Börsiteade

Artiklid

Arvamusplats

Kasvukonto

Krüptovarad

LHV Trader

Podcastid

Tallinna börsi ettevõtete teise kvartali tulemused olid nagu Eesti majanduse väike läbilõige: pangad kasvatasid mahtusid, ehitusfirmad said juurde tööd, tarbija ostis rohkem autosid kui toidukaupu, meretransport võitles kütusekuludega ning kinnisvaraettevõtted said lõpuks tunda madalama intressikeskkonna tuge.

Ühtset pilti siit ei välja ei joonistu. Mõnel ettevõttel kasvas käive kiiresti, aga kasum jäi surve alla. Mõnel teisel langes müük, kuid kasumlikkus paranes.

**II kvartalis kasvasid mahud väga erinevas tempos**\
![tallinn_q2_1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/tallinn_q2_1_e8f497c6e8.png)
*Allikas: ettevõtete majandusaruanded*

**Kasv oli olemas, aga mitte alati seal, kus seda oodati**

Kõige kiiremini kasvas vaadeldud ettevõtetest Nordeconi müügitulu. Ettevõtte II kvartali müügitulu oli 74,9 miljonit eurot, võrreldes 53,3 miljoniga aasta varem. Samas jäi puhaskasum 0,44 miljoni euro juurde, mis oli madalam kui aasta tagasi, näitadates ehitussektori praegust peamist murekohta: mahud on taastumas, kuid kasumimarginaali tagasi võitmine on palju keerulisem.

TKM Grupi kvartal oli hoopis tarbija kahepalgelise käitumise näide. Grupi müügitulu kasvas 9,6% 255,2 miljoni euroni, kuid kasvu vedas peamiselt autokaubandus, mille müügitulu hüppas 68,8%. Supermarketite müügitulu langes samal ajal 5,6% ning kaubamajade müük 3,0%.

Coop Panga tulemused näitasid, et kohalik pangandus on endiselt kasvulainel. Panga neto intressitulu kasvas II kvartalis 20,8 miljoni euroni ning puhaskasum 8,2 miljoni euroni, mis oli 24% rohkem kui aasta tagasi. Laenuportfell ulatus 2,23 miljardi euroni ja klientide hoiused koos saadud laenudega 2,25 miljardi euroni.

**Kasum näitas, kelle kasv oli kvaliteetsem**

Käibe kasv on positiivne nähtus, kuid börsiettevõtte puhul on lõpuks olulisem, kui palju sellest aktsionärile alles jääb. Teises kvartalis oli puhaskasumi pilt väga ebaühtlane.

Coop Pank ja Merko Ehitus olid kasumi poolest tugevaimas otsas, teenides vastavalt 8,2 miljonit eurot ning 8,5 miljonit eurot puhaskasumit. TKM Grupp teenis 6,2 miljonit eurot ning EfTEN 4,0 miljonit eurot. Teisel pool olid Tallink ja Tallinna Vesi, kelle kvartal lõppes kahjumiga.\
**Kes teenis II kvartalis kasumit ja kes jäi miinusesse?**\
![tallinn_q2_2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/tallinn_q2_2_694ede377e.png)
*Allikas: ettevõtete majandusaruanded*

Tallinna Vee puhul ei tähenda kahjum, et põhiteenus oleks nõrk. Veeteenuste tulu kasvas 2,7%, kuid kogutulu langes ehitusteenuste väiksema müügi tõttu ning kvartali lõpptulemust mõjutasid 3 miljoni euro suurune tulumaksukulu ja kõrgemad intressikulud. Samal ajal jätkas ettevõte suuri investeeringuid: II kvartalis investeeriti 16,5 miljonit eurot ning 2026. aasta planeeritud investeeringute maht ulatub 60 miljoni euroni.

**Merko ja Nordecon räägivad ehitussektori kahest näost**

Ehitussektoris on nähtav elavnemine, kuid kasumlikkus ei ole veel vanale tasemele tagasi taastunud. Merko kvartal oli heas mõttes mahukas: II kvartali müügitulu oli 92,7 miljonit eurot, aasta varem 82,6 miljonit. Teisalt oli kuue kuu müügitulu mullusest madalam ja poolaasta puhaskasumi marginaal langes 8,6%ni.

Merkot eristab aga tellimusraamat. Poolaasta lõpu seisuga oli teostamata tööde jääk 835,7 miljonit eurot, võrreldes 443,8 miljoniga aasta tagasi. Uusi lepinguid sõlmiti esimesel poolaastal 486,4 miljoni euro ulatuses, mis tähendab, et Merko puhul ei ole peamine küsimus töö olemasolu, vaid see, millise marginaaliga suur portfell ellu viiakse.

Nordeconi pilt on samasuguse taastumise ettevaatlikum versioon. Ettevõtte esimese poolaasta müügitulu kasvas 37%, hoonete segmendis 21% ja rajatiste segmendis 165%. Samas langes brutokasumlikkus 4,7%ni ning II kvartali brutomarginaal oli 4,0%, võrreldes 6,8%ga aasta varem.\
Ehitusfirmade sõnum on investorile selge: avaliku sektori, kaitse-, taristu- ja energiaobjektid annavad mahtu, aga sisendhinnad ja konkurents söövad kasumlikkust. Nordecon viitas ka, et ehitusturul on näha stabiliseerumist ja mõõdukat taastumist, kuid hoonete ehituse segment on endiselt tagasihoidliku investeerimisaktiivsusega.

**TKM Grupp näitab, et tarbija ei ole ühtne mõiste**

TKM Grupi tulemused on hea näide sellest, miks "tarbija on taastumas" võib olla liiga lihtne järeldus. Autoturg taastus kiiresti, kuid supermarketite ja kaubamajade segmendid jäid surve alla.

Grupi teise kvartali müügitulu kasvas 255,2 miljoni euroni, kuid puhaskasum langes 7,3% 6,2 miljonile eurole. Juhtkonna kommentaarides rõhutati, et maksuvaba tulu reformist tulnud netosissetuleku paranemine on kaubandusstatistika põhjal kandunud eelkõige kõrgemate kütusekulude katmisse ja automüüki, samal ajal kui toiduainete müügimahud vähenesid.

Autosegment oli kvartali suurim kasvumootor: müügitulu kasvas 68,8% 76,2 miljoni euroni ning teises kvartalis müüdi 2107 uut sõidukit. Supermarketite müügitulu langes 5,6%, mida ettevõte seostas tarbijate nõrgenenud ostujõu ja tihenenud konkurentsiga.

See teeb TKM-ist ühe huvitavama tarbijabaromeetri Tallinna börsil. Kui autosegment näitab taastumist, siis igapäevane toidukorv räägib ettevaatlikumast tarbijast.

**EfTEN sai tuge intresside langusest**

Kinnisvarafondide puhul on viimastel aastatel olnud peamine küsimus intressikulu. EfTENi kvartal näitas, et kui EURIBOR langeb, paraneb ka rahavoog kiiresti. Fondi intressikulud vähenesid I poolaastal aastases võrdluses 10%, vaba rahavoog suurenes 20% ja intresside kattekordaja paranes 3,7-lt 4,4-le.

EfTENi II kvartali üüritulu oli 8,24 miljonit eurot ning neto üüritulu 7,96 miljonit eurot. Puhaskasum jäi 4,0 miljoni euro juurde, kuid EPRA kasum kasvas kvartalis 4,66 miljoni euroni. Lisaks toimus portfelli ümberkujundamine: müüdi Läti DSV logistikakeskus ja Vilniuse Menulio 11 büroohoone ning osteti Tallinnas Magistrali kaubanduskeskus, mille eeldatav puhastootlus on 8,1%.\
EfTENi puhul on kõige olulisem sõnum see, et kinnisvara ei pea tugevnema ainult varade ümberhindluse kaudu. Kui täituvus püsib kõrge, intressikulu alaneb ja portfelli kapitali kasutatakse aktiivselt, võib paranemine tulla ka rahavoost.

**Tallink ja Tallinna Sadam jäid kõrgete kütusekulude küüsi**

Merendusega seotud ettevõtete kvartal oli keerulisem. Tallinki müügitulu püsis aasta varasemaga võrreldes sisuliselt samal tasemel, 207,0 miljonil eurol. EBITDA langes 34,3 miljonile eurole ja puhaskahjum jäi 2,5 miljoni euro juurde.

Põhjus ei olnud ainult nõudluses. Kütusehinnad tegid kvartali eriti raskeks: Tallink märkis, et kõrgemad kütusehinnad suurendasid kütusekulusid 8,4 miljoni euro võrra. Lisaks suurenes ELi heitkogustega kauplemise süsteemi alla kuuluv heitmete osakaal 100%ni, võrreldes 70%ga 2025. aastal.

Tallinna Sadama müügitulu kasvas II kvartalis 31,1 miljoni euroni, kuid ärikasum langes 7,9 miljonile ja kvartali kasum 1,4 miljonile eurole. Eelmise aasta võrdlusbaasi toetas Rail Baltica projekti jaoks maade võõrandamisest saadud kasum, kuid ka tänavu mõjutasid tulemusi kõrgemad kütuse- ja energiakulud, kulumi kasv ning väiksemad kauba- ja reisijamahud.

Positiivne nüanss oli kruiisiturism. Tallinna Sadama andmetel kasvas kruiisireisijate arv kuue kuuga pea 48%, kuna kruiisilaevade külastusi oli rohkem. See ei kompenseerinud kogu kauba- ja reisijamahte, kuid näitab, et osa turismisegmendist elavneb.

**Infortar oli kvartali paradoks**

Infortaril oli vaadeldud ettevõtetest suurim müügitulu, 440,9 miljonit eurot, kuid see oli väiksem kui aasta tagasi. Müügitulu languse peamine põhjus oli energeetikasegment, kus Elengeri gaasi- ja elektrimüügimahtu mõjutas hulgimüügi vähenemine. Samal ajal paranes kasumlikkus: EBITDA kasvas II kvartalis 64,2 miljoni euroni ning aruandeperioodi kasum oli 1,9 miljonit eurot, võrreldes 0,15 miljoniga aasta varem.

Juhtkonna sõnul kasvas Infortari EBITDA esimesel poolaastal 31% ja ärikasum 94%, kuigi käive jäi sisuliselt muutumatuks. Kõige suurema muutuse tegid toetavad ärid, mille EBITDA paranes 4,4 miljoni euro suurusest kahjumist 5,6 miljoni euro suuruseks kasumiks.

Infortar on seega kvartali kõige parem näide sellest, miks käibe langus ei tähenda alati nõrkust. Kui madalama marginaaliga hulgimüük väheneb ja kasumlikumad tegevused paranevad, võib tulemuse kvaliteet paraneda ka väiksema käibe juures.

**Harju Elekter valmistub järgmiseks tsükliks, aga II kvartal oli nõrk**

Harju Elektri kvartal oli üks selgemaid pettumusi. Müügitulu langes 8,6% 42,1 miljoni euroni, EBITDA vähenes 2,3 miljoni euroni ja puhaskasum kukkus 0,3 miljonile eurole. Brutomarginaal langes 12,2%ni ning ärirentaablus 2,6%ni.

Ettevõtte enda sõnum oli siiski pigem "vaheaasta" kui struktuurne nõrkus. Juhatus märkis, et Eesti ja Rootsi üksuste tellimusraamat on kasvutrendis, kuid müügitulu ei ole sellele veel samas tempos järgnenud. Rootsis moodustavad olulise osa tellimusraamatust pika teostusajaga projektid, mille realiseerumine ulatub 2028. aastasse.

Samal ajal investeerib ettevõte tootmisvõimekusse. Keila tehase uus 4000 m² tootmishoone peaks valmima 2026. aasta oktoobris ning suurendama tootmispinda 28 000 m²-ni, toetades alajaamade ärisuuna kasvu.

**Kas kasv jõudis ka kasumisse?**\
![tallinn_q2_3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/tallinn_q2_3_483c9f04ea.png)
*Allikas: ettevõtete majandusaruanded*

Graafiku ülemises paremas osas on ettevõtted, kus kasv ja kasumlikkus töötasid koos. Coop Pank on siin kõige selgem näide. TKM ja Merko kasvasid samuti, kuid nende kasumlikkus oli surve all. Nordecon kasvas väga kiiresti, kuid marginaal jäi väikeseks. Infortar jäi käibekasvu mõttes miinusesse, kuid kasumlikkuse paranemine muudab pildi palju paremaks, kui müügitulu rida üksi näitaks.

Tallink ja Tallinna Vesi jäid kahjumisse väga erinevatel põhjustel. Tallinki puhul oli probleem kütus ja nõrk nõudlus põhiturgudel. Tallinna Vee puhul mõjutas kvartalit pigem maksukulu, intressikulu ja ehitusteenuste müügi langus, samal ajal kui põhiteenus püsis tugev ja investeeringud jätkusid.

**Tallinna börsi II kvartal andis kolm olulist õppetundi**

Esiteks, **kasv on tagasi, aga mitte ühtlaselt**. Ehitusmahud, pangandus ja autokaubandus näitasid elavnemist. Toidukaupade mahud, osa tarbimisest ja meretransport jäid tagasihoidlikumaks.

Teiseks, **marginaalid on peamine murekoht**. Ehituses, tööstuses ja transpordis on käive sageli olemas, kuid sisendhinnad, kütus, energia, palgad ja konkurents suruvad kasumit. See oli ilmne nii Nordeconi, Merko, Harju Elektri kui ka Tallinki numbrites.

Kolmandaks, **madalamad intressid hakkavad mõnes kohas abi avaldama**. Efteni rahavoog paranes, Coop Panga finantseerimiskulu oli madalam kui aasta tagasi ning kinnisvaraga seotud ettevõtete jaoks on intressikeskkond taas muutumas oluliseks toetavaks teguriks.

**Kokkuvõte**

Tallinna börsi teine kvartal oli kõike muud kui igav: käive kasvas laiapõhjaliselt, kuid kasum jõudis sammu pidada vaid valitud ettevõtetes. Pangandus näitas tugevat mahtude ja kasumlikku kasvu, kaubandus elas autosegmendi najal, ehitus sai juurde mahtu, kinnisvara sai abi intressidest ning merendust ja tööstust survestasid kulud.

Tallinna börsi ettevõtete teise kvartali tulemused olid nagu Eesti majanduse väike läbilõige: pangad kasvatasid mahtusid, ehitusfirmad said juurde tööd, tarbija ostis rohkem autosid kui toidukaupu, meretransport võitles kütusekuludega, samas kui madalamad laenuintressid avaldasid tuge.

Tallinna börsi teine kvartal näitas et käive ja kasum ei liigu alati koos

USA teise kvartali tulemustehooaeg on jõudnud faasi, kus pilt on juba üsna esinduslik. FactSeti ülevaate järgi oli tulemused avaldanud 88% S&P 500 ettevõtetest. Neist 86% ületas kasumiootusi ja 76% ületas käibeootusi. Veelgi olulisem on see, et S&P 500 teise kvartali kombineeritud kasumikasv on tõusnud 50,4%ni, mis oleks lõpliku numbrina indeksi kiireim kasumikasv alates 2021. aasta teisest kvartalist.

Tulemustehooaja põhisõnum on seega positiivne, näidates, et USA ettevõtete kasumid ja käibed on tulnud oodatust paremad. Samas tuleb nendesse numbritesse suhtuda ettevaatlikkusega, sest osa erakordselt suurest kasumikasvust tuleb üksikutest väga suurtest erakorralistest mõjudest.

**Tulemustehooaeg on ootusi tugevalt ületanud**\
![sp500_1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/sp500_1_f55eae90d8.png)
*Allikas: FactSet Earnings Insight. Q2 2026 seis põhineb 88% S&P 500 ettevõtete raporteeritud tulemustel.*

**Kasumid üllatasid, aga rekordiline ootuste ületamine vajab selgitust**

FactSeti andmetel on S&P 500 ettevõtted seni raporteerinud kasumeid keskmiselt 29,2% ulatuses üle analüütikute ootuste. Võrdluseks, viie aasta keskmine kasumiüllatus on olnud 7,0% ja kümne aasta keskmine 7,4%. Kui 29,2% jääks kvartali lõplikuks näitajaks, oleks see kõrgeim kasumiüllatus alates sellest, kui FactSet seda mõõdikut 2008. aastal jälgima hakkas.

Kuid siin on üks suur 'aga'. Erakordselt kõrge kasumiüllatus on suuresti seotud Alphabeti ja Amazoniga. Alphabeti Q2 GAAP aktsiakasum sisaldas 98 miljardi dollari suurust kasumit muus tulus, peamiselt börsiväliste väärtpaberite ümberhindlusest. Lisaks sisaldas Amazoni GAAP EPS 53,4 miljardi dollari suurust kasumit Anthropicuga seotud investeeringutest. Kui Alphabet ja Amazon välja jätta, langeks S&P 500 kasumiüllatus 29,2% pealt 10,9%ni.

Kuid ka pärast seda korrigeerimist jääb pilt tugevaks. 10,9% kasumiüllatus on endiselt üle ajalooliste keskmiste. Seega ei ole Q2 tulemustehooaeg ainult kahe ettevõtte raamatupidamislik efekt, kuid meedias leviv 50,4% kasumikasv muudab üldpildi tegelikkusest ilusamaks.

**Alphabet ja Amazon tõstsid indeksi kasumipildi erakordselt kõrgeks**\
![sp500_2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/sp500_2_b583053abe.png)
*Allikas: FactSet Earnings Insight. Alphabeti ja Amazoni Q2 GAAP EPS sisaldasid suuri investeeringutega seotud tulusid.*

**Kasumikasv tõusis hooaja jooksul väga kiiresti**

Kui juuni lõpus oodati S&P 500 teise kvartali kasumikasvuks 23,1%, siis nüüd on sama näitaja hüpanud 50,4% peale ja augusti alguses oli see 47,4%. FactSeti järgi on kõik 11 sektorit võrreldes juuni lõpuga kasumiprognoosides paranenud, sest analüütikud on hinnanguid ülespoole korrigeerinud ja ettevõtted on ootusi ületanud.

Kui Alphabet ja Amazon välja jätta, langeks S&P 500 teise kvartali kasumikasv 50,4% pealt 32,0%ni. Ka see oleks endiselt väga tugev tulemus ning tähendaks teist järjestikust kvartalit, kus kasumikasv ületab 25%, ja seitsmendat järjestikust kvartalit kahekohalise kasumikasvuga.

**Q2 kasumi- ja käibeootused tõusid hooaja jooksul järsult**\
![sp500_3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/sp500_3_f7f761dabd.png)
*Allikas: FactSet Earnings Insight. Ühendab nii raporteeritud tulemused kui ka veel raporteerimata ettevõtete hinnangud.*

**Käibekasv on parim alates 2021. aastast**

Kasumite kõrval on eriti tähtis müügitulu. Kui kasum kasvab ainult kulude kärpimise või ühekordsete mõjude tõttu, ei pruugi see olla püsiv. Seekord toetab pilti ka müügitulu kasv.

FactSeti järgi on S&P 500 teise kvartali kombineeritud käibekasv 15,0%, mis kvartali lõpliku numbrina oleks indeksi kiireim käibekasv alates 2021. aasta neljandast kvartalist. Veel märtsi lõpus oodati Q2 käibekasvuks 9,5%, juuni lõpus 12,2% ja nüüd 15,0%.

Kõik 11 sektorit näitavad aastases võrdluses käibekasvu. Viis sektorit on kahekohalise kasvuga ning esirinnas on energia, infotehnoloogia ja kommunikatsiooniteenused.

Energiasektori käibekasv oli 42,5%, mida toetas nafta hinna tugev tõus: Q2 2026 keskmine nafta hind oli 92,55 dollarit, võrreldes 63,68 dollariga aasta varem. Infotehnoloogia sektori käibekasv oli 35,9%, kus kiibitootjate ja pooljuhtseadmete tööstuse kasv ulatus 77%ni. Kui energia ja infotehnoloogia välja jätta, langeks S&P 500 Q2 käibekasv 15,0% pealt 9,7%ni.

**Käibekasv ei tule ainult kulude kärpimisest**\
![sp500_4.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/sp500_4_a6614e1478.png)
*Allikas: FactSet Earnings Insight. Kui energia ja infotehnoloogia välja jätta, langeks Q2 S&P 500 käibekasv 15,0% pealt 9,7%ni.*

**Sektorite pilt on väga ebaühtlane**

S&P 500 teise kvartali kasumikasv ei jaotu sektorite vahel ühtlaselt. Kümme sektorit üheteistkümnest näitavad lihtsalt aastast kasumikasvu, kuid kaheksa neist kahekohalist kasvu. FactSeti järgi veavad kasumikasvu energia, kommunikatsiooniteenused, tsükliline tarbimine, infotehnoloogia ja materjalid. Tervishoid on ainus sektor, kus kasumid on aastaga langenud.

Energiasektori kasumikasv ulatus 147,0%ni, kuid selle taga olev loogika on lihtne: nafta hind oli aastaga 45% kõrgem ning see kandus otse energiasektori tuludesse ja kasumitesse. Eriti tugevad olid rafineerimise ja turunduse, integreeritud nafta- ja gaasiettevõtete ning uurimis- ja tootmisettevõtete tulemused.

Kommunikatsiooniteenuste sektoris oli kasumikasv 117,0%, kuid seda mõjutas tugevalt Alphabet. Kui Alphabet sektorist välja jätta, langeks kommunikatsiooniteenuste sektori kasumikasv 117,0% pealt 6,0%ni. Alphabet on samal ajal ka kogu S&P 500 suurim kasumikasvu panustaja.

Tsüklilise tarbimise sektori kasumikasv oli 91,6%, kuid ka seal on mõju tugevalt koondunud. Amazon on sektori suurim kasumikasvu panustaja ning kui Amazon välja jätta, langeks sektori kasumikasv 91,6% pealt 7,5%ni.

Infotehnoloogia sektoris oli kasumikasv 70,4%. Kõige olulisem panus tuli kiibitootjatest: pooljuhtide ja pooljuhtseadmete tööstuse kasumikasv oli 135%. Seda tööstusharu arvestamata langeks infotehnoloogia sektori kasumikasv 70,4% pealt 34,3%ni.

**Q2 kasumikasvu veavad energia ja suured kasvuvaldkonnad**\
![sp500_5.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/sp500_5_b9e1c1c366.png)
*Allikas: FactSet Earnings Insight. Valik sektoritest; tervishoid on ainus kasumilangusega sektor.*

**Tervishoid on ainus suurem nõrk koht**

Tervishoiusektor on tulemustehooaja kõige selgem nõrk koht. FactSeti järgi on sektor ainus, kus kasumid on aastases võrdluses langenud, tulenevalt peamiselt biotehnoloogiast ja farmaatsiast. Ettevõtete tasandil on suurimad negatiivsed panustajad Gilead Sciences ja Merck, kelle tulemustes kajastusid suured teadus- ja arendustegevusega seotud kulud ning omandamistega seotud mõjud.

Tervishoiu nõrkus ei tähenda, et kogu sektor oleks halvas seisus, kuna nii tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, tervishoiutehnoloogia ning life sciences tööriistade ja teenuste segmendid on aastases võrdluses kasumeid parandanud. Probleem on pigem selles, et mõned suured ravimi- ja biotehnoloogiaettevõtted tõmbavad kogu sektori üldnumbrit alla.

**Turg ei premeeri häid tulemusi heldelt**

Huvitav on see, et tugevad tulemused ei ole toonud aktsiatele tavapärast positiivset reaktsiooni. Ettevõtted, mis on Q2 kasumiootusi ületanud, on tulemuste avaldamise ümber tõusnud keskmiselt vaid 0,4%. Viie aasta keskmine reaktsioon positiivsele kasumiüllatusele on olnud +1,0% ning negatiivse kasumiüllatuse korral on aktsiad langenud keskmiselt 2,3%, mis on väiksem langus kui viie aasta keskmine -3,0%.

See tähendab, et head tulemused võisid olla invstorite poolt aktsiahindadesse juba varem sisse arvestatud. Kui ettevõte ületab ootusi, ei pruugi sellest piisata suureks tõusuks. Samas ei ole turg praegu ka iga pettumust väga karmilt karistanud. Tõenäoliselt vaatavad investorid rohkem järgmiste kvartalite kommentaare kui juba avaldatud Q2 numbreid.

**Mis edasi?**

Analüütikud ootavad tugeva kasumikasvu jätkumist. FactSeti järgi prognoositakse S&P 500 ettevõtetele kolmandas kvartalis 27,4% ja neljandas kvartalis 25,2% kasumikasvu. Kogu 2026. aasta kasumikasvuks oodatakse 30,0%. Samal ajal on S&P 500 järgmise 12 kuu P/E suhe 20,0x, mis on veidi üle viie aasta keskmise 19,9x ja kümne aasta keskmise 19,0x.

Selline suhtarvude kombinatsioon on investorile korraga julgustav ja nõudlik. Kasumid kasvavad kiiresti, kuid turu hinnastuses on tugev kasumikasv suuresti juba sees. Kui järgmiste kvartalite tulemused kinnitavad ootusi, võib turg püsida tugevana. Kui aga kasumiprognoosid hakkavad langema, võib muutuda üle keskmise P/E tase kiiresti probleemiks.

USA ettevõtete teise kvartali tulemused on seni tulnud oodatust tugevamad: kasumid ja käibed ületavad prognoose, kuid ilusaid numbreid paisutavad ka üksikud erakorralised mõjud, mistõttu investor peab järgmiste kvartalite vaates vaatama, kui püsiv ja laiapõhjaline kasv tegelikult on.

USA tulemustehooaeg tõstab latti veel kõrgemale

Euroopa Keskpanga juuli otsus oli aktsiaturu jaoks pigem leevendus kui uus kasvuajend. EKP jättis intressimäärad muutmata: hoiustamise püsivõimaluse määr on 2,25%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide määr 2,40% ja laenamise püsivõimaluse määr 2,65%. Keskpank ei lubanud siiski ei uut intressitõusude tsüklit ega peatset intressilangetust. Sõnum on selge: järgmised sammud sõltuvad eeskätt inflatsioonist, selle aluseks olevast hinnasurvest ja majanduse vastupidavusest.

Investorile tähendab see kahte asja. Esiteks kadus juulis risk, et rahapoliitika muutub kohe veel rangemaks. Teiseks püsib raha hind kõrge: EKP hinnangul ei olnud laenuraha kättesaadavus ettevõtete ja majapidamiste jaoks paranenud ning pangad olid laenu andmisel valivamad. Seega tasub Euroopa aktsiaturul keskenduda mitte niivõrd indeksile tervikuna, vaid ettevõtetele, millel on tugev bilanss, hinnakujundusjõud ja nähtav kasumiväljavaade.

**Inflatsioon taandus juunis, kuid juulis kiirenes taas**

Juulis ei olnud inflatsioon EKP jaoks veel lahendatud probleem. Euroala aastainflatsioon aeglustus juunis 2,8%ni, kuid Eurostati juuli kiirhinnangu järgi tõusis see 2,9%ni. Juuli tõusu vedas energia: energiahindade aastakasv kiirenes 8,5%lt 10,0%ni. Samal ajal oli inflatsioon ilma energia ja toidu, alkoholi ning tubakata 2,5%.

Aktsiaturu seisukohast on see oluline seetõttu, et energiahindade mõju liigub majandusse viitajaga. Kui ettevõtted saavad kallimad sisendkulud müügihindadesse edasi kanda, võib hinnasurve püsida. Kui nad seda teha ei suuda, satuvad surve alla kasumimarginaalid. EKP juuni põhistsenaariumi järgi jääb inflatsioon 2026. aastal keskmiselt 3,0% juurde ning 2027. aastal 2,3% juurde; samas on see prognoos väga tundlik energiahindade ja Lähis-Ida konflikti edasise käigu suhtes.

**Majandus on nõrk, kuid mitte kokku varisemas**

EKP hinnangul näitas euroala majandus teises kvartalis mõningaid paranemismärke. Teenuste sektor taastus pärast energiašoki järgset nõrkust osaliselt, digiteenused püsisid aktiivsed ning töötlevat tööstust toetasid varude kasvatamine ja suuremad kaitsekulutused. Mais oli euroala töötuse määr 6,2%, mis on ajalooliselt madala taseme lähedal.

Samas jääb lähiaja kasv tagasihoidlikuks. Energiakulud, ebakindlus ja nõrgem kindlustunne piiravad tarbimist ning ettevõtete investeerimisjulgust. EKP prognoosis juunis euroala 2026. aasta majanduskasvuks 0,8%, 2027. aastaks 1,2% ja 2028. aastaks 1,5%, mida peaksid keskpikas vaates toetama eratarbimise taastumine, digitehnoloogia investeeringud ning kaitse- ja taristukulutused.

Sellises keskkonnas ei ole küsimus enam lihtsalt selles, kas Euroopa aktsiad tõusevad või langevad. Olulisem on, milliste ettevõtete kasumid suudavad aeglase kasvu ja kõrgemate kulude tingimustes paraneda.

**Võitjad ja kaotajad võivad olla sektoripõhised**
|      Sektor või teema           |      Mida EKP ülevaade vihjab?                                                  |      Võimalik mõju aktsiaturule                                                                         |
|---------------------------------|---------------------------------------------------------------------------------|---------------------------------------------------------------------------------------------------------|
|     Kaitsetööstus ja taristu    |     Valitsuste kaitse- ja taristukulutused toetavad kasvu                       |     Positiivne pikaajaline taganttuul                                                                   |
|     Digiteenused ja AI          |     Digiteenuste aktiivsus on elav, osalt tehisaru toel                         |     Toetab kvaliteetseid tehnoloogia- ja tarkvaraettevõtteid                                            |
|     Tööstus                     |     Töötlev tööstus on püsinud vastupidav                                       |     Võib toetada tööstusettevõtteid, eriti kaitse ja   tarneahelate ümberkorraldusega seotud nimesid    |
|     Pangad                      |     Intressid püsivad suhteliselt kõrgel, kuid laenutingimused   karmistuvad    |     Marginaalidele võib olla tugi, kuid krediidirisk ja nõrgem   laenunõudlus piiravad kasu             |
|     Kinnisvara                  |     Hüpoteeklaenu intressimäärad tõusid ja nõudlus vähenes                      |     Surve kinnisvaraettevõtetele ja intressitundlikele   sektoritele                                    |
|     Tarbijasektor               |     Reaalsed sissetulekud ja kindlustunne on energiašoki tõttu   surve all      |     Erinev mõju: esmatarbekaubad paremas seisus kui tsükliline   tarbimine                              |
|     Energia                     |     Kõrgemad energiahinnad toetavad tulusid, kuid volatiilsus   on suur         |     Positiivne energiasektorile, negatiivne energiamahukatele   ettevõtetele                            |

**Pangad: kõrge intress ei võrdu automaatselt hea investeering**

Euroopa pankade pilt on vastuoluline. Kõrged intressimäärad võivad toetada netointressitulu, kui laenuportfell kasvab ja hoiuste eest makstav intress ei tõuse liiga kiiresti. Kuid EKP järgi karmistusid ettevõtete laenustandardid teises kvartalis ning hüpoteeklaenude nõudlus vähenes tarbijate nõrgema kindlustunde ja kõrgemate intresside tõttu.

Seetõttu ei piisa pangasektori hindamisel väitest, et „kõrged intressid on pankadele head". Investor võiks vaadata vähemalt kolme näitajat: laenumahtude kasvu, krediidikahjumite katteks tehtavaid provisjone ning hoiuste hinnastamist. Kui majanduskeskkond nõrgeneb, võib netointressitulu eelis kiiresti taanduda ja tähelepanu liigub laenukvaliteedile.

**Kinnisvara ja tsükliline tarbimine jäävad haavatavamaks**

EKP andmetel tõusis euroala uute eluasemelaenude intressimäär mais 3,5%ni ning eluasemelaenude standardid karmistusid. Samal ajal vähenes nõudlus hüpoteeklaenude järele. See on keeruline taust kinnisvaraettevõtetele, ehitussektorile ning tarbimisele, mis sõltub kodumajapidamiste valmisolekust teha suuri oste.

See ei tähenda, et kogu sektor tuleks ühe hoobiga kõrvale jätta. Pigem suureneb erinevus tugeva ja nõrga ettevõtte vahel. Eelist võivad omada madalama võlakoormusega kinnisvarafirmad, pikaajaliste üürilepingutega varad ja tarbijabrändid, mis suudavad müügimahu järsu languseta hinnatõuse ellu viia.

**Kaitse, taristu ja AI: kasvuallikad, kuid mitte hinnast sõltumatud**

Kaitse- ja taristukulutused on üks väheseid selgeid keskpika kasvu toetajaid, mille EKP eraldi esile toob. See võib luua soodsama nõudluskeskkonna kaitsetööstuse, inseneriteenuste, elektrivõrkude, ehitusmaterjalide ja teatud tööstuskomponentide pakkujatele. Tugev makrokeskkond ei tee aga aktsiat automaatselt atraktiivseks: määravaks jäävad tellimuste kvaliteet, kasumimarginaal, tootmisvõimsus ja hind, mida investor nende kasvuväljavaadete eest maksab.

Digiteenuste ja tehisaru puhul võib Euroopa võimalus olla eelkõige rakendustes, mitte tingimata USA-sarnaste platvormihiiglaste loomises. Tööstusautomaatika, ettevõttetarkvara, pooljuhtseadmed, andmekeskuste taristu ja elektrivõrkude lahendused võivad kasu saada, kui AI investeeringud jõuavad tootlikkuse paranemiseni. EKP tähelepanek digiteenuste aktiivsusest on seega positiivne signaal, kuid ettevõtte investeerimisväljavaate puhul tuleb kontrollida, kas AI loob tegelikult kasumit ja rahavoogu, mitte ainult tähelepanu.

**Energiarisk jääb kogu turu keskseks muutujaks**

Juuli inflatsiooninäit kinnitab, et energiast ei ole saanud ainult energiasektori teema. Kõrgemad energiakulud survestavad transpordi-, keemia- ja muid energiamahukaid ettevõtteid ning vähendavad osa majapidamiste ostujõudu. EKP rõhutab, et energiašoki täielik mõju inflatsioonile ei ole veel avaldunud ja geopoliitiline olukord püsib habras.

Kui energiahinnad stabiliseeruvad või langevad, võib turu usaldus kiiresti paraneda: inflatsioonisurve nõrgeneb, ettevõtete kulubaas muutub paremini prognoositavaks ning EKP-l tekib tulevikus rohkem manööverdamisruumi. Vastupidine stsenaarium on uus tarnehäire, kõrgem inflatsioon ja veel nõrgem tarbimine. Sellise stsenaariumi puhul on kvaliteetsel bilansil ja hinnakujundusjõul eriti suur väärtus.

**Mida investor võiks jälgida?**

Euroopa aktsiaturu jaoks on EKP ülevaate põhjal kõige olulisemad viis näitajat:

1.  **Energia hind ja geopoliitika** - määrab inflatsioonisurve ja ettevõtete kulubaasi.
2.  **Alusinflatsioon ja palgakasv** - näitab, kas EKP saab lõpuks intresse langetada.
3.  **Laenutingimused** - eriti oluline pankadele, kinnisvarale ja väikeettevõtetele.
4.  **Kaitse- ja taristukulutused** - toetavad tööstust ja investeeringute tsüklit.
5.  **Digiteenuste ja AI panus** - võib anda Euroopa kasumitele pikemaajalise tootlikkuse toe.

**Kokkuvõte**

EKP juuli otsus ei anna Euroopa aktsiaturule üheselt rohelist ega punast tuld. Intresside paigalejätmine vähendas lühiajalist negatiivset üllatust, kuid inflatsioon on endiselt üle sihi ja raha hind ei ole madal. Majandus näitab vastupidavust, kuid kasv jääb tagasihoidlikuks ning energiaturg hoiab riske kõrgel.

Euroopa turu parim stsenaarium oleks energiahindade stabiliseerumine, inflatsiooni järkjärguline aeglustumine ja tagasihoidlik, kuid positiivne majanduskasv. Halvemas stsenaariumis kestavad energiashokk, inflatsioon ja nõrk tarbimine kauem. Mõlemas olukorras tasub liikuda üldistustest ettevõtte tasandile: vaadata võlakoormust, rahavoogu, marginaalide vastupidavust ning kasumiootuste realistlikkust.

Euroopa Keskpanga juuli otsus oli aktsiaturu jaoks pigem leevendus kui uus kasvuajend. EKP jättis intressimäärad muutmata: hoiustamise püsivõimaluse määr on 2,25%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide määr 2,40% ja laenamise püsivõimaluse määr 2,65%. 

EKP paus ei anna Euroopa aktsiatele veel rohelist tuld 

OMX Tallinn

OMX Riga

OMX Vilnius

OMX Baltic Benchmark GI

LHV World Equities Fund

LHV Euro Bond Fund

LHV Pensionifond Julge

LHV Pensionifond Ettevõtlik

LHV Pensionifond Tasakaalukas

LHV Pensionifond Rahulik

LHV Pensionifond Indeks

LHV Pensionifond Aktiivne III

LHV Pensionifond Indeks III

Uus küberkindlustuse hüvitis võib ulatuda 10 000 euroni


      O’Learys tõmbas Eestis tegevust koomale: kolmest spordibaarist jäi alles ainult üks
    


                Nädala lood: kolme tuntud eestlase tulevik paistab habras, Kaia Kanepi osalusega äri läks põhja
            


      Reisija jäeti väidetava alkoholijoobe tõttu Tallinna bussist maha. Ettevõte peab hüvitama uue pileti ostu
    


                Vene juurtega farmaatsiafirma kuulutas pankroti välja
            


      ÄRILEHE ARHIIVIST | Siim Kallas rahareformist: krooni ei oleks saanud siduda saksa margaga teistsuguse kursiga
    

Koolitarvete hinnavõrdlus: tänavu on üks viie aasta soodsamaid ostukorve


      Vahur Kraft: Siim Kallas ei kartnud julgeid otsuseid, ta ei pugenud aegade ja olude selja taha
    

ELEKTRIKELL ⟩ Pühapäev toob elektri börsihinnale järsu languse


      HEA TEADA | Tööandja läks pankrotti ja jättis palga maksmata. Kuidas edasi?
    

REGARDING THE COMPANY'S SUBSIDIARY AS “AMBER LATVIJAS BALZAMS”

ON THE SUBMISSION OF THE LEGAL PROTECTION PROCEEDING MEASURES PLAN OF AS "AMBER LATVIJAS BALZAMS" FOR CONSIDERATION

Decrease of "Tewox" bond issue   

LHV Groupi oma aktsiate omandamise tehingud 

EPSO-G group announces financial results for the first six months of 2026

Regarding AB Tewox partial early redemption of bonds

LKU Group's profit almost doubled in the first half of 2026

Neljas investeering Poolas kasvatas Summus Capitali müügitulu ja varade mahu rekordtasemele

Listing of Tewox bonds on the Baltic Bond List

Investeerimistulu deklareerimine eraisikuna

Kuidas oma vaba raha tööle panna?

Kuidas saavutada head pikaajalist tootlust?

Financial ups and downs are only part of the 20th century saga of Wall Street. The street symbolizes the historic triumphs, failures and excesses of capitalism, but it has also been the scene of great human achievements and epic tragedies. Like America itself, "The Street" has shown almost boundless optimism and tenacity in the face of adversity. It has also revealed a surprising weakness for foolishness along with an unpredictable capacity for bursts of genius, innovation and success. That is why 100 YEARS OF WALL STREET, the story of the world's financial center, is also the story of our American century from our first uncertain steps on the international stage to the responsibilities and challenges we face as the sole superpower at the end of the millennium. The expert and occasionally bemused guide to the story is Charles R. Geisst, who is renowned as a historian, best-selling author, financial scholar and corporate consultant. He is also a gifted storyteller who reveals how the smallest details produce crucial shifts in the big picture. With wit and profound insight, Geisst takes the reader behind the scenes to explain how powerful personalities and unexpected developments created the financial, cultural and social events that helped shape our world. We are the heirs of Wall Street's phenomenal achievement, but it has also fueled runaway greed. It has contributed to growth while scrapping large sectors of the economy. Is the market "fair" or "just"? What do such questions really mean? Geisst dramatically brings to life a world that can only be fully understood by following its secret deals, monumental transactions, colorful characters, earth-rattling market collapses and exhilarating highs.




100 Years of Wall Street

Charles Handyt peetakse moodsa aja üheks suurimaks mõtlejaks, kelle juhtimisalased raamatud on aidanud kujundada ettevõtlusmaailma. Elutööle tuginedes vaatab ta selles raamatus tulevikku, et näha milliste katsumuste ja võimalustega seisab silmitsi järgmine põlvkond. Milliseid eesmärke tuleks seada? Kuidas elumõtet leida? Kuidas tulevad inimesed toime keskkonnaga, kus vanad põhimõtted enam ei kehti?




21 kirja elust ja selle väljakutsetest

Miks saavad ettevõtete juhid palju kõrgemat palka, kui nende tööpanus vääriks? Kas tööstuse asendamine õhu müümisega on ikka parim viis majandust arendada? Kui turg on vaba, miks siis äriajamist nii rangelt kontrollitakse? Kas on võimalik, et interneti tähtsust ülehinnatakse? Miks nõutakse, et algajad ettevõtted vanade tegijatega vabalt konkureeriksid? Kas vaeste viletsus on tõesti nende endi süü?  
  
 Sellest raamatust leiab vastused nii neile kui ka paljudele teistele küsimustele. Üheks maailma mõjukaimaks mõtlejaks (Prospect Magazine, 2013) hinnatud Ha-Joon Chang selgitab elaval ja kaasahaaraval viisil seda, mis viimase paari kümnendi jooksul kapitalismiga juhtunud on, ja kuidas seda toimivamaks ja inimnäolisemaks timmida.




23 asja, mida teile kapitalismist ei räägita

If you've wondered how we did not see the economic collapse coming, Ha-Joon Chang knows the answer: We didn't ask what they didn't tell us about capitalism. This is a lighthearted book with a serious purpose: to question the assumptions behind the dogma and sheer hype that the dominant school of neoliberal economists-the apostles of the freemarket-have spun since the Age of Reagan.




23 Things They Don'tTell You about Capitalism

If the twentieth century was the American century, then the twenty-first century belongs to China. According to the one and only Jim Rogers, who’s been tracking the Chinese economy since he first went to China in 1984, any investor can get in on the ground floor of “the greatest economic boom since England’s Industrial Revolution.” But the time to act is now.  
  
In *A Bull in China*, you’ll learn which industries offer the newest and best opportunities, from power, energy, and agriculture to tourism, water, and infrastructure. Rogers demystifies the state policies that are driving earnings and innovation, takes the intimidation factor out of the A-shares, B-shares, and ADRs of Chinese offerings, and profiles “Red Chip” companies, such as Yantai Changyu, China’s largest winemaker, which sells a “Healthy Liquor” line mixed with herbal medicines. Plus, if you want to export something to China yourself–or even buy land there–Rogers tells you the steps you need to take.




A Bull in China. Investing Profitably in the World's Greatest Market

One of the biggest questions of the financial crisis has not been answered until now.  What happened at Lehman Brothers and why was it allowed to fail, with aftershocks that rocked the global economy? In this news-making, often astonishing book, a former Lehman Brothers Vice President gives us the straight answers—right from the belly of the beast.




A Colossal Failure of Common Sense: The Inside Story of the Collapse of Lehman Brothers

Virtuaalkonto ei ole enam nähtav

Saf Tehnika (SAF1R)

Soovitage häid aktsiaid.

Börsipäev 21. august

BÖRSIKRAHH 2026

SpaceX

Soovitage häid aktsia graafikuid (tehniline pilt)

Krüpto - kas ainult usupõhine&hellip;

Krüpto - kas ainult usupõhine...

DelfinGroup (DGR1R)

Ignitis group (IGN1L)

Järgmise põlvkonna autod - kuidas investeerida&hellip;

Järgmise põlvkonna autod - kuidas investeerida...

Tallinna Sadam (TSM1T)

Börsipäev 19. august

LHV Group (LHV1T)

Unustage 3D printerid ja cannabis, puhas pisike mull, kosmosereisid on ukse ees

Telefonikõned kosmosest - AST Spacemobile (ASTS)

Lapsele väärtpaberite ost

Börsipäev 18. august

Iganädalane USA aktsiaturu ülevaade ja analüüs (video)

Artea bankas (ROE1L) / Siauliu Bankas (SAB1L)

Börsipäev 17. august

Eleving Group

EstateGuru

EfTEN Real Estate Fund (EFT1T)

Ampler Bikes elektrijalgrattad

Börsipäev 14. august

Intel (INTC)

Pensioni investeerimiskonto (PIK)

Lightyear

Börsipäev 13. august

Donald Trump 2024

Eesti järgmine president

EKRE arutelu

Erakond &ldquo;Eesti 200&rdquo; &amp; Co.

Erakond "Eesti 200" & Co.

Islamiprobleem Euroopas

Elukunstnike sektor Eestis

sport!

Päevakaja

Rail Baltica

Reformierakond

Totalitaarne Eesti

Venemaal läheb olukord aina halvemaks.

Euroopa Liit

Ukraina

Eesti energeetika

Kuidas kaitsta Eestit?

Beibendussektor Eestis

Tehisintellekt

Rahvastikumuredest kaine pilguga – oht on asendada üks tulekahju teisega

Parempoolsed

Kristen Michali valitsus - head ja vead

LHV Pank paremaks

IseKallur kapitali kaasamine kuni 30.07.24

Omniva - autotäis ülbust ja saamatust

ennustus: kui palju on eestis elanikke?

LHV foorumid paremaks

Tehnika/IT-sektori kurilka

Autonumbrid, rehvid ja kuld

JAHE! Coca-cola diil paavstiga

Foorumi õpetus

2026\. aasta II kvartalit iseloomustas LHV Groupi jaoks tulude kasv ja kasumlikkuse taastumine. Netotulud kasvasid nii kvartaalses kui aastases võrdluses. Puhaskasum kasvas kvartaalses võrdluses, kuid aastataguse perioodiga võrreldes jäi siiski madalamaks, mida mõjutasid eelkõige suuremad allahindlused ja kõrgem kulubaas. 

LHV Group teenis 2026. aasta II kvartalis 24,7 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 25% rohkem kui eelmises kvartalis, kuid 20% vähem kui aasta tagasi. Tütarettevõtetest teenis LHV Pank puhaskasumit 24,3 miljonit eurot ja LHV Bank Ltd 1,4 miljonit eurot. AS LHV Varahaldus teenis puhaskasumit 0,4 miljonit eurot ja AS LHV Kindlustus 0,8 miljonit eurot. Grupi aktsionäridele kuuluva omakapitali tootlus oli II kvartalis 13,1%. 

Konsolideeritult teenis LHV Group 2026. aasta II kvartalis netotulusid 79,0 miljonit eurot, mida on 7% rohkem kui eelmises kvartalis ja 7% rohkem kui aasta tagasi. II kvartali netotuludest moodustasid 62,5 miljonit eurot neto intressitulud ja 14,6 miljonit eurot neto teenustasutulud. Neto intressitulu kasvas kvartaliga 5%, kuna intressitulude kasv jätkus ja surve finantseerimiskuludele hakkas taanduma. Neto teenustasutulud püsisid sarnasel tasemel eelmise kvartaliga. Kulud ulatusid 43,6 miljoni euroni, vähenedes kvartaalses võrdluses 4%, kuid kasvades aastases võrdluses 8%. Kulude ja tulude suhe paranes 55,2% tasemele. Allahindlusi tehti II kvartalis kokku 5,8 miljoni euro ulatuses, mis tuli suures osas LHV Panga poolt. 

Juuni lõpu seisuga oli LHV Groupi konsolideeritud varade maht 9,65 miljardit eurot, mis oli 3% väiksem kui eelmise kvartali lõpus ja 3% suurem kui aasta tagasi. Konsolideeritud laenuportfell kasvas II kvartalis 183 miljoni euro võrra ehk 3% ja ulatus 5,77 miljardi euroni (aastavõrdluses +15%). LHV Groupi konsolideeritud hoiused vähenesid kvartaliga 245 miljoni euro võrra ehk 3% ja ulatusid 7,56 miljardi euroni (aastavõrdluses +3%). Hoiuste vähenemine peegeldab hoiuste dünaamika muutust, kus kvartaalses võrdluses tähtajalised hoiused vähenesid 447 miljoni euro võrra, samal ajal kui nõudmiseni hoiused kasvasid 202 miljoni euro võrra. LHV poolt juhitud fondide koondmaht kasvas kvartaliga 72 miljoni euro võrra 1,79 miljardi euroni (aastavõrdluses +15%). Finantsvahendajatest klientide maksete arv oli II kvartalis 25,8 miljonit makset, mida on 1% rohkem kui eelmises kvartalis ja 34% rohkem kui aasta tagasi.  

Esimese poolaasta kokkuvõttes teenis LHV Group netotulusid 152,7 miljonit eurot, mis on aastataguse tasemega sisuliselt võrdne. Neto intressitulud ulatusid esimese kuue kuu baasil 121,8 miljoni euroni (aastavõrdluses +2%) ja neto teenustasutulud olid 29,3 miljonit eurot (aastavõrdluses -1%). Kulud kasvasid poolaasta jooksul 14% 89,2 miljoni euroni ning allahindlusi tehti kokku 7,1 miljoni euro ulatuses, võrreldes 1,5 miljoni euroga aasta varem. Poolaasta puhaskasum oli 44,4 miljonit eurot, mida on 26% vähem kui aasta tagasi. Omakapitali tootlus oli poolaasta kokkuvõttes 11,7% ning kulude ja tulude suhe 58,4%. 

LHV Group on hästi kapitaliseeritud ning kõik kapitali eesmärgid on täidetud piisava varuga. Grupi esimese taseme põhiomavahendite suhtarv (CET1) oli II kvartali lõpus 15,8%, esimese taseme omavahendite suhtarv (T1) 17,5% ja kapitali adekvaatsus kokku (CAD) 20,8%. Likviidsuse kattekordaja (LCR) oli 171% ja stabiilse netorahastamise määr (NSFR) 147%, mis ületavad selgelt regulatiivseid miinimumnõudeid. 

Poolaasta seisuga jäid LHV Groupi netotulud finantsplaanile alla 0,1 miljoni euro võrra ja puhaskasum 1,6 miljoni euro võrra. Laenuportfell ületab finantsplaani 25 miljoni euro võrra ja fondide maht 15 miljoni euro võrra, hoiused jäävad plaanile alla 269 miljoni euro võrra. 

![Kasumiaruanne_juuli2026.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Kasumiaruanne_juuli2026_1520004278.png)

**LHV Pank**

LHV Panga puhaskasum ulatus II kvartalis 24,3 miljoni euroni ja netotulud 62,3 miljoni euroni, mida on 15% rohkem kui eelmises kvartalis ja 10% rohkem kui aasta tagasi. Panga kulude ja tulude suhe oli 45,3% ning omakapitali tootlus 16,6%. 

LHV Panga klientide arv kasvas kvartaliga ligi 8 000 võrra, ulatudes 508 000-ni. Arveldavate klientide arv kasvas 4 200 võrra ja ulatus 237 000-ni. Panga hoiused vähenesid kvartaliga 312 miljoni euro võrra 6,23 miljardi euroni. Muutus tulenes eelkõige finantsvahendajate valdkonna klientide hoiuste vähenemisest ja platvormi hoiuste teadlikust vähendamisest. Rahastamise fookus liigub jätkuvalt nõudmiseni hoiuste suunas. 

LHV Panga laenuportfell suurenes kvartaliga 114 miljoni euro võrra 4,82 miljardi euroni (aastavõrdluses +9%). Jaelaenud kasvasid kvartaliga 89 miljoni euro võrra ning ettevõtete laenud 25 miljoni euro võrra. Allahindlusi tehti kvartalis 5,6 miljoni euro ulatuses, mis tulenes üksikutest juhtumitest ja mudelipõhiste tulevikku vaatavate provisjonide suurendamisest. Laenuportfelli üldine krediidikvaliteet püsis tugev. 

LHV Pank astus II kvartalis mitu olulist sammu ärimudeli ja tehnoloogilise vundamendi arendamisel. Mais viis pank varem teatatud ajakava kohaselt lõpule kõigi põhipangasüsteemide migratsiooni pilvetaristule, mis parandab oluliselt arenduskiirust, paindlikkust ja skaleeritavust. Samuti teatas mais pank üleminekust kliendisegmentide põhiselt struktuurilt tootepõhisele organisatsioonile, mis koondub nelja tootevaldkonna ümber: panganduse platvorm, investeerimistooted, laenutooted ja kliendikogemus. Esimesed muudatused jõustusid 1. juunil ning üleminek viiakse ellu järk-järgult 2026. aasta jooksul. Finantsinspektsioon väljastas ka LHV Pangale MiCA määruse alusel krüptovarateenuse osutaja tegevusloa, mis on esimene Eesti pangale antud luba ja võimaldab pakkuda krüptovarateenuseid kogu Euroopa Liidus. Juunis võttis LHV internetipangas ja mobiiliäpis kasutusele Smart-ID+ autentimislahenduse, mis lisab täiendava kaitsekihi õngitsuse ja identiteedipettuste vastu. Lisaks tunnistati LHV Pank CV.ee Top Tööandja uuringus Eesti finantssektori parimaks tööandjaks. 

Lisaks kavatseb AS LHV Pank muuta oma ärinime LHV Bank AS-iks ning registreerida panga piiriülese tegevuse Euroopa Majanduspiirkonna riikides. Ingliskeelne ärinimi on Euroopa turgudel üheselt mõistetav, toetab LHV rahvusvahelist kasvustrateegiat ning loob ühtse identiteedi Eestis tegutseva LHV Panga ja Ühendkuningriigis tegutseva LHV Banki vahel. Nime muutmine aitab vältida hilisemaid muudatusi regulatiivsetes registreeringutes ja lepingutes ning muudab laienemisprotsessi tõhusamaks. Krediidiasutuse tegevusloa piiriülene registreerimine annab pangale võimaluse pakkuda teenuseid kogu Euroopa Majanduspiirkonnas. Ärinime muutmine jõustub pärast Finantsinspektsiooni heakskiitu ja äriregistris registreerimist. 

Esimese poolaasta kokkuvõttes teenis LHV Pank netotulusid 116,3 miljonit eurot, mis püsis sarnasel tasemel eelmise aastaga ja puhaskasumit 44,5 miljonit eurot, mida on 19% vähem kui aasta tagasi. Poolaasta seisuga jäävad LHV Panga netotulud finantsplaanile alla 1,4 miljoni euro võrra, kuid ilma grupi tasandil elimineeritava intressiswapide ümberhindluse mõjuta ületavad netotulud plaani 0,2 miljoni euro võrra. Puhaskasum jääb plaanile alla 2,3 miljoni euro võrra, ilma ümberhindluse mõjuta 0,7 miljoni euro võrra. Laenud ületavad finantsplaani 60 miljoni euro võrra ning hoiused jäävad plaanile alla 319 miljoni euro võrra. 

**LHV Bank**

Ühendkuningriigis tegutseva LHV Banki puhaskasum ulatus II kvartalis 1,4 miljoni euroni, kasvades võrreldes eelmise kvartaliga 12%. Netotulud olid 14,8 miljonit eurot, mida on 19% rohkem kui aasta tagasi. 

LHV Banki laenuportfell kasvas kvartaliga 69 miljoni euro võrra ehk 8% 945 miljoni euroni (aastane kasv 66%). Heakskiidetud, kuid veel väljastamata laenupakkumiste maht kasvas kvartaliga 143 miljonilt eurolt 206 miljoni euroni. Allahindlusi tehti kvartalis 0,2 miljoni euro ulatuses ning portfelli kvaliteet on kooskõlas portfelli kasvuga. 

LHV Banki hoiuste maht ulatus kvartali lõpus 1,39 miljardi euroni (aastane kasv 36%). Otseklientide hoiuste osakaal kasvas kvartaliga 24%-ni ja sõltuvus vahendusplatvormidest vähenes. Jaeklientide arv kasvas kvartaliga 7 000-lt 10 000-ni, kusjuures keskmine hoiusejääk on ligikaudu 28 000 naela. 

Esimese poolaasta kokkuvõttes kasvasid LHV Banki netotulud 10% 29,8 miljoni euroni, sealhulgas neto intressitulu 65% 18,7 miljoni euroni, ning puhaskasum kasvas 18% 2,7 miljoni euroni. Kulud on aasta algusest plaanitust ligikaudu 1% madalamad, jätkusid investeeringud brändi, tootearendusse ja tehisintellekti. 

Poolaasta seisuga ületab LHV Banki neto intressitulu finantsplaani 1,4 miljoni euro võrra, puhaskasum jääb suuremate allahindluste tõttu plaanile alla 0,3 miljoni euro võrra. Laenuportfell jääb plaanile alla 37 miljoni euro võrra ja hoiused ületavad plaani 60 miljoni euro võrra. 

**LHV Varahaldus** 

LHV Varahalduse II kvartali puhaskasum oli 0,4 miljonit eurot, võrreldes 0,6 miljoni euro suuruse kahjumiga I kvartalis, mida mõjutas dividendimaksega kaasnenud tulumaks. Netotulud kasvasid aastases võrdluses 10% 2,4 miljoni euroni. Fondide koondmaht kasvas kvartali lõpuks 1,79 miljardi euroni, mida toetasid nii regulaarsed sissemaksed kui ka fondide positiivne tootlus.  

II kvartalis toimus finantsturgudel tugev kasv, mida vedasid eelkõige tehisintellektiga seotud sektorid. Kui aasta esimene kvartal kuulus aktiivselt juhitud fondidele, siis II kvartal oli väga tugev indeksifondide jaoks. Konkurentidest suurema arenevate turgude osakaaluga LHV fond Indeks kasvas kolme kuuga 19,4% ja on senise aasta turu parima tootlusega fond. Aktiivselt juhitud pensionifondide Julge ja Ettevõtlik kvartalitootlus oli vastavalt 1,9% ja 0,1%, konservatiivne fond Rahulik kasvas 0,4% ning fondi Tasakaalukas väärtus vähenes 0,1%. III samba fondidest teenis Aktiivne III kvartaliga 1,6% tootlust ja Indeks III kasvas 19,4%. 

Poolaasta kokkuvõttes kasvasid LHV Varahalduse netotulud 9% ulatudes 4,8 miljoni euroni. Puhaskasum jäi märtsis tehtud dividendimaksega kaasnenud 1,1 miljoni euro suuruse tulumaksukulu tõttu 0,2 miljoni euroga kahjumisse.  

LHV Varahalduse puhaskasum ületab poolaasta seisuga finantsplaani 0,1 miljoni euro võrra ning fondide maht ületab plaani 15 miljoni euro võrra. 

**LHV Kindlustus**

LHV Kindlustuse jaoks oli II kvartal pärast keerulist aasta algust oluliselt tugevam. Puhaskasum ulatus 0,8 miljoni euroni, võrreldes 0,7 miljoni euro suuruse kahjumiga I kvartalis. Neto teenitud preemiad kasvasid 11,1 miljoni euroni (aastases võrdluses +9%).  

Bruto tekkinud kahjud vähenesid kvartaalses võrdluses 14% 7,1 miljoni euroni. Suuri kahjusid kvartalis peaaegu ei registreeritud ja kahjude sagedus vähenes. Neto kahjusuhe paranes 67,9%-ni (I kvartalis 82,2%) ja neto kulusuhe oli 25,2%. Kuus registreeriti keskmiselt 13 500 uut kahjunõuet. Juuni lõpu seisuga oli kehtivate kindlustuslepingute arv ligikaudu 325 000 ja klientide arv 242 000. 

Poolaasta kokkuvõttes kasvasid LHV Kindlustuse neto teenitud preemiad 9% 21,7 miljoni euroni, kuid bruto tekkinud kahjud suurenesid 21% 15,4 miljoni euroni. Selle tulemusel jäi poolaasta puhaskasum 0,1 miljoni euro tasemele, võrreldes 1,7 miljoni euroga aasta varem. Poolaasta neto kahjusuhe oli 74,9%. 

LHV Kindlustuse puhaskasum jääb poolaasta seisuga finantsplaanile alla 1,4 miljoni euro võrra. Sõlmitud lepingute preemiate maht ületab finantsplaani 0,5 miljoni euro võrra. 

**LHV Groupi juhatuse esimehe Mihkel Torimi kommentaar:**

„Teise kvartali tulemused näitavad LHV kasumlikkuse paranemist. Pärast jahedamat aasta algust kasvasid teise kvartali netotulud esimese kvartaliga võrreldes 7% võrra 79,0 miljoni euroni ja puhaskasum suurenes veerandi võrra 24,7 miljoni euroni. 

Kvartali peamiseks vedajaks oli aktiivne laenutegevus – grupi laenuportfell kasvas aastaga 15% ning ulatub 5,77 miljardi euroni. LHV Pank suurendas laene kvartaliga 114 miljoni euro võrra ja Ühendkuningriigi LHV Bank näitas 66% aastast kasvu, lähenedes laenudes juba miljardi euro piirile. Hoiustes toimus oodatud struktuurne muutus tähtajalistest nõudmiseni hoiuste suunas, mis koos taanduva survega finantseerimiskuludele toetas neto intressitulu 5%-list kasvu. Positiivse pöörde tegid ka teised tütarettevõtted: LHV Varahaldus pöördus pärast esimese kvartali dividendide tulumaksukulu kasumisse ning LHV Kindlustus teenis parandatud kahjusuhte toel 0,8 miljonit eurot puhaskasumit. 

Astusime mitu olulist sammu tuleviku kasvu heaks. Viisime lõpule LHV Panga põhisüsteemide migratsiooni pilve, alustasime üleminekut tootepõhisele organisatsioonile ning saime esimese Eesti pangana MiCA-põhise krüptolitsentsi.” 

AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: [https://investor.lhv.ee/aruanded](https://investor.lhv.ee/aruanded). 

LHV Groupi 2026. aasta II kvartali ja 6 kuu auditeerimata majandustulemused

2026\. aasta I kvartalit iseloomustas LHV Groupi jaoks jätkuv ärimahtude kasv, kuid samas kasumi vähenemine, mida põhjustasid surve tulubaasile, üksikute tütarettevõtete nõrgem tulemus ning kulude kiirem kasv. Vaatamata keerulisemale kvartalile suutis LHV Group I kvartalis finantsplaani tulude, kasumi ja ärimahtude vaates mõõdukalt ületada. LHV Groupi kliendibaas kasvas 705 000 kliendini.

LHV Group teenis 2026. aasta I kvartalis 19,7 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 36% vähem kui eelmises kvartalis ja 32% vähem kui aasta tagasi. LHV Pank teenis puhaskasumit 20,2 miljonit eurot ja LHV Bank Ltd 1,3 miljonit eurot. AS LHV Varahaldus teenis I kvartalis puhaskahjumit 0,6 miljonit eurot ja AS LHV Kindlustuse puhaskahjum oli 0,7 miljonit eurot. Grupi aktsionäridele kuuluva omakapitali tootlus oli I kvartalis 10,7%.

Konsolideeritult teenis LHV Group 2026. aasta I kvartalis netotulusid 73,7 miljonit eurot, mida oli 7% vähem kui eelmises kvartalis ja 7% vähem kui aasta tagasi. I kvartali netotuludest moodustasid 59,3 miljonit eurot neto intressitulud ja 14,7 miljonit eurot neto teenustasutulud. LHV Grupi I kvartali netotulusid mõjutas peamiselt surve finantseerimiskuludele ning LHV Kindlustuse nõrgem kvartalitulemus. Kasumlikkust survestas lisaks tulude vähenemisele ka kulude kiirem kasv, mis suurenes kvartaalses võrdluses 7% ja aastavõrdluses 21%. Kulude kasvu mõjutasid peamiselt ühekordsed personalikulud, sisseostetud nõustamisteenused ning täiendavate reservide moodustamine. Kulud moodustasid kokku 45,6 miljonit eurot. Allahindlusi tehti I kvartalis kokku 1,3 miljoni euro ulatuses, mis on oluliselt väiksem kui aasta tagasi.

Märtsi lõpu seisuga oli LHV Groupi konsolideeritud varade maht 9,98 miljardit eurot, mis oli 2% väiksem kui eelmise kvartali lõpus ja 17% suurem kui aasta tagasi. Konsolideeritud laenuportfell kasvas I kvartalis 120 miljoni euro võrra ehk 2% 5,59 miljardi euroni (aastavõrdluses +18%). LHV Groupi konsolideeritud hoiused vähenesid kvartaliga 332 miljoni euro võrra ehk 4% ja ulatusid 7,80 miljardi euroni (aastases võrdluses +18%). Hoiuste vähenemine tulenes peamiselt 249 miljoni euro ulatuses finantsvahendajate hoiuste ja 68 miljoni euro ulatuses muude hoiuste kahanemisest. LHV poolt juhitud fondide koondmaht kasvas kvartaliga 16 miljoni euro võrra 1,72 miljardi euroni (aastane kasv 10%). Finantsvahendajatest klientide maksete arv oli I kvartalis 26,1 miljonit makset, mida on 7% rohkem kui eelmises kvartalis.

LHV Group on hästi kapitaliseeritud ning kõik kapitali eesmärgid on täidetud piisava varuga. Grupi esimese taseme põhiomavahendite suhtarv (CET1) oli I kvartali lõpus 16,2%, esimese taseme omavahendite suhtarv (T1) 18,0% ja kapitali adekvaatsus kokku (CAD) 21,4%. Likviidsuse kattekordaja (LCR) oli 192% ja stabiilse netorahastamise määr (NSFR) 150%, mis ületavad suurelt regulatiivseid miinimumnõudeid.

Märtsis toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul otsustati maksta eelmise aasta eest aktsionäridele dividend 17 senti aktsia kohta. Dividendid maksti välja 15. aprillil. Kvartali lõpu aktsia sulgemishinna pealt tähendab see 4.8% dividendimäära.

LHV Group ületas esimese kvartali finantsplaani netotulude osas 157 tuhande euro ja puhaskasumi osas 151 tuhande euro võrra. Laenuportfell ületab finantsplaani 5 miljoni euro võrra, deposiidid 92 miljoni euro võrra ja fondide maht 1 miljoni euro võrra. Finantsplaan püsib.

![Kasumiaruanne I kv '26.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Kasumiaruanne_I_kv_26_16e7e7210c.png)

**LHV Pank**

LHV Panga puhaskasum ulatus 20,2 miljoni euroni. Kvartali tulemust mõjutasid peamiselt ühekordsed personalikulud ning ligikaudu 2,3 miljoni euro suurune intressiswapide ümberhindluse mõju, mis grupi tasandil elimineeritakse. Ilma selle mõjuta oleks puhaskasum olnud 22,5 miljonit eurot.

LHV Panga klientide arv kasvas kvartaliga 8 900 võrra, ulatudes 500 400-ni. Panga hoiused vähenesid kvartaliga 425 miljoni euro võrra 6,54 miljardi euroni, millest nõudmiseni hoiused kahanesid 382 miljoni euro võrra ja tähtajalised hoiused 45 miljoni euro võrra. Fookus liigub järjest enam jaeklientide hoiuste suunas ning platvormihoiuste osakaalu vähendamisele.

LHV Panga laenuportfelli maht suurenes kvartaliga 24 miljoni euro võrra 4,71 miljardi euroni. Kasv tuli peamiselt eluasemelaenude jätkuvalt tugeva kasvu toel. Ettevõtete laenuportfell vähenes ühe suure laenu lõpptähtaja saabumise tõttu ning pank keskendus laenuportfelli tootluse parandamisele, samal ajal säilis portfelli tugev kvaliteet.

Veebruaris tuli LHV Pank välja mobiiliäpi visuaalse uuendusega. Lisaks alustas veebruaris juba 24. korda Börsihai kauplemismäng, kust võttis osa üle 4 500 mängija. 

Esimese kvartali seisuga on LHV Panga netotulud finantsplaanist maas 2,7 miljoni euro võrra ning puhaskasum 1,4 miljoni euro võrra. Hoiused on plaanist ees 57 miljoni euro võrra ning laenud plaanist 16 miljoni euro võrra maas.

**LHV Bank**

Ühendkuningriigis tegutseva LHV Banki puhaskasum ulatus esimeses kvartalis 1,3 miljoni euroni. Tulud kasvasid tugevalt, kuid kulud suurenesid oodatust kiiremini seoses rahaliste boonuste maksmisega optsioonipõhiste asemel ning ühekordsete personalikuludega. Kasumlikkust mõjutas lisaks täiendava provisjoni moodustamine.

LHV Banki laenuportfell kasvas kvartaliga 93 miljoni euro võrra 876 miljoni euroni (aastane kasv 79%). Krediidikomitee poolt heaks kiidetud, kuid veel väljastamata laenude maht on 143 miljonit eurot. Esimeses kvartalis tehti 1 miljoni euro ulatuses provisjone. Portfelli üldine kvaliteet on tugev.

LHV Banki kaasatud hoiused suurenesid kvartaliga 139 miljoni euro võrra 1,43 miljardi euroni (aastane kasv 74%). Hoiused kasvasid kvartalis jõudsalt, eelkõige tänu otseste klientide hoiuste suurenemisele. Samal ajal paranes rahastamise hind veidi ning vähenes sõltuvus vahendajate kaudu kaasatud hoiustest.

Esimeses kvartalis tehti edusamme nii tehnoloogias kui tootearenduses. Edukalt viidi läbi klienditoe Agentic AI lahenduse piloot ning saadi regulatiivsed load tarbimislaenude pakkumiseks ja ISA teenuse osutamiseks. Nendele arengutele tuginedes jätkub uute toodete arendus.

LHV Banki esimese kvartali netotulud ületavad finantsplaani 770 tuhande euro võrra, kuid puhaskasum jäi suuremate kulude ja provisjonide tõttu finantsplaanile alla 249 tuhande euro võrra. Laenuportfell ületab finantsplaani 17 miljoni euro võrra ja hoiuste maht 137 miljoni euro võrra.

**LHV Varahaldus**

LHV Varahalduse esimese kvartali puhaskahjum oli -0,6 miljonit eurot. Tulemust mõjutas negatiivselt märtsis tehtud dividendimaksega kaasnenud tulumaks (1,1 miljonit eurot), mis I kvartalis oli oluliselt suurem kui eelnevatel perioodidel. Esimene kvartal oli finantsturgudel erinevate geopoliitiliste sündmuste tõttu äärmiselt turbulentne, kuid vaatamata sellele suutsid kõik LHV pensionifondid näidata turul ainsana positiivset tootlust ning edestada konkurente. LHV pensionifondide Julge, Ettevõtlik ja Tasakaalukas kvartaalsed tootlused kujunesid vastavalt 4,0%, 2,7% ja 2,1%. LHV pensionifond Indeks, millel on konkurentidega võrreldes suurem osakaal arenevatel turgudel, näitas esimeses kvartalis 1,3% tootlust. Konservatiivsem fond Rahulik tootluseks kujunes 0,6%. III samba fond Aktiivne III näitas 4,0% kvartaalset tootlust. Aktiivseid igakuiseid sissemakseid tegevate II samba klientide arv kvartali lõpuks oli 105 000. 

LHV Varahalduse puhaskasum ületab esimese kvartali põhjal finantsplaani 0,1 miljoni euro võrra ning fondide maht on plaanis.

**LHV Kindlustus**

LHV Kindlustuse jaoks oli esimene kvartal keerulisemate ilmastikuolude ja Lähis-Ida geopoliitilise olukorra tõttu keeruline. Puhaskahjum ulatus nende mõjul -0,7 miljoni euroni, kuid märtsis oli näha esimesi stabiliseerumise märke. Neto teenitud preemiad püsisid sarnaselt eelmise kvartaliga 10,5 miljoni euro tasemel (aastases võrdluses on kasvanud 9%). Bruto tekkinud kahjud ulatusid 8,3 miljoni euroni kasvades kvartaalses võrdluses 14% ning aastavõrdluses 27%, mis viis kindlustustegevuse tulemi esimest korda viimaste aastate jooksul negatiivseks. Neto kahjusuhe kerkis 82%-ni. Kogu kvartalit iseloomustas keskmisest suurem kahjunõuete arv ja keskmisest suurem nõude maht. Märtsi lõpu seisuga oli kehtivate kindlustuslepingute arv 314 000 ja klientide arv 237 000.

LHV Kindlustuse puhaskasum jääb esimese kvartali seisuga finantsplaanile alla 1,3 miljoni euro võrra. Sõlmitud lepingute preemiate maht ületab finantsplaani 44 tuhande euro võrra.

**LHV Groupi juhatuse esimehe Mihkel Torimi kommentaar:**

„2026. aasta esimene kvartal langes kokku olulise juhtimismuudatusega LHV Groupis. 1. aprillil asus Erki Kilu LHV Panga juhatuse esimehe ametisse ning Kris Brewster sai LHV Banki ajutiseks tegevjuhiks Ühendkuningriigis. Need muudatused toovad LHV arengusse Eestis värske vaate, asetavad Ühendkuningriigi panga juhtimise tugevamalt kohaliku meeskonna kätte ning tugevdavad kahe panga vahelist koostööd järgmises arenguetapis.

Selle taustal oli kvartal ise väga nõudlik. Konsolideeritud puhaskasumit summas 19,7 miljonit eurot pidurdasid surve finantseerimiskuludele, LHV Kindlustuse ebatavaliselt kahjurohke kvartal ning ühekordsetest kuludest tingitud kõrgemad tegevuskulud. Samal ajal aga jätkus ärimahtude kasv: konsolideeritud laenuportfell ulatus 5,59 miljardi euroni (+18% aastavõrdluses), LHV Banki laenuportfell kasvas aastavõrdluses 79% ning saadi regulatiivsed load tarbimislaenude ja ISA toodete pakkumiseks. LHV pensionifondid olid Eesti turul ainsad fondid, mis näitasid äärmiselt volatiilses kvartalis positiivset tootlust. Ületasime mõõdukalt finantsplaani, kapitali positsioon püsib tugev ning finantsplaan püsib.“

AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: [https://investor.lhv.ee/aruanded](https://investor.lhv.ee/et/aruanded/).

Kvartali tulemuste tutvustamiseks korraldab LHV Group Teamsi kaudu investorkohtumise. Virtuaalne investorkohtumine toimub enne turu avanemist 21. aprillil kell 9.00. Esitlus tehakse eesti keeles. Palume eelnevalt registreeruda [siin](https://events.teams.microsoft.com/event/300f31bd-e2d6-454a-bfcb-733cb5f54252@d7b2bdd1-6077-4f89-8708-6956b8db8f1a). 

LHV Groupi 2026. aasta I kvartali auditeerimata majandustulemused

AS-i LHV Group (edaspidi LHV Group) nõukogu on heaks kiitnud ettevõtte 2025. aasta auditeeritud aastaaruande ja saadab selle kinnitamiseks aktsionäride üldkoosolekule. Finantstulemuste osas ei ole auditeeritud aastaaruandes erinevusi võrreldes 10. veebruaril avaldatud auditeerimata vahearuandega. LHV Groupi 2025. aasta konsolideeritud aastaaruanne on lisatud antud teatele ja tehakse kättesaadavaks LHV Groupi investorlehel aadressil [https://investor.lhv.ee/aruanded/#aastaaruanded](https://www.globenewswire.com/Tracker?data=5gNIV5rJT6_asqJNhXTpe30QHOnY_57GG68Ou4XQc_1qQ83sG9Hh6nROC5EEXOG1NN09gi036s1MQ07vmXGBxGXENuFVY6HAcxR-rcTJ5DyRc_ma9hn-uSK-0OMjloplDmruN2u5WSMiU0EdCQsgriwefu1Hu_s_EN0XQpEOIGY=). 

LHV Group teenis 2025. aastal konsolideeritud tulusid 304,8 miljonit eurot (-10%). Tuludest moodustasid neto intressitulud 235,1 miljonit eurot (-14%) ja neto teenustasutulud 63,3 miljonit eurot (+5%). Konsolideerimisgrupi kulud ulatusid 2025. aastal kokku 159,3 miljoni euroni (+8%). LHV Groupi 2025. aasta konsolideeritud puhaskasumiks kujunes 117,0 miljonit eurot ehk 22% vähem kui 2024. aastal. LHV Groupi aastaseks kulu/tulu suhteks kujunes 52,3% ja omakapitali tootluseks 16,0%. Tavakasumiks kogunes 2025. aastal aktsia kohta 0,35 eurot ja lahustatud kasumiks aktsia kohta 0,34 eurot. 

2025\. aasta lõpu seisuga oli LHV Groupi konsolideeritud varade maht 10,23 miljardit eurot, kasvades aastaga 17% ehk 1,50 miljardi euro võrra. Grupi konsolideeritud hoiused kasvasid aastaga 18% 8,13 miljardi euroni. Grupi konsolideeritud laenuportfell kasvas 2025. aastal 5,47 miljardi euroni ehk 20%. LHV poolt juhitud fondide koondmaht suurenes 9% võrra 1,70 miljardi euroni. Finantsvahendajatest klientidega seotud töödeldud maksete arv oli 2025. aastal 85,6 miljonit makset (+15%).

LHV Panga klientide arv kasvas 2025. aastal 492 tuhande kliendini. Aastaga suurenes pangaklientide arv 36 000 võrra ehk enam kui 8%. Aasta lõpu seisuga oli LHV-l aktiivseid II samba pensionikliente 106 000 (-7%) ja 231 000 LHV Kindlustust omavat klienti (+36%).

Tütarettevõtetest teenis AS LHV Pank 2025. aastal 107,1 miljonit eurot puhaskasumit (140,5 miljonit eurot 2024. aastal), UK Bank Limited 5,5 miljonit eurot (2024. aastal 5,8 miljonit eurot), AS LHV Varahaldus 4,1 miljonit eurot (2024. aastal 1,6 miljonit eurot) ja AS LHV Kindlustus 2,5 miljonit eurot puhaskasumit (2024. aastal 1,2 miljonit eurot).

**Dividendipakkumine**

LHV Groupi juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku 2025. aasta kasumi jaotamiseks järgnevalt:

- maksta dividende 0,17 eurot aktsia kohta, kokku summas 55 736 tuhat eurot; dividendidelt makstav tulumaks moodustaks 15 720 tuhat eurot;
- kanda aruandeperioodi emaettevõtte aktsionäridele kuuluv kasum summas 53 560 tuhat eurot jaotamata kasumisse.

Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 10. aprillil 2026. aasta Nasdaq CSD arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 9. aprill 2026. aastal. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2025. majandusaasta eest. Dividendid makstakse aktsionäridele 15. aprillil 2026. aastal.

LHV Groupi 2025. aasta auditeeritud aastaaruanne ja dividendipakkumine

USA ja Iisraeli sõjaline rünnak Iraani vastu tõi kaasa aktsiaturgude languse, mis piirdus aga vaid esimese kvartaliga. Aasta teine veerand kulges juba taastumise tähe all, kuna turuosaliste fookus nihkus konflikti eskalatsioonilt potentsiaalsetele lahendustele. Ühtlasi võimaldas see investoritel keskenduda taas tehisintellekti arengule ning USA tehnoloogiaettevõtete ulatuslikele kapitaliinvesteeringutele, mis on käivitanud maailmamajanduses uue investeerimistsükli. 

Nii nagu mullu ja käesoleva aasta alguses, jätkus ka teises kvartalis arenevate riikide aktsiaturgude positiivsem liikumine. Kui arenenud riike esindav MSCI World Index kerkis teises kvartalis eurodes mõõdetuna 14,6%, siis arenevate riikide aktsiaturud (MSCI Emerging Markets Index) tõusid samal ajal 25,0%. 

LHV Pensionifondi Indeks teise kvartali tootluseks kujunes selle tulemusel 19,38% ja Pensionifondi Indeks III tootlus oli 19,35%. LHV pensioni indeksifondid investeerivad veidi üle 37% portfellist arenevate riikide aktsiaturgudele, mis on märksa suurem osakaal võrreldes teiste fondivalitsejate indeksifondidega, kus see jääb 0–12% vahemikku. Sestap on arenevate riikide tähelend avaldanud LHV indeksifondide tootlusele tugevamat mõju.  

**Mis saab aktsiaturgudel edasi?**

Isegi kui Iraani konflikt ei saa lähiajal lõplikku lahendust või puhutakse uuesti lõkkele, näitavad viimased kuud, et maailmamajandus suudab edasi toimida ilma suuremate tagasilöökideta. Seega jääb aktsiaturgude peamiseks fookuspunktiks ja kasvu veduriks tehisintellekti areng, selle kasutuse laienemine ning andmekeskuste rajamisse ning toodete arendamisse investeeritavad sajad miljardid dollarid aastas. See kapital jõuab üle maailma väga paljude ettevõteteni, toites nende müügitulu ning kasumeid – trend, mis tõenäoliselt jääb kestma veel mõnda aega.  

Kuulates tehisintellekti arengutega tugevamalt seotud USA ettevõtete esimese kvartali majandustulemuste järgseid konverentsikõnesid, ilmnes paljude puhul üks sarnane sõnum: keelemudelite tohutult kiire areng selle aasta alguses on kõigest mõne kuuga loonud vajaduse suurendada investeeringuid antud valdkonda veelgi. Mida võimekamaks muutuvad mudelid, seda laiemaks kujunevad nende kasutusvõimalused. See omakorda tingib vajaduse rajada juurde andmekeskuseid ning arendada tõhusamaks kiipe, mis neid protsesse veavad.  

Kui eelmisel aastal olid Amazoni, Alphabeti, Meta, Microsofti ja Oracle’i kapitalikulutused kokku ligikaudu 450 miljardit dollarit ja aasta alguses hinnati tänavu antud mahuks 765 miljardit, siis esimese kvartali tulemuste järel on see hinnang kasvanud ligi 800 miljardi dollarini. Veelgi enam – mitmed suuremad tehnoloogiafirmad on andnud juba mõista, et 2027. aastal saavad investeeringud olema veelgi mahukamad. Nõnda prognoosib näiteks Morgan Stanley, et 2027. aastal küündib nende firmade kapitalikulutus kokku 1,1 triljoni dollarini. Tegemist on üksnes viie ettevõtte investeeringutega – kogu tehisintellekti ökosüsteemis kujuneb investeeringute maht veelgi suuremaks.

Teisisõnu annab juba ainuüksi USA suurimate tehnoloogiaettevõtete investeerimistsükkel tehisintellekti arengule tugeva taganttuule vähemalt järgmiseks 18 kuuks, kuid suure tõenäosusega märksa pikemaks ajaks, sest AI areng on alles varases etapis.

Maailma kõige väärtuslikuma ettevõttena on Nvidia oma graafikaprotsessoritega (GPU) olnud tehisintellekti arengu keskmes algusest peale ning lõikab edaspidi kasu ka tänu tootevalikusse lisandunud keskprotsessoritele (CPU). Firma asutaja ja juht Jensen Huang on kasvatanud ettevõtte turuväärtuse 5 triljoni dollarini, kuna ta on suutnud ette näha tehisintellekti arengut ning loonud selle ülesehitamiseks vajalikke kiipe. 

Huang tõdes ühes maikuu intervjuus, et me oleme alles iseseisvalt tegutseva tehisintellekti (agentic AI) ehitamise alguses, mis vältab järgmised kümme ja võib-olla isegi enam aastat. Kõigepealt tuleb nende digitaalne kasutus, seejärel juba füüsiline rakendus näiteks robotites ning isesõitvates autodes. Tehisintellekt pole enam vahend, mida lihtsalt aeg-ajalt kasutada, vaid selle rakendamine muutub erinevates tööstusharudes produktiivsuse ja mugavuse suurendamisel möödapääsmatuks.  

**Aasia ettevõtted kui ühed suurimad kasusaajad**

Tehisintellekti võimekuse ülesehitamine ning selle kasutuse kasv üha rohkemates toodetes ja teenustes loob AI ökosüsteemis enneolematu rahavoolu väga paljudesse seotud valdkondadesse üle terve maailma. Näiteks Ühendriikides oodati aasta alguses, et S&P 500 ettevõtete esimese kvartali aktsiakasum kasvab mullusega võrreldes keskmiselt 13%, kuid tegelik kasv oli koguni 29%. Infotehnoloogia firmad andsid suure panuse, kuid tugevalt positiivseid üllatusi pakkusid ka teised sektorid. 

Kuna üle 50% Ameerika Ühendriikide imporditud kõrgtehnoloogilistest toodetest pärineb Aasiast, lõikavad USA tehnoloogiafirmade kapitalikulutustest kasu eeskätt Taiwan, Lõuna-Korea ja Jaapan. Selle aluseks on aastakümnete jooksul tehtud investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning kogunenud oskusteave, mis annab sealsetele ettevõtetele selge konkurentsieelise. 

Näiteks maailma suurim kõrgtehnoloogiliste kiipide tootja Taiwan Semiconductor Manufacturing (TSMC) vastutab sisuliselt üksinda kõikide Nvidia juhtivate graafikaprotsessorite valmistamise eest. Samuti toodetakse kiipe Apple’ile, AMD-le, Qualcommile, Amazonile, Alphabetile, Metale, Teslale jt. Nõudlus TSMC kiipide järele on nõnda suur, et firma tegevjuhi sõnul ei suuda nad seda järgnevad mitu aastat täielikult rahuldada. Vaatamata aktsia 44% tõusule eelmisel aastal ja 55% rallile tänavu esimese kuue kuuga, kaupleb aktsia jätkuvalt alla 20-kordset järgmise aasta oodatavat kasumit, mis tehnoloogiasektoris pole kõrge näitaja. Nvidia tegevjuhi Huangi sõnul on Taiwan tehisintellekti revolutsiooni epitsenter ja et see jääks nii ka edaspidi, kavatseb Nvidia suurendada investeeringuid sinna 150 miljardi dollarini aastas. Kõigest 4–5 aastat tagasi kulutas Nvidia Taiwanis aastas 10–15 miljardit dollarit.  

Lõuna-Koreast tuleb kaks väga olulist ettevõtet tehisintellekti jooksutamise seisukohast: Samsung Electronics ja SK Hynix. Nemad toodavad mälukiipe, tänu millele saavad keelemudelid andmeid töödelda. Mida suuremaks läheb andmete käsitlemise vajadus, seda rohkem läheb tarvis erinevaid mälukiipe. Ka Samsung ja SK Hynix tõdevad, et ei suuda järgnevatel aastatel isegi vaatamata tootmismahtude suurendamisele nõudlust rahuldada. See võimaldab neil küsida oma toodete eest kõrgemat hinda ning olles õppinud selle äri varasemast tugevast tsüklilisusest, sõlmitakse nüüd ostjatega pikaajalisi lepinguid, mis tagavad edaspidi stabiilsema tulu ja kasumi. Samsung Electronicsi aktsia on tänavu tõusnud 177% ja SK Hynix 305%, ent mõlemad aktsiad kauplevad jätkuvalt 7–8-kordsel selle aasta oodataval kasumil. 

Kõigi nende kolme ettevõtte turuväärtused küündivad üle triljoni dollari, mistõttu on nad ühed vähesed firmad väljaspool Ühendriike, kes sellise verstapostini on jõudnud. Arenevate riikide börsidelt leiab väga palju teisigi ettevõtteid, kes tehisintellekti kasvava nõudlusega on otse või kaudselt seotud, kuid need kolm Aasia firmat on ühed peamised, tänu kellele on arenevate riikide aktsiaturud nii eelmisel kui ka käesoleval aastal arenenud riikide omadest paremat tootlust näidanud. Nende firmade juhtide kommentaaride põhjal võib järeldada, et nad saavad olema võtmetähtsusega ettevõtted tehisintellekti arengus ka järgnevatel aastatel. 

Kuigi arenevate riikide aktsiaturud on tänavu aasta esimese kuue kuuga tõusnud 27%, on paralleelselt tõstetud ka sealsete firmade kasumiootusi, mistõttu ei ole ettevõtete väärtuskordajad väga liikunud võrreldes aasta algusega. Arenevate riikide ettevõtted kauplesid juuni lõpu seisuga keskmiselt 12,6-kordsel käesoleva aasta oodataval kasumil, samas kui arenenud riikide puhul oli see kordaja 20. Teisisõnu peegeldab see jätkuvalt arenevate riikide aktsiaturgude suhtelist odavust ja atraktiivset kasvupotentsiaali.  

Kuna LHV pensionifondid Indeks ja Indeks III on teistest indeksifondidest enam investeeritud arenevate riikide aktsiaturgudele, saavad nende investorid laiemalt osa tehisintellekti investeeringutest kantud üleilmsest kasvulainest.

**Muudatused investeeringutes**

Kvartali lõpus toimus pensionifondide Indeks ja Indeks III investeeringutes muudatus. Varasemalt kasutuses olnud üleilmse haardega Amundi Prime All Country World börsil kaubeldava fondi investeering sai ümber jaotatud portfellis juba olemasolevate piirkondlike ETF-ide (USA, euroala, Jaapan ja arenevad riigid) vahel. Selline lahendus võimaldab saavutada sarnase tootluse märksa väiksema halduskuluga. 

Ühtlasi lisandus mudelportfelli uus ETF iShares MSCI USA, esindades arenenud riikide aktsiaturu piirkondlikust jaotusest Ühendriikide turgu. Fondi aastane haldustasu on vaid 0,03%, mis teeb sellest ühe madalaima kuluga USA aktsiaturgu järgiva ETFi.

Tutvu lähemalt LHV Pensionifondiga [Indeks](https://www.lhv.ee/et/indeks) ja III samba fondiga [Indeks III](https://www.lhv.ee/et/pension/iii/fond/indeks).

Erko Rebane\
LHV indeksifondide portfellihaldur

_Kvartaalses ülevaates esitatu on informatiivse eesmärgiga. Tegemist ei ole investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusega. Enne mistahes investeerimisotsuse tegemist kaaluge põhjalikult investeeringu asjakohasust ja sobivust ning tutvuge fondide prospektides toodud riskidega._

_Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmiste [tootlustega](https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/ii-samba-fondide-annualiseeritud-tootlused/). Kvartalikirjas esitatud 3 kuu tootluste periood on 31.03.2026-30.06.2026. Pensionifondi Indeks viimase 12-kuulise perioodi (30.06.2025-30.06.2026) tootlus on +32,85%. Pensionifondi Indeks III viimase 12-kuulise perioodi (30.06.2025-30.06.2026) tootlus on +32,88%. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga._

Tehisintellekti areng on alles algusfaasis

Esimese kvartali arengud finantsturgudel ja maailmamajanduses võib jagada kaheks perioodiks: enne ja pärast Lähis-Ida konflikti puhkemist. Enne 28. veebruari, mil Ameerika Ühendriigid ja Iisrael alustasid rünnakut Iraani vastu, oli inflatsioon paljudes riikides jätkuvalt aeglustumas. See andis keskpankadele rohkem ruumi intressimäärade langetamiseks, mis omakorda toetas aktsiaturgude positiivset dünaamikat.

Veebruari lõpust kestnud sõjategevus on pannud seisma kaubavoo läbi Hormuzi väina. Selle tulemusel on takistatud ligikaudu viiendiku maailma nafta ja maagaasi, samuti umbes 30% lämmastikväetise, 5% alumiiniumi ja 25% heeliumi (oluline sisend nii meditsiiniseadmete kui ka pooljuhtide tootmises) jõudmine tarbijateni.

Ühe tagajärjena kallines Brenti toornafta 70 dollarilt kvartali lõpuks 118 dollarile, mis on omakorda kergitanud hindasid tanklates ning osades Aasia riikides põhjustanud ka kütuse kättesaadavuse probleeme. Paralleele tõmmatakse Venemaa alustatud sõjaga Ukraina vastu 2022. aastal, mil kütuste ning põllumajandussaaduste hinnatõus tõi kaasa laiapõhjalise inflatsiooni. 

Seni on arenenud riikide olulisemad keskpangad hoidunud konkreetsete hinnangute andmisest, kuidas hinnašokk võiks nende intressipoliitikat mõjutada. Finantsturgudel nähakse üha tõenäolisemana seda, et intressimäärasid tuleb inflatsioonisurve ohjamiseks hakata uuesti ülespoole viima. Euroopas näiteks hindavad rahaturud tõenäoliseks, et Euroopa Keskpank kergitab sel aastal intressimäära rohkem kui 50 baaspunkti. 

Perspektiiv konflikti venimisest, inflatsioonisurve tekkimisest ja intressimäärade tõusust viis esimeses kvartalis arenenud riikide aktsiaturud (MSCI World Index) eurodes mõõdetuna 1,7% miinusesse. Arenevate riikide aktsiaturud (MSCI Emerging Markets Index) suutsid näidata eurodes 1,8% tõusu, olles siiski suure osa konflikti eelsest plussist ära andnud. Seejuures aitas dollarites noteeritud varade puhul mõnevõrra pehmendada lööki dollari 1,6% tugevnemine euro suhtes.

LHV Pensionifond Indeksi esimese kvartali tootluseks kujunes –1,31% ja LHV Pensionifond Indeks III tootlus oli –1,2%. 

Kui eelnevalt välja toodud MSCI indeksite esimese kvartali muutused peegeldasid täies ulatuses USA aktsiaturu võimsat tõusu 31. märtsil ja ka kõikide arenevate riikide antud päeva liikumisi, siis pensionifondide osakute hinda jõudis see tõus täies ulatuses 1. aprillil.   

**Mis saab edasi?**

Sõdimine Iraaniga põhjustab ka Ühendriikides tagajärgi, mida Donald Trump on oma ametiaja jooksul seadnud eesmärgiks just likvideerida. Energiahindade tõusu tõttu uuesti kasvav inflatsioonisurve tähendab seda, et intressimäärasid on raskem allapoole tuua – see on olnud presidendi suurim etteheide Föderaalreservi praegusele juhile Jerome Powellile ja peamine ootus Trumpi poolt valitud järgmisele esimehele Kevin Warshile, kes asub keskpanga etteotsa alates maist. 

Kuna USA riigivõlakirjade tulusused on kõrgemate intressimäärade ootuses ülespoole liikunud ja ka hüpoteeklaenud sõltuvad sellest, siis muutub laenamine koduostjate jaoks taas kallimaks ning raskendab niigi kõrgete hindade tõttu korteri või maja soetamist. Kodu ostmise lihtsustamine on olnud Trumpi üks prioriteete, võideldes ühtlasi selle eest, et hüpoteeklaenude intressimäärad tuleksid alla.

Kõrgemad kütusehinnad ja elukalliduse tõus on tõenäoliselt märgilised tegurid, mis kujundavad sügisel inimeste arvamust, kui toimuvad senati (uuesti valitakse 35 kohta 100-st) ja esindajatekoja (kõik 435 kohta) vahevalimised. Praegu kontrollivad mõlemat koda vabariiklased, ent kui demokraadid saavad ühe või mõlema üle uuesti kontrolli, siis muutub edaspidi Trumpi jaoks poliitiliste eesmärkide saavutamine raskemaks. 

Seega Donald Trump ei saa lasta sõjategevusel väga pikalt kestma jääda. Küsimus on siiski selles, kuidas ta siit välja tuleb. Iraan võib jätkuvalt Hormuzi väinas odavate Shahed droonide abil laevasid või naaberriike terroriseerida, vaatamata oma sõjalise võimekuse olulisele kaotusele. See hoiab kogu maailma energiakandjate turgu defitsiidis.

Võib-olla püsib Hormuzi väin suletuna veel kuid ning toornafta hind jätkab tõusu, kuid ühel hetkel on tõenäoline, et pinged lõpuks alanevad. Juba praegu leevendab olukorda mõnevõrra Saudi Araabia võime suunata naftaeksporti ümber Punase mere kaudu, kompenseerides sellega ligikaudu poole Pärsia lahe kaudu kaotatud ekspordist. Samuti on teada, et teatud riikide laevadel lubab Iraan väina läbida.  

Investorina on väga raske, kui mitte võimatu aktsiaturgudel pöördepunkte tabada, sest nagu kõik varasemad ulatuslikumad langused on näidanud (sh tariifisõjast ajendatud tagasilöök mullu kevadel), pannakse alus uuele tõusutrendile harilikult siis, kui tegelikult tundub majanduse kohal kõige tumedam pilv hõljuvat ja puudub igasugune viide olukorra paranemisele. 

Raha pikaajalise kasvatamise puhul on eeliseks see, et stressiolukordades aktsiaturgudele jäädes osaletakse ka taastumises ning langusfaasis tehtud täiendavad investeeringud aitavad kasvatada pikaajalist tootlust.

Tutvu lähemalt LHV Pensionifondiga [Indeks](https://www.lhv.ee/et/indeks) ja III samba fondiga [Indeks III](https://www.lhv.ee/et/pension/iii/fond/indeks).

Erko Rebane\
LHV indeksifondide portfellihaldur

_Kvartaalses ülevaates esitatu on informatiivse eesmärgiga. Tegemist ei ole investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusega. Enne mistahes investeerimisotsuse tegemist kaaluge põhjalikult investeeringu asjakohasust ja sobivust ning tutvuge fondide prospektides toodud riskidega._

_Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmiste [tootlustega](https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/ii-samba-fondide-annualiseeritud-tootlused/). Kvartalikirjas esitatud 3 kuu tootluste periood on 31.12.2025-31.03.2026. Pensionifondi Indeks viimase 12-kuulise perioodi (31.03.2025-31.03.2026) tootlus on +14,61%. Pensionifondi Indeks III viimase 12-kuulise perioodi (31.03.2025-31.03.2026) tootlus on +14,70%. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga._

Inflatsiooniootused on uuesti kasvamas

Lõppev aasta on olnud maailma väärtpaberiturgudel vägagi keeruline. Geopoliitilised pinged on olnud suured ning USA-Hiina kaubandussõda ja võitlus maailmamajanduses domineerimise nimel on halvendanud üleilmset majanduskeskkonda. 

Hinnakasv on viimasel paaril aastal küll märgatavalt pidurdunud, kuid lõplikku võitu inflatsioonitondi üle on veel vara deklareerida. See seab piirid keskpankade võimalustele toetada majandust rahapoliitikaga, kui see peaks vajalikuks osutuma.

LHV pensionifondid on selles pingelises keskkonnas üsna hästi hakkama saanud ja seda mitte sellepärast, et me oleksime püüdnud tabada üksikuid võitjaid. Me ei arva, et kogu pensionivara peaks olema paigutatud aktsiaturgudele, ega usu, et mida rohkem riskime, seda parema tulemuse saavutame.

**Hajutatus ulatub kahest põhilisest varaklassist kaugemale**

LHV pensionifondid investeerivad peale börsidel kaubeldavate aktsiate ja võlakirjade ka ettevõtetesse, mis ei ole börsidel noteeritud. Sellistesse ettevõtetesse investeerime üldjuhul nii erakapitali kui ka riskikapitalifondide vahendusel, lisaks vahel otse koos fondidega, kus me oleme investorid. 

Samuti konkureerime Eestis pankadega, rahastades väikseid ja keskmise suurusega Eesti ettevõtteid: korraldame neile võlakirjaemissioone ning osaleme teiste korraldatud emissioonides.

Kinnisvarasse investeerime samamoodi mitmel moel. LHV pensionifondide portfellis on kinnisvarafonde ja üksikuid kassavoogu teenivaid kinnisvaraobjekte, kuid me arendame ja parendame ka ise kinnisvara.

![fondid.oktoober_portaal.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/fondid_oktoober_portaal_1bd342158e.png)
_Joonis 1. LHV pensionifondide varade jaotus seisuga 31.10.2025._

Ajal, mil riskivabad võlakirjad olid negatiivse intressimääraga ja seetõttu pakkusid lõpptähtajani hoides garanteeritud kaotust, jõudsime väikse riskiga alternatiive kaaludes väärismetallideni. Need on aastatuhandeid olnud nii rahalise väärtuse mõõdupuuks kui ka vahendiks, mis on aidanud rikkust kaitsta ja säilitada. 

Viimastel aastatel on kulla sära taastunud. Maailma suurimate keskpankade kullareservid ületavad tõenäoliselt peatselt nende reservide mahu, mida nad hoiavad USA dollarites.

![välisaluutareresrevid portaali.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/vaelisaluutareresrevid_portaali_2306dc09ff.png)
_Joonis 2. USA riigivõlakirjade (sinine joon) ja kulla (roheline) osakaal maailma keskpankade välisvaluutareservides 2001–2025. Allikas: Apollo Global Management._

Kulla hinna hoogne tõus viimastel aastatel osutab nii kasvavatele geopoliitilistele riskidele kui ka kõikjal kiiresti paisuva võlakoormuse tagajärjel järjest hapramaks muutuvale majanduskeskkonnale. Ühtlasi toob see esile praegusaja rahandussüsteemi mõningad puudused.

**LHV laiahaardeline investeerimismeeskond**

Suurem osa LHV pensionifondidest on aktiivselt juhitud. LHV-s ei tähenda fondide aktiivne juhtimine pelgalt arvutiekraanilt aktsiate-võlakirjade valimist ning seejärel ostu- või müüginupule klõpsamist.

LHV pensionifondidel on kolm fondijuhti: lisaks minule veel Romet Enok ja Kristo Oidermaa. Mina vaatan maailma ja turge laiemalt, püüan olla kursis erinevate varaklassidega ning nendevaheliste seoste ja mõjuga. Kristo analüüsib kõike, mis puudutab ettevõtete omakapitali, ja Romet seda, mis on seotud nende võlakapitaliga. Kolme fondijuhi kõrval hoiab kõigil investeeringutel silma peal LHV Varahalduse juht Vahur Vallistu. Endise pankurina tunneb ta hästi Eesti ettevõtteid ning siinset laenu- ja võlaturgu.

Lihtsustatult võibki kõik meie investeeringud jagada omakapitali või võlakapitali investeeringuteks, sealhulgas kinnisvara, mitmesugused fondid ja investeerimisprojektid. 

LHV aktsiaturgude meeskond on kuueliikmeline. Sellesse kuuluvad Kaius Kiivramees, Mikk Taras, Jani Mäenpää, Georg Martin Leppsalu, Karl Tani Priilinn-Türk ja Robert Raasuke. Võlakirjaturgudega tegelevad Martin Möllits ja Elis Ronk.

LHV pensionifondide kinnisvaratiim investeerib nii kassavoogu tootvatesse projektidesse kui ka arendab ise kinnisvara. Tiimis on kolm liiget: Rait Riim, Marek Soop ja Joona-Liis Joost. 

Era- ja riskikapitaliinvesteeringutega tegeleb Sigrid Lii Treialt ning indeksifondide eest vastutab Erko Rebane.

Lisaks kuuluvad investeerimismeeskonda Heido Vitsur, kes aitab lahti mõtestada nii kodus kui ka laias maailmas toimuvaid ühiskondlikke protsesse, ning Helerin Kaldvee, kes toetab meid kõiki investeeringutega seotud juriidilistes küsimustes.

Seejuures on meil eraldi juriidiline ja riskikontrolli üksus ning kogu LHV Varahalduse n-ö tagatuba. Selle liikmed toetavad investeerimismeeskonda ning hoolitsevad selle eest, et kõik maksed saaksid tehtud, intressid ja dividendid laekuksid ning vajalikud aruanded saaksid koostatud nii investeerimismeeskonnale, järelevalveasutustele kui ka ettevõtte juhtkonnale.

LHV Varahaldus on alati hoolitsenud oma investeerimismeeskonna arengu ja protsesside täiendamise eest, et saavutada klientidele võimalikult kõrge tootlus mõistliku riskitaseme juures. Meie arvates ei tasu paigutada kogu vara aktsiaturgudele, ent meie valikus on fonde ka neile, kes soovivad maksimaalset aktsiariski.

![0M1A0255 copy grupp_640.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/0_M1_A0255_copy_grupp_640_32ab9f9a27.png)
_LHV Varahalduse investeerimismeeskond pensionifondidele kuuluvas Marati Majas._

**Aktiivne _vs._ passiivne juhtimine**

Viimase kaheksa aasta jooksul on pensionifondide investeeringutega seotud arutelud Eestis taandunud passiivselt ja aktiivselt juhitud fondide vastandamisele ning kulude võrdlusele. 

Kõigile on selge, et Eesti pensioni indeksifondide eesmärk on saavutada minimaalsete kuludega turu keskmine tootlus. Selleks investeeritakse pensionikogujate vara edasi Ameerika Ühendriikide või Euroopa börsidel noteeritud indeksifondidesse. 

Selle üle, mis on ja mis ei ole aktiivne juhtimine, on aga vähe arutletud. Ka Eesti õigusaktid ei defineeri täpselt ega siduvalt, mis on passiivne fond ja mis on passiivne investeerimisstrateegia. Seepärast on vastamata hulk küsimusi.

Kas fond, mis investeerib samuti valdavalt samadesse või sarnastesse USA ja Euroopa börsidel noteeritud indeksifondidesse nagu sama fondihalduri pakutav indeksifond ning pakub pikaajaliselt peaaegu identset tootlust, kuid võtab suuremat tasu, on aktiivselt juhitud fond või lihtsalt kõrgete tasudega indeksifond? 

Või teevad indeksifondist aktiivselt juhitud fondi kõrged tasud, mis kulutatakse väliselt teenuseosutajalt sisseostetud agressiivse müügi peale? Kust jookseb piir, mis kvalifitseerub klientide eksitamiseks? 

Huvitav, kas see, kui fondijuht lubab tunduvalt suurendada investeeringuid Balti turgudele, kuid tal puudub selleks meeskond ja tõenäoliselt ka selge plaan, kuidas seda teha, on klientide eksitamine või mitte? 

Ma usun, et investeerimismeeskonna olemasolu võiks olla üks kriteerium, mille alusel hinnata, kas tegu on aktiivse või passiivse fondiga ning kas indeksifondist kõrgema tasu võtmine on kohane, kui fondil ei ole isegi investeerimismeeskonda. 

Eesti pensionifondide turu ajalugu vaadates võib tõdeda, et mitmed algsed aktiivsed fondid on aastate jooksul oma meeskonda kärpinud ning piiranud investeerimisstrateegiat peamiselt teistesse indeksifondidesse investeerimisega. Sel viisil käitudes on nad püüdnud säilitada varahaldusettevõtte kasumlikkust olukorras, kus seadusega on järjest piiratud fondivalitsejate võetavaid tasusid. Kuidas sellesse suhtuda? Tõenäoliselt ei ole ühtki seadust otseselt rikutud, aga see ei tähenda, et kliente ei ole eksitatud, jättes neile mulje, et fondi juhitakse aktiivselt ja selle eest võetakse kõrget tasu olukorras, kus fondi tegelik investeerimisstrateegia on muutunud aja jooksul passiivseks.

Ma ei arva, et peaksime kõike täpselt seadusega reguleerima. Vahest piisab sellest, kui järelevalveasutus esitab küsimusi ettevõttele, kes üritab liialt piire kombata. Peale selle eksisteerivad eriala tavad. Kõige parem oleks, kui turuosalised ise jälgiksid, et konkurents oleks aus.

Andres Viisemann\
LHV pensionifondide juht

Mida tähendab, et fondi investeerimisstrateegia on aktiivne?

2026\. aasta teine kvartal on läbi saanud ja aeg on teha ülevaade, kuidas muutusid meie Kasvukonto eksperimendis osalenud Eesti tuntud väikeinvestorite portfellid. Ülesandeks oli koostada [LHV Kasvukonto](https://www.lhv.ee/kasvukonto) portfell, mille kaudu nad investeeriksid igakuiselt 10-aastases perspektiivis keskmisest kuupalgast 10%. Portfellide seisu uuendame kord kvartalis.

Ülesanne oli sellevõrra raskem, et vahepeal fondivalikut muuta ei saa. Seega tuli portfelli koosseis hoolikalt valida ja proovida ette ennustada parimat tootlust toovad regioonid või sektorid kümne aastases perspektiivis. Sissemaksete summasid korrigeerime vastavalt keskmise palga muutusele. 10% suurus on valitud selle järgi, mis võiks olla sellist palka teenivale töötajale jõukohane igakuiselt kõrvale panna, ilma et elustandard oluliselt kannataks. 2026. aasta teises kvartalis lisasid osalejad oma portfelli igakuiselt 176 eurot ja kvartali lõpu seisuga on iga investor oma virtuaalportfelli investeerinud kokku 10 834 eurot.

![kk1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk1_be16361484.png)
_Allikas: LHV, Bloomberg_

Pärast fondide jaoks valdavalt nõrka esimest kvartalit tõi teine kvartal tugeva ja laiapõhjalise taastumise. Neljateistkümnest eksperimendis jälgitavast fondist lõpetas kvartali tõusuga kaksteist. Üks fond jäi muutumatuks ning ainsana langes Bitcoini hinda järgiv [COINXBE](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=COINXBE).

Kõige tugevama tulemuse tegi küberturvalisuse ettevõtteid koondav [ISPY](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPY), mis tõusis kvartaliga 52%. Sellele järgnes automaatika- ja robootikafond [RBOT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=RBOT) 48% kasvuga. Tehnoloogiafond [EXXT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EXXT) kallines 27%, Aasia arenevate turgude fond [AASI](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=AASI) 26% ning USA väikese turukapitalisatsiooniga ettevõtteid koondav [XRS2](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XRS2) 25%.

Tugeva kvartali tegid ka laiapõhjalised aktsiafondid. USA suurettevõtteid koondav [SXR8](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=SXR8) tõusis 16%, globaalne aktsiafond [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL)  14% ning Hiina suurettevõtteid jälgiv [XCHA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XCHA) 16%. Temaatilistest fondidest lisas taastuvenergiafond [INRG](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=INRG) 16% ja tervishoiuinnovatsiooni fond [HEAL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=HEAL) 13%.

Tagasihoidlikumalt liikusid veekäitlusega seotud ettevõtteid koondav [IH2O](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=IH2O), mis tõusis 3%, ning dividendifond [ISPA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPA), mis lisas 5%. E-spordi fond [ESP0](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ESP0) lõpetas kvartali muutuseta. Ainsaks langejaks jäi [COINXBE](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=COINXBE), mis kaotas kvartaliga 15%.

Eksperimendi algusest arvestades on just [COINXBE](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=COINXBE) olnud fondidest kõige suurema tõusuga, kerkides 442%, mis näitab hästi krüptovara suurt kõikumist: pikaajaline tootlus võib olla väga tugev, kuid üksikute kvartalite liikumised järsud. Tehnoloogiafond [EXXT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EXXT) on eksperimendi algusest tõusnud 220%, [RBOT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=RBOT) 154% ja [ISPY](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPY) 149%. [SXR8](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=SXR8) ja [ESP0](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ESP0) on mõlemad kallinenud 142%.

Fondide kumulatiivseid tootlusi ei saa osalejate portfellide kasvuga siiski üks ühele võrrelda. Investorid on raha lisanud järk-järgult ning seetõttu on fondiosakuid ostetud väga erinevatel hinnatasemetel.

Teise kvartali tugevad fonditootlused kandusid selgelt üle ka osalejate portfellidesse. Kõigi üheksa portfelli väärtus suurenes kvartaliga ning kasv jäi vahemikku 16-33%. Need muutused sisaldavad lisaks fondide hinnaliikumisele ka kvartali jooksul tehtud sissemakseid.

![kk2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk2_cf8b460d24.png)
_Allikas: LHV, Bloomberg_

Kvartali lõpu seisuga on portfellide väärtused järgmised:

![kk3.jpg](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk3_7594b6f78f.jpg)
_Allikas: LHV, Bloomberg_

Eksperimendi liidrina jätkab Marko Oolo, kelle portfelli väärtus jõudis teise kvartali lõpuks 20 579 euroni. Võrreldes esimese kvartali lõpu 15 506 euroga suurenes portfelli väärtus 5073 euro ehk ligikaudu 33% võrra. Investeeritud 10 834 euroga võrreldes on portfell kasvanud 9745 eurot ehk 90%.

Marko Oolo hoiab kogu portfelli tehnoloogiafondis [EXXT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EXXT). Fondi 27% kvartalitõus andis tema kontsentreeritud portfellile tugeva hoo ning kasvatas ka vahet ülejäänud osalejatega. Eksperimendi algusest on [EXXT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EXXT) tõusnud 220%, mis on fondidest [COINXBE](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=COINXBE) järel paremuselt teine tulemus.

Teisele kohale tõusis Tauri Alas, kelle portfelli väärtus kasvas kvartaliga ligikaudu 22%, jõudes 17 564 euroni. Investeeritud rahaga võrreldes on tema portfell kasvanud 6730 eurot ehk 62%. Tauri portfelli põhiosa moodustavad [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL) ja [EXXT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EXXT), mis tõusid kvartaliga vastavalt 14% ja 27%. Väikese Bitcoini-positsiooni väärtust mõjutas [COINXBE](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=COINXBE) 15% langus, kuid selle mõju kogu portfellile jäi piiratud osakaalu tõttu tagasihoidlikuks.

Suurima tõusu edetabelis tegi Jekaterina Tint, kes kerkis esimese kvartali lõpu kuuendalt kohalt kolmandaks. Tema portfelli väärtus suurenes 13 708 eurolt 17 359 euroni ehk ligikaudu 27%. Investeeritud summaga võrreldes on portfell kasvanud 6525 eurot ehk 60%.

Jekaterina portfell sai tuge kõigist kolmest fondist. [RBOT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=RBOT) tõusis kvartaliga 48%, [AASI](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=AASI) 26% ja [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL) 14%. Eriti suure panuse andsid seega robootika- ja Aasia-suunalised investeeringud, millele Jekaterina otsustas eksperimendi alguses oma globaalse aktsiaportfelli kõrval suurema rõhu asetada.

Kristi Saare portfelli väärtus jõudis kvartali lõpuks 17 232 euroni, mis tähendab 6398 euro ehk 59% suurust kasvu võrreldes investeeritud rahaga. Kvartaliga suurenes portfelli väärtus ligikaudu 16%. Kristi portfelli toetas eelkõige USA suurettevõtteid koondava [SXR8](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=SXR8) 16% tõus. [ISPA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPA) lisas 5%, samal ajal kui e-spordi fond [ESP0](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ESP0) jäi kvartali kokkuvõttes muutumatuks.

Jaak Roosaare hoiab kogu portfelli globaalses aktsiafondis [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL). Fond tõusis kvartaliga 14% ning koos regulaarsete sissemaksetega suurenes Jaagu portfelli väärtus ligikaudu 20%, jõudes 16 900 euroni. Investeeritud rahaga võrreldes on portfell kasvanud 6066 eurot ehk 56%. Jaagu tulemus näitab, et ka võimalikult lihtsa, ainult ühel laiapõhjalisel fondil põhineva strateegiaga on olnud võimalik saavutada tugev pikaajaline tulemus.

Taavi Pertmani portfelli väärtus kasvas kvartaliga ligikaudu 22% ja jõudis 16 801 euroni. Investeeritud rahaga võrreldes on portfell kasvanud 5967 eurot ehk 55%. Taavi hajutatud portfelli vedasid kvartalis eelkõige [ISPY](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPY) 52% ja [RBOT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=RBOT) 48% tõus. [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL) lisas 14% ning [IH2O](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=IH2O) 3%, mistõttu lõpetasid kõik tema portfelli kuuluvad fondid kvartali plussis.

Märten Kressi portfelli väärtus suurenes kvartaliga ligikaudu 23%, jõudes 16 636 euroni. Investeeritud rahaga võrreldes on kasv 5802 eurot ehk 54%. Märteni portfellis täiendasid teineteist globaalne [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL) ja USA väikeettevõtteid koondav [XRS2](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XRS2). Kui [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL) tõusis kvartaliga 14%, siis [XRS2](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XRS2) lisas 25%, andes portfellile laiapõhjalisest maailmaturust tugevama tõuke.

Rahakrati portfell oli teises kvartalis Marko Oolo järel üks kiiremini kasvanud portfelle. Selle väärtus suurenes ligikaudu 28%, jõudes 16 034 euroni. Investeeritud rahaga võrreldes on portfell kasvanud 5200 eurot ehk 48%.

Rahakrati kõik neli fondi lõpetasid kvartali tugeva tõusuga. [EXXT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EXXT) kallines 27%, [AASI](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=AASI) 26%, [INRG](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=INRG) 16% ja [HEAL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=HEAL) 13%. Kui esimeses kvartalis tasakaalustasid taastuvenergia head tulemust mitme teise fondi langused, siis teises kvartalis liikusid kõik tema valitud teemad samas positiivses suunas.

Investor Toomase portfelli väärtus jõudis 14 881 euroni, kasvades kvartaliga ligikaudu 22%. Investeeritud rahaga võrreldes on portfell kasvanud 4047 eurot ehk 37%. Investor Toomase portfell koosneb täielikult Hiina suurettevõtteid koondavast [XCHA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XCHA)  fondist, mis tõusis kvartaliga 16%. Eksperimendi algusest on fondi väärtus kasvanud 91%.

2026\. aasta teine kvartal oli Kasvukonto eksperimendi jaoks väga tugev. Investeeritud summa suurenes kvartaliga ligikaudu 5%, kuid osalejate portfellide väärtused kasvasid 16-33%, mis tähendab, et suurema osa kasvust andis seekord fondide hinnatõus.

Kõige rohkem võitsid tehnoloogiale, robootikale, küberturvalisusele ja Aasia turgudele panustanud portfellid. Samal ajal näitasid ka lihtsamad ja laiapõhjalisemad strateegiad tugevat tulemust. Kvartali lõpuks on kõik osalejad investeeritud rahaga võrreldes vähemalt 37% plussis ning eksperimendi liider Marko Oolo on kasvatanud portfelli investeeritud summast juba 90% suuremaks.

Esimese kvartali tulemusi saad vaadata [siin](https://fp.lhv.ee/uudised/kasvukonto-eksperimendi-i-kvartali-tulemused-3).

Kasvukonto eksperimendi II kvartali tulemused

2026\. aasta teine kvartal kujunes LHV Kasvukonto investoritele tugevaks taastumiskvartaliks. Kui aasta alguses survestasid portfelle tehnoloogiasektori nõrkus ja krüptovarade järsk langus, siis teises kvartalis pöördus turupilt taas kasvuaktsiate, tehisintellekti, kiibitootjate ja laiapõhjaliste aktsiaindeksite kasuks. Samal ajal taandus huvi väärismetallide vastu ning surve alla jäid ka krüptovarad ja osa energiaettevõtetest.

Kvartali lõpu seisuga püsis varade mahtude osakaalult Kasvukonto populaarseima fondina USA 500 suurimat ettevõtet koondav [SXR8](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8), mille osakaal kasvas kvartaliga 0,5 protsendipunkti 25,3%ni. Aastataguse ajaga võrreldes on [SXR8](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8) osakaal siiski 0,8 protsendipunkti madalam. Teisel kohal oleva USA 100 tehnoloogiaettevõtet koondava [EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT) osatähtsus suurenes kvartaliga 1,0 protsendipunkti 13,1%ni, jõudes tagasi 2025. aasta teise kvartali tasemele. Kolmandal kohal püsis maailma ettevõtetesse investeeriv [VWRL](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DVWRL), mille osakaal kasvas 10,5%ni.

Esiviisikus jätkasid ka dividendimaksjatesse investeeriv [ISPA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPA) ja Euroopa suurettevõtteid koondav [EXSA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXSA). [ISPA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPA) osakaal vähenes kvartaliga 3,9%lt 3,6%ni, kuid jäi aastases võrdluses endiselt kõrgemale tasemele. [EXSA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXSA) osakaal langes 3,7%lt 3,5%ni. Kokku moodustasid viis suurimat fondi kvartali lõpus ligikaudu 56% kõikidest Kasvukonto varadest.

![kk1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk1_078ab2b693.png)

Uut raha paigutasid Kasvukonto investorid ka teises kvartalis peamiselt samadesse instrumentidesse, mis domineerivad varade kogumahus. Kõikidest uutest investeeringutest 22% suundus [SXR8](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8) fondi, millele järgnesid [EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT) 10% ja [VWRL](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DVWRL) 9% osakaaluga. Kolm populaarseimat instrumenti kaasasid seega kokku 41% uutest investeeringutest. Kui arvestada juurde ka USA 500 ettevõtet jälgiv [SPYL](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSPYL) (madalama tasuga alternatiiv), suunati USA suurfirmadesse ligikaudu veerand uutest investeeringutest.

Esikümnesse jõudsid lisaks dividendimaksjad ([ISPA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPA), 4%), Euroopa suurettevõtted ([EXSA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXSA), 3%), maailma ettevõtteid koondav ja madalama tasuga [WEBN](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DWEBN) (3%), kulla hinda järgiv [XAD5](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD5) (2%), Nvidia aktsia ([NVDA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DNVDA), 2%) ning LHV Maailma Aktsiad (2%). Võrreldes esimese kvartaliga taandus kulla osakaal uutes ostudes märgatavalt, samal ajal kui tehnoloogia ja laiapõhjalised aktsiafondid tõusid taas tugevamalt esile.

![kk2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk2_2714ffcee8.png)
_*Madalama tasuga alternatiiv._

Ka tehinguaktiivsuse vaates paranes ostuhuvi. Teises kvartalis moodustasid ostud 63,7% ning müügid 36,3% kõikidest tehingutest. Võrreldes esimese kvartali 58,3% tasemega suurenes ostude osakaal 5,4 protsendipunkti, kuid jäi endiselt alla alates 2019. aastast mõõdetud ligikaudu 71% keskmisele tasemele. Kuigi mõned investorid kasutasid turu taastumist ostmiseks, püsis osa investoritest jätkuvalt ettevaatlikuna.

![kk3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk3_428a429b95.png)

Kasvukonto valikus olevate ETFide hinnaliikumised olid teises kvartalis valdavalt positiivsed. Graafikul toodud 51 ETFist lõpetas kvartali tõusuga 41 ning langusega 10. Keskmiseks hinnamuutuseks kujunes ligikaudu 13% ja mediaantootluseks 10%, mis näitab, et tõus ei piirdunud vaid üksikute fondidega.

Suurima tõusu tegi kiibitootjaid koondav [SEC0](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSEC0), mille hind kahekordistus kvartaliga. Väga tugevat tootlust näitasid ka küberturvalisuse fond [ISPY](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPY) (52%), elektriautodele keskenduv [ECAR](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DECAR) (49%), robootika fond [RBOT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DRBOT) (48%) ning tehisintellekti ja suurandmete fond [XAIX](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAIX) (47%). Kasvuaktsiate taastumist peegeldas ka [EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT) 32% tõus, samal ajal kui laiapõhjalised indeksifondid liikusid samuti tugevalt: [SXR8](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8) kallines 19%, [VWRL](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DVWRL) 16% ja [EXSA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXSA) 12%.

Kvartali nõrgimateks osutusid taas krüptovaradega seotud instrumendid ja väärismetallid. Ethereumit järgiv [COINETHE](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DCOINETHE) langes 30% ning Bitcoini järgiv [COINXBE](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DCOINXBE) 16%. Hõbeda hinda järgiv [XAD6](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD6) kaotas samuti 16%, mitme väärismetalli fond [VZLE](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DVZLE) 13% ja kulla hinda järgiv [XAD5](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD5) 11%. See erines selgelt esimesest kvartalist, mil kulla ja mitme teise reaalse vara hinnaliikumine oli olnud üks tugevamaid.

Kvartali lõpus laienes Kasvukonto valik [seitsme uue temaatilise ETFiga](https://news.fp.lhv.ee/uudised/kasvukonto-valik-laienes-ai-kaitsetoeoestuse-ja-kosmose-suunas), mis lisasid investoritele võimalusi investeerida muu hulgas tehisintellekti, kiibitootjatesse, Euroopa pankadesse, kosmosesektorisse, kaitsetööstusesse ning uraani ja tuumaenergiasse. Uute lisanduste ajastuse osas tuleb märkida, et just tehisintellekti ja kiibitootjatega seotud instrumendid kuulusid kvartali tugevaimate hinnaliikujate hulka.

![kk4.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk4_a61494e0c5.png)

Üksikaktsiate seas oli teine kvartal veelgi kontrastsem: 34 aktsiast lõpetas tõusuga 21 ning langusega 13. Keskmiseks hinnamuutuseks kujunes 24,3%, kuid mediaantootlus jäi 8,0% juurde, sest keskmist tõstsid tugevalt mõned erakordselt suure tootlusega aktsiad.

Suurimad tõusjad olid pooljuhtidega seotud ettevõtted. [SNDK](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSNDK) kallines kvartaliga 258%, [MU](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DMU) 242% ja [INTC](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DINTC) 216%. Neile järgnesid Moderna ([MRNA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DMRNA), 38%), [NOVO-B](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DNOVOB) (36%) ja General Electric ([GE](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DGE), 32%). Suured USA tehnoloogiaettevõtted näitasid samuti taastumist: Alphabet ([GOOGL](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DGOOGL)) tõusis 24%, Nvidia ([NVDA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DNVDA)) 15% ning Amazon ([AMZN](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSMZN)) ja Apple ([AAPL](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DAAPL)) kumbki 14%. Microsofti ([MSFT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DMSFT)) tõus jäi tagasihoidlikuks 1% juurde ning Meta Platforms ([META](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DMETA)) lõpetas kvartali 2% langusega.

Kvartali nõrgimateks üksikaktsiateks osutusid AT&T ([T](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DT), -29%), Netflix ([NFLX](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DNFLX), -26%) ja Equinor ([EQNR](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEQNR), -25%). Surve all olid ka mitmed energiaettevõtted, sealhulgas Exxon Mobil ([XOM](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXOM), -19%), Shell ([SHEL](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSHEL), -18%) ja Fortum ([FORTUM](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DFORTUM), -7%). See tähistas selget pööret võrreldes esimese kvartaliga, mil energiaaktsiad olid veel üks tugevamaid valdkondi. Kvartali jooksul täienes üksikaktsiate valik ka uute instrumentidega, sh [SPCX](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSPCX), [NOVO-B](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DNOVOB), [MU](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DMU), [SNDK](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSNDK) ja [ASTS](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DASTS); [SPCX](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSPCX) tootlus on arvestatud alates IPO-st.

![kk5.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk5_5940cc5da0.png)
_Alates IPO-st_.

Kasvukonto valikus olevatest ETFidest teeb regulaarseid väljamakseid 14 fondi. Kvartali lõpu seisuga pakkus kõrgeimat dividenditootlust dollaris noteeritud ettevõtete võlakirjadesse investeeriv [LQDA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DLQDA), mille dividenditootlus ulatus 5,0%ni. Sellele järgnes eurodes maandatud globaalseid ettevõtete võlakirju hoidev [CRPH](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DCRPH) 4,1% dividenditootlusega. Aktsiafondidest olid kõrgema tootlusega dividendimaksjatesse investeeriv [ISPA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPA) (3,7%) ja eurotsooni dividendiaristokraate koondav [SPYW](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSPYW) (3,5%).

Dividenditootluste mediaan jäi kvartali lõpus 2,2% juurde ning keskmine dividenditootlus oli 2,4%. Kiireimat üheaastast dividendikasvu näitas veekäitlusega seotud ettevõtetesse investeeriv [IH2O](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DIH20), mille dividendid kasvasid aastaga 19,5%. Tugevat kasvu näitas ka [EXSA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXSA), mille väljamaksed suurenesid aastaga 11,8%. Kolme aasta vaates paistis enim silma puhta energia fond [INRG](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DINRG), mille dividendide kasv ulatus 21,6%ni. Regulaarseid väljamakseid tegevatest fondidest viis maksavad dividende kaks korda aastas ning üheksa kord kvartalis.

![kk6.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk6_d733271564.png)

Kokkuvõttes kujunes 2026. aasta teine kvartal Kasvukonto investoritele tugevaks taastumise perioodiks. Tehnoloogia, tehisintellekti ja kiibitootjatega seotud instrumendid tõusid taas esiplaanile, samal ajal kui krüptovarad ja väärismetallid liikusid vastuvoolu. Investorite ostuhuvi paranes võrreldes aasta algusega, kuid jäi ajaloolisest keskmisest siiski madalamaks. Portfellide keskmes püsisid endiselt USA suurfirmad, tehnoloogiasektor ja globaalsed aktsiafondid, samas kui valiku laienemine andis investoritele juurde võimalusi ka spetsiifilisemates kasvuteemades.

LHV Kasvukonto on üks populaarsemaid LHV Panga investeerimistooteid. Rohkem infot LHV Kasvukonto kohta leiab [siit](https://www.lhv.ee/kasvukonto).

Kuhu investeeriti LHV Kasvukontoga II kvartalis 2026?

LHV Kasvukonto valikusse lisandusid uued instrumendid, mida saab osta automaatselt ja ka osade kaupa. See tähendab, et investor ei pea ostma tervet aktsiat või fondiosakut, vaid saab investeerida ka väiksema summaga. Kasvukonto kaudu saab investeerida alates ühest eurost ning seadistada nii regulaarseid kui ka ühekordseid sissemakseid.

Kasvukonto valikus olid juba varem olemas nii laiapõhjalised indeksfondid kui ka kitsama valdkonna fondid, näiteks puhta energia, vee, infrastruktuuri, elektriautode, robootika, küberturvalisuse ja tervishoiuinnovatsiooni teemal. Uued lisandused muudavad Kasvukonto instrumentide valiku mitmekesisemaks, eelkõige kiiresti kasvavate valdkondade osas.

Seekord lisandusid valikusse tehisintellekt, kiibitootjate, Euroopa pankade, kosmose, kaitsetööstuse ning uraani ja tuumaenergia ETF-id. Lisaks lisandusid üksikaktsiatena Novo Nordisk, AST SpaceMobile, Micron Technology ja SanDisk.

Uute instrumentide ühine joon on see, et need annavad võimaluse teha Kasvukonto kaudu regulaarseid oste valdkondadesse, mis on viimastel aastatel investorite tähelepanu all olnud: tehisintellekt, andmekeskused, kiibid, kaitsekulutused, kosmosetaristu, tuumaenergia ja ravimitööstus.

**Kokkuvõte uued indeksfondidest**
|      Teema                   |      ETF                                                           |      Sümbol     |      Kulud aastas     |      Kasumi kasutus     |
|------------------------------|--------------------------------------------------------------------|-----------------|-----------------------|-------------------------|
|     AI                       |     Xtrackers Artificial   Intelligence & Big Data UCITS ETF 1C    |     XAIX        |     0,35%             |     Akumuleeriv         |
|     Kiibitootjad                |     iShares MSCI Global   Semiconductors UCITS ETF USD Acc         |     SECO        |     0,35%             |     Akumuleeriv         |
|     Pangad                   |     Amundi EURO STOXX Banks   UCITS ETF Acc                        |     LYBK        |     0,30%             |     Akumuleeriv         |
|     Kosmos                   |     VanEck Space Innovators   UCITS ETF                            |     JEDI        |     0,55%             |     Akumuleeriv         |
|     Kaitsetööstus            |     iShares Global Aerospace   & Defence UCITS ETF USD Acc         |     5J50        |     0,35%             |     Akumuleeriv         |
|     Euroopa kaitsetööstus    |     WisdomTree Europe Defence   UCITS ETF EUR Unhedged Acc         |     EUDF        |     0,40%             |     Akumuleeriv         |
|     Uraan ja tuumaenergia    |     VanEck Uranium and   Nuclear Technologies UCITS ETF A          |     NUKL        |     0,55%             |     Akumuleeriv         |

Kõik lisandunud ETF-id on akumuleerivad ehk fondid ei maksa dividende investorile välja, vaid reinvesteerivad need fondi sees. Kõik tabelis olevad ETF-id kasutavad ka täielikku replikatsiooni ehk nende eesmärk on hoida alusindeksi väärtpabereid võimalikult sarnases koosseisus.

**AI ja kiibitootjad: kaks võimalust samale megatrendile**

AI-teemaline Xtrackersi fond annab laia kokkupuute ettevõtetega, mis on seotud tehisintellekti ja suurandmetega. Fond jälgib Nasdaq Global Artificial Intelligence and Big Data indeksit, on füüsiliselt replikeeritud ja reinvesteerib dividendid. Fondi kogukulu on 0,35% aastas.

Selle fondi suurimad positsioonid näitavad, et AI ei tähenda ainult tarkvarafirmasid. Viimaste avalike positsioonide järgi olid suurimateks osalusteks Samsung Electronics, Micron Technology, SK Hynix, Intel ja Alphabet. Kokku oli fondis 119 üksikpositsiooni ning kümme suurimat moodustasid ligi poole fondi mahust.

Kiibitootjate fond on fokusseeritum. iShares MSCI Global Semiconductors UCITS ETF investeerib ettevõtetesse, mis toodavad kiipe, kiibitootmise seadmeid või muid kiipidega seotud komponente. BlackRocki kirjelduses on fondi eesmärk järgida MSCI ACWI IMI Semiconductors & Semiconductor Equipment Select ESG Screened Capped indeksit.

Selle fondi suurimad positsioonid on Micron Technology, AMD, Taiwan Semiconductor Manufacturing, Broadcom ja Nvidia. See tähendab, et fond annab otsese kokkupuute AI-taristu ühe keskse kihiga: mälukiibid, protsessorid, graafikakiibid ja tootmisseadmed.

Nende kahe fondi vahe on oluline seetõttu, et AI-fond on laiem ja sisaldab ka ettevõtteid, kelle ärimudel on AI-ga seotud kaudsemalt. Kiibitootjate fond on kitsam investeerimisvõimalus sellele, et nõudlus arvutusvõimsuse, mälukiipide ja andmekeskuste taristu järele püsib tugev.

**Euroopa pangad: panus intressidele ja finantssektorile**

Amundi EURO STOXX Banks UCITS ETF on teiste lisandunud instrumentide kõrval selgelt väiksema riskiga indeksfond, andes võimaluse saada osa euroala pankade edust. Fond jälgib EURO STOXX Banks indeksit ning Amundi kirjeldab seda kui euroala pankade indeksit, mis hõlmab näiteks Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Hollandi ja teiste euroala riikide panku.

Fondi suurimad positsioonid olid Banco Santander, BBVA, UniCredit, BNP Paribas ja Intesa Sanpaolo. Kokku oli fondis 29 positsiooni ning kümme suurimat moodustasid üle 75% portfellist.

See tähendab, et fond ei ole väga laialt hajutatud. Selle tootlus sõltub suuresti Euroopa pangandussektori kasumlikkusest, intressikeskkonnast, krediidikvaliteedist ja regulatsioonidest. Positiivne külg on see, et pankade kasumid võivad tugevate netointressimarginaalide korral kasvada. Risk on aga see, et majanduse jahenemine ja krediidikahjude suurenemine võivad sektorit kiiresti survestada.

**Kosmose ETF: väga suure kasvupotentsiaaliga, aga ka riskantne**

VanEck Space Innovators UCITS ETF annab kokkupuute kosmosemajandusega. VanEcki sõnul investeerib fond ettevõtetesse, mis tegutsevad näiteks satelliidiseadmete, kommunikatsioonilahenduste, kosmoseuuringute, rakettide ja kosmoseturismi valdkonnas. Fondi alusindeksisse pääsemiseks peab ettevõttel olema oluline osa tuludest seotud kosmosevaldkonna toodete või teenustega.

Fondi kulumäär on 0,55% aastas ja fondi varade maht oli VanEcki andmetel 2026. aasta juuni alguses umbes 2,5 miljardit dollarit.

Suurimad positsioonid olid Rocket Lab, Planet Labs, AST SpaceMobile, Viasat ja Intuitive Machines. See näitab, et fondi sees on nii raketiettevõtteid, satelliidipilte pakkuvaid firmasid kui ka kosmosest mobiililevi pakkuda üritavaid ettevõtteid.

Kosmosefondi puhul tasub rõhutada riski. See on väga kitsas ja kiiresti muutuv sektor. Paljud ettevõtted on kasvufaasis, osa neist ei pruugi olla veel stabiilselt kasumlikud ning tulemused võivad sõltuda üksikutest projektidest, stardigraafikutest/-õnnestumistest, regulatsioonidest ja kapitali kättesaadavusest.

**Kaitsetööstus: globaalne või Euroopa fookus?**

Kaitsetööstuse teema lisandus valikusse kahe erineva ETF-iga.

iShares Global Aerospace & Defence UCITS ETF annab globaalsema kokkupuute arenenud turgude lennundus- ja kaitsetööstuse ettevõtetega. BlackRocki kirjelduses hõlmab fond ettevõtteid, mis toodavad tsiviil- või militaarlennunduse ja kaitsetööstuse seadmeid, osi, kaitseelektroonikat ja kosmoseseadmeid.

Selle fondi kulumäär on 0,35% aastas ning suurimate positsioonide seas olid Boeing, GE Aerospace, Rolls-Royce, RTX ja Lockheed Martin.

WisdomTree Europe Defence UCITS ETF on kitsam ja Euroopa-kesksem. Fondi indeks on mõeldud jälgima Euroopa kaitsesektori ettevõtteid. WisdomTree andmetel valitakse ettevõtteid kaitsesektori tulude osakaalu järgi ning indeks välistab teatud vastuoluliste relvadega seotud ettevõtted.

WisdomTree fondi suurimad positsioonid olid Thales, BAE Systems, Rheinmetall, Airbus ja Rolls-Royce. Riikide lõikes oli suurim kaal Prantsusmaal, Ühendkuningriigil ja Saksamaal.

Nende kahe kaitsetööstuse ETF-i erinevus on üsna selge. iSharesi fond on globaalsem ja sisaldab palju USA suurfirmasid. WisdomTree fond keskendub Euroopa kaitsetööstusele, mis on saanud hoogu Euroopa riikide kaitsekulutuste kasvust. Investorile tähendab see valikut: kas soovida laiemat globaalset kokkupuudet või kitsamat panust Euroopa kaitsesektori tugevnemisele.

**Uraan ja tuumaenergia: panus elektrinõudluse kasvule**

VanEck Uranium and Nuclear Technologies UCITS ETF annab kokkupuute uraanikaevandajate ja tuumaenergia taristu ettevõtetega. VanEcki kirjelduses on fondi eesmärk pakkuda ligipääsu juhtivatele uraanikaevandajatele ja tuumatehnoloogia ettevõtetele ühe instrumendi kaudu. Fondis on vähemalt 25 ettevõtet ning kulumäär on 0,55% aastas.

Fondi suurimad positsioonid olid Cameco, Samsung C&T, Oklo, Fuji Electric ja NexGen Energy. See tähendab, et fond ei ole ainult uraanikaevandajate fond, vaid sisaldab ka tuumaenergia tehnoloogia, taristu ja arendusega seotud ettevõtteid.

VanEck Uranium and Nuclear Technologies UCITS ETF on seotud laiema elektrinõudluse kasvuga. Andmekeskused, elektrifitseerimine ja energiajulgeolek on pannud osa investoreid uuesti tuumaenergia poole vaatama. Samas on uraani- ja tuumaenergiafondid sageli volatiilsed, sest neid mõjutavad tooraine hind, riiklikud otsused, projektide venimine ja sentiment kogu tuumaenergia suhtes.

**Indeksfondide suurimad positsioonid**
|      ETF                                              |      Suurimad positsioonid                                                    |
|-------------------------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------|
|     Xtrackers Artificial   Intelligence & Big Data    |     Samsung Electronics,   Micron Technology, SK Hynix, Intel, Alphabet       |
|     iShares MSCI Global   Semiconductors              |     Micron Technology, AMD,   Taiwan Semiconductor, Broadcom, Nvidia          |
|     Amundi EURO STOXX Banks                           |     Santander, BBVA,   UniCredit, BNP Paribas, Intesa Sanpaolo                |
|     VanEck Space Innovators                           |     Rocket Lab, Planet Labs,   AST SpaceMobile, Viasat, Intuitive Machines    |
|     iShares Global Aerospace   & Defence              |     Boeing, GE Aerospace,   Rolls-Royce, RTX, Lockheed Martin                 |
|     WisdomTree Europe Defence                         |     Thales, BAE Systems,   Rheinmetall, Airbus, Rolls-Royce                   |
|     VanEck Uranium and   Nuclear Technologies         |     Cameco, Samsung C&T,   Oklo, Fuji Electric, NexGen Energy                 |

Oluline on märkida, et mõni lisandunud üksikaktsia kattub ka uute ETF-idega. Näiteks Micron on suur positsioon nii AI-fondis kui ka kiibitootjate ETF-is. AST SpaceMobile on üks VanEcki kosmosefondi suuremaid positsioone. See tähendab, et investor peaks jälgima, et sama ettevõtte risk ei koguneks portfellis märkamatult mitme instrumendi kaudu.

**Lisandunud üksikaktsiad**

Lisaks ETF-idele lisandusid Kasvukonto valikusse neli üksikaktsiat.
|      Aktsia              |      Sümbol     |      Valdkond                          |      Mida investor sisuliselt    ostab?                                       |
|--------------------------|-----------------|----------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------|
|     Novo Nordisk         |     NOVOB       |     Ravimid                            |     Diabeedi ja rasvumise   ravi, GLP-1 ravimid                               |
|     AST SpaceMobile      |     ASTS        |     Kosmos ja   telekommunikatsioon    |     Kosmosest otse   tavalistele mobiiltelefonidele levi pakkumise projekt    |
|     Micron Technology    |     MU          |     Kiibitootjad                          |     Mälu- ja salvestuskiibid,   AI-andmekeskuste mälunõudlus                  |
|     SanDisk              |     SNDK        |     Mälu ja salvestus                  |     NAND-välkmälu, SSD-d ja   salvestuslahendused                             |

**Novo Nordisk** ([NOVOB](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=NOVOB)) on Taani ravimitööstuse ettevõte, mille põhiteemad on diabeedi ja rasvumise ravi. Ettevõte tegutseb peamiselt kahes segmendis: diabeedi ja rasvumise ravi ning biofarmaatsia. Investorile tähendab Novo Nordisk panust sellele, et rasvumise ja diabeedi ravimiturg kasvab edasi, kuid riskiks on konkurents, hinnasurve ja ravimite arendusega seotud ebakindlus.

**AST SpaceMobile** ([ASTS](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ASTS)) on kõrge riskiga kasvufirma. Ettevõte ehitab kosmosepõhist mobiilsidevõrku, mis peaks töötama tavaliste, muutmata mobiiltelefonidega. See on põnev idee, kuid ka kapitalimahukas ja tehniliselt keeruline ärimudel.

**Micron Technology** ([MU](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=MU)) on üks maailma olulisemaid mälu- ja salvestuslahenduste tootjaid. Ettevõte toob välja, et tema tehnoloogiad on olulised näiteks tehisintellekti ja autonoomsete sõidukite arengus. AI-andmekeskused vajavad üha rohkem kiiret mälu, mistõttu Micronist on saanud üks otsesemaid AI-taristu investeerimisvõimalusi.

**SanDisk** ([SNDK](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=SNDK)) on mälutoodete ja salvestuslahenduste ettevõte. PitchBooki kirjelduse järgi kuulub SanDisk maailma suuremate NAND-välkmälu tootjate hulka ning ettevõte toodab suure osa oma välkmälukiipidest Jaapanis koostöös Kioxiaga. SanDisk oli varem osa Western Digitalist, kuid eraldus iseseisvaks ettevõtteks 2025. aastal.

**Kellele need instrumendid sobida võiksid?**

Uued lisandumised sobivad eelkõige investorile, kes tahab Kasvukonto kaudu olemasolevale portfellile lisada täpsemat kokkupuudet mõne konkreetse valdkonnaga.

AI ja kiibitootjad lisavad portfelli otsesema kokkupuute tehisintellekti taristu ja arvutusvõimsuse kasvuga. Kosmose ETF annab ligipääsu satelliitide, rakettide ja kosmosetehnoloogia ettevõtetele. Kaitsetööstuse fondid võimaldavad panustada riikide kasvavatele kaitsekulutustele. Uraani ja tuumaenergia ETF on seotud elektrinõudluse, energiajulgeoleku ja tuumaenergia võimaliku tagasitulekuga. Euroopa pankade ETF lisab aga hoopis teistsuguse, intressikeskkonnast ja finantssektorist sõltuva poole.

Üksikaktsiate lisandumine annab rohkem paindlikkust, kuid suurendab ka riski. Indeksfond hajutab riski mitme ettevõtte vahel, üksikaktsia puhul sõltub tulemus palju rohkem ühe ettevõtte juhtimisest, kasumlikkusest, konkurentsist ja ootustest.

**Mida enne valimist tähele panna?**

Uued instrumendid muudavad Kasvukonto valiku mitmekesisemaks, kuid mitte tingimata lihtsamaks. Kui portfellis on juba näiteks tehnoloogia, robootika, küberturvalisuse või puhta energia fondid, tasub enne uute AI- või kiibitootjate fondide lisamist vaadata, kui palju sama tüüpi riski portfellis juba olemas on.

Näiteks Micron on oluline nimi nii AI kui ka kiibivaldkonnas. AST SpaceMobile võib olla korraga nii üksikaktsiana kui ka kosmosefondi kaudu portfellis. Kaitsetööstuse fondide puhul võib samuti tekkida kattuvus, sest mõni ettevõte võib esineda mitmes sarnases fondis.

Seetõttu ei peaks uusi instrumente vaatama lihtsalt eraldi võimalustena, vaid osana kogu portfellist. Hea portfell ei pea sisaldama kõiki populaarseid instrumente. Oluline on aru saada, millist riski iga instrument lisab ja kas see sobib investori eesmärgi, ajahorisondi ja riskitaluvusega.


Kasvukonto valik laienes AI, kaitsetööstuse ja kosmose suunas

Dogecoin ([DOGE](https://www.lhv.ee/ibank/investment/trading-view/crypto)) on maailma esimene ja kõige tuntum meemikrüptovara. See loodi 2013. aastal internetimeemi põhjal, mille keskmes oli Shiba Inu koer. Algne idee oli luua lõbus ja kergesti ligipääsetav alternatiiv suurematele krüptorahadele nagu Bitcoin. Aja jooksul kasvas Dogecoin aga naljast üheks tuntumaks digitaalseks varaks kogu krüptoturul.

Tänaseks on Dogecoin üks suurima turuväärtusega meemikrüptovaluutasid ning seda kasutatakse nii maksevahendina kui ka aktiivselt kauplemiseks.

**Kuidas Dogecoin töötab?**

Dogecoin töötab plokiahela tehnoloogial. Plokiahel on avalik ja detsentraliseeritud andmebaas, kuhu salvestatakse kõik tehingud. See tähendab, et puudub üks keskne asutus, kes võrku kontrollib. Selle asemel haldavad võrku tuhanded arvutid üle maailma.

Dogecoin kasutab konsensusmehhanismi nimega Proof-of-Work. See tähendab, et võrgu turvalisuse tagavad kaevandajad, kes kasutavad arvutusvõimsust keeruliste matemaatiliste ülesannete lahendamiseks. Kui kaevandaja leiab lahenduse, lisatakse uus plokk plokiahelasse ning ta saab tasuks uued DOGE mündid.

Proof-of-Work põhineb krüptograafilistel hash-funktsioonidel, mis tagavad tehingute turvalisuse ja muutmatuse. See tehniline mehhanism võib tunduda keeruline, kuid lihtsustatult tähendab see seda, et tehinguid ei saa hiljem muuta ega võltsida.

Dogecoin kasutab Scrypt algoritmi, mis erineb Bitcoini SHA-256 algoritmist. Scrypt loodi eesmärgiga muuta kaevandamine laiemale ringile kättesaadavamaks ning see võimaldab kiiremat plokitootmist.

![Kaevandaja saab tasuks 10 000 DOGE.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Kaevandaja_saab_tasuks_10_000_DOGE_600fbfbb0e.png)

**Dogecoini kiirus võrreldes Bitcoiniga**

Üks olulisemaid erinevusi Dogecoini ja Bitcoini vahel on plokiaeg. Kui Bitcoinis lisatakse uus plokk keskmiselt iga kümne minuti järel, siis Dogecoinis toimub see umbes iga ühe minuti järel. See tähendab, et Dogecoini tehingud saavad kinnituse märgatavalt kiiremini.

Kiirem plokiaeg muudab Dogecoini sobivaks väiksemateks makseteks ja igapäevasteks ülekanneteks. Samal ajal tähendab see ka seda, et uusi DOGE münte tekib võrku pidevalt juurde.

**Kui palju Dogecoine on olemas?**

Erinevalt Bitcoinist ei ole Dogecoinil maksimaalset pakkumise piiri. Iga ploki loomisel tekib 10 000 uut DOGE münti ning kuna plokk luuakse umbes iga minut, lisandub aastas ligikaudu viis miljardit uut münti.

Praeguseks on ringluses üle 140 miljardi DOGE. Kuna kogumaht on juba väga suur, on aastane inflatsioon protsentuaalselt mõõdukas, kuid sellegipoolest jääb Dogecoin jääb inflatsioonilise pakkumisega krüptorahaks.

**Dogecoini ajalugu ja hinnaliikumine**

Dogecoini esimene plokk kaevandati 6. detsembril 2013. Erinevalt paljudest teistest krüptoprojektidest toimus Dogecoini käivitamine nn *fair launch* põhimõttel, mis tähendab, et arendajad ei reserveerinud endale eelnevalt münte.

Aastal 2018 jõudis Dogecoin esmakordselt laiemasse meediakajastusse ning selle turuväärtus ületas lühiajaliselt kahe miljardi dollari piiri. Suurim hinnatõus toimus 2021. aasta kevadel, mil Dogecoini hind tõusis umbes 0,05 euro tasemelt ligi 0,60 euroni vaid mõne nädalaga (+1100%!). Tõusule aitasid kaasa krüptoturu üldine kasv ning Elon Muski avalikud kommentaarid sotsiaalmeedias.

Samas on Dogecoini ajalugu näidanud ka tugevat volatiilsust. Kiiretele tõusudele on järgnenud märkimisväärsed langused, mistõttu on tegemist hinnalt väga kõikuva varaga.

![doge_usd_ytd_2026_daily_return_brand.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/doge_usd_ytd_2026_daily_return_brand_d55cabc72e.png)
_Allikas: CoinGecko_

**Milleks Dogecoini kasutatakse?**

Kuigi Dogecoin loodi algselt internetinaljana, kasutatakse seda täna mitmel eesmärgil: 1) väiksemate maksete tegemiseks, 2) internetis jootraha andmiseks ning 3) kiireteks ja soodsateks ülekanneteks. Tänu kiirele plokiajele ja madalatele tehingutasudele sobib see hästi mikroülekanneteks.

Lisaks on Dogecoin aktiivselt kaubeldav krüptoturul.

**Kas Dogecoin sobib investeerimiseks?**

Dogecoini väärtus sõltub suuresti turu üldisest sentimentist, aktiivsusest ja krüptoturu tsüklitest. Ajalooliselt on selle hind olnud volatiilne, mis tähendab, et väärtus võib lühikese aja jooksul märkimisväärselt muutuda.

Dogecoin võib sobida investorile, kes mõistab krüptoturu riske ja on valmis suuremateks hinnakõikumisteks. Enne investeerimisotsuse tegemist on oluline hinnata oma riskitaluvust ning investeerida vastutustundlikult.

**Kokkuvõtteks** on Dogecoin maailma esimene meemikrüptoraha, mis kasutab Proof-of-Work mehhanismi ja Scrypt algoritmi. Selle plokiaeg on umbes üks minut, mis võimaldab kiiremaid tehinguid võrreldes Bitcoiniga. Dogecoinil puudub maksimaalne pakkumise piir ning igal aastal lisandub ringlusesse uusi münte.

Tänaseks on sellest kujunenud üks tuntumaid ja enimkaubeldud krüptorahasid maailmas. Dogecoini edu taga on suur ja aktiivne kasutajaskond ning hinnaliikumised, mis on hoidnud selle krüptoraha turul tähelepanu keskmes juba aastaid.

Dogecoin: meem, mis kasvas miljardeid väärt krüptovaraks

LHV klientidele ostmiseks-müümiseks saadaolevate krüptovarade nimistu täienes hiljuti, millest üks kannab Hyperliquid. See on spetsiaalselt detsentraliseeritud finantsrakenduste jaoks loodud Layer 1 plokiahel, mille fookus on kiirusel, läbipaistvusel ja madalatel kuludel. Projekti keskmes on detsentraliseeritud tuletisinstrumentide kauplemisplatvorm, mis töötab täielikult plokiahelas.

Erinevalt paljudest teistest DeFi-platvormidest ei kasuta Hyperliquid Ethereumi või mõne muu võrgu infrastruktuuri, vaid omab oma Layer 1 plokiahelat, mis on optimeeritud suure tehingumahu jaoks.

Lihtsustatult öeldes on HYPE Hyperliquidi plokiahela „kütus" ning annab selle omanikele õiguse osaleda platvormi puudutavates otsustes.

Kui Ethereum on justkui suur ja rahvarohke linn, siis Hyperliquid on spetsiaalselt kiireks kauplemiseks ehitatud eraldi kiirtee. HYPE token on selle kiirtee toimimiseks vajalik ressurss.

Tasub märkida, et HYPE ei ole meemikoin ega spekulatiivne internetiprojekt, vaid osa konkreetse tehnilise infrastruktuuri toimimisest.

**Kuidas Hyperliquid töötab?**

Hyperliquid on omaenda Layer 1 plokiahel, mis kasutab konsensusmehhanismi nimega HyperBFT. See on spetsiaalselt loodud kiireks tehingu kinnitamiseks ning võimaldab peaaegu kohest tehingu lõpule viimist, sageli vähem kui ühe sekundiga.

Platvormi eripära on täielikult plokiahelas toimiv order book ehk tellimusraamat. Enamik detsentraliseeritud börse kasutab automaatset turutegijate süsteemi või osaliselt ahelavälist order book'i. Hyperliquidis on kõik tellimused, tehingud ja hinnad nähtavad plokiahelas.

Teine oluline erinevus on see, et tähtajatute futuurilepingute kauplemisel ei rakendata tavapäraseid võrgutasusid. See muudab kauplemise soodsamaks ning kasutajakogemuse sarnasemaks tsentraliseeritud börsidele.

**Mille poolest erineb Hyperliquid teistest detsentraliseeritud börsidest?**

Paljud detsentraliseeritud börsid kasutavad AMM-mudelit, kus hinnad kujunevad ühise varade kogumi (liquidity pool) põhjal. Hyperliquid kasutab traditsioonilisele börsile sarnast tellimusraamatu mudelit, kus ostu- ja müügikorraldused on selgelt nähtavad.

Platvorm suudab töödelda väga suurt arvu tellimusi sekundis ning võimaldab alla ühe sekundi kestvat kinnitusaega. Eriti oluline on see tuletisinstrumentidega kauplemisel, kus kiirus mõjutab otseselt tulemust.

**HYPE tokeni roll ökosüsteemis**

HYPE token täidab mitut funktsiooni. Esiteks kasutatakse seda võrgu turvamiseks staking'u kaudu. Valideerijad panustavad HYPE tokeneid, et tagada võrgu korrektne toimimine. Teiseks võimaldab HYPE osaleda juhtimises. Tokeni omanikud saavad hääletada teatud protokolli puudutavates küsimustes. Kolmandaks kasutatakse HYPE-i ökosüsteemi stiimulite loomiseks, näiteks likviidsuse või arendustegevuse toetamiseks.

Erinevalt meemikointidest ei põhine HYPE väärtus ainult turu tähelepanul, vaid sellel, kui aktiivselt kasutatakse Hyperliquidi infrastruktuuri.

**HYPE tokeni jaotus**

HYPE tokeni kogupakkumine on 1 miljard tokenit. Platvormi käivitamisel jagati 31% kogu pakkumisest ligikaudu 94 000 kasutajale nn airdrop'i kaudu, et tuua token kiiresti ringlusse ja laiendada kasutajabaasi. Ülejäänud osa on suunatud ökosüsteemi arendusse ja pikaajalisse kasvu. Ligikaudu 38,9% on reserveeritud tulevasteks emissioonideks, 23,8% on eraldatud põhimeeskonnale järkjärgulise vabastamisega kuni aastani 2027-2028 ning 6% on ette nähtud Hyper Foundationi tegevusteks. Väiksem osa on suunatud kogukonna toetuseks ja arendusalgatusteks.

HYPE-l on ökosüsteemis selge kasutusotstarve: seda saab kasutada võrgu turvamiseks panustamise kaudu, juhtimisotsustes osalemiseks ning teatud juhtudel tehingutasude tasumiseks. Lisaks rakendatakse piiratud ulatuses tokenite põletamist, mis vähendab ringluses olevat kogust.

**HYPE tokenite jagunemine**
![hype1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/hype1_c2e908068d.png)
Allikas: Hyperliquid

**HYPE hinnaliikumine ja turuareng**

HYPE on suhteliselt uus token ning selle hinnaliikumine on olnud seotud Hyperliquidi kasutajate arvu, kauplemismahu ja DeFi sektori üldise kasvuga.

Nagu paljude krüptovarade puhul, võib ka HYPE hind olla volatiilne. Eriti tugevalt mõjutavad hinda turu üldine riskivalmidus ning platvormi tehnilised uuendused.

**HYPE tootlus alates 2026. aasta algusest**
![hype2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/hype2_a7531c74a7.png)
Allikas: CoinGecko

**Riskid ja eripärad**

Kuigi Hyperliquid on tehniliselt ambitsioonikas projekt, kaasnevad sellega riskid.

Nutilepingud ja plokiahela infrastruktuur võivad sisaldada tehnilisi kitsaskohti. Lisaks võib tuletisinstrumentidega kauplemine olla väga volatiilne ning suure finantsvõimendusega seotud riskid on märkimisväärsed.

Samuti tuleb arvestada, et Layer 1 plokiahelate konkurents on äärmiselt tihe ning pikaajaline edu sõltub kasutajate ja arendajate huvist.

HYPE võib sobida investorile, kes usub detsentraliseeritud kauplemisplatvormide arengusse ning mõistab DeFi-sektori riske.

Selle väärtus on seotud Hyperliquidi kasutusaktiivsuse ja võrgu turvalisusega. Kui platvorm suudab säilitada kõrge kauplemismahu ja tehnilise eelise, võib see toetada ka tokeni nõudlust.

Enne investeerimisotsuse tegemist on oluline hinnata oma riskitaluvust ning mõista, et ka tehnoloogiapõhised projektid võivad näidata tugevaid hinnakõikumisi.

**Kokkuvõtteks** on HYPE Hyperliquidi Layer 1 plokiahela token, mis toetab võrgu turvalisust ja juhtimist. Hyperliquid keskendub kiirele, läbipaistvale ja tehingutasudeta tuletisinstrumentide kauplemisele ning kasutab täielikult plokiahelas toimivat tellimusraamatut.

Erinevalt meemikointidest on HYPE seotud konkreetse tehnilise infrastruktuuriga. Selle tulevik sõltub sellest, kui edukalt suudab Hyperliquid konkureerida teiste detsentraliseeritud ja tsentraliseeritud kauplemisplatvormidega.

HYPE - kiire ja tehingutasudeta DeFi-plokiahela token

Krüptoturg on alustanud aastat nõrgalt ning jäänud tootluselt alla aktsiaturgudele, mis on liikunud uutele rekordtasemetele. Sellest hoolimata on LHV kliendid püsinud aktiivsed ning välja on kujunenud krüptovarad, mida sel aastal kõige enam ostetakse.

LHV klientide enimostetumad krüptovarad alates aasta algusest:

![KRÜPTO.jpg](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/KR_Ue_PTO_dd90dc8045.jpg)

**Bitcoin (BTC)**
Aasta alguses kauples Bitcoin ligikaudu 88 000 dollari juures ning aprilliks on hind langenud umbes 11%, liikudes 78 000 dollari ümbruses. Samal ajal on selle korrelatsioon Nasdaqiga märkimisväärselt vähenenud: kui varem liikusid need varad sageli samas suunas, siis viimastel kuudel on see seos nõrgenenud. Aprillis on tehnoloogiaaktsiaid esindav Nasdaq teinud tugeva tõusu, samal ajal kui Bitcoin on jäänud külgsuunalisemaks, viidates nende omavahelise korrelatsiooni madalale tasemele.

**Ethereum (ETH)**\
Ethereumit on 2026. aastal iseloomustanud teisigi krüptovarasid tabanud volatiilsus. Aprilli seisuga kaupleb ETH ligikaudu 2200-3100 dollari vahemikus, kusjuures pärast nõrka jaanuarit on hind stabiliseerunud umbes 2300 dollari ümbruses. Ethereum säilitab siiski oma positsiooni juhtiva nutilepingute platvormina, mida toetab tugev institutsionaalne huvi ja kasvav reaalmaailma varade tokeniseerimine.

**Uniswap (UNI)**\
Uniswap on detsentraliseeritud börside turu üks liidreid ning selle UNI tokeni väärtust mõjutavad eelkõige platvormi kasutus ja regulatiivne keskkond. 2026. aastal on Uniswap jätkuvalt oluline DeFi infrastruktuuri osa, kuid sektor tervikuna seisab silmitsi konkurentsi ja regulatiivsete väljakutsetega. Samas võib platvormi tulumudeli areng (nt protokollitasude jaotus tokeniomanikele) tugevdada selle pikaajalist väärtuspakkumist.

**Solana (SOL)**\
Solana on 2026. aastal näidanud vastuolulist pilti. Ühelt poolt on võrgu tehnoloogiline areng, näiteks Firedancer kliendi kasutuselevõtt, parandanud oluliselt töökindlust ja läbilaskevõimet. Teisalt on võrgu aktiivsus võrreldes 2025. tipptasemetega vähenenud, mis peegeldab jahedamat turusentimenti. Hoolimata sellest on Solana jätkuvalt üks olulisemaid platvorme DeFi, NFT-de ja teiste plokiahela rakenduste jaoks.

**Cardano (ADA)**\
Cardano on pärast jaanuari järsku langust olnud pigem külgsuunalises liikumises, kaubeldes umbes 0,25-0,30 dollari vahemikus. Projekti fookus on jätkuvalt tehnoloogilisel arengul ja skaleeritavuse parandamisel, sealhulgas uutel uuendustel, mis peaksid suurendama tehingukiirust ja võrgu efektiivsust. Cardano tugevuseks on selle teaduspõhine lähenemine ja energiatõhusus, kuigi konkurents teiste plokiahelatega on tihenenud.

**Fantom (FTM)**\
Fantom on 2026. aastal teinud läbi olulise tehnoloogilise muutuse, liikudes uuele Sonic võrgule, mis parandab oluliselt jõudlust ja tehingukiirust. Üleminekuga kaasneb siiski ka ebakindlus ning turu hinnaliikumine on olnud kõikuv. Fantom püüab eristuda kiire ja odava DeFi platvormina, kuid selle edu sõltub suuresti uue infrastruktuuri kasutuselevõtust ja investorite usaldusest.

**Aave (AAVE)**\
Aave on üks suurimaid detsentraliseeritud laenuprotokolle ning selle fundamentaalnäitajad on püsinud tugevad ka keerulisemas turukeskkonnas. Kuigi 2026. aasta alguses on hind olnud surve all ja esinenud ka üksikuid riskiintsidente, on protokolli kasutus, näiteks lukustatud varade maht, jätkanud kasvu. Aave positsioon DeFi turul püsib tugev, toetudes nii institutsionaalsele huvile kui ka pidevale arendustegevusele.

Kokkuvõttes iseloomustab 2026. aastat krüptoturgudel suur volatiilsus ja ebakindlus, kus isegi suurimad varad ei ole suutnud vältida langust. Samas jätkub arendustegevus ja innovatsioon, mis hoiab turuosaliste huvi kõrgel ka keerulisemates turutingimustes.

_Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud krüptovarasid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, krüptovarade turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda.
Artiklis kajastatud krüptovarade ajalooliste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta._

Milliseid krüptovarasid LHV kliendid enim ostavad?

Professionaalsete turuosaliste käitumise juures on üks oluline tehingute tegemise põhjus riskimaandamine. Olgu selleks siis välisvaluutas arveldav kuid eurodes kulutusi tegev ettevõtja või vilja kasvatav põllumees – mõlemad soovivad end kaitsta ootamatu hinnakõikumise eest. [LHV Trader](https://www.lhv.ee/trader) pakub nii mõnegi võimaluse, kuidas seda läbi tuletisinstrumentide teha saab.


Mõnevõrra üllatuslikult võivad ka tuletisinstrumendid, mida üldjuhul seostatakse kõrgema riskitasemega, olla tegelikkuses abiks riskide maandamisel. Selline strateegia kannab ingliskeelset nime *hedging*. Enamasti kasutatakse selle strateegia rakendamiseks optsioone ja futuure:


**Riskide maandamine futuuridega**


Futuuride puhul on tegemist tuletisinstrumendiga, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. Erinevus optsioonist on aga see, et futuurides pika positsiooni võtjal pole mitte võimalust, vaid on kohustus lepingu lõppedes alusvaraga seotud tehing teha. LHV Traderi kaudu kaubeldavate futuuride puhul toimub tehing läbi rahalise tasaarvelduse, mis tähendab, et füüsilisel kujul olevaid alusvarasid, näiteks tonnide viisi nisu või maisi, investor lepingu lõppedes endale soetama ei pea.


Erinevalt optsioonidest toimub futuuridega ka igapäevane kasumi ja kahjumi ümberhindamine. See tähendab, et futuurilepingu osapooltele kantakse kontole päeva jooksul positsioonis tekkinud kasum või võetakse maha tekkinud kahjum. Viimasel juhul on eriti oluline jälgida, et konto omavahendite osakaal vastaks positsiooni hoidmise nõuetele (*maintenance margin*).


Kuna futuuridega kaubeldakse finantsvõimendusel, on need spekuleerida soovivatele kauplejatele meelsaks varaklassiks. Samas on ka võimalik futuuridega kaitsta oma portfelli ootamatute hinnaliikumiste eest.


Heaks näiteks võiks olla kuivainete tootmisele spetsialiseeruv ettevõte, kes toodab ka nisujahu. Kuna peamiseks tooraineks on nisu, on ettevõtte kasum teravilja turuhinna liikumiste suhtes äärmiselt tundlik. Soovides vältida olukorda, kus nisu hinna tõustes väheneb kasumimarginaal, võtab jahutootja nisufutuurides pika positsiooni, mis kohustab teda tulevikus kindlaks määratud ajal alusvara ostma. Kui nisu turuhind näitab kasvu, ei saa küll ettevõte rahalise tasaarvelduse tõttu endale füüsiliselt madalama hinnaga toorainet osta, kuid kompenseerib kõrgemaid toorainekulusid tänu kasumit toonud futuurile.


LHV Traderis toimib futuuridega kauplemine sarnaselt optsioonidele. Vaatame näidet eelmainitud nisufuuturide ostmisel. Selleks tuleb sisestada sobiv sümbol (näiteks EBM), valida õige väärtpaber ja varaklass (*Futures*) ning seejärel sobiva aegumiskuupäevaga leping (näiteks SEPT). Tehingu tegemiseks avaneb sarnane aken nagu optsioonide puhul. Konkreetse futuuri puhul on hind 208 kuvatud eurodes ühe tonni nisu kohta.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_b3df05e855.jpeg)

![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_84904ad5df.jpeg)
Täites vajalikud väljad ning klikkides „*SUBMIT*“, avaneb tehingu kinnitamiseks uus aken, kus on kuvatud „*Amount*“ all tehingu kogusumma. Kuna antud futuuri puhul hõlmab üks leping 50 tonni nisu, kujuneb lõplikuks hinnaks 10 400 eurot, millele lisandub teenustasu. Tänu finantsvõimendusele ei pea aga investor kogu summat lepingu eest välja käima, vaid peab omama piisavalt tagatist tehingu alustamiseks ning hoidmiseks. Vajalike tagatiste suurusi näeb ridadelt „alustamise tagatis“ (*Initial Margin)* (714 eurot) ja „hoidmise tagatis“ (*Maintenance Margin)* (571 eurot) Tehingu saab kinnitada klikkides nupule „*Transmit*“.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_e24b2a4cdf.jpeg)
Vastupidise tehingu saab teha põllumees, kes nisu kasvatab. Tema võib riskide maandamiseks müüa kevadel futuure, et kaitsta end hinnalanguse eest. Kui hind peaks aga tõusma, saab ta põllult tuleva nisu kõrgema hinnaga maha müüa ja osta müüdud futuurilepingud tagasi.


Riskide maandamine futuuride abil on aga populaarne ka valuutaturul, kus on võimalik välismaiste väärtpaberite omajana end kaitsta valuutakursi kõikumiste eest. Kui Eesti investor on soetanud USA dollarites kauplevaid väärtpabereid, ohustab tema portfelli väärtust välisvaluuta nõrgenemine. Võttes näiteks pika positsiooni EUR/USD (sümbol EUR) kursiliikumist järgivates futuurides, on võimalik dollari nõrgenemise mõju portfellile vähendada.


Kasulik on teada, et valuutafutuuride erinevus teistest futuuridest seisneb selles, et lepingu lõpukuupäeval toimub reaalne vahetustehing, mis tähendab, et lõpuks jääb investori kontole raha uues valuutas. Enne tehingu tegemist tasub investoril alati välja selgitada ka tehingu tegemiseks vajaliku tagatisvara suurus ning ühes futuurilepingus sisalduva aluvara hulk ehk lepingu suurus.


*Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.*   
  
 *Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.*   
  
 *Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.*




Riskimaandusinstrumendid LHV Traderis (futuurid)

Kes elus esimest korda soovib osta aktsiaid, siis võib kogu protseduur esialgu üsna segane tunduda. Millist orderitüüpi kasutada? Mis vahe on turuorderil ja limiitorderil? Kaua need kehtivad? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiame alljärgnevalt ka vastused.


Erinevaid orderitüüpe on olemas tegelikult väga palju - ligi sada ja juba see teadmine võib algajal investoril jalad nõrgaks võtta. Mil moel sellest pikast nimekirjast siis see õige ja kõige parem orderitüüp üles leida? Hea uudis on see, et reaalselt on investori jaoks vaja teada ja tunda ainult kolme orderitüüpi, nendeks on turuorder, limiitorder ja stopp-order.


**Turuorder (MKT) ehk market order -** turuorderi valikul teostatakse aktsiaorder turul kohe parima saadaoleva hinnaga. See on küll kõige kiirem viis aktsiaid turult osta, aga arvestada tuleks ka paari eripäraga. Esiteks ebalikviidsete aktsiate puhul võib ostu- ja müügihinna vahe olla tihtipeale päris suur ja seetõttu võib investor oma üllatuseks avastada, et võrreldes viimase tehingu hinnaga on tema kontole laekunud aktsiate hind oluliselt kõrgem. Teiseks sõltub orderi turule jõudmise kiirus väga palju ka keskkonnast, kust order teele saadeti. Kui teha tehing läbi internetipanga, siis on orderi teekond turule aeganõudvam, sest see liigub sinna maakleri vahendusel ja võib olenevalt sissetulevate orderite mahust aega võtta 1-5 minutit. Kui aga kaubeldakse näiteks LHV Trader platvormil, siis seal maakleri näol vaheetappi pole ja orderi turule jõudmise kiirus sõltub saatja näpuosavusest ning turule jõudes teostatakse order millisekundiga. Esimese variandi puhul võib sõltuvalt aktsia volatiilsusest paar minutit olla üsna pikk aeg ja täitmise hind oluliselt erineda sellest, mis see oli orderi saatmise hetkel.


**Turuorderi puhul tuleb eristada ka erinevaid turge.** Kui edastada turuorder USA börsile, siis saab üldjuhul olla täiesti kindel, et order täidetakse täies mahus, sest Ameerika turg on väga likviidne. Sama ei saa öelda aga näiteks Balti börsi kohta ja lisaks erineb ka turuorderi täitmise loogika. Kui USA ja Euroopa turgudel alustatakse orderi täitmist parimast pakutavast hinnatasemest ja liigutakse järgmiste kõrgemate hinnatasemeteni seni kuniks order täidetud on, siis Skandinaavias ja sealhulgas ka **Baltikumis täidetakse order, tõepoolest, ainult parima hinnaga pakutava koguse ulatuses ning kui müügikogus on väiksem kui ostukogus, siis ostja ülejäänud order tühistatakse.** Näiteks: ostja soovib osta turuhinnaga 1000 x aktsiat, müügipoolel on parimal hinnatasemel aga saadaval ainult 100 aktsiat. Seega ostja kontole jõuab 100 aktsiat ja ülejäänud 900 aktsia ostuorder tühistatakse.


**Limiitorder (LMT) ehk limit order** - limiitorder on parim valik neile, kelle jaoks pole oluline orderi täitmise kiirus vaid pigem selle hind. Limiitorderi puhul määrab ostja kõrgeima hinna, millega ta on valmis aktsiaid soetama ja order täidetakse ainult juhul, kui aktsiahind tõesti ka selle tasemeni kukub. Kui seda ei juhtu, siis jääb order täitmata, sest kõrgema hinnaga aktsiad limiitorderi puhul mitte kunagi ei osteta. Kuid ka siin on paar asjaolu, millega antud orderi puhul arvestada tuleks. Limiitorderi puhul on üsna suur võimalus, et order täidetakse osaliselt ja seda eriti ebalikviidsemate aktsiate puhul. Teine küsimus, mis alati päevakorda kerkib, on olukord, kus aktsia kaupleb madalamal hinnatasemel, kui on orderi limiit. Sel juhul täidetakse order alati turuhinnaga ehk **limiitorder täidetakse alati kas ette antud limiidiga või parema hinnaga.** 


**Stopp-order (STP) ehk stop loss order -** olgu alustuseks öeldud, et kõnealust orderit saab läbi internetipanga kaubeldes **kasutada ainult USA börsil,** aga Traderis laieneb kasutusala ka teistele turgudele. Üldiselt kasutatakse seda orderit siis, kui positsioon on juba soetatud ja nagu nimigi ütleb on see mõeldud kahjumi piiramiseks. Kuigi investorid ostavad aktsiad alati eeldusega, et nende hind ajas tõuseb, siis paraku juhtub ka nii, et ettevõtte fundamentaalsed näitajad võivad ühel või teisel põhjusel halveneda ja aktsiahind hoopis langeda. Just seetõttu peab iga investor enda jaoks valmis mõtlema, mis on tema nö valulävi selle investeeringu hoidmisel. Riskihalduse esimene reegel on, et iga investor peab enda jaoks ära fikseerima taseme, kust tasemelt ta ei soovi seda aktsiat enam edasi hoida. Seda on lihtne määrata, kuid raske sellest kinni pidada, sest kui hind tõepoolest hakkab stop-limiidi hinnale lähedale kukkuma, liigutatakse seda stoppi aina allapoole, sest kahjumite realiseerimine on iga investori elus üks kõige raskemaid otsuseid.


Nagu eelnevalt öeldud, siis STP order on kasutusel ka LHV internetipangas ja tehniliselt näeb orderi aktiveerumine välja järgmine: näiteks on investor otsustanud osta endale 100 aktsiat hinnaga 10 eurot. Ta on otsustanud, et kui aktsiahind kukub 9 euro peale, siis ta ei soovi seda positsiooni enam hoida ja seega paneb ta stopp-orderi 9 euro peale. Kui hind kukub sinna tasemeni, siis aktiveerub stopp-order ja aktsiad lähevad müüki. Oluline on siinkohal meeles pidada, et niipea kui hind stopp-limiiti puudutab muutub see order turuhinnaga orderiks ja tihtipeale võib juhtuda nii, et aktsiad müüakse oluliselt madalamalt tasemelt, seda just juhul, kui mingi uudise mõjul on aktsiahinna liikumine väga kiire. Stopp-orderi puhul rõhutaks eraldi, et **stopp limiit peab olema alati turuhinnast madalamal**, sest vastasel juhul aktiveerub order kohe.


Kõikide orderite puhul **tuleb ka arvestada USA börsi eripäradega,** sest ei eel- ega järelkauplemisel  turuorderit ega stopp-orderit kasutada ei saa ja seda peamiselt seetõttu, et väljaspool regulaarset kauplemisaega on turg üsna õhuke.  Võimalus on ka stopp-orderit kombineerida limiitorderiga ning valida nii kahjumi piiramise tase kui ka soovitud müügihind ühes orderi kombinatsioonis. Kui üks orderitest täidetakse, siis teine tühistub automaatselt.


Kõigi eelpool kirjeldatud orderitüüpide puhul tuleb **nendega koos valida ka orderi kehtivusaeg**. On olemas **päevaorder (day order),** mis on kehtiv kuni turupäeva lõpuni ja **tühistamiseni order (GTC)** ehk good til cancelled. Turuorderi puhul on lugu lihtne, sest seal saab tegu olla ainult päevaorderiga, kuna order täidetakse üldjuhul kohe parima saadaoleva hinnaga. Limiitorderi korral saab investor aga kehtivusaega valida - päevaorderi puhul order tühistub päeva lõpus automaatselt ja GTC order jääb üles kvartaliks, kui seda vahepeal ei tühistata või täideta.


Nagu eelnevalt öeldud, siis aktsiate ostu- ja müügitehingud saab edukalt läbi viia ainult paari orderitüübi spetsiifikat tundes. Seega, kellel esimene aktsiatehing veel väikeste tehniliste takistuste taha on jäänud, saab nüüd oma esimese orderi julgelt teele saata.




Edukas tehing algab õigest orderist

Kes on vähemalt ühe aktsiatehingu oma elus börsil teinud, teab juba, et aktsiahind on selles protsessis väga oluline. Kust hinnainfot saab, palju see maksab ja kas seda vajab iga investor – neile küsimustele leiame alljärgnevalt erinevate platvormide ja börside lõikes ka vastused.


Turuinfo või hinnainfo kätkeb endas aktsiahinna ja tehingutega seotud teavet ja konkreetse instrumendi puhul sümbolit, börsi koodi ja viimase tehingu taset. Turuinfo kiirus on turuosaliste jaoks äärmiselt oluline ja sestap kasutatakse info kogumiseks ja edastamiseks spetsiaalset tehnoloogiat, et seda tohutut andmevoogu kiiresti edastada.


Kuna turuinfo on väga komplitseeritud teenus, siis on reaalajas hinnainfo ka üldjuhul tasuline ja teenuse hind erineb nii turgude kui ka instrumentide lõikes. Küll aga pakuvad mõningase hilinemisega turuinfot  väga paljud finantsportaalid nagu näiteks [Yahoo Finance](https://finance.yahoo.com), [Google Finance](https://finance.google.com), [Bloomberg](https://www.bloomberg.com) või [Investing.com](https://www.investing.com) jt.


Börsil tegutsevad turuosalised jagunevad laias laastus kahte gruppi: investorid ja kauplejad. Sellest tulenevalt ei pea investorid reaalajas hinnainfot väga kriitiliseks vajaduseks ning on valmis kulude kokkuhoiu nimel leppima ka viitega hinnainfoga. Kauplejate jaoks aga on hinnainfo kättesaadavuse kiirus lausa eluliselt oluline, sest see võib anda märkimisväärse eelise teiste turuosaliste ees. Seetõttu kasutavad kauplejad turul tegutsemiseks spetsiaalseid kauplemisplatvorme.


LHV Trader on mõeldud eelkõige aktiivsematele turuosalistele ja läbi kauplemisplatvormi on võimalik Traderi kasutajal tellida endale ka huvipakkuva börsi hinnainfo. Tellimiseks tuleb Traderis valida päises asuvast menüüribalt Account-> Market Data Subcribtion Manager. Alternatiivina võib sisse logida kasutades LHV Trader kontohalduse [lehekülge](https://www.clientam.com/sso/Login?partnerID=LHV123). Mõlemal juhul avaneb kontohalduse aken, kust tuleks valida Manage Account -> Trade Configuration-> Market Data. Sealt edasi avaneb valik juba erinevate regioonide lõikes. Näiteks, kui on huvi USA börside hinnainfo vastu, siis tuleks valida North-America.


USA turu puhul tuleks valida jaotusest Quote Bundles (US Equity and Optsions Add-On Streaming Bundle), mis sisaldab endas kõigi USA börside ja ka optsioonide reaalajas hinnainfot. Futuuride jaoks peaks valima lisaks selle börsi hinnainfo, kus kaupleb huvipakkuv futuur. Euroopa puhul tuleb hinnainfo valida iga riigi börsi jaoks eraldi. Lisainfot konkreetse turuinfopaketi kohta saab, kui asetada hiir turu nimetuse peale. Samuti on võimalik kasutada virtuaalset turuinfo assistenti, kus sümboli sisestamisel näeb, millisel börsil antud aktsia kaupleb.


Kui aga on huvi väga konkreetse sektori või aktsia vastu, siis on võimalik tellida turuinfo ühele USA turule eraldi. Näiteks, kui kaubeldakse peamiselt tehnoloogiaaktsiatega, siis piisab täiesti Nasdaqi hinnainfost ja saab kulusid piirata. Kui aga fookus on peamiselt ETF-l (Exchange Traded  Funds ehk turul kaubeldavad fondid), siis saab enamusel juhtudest hakkama ainult AMEX hinnainfoga, sest enamus ETF-e kauplevad AMEX-il. Kui on soov näha tellitud turgudele ka eelturu hinnainfot, tuleks lisaks konkreetse turu paketile tellida juurde eraisikul „US Securities Snapshot and Futures Value Bundle“ ja ettevõttel Professional US Securities Snapshot Bundle“ paketid, mille hind on 10 USD kuus, juhul kui teiste pakettide eest makstav teenustasu ei ületa 30 USD kuus. Viimasel juhul on pakett tasuta.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_9f7cd1461e.jpeg)
Nagu eelnevalt öeldud, on reaalajas hinnainfo tasuline teenus ja sestap tuleks tähelepanu pöörata ka kuludele ning hinnainfo otstarbekusele. Kes on Trader konto avanud ettevõtte nimele, neil tuleb arvestada suurema kuluga (USA Quote Bundles 125 USA dollarit kuu). Samas eraisikutele on sama teenus oluliselt odavam ja piirdub ainult 4.50 dollarilise tasuga kuus. Peale valiku tegemist tuleb see veel üle kinnitada ja ongi reaalajas hinnainfo tellitud. Teenus aktiveerub üldjuhul kohe (maksimaalselt 1 ööpäeva jooksul) ja tasu võetakse Trader kontol 15 kuupäeva paiku.  LHV Trader hinnainfo paketid leiab <https://www.lhv.ee/et/traderi-infotasud> lehelt.


Kes aga reaalajas hinnainfot enda jaoks ebaotstarbekaks peab, siis võib sellest teenusest ka loobuda. Kui hinnainfot tellitud ei ole, kuvatakse Traderis 15 minutilise viitega hinnad, mis iseenesest tehingu tegemist ei takista, sest aktsiate ost või müük toimub ikka reaalajas hinnainfo põhjal.


Kuna erinevatel börsidel saab kaubelda ka läbi LHV internetipanga, siis olgu öeldud, et internetipangas kuvatakse aktsiahinnad alati 15 minutilise viitega ja sellega tasuks oma orderi sisestamisel kindlasti  arvestada. On ka aktsiaid, mille hindu uuendatakse ainult 1 kord kuus manuaalselt (näiteks Jaapan, Hong-Kong, Kanada Venture ).  Sellest tulenevalt ei pruugi orderi eelvaade või väärtpaberikonto koondväljavõtte peegeldada väga täpset ja ajakohast infot, aga taas rõhutaksin, et tehingud toimuvad alati reaalajas hinnainfo põhjal.


Balti börside hinnainfo on 15 minutilise viitega kättesaadav börsi enda kodulehelt <http://www.nasdaqbaltic.com/> ja investeerimisteenuste lepingu omanikule LHV Finantsportaali lehelt "[Turud ja hinnad"](https://fp.lhv.ee/market) -> "[Balti väärtpaberid](https://fp.lhv.ee/market/baltic)" või [Powertraderis](https://fp.lhv.ee/news/5185737).


Hinnainfo tellimisel tuleks enda jaoks läbi mõelda, kas selle teenuse järgi on otsene vajadus ja kas kaasnev kulu ennast ka õigustab. Kui aga reaalajas hinnainfo on börsil tegutsemiseks väga vajalik, siis on see vaid mõne hiirekliki kaugusel.




Kuidas orienteeruda turuinfo maailmas?

Seekordses episoodis arutame Nvidia plaani luua maailma suurimate varahalduritega eraldi rahastusplatvorm AI-taristu ehitamiseks. Lisaks tuleb juttu USA töötururaportist, vase hinnatõusust, Kasahstani katsest meelitada uute maksureeglitega tagasi krüptokaevandajaid, Euroopa kuumalaine mõjust parmesani tootmisele ning Poola majanduse kasvavast tähtsusest Euroopa Liidus.

Turutegijad teevad järgmisel nädalal taasiseseisvumispäeva eel väikese pausi ja on tagasi 26. augustil!

Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.

Kuula saadet järgnevatest kanalitest:

[SoundCloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/naedal-turgudel-12-08-2026-kas?si=014014c62c2a4d9aaa485ce172ad3a04&utm_source=clipboard&utm_medium=text&utm_campaign=social_sharing)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/7nKrU9X9Y1GJYNb0UgjpaG?si=c52742e0d43347fb)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/us/podcast/n%C3%A4dal-turgudel-12-08-2026-kas-ai-on-tegelikult-alles/id1338711071?i=1000782955586)

<iframe data-testid="embed-iframe" style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/episode/7nKrU9X9Y1GJYNb0UgjpaG?utm_source=generator&si=f20eae043e1d4c67" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>

Nädal turgudel: kas AI on tegelikult alles tõusutsükli alguses?

Pärast suvepausi võtavad Nelli ja Triinu kokku juulikuu tormilisemad sündmused finantsturgudel ning arutavad, mis viis AI-aktsiate järsu languse ja kiire taastumiseni. Lisaks tuleb juttu SpaceX-i ja AMD värsketest tulemustest, Eesti euroala keskmisest madalamast inflatsioonist, Singapuri majandusest ning Hiina plaanist tuua kaupu Euroopasse Maroko ja Türgi kaudu, et tollimaksudest mööda hiilida.

Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.

Kuula saadet järgnevatest kanalitest:

[SoundCloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/naedal-turgudel-05-08-2026?si=129873e854aa4df1b9c09675a5282cc9&utm_source=clipboard&utm_medium=text&utm_campaign=social_sharing)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/0B9gQYjDV3kdvcTp17iPsf?si=06c5c4a4e060446f)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/us/podcast/n%C3%A4dal-turgudel-05-08-2026-eesti-inflatsioon-murdis-mustri/id1338711071?i=1000780043396)

<iframe data-testid="embed-iframe" style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/episode/0B9gQYjDV3kdvcTp17iPsf?utm_source=generator&si=36b77f917b2846ce" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>

Nädal turgudel: Eesti inflatsioon murdis mustri

Hooaja viimases episoodis arutavad Nelli ja Triinu, millised makroriskid võivad kujundada 2026. aasta teist poolaastat. Arutletakse, kas arenevad turud pakuvad investoritele tegelikult hajutust USA AI-aktsiate kõrval, ja räägitakse Meta ning Microsofti värsketest sammudest. Lisaks kuulete Investeerimisfestivali olulisematest tähelepanekutest. Kohtume taas 5. augustil!

Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.

Kuula saadet järgnevatest kanalitest:

[SoundCloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/08-07-2026-naedal-turgudel-mis?si=1bf4f629a6224e24b89cbf073bec21f8&utm_source=clipboard&utm_medium=text&utm_campaign=social_sharing)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/5iawdfsKUKabu6zkhwWPiP?si=73ec940eca014f85)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/us/podcast/08-07-2026-n%C3%A4dal-turgudel-mis-ootab-investoreid-aasta/id1338711071?i=1000775951859)

<iframe data-testid="embed-iframe" style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/episode/5iawdfsKUKabu6zkhwWPiP?utm_source=generator&si=42c0a43426de43cc" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>

Nädal turgudel: mis ootab investoreid aasta teises pooles?

LHV Finantsportaal
Loe täna, millest homsed ajalehed kirjutavad.
Investeerimine, uudised, analüüsid, foorum, Kasvukonto, podcastid, investeerimiskool

LHV Finantsportaal

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV Pensionifond Julge	8.65%	11.62%	8.71%
LHV Pensionifond Ettevõtlik	5.76%	9.97%	7.68%
LHV Pensionifond Tasakaalukas	3.32%	7.52%	5.81%
LHV Pensionifond Rahulik	1.72%	5.76%	3.17%
LHV Pensionifond Indeks	16.75%	18.96%	10.54%

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV Pensionifond Aktiivne III	8.37%	11.81%	7.82%
LHV Pensionifond Indeks III	16.84%	18.86%	10.57%

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV World Equities Fund	5.15%	9.64%	3.53%
LHV Euro Bond Fund	0.72%

Uudised

Tallinna börsi teine kvartal näitas et käive ja kasum ei liigu alati koos

USA tulemustehooaeg tõstab latti veel kõrgemale

EKP paus ei anna Euroopa aktsiatele veel rohelist tuld

Foorum

Investeerimine

Foorum

Vaba teema

RSS

Börsiteated

RSS

Uudised

Balti ühisturg

Podcastid

Õppevideod

Investeerimistulu deklareerimine eraisikuna

Raamatukogu