Börsiteade

Artiklid

Arvamusplats

Kasvukonto

Krüptovarad

LHV Trader

Podcastid

Dogecoin ([DOGE](https://www.lhv.ee/ibank/investment/trading-view/crypto)) on maailma esimene ja kõige tuntum meemikrüptovara. See loodi 2013. aastal internetimeemi põhjal, mille keskmes oli Shiba Inu koer. Algne idee oli luua lõbus ja kergesti ligipääsetav alternatiiv suurematele krüptorahadele nagu Bitcoin. Aja jooksul kasvas Dogecoin aga naljast üheks tuntumaks digitaalseks varaks kogu krüptoturul.

Tänaseks on Dogecoin üks suurima turuväärtusega meemikrüptovaluutasid ning seda kasutatakse nii maksevahendina kui ka aktiivselt kauplemiseks.

**Kuidas Dogecoin töötab?**

Dogecoin töötab plokiahela tehnoloogial. Plokiahel on avalik ja detsentraliseeritud andmebaas, kuhu salvestatakse kõik tehingud. See tähendab, et puudub üks keskne asutus, kes võrku kontrollib. Selle asemel haldavad võrku tuhanded arvutid üle maailma.

Dogecoin kasutab konsensusmehhanismi nimega Proof-of-Work. See tähendab, et võrgu turvalisuse tagavad kaevandajad, kes kasutavad arvutusvõimsust keeruliste matemaatiliste ülesannete lahendamiseks. Kui kaevandaja leiab lahenduse, lisatakse uus plokk plokiahelasse ning ta saab tasuks uued DOGE mündid.

Proof-of-Work põhineb krüptograafilistel hash-funktsioonidel, mis tagavad tehingute turvalisuse ja muutmatuse. See tehniline mehhanism võib tunduda keeruline, kuid lihtsustatult tähendab see seda, et tehinguid ei saa hiljem muuta ega võltsida.

Dogecoin kasutab Scrypt algoritmi, mis erineb Bitcoini SHA-256 algoritmist. Scrypt loodi eesmärgiga muuta kaevandamine laiemale ringile kättesaadavamaks ning see võimaldab kiiremat plokitootmist.

![Kaevandaja saab tasuks 10 000 DOGE.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Kaevandaja_saab_tasuks_10_000_DOGE_600fbfbb0e.png)

**Dogecoini kiirus võrreldes Bitcoiniga**

Üks olulisemaid erinevusi Dogecoini ja Bitcoini vahel on plokiaeg. Kui Bitcoinis lisatakse uus plokk keskmiselt iga kümne minuti järel, siis Dogecoinis toimub see umbes iga ühe minuti järel. See tähendab, et Dogecoini tehingud saavad kinnituse märgatavalt kiiremini.

Kiirem plokiaeg muudab Dogecoini sobivaks väiksemateks makseteks ja igapäevasteks ülekanneteks. Samal ajal tähendab see ka seda, et uusi DOGE münte tekib võrku pidevalt juurde.

**Kui palju Dogecoine on olemas?**

Erinevalt Bitcoinist ei ole Dogecoinil maksimaalset pakkumise piiri. Iga ploki loomisel tekib 10 000 uut DOGE münti ning kuna plokk luuakse umbes iga minut, lisandub aastas ligikaudu viis miljardit uut münti.

Praeguseks on ringluses üle 140 miljardi DOGE. Kuna kogumaht on juba väga suur, on aastane inflatsioon protsentuaalselt mõõdukas, kuid sellegipoolest jääb Dogecoin jääb inflatsioonilise pakkumisega krüptorahaks.

**Dogecoini ajalugu ja hinnaliikumine**

Dogecoini esimene plokk kaevandati 6. detsembril 2013. Erinevalt paljudest teistest krüptoprojektidest toimus Dogecoini käivitamine nn *fair launch* põhimõttel, mis tähendab, et arendajad ei reserveerinud endale eelnevalt münte.

Aastal 2018 jõudis Dogecoin esmakordselt laiemasse meediakajastusse ning selle turuväärtus ületas lühiajaliselt kahe miljardi dollari piiri. Suurim hinnatõus toimus 2021. aasta kevadel, mil Dogecoini hind tõusis umbes 0,05 euro tasemelt ligi 0,60 euroni vaid mõne nädalaga (+1100%!). Tõusule aitasid kaasa krüptoturu üldine kasv ning Elon Muski avalikud kommentaarid sotsiaalmeedias.

Samas on Dogecoini ajalugu näidanud ka tugevat volatiilsust. Kiiretele tõusudele on järgnenud märkimisväärsed langused, mistõttu on tegemist hinnalt väga kõikuva varaga.

![doge_usd_ytd_2026_daily_return_brand.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/doge_usd_ytd_2026_daily_return_brand_d55cabc72e.png)
_Allikas: CoinGecko_

**Milleks Dogecoini kasutatakse?**

Kuigi Dogecoin loodi algselt internetinaljana, kasutatakse seda täna mitmel eesmärgil: 1) väiksemate maksete tegemiseks, 2) internetis jootraha andmiseks ning 3) kiireteks ja soodsateks ülekanneteks. Tänu kiirele plokiajele ja madalatele tehingutasudele sobib see hästi mikroülekanneteks.

Lisaks on Dogecoin aktiivselt kaubeldav krüptoturul.

**Kas Dogecoin sobib investeerimiseks?**

Dogecoini väärtus sõltub suuresti turu üldisest sentimentist, aktiivsusest ja krüptoturu tsüklitest. Ajalooliselt on selle hind olnud volatiilne, mis tähendab, et väärtus võib lühikese aja jooksul märkimisväärselt muutuda.

Dogecoin võib sobida investorile, kes mõistab krüptoturu riske ja on valmis suuremateks hinnakõikumisteks. Enne investeerimisotsuse tegemist on oluline hinnata oma riskitaluvust ning investeerida vastutustundlikult.

**Kokkuvõtteks** on Dogecoin maailma esimene meemikrüptoraha, mis kasutab Proof-of-Work mehhanismi ja Scrypt algoritmi. Selle plokiaeg on umbes üks minut, mis võimaldab kiiremaid tehinguid võrreldes Bitcoiniga. Dogecoinil puudub maksimaalne pakkumise piir ning igal aastal lisandub ringlusesse uusi münte.

Tänaseks on sellest kujunenud üks tuntumaid ja enimkaubeldud krüptorahasid maailmas. Dogecoini edu taga on suur ja aktiivne kasutajaskond ning hinnaliikumised, mis on hoidnud selle krüptoraha turul tähelepanu keskmes juba aastaid.

Dogecoin loodi 2013. aastal Shiba Inu internetimeemist inspireeritud naljana, kuid sellest kasvas kiiresti üks tuntumaid meemikrüptosid. Erinevalt Bitcoinist tugineb selle väärtus suuresti kogukonnale, tähelepanule ja turu meeleolule, mis teeb hinnaliikumise sageli väga kõikuvaks ja spekulatiivseks.

Dogecoin: meem, mis kasvas miljardeid väärt krüptovaraks

2026\. aasta teine kvartal kujunes LHV Kasvukonto investoritele tugevaks taastumiskvartaliks. Kui aasta alguses survestasid portfelle tehnoloogiasektori nõrkus ja krüptovarade järsk langus, siis teises kvartalis pöördus turupilt taas kasvuaktsiate, tehisintellekti, kiibitootjate ja laiapõhjaliste aktsiaindeksite kasuks. Samal ajal taandus huvi väärismetallide vastu ning surve alla jäid ka krüptovarad ja osa energiaettevõtetest.

Kvartali lõpu seisuga püsis varade mahtude osakaalult Kasvukonto populaarseima fondina USA 500 suurimat ettevõtet koondav [SXR8](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8), mille osakaal kasvas kvartaliga 0,5 protsendipunkti 25,3%ni. Aastataguse ajaga võrreldes on [SXR8](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8) osakaal siiski 0,8 protsendipunkti madalam. Teisel kohal oleva USA 100 tehnoloogiaettevõtet koondava [EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT) osatähtsus suurenes kvartaliga 1,0 protsendipunkti 13,1%ni, jõudes tagasi 2025. aasta teise kvartali tasemele. Kolmandal kohal püsis maailma ettevõtetesse investeeriv [VWRL](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DVWRL), mille osakaal kasvas 10,5%ni.

Esiviisikus jätkasid ka dividendimaksjatesse investeeriv [ISPA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPA) ja Euroopa suurettevõtteid koondav [EXSA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXSA). [ISPA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPA) osakaal vähenes kvartaliga 3,9%lt 3,6%ni, kuid jäi aastases võrdluses endiselt kõrgemale tasemele. [EXSA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXSA) osakaal langes 3,7%lt 3,5%ni. Kokku moodustasid viis suurimat fondi kvartali lõpus ligikaudu 56% kõikidest Kasvukonto varadest.

![kk1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk1_078ab2b693.png)

Uut raha paigutasid Kasvukonto investorid ka teises kvartalis peamiselt samadesse instrumentidesse, mis domineerivad varade kogumahus. Kõikidest uutest investeeringutest 22% suundus [SXR8](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8) fondi, millele järgnesid [EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT) 10% ja [VWRL](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DVWRL) 9% osakaaluga. Kolm populaarseimat instrumenti kaasasid seega kokku 41% uutest investeeringutest. Kui arvestada juurde ka USA 500 ettevõtet jälgiv [SPYL](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSPYL) (madalama tasuga alternatiiv), suunati USA suurfirmadesse ligikaudu veerand uutest investeeringutest.

Esikümnesse jõudsid lisaks dividendimaksjad ([ISPA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPA), 4%), Euroopa suurettevõtted ([EXSA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXSA), 3%), maailma ettevõtteid koondav ja madalama tasuga [WEBN](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DWEBN) (3%), kulla hinda järgiv [XAD5](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD5) (2%), Nvidia aktsia ([NVDA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DNVDA), 2%) ning LHV Maailma Aktsiad (2%). Võrreldes esimese kvartaliga taandus kulla osakaal uutes ostudes märgatavalt, samal ajal kui tehnoloogia ja laiapõhjalised aktsiafondid tõusid taas tugevamalt esile.

![kk2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk2_2714ffcee8.png)
_*Madalama tasuga alternatiiv._

Ka tehinguaktiivsuse vaates paranes ostuhuvi. Teises kvartalis moodustasid ostud 63,7% ning müügid 36,3% kõikidest tehingutest. Võrreldes esimese kvartali 58,3% tasemega suurenes ostude osakaal 5,4 protsendipunkti, kuid jäi endiselt alla alates 2019. aastast mõõdetud ligikaudu 71% keskmisele tasemele. Kuigi mõned investorid kasutasid turu taastumist ostmiseks, püsis osa investoritest jätkuvalt ettevaatlikuna.

![kk3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk3_428a429b95.png)

Kasvukonto valikus olevate ETFide hinnaliikumised olid teises kvartalis valdavalt positiivsed. Graafikul toodud 51 ETFist lõpetas kvartali tõusuga 41 ning langusega 10. Keskmiseks hinnamuutuseks kujunes ligikaudu 13% ja mediaantootluseks 10%, mis näitab, et tõus ei piirdunud vaid üksikute fondidega.

Suurima tõusu tegi kiibitootjaid koondav [SEC0](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSEC0), mille hind kahekordistus kvartaliga. Väga tugevat tootlust näitasid ka küberturvalisuse fond [ISPY](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPY) (52%), elektriautodele keskenduv [ECAR](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DECAR) (49%), robootika fond [RBOT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DRBOT) (48%) ning tehisintellekti ja suurandmete fond [XAIX](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAIX) (47%). Kasvuaktsiate taastumist peegeldas ka [EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT) 32% tõus, samal ajal kui laiapõhjalised indeksifondid liikusid samuti tugevalt: [SXR8](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8) kallines 19%, [VWRL](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DVWRL) 16% ja [EXSA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXSA) 12%.

Kvartali nõrgimateks osutusid taas krüptovaradega seotud instrumendid ja väärismetallid. Ethereumit järgiv [COINETHE](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DCOINETHE) langes 30% ning Bitcoini järgiv [COINXBE](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DCOINXBE) 16%. Hõbeda hinda järgiv [XAD6](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD6) kaotas samuti 16%, mitme väärismetalli fond [VZLE](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DVZLE) 13% ja kulla hinda järgiv [XAD5](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD5) 11%. See erines selgelt esimesest kvartalist, mil kulla ja mitme teise reaalse vara hinnaliikumine oli olnud üks tugevamaid.

Kvartali lõpus laienes Kasvukonto valik [seitsme uue temaatilise ETFiga](https://news.fp.lhv.ee/uudised/kasvukonto-valik-laienes-ai-kaitsetoeoestuse-ja-kosmose-suunas), mis lisasid investoritele võimalusi investeerida muu hulgas tehisintellekti, kiibitootjatesse, Euroopa pankadesse, kosmosesektorisse, kaitsetööstusesse ning uraani ja tuumaenergiasse. Uute lisanduste ajastuse osas tuleb märkida, et just tehisintellekti ja kiibitootjatega seotud instrumendid kuulusid kvartali tugevaimate hinnaliikujate hulka.

![kk4.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk4_a61494e0c5.png)

Üksikaktsiate seas oli teine kvartal veelgi kontrastsem: 34 aktsiast lõpetas tõusuga 21 ning langusega 13. Keskmiseks hinnamuutuseks kujunes 24,3%, kuid mediaantootlus jäi 8,0% juurde, sest keskmist tõstsid tugevalt mõned erakordselt suure tootlusega aktsiad.

Suurimad tõusjad olid pooljuhtidega seotud ettevõtted. [SNDK](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSNDK) kallines kvartaliga 258%, [MU](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DMU) 242% ja [INTC](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DINTC) 216%. Neile järgnesid Moderna ([MRNA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DMRNA), 38%), [NOVO-B](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DNOVOB) (36%) ja General Electric ([GE](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DGE), 32%). Suured USA tehnoloogiaettevõtted näitasid samuti taastumist: Alphabet ([GOOGL](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DGOOGL)) tõusis 24%, Nvidia ([NVDA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DNVDA)) 15% ning Amazon ([AMZN](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSMZN)) ja Apple ([AAPL](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DAAPL)) kumbki 14%. Microsofti ([MSFT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DMSFT)) tõus jäi tagasihoidlikuks 1% juurde ning Meta Platforms ([META](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DMETA)) lõpetas kvartali 2% langusega.

Kvartali nõrgimateks üksikaktsiateks osutusid AT&T ([T](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DT), -29%), Netflix ([NFLX](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DNFLX), -26%) ja Equinor ([EQNR](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEQNR), -25%). Surve all olid ka mitmed energiaettevõtted, sealhulgas Exxon Mobil ([XOM](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXOM), -19%), Shell ([SHEL](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSHEL), -18%) ja Fortum ([FORTUM](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DFORTUM), -7%). See tähistas selget pööret võrreldes esimese kvartaliga, mil energiaaktsiad olid veel üks tugevamaid valdkondi. Kvartali jooksul täienes üksikaktsiate valik ka uute instrumentidega, sh [SPCX](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSPCX), [NOVO-B](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DNOVOB), [MU](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DMU), [SNDK](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSNDK) ja [ASTS](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DASTS); [SPCX](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSPCX) tootlus on arvestatud alates IPO-st.

![kk5.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk5_5940cc5da0.png)
_Alates IPO-st_.

Kasvukonto valikus olevatest ETFidest teeb regulaarseid väljamakseid 14 fondi. Kvartali lõpu seisuga pakkus kõrgeimat dividenditootlust dollaris noteeritud ettevõtete võlakirjadesse investeeriv [LQDA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DLQDA), mille dividenditootlus ulatus 5,0%ni. Sellele järgnes eurodes maandatud globaalseid ettevõtete võlakirju hoidev [CRPH](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DCRPH) 4,1% dividenditootlusega. Aktsiafondidest olid kõrgema tootlusega dividendimaksjatesse investeeriv [ISPA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPA) (3,7%) ja eurotsooni dividendiaristokraate koondav [SPYW](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSPYW) (3,5%).

Dividenditootluste mediaan jäi kvartali lõpus 2,2% juurde ning keskmine dividenditootlus oli 2,4%. Kiireimat üheaastast dividendikasvu näitas veekäitlusega seotud ettevõtetesse investeeriv [IH2O](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DIH20), mille dividendid kasvasid aastaga 19,5%. Tugevat kasvu näitas ka [EXSA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXSA), mille väljamaksed suurenesid aastaga 11,8%. Kolme aasta vaates paistis enim silma puhta energia fond [INRG](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DINRG), mille dividendide kasv ulatus 21,6%ni. Regulaarseid väljamakseid tegevatest fondidest viis maksavad dividende kaks korda aastas ning üheksa kord kvartalis.

![kk6.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk6_d733271564.png)

Kokkuvõttes kujunes 2026. aasta teine kvartal Kasvukonto investoritele tugevaks taastumise perioodiks. Tehnoloogia, tehisintellekti ja kiibitootjatega seotud instrumendid tõusid taas esiplaanile, samal ajal kui krüptovarad ja väärismetallid liikusid vastuvoolu. Investorite ostuhuvi paranes võrreldes aasta algusega, kuid jäi ajaloolisest keskmisest siiski madalamaks. Portfellide keskmes püsisid endiselt USA suurfirmad, tehnoloogiasektor ja globaalsed aktsiafondid, samas kui valiku laienemine andis investoritele juurde võimalusi ka spetsiifilisemates kasvuteemades.

LHV Kasvukonto on üks populaarsemaid LHV Panga investeerimistooteid. Rohkem infot LHV Kasvukonto kohta leiab [siit](https://www.lhv.ee/kasvukonto).

2026. aasta teine kvartal kujunes LHV Kasvukonto investoritele tugevaks taastumiskvartaliks. Kui aasta alguses survestasid portfelle tehnoloogiasektori nõrkus ja krüptovarade järsk langus, siis teises kvartalis pöördus turupilt taas kasvuaktsiate kasuks.

Kuhu investeeriti LHV Kasvukontoga II kvartalis 2026?

Hooaja viimases episoodis arutavad Nelli ja Triinu, millised makroriskid võivad kujundada 2026. aasta teist poolaastat. Arutletakse, kas arenevad turud pakuvad investoritele tegelikult hajutust USA AI-aktsiate kõrval, ja räägitakse Meta ning Microsofti värsketest sammudest. Lisaks kuulete Investeerimisfestivali olulisematest tähelepanekutest. Kohtume taas 5. augustil!

Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.

Kuula saadet järgnevatest kanalitest:

[SoundCloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/08-07-2026-naedal-turgudel-mis?si=1bf4f629a6224e24b89cbf073bec21f8&utm_source=clipboard&utm_medium=text&utm_campaign=social_sharing)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/5iawdfsKUKabu6zkhwWPiP?si=73ec940eca014f85)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/us/podcast/08-07-2026-n%C3%A4dal-turgudel-mis-ootab-investoreid-aasta/id1338711071?i=1000775951859)

<iframe data-testid="embed-iframe" style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/episode/5iawdfsKUKabu6zkhwWPiP?utm_source=generator&si=42c0a43426de43cc" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>

Hooaja viimases episoodis arutavad Nelli ja Triinu, millised makroriskid võivad kujundada 2026. aasta teist poolaastat. Arutletakse, kas arenevad turud pakuvad investoritele tegelikult hajutust USA AI-aktsiate kõrval, ja räägitakse Meta ning Microsofti värsketest sammudest. 

Nädal turgudel: mis ootab investoreid aasta teises pooles?

OMX Tallinn

OMX Riga

OMX Vilnius

OMX Baltic Benchmark GI

LHV World Equities Fund

LHV Euro Bond Fund

LHV Pensionifond Julge

LHV Pensionifond Ettevõtlik

LHV Pensionifond Tasakaalukas

LHV Pensionifond Rahulik

LHV Pensionifond Indeks

LHV Pensionifond Aktiivne III

LHV Pensionifond Indeks III

Palgatõusud sõid Eesti suurhaiglate kasumeid


                Droonitootja plahvatuslik aasta: käive kasvas pea 28 korda
            

Gazpromi aktsiad langesid ajaloo madalaimale tasemele

Inimeste lootused muutusid jst börsikaubaks – ravimite edu asjus saab nüüd kihla vedada


      DOKUMENDID PALJASTAVAD | Madiberk hindab enda raketifirma väärtuseks üle 350 miljoni euro
    

Eesti reaalpalk kasvas viie aastaga vaid 0,1 protsenti


                Wall Streeti professionaal jagab oma õppetunde: “Olen justkui tark finantsist, kuid kaotasin 125 000 dollarit”
            


      Soome tuumareaktor jääb piiratud võimsusel töötama kuni 2027. aasta lõpuni
    

Tsahkna sõnul annaks USA senaatori läbimurdeline sanktsioonipakett tugeva löögi Vene majandusele

Venemaa kehtestas Eestist pärit veokitele täieliku kaubaveokeelu

LHV Groupi oma aktsiate omandamise tehingud

AB Novaturas notification on the allocation of new shares to Mr Neşet Koçkar and on the final number of the allocated new shares

Report on the unaudited financial performance of the bank during the six month of 2026

Removal of UAB Consilium Optimum bonds from the First North market due to exchange offer and early redemption

Muudatused tütarühingute juhatuses ja nõukogus

Telia Lietuva results for 6 months of 2026

MEELDETULETUS: UAB Urbo bankas võlakirjade avaliku pakkumise teade

REMINDER: Public offering of UAB Urbo bankas bonds

Kauplemise lõpetamine Tuul Mobility OÜ võlakirjadega alternatiivturul First North

Investeerimistulu deklareerimine eraisikuna

Kuidas oma vaba raha tööle panna?

Kuidas saavutada head pikaajalist tootlust?

Financial ups and downs are only part of the 20th century saga of Wall Street. The street symbolizes the historic triumphs, failures and excesses of capitalism, but it has also been the scene of great human achievements and epic tragedies. Like America itself, "The Street" has shown almost boundless optimism and tenacity in the face of adversity. It has also revealed a surprising weakness for foolishness along with an unpredictable capacity for bursts of genius, innovation and success. That is why 100 YEARS OF WALL STREET, the story of the world's financial center, is also the story of our American century from our first uncertain steps on the international stage to the responsibilities and challenges we face as the sole superpower at the end of the millennium. The expert and occasionally bemused guide to the story is Charles R. Geisst, who is renowned as a historian, best-selling author, financial scholar and corporate consultant. He is also a gifted storyteller who reveals how the smallest details produce crucial shifts in the big picture. With wit and profound insight, Geisst takes the reader behind the scenes to explain how powerful personalities and unexpected developments created the financial, cultural and social events that helped shape our world. We are the heirs of Wall Street's phenomenal achievement, but it has also fueled runaway greed. It has contributed to growth while scrapping large sectors of the economy. Is the market "fair" or "just"? What do such questions really mean? Geisst dramatically brings to life a world that can only be fully understood by following its secret deals, monumental transactions, colorful characters, earth-rattling market collapses and exhilarating highs.




100 Years of Wall Street

Charles Handyt peetakse moodsa aja üheks suurimaks mõtlejaks, kelle juhtimisalased raamatud on aidanud kujundada ettevõtlusmaailma. Elutööle tuginedes vaatab ta selles raamatus tulevikku, et näha milliste katsumuste ja võimalustega seisab silmitsi järgmine põlvkond. Milliseid eesmärke tuleks seada? Kuidas elumõtet leida? Kuidas tulevad inimesed toime keskkonnaga, kus vanad põhimõtted enam ei kehti?




21 kirja elust ja selle väljakutsetest

Miks saavad ettevõtete juhid palju kõrgemat palka, kui nende tööpanus vääriks? Kas tööstuse asendamine õhu müümisega on ikka parim viis majandust arendada? Kui turg on vaba, miks siis äriajamist nii rangelt kontrollitakse? Kas on võimalik, et interneti tähtsust ülehinnatakse? Miks nõutakse, et algajad ettevõtted vanade tegijatega vabalt konkureeriksid? Kas vaeste viletsus on tõesti nende endi süü?  
  
 Sellest raamatust leiab vastused nii neile kui ka paljudele teistele küsimustele. Üheks maailma mõjukaimaks mõtlejaks (Prospect Magazine, 2013) hinnatud Ha-Joon Chang selgitab elaval ja kaasahaaraval viisil seda, mis viimase paari kümnendi jooksul kapitalismiga juhtunud on, ja kuidas seda toimivamaks ja inimnäolisemaks timmida.




23 asja, mida teile kapitalismist ei räägita

If you've wondered how we did not see the economic collapse coming, Ha-Joon Chang knows the answer: We didn't ask what they didn't tell us about capitalism. This is a lighthearted book with a serious purpose: to question the assumptions behind the dogma and sheer hype that the dominant school of neoliberal economists-the apostles of the freemarket-have spun since the Age of Reagan.




23 Things They Don'tTell You about Capitalism

If the twentieth century was the American century, then the twenty-first century belongs to China. According to the one and only Jim Rogers, who’s been tracking the Chinese economy since he first went to China in 1984, any investor can get in on the ground floor of “the greatest economic boom since England’s Industrial Revolution.” But the time to act is now.  
  
In *A Bull in China*, you’ll learn which industries offer the newest and best opportunities, from power, energy, and agriculture to tourism, water, and infrastructure. Rogers demystifies the state policies that are driving earnings and innovation, takes the intimidation factor out of the A-shares, B-shares, and ADRs of Chinese offerings, and profiles “Red Chip” companies, such as Yantai Changyu, China’s largest winemaker, which sells a “Healthy Liquor” line mixed with herbal medicines. Plus, if you want to export something to China yourself–or even buy land there–Rogers tells you the steps you need to take.




A Bull in China. Investing Profitably in the World's Greatest Market

One of the biggest questions of the financial crisis has not been answered until now.  What happened at Lehman Brothers and why was it allowed to fail, with aftershocks that rocked the global economy? In this news-making, often astonishing book, a former Lehman Brothers Vice President gives us the straight answers—right from the belly of the beast.




A Colossal Failure of Common Sense: The Inside Story of the Collapse of Lehman Brothers

Energia salvestus - The Next Big Thing

Järgmise põlvkonna autod - kuidas investeerida&hellip;

Järgmise põlvkonna autod - kuidas investeerida...

Telefonikõned kosmosest - AST Spacemobile (ASTS)

AS Storent Holding võlakirjad

Soovitage häid aktsiaid.

Võlakirjad

SpaceX

TKM Grupp (TKM1T)

Börsipäev 17. juuli

Soovitage häid aktsia graafikuid (tehniline pilt)

Börsipäev 16. juuli

Cleveroni aktsiate ost/müük/oksjon

LHV Group (LHV1T)

Iganädalane USA aktsiaturu ülevaade ja analüüs (video)

Börsipäev 15. juuli

Börsipäev 14. juuli

Saf Tehnika (SAF1R)

Börsipäev 13. juuli

airBaltic börsile

EstateGuru

Börsipäev 10. juuli

APF Holdings&rsquo;i IPO (EGG)

APF Holdings'i IPO (EGG)

Börsipäev 9. juuli

NVDA - end of story?

BÖRSIKRAHH 2026

Investor Pulse 2026: kas Eesti investor erineb lõunanaabritest?

Börsipäev 8. juuli

Börsipäev 7. juuli

Kuidas valija ei õpi- kas kõik kordub ja- laksud tõusevad +

Bitcoin

Tehisintellekt

Arutelu Eesti majandusest

Ukraina

Kristen Michali valitsus - head ja vead

Beibendussektor Eestis

Rail Baltica

Päevakaja

Venemaal läheb olukord aina halvemaks.

Autonumbrid, rehvid ja kuld

Euroopa Liit

Eesti järgmine president

Donald Trump 2024

Kinnisvaraturu tipu ennustamine

Rohepesu

Erakond &ldquo;Eesti 200&rdquo; &amp; Co.

Erakond "Eesti 200" & Co.

Elon Musk

Keegi malet soovib mängida

Kuidas kaitsta Eestit?

sport!

Parempoolsed

Kõige hullumeelsemad vandenõuteooriad

Müüa investeerimisfestivali pilet

Pensionifondid - milleks kära?

EU kõrge välisesindaja saavutused..

Eesti energeetika

LHV Pank paremaks

Elon Musk ja Saladuslik saar

Uus seakisa..

EKRE arutelu

Foorumi õpetus

2026\. aasta I kvartalit iseloomustas LHV Groupi jaoks jätkuv ärimahtude kasv, kuid samas kasumi vähenemine, mida põhjustasid surve tulubaasile, üksikute tütarettevõtete nõrgem tulemus ning kulude kiirem kasv. Vaatamata keerulisemale kvartalile suutis LHV Group I kvartalis finantsplaani tulude, kasumi ja ärimahtude vaates mõõdukalt ületada. LHV Groupi kliendibaas kasvas 705 000 kliendini.

LHV Group teenis 2026. aasta I kvartalis 19,7 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 36% vähem kui eelmises kvartalis ja 32% vähem kui aasta tagasi. LHV Pank teenis puhaskasumit 20,2 miljonit eurot ja LHV Bank Ltd 1,3 miljonit eurot. AS LHV Varahaldus teenis I kvartalis puhaskahjumit 0,6 miljonit eurot ja AS LHV Kindlustuse puhaskahjum oli 0,7 miljonit eurot. Grupi aktsionäridele kuuluva omakapitali tootlus oli I kvartalis 10,7%.

Konsolideeritult teenis LHV Group 2026. aasta I kvartalis netotulusid 73,7 miljonit eurot, mida oli 7% vähem kui eelmises kvartalis ja 7% vähem kui aasta tagasi. I kvartali netotuludest moodustasid 59,3 miljonit eurot neto intressitulud ja 14,7 miljonit eurot neto teenustasutulud. LHV Grupi I kvartali netotulusid mõjutas peamiselt surve finantseerimiskuludele ning LHV Kindlustuse nõrgem kvartalitulemus. Kasumlikkust survestas lisaks tulude vähenemisele ka kulude kiirem kasv, mis suurenes kvartaalses võrdluses 7% ja aastavõrdluses 21%. Kulude kasvu mõjutasid peamiselt ühekordsed personalikulud, sisseostetud nõustamisteenused ning täiendavate reservide moodustamine. Kulud moodustasid kokku 45,6 miljonit eurot. Allahindlusi tehti I kvartalis kokku 1,3 miljoni euro ulatuses, mis on oluliselt väiksem kui aasta tagasi.

Märtsi lõpu seisuga oli LHV Groupi konsolideeritud varade maht 9,98 miljardit eurot, mis oli 2% väiksem kui eelmise kvartali lõpus ja 17% suurem kui aasta tagasi. Konsolideeritud laenuportfell kasvas I kvartalis 120 miljoni euro võrra ehk 2% 5,59 miljardi euroni (aastavõrdluses +18%). LHV Groupi konsolideeritud hoiused vähenesid kvartaliga 332 miljoni euro võrra ehk 4% ja ulatusid 7,80 miljardi euroni (aastases võrdluses +18%). Hoiuste vähenemine tulenes peamiselt 249 miljoni euro ulatuses finantsvahendajate hoiuste ja 68 miljoni euro ulatuses muude hoiuste kahanemisest. LHV poolt juhitud fondide koondmaht kasvas kvartaliga 16 miljoni euro võrra 1,72 miljardi euroni (aastane kasv 10%). Finantsvahendajatest klientide maksete arv oli I kvartalis 26,1 miljonit makset, mida on 7% rohkem kui eelmises kvartalis.

LHV Group on hästi kapitaliseeritud ning kõik kapitali eesmärgid on täidetud piisava varuga. Grupi esimese taseme põhiomavahendite suhtarv (CET1) oli I kvartali lõpus 16,2%, esimese taseme omavahendite suhtarv (T1) 18,0% ja kapitali adekvaatsus kokku (CAD) 21,4%. Likviidsuse kattekordaja (LCR) oli 192% ja stabiilse netorahastamise määr (NSFR) 150%, mis ületavad suurelt regulatiivseid miinimumnõudeid.

Märtsis toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul otsustati maksta eelmise aasta eest aktsionäridele dividend 17 senti aktsia kohta. Dividendid maksti välja 15. aprillil. Kvartali lõpu aktsia sulgemishinna pealt tähendab see 4.8% dividendimäära.

LHV Group ületas esimese kvartali finantsplaani netotulude osas 157 tuhande euro ja puhaskasumi osas 151 tuhande euro võrra. Laenuportfell ületab finantsplaani 5 miljoni euro võrra, deposiidid 92 miljoni euro võrra ja fondide maht 1 miljoni euro võrra. Finantsplaan püsib.

![Kasumiaruanne I kv '26.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Kasumiaruanne_I_kv_26_16e7e7210c.png)

**LHV Pank**

LHV Panga puhaskasum ulatus 20,2 miljoni euroni. Kvartali tulemust mõjutasid peamiselt ühekordsed personalikulud ning ligikaudu 2,3 miljoni euro suurune intressiswapide ümberhindluse mõju, mis grupi tasandil elimineeritakse. Ilma selle mõjuta oleks puhaskasum olnud 22,5 miljonit eurot.

LHV Panga klientide arv kasvas kvartaliga 8 900 võrra, ulatudes 500 400-ni. Panga hoiused vähenesid kvartaliga 425 miljoni euro võrra 6,54 miljardi euroni, millest nõudmiseni hoiused kahanesid 382 miljoni euro võrra ja tähtajalised hoiused 45 miljoni euro võrra. Fookus liigub järjest enam jaeklientide hoiuste suunas ning platvormihoiuste osakaalu vähendamisele.

LHV Panga laenuportfelli maht suurenes kvartaliga 24 miljoni euro võrra 4,71 miljardi euroni. Kasv tuli peamiselt eluasemelaenude jätkuvalt tugeva kasvu toel. Ettevõtete laenuportfell vähenes ühe suure laenu lõpptähtaja saabumise tõttu ning pank keskendus laenuportfelli tootluse parandamisele, samal ajal säilis portfelli tugev kvaliteet.

Veebruaris tuli LHV Pank välja mobiiliäpi visuaalse uuendusega. Lisaks alustas veebruaris juba 24. korda Börsihai kauplemismäng, kust võttis osa üle 4 500 mängija. 

Esimese kvartali seisuga on LHV Panga netotulud finantsplaanist maas 2,7 miljoni euro võrra ning puhaskasum 1,4 miljoni euro võrra. Hoiused on plaanist ees 57 miljoni euro võrra ning laenud plaanist 16 miljoni euro võrra maas.

**LHV Bank**

Ühendkuningriigis tegutseva LHV Banki puhaskasum ulatus esimeses kvartalis 1,3 miljoni euroni. Tulud kasvasid tugevalt, kuid kulud suurenesid oodatust kiiremini seoses rahaliste boonuste maksmisega optsioonipõhiste asemel ning ühekordsete personalikuludega. Kasumlikkust mõjutas lisaks täiendava provisjoni moodustamine.

LHV Banki laenuportfell kasvas kvartaliga 93 miljoni euro võrra 876 miljoni euroni (aastane kasv 79%). Krediidikomitee poolt heaks kiidetud, kuid veel väljastamata laenude maht on 143 miljonit eurot. Esimeses kvartalis tehti 1 miljoni euro ulatuses provisjone. Portfelli üldine kvaliteet on tugev.

LHV Banki kaasatud hoiused suurenesid kvartaliga 139 miljoni euro võrra 1,43 miljardi euroni (aastane kasv 74%). Hoiused kasvasid kvartalis jõudsalt, eelkõige tänu otseste klientide hoiuste suurenemisele. Samal ajal paranes rahastamise hind veidi ning vähenes sõltuvus vahendajate kaudu kaasatud hoiustest.

Esimeses kvartalis tehti edusamme nii tehnoloogias kui tootearenduses. Edukalt viidi läbi klienditoe Agentic AI lahenduse piloot ning saadi regulatiivsed load tarbimislaenude pakkumiseks ja ISA teenuse osutamiseks. Nendele arengutele tuginedes jätkub uute toodete arendus.

LHV Banki esimese kvartali netotulud ületavad finantsplaani 770 tuhande euro võrra, kuid puhaskasum jäi suuremate kulude ja provisjonide tõttu finantsplaanile alla 249 tuhande euro võrra. Laenuportfell ületab finantsplaani 17 miljoni euro võrra ja hoiuste maht 137 miljoni euro võrra.

**LHV Varahaldus**

LHV Varahalduse esimese kvartali puhaskahjum oli -0,6 miljonit eurot. Tulemust mõjutas negatiivselt märtsis tehtud dividendimaksega kaasnenud tulumaks (1,1 miljonit eurot), mis I kvartalis oli oluliselt suurem kui eelnevatel perioodidel. Esimene kvartal oli finantsturgudel erinevate geopoliitiliste sündmuste tõttu äärmiselt turbulentne, kuid vaatamata sellele suutsid kõik LHV pensionifondid näidata turul ainsana positiivset tootlust ning edestada konkurente. LHV pensionifondide Julge, Ettevõtlik ja Tasakaalukas kvartaalsed tootlused kujunesid vastavalt 4,0%, 2,7% ja 2,1%. LHV pensionifond Indeks, millel on konkurentidega võrreldes suurem osakaal arenevatel turgudel, näitas esimeses kvartalis 1,3% tootlust. Konservatiivsem fond Rahulik tootluseks kujunes 0,6%. III samba fond Aktiivne III näitas 4,0% kvartaalset tootlust. Aktiivseid igakuiseid sissemakseid tegevate II samba klientide arv kvartali lõpuks oli 105 000. 

LHV Varahalduse puhaskasum ületab esimese kvartali põhjal finantsplaani 0,1 miljoni euro võrra ning fondide maht on plaanis.

**LHV Kindlustus**

LHV Kindlustuse jaoks oli esimene kvartal keerulisemate ilmastikuolude ja Lähis-Ida geopoliitilise olukorra tõttu keeruline. Puhaskahjum ulatus nende mõjul -0,7 miljoni euroni, kuid märtsis oli näha esimesi stabiliseerumise märke. Neto teenitud preemiad püsisid sarnaselt eelmise kvartaliga 10,5 miljoni euro tasemel (aastases võrdluses on kasvanud 9%). Bruto tekkinud kahjud ulatusid 8,3 miljoni euroni kasvades kvartaalses võrdluses 14% ning aastavõrdluses 27%, mis viis kindlustustegevuse tulemi esimest korda viimaste aastate jooksul negatiivseks. Neto kahjusuhe kerkis 82%-ni. Kogu kvartalit iseloomustas keskmisest suurem kahjunõuete arv ja keskmisest suurem nõude maht. Märtsi lõpu seisuga oli kehtivate kindlustuslepingute arv 314 000 ja klientide arv 237 000.

LHV Kindlustuse puhaskasum jääb esimese kvartali seisuga finantsplaanile alla 1,3 miljoni euro võrra. Sõlmitud lepingute preemiate maht ületab finantsplaani 44 tuhande euro võrra.

**LHV Groupi juhatuse esimehe Mihkel Torimi kommentaar:**

„2026. aasta esimene kvartal langes kokku olulise juhtimismuudatusega LHV Groupis. 1. aprillil asus Erki Kilu LHV Panga juhatuse esimehe ametisse ning Kris Brewster sai LHV Banki ajutiseks tegevjuhiks Ühendkuningriigis. Need muudatused toovad LHV arengusse Eestis värske vaate, asetavad Ühendkuningriigi panga juhtimise tugevamalt kohaliku meeskonna kätte ning tugevdavad kahe panga vahelist koostööd järgmises arenguetapis.

Selle taustal oli kvartal ise väga nõudlik. Konsolideeritud puhaskasumit summas 19,7 miljonit eurot pidurdasid surve finantseerimiskuludele, LHV Kindlustuse ebatavaliselt kahjurohke kvartal ning ühekordsetest kuludest tingitud kõrgemad tegevuskulud. Samal ajal aga jätkus ärimahtude kasv: konsolideeritud laenuportfell ulatus 5,59 miljardi euroni (+18% aastavõrdluses), LHV Banki laenuportfell kasvas aastavõrdluses 79% ning saadi regulatiivsed load tarbimislaenude ja ISA toodete pakkumiseks. LHV pensionifondid olid Eesti turul ainsad fondid, mis näitasid äärmiselt volatiilses kvartalis positiivset tootlust. Ületasime mõõdukalt finantsplaani, kapitali positsioon püsib tugev ning finantsplaan püsib.“

AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: [https://investor.lhv.ee/aruanded](https://investor.lhv.ee/et/aruanded/).

Kvartali tulemuste tutvustamiseks korraldab LHV Group Teamsi kaudu investorkohtumise. Virtuaalne investorkohtumine toimub enne turu avanemist 21. aprillil kell 9.00. Esitlus tehakse eesti keeles. Palume eelnevalt registreeruda [siin](https://events.teams.microsoft.com/event/300f31bd-e2d6-454a-bfcb-733cb5f54252@d7b2bdd1-6077-4f89-8708-6956b8db8f1a). 

LHV Groupi 2026. aasta I kvartali auditeerimata majandustulemused

AS-i LHV Group (edaspidi LHV Group) nõukogu on heaks kiitnud ettevõtte 2025. aasta auditeeritud aastaaruande ja saadab selle kinnitamiseks aktsionäride üldkoosolekule. Finantstulemuste osas ei ole auditeeritud aastaaruandes erinevusi võrreldes 10. veebruaril avaldatud auditeerimata vahearuandega. LHV Groupi 2025. aasta konsolideeritud aastaaruanne on lisatud antud teatele ja tehakse kättesaadavaks LHV Groupi investorlehel aadressil [https://investor.lhv.ee/aruanded/#aastaaruanded](https://www.globenewswire.com/Tracker?data=5gNIV5rJT6_asqJNhXTpe30QHOnY_57GG68Ou4XQc_1qQ83sG9Hh6nROC5EEXOG1NN09gi036s1MQ07vmXGBxGXENuFVY6HAcxR-rcTJ5DyRc_ma9hn-uSK-0OMjloplDmruN2u5WSMiU0EdCQsgriwefu1Hu_s_EN0XQpEOIGY=). 

LHV Group teenis 2025. aastal konsolideeritud tulusid 304,8 miljonit eurot (-10%). Tuludest moodustasid neto intressitulud 235,1 miljonit eurot (-14%) ja neto teenustasutulud 63,3 miljonit eurot (+5%). Konsolideerimisgrupi kulud ulatusid 2025. aastal kokku 159,3 miljoni euroni (+8%). LHV Groupi 2025. aasta konsolideeritud puhaskasumiks kujunes 117,0 miljonit eurot ehk 22% vähem kui 2024. aastal. LHV Groupi aastaseks kulu/tulu suhteks kujunes 52,3% ja omakapitali tootluseks 16,0%. Tavakasumiks kogunes 2025. aastal aktsia kohta 0,35 eurot ja lahustatud kasumiks aktsia kohta 0,34 eurot. 

2025\. aasta lõpu seisuga oli LHV Groupi konsolideeritud varade maht 10,23 miljardit eurot, kasvades aastaga 17% ehk 1,50 miljardi euro võrra. Grupi konsolideeritud hoiused kasvasid aastaga 18% 8,13 miljardi euroni. Grupi konsolideeritud laenuportfell kasvas 2025. aastal 5,47 miljardi euroni ehk 20%. LHV poolt juhitud fondide koondmaht suurenes 9% võrra 1,70 miljardi euroni. Finantsvahendajatest klientidega seotud töödeldud maksete arv oli 2025. aastal 85,6 miljonit makset (+15%).

LHV Panga klientide arv kasvas 2025. aastal 492 tuhande kliendini. Aastaga suurenes pangaklientide arv 36 000 võrra ehk enam kui 8%. Aasta lõpu seisuga oli LHV-l aktiivseid II samba pensionikliente 106 000 (-7%) ja 231 000 LHV Kindlustust omavat klienti (+36%).

Tütarettevõtetest teenis AS LHV Pank 2025. aastal 107,1 miljonit eurot puhaskasumit (140,5 miljonit eurot 2024. aastal), UK Bank Limited 5,5 miljonit eurot (2024. aastal 5,8 miljonit eurot), AS LHV Varahaldus 4,1 miljonit eurot (2024. aastal 1,6 miljonit eurot) ja AS LHV Kindlustus 2,5 miljonit eurot puhaskasumit (2024. aastal 1,2 miljonit eurot).

**Dividendipakkumine**

LHV Groupi juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku 2025. aasta kasumi jaotamiseks järgnevalt:

- maksta dividende 0,17 eurot aktsia kohta, kokku summas 55 736 tuhat eurot; dividendidelt makstav tulumaks moodustaks 15 720 tuhat eurot;
- kanda aruandeperioodi emaettevõtte aktsionäridele kuuluv kasum summas 53 560 tuhat eurot jaotamata kasumisse.

Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 10. aprillil 2026. aasta Nasdaq CSD arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 9. aprill 2026. aastal. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2025. majandusaasta eest. Dividendid makstakse aktsionäridele 15. aprillil 2026. aastal.

LHV Groupi 2025. aasta auditeeritud aastaaruanne ja dividendipakkumine

2026\. aastal keskendub LHV Group ärimahtude ja kliendiaktiivsuse jätkuvale kasvatamisele ning varasemast efektiivsemale tegutsemisele. Kogutulu kasvab ligikaudu 9%, mida toetab nii netointressitulu suurenemine kui ka tugev teenustasutulu kasv. Kulud kasvavad tuludest aeglasemalt, võimaldades äritegevuse kasumlikkusel marginaalselt kasvada, samas kui laenude allahindluste kulu normaliseerub pärast erakordselt madalat 2025. aastat. Puhaskasum püsib seetõttu sarnasel tasemel eelmise aastaga.

Laenuportfell kasvab üle 11% ja hoiused enam kui 5%, kinnitades LHV tugevat positsiooni nii jae- kui äriklientide seas. Netointressitulu on küll kasvamas käesoleval aastal, kuid selle mõju on väiksem, mistõttu jääb puhaskasum 2026. aastal ligikaudu eelmise aasta tasemele, kuid paranenud efektiivsus ja kasvav äritegevus loovad tugeva aluse kasumlikkuse ja omanikutootluse kiirenemiseks järgnevatel aastatel.

![kuvatõmmis v1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kuvatommis_v1_2ca43834d9.png)

 *Arvutatud perioodi kuu lõpu keskmiste omakapitali mahtude alusel

**LHV Pank**

LHV Panga finantsprognoosi keskmes on kvaliteedile ja tootlusele fokusseeritud kasv. Laenuportfell suureneb ligikaudu 4%, mida veavad eeskätt eluasemelaenud ning SME- ja ärilaenude kasv. Hoiuste struktuur muutub stabiilsemaks ja kasumlikumaks, kus suurima osana regulaarsete klientide nõudmiseni hoiused kasvavad ligi 16%, kompenseerides teadlikku taandumist finantsvahendajate ja platvormide hoiustest. Hoiuste tase tervikuna püsib sarnasel tasemel eelmise aastaga.

Tulude poolel kasvab kogutulu üle 10%, mida toetab mõõdukas netointressitulu kasv ja tugev ligi 30% teenustasutulu kasv, peegeldades klientide aktiivsuse suurenemist ja uute klientide lisandumist maksete, FX-, investeerimis- ja kaarditeenuste vallas. Kulud kasvavad tuludest aeglasemalt, võimaldades kulude-tulude suhtel paraneda 42.7%-lt 41.8%-ni, samas kui riskikulu püsib madalal tasemel.

**LHV Bank**

LHV Banki finantsprognoos 2026. aastaks näitab kiirenevat kasvu, kus ärimahud ja tulubaas laienevad kiiremini kui kulud. Hoiused kasvavad ligikaudu 37%, peegeldades tugevat jaemüügi kasvu ning stabiilset nõudlust tähtajaliste hoiuste järele, samal ajal kui laenuportfell suureneb enam kui 50%, liikudes sihipäraselt 1 miljardi euro taseme suunas.

Tulude poolel kasvab kogutulu ligi 20%, mida toetab tugev netointressitulu kasv ning kiire netoteenustasutulu kasv, mis ennekõike tuleneb teenustasukulude vähenemisest seoses maksete kogumise teenuse lõpetamisega. Kulud kasvavad tuludest aeglasemalt ning kulude-tulude suhe paraneb 83%-lt 77%-ni, kinnitades operatiivse efektiivsuse paranemist. Selle tulemusena suureneb maksueelne kasum ligikaudu 68% ja puhaskasum ligi 80%, mis teeb 2026. aastast selge murranguaasta LHV Banki kasumlikkuse teekonnal ning loob tugeva aluse edasiseks omakapitali tootluse paranemiseks järgnevatel aastatel.

**LHV Varahaldus**

2026\. aastal prognoosib LHV Varahaldus selget kasumlikkuse ja mahu kasvu, mida veavad fonditootlused ja klientide arvu kasv. Fondimahud kasvavad ligikaudu 12%. See peegeldab nii konkurentsivõimelisi tootlusi kui ka edukamat müügi- ja ristmüügimudelit.

Tulude poolel kasvab kogutulu üle 22%. Kulud kasvavad kontrollitult, ilma FTE-de arvu suurenemiseta, võimaldades kulude-tulude suhtel paraneda 61.1%-lt 58.4%-ni. Selle tulemusena kasvab maksueelne kasum ligi 30% ja puhaskasum üle 20%.

**LHV Kindlustus**

LHV Kindlustuse sõlmitud lepingute preemiad on tänavu planeeritud kasvama 12% ning ulatuvad 48 miljoni euroni. Kasv tugineb eeskätt ristmüügile LHV Groupi siseselt ning digitaalsetele mobiili- ja veebikanalitele. Kahjusagedus püsib stabiilsena või veidi madalamal kui 2025. aastal, hoides kahjusuhte kontrolli all. 

Tegevuskulude kasv 2026. aastal on planeeritud ligikaudu 12%, mis on kooskõlas portfelli ja preemiate mahu kasvuga. Valdav osa kulude suurenemisest tuleneb grupisisestest teenustest ja kulude jagamisest.

**Finantsprognoos 2026-2030**

LHV Groupi 2026–2030 finantsprognoos põhineb mõõdukalt paraneval makromajanduslikul keskkonnal nii Eestis kui Ühendkuningriigis, kus majanduskasv stabiliseerub ning inflatsioon normaliseerub ligikaudu 2–2.5% tasemele. Eestis eeldatakse majanduskasvu kiirenemist alates 2026. aastast koos tööturu järkjärgulise paranemisega, samas kui Ühendkuningriigis kujuneb kasv tagasihoidlikumaks, kuid stabiilseks, toetades järjepidevat laenu- ja hoiuste tegevust. Konkurents pangandusturgudel püsib tugev, eriti laenude ja hoiuste segmendis, mis rõhutab efektiivsuse ja distsiplineeritud hinnastamise olulisust.

Selles raamistikus prognoosib LHV Group kogutulu kasvu ligikaudu 305 miljonilt eurolt 2025. aastal ligi 593 miljoni euroni 2030. aastaks, mida toetab nii netointressitulu kui ka teenustasutulu kasv. Ärimahud suurenevad peaaegu kaks korda: netolaenud kasvavad ligikaudu 5.5 miljardilt eurolt üle 10 miljardi euro, hoiused 8.1 miljardilt eurolt ligi 12.8 miljardi euroni ning varahaldusmahud 1,7 miljardilt eurolt üle 3 miljardi euro tasemele. Kulude kasv jääb tulude kasvust selgelt aeglasemaks, võimaldades kulude-tulude suhtel paraneda üle 50% tasemelt ligikaudu 36%-ni perioodi lõpuks.

Kasumlikkuse vaates peegeldub see kõik ka puhaskasumi, mis perioodi lõpuks on prognoositud kahekordistuma 290 miljoni euroni ning omakapitali tootluses, kus ROE tõuseb ligikaudu 16% tasemelt üle 23%  2030. aastaks.

![kuvatõmmis v2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kuvatommis_v2_f48b740909.png)

**LHV Groupi juhatuse esimehe Mihkel Torimi kommentaar:**

"Eestis on LHV Panga fookus 2026. aastal kvaliteetsel ja mõõdukal kasvul. Ühendkuningriigis laenuportfelli enam kui 50%-line ja puhaskasumi ligi 80%-line oodatav kasv rajaneb juba mastaabi mõjule. LHV Varahaldus jätkab samuti tugeval kasumlikkuse kursil, kasvatades puhaskasumit üle 20%. LHV Kindlustuse kasv tuleb peamiselt meie oma kliendibaasi paremast teenindamisest läbi ristmüügi. 

Meie pikaajaline finantsprognoos tugineb kolmele sambale. Esiteks, kasvatame ärimahtusid mõlemal koduturul. Teiseks, meie plaan arvestab baasintressimäärade mõõduka tõusuga alates 2027. aastast. Kolmandaks, ja kõige olulisemalt, tegeleme pidevalt oma tegevuse tõhustamisega. Selle peamiseks veduriks on tehnoloogilise võimekuse kiire arendamine, mis ei ole passiivne ootus, vaid eeldab meilt sihipäraseid ja läbimõeldud muutuseid.“

AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: https://investor.lhv.ee/aruanded.

_LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus, LHV Kindlustus ja LHV Bank Limited. Grupi ettevõtetes töötab ligi 1 200 inimest. LHV Panga teenuseid kasutab detsembri lõpu seisuga 492 000 klienti, LHV hallatavatel II samba pensionifondidel on 106 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 231 000 klienti. Groupi tütarettevõte LHV Bank omab Ühendkuningriigi pangalitsentsi ning pakub pangateenuseid rahvusvahelistele finantstehnoloogia ettevõtetele ja laenusid väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele._

LHV Groupi 2026. aasta finantsplaan ja viie aasta finantsprognoos

Mis aktsiaid ostsid ja müüsid LHV kliendid juunis?

SpaceX-i börsidebüüdist on möödas ligi kaks nädalat ning esimene hinnaliikumine näitas täpselt seda, mida nii suure ja palju tähelepanu saanud IPO puhul võis oodata: tugev algus, kiire hinnatõus ja seejärel järsk tagasilangus.

Ettevõte tuli börsile 12. juunil hinnaga 135 dollarit aktsia kohta. Prospekti järgi pakkus SpaceX globaalses baasmahus 555,6 miljonit A-klassi aktsiat ning taotles noteerimist Nasdaqil sümboli [SPCX](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=SPCX) all. Prospekti põhjal pidi pakkumine tooma ettevõttele ligikaudu 74,4 miljardit dollarit netotulu, mida kasutatakse muu hulgas AI-arvutustaristu, starditaristu, rakettide ja satelliidivõrgu laiendamiseks.

Esimene kauplemispäev oli tugev. Aktsia sulgus 160,95 dollaril ehk umbes 19% üle IPO hinna. 16. juunil jõudis aktsia sulgemishinnas 201,80 dollarini ja päevasiseselt 225,64 dollarini. Seejärel tuli kiire langus: 24. juuni sulgemishind oli 154,54 dollarit, mis tähendab, et aktsia oli endiselt umbes 14,5% üle IPO hinna, kuid juba rohkem kui 23% allpool sulgemishinna tippu ja üle 30% allpool päevasisest tippu. 22. juuni 16,4% langus oli SpaceX-i senise börsiajaloo halvim päev ning kustutas ettevõtte turuväärtusest umbes 400 miljardit dollarit.

**SpaceX-i esimesed kauplemispäevad**
![Picture1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Picture1_ea6867e44c.png)
*Allikas: Bloomberg*

**Miks aktsia alguses nii kiiresti tõusis?**

Esimese tõusu taga oli mitu tegurit korraga.

Esiteks oli SpaceX aasta kõige oodatum IPO. Ettevõte ühendab kolm väga tugevat narratiivi: kosmos, Starlinki satelliidiinternet ja tehisintellekti taristu. Selliseid ettevõtteid ei ole börsil palju, mistõttu oli nõudlus väga suur.

Teiseks oli avalikult kaubeldavate aktsiate hulk väike ehk umbes 4,3% aktsiatest. Väike pakkumine võib hinda tõsta, kui ostjaid on palju ja müüjaid vähe. Sama tegur võib aga hiljem langust võimendada, kui sentiment muutub.

Kolmandaks aitas kaasa indeksite ja fondide ostusurve. Kui suur ettevõte tuleb börsile ja hakkab kiiresti erinevatesse indeksitesse või fondidesse jõudma, võivad passiivsed ja aktiivsed fondid olla sunnitud aktsiat ostma. See kergitab alguses kunstlikult nõudlust, mis ei pruugi olla seotud ettevõtte lühiajaliste fundamentaalidega.

**Esimene tagasilöök tuli kiiresti**

Esimene langus ei tähenda, et SpaceX-i pikaajaline kasvulugu oleks läbi. Küll aga näitas see, kui habras võib olla hind, kui ootused on väga kõrged.

Üks põhjus oli võlakirjaplaan. SpaceX teatas kavatsusest kaasata võlaturult kapitali. Investor's Business Daily andmetel müüs ettevõte hiljem 25 miljardi dollari mahus võlakirju, et muu hulgas refinantseerida sildlaenu ja rahastada üldisi ettevõtte vajadusi. Tugev nõudlus võlakirjade vastu näitas, et krediiditurg usaldab SpaceX-i, kuid aktsiaturu jaoks oli sõnum teine: ettevõtte kasv nõuab endiselt tohutult kapitali.

**Analüütikud on erimeelsed**

Analüütikute vaated on praegu väga laialivalguvad. 25. juuni seisuga on viie analüütiku keskmine siht 222,20 dollarit, kuid vahemik on väga suur: 115 dollarist 401 dollarini.

Arete Researchi Andrew Beale andis aktsiale ostusoovituse ja 401-dollarilise hinnasihi. Tema positiivne vaade põhineb eelkõige Starlink V3 satelliitidel, suurel ühenduvusturul ning SpaceX-i võimel lahendada keerulisi inseneriprobleeme samm-sammult.

Teisel pool on CFRA analüütik Keith Snyder, kelle hinnasiht on 115 dollarit ja soovitus müüa. Susquehanna alustas katmist 170-dollarilise hinnasihi ja soovitusega 'hoia'. KeyBanc alustas samuti neutraalse soovitusega, tuues Bloombergi järgi esile raskused SpaceX-i hindamisel ning ebakindluse Starshipi arengu ja ettevõtte uute turgude ümber.

**Analüütikute hinnasihid on väga erinevad**
![Picture3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Picture3_bc1aea4a57.png)
*Allikas: TipRanks*

Lai hinnavahemik annab investorile palju segast informatsiooni. SpaceX-i puhul ei vaielda ainult selle üle, kas järgmine kvartal tuleb tugev või nõrk, vaid arutelu käib selle üle, kui palju on väärt Starlink, kui palju on väärt Starship, kui realistlik on orbiidil paiknev AI-taristu ning kui suure diskontoga peaks hindama väga kapitalimahukat kasvu.

**Suurim risk on hind ise**

SpaceX-i puhul on kõige lihtsam karutees valuatsioon. Kui kasutada 24. juuni sulgemishinda 154,54 dollarit ja prospektis toodud ligikaudset aktsiate arvu pärast baaspakkumist, on SpaceX-i turuväärtus umbes 2 triljonit dollarit. 2025. aasta 18,7 miljardi dollari suuruse tulu juures tähendab see enam kui 100-kordset müügitulu suhtarvu.

Barron's märkis, et SpaceX kauples umbes 56x 2026. aasta prognoositavat müügitulu ning ettevõttelt ei oodata kasumit enne 2028. aastat. Selline hinnatase jätab väga vähe ruumi pettumustele.

Sellepärast on ka hoiatavad kommentaarid kiiresti levima hakanud. Üks turukommentaator, Ted Pillows, võrdles SpaceX-i võimalikku teekonda Tesla algusaastatega: esmalt tugev 60-70% tõus ja seejärel võimalik 50% langus. Kuigi see ei ole konsensusprognoos, peegeldab see turu ühte suuremat hirmu: aktsia võib olla lühiajaliselt liiga palju eest ära jooksnud.

Teine pessimistlik argument tuleb suurte IPO-de ajaloost. First Trusti ja Bloombergi andmete järgi on 15 suure USA IPO aktsia keskmine maksimaalne langus esimesel aastal olnud 50% ning keskmine esimese aasta tootlus -33%. Ajalugu küll ei ennusta SpaceX-i tulevikku, kuid näitab, et väga suured ja väga oodatud IPO-d võivad pärast esialgset eufooriat tugevalt jahtuda.

**SpaceX-i aktsia ümber on väga lai hinnavahemik**
![Picture2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Picture2_6e303ec782.png)
*Allikas: First Trust, Bloomberg. 50% ja 33% stsenaariumid põhinevad suurte IPOde ajaloolisel võrdlusel.*

**August võib olla järgmine proovikivi**

Lühiajaliselt võib aktsiat endiselt toetada väike vabalt kaubeldav aktsiate hulk. Kui müüjaid on vähe ja ostuhuvi püsib, ei pruugi hind langeda lihtsalt sellepärast, et aktsia tundub kallis.

Samas võib pilt muutuda augustikuus, kui ettevõtte sisering saab loa aktsiad müüa ja turule tuleb rohkem aktsiaid. Kui sel perioodil on turusentiment nõrk, võib müügisurve suureneda.

**Mida investor peaks nüüd jälgima?**

SpaceX-i aktsia puhul ei ole lähikuudel kõige olulisem ainult hind. Olulisem on jälgida, kas ettevõte suudab vähendada vahet lubaduste ja teostuse vahel.

Esiteks tuleb jälgida Starshipi -- kas ettevõte suudab Starshipi viia regulaarsema kommertskasutuseni. Kui tekivad viivitused, muutub mitme lubatud kasvuallika teostus ettevõttele nii kallimaks kui ka aeglasemaks.

Teiseks tuleks jälgida Starlinki, mis on praegu ettevõtte kõige olulisem rahavoog. Kui tellijate kasv, marginaalid ja V3 satelliitide kasutuselevõtt liiguvad ootustele vastavalt, võib see aidata kõrget valuatsiooni õigustada.

Kolmandaks tuleb jälgida AI kulusid. AI-segment võib olla suur võimalus, kuid praegu on see ka tohutu kapitalikulu. Turg tahab lõpuks näha, et investeeringud ei muutu ainult aina suuremaks rahavajaduseks.

Neljandaks tuleb jälgida aktsiate pakkumist turul. Väike vabalt kaubeldavate aktsiate arv aitas hinda alguses tõsta, kuid müügikeelu perioodide lõppemine võib muuta pakkumise ja nõudluse tasakaalu.

SpaceX pärast IPO-t: eufooria ja esimene kainestumine

Eestis räägitakse investeerimisest palju. Meil on elav investeerimisteemaline arutelu nii [LHV Foorumis](https://forum.fp.lhv.ee/) kui ka erinevates sotsiaalmeedia gruppides. Finantsvabaduse ja varakasvatuse teemad jõuavad üha laiema publikuni ning huvi börsi, võlakirjade ja pensioni kogumise vastu on viimastel aastatel selgelt kasvanud. 

See kõik tekitab tunde, et Eesti investorikultuur on Baltikumis kuidagi eristuv. Aga kas see paistab ka andmetest välja? 

Just sellele küsimusele aitab vastust otsida tänavu alanud **Investor Pulse 2026 uuring**, mida viiakse esmakordselt läbi kõigis kolmes Balti riigis. Uuringus on oodatud osalema nii kogenud investorid kui ka need, kes on alles alustamas oma investeerimisteekonda. Kui tahad, et Eesti investorite vaade oleks Balti võrdluses esindatud, saad oma panuse anda siin: [https://ej.uz/investorpulse2026](https://ej.uz/investorpulse2026)

Küsimustiku täitmine võtab ligikaudu 10 minutit ning tulemused avaldatakse sügisel. 

Uuringu mõte on lihtne: saada parem pilt sellest, kuidas Eesti, Läti ja Leedu jaeinvestorid mõtlevad, kuhu nad investeerivad, millised on nende tootlusootused ja kuidas nad Balti kapitaliturgude arengut näevad. 

Kui eestlaste vastuseid on vähe, jääb Eesti investori profiil Baltikumi võrdluses paratamatult ebatäpsemaks. Kui Eesti investorid aktiivselt osalevad, saab palju selgemalt näha, mis meid lõunanaabritest eristab ja mis meid ühendab. 

**Mida me tegelikult teada saame?**

Investorite puhul räägitakse sageli tootlusest, üksikutest aktsiatest ning sellest, kas praegu on parem osta võlakirju, indeksfonde või Balti dividendiaktsiaid. Kuid sama oluline on mõista, kuidas investorid tegelikult mõtlevad. 

Milliseid varaklasse eelistavad Eesti investorid võrreldes Läti ja Leedu investoritega? Kui pikk on nende investeerimishorisont? Kui avatud ollakse Balti kapitaliturgudele ja kohalikele börsiettevõtetele? Kas tehisintellekti kasutatakse juba investeerimisotsuste tegemisel või suhtutakse sellesse pigem ettevaatlikult? 

Need küsimused on olulised, sest üksiku investori kogemus ei anna kogu pilti. Foorumid, sotsiaalmeedia ja tuttavate arvamused näitavad ainult osa tegelikkusest. Investor Pulse 2026 annab võimaluse võrrelda Eesti, Läti ja Leedu investorite käitumist ja hoiakuid. 

**Miks peaks Eesti investor osalema?**

Eesti investoritel on põhjust olla Balti kapitaliturul nähtav. Kui räägime aktiivsest investeerimiskultuurist, tugevast jaeinvestorite kogukonnast ja kasvavast huvist väärtpaberite vastu, siis peaks see kajastuma ka andmetes. 

Mida rohkem vastanuid, seda paremini saab uuring näidata, millised ootused, hirmud ja eelistused Eesti jaeinvestorit tegelikult iseloomustavad. Samuti aitab see hiljem täpsemalt mõista, kuhu Eesti jaeinvestor oma raha paigutab ja kuidas ta Balti turgude tulevikku näeb. Tugevam kapitaliturg algab sellest, et selle osalisi mõistetakse paremini. 

Kui tahad, et Eesti investorite vaade oleks Baltikumi võrdluses selgelt esindatud, vasta Investor Pulse 2026 küsimustikule.

**Mis on küsimustikus osalemise “tootlus”?**

Osalejad saavad sügisel tutvuda uuringu tulemustega ja võrrelda oma investeerimisharjumusi Balti turu laiemate trendidega. 

Lisaks loositakse osalejate vahel välja auhindu, sealhulgas investeerimisraamatuid, Investoru Klubs konverentsi pileteid, Baltic Capital Markets Conference’i pileteid, Investoru Klubs tellimusi, MADARA Cosmetics tooteid ning Virši-A ja KALVE kohviga seotud auhindu.

**Eesti investor Baltikumi kaardile**

Kui Eesti investor tahab Balti võrdluses nähtav olla, peab tema vaade jõudma ka andmetesse. Uuring on avatud kuni 14. juulini 2026. Aita näidata, milline Eesti investor Balti võrdluses tegelikult on.

Täida küsimustik: [https://ej.uz/investorpulse2026](https://ej.uz/investorpulse2026)

_Investor Pulse 2026 uuringut viib läbi SPRING PR. Uuringu üks partneritest on LHV Pank._

Milline on Eesti investor võrreldes lõunanaabritega? 

USA ja Iisraeli sõjaline rünnak Iraani vastu tõi kaasa aktsiaturgude languse, mis piirdus aga vaid esimese kvartaliga. Aasta teine veerand kulges juba taastumise tähe all, kuna turuosaliste fookus nihkus konflikti eskalatsioonilt potentsiaalsetele lahendustele. Ühtlasi võimaldas see investoritel keskenduda taas tehisintellekti arengule ning USA tehnoloogiaettevõtete ulatuslikele kapitaliinvesteeringutele, mis on käivitanud maailmamajanduses uue investeerimistsükli. 

Nii nagu mullu ja käesoleva aasta alguses, jätkus ka teises kvartalis arenevate riikide aktsiaturgude positiivsem liikumine. Kui arenenud riike esindav MSCI World Index kerkis teises kvartalis eurodes mõõdetuna 14,6%, siis arenevate riikide aktsiaturud (MSCI Emerging Markets Index) tõusid samal ajal 25,0%. 

LHV Pensionifondi Indeks teise kvartali tootluseks kujunes selle tulemusel 19,38% ja Pensionifondi Indeks III tootlus oli 19,35%. LHV pensioni indeksifondid investeerivad veidi üle 37% portfellist arenevate riikide aktsiaturgudele, mis on märksa suurem osakaal võrreldes teiste fondivalitsejate indeksifondidega, kus see jääb 0–12% vahemikku. Sestap on arenevate riikide tähelend avaldanud LHV indeksifondide tootlusele tugevamat mõju.  

**Mis saab aktsiaturgudel edasi?**

Isegi kui Iraani konflikt ei saa lähiajal lõplikku lahendust või puhutakse uuesti lõkkele, näitavad viimased kuud, et maailmamajandus suudab edasi toimida ilma suuremate tagasilöökideta. Seega jääb aktsiaturgude peamiseks fookuspunktiks ja kasvu veduriks tehisintellekti areng, selle kasutuse laienemine ning andmekeskuste rajamisse ning toodete arendamisse investeeritavad sajad miljardid dollarid aastas. See kapital jõuab üle maailma väga paljude ettevõteteni, toites nende müügitulu ning kasumeid – trend, mis tõenäoliselt jääb kestma veel mõnda aega.  

Kuulates tehisintellekti arengutega tugevamalt seotud USA ettevõtete esimese kvartali majandustulemuste järgseid konverentsikõnesid, ilmnes paljude puhul üks sarnane sõnum: keelemudelite tohutult kiire areng selle aasta alguses on kõigest mõne kuuga loonud vajaduse suurendada investeeringuid antud valdkonda veelgi. Mida võimekamaks muutuvad mudelid, seda laiemaks kujunevad nende kasutusvõimalused. See omakorda tingib vajaduse rajada juurde andmekeskuseid ning arendada tõhusamaks kiipe, mis neid protsesse veavad.  

Kui eelmisel aastal olid Amazoni, Alphabeti, Meta, Microsofti ja Oracle’i kapitalikulutused kokku ligikaudu 450 miljardit dollarit ja aasta alguses hinnati tänavu antud mahuks 765 miljardit, siis esimese kvartali tulemuste järel on see hinnang kasvanud ligi 800 miljardi dollarini. Veelgi enam – mitmed suuremad tehnoloogiafirmad on andnud juba mõista, et 2027. aastal saavad investeeringud olema veelgi mahukamad. Nõnda prognoosib näiteks Morgan Stanley, et 2027. aastal küündib nende firmade kapitalikulutus kokku 1,1 triljoni dollarini. Tegemist on üksnes viie ettevõtte investeeringutega – kogu tehisintellekti ökosüsteemis kujuneb investeeringute maht veelgi suuremaks.

Teisisõnu annab juba ainuüksi USA suurimate tehnoloogiaettevõtete investeerimistsükkel tehisintellekti arengule tugeva taganttuule vähemalt järgmiseks 18 kuuks, kuid suure tõenäosusega märksa pikemaks ajaks, sest AI areng on alles varases etapis.

Maailma kõige väärtuslikuma ettevõttena on Nvidia oma graafikaprotsessoritega (GPU) olnud tehisintellekti arengu keskmes algusest peale ning lõikab edaspidi kasu ka tänu tootevalikusse lisandunud keskprotsessoritele (CPU). Firma asutaja ja juht Jensen Huang on kasvatanud ettevõtte turuväärtuse 5 triljoni dollarini, kuna ta on suutnud ette näha tehisintellekti arengut ning loonud selle ülesehitamiseks vajalikke kiipe. 

Huang tõdes ühes maikuu intervjuus, et me oleme alles iseseisvalt tegutseva tehisintellekti (agentic AI) ehitamise alguses, mis vältab järgmised kümme ja võib-olla isegi enam aastat. Kõigepealt tuleb nende digitaalne kasutus, seejärel juba füüsiline rakendus näiteks robotites ning isesõitvates autodes. Tehisintellekt pole enam vahend, mida lihtsalt aeg-ajalt kasutada, vaid selle rakendamine muutub erinevates tööstusharudes produktiivsuse ja mugavuse suurendamisel möödapääsmatuks.  

**Aasia ettevõtted kui ühed suurimad kasusaajad**

Tehisintellekti võimekuse ülesehitamine ning selle kasutuse kasv üha rohkemates toodetes ja teenustes loob AI ökosüsteemis enneolematu rahavoolu väga paljudesse seotud valdkondadesse üle terve maailma. Näiteks Ühendriikides oodati aasta alguses, et S&P 500 ettevõtete esimese kvartali aktsiakasum kasvab mullusega võrreldes keskmiselt 13%, kuid tegelik kasv oli koguni 29%. Infotehnoloogia firmad andsid suure panuse, kuid tugevalt positiivseid üllatusi pakkusid ka teised sektorid. 

Kuna üle 50% Ameerika Ühendriikide imporditud kõrgtehnoloogilistest toodetest pärineb Aasiast, lõikavad USA tehnoloogiafirmade kapitalikulutustest kasu eeskätt Taiwan, Lõuna-Korea ja Jaapan. Selle aluseks on aastakümnete jooksul tehtud investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning kogunenud oskusteave, mis annab sealsetele ettevõtetele selge konkurentsieelise. 

Näiteks maailma suurim kõrgtehnoloogiliste kiipide tootja Taiwan Semiconductor Manufacturing (TSMC) vastutab sisuliselt üksinda kõikide Nvidia juhtivate graafikaprotsessorite valmistamise eest. Samuti toodetakse kiipe Apple’ile, AMD-le, Qualcommile, Amazonile, Alphabetile, Metale, Teslale jt. Nõudlus TSMC kiipide järele on nõnda suur, et firma tegevjuhi sõnul ei suuda nad seda järgnevad mitu aastat täielikult rahuldada. Vaatamata aktsia 44% tõusule eelmisel aastal ja 55% rallile tänavu esimese kuue kuuga, kaupleb aktsia jätkuvalt alla 20-kordset järgmise aasta oodatavat kasumit, mis tehnoloogiasektoris pole kõrge näitaja. Nvidia tegevjuhi Huangi sõnul on Taiwan tehisintellekti revolutsiooni epitsenter ja et see jääks nii ka edaspidi, kavatseb Nvidia suurendada investeeringuid sinna 150 miljardi dollarini aastas. Kõigest 4–5 aastat tagasi kulutas Nvidia Taiwanis aastas 10–15 miljardit dollarit.  

Lõuna-Koreast tuleb kaks väga olulist ettevõtet tehisintellekti jooksutamise seisukohast: Samsung Electronics ja SK Hynix. Nemad toodavad mälukiipe, tänu millele saavad keelemudelid andmeid töödelda. Mida suuremaks läheb andmete käsitlemise vajadus, seda rohkem läheb tarvis erinevaid mälukiipe. Ka Samsung ja SK Hynix tõdevad, et ei suuda järgnevatel aastatel isegi vaatamata tootmismahtude suurendamisele nõudlust rahuldada. See võimaldab neil küsida oma toodete eest kõrgemat hinda ning olles õppinud selle äri varasemast tugevast tsüklilisusest, sõlmitakse nüüd ostjatega pikaajalisi lepinguid, mis tagavad edaspidi stabiilsema tulu ja kasumi. Samsung Electronicsi aktsia on tänavu tõusnud 177% ja SK Hynix 305%, ent mõlemad aktsiad kauplevad jätkuvalt 7–8-kordsel selle aasta oodataval kasumil. 

Kõigi nende kolme ettevõtte turuväärtused küündivad üle triljoni dollari, mistõttu on nad ühed vähesed firmad väljaspool Ühendriike, kes sellise verstapostini on jõudnud. Arenevate riikide börsidelt leiab väga palju teisigi ettevõtteid, kes tehisintellekti kasvava nõudlusega on otse või kaudselt seotud, kuid need kolm Aasia firmat on ühed peamised, tänu kellele on arenevate riikide aktsiaturud nii eelmisel kui ka käesoleval aastal arenenud riikide omadest paremat tootlust näidanud. Nende firmade juhtide kommentaaride põhjal võib järeldada, et nad saavad olema võtmetähtsusega ettevõtted tehisintellekti arengus ka järgnevatel aastatel. 

Kuigi arenevate riikide aktsiaturud on tänavu aasta esimese kuue kuuga tõusnud 27%, on paralleelselt tõstetud ka sealsete firmade kasumiootusi, mistõttu ei ole ettevõtete väärtuskordajad väga liikunud võrreldes aasta algusega. Arenevate riikide ettevõtted kauplesid juuni lõpu seisuga keskmiselt 12,6-kordsel käesoleva aasta oodataval kasumil, samas kui arenenud riikide puhul oli see kordaja 20. Teisisõnu peegeldab see jätkuvalt arenevate riikide aktsiaturgude suhtelist odavust ja atraktiivset kasvupotentsiaali.  

Kuna LHV pensionifondid Indeks ja Indeks III on teistest indeksifondidest enam investeeritud arenevate riikide aktsiaturgudele, saavad nende investorid laiemalt osa tehisintellekti investeeringutest kantud üleilmsest kasvulainest.

**Muudatused investeeringutes**

Kvartali lõpus toimus pensionifondide Indeks ja Indeks III investeeringutes muudatus. Varasemalt kasutuses olnud üleilmse haardega Amundi Prime All Country World börsil kaubeldava fondi investeering sai ümber jaotatud portfellis juba olemasolevate piirkondlike ETF-ide (USA, euroala, Jaapan ja arenevad riigid) vahel. Selline lahendus võimaldab saavutada sarnase tootluse märksa väiksema halduskuluga. 

Ühtlasi lisandus mudelportfelli uus ETF iShares MSCI USA, esindades arenenud riikide aktsiaturu piirkondlikust jaotusest Ühendriikide turgu. Fondi aastane haldustasu on vaid 0,03%, mis teeb sellest ühe madalaima kuluga USA aktsiaturgu järgiva ETFi.

Tutvu lähemalt LHV Pensionifondiga [Indeks](https://www.lhv.ee/et/indeks) ja III samba fondiga [Indeks III](https://www.lhv.ee/et/pension/iii/fond/indeks).

Erko Rebane\
LHV indeksifondide portfellihaldur

_Kvartaalses ülevaates esitatu on informatiivse eesmärgiga. Tegemist ei ole investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusega. Enne mistahes investeerimisotsuse tegemist kaaluge põhjalikult investeeringu asjakohasust ja sobivust ning tutvuge fondide prospektides toodud riskidega._

_Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmiste [tootlustega](https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/ii-samba-fondide-annualiseeritud-tootlused/). Kvartalikirjas esitatud 3 kuu tootluste periood on 31.03.2026-30.06.2026. Pensionifondi Indeks viimase 12-kuulise perioodi (30.06.2025-30.06.2026) tootlus on +32,85%. Pensionifondi Indeks III viimase 12-kuulise perioodi (30.06.2025-30.06.2026) tootlus on +32,88%. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga._

Tehisintellekti areng on alles algusfaasis

Esimese kvartali arengud finantsturgudel ja maailmamajanduses võib jagada kaheks perioodiks: enne ja pärast Lähis-Ida konflikti puhkemist. Enne 28. veebruari, mil Ameerika Ühendriigid ja Iisrael alustasid rünnakut Iraani vastu, oli inflatsioon paljudes riikides jätkuvalt aeglustumas. See andis keskpankadele rohkem ruumi intressimäärade langetamiseks, mis omakorda toetas aktsiaturgude positiivset dünaamikat.

Veebruari lõpust kestnud sõjategevus on pannud seisma kaubavoo läbi Hormuzi väina. Selle tulemusel on takistatud ligikaudu viiendiku maailma nafta ja maagaasi, samuti umbes 30% lämmastikväetise, 5% alumiiniumi ja 25% heeliumi (oluline sisend nii meditsiiniseadmete kui ka pooljuhtide tootmises) jõudmine tarbijateni.

Ühe tagajärjena kallines Brenti toornafta 70 dollarilt kvartali lõpuks 118 dollarile, mis on omakorda kergitanud hindasid tanklates ning osades Aasia riikides põhjustanud ka kütuse kättesaadavuse probleeme. Paralleele tõmmatakse Venemaa alustatud sõjaga Ukraina vastu 2022. aastal, mil kütuste ning põllumajandussaaduste hinnatõus tõi kaasa laiapõhjalise inflatsiooni. 

Seni on arenenud riikide olulisemad keskpangad hoidunud konkreetsete hinnangute andmisest, kuidas hinnašokk võiks nende intressipoliitikat mõjutada. Finantsturgudel nähakse üha tõenäolisemana seda, et intressimäärasid tuleb inflatsioonisurve ohjamiseks hakata uuesti ülespoole viima. Euroopas näiteks hindavad rahaturud tõenäoliseks, et Euroopa Keskpank kergitab sel aastal intressimäära rohkem kui 50 baaspunkti. 

Perspektiiv konflikti venimisest, inflatsioonisurve tekkimisest ja intressimäärade tõusust viis esimeses kvartalis arenenud riikide aktsiaturud (MSCI World Index) eurodes mõõdetuna 1,7% miinusesse. Arenevate riikide aktsiaturud (MSCI Emerging Markets Index) suutsid näidata eurodes 1,8% tõusu, olles siiski suure osa konflikti eelsest plussist ära andnud. Seejuures aitas dollarites noteeritud varade puhul mõnevõrra pehmendada lööki dollari 1,6% tugevnemine euro suhtes.

LHV Pensionifond Indeksi esimese kvartali tootluseks kujunes –1,31% ja LHV Pensionifond Indeks III tootlus oli –1,2%. 

Kui eelnevalt välja toodud MSCI indeksite esimese kvartali muutused peegeldasid täies ulatuses USA aktsiaturu võimsat tõusu 31. märtsil ja ka kõikide arenevate riikide antud päeva liikumisi, siis pensionifondide osakute hinda jõudis see tõus täies ulatuses 1. aprillil.   

**Mis saab edasi?**

Sõdimine Iraaniga põhjustab ka Ühendriikides tagajärgi, mida Donald Trump on oma ametiaja jooksul seadnud eesmärgiks just likvideerida. Energiahindade tõusu tõttu uuesti kasvav inflatsioonisurve tähendab seda, et intressimäärasid on raskem allapoole tuua – see on olnud presidendi suurim etteheide Föderaalreservi praegusele juhile Jerome Powellile ja peamine ootus Trumpi poolt valitud järgmisele esimehele Kevin Warshile, kes asub keskpanga etteotsa alates maist. 

Kuna USA riigivõlakirjade tulusused on kõrgemate intressimäärade ootuses ülespoole liikunud ja ka hüpoteeklaenud sõltuvad sellest, siis muutub laenamine koduostjate jaoks taas kallimaks ning raskendab niigi kõrgete hindade tõttu korteri või maja soetamist. Kodu ostmise lihtsustamine on olnud Trumpi üks prioriteete, võideldes ühtlasi selle eest, et hüpoteeklaenude intressimäärad tuleksid alla.

Kõrgemad kütusehinnad ja elukalliduse tõus on tõenäoliselt märgilised tegurid, mis kujundavad sügisel inimeste arvamust, kui toimuvad senati (uuesti valitakse 35 kohta 100-st) ja esindajatekoja (kõik 435 kohta) vahevalimised. Praegu kontrollivad mõlemat koda vabariiklased, ent kui demokraadid saavad ühe või mõlema üle uuesti kontrolli, siis muutub edaspidi Trumpi jaoks poliitiliste eesmärkide saavutamine raskemaks. 

Seega Donald Trump ei saa lasta sõjategevusel väga pikalt kestma jääda. Küsimus on siiski selles, kuidas ta siit välja tuleb. Iraan võib jätkuvalt Hormuzi väinas odavate Shahed droonide abil laevasid või naaberriike terroriseerida, vaatamata oma sõjalise võimekuse olulisele kaotusele. See hoiab kogu maailma energiakandjate turgu defitsiidis.

Võib-olla püsib Hormuzi väin suletuna veel kuid ning toornafta hind jätkab tõusu, kuid ühel hetkel on tõenäoline, et pinged lõpuks alanevad. Juba praegu leevendab olukorda mõnevõrra Saudi Araabia võime suunata naftaeksporti ümber Punase mere kaudu, kompenseerides sellega ligikaudu poole Pärsia lahe kaudu kaotatud ekspordist. Samuti on teada, et teatud riikide laevadel lubab Iraan väina läbida.  

Investorina on väga raske, kui mitte võimatu aktsiaturgudel pöördepunkte tabada, sest nagu kõik varasemad ulatuslikumad langused on näidanud (sh tariifisõjast ajendatud tagasilöök mullu kevadel), pannakse alus uuele tõusutrendile harilikult siis, kui tegelikult tundub majanduse kohal kõige tumedam pilv hõljuvat ja puudub igasugune viide olukorra paranemisele. 

Raha pikaajalise kasvatamise puhul on eeliseks see, et stressiolukordades aktsiaturgudele jäädes osaletakse ka taastumises ning langusfaasis tehtud täiendavad investeeringud aitavad kasvatada pikaajalist tootlust.

Tutvu lähemalt LHV Pensionifondiga [Indeks](https://www.lhv.ee/et/indeks) ja III samba fondiga [Indeks III](https://www.lhv.ee/et/pension/iii/fond/indeks).

Erko Rebane\
LHV indeksifondide portfellihaldur

_Kvartaalses ülevaates esitatu on informatiivse eesmärgiga. Tegemist ei ole investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusega. Enne mistahes investeerimisotsuse tegemist kaaluge põhjalikult investeeringu asjakohasust ja sobivust ning tutvuge fondide prospektides toodud riskidega._

_Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmiste [tootlustega](https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/ii-samba-fondide-annualiseeritud-tootlused/). Kvartalikirjas esitatud 3 kuu tootluste periood on 31.12.2025-31.03.2026. Pensionifondi Indeks viimase 12-kuulise perioodi (31.03.2025-31.03.2026) tootlus on +14,61%. Pensionifondi Indeks III viimase 12-kuulise perioodi (31.03.2025-31.03.2026) tootlus on +14,70%. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga._

Inflatsiooniootused on uuesti kasvamas

Lõppev aasta on olnud maailma väärtpaberiturgudel vägagi keeruline. Geopoliitilised pinged on olnud suured ning USA-Hiina kaubandussõda ja võitlus maailmamajanduses domineerimise nimel on halvendanud üleilmset majanduskeskkonda. 

Hinnakasv on viimasel paaril aastal küll märgatavalt pidurdunud, kuid lõplikku võitu inflatsioonitondi üle on veel vara deklareerida. See seab piirid keskpankade võimalustele toetada majandust rahapoliitikaga, kui see peaks vajalikuks osutuma.

LHV pensionifondid on selles pingelises keskkonnas üsna hästi hakkama saanud ja seda mitte sellepärast, et me oleksime püüdnud tabada üksikuid võitjaid. Me ei arva, et kogu pensionivara peaks olema paigutatud aktsiaturgudele, ega usu, et mida rohkem riskime, seda parema tulemuse saavutame.

**Hajutatus ulatub kahest põhilisest varaklassist kaugemale**

LHV pensionifondid investeerivad peale börsidel kaubeldavate aktsiate ja võlakirjade ka ettevõtetesse, mis ei ole börsidel noteeritud. Sellistesse ettevõtetesse investeerime üldjuhul nii erakapitali kui ka riskikapitalifondide vahendusel, lisaks vahel otse koos fondidega, kus me oleme investorid. 

Samuti konkureerime Eestis pankadega, rahastades väikseid ja keskmise suurusega Eesti ettevõtteid: korraldame neile võlakirjaemissioone ning osaleme teiste korraldatud emissioonides.

Kinnisvarasse investeerime samamoodi mitmel moel. LHV pensionifondide portfellis on kinnisvarafonde ja üksikuid kassavoogu teenivaid kinnisvaraobjekte, kuid me arendame ja parendame ka ise kinnisvara.

![fondid.oktoober_portaal.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/fondid_oktoober_portaal_1bd342158e.png)
_Joonis 1. LHV pensionifondide varade jaotus seisuga 31.10.2025._

Ajal, mil riskivabad võlakirjad olid negatiivse intressimääraga ja seetõttu pakkusid lõpptähtajani hoides garanteeritud kaotust, jõudsime väikse riskiga alternatiive kaaludes väärismetallideni. Need on aastatuhandeid olnud nii rahalise väärtuse mõõdupuuks kui ka vahendiks, mis on aidanud rikkust kaitsta ja säilitada. 

Viimastel aastatel on kulla sära taastunud. Maailma suurimate keskpankade kullareservid ületavad tõenäoliselt peatselt nende reservide mahu, mida nad hoiavad USA dollarites.

![välisaluutareresrevid portaali.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/vaelisaluutareresrevid_portaali_2306dc09ff.png)
_Joonis 2. USA riigivõlakirjade (sinine joon) ja kulla (roheline) osakaal maailma keskpankade välisvaluutareservides 2001–2025. Allikas: Apollo Global Management._

Kulla hinna hoogne tõus viimastel aastatel osutab nii kasvavatele geopoliitilistele riskidele kui ka kõikjal kiiresti paisuva võlakoormuse tagajärjel järjest hapramaks muutuvale majanduskeskkonnale. Ühtlasi toob see esile praegusaja rahandussüsteemi mõningad puudused.

**LHV laiahaardeline investeerimismeeskond**

Suurem osa LHV pensionifondidest on aktiivselt juhitud. LHV-s ei tähenda fondide aktiivne juhtimine pelgalt arvutiekraanilt aktsiate-võlakirjade valimist ning seejärel ostu- või müüginupule klõpsamist.

LHV pensionifondidel on kolm fondijuhti: lisaks minule veel Romet Enok ja Kristo Oidermaa. Mina vaatan maailma ja turge laiemalt, püüan olla kursis erinevate varaklassidega ning nendevaheliste seoste ja mõjuga. Kristo analüüsib kõike, mis puudutab ettevõtete omakapitali, ja Romet seda, mis on seotud nende võlakapitaliga. Kolme fondijuhi kõrval hoiab kõigil investeeringutel silma peal LHV Varahalduse juht Vahur Vallistu. Endise pankurina tunneb ta hästi Eesti ettevõtteid ning siinset laenu- ja võlaturgu.

Lihtsustatult võibki kõik meie investeeringud jagada omakapitali või võlakapitali investeeringuteks, sealhulgas kinnisvara, mitmesugused fondid ja investeerimisprojektid. 

LHV aktsiaturgude meeskond on kuueliikmeline. Sellesse kuuluvad Kaius Kiivramees, Mikk Taras, Jani Mäenpää, Georg Martin Leppsalu, Karl Tani Priilinn-Türk ja Robert Raasuke. Võlakirjaturgudega tegelevad Martin Möllits ja Elis Ronk.

LHV pensionifondide kinnisvaratiim investeerib nii kassavoogu tootvatesse projektidesse kui ka arendab ise kinnisvara. Tiimis on kolm liiget: Rait Riim, Marek Soop ja Joona-Liis Joost. 

Era- ja riskikapitaliinvesteeringutega tegeleb Sigrid Lii Treialt ning indeksifondide eest vastutab Erko Rebane.

Lisaks kuuluvad investeerimismeeskonda Heido Vitsur, kes aitab lahti mõtestada nii kodus kui ka laias maailmas toimuvaid ühiskondlikke protsesse, ning Helerin Kaldvee, kes toetab meid kõiki investeeringutega seotud juriidilistes küsimustes.

Seejuures on meil eraldi juriidiline ja riskikontrolli üksus ning kogu LHV Varahalduse n-ö tagatuba. Selle liikmed toetavad investeerimismeeskonda ning hoolitsevad selle eest, et kõik maksed saaksid tehtud, intressid ja dividendid laekuksid ning vajalikud aruanded saaksid koostatud nii investeerimismeeskonnale, järelevalveasutustele kui ka ettevõtte juhtkonnale.

LHV Varahaldus on alati hoolitsenud oma investeerimismeeskonna arengu ja protsesside täiendamise eest, et saavutada klientidele võimalikult kõrge tootlus mõistliku riskitaseme juures. Meie arvates ei tasu paigutada kogu vara aktsiaturgudele, ent meie valikus on fonde ka neile, kes soovivad maksimaalset aktsiariski.

![0M1A0255 copy grupp_640.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/0_M1_A0255_copy_grupp_640_32ab9f9a27.png)
_LHV Varahalduse investeerimismeeskond pensionifondidele kuuluvas Marati Majas._

**Aktiivne _vs._ passiivne juhtimine**

Viimase kaheksa aasta jooksul on pensionifondide investeeringutega seotud arutelud Eestis taandunud passiivselt ja aktiivselt juhitud fondide vastandamisele ning kulude võrdlusele. 

Kõigile on selge, et Eesti pensioni indeksifondide eesmärk on saavutada minimaalsete kuludega turu keskmine tootlus. Selleks investeeritakse pensionikogujate vara edasi Ameerika Ühendriikide või Euroopa börsidel noteeritud indeksifondidesse. 

Selle üle, mis on ja mis ei ole aktiivne juhtimine, on aga vähe arutletud. Ka Eesti õigusaktid ei defineeri täpselt ega siduvalt, mis on passiivne fond ja mis on passiivne investeerimisstrateegia. Seepärast on vastamata hulk küsimusi.

Kas fond, mis investeerib samuti valdavalt samadesse või sarnastesse USA ja Euroopa börsidel noteeritud indeksifondidesse nagu sama fondihalduri pakutav indeksifond ning pakub pikaajaliselt peaaegu identset tootlust, kuid võtab suuremat tasu, on aktiivselt juhitud fond või lihtsalt kõrgete tasudega indeksifond? 

Või teevad indeksifondist aktiivselt juhitud fondi kõrged tasud, mis kulutatakse väliselt teenuseosutajalt sisseostetud agressiivse müügi peale? Kust jookseb piir, mis kvalifitseerub klientide eksitamiseks? 

Huvitav, kas see, kui fondijuht lubab tunduvalt suurendada investeeringuid Balti turgudele, kuid tal puudub selleks meeskond ja tõenäoliselt ka selge plaan, kuidas seda teha, on klientide eksitamine või mitte? 

Ma usun, et investeerimismeeskonna olemasolu võiks olla üks kriteerium, mille alusel hinnata, kas tegu on aktiivse või passiivse fondiga ning kas indeksifondist kõrgema tasu võtmine on kohane, kui fondil ei ole isegi investeerimismeeskonda. 

Eesti pensionifondide turu ajalugu vaadates võib tõdeda, et mitmed algsed aktiivsed fondid on aastate jooksul oma meeskonda kärpinud ning piiranud investeerimisstrateegiat peamiselt teistesse indeksifondidesse investeerimisega. Sel viisil käitudes on nad püüdnud säilitada varahaldusettevõtte kasumlikkust olukorras, kus seadusega on järjest piiratud fondivalitsejate võetavaid tasusid. Kuidas sellesse suhtuda? Tõenäoliselt ei ole ühtki seadust otseselt rikutud, aga see ei tähenda, et kliente ei ole eksitatud, jättes neile mulje, et fondi juhitakse aktiivselt ja selle eest võetakse kõrget tasu olukorras, kus fondi tegelik investeerimisstrateegia on muutunud aja jooksul passiivseks.

Ma ei arva, et peaksime kõike täpselt seadusega reguleerima. Vahest piisab sellest, kui järelevalveasutus esitab küsimusi ettevõttele, kes üritab liialt piire kombata. Peale selle eksisteerivad eriala tavad. Kõige parem oleks, kui turuosalised ise jälgiksid, et konkurents oleks aus.

Andres Viisemann\
LHV pensionifondide juht

Mida tähendab, et fondi investeerimisstrateegia on aktiivne?

LHV Kasvukonto valikusse lisandusid uued instrumendid, mida saab osta automaatselt ja ka osade kaupa. See tähendab, et investor ei pea ostma tervet aktsiat või fondiosakut, vaid saab investeerida ka väiksema summaga. Kasvukonto kaudu saab investeerida alates ühest eurost ning seadistada nii regulaarseid kui ka ühekordseid sissemakseid.

Kasvukonto valikus olid juba varem olemas nii laiapõhjalised indeksfondid kui ka kitsama valdkonna fondid, näiteks puhta energia, vee, infrastruktuuri, elektriautode, robootika, küberturvalisuse ja tervishoiuinnovatsiooni teemal. Uued lisandused muudavad Kasvukonto instrumentide valiku mitmekesisemaks, eelkõige kiiresti kasvavate valdkondade osas.

Seekord lisandusid valikusse tehisintellekt, kiibitootjate, Euroopa pankade, kosmose, kaitsetööstuse ning uraani ja tuumaenergia ETF-id. Lisaks lisandusid üksikaktsiatena Novo Nordisk, AST SpaceMobile, Micron Technology ja SanDisk.

Uute instrumentide ühine joon on see, et need annavad võimaluse teha Kasvukonto kaudu regulaarseid oste valdkondadesse, mis on viimastel aastatel investorite tähelepanu all olnud: tehisintellekt, andmekeskused, kiibid, kaitsekulutused, kosmosetaristu, tuumaenergia ja ravimitööstus.

**Kokkuvõte uued indeksfondidest**
|      Teema                   |      ETF                                                           |      Sümbol     |      Kulud aastas     |      Kasumi kasutus     |
|------------------------------|--------------------------------------------------------------------|-----------------|-----------------------|-------------------------|
|     AI                       |     Xtrackers Artificial   Intelligence & Big Data UCITS ETF 1C    |     XAIX        |     0,35%             |     Akumuleeriv         |
|     Kiibitootjad                |     iShares MSCI Global   Semiconductors UCITS ETF USD Acc         |     SECO        |     0,35%             |     Akumuleeriv         |
|     Pangad                   |     Amundi EURO STOXX Banks   UCITS ETF Acc                        |     LYBK        |     0,30%             |     Akumuleeriv         |
|     Kosmos                   |     VanEck Space Innovators   UCITS ETF                            |     JEDI        |     0,55%             |     Akumuleeriv         |
|     Kaitsetööstus            |     iShares Global Aerospace   & Defence UCITS ETF USD Acc         |     5J50        |     0,35%             |     Akumuleeriv         |
|     Euroopa kaitsetööstus    |     WisdomTree Europe Defence   UCITS ETF EUR Unhedged Acc         |     EUDF        |     0,40%             |     Akumuleeriv         |
|     Uraan ja tuumaenergia    |     VanEck Uranium and   Nuclear Technologies UCITS ETF A          |     NUKL        |     0,55%             |     Akumuleeriv         |

Kõik lisandunud ETF-id on akumuleerivad ehk fondid ei maksa dividende investorile välja, vaid reinvesteerivad need fondi sees. Kõik tabelis olevad ETF-id kasutavad ka täielikku replikatsiooni ehk nende eesmärk on hoida alusindeksi väärtpabereid võimalikult sarnases koosseisus.

**AI ja kiibitootjad: kaks võimalust samale megatrendile**

AI-teemaline Xtrackersi fond annab laia kokkupuute ettevõtetega, mis on seotud tehisintellekti ja suurandmetega. Fond jälgib Nasdaq Global Artificial Intelligence and Big Data indeksit, on füüsiliselt replikeeritud ja reinvesteerib dividendid. Fondi kogukulu on 0,35% aastas.

Selle fondi suurimad positsioonid näitavad, et AI ei tähenda ainult tarkvarafirmasid. Viimaste avalike positsioonide järgi olid suurimateks osalusteks Samsung Electronics, Micron Technology, SK Hynix, Intel ja Alphabet. Kokku oli fondis 119 üksikpositsiooni ning kümme suurimat moodustasid ligi poole fondi mahust.

Kiibitootjate fond on fokusseeritum. iShares MSCI Global Semiconductors UCITS ETF investeerib ettevõtetesse, mis toodavad kiipe, kiibitootmise seadmeid või muid kiipidega seotud komponente. BlackRocki kirjelduses on fondi eesmärk järgida MSCI ACWI IMI Semiconductors & Semiconductor Equipment Select ESG Screened Capped indeksit.

Selle fondi suurimad positsioonid on Micron Technology, AMD, Taiwan Semiconductor Manufacturing, Broadcom ja Nvidia. See tähendab, et fond annab otsese kokkupuute AI-taristu ühe keskse kihiga: mälukiibid, protsessorid, graafikakiibid ja tootmisseadmed.

Nende kahe fondi vahe on oluline seetõttu, et AI-fond on laiem ja sisaldab ka ettevõtteid, kelle ärimudel on AI-ga seotud kaudsemalt. Kiibitootjate fond on kitsam investeerimisvõimalus sellele, et nõudlus arvutusvõimsuse, mälukiipide ja andmekeskuste taristu järele püsib tugev.

**Euroopa pangad: panus intressidele ja finantssektorile**

Amundi EURO STOXX Banks UCITS ETF on teiste lisandunud instrumentide kõrval selgelt väiksema riskiga indeksfond, andes võimaluse saada osa euroala pankade edust. Fond jälgib EURO STOXX Banks indeksit ning Amundi kirjeldab seda kui euroala pankade indeksit, mis hõlmab näiteks Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Hollandi ja teiste euroala riikide panku.

Fondi suurimad positsioonid olid Banco Santander, BBVA, UniCredit, BNP Paribas ja Intesa Sanpaolo. Kokku oli fondis 29 positsiooni ning kümme suurimat moodustasid üle 75% portfellist.

See tähendab, et fond ei ole väga laialt hajutatud. Selle tootlus sõltub suuresti Euroopa pangandussektori kasumlikkusest, intressikeskkonnast, krediidikvaliteedist ja regulatsioonidest. Positiivne külg on see, et pankade kasumid võivad tugevate netointressimarginaalide korral kasvada. Risk on aga see, et majanduse jahenemine ja krediidikahjude suurenemine võivad sektorit kiiresti survestada.

**Kosmose ETF: väga suure kasvupotentsiaaliga, aga ka riskantne**

VanEck Space Innovators UCITS ETF annab kokkupuute kosmosemajandusega. VanEcki sõnul investeerib fond ettevõtetesse, mis tegutsevad näiteks satelliidiseadmete, kommunikatsioonilahenduste, kosmoseuuringute, rakettide ja kosmoseturismi valdkonnas. Fondi alusindeksisse pääsemiseks peab ettevõttel olema oluline osa tuludest seotud kosmosevaldkonna toodete või teenustega.

Fondi kulumäär on 0,55% aastas ja fondi varade maht oli VanEcki andmetel 2026. aasta juuni alguses umbes 2,5 miljardit dollarit.

Suurimad positsioonid olid Rocket Lab, Planet Labs, AST SpaceMobile, Viasat ja Intuitive Machines. See näitab, et fondi sees on nii raketiettevõtteid, satelliidipilte pakkuvaid firmasid kui ka kosmosest mobiililevi pakkuda üritavaid ettevõtteid.

Kosmosefondi puhul tasub rõhutada riski. See on väga kitsas ja kiiresti muutuv sektor. Paljud ettevõtted on kasvufaasis, osa neist ei pruugi olla veel stabiilselt kasumlikud ning tulemused võivad sõltuda üksikutest projektidest, stardigraafikutest/-õnnestumistest, regulatsioonidest ja kapitali kättesaadavusest.

**Kaitsetööstus: globaalne või Euroopa fookus?**

Kaitsetööstuse teema lisandus valikusse kahe erineva ETF-iga.

iShares Global Aerospace & Defence UCITS ETF annab globaalsema kokkupuute arenenud turgude lennundus- ja kaitsetööstuse ettevõtetega. BlackRocki kirjelduses hõlmab fond ettevõtteid, mis toodavad tsiviil- või militaarlennunduse ja kaitsetööstuse seadmeid, osi, kaitseelektroonikat ja kosmoseseadmeid.

Selle fondi kulumäär on 0,35% aastas ning suurimate positsioonide seas olid Boeing, GE Aerospace, Rolls-Royce, RTX ja Lockheed Martin.

WisdomTree Europe Defence UCITS ETF on kitsam ja Euroopa-kesksem. Fondi indeks on mõeldud jälgima Euroopa kaitsesektori ettevõtteid. WisdomTree andmetel valitakse ettevõtteid kaitsesektori tulude osakaalu järgi ning indeks välistab teatud vastuoluliste relvadega seotud ettevõtted.

WisdomTree fondi suurimad positsioonid olid Thales, BAE Systems, Rheinmetall, Airbus ja Rolls-Royce. Riikide lõikes oli suurim kaal Prantsusmaal, Ühendkuningriigil ja Saksamaal.

Nende kahe kaitsetööstuse ETF-i erinevus on üsna selge. iSharesi fond on globaalsem ja sisaldab palju USA suurfirmasid. WisdomTree fond keskendub Euroopa kaitsetööstusele, mis on saanud hoogu Euroopa riikide kaitsekulutuste kasvust. Investorile tähendab see valikut: kas soovida laiemat globaalset kokkupuudet või kitsamat panust Euroopa kaitsesektori tugevnemisele.

**Uraan ja tuumaenergia: panus elektrinõudluse kasvule**

VanEck Uranium and Nuclear Technologies UCITS ETF annab kokkupuute uraanikaevandajate ja tuumaenergia taristu ettevõtetega. VanEcki kirjelduses on fondi eesmärk pakkuda ligipääsu juhtivatele uraanikaevandajatele ja tuumatehnoloogia ettevõtetele ühe instrumendi kaudu. Fondis on vähemalt 25 ettevõtet ning kulumäär on 0,55% aastas.

Fondi suurimad positsioonid olid Cameco, Samsung C&T, Oklo, Fuji Electric ja NexGen Energy. See tähendab, et fond ei ole ainult uraanikaevandajate fond, vaid sisaldab ka tuumaenergia tehnoloogia, taristu ja arendusega seotud ettevõtteid.

VanEck Uranium and Nuclear Technologies UCITS ETF on seotud laiema elektrinõudluse kasvuga. Andmekeskused, elektrifitseerimine ja energiajulgeolek on pannud osa investoreid uuesti tuumaenergia poole vaatama. Samas on uraani- ja tuumaenergiafondid sageli volatiilsed, sest neid mõjutavad tooraine hind, riiklikud otsused, projektide venimine ja sentiment kogu tuumaenergia suhtes.

**Indeksfondide suurimad positsioonid**
|      ETF                                              |      Suurimad positsioonid                                                    |
|-------------------------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------|
|     Xtrackers Artificial   Intelligence & Big Data    |     Samsung Electronics,   Micron Technology, SK Hynix, Intel, Alphabet       |
|     iShares MSCI Global   Semiconductors              |     Micron Technology, AMD,   Taiwan Semiconductor, Broadcom, Nvidia          |
|     Amundi EURO STOXX Banks                           |     Santander, BBVA,   UniCredit, BNP Paribas, Intesa Sanpaolo                |
|     VanEck Space Innovators                           |     Rocket Lab, Planet Labs,   AST SpaceMobile, Viasat, Intuitive Machines    |
|     iShares Global Aerospace   & Defence              |     Boeing, GE Aerospace,   Rolls-Royce, RTX, Lockheed Martin                 |
|     WisdomTree Europe Defence                         |     Thales, BAE Systems,   Rheinmetall, Airbus, Rolls-Royce                   |
|     VanEck Uranium and   Nuclear Technologies         |     Cameco, Samsung C&T,   Oklo, Fuji Electric, NexGen Energy                 |

Oluline on märkida, et mõni lisandunud üksikaktsia kattub ka uute ETF-idega. Näiteks Micron on suur positsioon nii AI-fondis kui ka kiibitootjate ETF-is. AST SpaceMobile on üks VanEcki kosmosefondi suuremaid positsioone. See tähendab, et investor peaks jälgima, et sama ettevõtte risk ei koguneks portfellis märkamatult mitme instrumendi kaudu.

**Lisandunud üksikaktsiad**

Lisaks ETF-idele lisandusid Kasvukonto valikusse neli üksikaktsiat.
|      Aktsia              |      Sümbol     |      Valdkond                          |      Mida investor sisuliselt    ostab?                                       |
|--------------------------|-----------------|----------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------|
|     Novo Nordisk         |     NOVOB       |     Ravimid                            |     Diabeedi ja rasvumise   ravi, GLP-1 ravimid                               |
|     AST SpaceMobile      |     ASTS        |     Kosmos ja   telekommunikatsioon    |     Kosmosest otse   tavalistele mobiiltelefonidele levi pakkumise projekt    |
|     Micron Technology    |     MU          |     Kiibitootjad                          |     Mälu- ja salvestuskiibid,   AI-andmekeskuste mälunõudlus                  |
|     SanDisk              |     SNDK        |     Mälu ja salvestus                  |     NAND-välkmälu, SSD-d ja   salvestuslahendused                             |

**Novo Nordisk** ([NOVOB](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=NOVOB)) on Taani ravimitööstuse ettevõte, mille põhiteemad on diabeedi ja rasvumise ravi. Ettevõte tegutseb peamiselt kahes segmendis: diabeedi ja rasvumise ravi ning biofarmaatsia. Investorile tähendab Novo Nordisk panust sellele, et rasvumise ja diabeedi ravimiturg kasvab edasi, kuid riskiks on konkurents, hinnasurve ja ravimite arendusega seotud ebakindlus.

**AST SpaceMobile** ([ASTS](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ASTS)) on kõrge riskiga kasvufirma. Ettevõte ehitab kosmosepõhist mobiilsidevõrku, mis peaks töötama tavaliste, muutmata mobiiltelefonidega. See on põnev idee, kuid ka kapitalimahukas ja tehniliselt keeruline ärimudel.

**Micron Technology** ([MU](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=MU)) on üks maailma olulisemaid mälu- ja salvestuslahenduste tootjaid. Ettevõte toob välja, et tema tehnoloogiad on olulised näiteks tehisintellekti ja autonoomsete sõidukite arengus. AI-andmekeskused vajavad üha rohkem kiiret mälu, mistõttu Micronist on saanud üks otsesemaid AI-taristu investeerimisvõimalusi.

**SanDisk** ([SNDK](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=SNDK)) on mälutoodete ja salvestuslahenduste ettevõte. PitchBooki kirjelduse järgi kuulub SanDisk maailma suuremate NAND-välkmälu tootjate hulka ning ettevõte toodab suure osa oma välkmälukiipidest Jaapanis koostöös Kioxiaga. SanDisk oli varem osa Western Digitalist, kuid eraldus iseseisvaks ettevõtteks 2025. aastal.

**Kellele need instrumendid sobida võiksid?**

Uued lisandumised sobivad eelkõige investorile, kes tahab Kasvukonto kaudu olemasolevale portfellile lisada täpsemat kokkupuudet mõne konkreetse valdkonnaga.

AI ja kiibitootjad lisavad portfelli otsesema kokkupuute tehisintellekti taristu ja arvutusvõimsuse kasvuga. Kosmose ETF annab ligipääsu satelliitide, rakettide ja kosmosetehnoloogia ettevõtetele. Kaitsetööstuse fondid võimaldavad panustada riikide kasvavatele kaitsekulutustele. Uraani ja tuumaenergia ETF on seotud elektrinõudluse, energiajulgeoleku ja tuumaenergia võimaliku tagasitulekuga. Euroopa pankade ETF lisab aga hoopis teistsuguse, intressikeskkonnast ja finantssektorist sõltuva poole.

Üksikaktsiate lisandumine annab rohkem paindlikkust, kuid suurendab ka riski. Indeksfond hajutab riski mitme ettevõtte vahel, üksikaktsia puhul sõltub tulemus palju rohkem ühe ettevõtte juhtimisest, kasumlikkusest, konkurentsist ja ootustest.

**Mida enne valimist tähele panna?**

Uued instrumendid muudavad Kasvukonto valiku mitmekesisemaks, kuid mitte tingimata lihtsamaks. Kui portfellis on juba näiteks tehnoloogia, robootika, küberturvalisuse või puhta energia fondid, tasub enne uute AI- või kiibitootjate fondide lisamist vaadata, kui palju sama tüüpi riski portfellis juba olemas on.

Näiteks Micron on oluline nimi nii AI kui ka kiibivaldkonnas. AST SpaceMobile võib olla korraga nii üksikaktsiana kui ka kosmosefondi kaudu portfellis. Kaitsetööstuse fondide puhul võib samuti tekkida kattuvus, sest mõni ettevõte võib esineda mitmes sarnases fondis.

Seetõttu ei peaks uusi instrumente vaatama lihtsalt eraldi võimalustena, vaid osana kogu portfellist. Hea portfell ei pea sisaldama kõiki populaarseid instrumente. Oluline on aru saada, millist riski iga instrument lisab ja kas see sobib investori eesmärgi, ajahorisondi ja riskitaluvusega.


Kasvukonto valik laienes AI, kaitsetööstuse ja kosmose suunas

2026\. aasta esimene kvartal on läbi saanud ja aeg on teha ülevaade, kuidas muutusid meie Kasvukonto eksperimendis osalenud Eesti tuntud väikeinvestorite portfellid. Ülesandeks oli koostada [LHV Kasvukonto](https://www.lhv.ee/kasvukonto) portfell, mille kaudu nad investeeriksid igakuiselt 10-aastases perspektiivis keskmisest kuupalgast 10%. Portfellide seisu uuendame kord kvartalis.

Ülesanne oli sellevõrra raskem, et vahepeal fondivalikut muuta ei saa. Seega tuli portfelli koosseis hoolikalt valida ja proovida ette ennustada parimat tootlust toovad regioonid või sektorid kümne aastases perspektiivis. Sissemaksete summasid korrigeerime vastavalt keskmise palga muutusele. 10% suurus on valitud selle järgi, mis võiks olla sellist palka teenivale töötajale jõukohane igakuiselt kõrvale panna, ilma et elustandard oluliselt kannataks. 2026. aasta esimeses kvartalis lisasid osalejad oma portfelli igakuiselt 177 eurot ja kvartali lõpu seisuga on iga investor oma virtuaalportfelli investeerinud kokku 10 306 eurot.

![kk1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk1_a7a4d01e80.png)
*Allikas: LHV, Bloomberg*

Esimene kvartal kujunes fondide lõikes üsna ebaühtlaseks. Kui mõned spetsiifilisemad teemafondid suutsid kvartalis tõusta, siis laiema turu fondid ja tehnoloogiasektor olid surve all. Globaalseid aktsiaid koondav [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL)  langes kvartaliga 3% ning sama palju taandus ka USA ettevõtteid koondav [SXR8](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=SXR8). Tehnoloogiafond [EXXT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EXXT) kukkus 5% ning robootikale keskenduv [RBOT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=RBOT) 7%.

Suurimad langejad olid kvartalis Bitcoini hinda järgiv [COINXBE](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=COINXBE), mis kaotas 26%, ning e-spordi fond [ESP0](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ESP0), mis langes 14%. Negatiivse poole peal olid veel [HEAL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=HEAL) (-3%), [ISPY](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPY) (-2%), [AASI](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=AASI) (-1%) ja [XCHA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XCHA) (-1%).

Positiivse poole pealt paistis enim silma dividendifond [ISPA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPA), mis tõusis kvartaliga 7%, ning taastuvenergiale keskenduv [INRG](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=INRG), mis lisas 6%. Veetaristu fond [IH2O](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=IH2O) tõusis 2% ja USA väikefirmasid koondav [XRS2](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XRS2) jäi sisuliselt nulli.

Kuigi fondide tootlused erinesid kvartalis märkimisväärselt, jäid portfellide muutused osalejate tasandil märksa väiksemaks, sest regulaarsed sissemaksed tasandasid hinnaliikumiste mõju.

![kk2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk2_2cf9b72ac7.png)
_Allikas: LHV, Bloomberg_

Kvartali lõpu seisuga on portfellide väärtused järgmised:

![kk3.jpg](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk3_079a66256f.jpg)
*Allikas: LHV, Bloomberg*

2026\. aasta esimese kvartali lõpu seisuga on parima tulemuse teinud Marko Oolo portfell, mille väärtus ulatub 15 506 euroni. See tähendab 5199 euro suurust kasvu võrreldes investeeritud rahaga ehk tootlust 50%. Talle järgnevad Kristi Saare 14 894 euroga (+45%) ja Tauri Alas 14 407 euroga (+40%).

Jaak Roosaare portfell on kasvanud 14 098 euroni (+37%), Taavi Pertmani portfell 13 768 euroni (+34%) ning Jekaterina Tindi portfell 13 708 euroni (+33%). Märten Kressi portfelli väärtus on kvartali lõpu seisuga 13 473 eurot, mis tähendab 31% tootlust investeeritud raha suhtes.

Mõnevõrra tagasihoidlikuma kogutootlusega on Rahakrati portfell, mille väärtus on 12 530 eurot (+22%), ning Investor Toomase portfell, mille väärtus on 12 240 eurot (+19%). Ka nemad on siiski jätkuvalt selgelt plussis võrreldes sissemakstud summaga.

Osalejate strateegiad on eksperimendis väga erinevad ning see kajastub ka kvartalite lõikes erinevas tootlusmustris.

Marko Oolo hoiab kogu portfelli tehnoloogiafondis [EXXT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EXXT), mis langes kvartalis 5%. Seetõttu oli ka tema portfell kvartali lõikes üks nõrgemaid, taandudes 2%, kuid pika vaate arvestuses püsib ta endiselt eksperimendi liidrina. Investor Toomas panustab samuti kontsentreeritult, kuid tema valitud Hiina fond [XCHA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XCHA)  langes kvartalis vaid 1%. Koos kvartali sissemaksetega kasvas tema portfelli väärtus 5%.

Jaak Roosaare portfell koosneb täielikult globaalsest aktsiafondist [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL), mis langes kvartalis 3%. Sellest hoolimata kerkis portfelli väärtus tänu regulaarsetele sissemaksetele 1%. Märten Kressi portfellis tasakaalustasid globaalse turu nõrkust USA väikefirmad - [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL) langes 3%, kuid [XRS2](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XRS2) jäi nulli, mistõttu tema portfell kasvas kvartaliga 2%.

Kristi Saare portfell sai tuge dividendifondist [ISPA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPA), mis tõusis kvartalis 7%, kuid samal ajal survestasid tulemust [SXR8](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=SXR8) 3% langus ja e-spordi fondi [ESP0](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ESP0) koguni 14% kukkumine. Sellest hoolimata kasvas portfell kvartaliga 2%. Tauri Alase portfelli mõjutasid samuti tehnoloogiasektori nõrkus ja riskantsemate positsioonide kõikuvus, mistõttu tema portfell taandus kvartalis 1%, kuigi pikaajaline tootlus püsib endiselt väga tugev.

Rahakrati portfell oli kvartalis üks huvitavamaid. Taastuvenergiafond [INRG](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=INRG) tõusis 6%, kuid seda tasakaalustasid [AASI](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=AASI) 1% langus, [HEAL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=HEAL)-i 3% langus ja [EXXT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EXXT) 5% kukkumine. Kokkuvõttes kasvas Rahakrati portfell kvartaliga 5%, mida toetasid lisaks fondide liikumisele ka regulaarsed sissemaksed.

Taavi Pertmani hajutatud portfell liikus suhteliselt stabiilselt. [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL) langes 3%, [IH2O](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=IH2O) tõusis 2%, [ISPY](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPY) taandus 2% ja [RBOT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=RBOT) kukkus 7%, mistõttu portfelli kogumuutus jäi tagasihoidlikuks ja kvartalikasvuks kujunes 1%. Jekaterina Tindi portfellis survestasid tulemust [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL)-i 3% ja [AASI](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=AASI) 1% langus, kuid portfell lõpetas kvartali siiski 2% kõrgemal.

2026\. aasta esimene kvartal näitas taas, kui oluline on portfelli ülesehitus. Parimaid kvartalitulemusi ei toonud seekord tingimata kõige tugevamad hinnatõusud, vaid hoopis see, kui hästi erinevad positsioonid üksteist portfellis tasakaalustasid ja kuidas mõjusid regulaarsed sissemaksed. Üldpilt on siiski jätkuvalt positiivne: kõik osalejad on endiselt plussis võrreldes investeeritud rahaga ning pikaajaline distsipliin töötab ka siis, kui üksikute fondide kvartalitootlused on kõikuvad.

Neljanda kvartali tulemusi saad vaadata [siin](https://news.fp.lhv.ee/uudised/kasvukonto-eksperimendi-iv-kvartali-tulemused-3).

Kasvukonto eksperimendi I kvartali tulemused

LHV klientidele ostmiseks-müümiseks saadaolevate krüptovarade nimistu täienes hiljuti, millest üks kannab Hyperliquid. See on spetsiaalselt detsentraliseeritud finantsrakenduste jaoks loodud Layer 1 plokiahel, mille fookus on kiirusel, läbipaistvusel ja madalatel kuludel. Projekti keskmes on detsentraliseeritud tuletisinstrumentide kauplemisplatvorm, mis töötab täielikult plokiahelas.

Erinevalt paljudest teistest DeFi-platvormidest ei kasuta Hyperliquid Ethereumi või mõne muu võrgu infrastruktuuri, vaid omab oma Layer 1 plokiahelat, mis on optimeeritud suure tehingumahu jaoks.

Lihtsustatult öeldes on HYPE Hyperliquidi plokiahela „kütus" ning annab selle omanikele õiguse osaleda platvormi puudutavates otsustes.

Kui Ethereum on justkui suur ja rahvarohke linn, siis Hyperliquid on spetsiaalselt kiireks kauplemiseks ehitatud eraldi kiirtee. HYPE token on selle kiirtee toimimiseks vajalik ressurss.

Tasub märkida, et HYPE ei ole meemikoin ega spekulatiivne internetiprojekt, vaid osa konkreetse tehnilise infrastruktuuri toimimisest.

**Kuidas Hyperliquid töötab?**

Hyperliquid on omaenda Layer 1 plokiahel, mis kasutab konsensusmehhanismi nimega HyperBFT. See on spetsiaalselt loodud kiireks tehingu kinnitamiseks ning võimaldab peaaegu kohest tehingu lõpule viimist, sageli vähem kui ühe sekundiga.

Platvormi eripära on täielikult plokiahelas toimiv order book ehk tellimusraamat. Enamik detsentraliseeritud börse kasutab automaatset turutegijate süsteemi või osaliselt ahelavälist order book'i. Hyperliquidis on kõik tellimused, tehingud ja hinnad nähtavad plokiahelas.

Teine oluline erinevus on see, et tähtajatute futuurilepingute kauplemisel ei rakendata tavapäraseid võrgutasusid. See muudab kauplemise soodsamaks ning kasutajakogemuse sarnasemaks tsentraliseeritud börsidele.

**Mille poolest erineb Hyperliquid teistest detsentraliseeritud börsidest?**

Paljud detsentraliseeritud börsid kasutavad AMM-mudelit, kus hinnad kujunevad ühise varade kogumi (liquidity pool) põhjal. Hyperliquid kasutab traditsioonilisele börsile sarnast tellimusraamatu mudelit, kus ostu- ja müügikorraldused on selgelt nähtavad.

Platvorm suudab töödelda väga suurt arvu tellimusi sekundis ning võimaldab alla ühe sekundi kestvat kinnitusaega. Eriti oluline on see tuletisinstrumentidega kauplemisel, kus kiirus mõjutab otseselt tulemust.

**HYPE tokeni roll ökosüsteemis**

HYPE token täidab mitut funktsiooni. Esiteks kasutatakse seda võrgu turvamiseks staking'u kaudu. Valideerijad panustavad HYPE tokeneid, et tagada võrgu korrektne toimimine. Teiseks võimaldab HYPE osaleda juhtimises. Tokeni omanikud saavad hääletada teatud protokolli puudutavates küsimustes. Kolmandaks kasutatakse HYPE-i ökosüsteemi stiimulite loomiseks, näiteks likviidsuse või arendustegevuse toetamiseks.

Erinevalt meemikointidest ei põhine HYPE väärtus ainult turu tähelepanul, vaid sellel, kui aktiivselt kasutatakse Hyperliquidi infrastruktuuri.

**HYPE tokeni jaotus**

HYPE tokeni kogupakkumine on 1 miljard tokenit. Platvormi käivitamisel jagati 31% kogu pakkumisest ligikaudu 94 000 kasutajale nn airdrop'i kaudu, et tuua token kiiresti ringlusse ja laiendada kasutajabaasi. Ülejäänud osa on suunatud ökosüsteemi arendusse ja pikaajalisse kasvu. Ligikaudu 38,9% on reserveeritud tulevasteks emissioonideks, 23,8% on eraldatud põhimeeskonnale järkjärgulise vabastamisega kuni aastani 2027-2028 ning 6% on ette nähtud Hyper Foundationi tegevusteks. Väiksem osa on suunatud kogukonna toetuseks ja arendusalgatusteks.

HYPE-l on ökosüsteemis selge kasutusotstarve: seda saab kasutada võrgu turvamiseks panustamise kaudu, juhtimisotsustes osalemiseks ning teatud juhtudel tehingutasude tasumiseks. Lisaks rakendatakse piiratud ulatuses tokenite põletamist, mis vähendab ringluses olevat kogust.

**HYPE tokenite jagunemine**
![hype1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/hype1_c2e908068d.png)
Allikas: Hyperliquid

**HYPE hinnaliikumine ja turuareng**

HYPE on suhteliselt uus token ning selle hinnaliikumine on olnud seotud Hyperliquidi kasutajate arvu, kauplemismahu ja DeFi sektori üldise kasvuga.

Nagu paljude krüptovarade puhul, võib ka HYPE hind olla volatiilne. Eriti tugevalt mõjutavad hinda turu üldine riskivalmidus ning platvormi tehnilised uuendused.

**HYPE tootlus alates 2026. aasta algusest**
![hype2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/hype2_a7531c74a7.png)
Allikas: CoinGecko

**Riskid ja eripärad**

Kuigi Hyperliquid on tehniliselt ambitsioonikas projekt, kaasnevad sellega riskid.

Nutilepingud ja plokiahela infrastruktuur võivad sisaldada tehnilisi kitsaskohti. Lisaks võib tuletisinstrumentidega kauplemine olla väga volatiilne ning suure finantsvõimendusega seotud riskid on märkimisväärsed.

Samuti tuleb arvestada, et Layer 1 plokiahelate konkurents on äärmiselt tihe ning pikaajaline edu sõltub kasutajate ja arendajate huvist.

HYPE võib sobida investorile, kes usub detsentraliseeritud kauplemisplatvormide arengusse ning mõistab DeFi-sektori riske.

Selle väärtus on seotud Hyperliquidi kasutusaktiivsuse ja võrgu turvalisusega. Kui platvorm suudab säilitada kõrge kauplemismahu ja tehnilise eelise, võib see toetada ka tokeni nõudlust.

Enne investeerimisotsuse tegemist on oluline hinnata oma riskitaluvust ning mõista, et ka tehnoloogiapõhised projektid võivad näidata tugevaid hinnakõikumisi.

**Kokkuvõtteks** on HYPE Hyperliquidi Layer 1 plokiahela token, mis toetab võrgu turvalisust ja juhtimist. Hyperliquid keskendub kiirele, läbipaistvale ja tehingutasudeta tuletisinstrumentide kauplemisele ning kasutab täielikult plokiahelas toimivat tellimusraamatut.

Erinevalt meemikointidest on HYPE seotud konkreetse tehnilise infrastruktuuriga. Selle tulevik sõltub sellest, kui edukalt suudab Hyperliquid konkureerida teiste detsentraliseeritud ja tsentraliseeritud kauplemisplatvormidega.

HYPE - kiire ja tehingutasudeta DeFi-plokiahela token

Krüptoturg on alustanud aastat nõrgalt ning jäänud tootluselt alla aktsiaturgudele, mis on liikunud uutele rekordtasemetele. Sellest hoolimata on LHV kliendid püsinud aktiivsed ning välja on kujunenud krüptovarad, mida sel aastal kõige enam ostetakse.

LHV klientide enimostetumad krüptovarad alates aasta algusest:

![KRÜPTO.jpg](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/KR_Ue_PTO_dd90dc8045.jpg)

**Bitcoin (BTC)**
Aasta alguses kauples Bitcoin ligikaudu 88 000 dollari juures ning aprilliks on hind langenud umbes 11%, liikudes 78 000 dollari ümbruses. Samal ajal on selle korrelatsioon Nasdaqiga märkimisväärselt vähenenud: kui varem liikusid need varad sageli samas suunas, siis viimastel kuudel on see seos nõrgenenud. Aprillis on tehnoloogiaaktsiaid esindav Nasdaq teinud tugeva tõusu, samal ajal kui Bitcoin on jäänud külgsuunalisemaks, viidates nende omavahelise korrelatsiooni madalale tasemele.

**Ethereum (ETH)**\
Ethereumit on 2026. aastal iseloomustanud teisigi krüptovarasid tabanud volatiilsus. Aprilli seisuga kaupleb ETH ligikaudu 2200-3100 dollari vahemikus, kusjuures pärast nõrka jaanuarit on hind stabiliseerunud umbes 2300 dollari ümbruses. Ethereum säilitab siiski oma positsiooni juhtiva nutilepingute platvormina, mida toetab tugev institutsionaalne huvi ja kasvav reaalmaailma varade tokeniseerimine.

**Uniswap (UNI)**\
Uniswap on detsentraliseeritud börside turu üks liidreid ning selle UNI tokeni väärtust mõjutavad eelkõige platvormi kasutus ja regulatiivne keskkond. 2026. aastal on Uniswap jätkuvalt oluline DeFi infrastruktuuri osa, kuid sektor tervikuna seisab silmitsi konkurentsi ja regulatiivsete väljakutsetega. Samas võib platvormi tulumudeli areng (nt protokollitasude jaotus tokeniomanikele) tugevdada selle pikaajalist väärtuspakkumist.

**Solana (SOL)**\
Solana on 2026. aastal näidanud vastuolulist pilti. Ühelt poolt on võrgu tehnoloogiline areng, näiteks Firedancer kliendi kasutuselevõtt, parandanud oluliselt töökindlust ja läbilaskevõimet. Teisalt on võrgu aktiivsus võrreldes 2025. tipptasemetega vähenenud, mis peegeldab jahedamat turusentimenti. Hoolimata sellest on Solana jätkuvalt üks olulisemaid platvorme DeFi, NFT-de ja teiste plokiahela rakenduste jaoks.

**Cardano (ADA)**\
Cardano on pärast jaanuari järsku langust olnud pigem külgsuunalises liikumises, kaubeldes umbes 0,25-0,30 dollari vahemikus. Projekti fookus on jätkuvalt tehnoloogilisel arengul ja skaleeritavuse parandamisel, sealhulgas uutel uuendustel, mis peaksid suurendama tehingukiirust ja võrgu efektiivsust. Cardano tugevuseks on selle teaduspõhine lähenemine ja energiatõhusus, kuigi konkurents teiste plokiahelatega on tihenenud.

**Fantom (FTM)**\
Fantom on 2026. aastal teinud läbi olulise tehnoloogilise muutuse, liikudes uuele Sonic võrgule, mis parandab oluliselt jõudlust ja tehingukiirust. Üleminekuga kaasneb siiski ka ebakindlus ning turu hinnaliikumine on olnud kõikuv. Fantom püüab eristuda kiire ja odava DeFi platvormina, kuid selle edu sõltub suuresti uue infrastruktuuri kasutuselevõtust ja investorite usaldusest.

**Aave (AAVE)**\
Aave on üks suurimaid detsentraliseeritud laenuprotokolle ning selle fundamentaalnäitajad on püsinud tugevad ka keerulisemas turukeskkonnas. Kuigi 2026. aasta alguses on hind olnud surve all ja esinenud ka üksikuid riskiintsidente, on protokolli kasutus, näiteks lukustatud varade maht, jätkanud kasvu. Aave positsioon DeFi turul püsib tugev, toetudes nii institutsionaalsele huvile kui ka pidevale arendustegevusele.

Kokkuvõttes iseloomustab 2026. aastat krüptoturgudel suur volatiilsus ja ebakindlus, kus isegi suurimad varad ei ole suutnud vältida langust. Samas jätkub arendustegevus ja innovatsioon, mis hoiab turuosaliste huvi kõrgel ka keerulisemates turutingimustes.

_Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud krüptovarasid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, krüptovarade turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda.
Artiklis kajastatud krüptovarade ajalooliste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta._

Milliseid krüptovarasid LHV kliendid enim ostavad?

Professionaalsete turuosaliste käitumise juures on üks oluline tehingute tegemise põhjus riskimaandamine. Olgu selleks siis välisvaluutas arveldav kuid eurodes kulutusi tegev ettevõtja või vilja kasvatav põllumees – mõlemad soovivad end kaitsta ootamatu hinnakõikumise eest. [LHV Trader](https://www.lhv.ee/trader) pakub nii mõnegi võimaluse, kuidas seda läbi tuletisinstrumentide teha saab.


Mõnevõrra üllatuslikult võivad ka tuletisinstrumendid, mida üldjuhul seostatakse kõrgema riskitasemega, olla tegelikkuses abiks riskide maandamisel. Selline strateegia kannab ingliskeelset nime *hedging*. Enamasti kasutatakse selle strateegia rakendamiseks optsioone ja futuure:


**Riskide maandamine futuuridega**


Futuuride puhul on tegemist tuletisinstrumendiga, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. Erinevus optsioonist on aga see, et futuurides pika positsiooni võtjal pole mitte võimalust, vaid on kohustus lepingu lõppedes alusvaraga seotud tehing teha. LHV Traderi kaudu kaubeldavate futuuride puhul toimub tehing läbi rahalise tasaarvelduse, mis tähendab, et füüsilisel kujul olevaid alusvarasid, näiteks tonnide viisi nisu või maisi, investor lepingu lõppedes endale soetama ei pea.


Erinevalt optsioonidest toimub futuuridega ka igapäevane kasumi ja kahjumi ümberhindamine. See tähendab, et futuurilepingu osapooltele kantakse kontole päeva jooksul positsioonis tekkinud kasum või võetakse maha tekkinud kahjum. Viimasel juhul on eriti oluline jälgida, et konto omavahendite osakaal vastaks positsiooni hoidmise nõuetele (*maintenance margin*).


Kuna futuuridega kaubeldakse finantsvõimendusel, on need spekuleerida soovivatele kauplejatele meelsaks varaklassiks. Samas on ka võimalik futuuridega kaitsta oma portfelli ootamatute hinnaliikumiste eest.


Heaks näiteks võiks olla kuivainete tootmisele spetsialiseeruv ettevõte, kes toodab ka nisujahu. Kuna peamiseks tooraineks on nisu, on ettevõtte kasum teravilja turuhinna liikumiste suhtes äärmiselt tundlik. Soovides vältida olukorda, kus nisu hinna tõustes väheneb kasumimarginaal, võtab jahutootja nisufutuurides pika positsiooni, mis kohustab teda tulevikus kindlaks määratud ajal alusvara ostma. Kui nisu turuhind näitab kasvu, ei saa küll ettevõte rahalise tasaarvelduse tõttu endale füüsiliselt madalama hinnaga toorainet osta, kuid kompenseerib kõrgemaid toorainekulusid tänu kasumit toonud futuurile.


LHV Traderis toimib futuuridega kauplemine sarnaselt optsioonidele. Vaatame näidet eelmainitud nisufuuturide ostmisel. Selleks tuleb sisestada sobiv sümbol (näiteks EBM), valida õige väärtpaber ja varaklass (*Futures*) ning seejärel sobiva aegumiskuupäevaga leping (näiteks SEPT). Tehingu tegemiseks avaneb sarnane aken nagu optsioonide puhul. Konkreetse futuuri puhul on hind 208 kuvatud eurodes ühe tonni nisu kohta.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_b3df05e855.jpeg)

![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_84904ad5df.jpeg)
Täites vajalikud väljad ning klikkides „*SUBMIT*“, avaneb tehingu kinnitamiseks uus aken, kus on kuvatud „*Amount*“ all tehingu kogusumma. Kuna antud futuuri puhul hõlmab üks leping 50 tonni nisu, kujuneb lõplikuks hinnaks 10 400 eurot, millele lisandub teenustasu. Tänu finantsvõimendusele ei pea aga investor kogu summat lepingu eest välja käima, vaid peab omama piisavalt tagatist tehingu alustamiseks ning hoidmiseks. Vajalike tagatiste suurusi näeb ridadelt „alustamise tagatis“ (*Initial Margin)* (714 eurot) ja „hoidmise tagatis“ (*Maintenance Margin)* (571 eurot) Tehingu saab kinnitada klikkides nupule „*Transmit*“.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_e24b2a4cdf.jpeg)
Vastupidise tehingu saab teha põllumees, kes nisu kasvatab. Tema võib riskide maandamiseks müüa kevadel futuure, et kaitsta end hinnalanguse eest. Kui hind peaks aga tõusma, saab ta põllult tuleva nisu kõrgema hinnaga maha müüa ja osta müüdud futuurilepingud tagasi.


Riskide maandamine futuuride abil on aga populaarne ka valuutaturul, kus on võimalik välismaiste väärtpaberite omajana end kaitsta valuutakursi kõikumiste eest. Kui Eesti investor on soetanud USA dollarites kauplevaid väärtpabereid, ohustab tema portfelli väärtust välisvaluuta nõrgenemine. Võttes näiteks pika positsiooni EUR/USD (sümbol EUR) kursiliikumist järgivates futuurides, on võimalik dollari nõrgenemise mõju portfellile vähendada.


Kasulik on teada, et valuutafutuuride erinevus teistest futuuridest seisneb selles, et lepingu lõpukuupäeval toimub reaalne vahetustehing, mis tähendab, et lõpuks jääb investori kontole raha uues valuutas. Enne tehingu tegemist tasub investoril alati välja selgitada ka tehingu tegemiseks vajaliku tagatisvara suurus ning ühes futuurilepingus sisalduva aluvara hulk ehk lepingu suurus.


*Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.*   
  
 *Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.*   
  
 *Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.*




Riskimaandusinstrumendid LHV Traderis (futuurid)

Kes elus esimest korda soovib osta aktsiaid, siis võib kogu protseduur esialgu üsna segane tunduda. Millist orderitüüpi kasutada? Mis vahe on turuorderil ja limiitorderil? Kaua need kehtivad? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiame alljärgnevalt ka vastused.


Erinevaid orderitüüpe on olemas tegelikult väga palju - ligi sada ja juba see teadmine võib algajal investoril jalad nõrgaks võtta. Mil moel sellest pikast nimekirjast siis see õige ja kõige parem orderitüüp üles leida? Hea uudis on see, et reaalselt on investori jaoks vaja teada ja tunda ainult kolme orderitüüpi, nendeks on turuorder, limiitorder ja stopp-order.


**Turuorder (MKT) ehk market order -** turuorderi valikul teostatakse aktsiaorder turul kohe parima saadaoleva hinnaga. See on küll kõige kiirem viis aktsiaid turult osta, aga arvestada tuleks ka paari eripäraga. Esiteks ebalikviidsete aktsiate puhul võib ostu- ja müügihinna vahe olla tihtipeale päris suur ja seetõttu võib investor oma üllatuseks avastada, et võrreldes viimase tehingu hinnaga on tema kontole laekunud aktsiate hind oluliselt kõrgem. Teiseks sõltub orderi turule jõudmise kiirus väga palju ka keskkonnast, kust order teele saadeti. Kui teha tehing läbi internetipanga, siis on orderi teekond turule aeganõudvam, sest see liigub sinna maakleri vahendusel ja võib olenevalt sissetulevate orderite mahust aega võtta 1-5 minutit. Kui aga kaubeldakse näiteks LHV Trader platvormil, siis seal maakleri näol vaheetappi pole ja orderi turule jõudmise kiirus sõltub saatja näpuosavusest ning turule jõudes teostatakse order millisekundiga. Esimese variandi puhul võib sõltuvalt aktsia volatiilsusest paar minutit olla üsna pikk aeg ja täitmise hind oluliselt erineda sellest, mis see oli orderi saatmise hetkel.


**Turuorderi puhul tuleb eristada ka erinevaid turge.** Kui edastada turuorder USA börsile, siis saab üldjuhul olla täiesti kindel, et order täidetakse täies mahus, sest Ameerika turg on väga likviidne. Sama ei saa öelda aga näiteks Balti börsi kohta ja lisaks erineb ka turuorderi täitmise loogika. Kui USA ja Euroopa turgudel alustatakse orderi täitmist parimast pakutavast hinnatasemest ja liigutakse järgmiste kõrgemate hinnatasemeteni seni kuniks order täidetud on, siis Skandinaavias ja sealhulgas ka **Baltikumis täidetakse order, tõepoolest, ainult parima hinnaga pakutava koguse ulatuses ning kui müügikogus on väiksem kui ostukogus, siis ostja ülejäänud order tühistatakse.** Näiteks: ostja soovib osta turuhinnaga 1000 x aktsiat, müügipoolel on parimal hinnatasemel aga saadaval ainult 100 aktsiat. Seega ostja kontole jõuab 100 aktsiat ja ülejäänud 900 aktsia ostuorder tühistatakse.


**Limiitorder (LMT) ehk limit order** - limiitorder on parim valik neile, kelle jaoks pole oluline orderi täitmise kiirus vaid pigem selle hind. Limiitorderi puhul määrab ostja kõrgeima hinna, millega ta on valmis aktsiaid soetama ja order täidetakse ainult juhul, kui aktsiahind tõesti ka selle tasemeni kukub. Kui seda ei juhtu, siis jääb order täitmata, sest kõrgema hinnaga aktsiad limiitorderi puhul mitte kunagi ei osteta. Kuid ka siin on paar asjaolu, millega antud orderi puhul arvestada tuleks. Limiitorderi puhul on üsna suur võimalus, et order täidetakse osaliselt ja seda eriti ebalikviidsemate aktsiate puhul. Teine küsimus, mis alati päevakorda kerkib, on olukord, kus aktsia kaupleb madalamal hinnatasemel, kui on orderi limiit. Sel juhul täidetakse order alati turuhinnaga ehk **limiitorder täidetakse alati kas ette antud limiidiga või parema hinnaga.** 


**Stopp-order (STP) ehk stop loss order -** olgu alustuseks öeldud, et kõnealust orderit saab läbi internetipanga kaubeldes **kasutada ainult USA börsil,** aga Traderis laieneb kasutusala ka teistele turgudele. Üldiselt kasutatakse seda orderit siis, kui positsioon on juba soetatud ja nagu nimigi ütleb on see mõeldud kahjumi piiramiseks. Kuigi investorid ostavad aktsiad alati eeldusega, et nende hind ajas tõuseb, siis paraku juhtub ka nii, et ettevõtte fundamentaalsed näitajad võivad ühel või teisel põhjusel halveneda ja aktsiahind hoopis langeda. Just seetõttu peab iga investor enda jaoks valmis mõtlema, mis on tema nö valulävi selle investeeringu hoidmisel. Riskihalduse esimene reegel on, et iga investor peab enda jaoks ära fikseerima taseme, kust tasemelt ta ei soovi seda aktsiat enam edasi hoida. Seda on lihtne määrata, kuid raske sellest kinni pidada, sest kui hind tõepoolest hakkab stop-limiidi hinnale lähedale kukkuma, liigutatakse seda stoppi aina allapoole, sest kahjumite realiseerimine on iga investori elus üks kõige raskemaid otsuseid.


Nagu eelnevalt öeldud, siis STP order on kasutusel ka LHV internetipangas ja tehniliselt näeb orderi aktiveerumine välja järgmine: näiteks on investor otsustanud osta endale 100 aktsiat hinnaga 10 eurot. Ta on otsustanud, et kui aktsiahind kukub 9 euro peale, siis ta ei soovi seda positsiooni enam hoida ja seega paneb ta stopp-orderi 9 euro peale. Kui hind kukub sinna tasemeni, siis aktiveerub stopp-order ja aktsiad lähevad müüki. Oluline on siinkohal meeles pidada, et niipea kui hind stopp-limiiti puudutab muutub see order turuhinnaga orderiks ja tihtipeale võib juhtuda nii, et aktsiad müüakse oluliselt madalamalt tasemelt, seda just juhul, kui mingi uudise mõjul on aktsiahinna liikumine väga kiire. Stopp-orderi puhul rõhutaks eraldi, et **stopp limiit peab olema alati turuhinnast madalamal**, sest vastasel juhul aktiveerub order kohe.


Kõikide orderite puhul **tuleb ka arvestada USA börsi eripäradega,** sest ei eel- ega järelkauplemisel  turuorderit ega stopp-orderit kasutada ei saa ja seda peamiselt seetõttu, et väljaspool regulaarset kauplemisaega on turg üsna õhuke.  Võimalus on ka stopp-orderit kombineerida limiitorderiga ning valida nii kahjumi piiramise tase kui ka soovitud müügihind ühes orderi kombinatsioonis. Kui üks orderitest täidetakse, siis teine tühistub automaatselt.


Kõigi eelpool kirjeldatud orderitüüpide puhul tuleb **nendega koos valida ka orderi kehtivusaeg**. On olemas **päevaorder (day order),** mis on kehtiv kuni turupäeva lõpuni ja **tühistamiseni order (GTC)** ehk good til cancelled. Turuorderi puhul on lugu lihtne, sest seal saab tegu olla ainult päevaorderiga, kuna order täidetakse üldjuhul kohe parima saadaoleva hinnaga. Limiitorderi korral saab investor aga kehtivusaega valida - päevaorderi puhul order tühistub päeva lõpus automaatselt ja GTC order jääb üles kvartaliks, kui seda vahepeal ei tühistata või täideta.


Nagu eelnevalt öeldud, siis aktsiate ostu- ja müügitehingud saab edukalt läbi viia ainult paari orderitüübi spetsiifikat tundes. Seega, kellel esimene aktsiatehing veel väikeste tehniliste takistuste taha on jäänud, saab nüüd oma esimese orderi julgelt teele saata.




Edukas tehing algab õigest orderist

Kes on vähemalt ühe aktsiatehingu oma elus börsil teinud, teab juba, et aktsiahind on selles protsessis väga oluline. Kust hinnainfot saab, palju see maksab ja kas seda vajab iga investor – neile küsimustele leiame alljärgnevalt erinevate platvormide ja börside lõikes ka vastused.


Turuinfo või hinnainfo kätkeb endas aktsiahinna ja tehingutega seotud teavet ja konkreetse instrumendi puhul sümbolit, börsi koodi ja viimase tehingu taset. Turuinfo kiirus on turuosaliste jaoks äärmiselt oluline ja sestap kasutatakse info kogumiseks ja edastamiseks spetsiaalset tehnoloogiat, et seda tohutut andmevoogu kiiresti edastada.


Kuna turuinfo on väga komplitseeritud teenus, siis on reaalajas hinnainfo ka üldjuhul tasuline ja teenuse hind erineb nii turgude kui ka instrumentide lõikes. Küll aga pakuvad mõningase hilinemisega turuinfot  väga paljud finantsportaalid nagu näiteks [Yahoo Finance](https://finance.yahoo.com), [Google Finance](https://finance.google.com), [Bloomberg](https://www.bloomberg.com) või [Investing.com](https://www.investing.com) jt.


Börsil tegutsevad turuosalised jagunevad laias laastus kahte gruppi: investorid ja kauplejad. Sellest tulenevalt ei pea investorid reaalajas hinnainfot väga kriitiliseks vajaduseks ning on valmis kulude kokkuhoiu nimel leppima ka viitega hinnainfoga. Kauplejate jaoks aga on hinnainfo kättesaadavuse kiirus lausa eluliselt oluline, sest see võib anda märkimisväärse eelise teiste turuosaliste ees. Seetõttu kasutavad kauplejad turul tegutsemiseks spetsiaalseid kauplemisplatvorme.


LHV Trader on mõeldud eelkõige aktiivsematele turuosalistele ja läbi kauplemisplatvormi on võimalik Traderi kasutajal tellida endale ka huvipakkuva börsi hinnainfo. Tellimiseks tuleb Traderis valida päises asuvast menüüribalt Account-> Market Data Subcribtion Manager. Alternatiivina võib sisse logida kasutades LHV Trader kontohalduse [lehekülge](https://www.clientam.com/sso/Login?partnerID=LHV123). Mõlemal juhul avaneb kontohalduse aken, kust tuleks valida Manage Account -> Trade Configuration-> Market Data. Sealt edasi avaneb valik juba erinevate regioonide lõikes. Näiteks, kui on huvi USA börside hinnainfo vastu, siis tuleks valida North-America.


USA turu puhul tuleks valida jaotusest Quote Bundles (US Equity and Optsions Add-On Streaming Bundle), mis sisaldab endas kõigi USA börside ja ka optsioonide reaalajas hinnainfot. Futuuride jaoks peaks valima lisaks selle börsi hinnainfo, kus kaupleb huvipakkuv futuur. Euroopa puhul tuleb hinnainfo valida iga riigi börsi jaoks eraldi. Lisainfot konkreetse turuinfopaketi kohta saab, kui asetada hiir turu nimetuse peale. Samuti on võimalik kasutada virtuaalset turuinfo assistenti, kus sümboli sisestamisel näeb, millisel börsil antud aktsia kaupleb.


Kui aga on huvi väga konkreetse sektori või aktsia vastu, siis on võimalik tellida turuinfo ühele USA turule eraldi. Näiteks, kui kaubeldakse peamiselt tehnoloogiaaktsiatega, siis piisab täiesti Nasdaqi hinnainfost ja saab kulusid piirata. Kui aga fookus on peamiselt ETF-l (Exchange Traded  Funds ehk turul kaubeldavad fondid), siis saab enamusel juhtudest hakkama ainult AMEX hinnainfoga, sest enamus ETF-e kauplevad AMEX-il. Kui on soov näha tellitud turgudele ka eelturu hinnainfot, tuleks lisaks konkreetse turu paketile tellida juurde eraisikul „US Securities Snapshot and Futures Value Bundle“ ja ettevõttel Professional US Securities Snapshot Bundle“ paketid, mille hind on 10 USD kuus, juhul kui teiste pakettide eest makstav teenustasu ei ületa 30 USD kuus. Viimasel juhul on pakett tasuta.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_9f7cd1461e.jpeg)
Nagu eelnevalt öeldud, on reaalajas hinnainfo tasuline teenus ja sestap tuleks tähelepanu pöörata ka kuludele ning hinnainfo otstarbekusele. Kes on Trader konto avanud ettevõtte nimele, neil tuleb arvestada suurema kuluga (USA Quote Bundles 125 USA dollarit kuu). Samas eraisikutele on sama teenus oluliselt odavam ja piirdub ainult 4.50 dollarilise tasuga kuus. Peale valiku tegemist tuleb see veel üle kinnitada ja ongi reaalajas hinnainfo tellitud. Teenus aktiveerub üldjuhul kohe (maksimaalselt 1 ööpäeva jooksul) ja tasu võetakse Trader kontol 15 kuupäeva paiku.  LHV Trader hinnainfo paketid leiab <https://www.lhv.ee/et/traderi-infotasud> lehelt.


Kes aga reaalajas hinnainfot enda jaoks ebaotstarbekaks peab, siis võib sellest teenusest ka loobuda. Kui hinnainfot tellitud ei ole, kuvatakse Traderis 15 minutilise viitega hinnad, mis iseenesest tehingu tegemist ei takista, sest aktsiate ost või müük toimub ikka reaalajas hinnainfo põhjal.


Kuna erinevatel börsidel saab kaubelda ka läbi LHV internetipanga, siis olgu öeldud, et internetipangas kuvatakse aktsiahinnad alati 15 minutilise viitega ja sellega tasuks oma orderi sisestamisel kindlasti  arvestada. On ka aktsiaid, mille hindu uuendatakse ainult 1 kord kuus manuaalselt (näiteks Jaapan, Hong-Kong, Kanada Venture ).  Sellest tulenevalt ei pruugi orderi eelvaade või väärtpaberikonto koondväljavõtte peegeldada väga täpset ja ajakohast infot, aga taas rõhutaksin, et tehingud toimuvad alati reaalajas hinnainfo põhjal.


Balti börside hinnainfo on 15 minutilise viitega kättesaadav börsi enda kodulehelt <http://www.nasdaqbaltic.com/> ja investeerimisteenuste lepingu omanikule LHV Finantsportaali lehelt "[Turud ja hinnad"](https://fp.lhv.ee/market) -> "[Balti väärtpaberid](https://fp.lhv.ee/market/baltic)" või [Powertraderis](https://fp.lhv.ee/news/5185737).


Hinnainfo tellimisel tuleks enda jaoks läbi mõelda, kas selle teenuse järgi on otsene vajadus ja kas kaasnev kulu ennast ka õigustab. Kui aga reaalajas hinnainfo on börsil tegutsemiseks väga vajalik, siis on see vaid mõne hiirekliki kaugusel.




Kuidas orienteeruda turuinfo maailmas?

Seekordses episoodis räägime Eesti ja USA majandusnäitajatest, Föderaalreservi intressiotsusest, nafta hinnalangusest ja aktsiaturgude tugevast teise kvartali lõpust. Lisaks võtame luubi alla AI-mulli hoiatused, SpaceX-i rekordilise börsidebüüdi ja tehnoloogiasektori olulisemad uudised Micronist Samsungini. Kohtume peagi ka Investeerimisfestivalil!

Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.

Kuula saadet järgnevatest kanalitest:

[SoundCloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/01-07-2026-naedal-turgudel-kas?si=69d8f3de0d4c42849118a7e3cf0b2c23&utm_source=clipboard&utm_medium=text&utm_campaign=social_sharing)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/59GlgT7RT01oFYQ5OWq7sT?si=e9725242c12b4d6a)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/us/podcast/01-07-2026-n%C3%A4dal-turgudel-kas-ai-mulli-l%C3%B5hkemise-h%C3%B5ngu/id1338711071?i=1000775013149)

<iframe data-testid="embed-iframe" style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/episode/59GlgT7RT01oFYQ5OWq7sT?utm_source=generator&si=ef950ab4aad14956" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>


Nädal turgudel: kas AI-mulli lõhkemise hõngu on juba tunda?

Sel korral võtame luubi alla SpaceX-i eduka IPO ja selle muljetavaldava turuväärtuse kasvu. Lisaks tuleb juttu Anthropicu ekspordikeelust, USA börsile tulla plaanivast Microni otsesest konkurendist ja jätkuvast skepsisest Iraani rahudiili ümber. 

Kaunist jaaniaega kõigile kuulajatele ja kohtume pärast väikest suvepuhkust taas juulis!

Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.

Kuula saadet järgnevatest kanalitest:

[SoundCloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/17-06-26-naedal-turgudel?si=ec2a53a7199c4dea9c34dbac575aee9c&utm_source=clipboard&utm_medium=text&utm_campaign=social_sharing)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/33uCDFGYtozz5BxZXCUWkP?si=Ut7h9J9USgSNOND0a1h8vg)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/us/podcast/17-06-2026-n%C3%A4dal-turgudel-spacex-t%C3%B5mbab-investoreid/id1338711071?i=1000773109929)

<iframe data-testid="embed-iframe" style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/episode/33uCDFGYtozz5BxZXCUWkP?utm_source=generator&si=179272de26e643e4" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>

Nädal turgudel: SpaceX tõmbab investoreid nagu magnet

LHV Finantsportaal
Loe täna, millest homsed ajalehed kirjutavad.
Investeerimine, uudised, analüüsid, foorum, Kasvukonto, podcastid, investeerimiskool

LHV Finantsportaal

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV Pensionifond Julge	5.62%	10.48%	8.18%
LHV Pensionifond Ettevõtlik	2.84%	9.01%	7.22%
LHV Pensionifond Tasakaalukas	2.01%	7.28%	5.69%
LHV Pensionifond Rahulik	1.06%	5.76%	3.04%
LHV Pensionifond Indeks	15.99%	17.99%	10.23%

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV Pensionifond Aktiivne III	5.29%	10.50%	7.19%
LHV Pensionifond Indeks III	16.11%	17.96%	10.25%

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV World Equities Fund	2.94%	7.20%	2.90%
LHV Euro Bond Fund	0.60%

Uudised

Dogecoin: meem, mis kasvas miljardeid väärt krüptovaraks

Kuhu investeeriti LHV Kasvukontoga II kvartalis 2026?

Nädal turgudel: mis ootab investoreid aasta teises pooles?

Foorum

Investeerimine

Foorum

Vaba teema

RSS

Börsiteated

RSS

Uudised

Balti ühisturg

Podcastid

Õppevideod

Investeerimistulu deklareerimine eraisikuna

Raamatukogu