiaalse vara nt. maa, tööpingid jms ostmist. Finantsinvesteeringud on eelkõige teatud õiguste ja kohustuste nt. aktsiad, võlakirjad, optsioonid soetamine. Kui tootmisettevõtte tegevjuht räägib koosolekul, et järgmisel aastal on vaja investeeringuid suurendada, siis tähendab see näiteks vaba raha eest tööpinkide ostmist. Kui fondijuht ütleb lõppenud kuu aruandes, et osa fondi varadest paigutatakse Lääne-Euroopasse, siis tähendab see näiteks British Petroleumi aktsiate ostmist Londoni väärtpaberibörsilt.
Aktsiaturgudega seotud artiklites ning kõnepruugis mõeldakse investeerimise alla valdavalt finantsinvesteeringuid. Investeerimisega tegelevad inimesed on investorid, kes paigutavad raha investeerimisobjektidesse ehk soetavad nende väärtpabereid. Väärtpabereid võib osta nii börsiväliselt kui finantsasutuste kaudu, kes vahendavad investorite vahelisi tehinguid. Sellist kauplemiskeskkonda nimetatakse väärtpaberituruks. Väärtpaberiturul kaubeldakse emitentide ehk ettevõtete, omavalitsuste ja riigi väärtpaberitega.
Ka investoreid jaotatakse sõltuvalt nende eesmärgist erinevalt: strateegiline investor, kes on huvitatud ise ettevõtte tegevuses osalemisest ning portfelliinvestor, kes ostab ettevõttes vähemusosaluse, tegevuses ei osale ning teenib tulu kas dividendidest või aktsia hinna kallinemisest. Kõnepruugis kasutatakse lihtsustatult terminit investor.
Enne investeerimist peab investor läbi mõtlema investeerimisprotsessi, mis tähendab strateegia loomist ning eesmärkide seadmist.
- Kui pikaks ajaks soovitakse investeerida?
- Milline on investeeritava summa suurus?
- Millistesse varadesse investeerida?
- Millist tootlust soovitakse saavutada?
- Kui suurt osa varast ollakse valmis kaotama ehk milline on risk?
- Milline osa oma tulust tuleb riigile tagastada läbi maksude?
Kõik need punktid on olulised ning investor, kes on oma investeerimisstrateegia korralikult läbi töötanud võib ennast tunda turvalisemalt, kui see, kes paigutab oma vara ilma eelteadmisteta ja hooletult.
Seega on investeerimisstrateegia selleks, et oleks lihtsam otsustada, millist vara osta, müüa või hoida. Kui investor süüvib põhjalikumalt väärtpaberituru ja mõne ettevõtte tegevusse, on tegu väärtpaberituru- ja ettevõtte analüüsiga. Analüüsimisel võetakse arvesse kõiki olulisimaid ettevõtte väliseid kui siseseid tegureid, mis võivad aktsia turuhinda mõjutada ning mis lihtsustavad ettevõtte tegeliku väärtuse selgitamist.
Kui investor otsustab paigutada oma raha väärtpaberiturule, siis peaks olema tema investeerimisstrateegia eesmärk teenida turu keskmisest tootlusest paremat tootlust ilma, et võetaks oluliselt suurimaid riske. Olles investor, on aga võimalik valida aktiivse või passiivse strateegia vahel. Esimesel juhul soovib investor aktiivse väärtpaberite analüüsi, valikuga ja investeeringute ajastamisega saavutada turu keskmist ületav tootlus, teisel juhul ei ole investor kindel, et ta suudab pikaajaliselt turu keskmist lüüa ning rahuldub turu keskmise tootlusega või paigutab raha investeerimisfondi.
Aeg ja investeerimine kokku annavad Sinu rahale kumulatiivse tootluse.
Albert Einstein nimetas kumulatiivset tootlust aegade suurimaks matemaatiliseks avastuseks. Mis see siis on?
1, 2, 4, 8, 16, 32, 64 jne.
Tootlus/aeg
|
10 aastat
|
20 aastat
|
30 aastat
|
40 aastat
|
5% aastas
|
15 528
|
41 103
|
83 226
|
152 602
|
10% aastas
|
20 485
|
75 937
|
226 049
|
632 408
|
12% aastas
|
23 004
|
98 926
|
349 496
|
117 648
|
20% aastas
|
37 610
|
310 965
|
229 778
|
1 673 849
|
Alginvesteering
|
12 000
|
24 000
|
36 000
|
48 000
|
Tänastel 20 ja 30 aastastel on seetõttu palju suuremad võimalused oma vara kasvatada kui 40 või 50 aastastel. Hilja pole aga mitte kunagi.
Tähtis on alustada. Täna.
Enamus inimesi Eestis hoiab täna oma sääste hoiuarvetel. Hoius teenib keskeltläbi 5-6% aastas. Kuidas teenida rohkem?
Vaatame finantsturgude ajaloolisi tootlusi:
Allikas: Ibbotson Associates.
Ka kulla ja kinnisvara ajaloolised tootlused jäävad aktsiatele oluliselt alla.
AKTSIAD ON LÄBI AASTAKÜMNETE OLNUD PARIM VIIS RIKKUSE PIKAAJALISEKS KASVATAMISEKS.
Investeeringud võivad investorile pakkuda erinevat tulu. Näiteks tulu kapitali kasvult, dividendi või intressitulu. Kui aktsiate hinnad tõusevad, teenib investor tulu kapitali kasvult. Kui ettevõte on otsustanud, et osa kasumist tuleb omanikele tagasi maksta, teenib investor ettevõttesse investeeritud kapitalilt dividenditulu. Investeeringu tootlus näitab protsentuaalset tulumäära aasta jooksul.
Tulumaksu määr Eestis ja tulu deklareerimine füüsilise isiku puhul
Täpsemat infot lepingute ja riikide nimekirja osas leiad infot Rahandusministeeriumi, Riigiteataja ning Maksu-ja Tolliameti kodulehekülgedelt.
Näiteks enne spliti oli investoril 100 aktsiat hinnaga 50, pärast spliti on 200 aktsiat hinnaga 25.
Tulu deklareerimisel FIFO hind on 50, kaalutud keskmise hind on 25. Seega ei saa alustada null-hinnaga müügist.
Näiteks investoril oli enne 100 aktsiat hinnaga 50, pärast reverse spliti on 10 aktsiat hinnaga 500. Jälle kogusummas on olukord sama, kuid suhe muutub. Siin on õigem kaalutud keskmise meetod.
Näiteks, kui T on kolmapäev, siis T+3 on esmaspäev. Kui müügitehingu T on 30.detsember, siis väärtuspäev on uues aastas ning tehing tuleb lisada alles järgmise aasta tuludeklaratsiooni. .
Väärtuspäev optsioonidel ja futuuridel on T+1. Seega kui optsioonitehingu teed 30.detsembril, siis tehing läheb veel sama aasta tuludeklaratsiooni.
LHV võimaldab müügist laekuvat raha kasutada uueks tehinguks juba tehingupäeval. Maksustamise seisukohalt ei muutu midagi.
FIFO, first in first out, puhul arvestatakse, et kõigepealt müüakse maha esimesena ostetud aktsiad.
Kaalutud keskmise hinna meetodi puhul arvestatakse välja kogu positsiooni keskmine hind ja siis leitakse vastavalt sellele saadud realiseeritud kasum.
Keerulisemate väärtpaberite näited
1. Investor ostab optsiooni: ABC (alusvara) aug04 call 30 (strike) 2.8 (preemia)
2. Aktsia ABC turuhind on 35. optsiooni preemia on 6.1
Investor saab osta 100 aktsiat ABC hinnaga 30. Soetusmaksumus 3000. Maksustamise alust pole, sest pole veel toimunud müüki.
3.Turuhind on 40. Investor müüb 100 ABC. Nüüd tekib maksustamise alus.
100 ABC 40=4000 tulu – 3000 soetusmaksumus – 280 preemia = 720 kasum.
Investoril on 1000 USD
1. QQQ futuuri turuhind on 1400. QQQ futuuri kordaja on 20 (Kordaja oleneb alusvarast)
Investor annab tagatiseks 1000 USD ja ostab QQQ futuure soetusväärtusega 20*1400=28 000 USD
2. Futuuri hind on tõusnud: QQQ1420
Investor müüb 20*1420 = 28 400 USD.
Maksustatav kasum on 28 400 - 28 000=400.
Tavaliselt toimub kõigepealt ostutehing ja siis müügitehing. Lühikeseks müügi puhul toimuvad samad tehingud, kuid ajaline järjekord on ära vahetatud.
Investori bilanss näeks välja järgnevalt:
Tavatehing Lühikeseks müük
+200 -200
-200 +200
____ ____
0 0
Mõlemal juhul jõuab saldo nulli, see käib lihtsalt teises järjekorras.
1. lühikeseks müük
2. tagasisost
Euroopa börsidel kaubeldavad fondid Väga ülevaatlik lugu Euroopa börsidel kaubeldavatest fondidest. Mis on börsil kaubeldavate fondide eelised, millele tähelepanu pöörata.
Peamised uudistekanalid:
Üks usaldusväärsemaid uudistekanaleid. Kaetud kõik regioonid, peamised makrosündmused, ettevõte majandussündmused. Online raadio ja TV.
Maailma üks suurimaid uudiste tootjaid.
Suurbritannia suurim uudistekanal. Online raadio ja TV.
USA üks suurimaid uudistekanaleid.
Äriuudised, kommentaarid, artiklid, analüüsid.
Äriuudised, kommentaarid, artiklid, analüüsid.
Äriuudised, kommentaarid, artiklid, analüüsid.
Investoritele suunatud tehnoloogia uudised ja analüüsid.
Suurim uudisteagentuur. Äriuudised, kommentaarid, artiklid ja analüüsid.
Aktsiate kommentaarid, artiklid, analüüsid.
Finantsuudised, kommentaarid, artiklid, analüüsid.
Tasuta aktsiate tehnilise analüüsi graafikud. Turuinfo, õpetused jpm.
Tasuta tehnilise analüüsi graafikud.
Majandussündmused üle terve maailma.
Põhjalike kommentaaridega makrokalender.
Föderaalreservi istungite kalender.