Börsiteade

Artiklid

Arvamusplats

Kasvukonto

Krüptovarad

LHV Trader

Podcastid

2026\. aasta alguses on globaalne konteinerlaevandus sattunud uude geopoliitilisse turbulentsi. Kui varem on sektor pidanud silmitsi seisma nii pandeemiast tingitud piirangute kui nõudluse kõikumisega, siis seekord on keskmes Lähis-Ida konflikt, eelkõige Iraani tegevus ja sellega seotud julgeolekuriskid. Oluline murdepunkt on olnud Hormuzi väina praktiliselt sulgumine ning jätkuvad ohud Punases meres, mis on muutnud tavapärased kaubateed ebastabiilseks.

Turul tegutsevad ettevõtted kirjeldavad olukorda kui Metsikku Läänt, kus tingimused on muutunud paindlikuks ja riskid on nihkunud suures osas klientide kanda. Näiteks on laevandusettevõtted hakanud kasutama lepingulisi klausleid, mis võimaldavad neil konteinerid maha laadida lähimas turvalises sadamas, mitte algselt kokkulepitud sihtkohas. Sellised arengud on viinud selleni, et Lähis-Itta suunduvad kaubad võivad maanduda hoopis Indias või Araabia Ühendemiraatide väiksemates sadamates, kust kliendid peavad ise edasi logistikat korraldama.

Lisaks füüsilistele häiretele on tekkinud ulatuslikud ummikud. Hinnanguliselt on piirkonnas kinni tuhandeid aluseid ning logistika toimib osaliselt ajutiste lahenduste alusel. Kaubad, mis varem liikusid otse sadamast sadamasse, vajavad nüüd vahepealseid ümberlaadimisi ja maismaatransporti, mis suurendab nii ajakulu kui ka keerukust.

**Veohinnad ja kulude plahvatus**

Kuigi globaalne konteinerhindade tase ei ole jõudnud Covidi-aegsete tippudeni, on Lähis-Ida suunal toimunud väga järsk hinnatõus. Konkreetsetel liinidel on hinnad kasvanud mitmekordselt, näiteks Ühendkuningriigist Dubaisse liikuva konteineri hind on tõusnud ligikaudu 1500 dollarilt ligi 6000 dollarini.

Kulude kasvu taga on mitu tegurit. Esiteks on järsult kallinenud sõjariski kindlustus. Teiseks on tõusnud kütusehinnad, mida veavad ülespoole nafta hinna tõus ja tarneahela katkestused. Kolmandaks lisavad laevandusettevõtted erinevaid lisatasusid.

Samas tuleb rõhutada, et globaalne mõju on seni olnud piiratud. Näiteks Shanghai-Põhja-Euroopa liinil tõusid hinnad vaid umbes 11%, jäädes oluliselt alla pandeemiaaegsetele tasemetele. Seega on tegemist pigem regionaalse probleemiga, mille mõju sõltub konflikti kestusest.

**Miks see mõjutab ZIM-i eriti tugevalt?**

Ka varem meie finantsportaalist läbi käinud ZIM Integrated Shipping on eriline selle poolest, et tegemist on Iisraelis asutatud laevandusettevõttega, mille tegevus on otseselt seotud piirkonna geopoliitikaga. Ettevõte opereerib globaalselt enam kui 90 riigis ja teenindab umbes 300 sadamat, keskendudes valitud kaubandusliinidele, kus tal on konkurentsieelis.

See tähendab, et Lähis-Ida konflikt mõjutab ZIM-i kahel viisil. Negatiivse poole pealt on riskid selgelt kõrgemad. Ettevõte ise toob oma aruandes välja, et geopoliitiline ebastabiilsus, sealhulgas konflikt Iraaniga ja Houthi rünnakud, mõjutab vedude teekonda, suurendab kindlustuskulusid ja võimet säilitada äritegevuse järjepidevus.

Samal ajal on ZIM-i ärimudel paindlikum kui paljudel suurematel konkurentidel. Ettevõte rõhub oma võimele kiiresti kohandada laevastiku kasutust vastavalt turuolukorrale, osutudes praeguses kriisiolukorras oluliseks eeliseks, sest laevu saab suunata kõrgema hinnatasemega liinidele.

Lisaks on tekkinud olukord, kus mõned suured konkurendid on teatud piirkondades teenuse ajutiselt peatanud. Näiteks on viiteid, et osa vedajaid on vähendanud teenindust Iisraeli suunal, mis võib jätta ZIM-ile suurema turuosa strateegiliselt olulistel liinidel.

**Tugev kasumlikkus, kuid langevad hinnad**

ZIM-i viimased majandustulemused peegeldavad sektori tsüklilisust. 2025. aastal teenis ettevõte 6,9 miljardi dollari suuruse käibe ja 481 miljoni dollari suuruse puhaskasumi. Kuigi need numbrid on endiselt tugevad, on need oluliselt madalamad kui 2024. aasta tulemused, mil kasum ulatus üle 2 miljardi dollari.

Languse peamine põhjus on olnud veohindade normaliseerumine. Keskmine veotariif konteineri kohta langes 2025. aastal 1551 dollarini, võrreldes varasema aasta 1888 dollariga. See näitab, kui tundlik on ZIM-i kasumlikkus turuhindade suhtes.

Samas eristub ZIM konkurentidest oma agressiivse dividendipoliitika poolest. Ettevõte maksab välja ligikaudu 30-50% puhaskasumist ning on viimase viie aasta jooksul jaotanud investoritele kokku umbes 5,8 miljardit dollarit, mis on üle 25 korra rohkem kui IPO käigus kaasatud kapital.

Dividendimaksed on aga äärmiselt tsüklilised, nagu ka laevandussektor isegi. 2022. aasta rekordtulemuste ajal ulatus dividend koguni 28,55 dollarini aktsia kohta, kuid turu normaliseerudes on see langenud oluliselt madalamale tasemele. Viimastel aastatel on dividend püsinud ligikaudu 4-5 dollari juures aktsia kohta ning 2026. aasta esimese kvartali makseks on juba välja kuulutatud 0,88 dollarit aktsia kohta.

See tähendab, et ZIM ei ole klassikaline stabiilne dividendimaksja, vaid pigem iseloomustab teda tsüklilisus nii majandustulemustes kui dividendides. Kõrgete veohindade perioodil on dividenditootlus väga atraktiivne, kuid nõrgema turu korral võib see kiiresti väheneda.

**ZIM: dividendid ja dividenditootlus**
![zim dividend.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/zim_dividend_a69a25922e.png)
*Allikas: ZIM Integrated Shipping*

**Mis veab aktsia hinda?**

Viimase aja aktsiahinna tõusu taga on kaks peamist tegurit. Kõige olulisem neist on olnud väljaostupakkumine Saksa laevandusgigandi Hapag-Lloydi poolt. Tehingu hinnaks on umbes 35 dollarit aktsia kohta, mis tähendas ligikaudu 58% preemiat võrreldes varasema turuhinnaga. Selline preemia tekitas investorites tugeva ostuhuvi ja tõi kaasa aktsia kiire tõusu.

Samas ei kauple aktsia endiselt täpselt pakkumise tasemel, mis viitab turu teatavale skepsisele. Põhjuseid on mitu. Esiteks on tehingu lõpuleviimine seotud regulatiivsete riskidega ning sealhulgas mängib rolli Iisraeli riigi oluline mõju ettevõtte kontrolli üle. Teiseks on geopoliitiline olukord keeruline, mis võib mõjutada nii tehingu heakskiitu kui ka ettevõtte tegevust.

Lisaks on investorite tähelepanu pälvinud ZIM-i tegevjuhi suur aktsiate müük enne tehingu lõpuleviimist. Kuigi see võib olla seotud kasumi realiseerimisega, on see tekitanud küsimusi tehingu kindluse ja juhtkonna ootuste kohta.

**Hinnaliikumine: ZIM Integrated Shipping ([ZIM](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DZIM))**
![zim1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/zim1_80b84903e8.png)
_Allikas: Investing.com_

**Kas Lähis-Ida kriis on ZIM-ile pigem hea või halb?**

Lühiajaliselt võib kriis ZIM-i jaoks olla isegi positiivne. Veohindade tõus ja konkurentide taandumine teatud liinidelt võivad suurendada tulusid ja turuosa. Laevandus on ajalooliselt sektor, kus kriisid toovad sageli kaasa hinnatõusu ja kasumlikkuse paranemise.

Pikemas perspektiivis on pilt aga keerulisem. Kui konflikt püsib, kasvavad kulud, riskid ja ebakindlus. Lisaks võib globaalne kaubavahetus väheneda, eriti kui kõrged naftahinnad hakkavad majandust laiemalt pidurdama.

Seega sõltub ZIM-i tulevik suuresti sellest, kas praegune olukord jääb ajutiseks või kujuneb pikemaks geopoliitiliseks ümberkorralduseks. Praegu on ettevõte positsioonis, kus ta võib kriisist võita, kuid samal ajal on ta ka üks kõige otsesemalt riskidele avatud laevandusettevõtteid maailmas.

2026. aasta alguses on konteinerlaevandus sattunud geopoliitilisse turbulentsi. Lähis-Ida konflikt, Iraani tegevus ning Hormuzi väina sulgumine ja ohud Punases meres on muutnud peamised kaubateed ebastabiilseks ja suurendanud ebakindlust sektoris. Kuidas kõik see mõjutab ZIM-i?

Kriis laevanduses - kas ZIM võidab või kaotab?

Nafta- ja energiaturg on investorile üks tundlikumaid sektoreid, sest hinnad ei liigu siin ainult ettevõtete tulemuste, vaid ka geopoliitika, inflatsiooni ja globaalse majanduse järgi. Kui tehnoloogiasektoris jälgitakse sageli kasumikasvu ja intressimäärasid, siis energiasektoris võib aktsiahindu liigutada sama palju ka ainuüksi küsimus sellest, kas tankerid pääsevad läbi Hormuzi väina või kas tootjad suudavad pakkumist piisavalt kiiresti kasvatada.

Viimased aastad on hästi näidanud, kui kiiresti võib energiaturu meeleolu muutuda. Kui turule tekib oht, et nafta või gaasi pakkumine häirub, kerkib hind kiiresti. Selle taga on lihtne loogika: maailmamajandus vajab endiselt suures mahus fossiilkütuseid, kuid uut tootmisvõimsust ei saa turule tuua üleöö. Uute naftaväljade, torujuhtmete või LNG-taristu rajamine võtab aastaid. Seetõttu reageerib turg võimaliku puudujäägi kartuses järsult.

**Energiasektor liigub sageli erinevas rütmis kui aktsiaturg tervikuna**
![sp 500 vs energy.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/sp_500_vs_energy_429a6c9eb5.png)
_Allikas: Bloomberg_

Investori jaoks tähendab see, et energiasektoris tegutsevad ettevõtted ei liigu kõik ühtemoodi. Nafta ja gaasi tootjad, nagu Exxon Mobil ([XOM](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XOM)), Chevron ([CVX](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=CVX)), ConocoPhillips ([COP](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=COP)) või EOG Resources ([EOG](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EOG)), on tavaliselt otsesemalt seotud toormehinnaga. Kui nafta hind tõuseb, paraneb sageli ka nende rahavoog ja kasumiväljavaade. Samas ei piirdu energiasektor ainult tootjatega. Näiteks rafineerijad nagu Marathon Petroleum ([MPC](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=MPC)) või Valero Energy ([VLO](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VLO)) sõltuvad rohkem sellest, kui tugevad on rafineerimismarginaalid, ning energiatehnoloogia ettevõtted nagu Siemens Energy ([ENR](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ENR)) peegeldavad juba laiemat elektrifitseerimise ja võrkude investeerimistsüklit.

Just see muudab energiasektori täna huvitavaks. Ühelt poolt on vana maailm, kus nafta hind sõltub OPEC+ otsustest, geopoliitilistest konfliktidest ja majanduskasvust. Teiselt poolt on uus maailm, kus kasvavad elektrivõrgud, taastuvenergia, akusalvestus ja andmekeskuste energiavajadus. Investor ei vaata enam ainult seda, mis toimub naftabarreli hinnaga, vaid ka seda, kuidas muutub kogu energiasüsteem.

Ajalugu aitab seda paremini mõista. 1970. aastate naftakriis, 1990. aasta Lahesõda ja 2022. aasta energiahindade hüpe näitasid, et naftašokk ei mõjuta ainult energiasektorit. Kallim energia survestab tarbijaid, kasvatab ettevõtete kulusid ja võib kiirendada inflatsiooni. Seetõttu võib energiasektor küll lühiajaliselt tõusta, kuid laiem aktsiaturg ei pruugi sellest võita. Kõrgemad energiahinnad tähendavad sageli aeglasemat majanduskasvu ja suuremat ebakindlust.

Sama oluline on mõista, et energiaturg liigub tsüklitena. Kõrged hinnad parandavad tootjate kasumeid, kuid need kutsuvad tavaliselt esile ka uue pakkumise. Kui hind püsib kaua kõrge, muutuvad tasuvaks uued projektid, puurimine suureneb ja turule tuleb lisamahtu. Teisel pool hakkab liiga kallis energia nõudlust pidurdama. See tähendab, et energiasektori tugevus võib olla suur, kuid see ei ole tavaliselt lineaarne ega püsiv.

Lisaks üksikaktsiatele jälgitakse energiaturgu sageli ETF-ide kaudu. Näiteks Xtrackers MSCI World Energy UCITS 1C ETF ([XDW0](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XDW0)) koondab suuri energiaettevõtteid üle maailma ning annab pildi sellest, kuidas sektor tervikuna liigub. Nafta enda hinnaliikumist peegeldavad rohkem sellised fondid nagu WisdomTree Brent Crude Oil ([OOEA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=OOEA)). Oluline on siiski vahet teha, kas räägitakse energiaettevõtete aktsiatest või toormehinnast endast, sest need ei liigu alati samas tempos.

Tulevikku vaadates jääb energiaturg kahe suure jõu vahele. Üks on lühiajaline geopoliitika: konfliktid, sanktsioonid, tootmiskärped ja tarnehäired. Teine on pikaajaline megatrend, kus elekter muutub majanduses järjest olulisemaks. See ei tähenda, et nafta roll kaoks kiiresti, kuid tähendab, et energiasektorit ei ole saa enam seostada üksnes fossiilkütustega. See on üha enam seotud ka elektri, võrkude ja energiatehnoloogiaga.

Investorile teeb see sektori korraga atraktiivseks ja keeruliseks. Energiaturg võib pakkuda tugevaid liikumisi, kuid seda juhivad sageli tegurid, mis jäävad ettevõtte enda kontrollist välja. Just seetõttu tasub seda sektorit vaadata laiemas kontekstis ehk mitte ainult kui panust nafta hinnale, vaid kui peeglit sellest, kuidas maailmamajandus, geopoliitika ja energiasiire omavahel kokku põrkuvad.

Energiaturg on investoritele oluline, sest seda mõjutavad lisaks majandusele ka geopoliitika ja energiasiire. Sektor pakub nii võimalusi kui riske, peegeldades korraga nafta hinnaliikumisi, elektrifitseerimist ning globaalse nõudluse ja pakkumise tasakaalu muutusi.

Energiaturg fookuses: mis liigutab hindu?

Seekordses episoodis:
- Vinduv Iraani sõda ja naftahindade šokk
- Meta kavatsus koondada 20% töötajatest
- Droonitarkvara arendaja muljetavaldav IPO
- Nvidia ambitsioonikad AI ja isesõitvate autode plaanid
- Keskpankade dilemmad intressimäärade ja inflatsiooniga
- LHV investeerimismängu Börsihai lõpuni on jäänud kuu

Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.

Kuula saadet järgnevatest kanalitest:

[SoundCloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/18-03-2026-naedal-turgudel-kas?utm_source=clipboard&utm_medium=text&utm_campaign=social_sharing&si=aa4c0001f4334a168c53486ff4079a36)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/6QfYrLTvLyVKXhMLxzF2jE?si=9XYnqdcuSLuEzAHGw_2CGA)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/us/podcast/18-03-2026-n%C3%A4dal-turgudel-kas-s%C3%B5da-t%C3%B5stab-naftahinna/id1338711071?i=1000755960394)

<iframe data-testid="embed-iframe" style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/episode/6QfYrLTvLyVKXhMLxzF2jE?utm_source=generator" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>

Seekordses episoodis:
- Vinduv Iraani sõda ja naftahindade šokk
- Meta kavatsus koondada 20% töötajatest
- Droonitarkvara arendaja muljetavaldav IPO
- Nvidia ambitsioonikad AI ja isesõitvate autode plaanid
- Keskpankade dilemmad intressimäärade ja inflatsiooniga

Nädal turgudel: kas sõda tõstab naftahinna 200 dollarini?

OMX Tallinn

OMX Riga

OMX Vilnius

OMX Baltic Benchmark GI

LHV World Equities Fund

LHV Euro Bond Fund

LHV Pensionifond Julge

LHV Pensionifond Ettevõtlik

LHV Pensionifond Tasakaalukas

LHV Pensionifond Rahulik

LHV Pensionifond Indeks

LHV Pensionifond Aktiivne III

LHV Pensionifond Indeks III

Mõru üllatus: šokolaad on Eestis üks Euroopa kalleimaid

Välismaal tööd tegevaid inimesi võib ees oodata suur maksuüllatus

Ekspert: juhina tuleks enamus tagasisidest andmata jätta


      Paljud elektritõukeratta juhid rikuvad teadmatusest seadust
    

Esmaspäeval kukub elektri hind veelgi


                IT-taustaga tähehuviline muutis lagunenud veetorni Eesti popimaks eraobservatooriumiks. Abikäe ulatas ka Raivo Hein
            

Ekspert kinnitab: läbipõlemine on sümptom, millele töökeskkonnas tähelepanu pöörata


                Raadiohommikus: juttu tuleb turgudest, tööstusest ja üürikinnisvarast
            


                Uuel nädalal oluline: viis asja, mida oodata
            


      HEA TEADA | Petturid sihivad aina enam inimeste kodusid. Kuidas kinnisvaratehingus ohumärke ära tunda?
    

Draft decisions of the ordinary General Meeting of Shareholders of NEO Finance, AB on 31 March 2026

CORRECTION: Amber Beverage Group Holding S.à r.l. information to the noteholders

NEO Finance, AB 2025 Annual Audited Financial Information  

LHV Groupi oma aktsiate omandamise tehingud

DelfinGroup announces fixing of coupon rate for the floating-rate bonds effective from 25 March 2026

Volta SKAI OÜ teise kõrghoone eelmüügi algus 

Muudatused AS-i Tallinna Vesi nõukogus

Primary placement auction of additional offers of Lithuanian Government Eurobonds

Apollo Group OÜ võlakirjade kauplemisele võtmine Balti võlakirjade nimekirjas

CORRECTION: Ignitis Group's financial calendar 2026

Investeerimistulu deklareerimine eraisikuna

Kuidas oma vaba raha tööle panna?

Kuidas saavutada head pikaajalist tootlust?

Financial ups and downs are only part of the 20th century saga of Wall Street. The street symbolizes the historic triumphs, failures and excesses of capitalism, but it has also been the scene of great human achievements and epic tragedies. Like America itself, "The Street" has shown almost boundless optimism and tenacity in the face of adversity. It has also revealed a surprising weakness for foolishness along with an unpredictable capacity for bursts of genius, innovation and success. That is why 100 YEARS OF WALL STREET, the story of the world's financial center, is also the story of our American century from our first uncertain steps on the international stage to the responsibilities and challenges we face as the sole superpower at the end of the millennium. The expert and occasionally bemused guide to the story is Charles R. Geisst, who is renowned as a historian, best-selling author, financial scholar and corporate consultant. He is also a gifted storyteller who reveals how the smallest details produce crucial shifts in the big picture. With wit and profound insight, Geisst takes the reader behind the scenes to explain how powerful personalities and unexpected developments created the financial, cultural and social events that helped shape our world. We are the heirs of Wall Street's phenomenal achievement, but it has also fueled runaway greed. It has contributed to growth while scrapping large sectors of the economy. Is the market "fair" or "just"? What do such questions really mean? Geisst dramatically brings to life a world that can only be fully understood by following its secret deals, monumental transactions, colorful characters, earth-rattling market collapses and exhilarating highs.




100 Years of Wall Street

Charles Handyt peetakse moodsa aja üheks suurimaks mõtlejaks, kelle juhtimisalased raamatud on aidanud kujundada ettevõtlusmaailma. Elutööle tuginedes vaatab ta selles raamatus tulevikku, et näha milliste katsumuste ja võimalustega seisab silmitsi järgmine põlvkond. Milliseid eesmärke tuleks seada? Kuidas elumõtet leida? Kuidas tulevad inimesed toime keskkonnaga, kus vanad põhimõtted enam ei kehti?




21 kirja elust ja selle väljakutsetest

Miks saavad ettevõtete juhid palju kõrgemat palka, kui nende tööpanus vääriks? Kas tööstuse asendamine õhu müümisega on ikka parim viis majandust arendada? Kui turg on vaba, miks siis äriajamist nii rangelt kontrollitakse? Kas on võimalik, et interneti tähtsust ülehinnatakse? Miks nõutakse, et algajad ettevõtted vanade tegijatega vabalt konkureeriksid? Kas vaeste viletsus on tõesti nende endi süü?  
  
 Sellest raamatust leiab vastused nii neile kui ka paljudele teistele küsimustele. Üheks maailma mõjukaimaks mõtlejaks (Prospect Magazine, 2013) hinnatud Ha-Joon Chang selgitab elaval ja kaasahaaraval viisil seda, mis viimase paari kümnendi jooksul kapitalismiga juhtunud on, ja kuidas seda toimivamaks ja inimnäolisemaks timmida.




23 asja, mida teile kapitalismist ei räägita

If you've wondered how we did not see the economic collapse coming, Ha-Joon Chang knows the answer: We didn't ask what they didn't tell us about capitalism. This is a lighthearted book with a serious purpose: to question the assumptions behind the dogma and sheer hype that the dominant school of neoliberal economists-the apostles of the freemarket-have spun since the Age of Reagan.




23 Things They Don'tTell You about Capitalism

If the twentieth century was the American century, then the twenty-first century belongs to China. According to the one and only Jim Rogers, who’s been tracking the Chinese economy since he first went to China in 1984, any investor can get in on the ground floor of “the greatest economic boom since England’s Industrial Revolution.” But the time to act is now.  
  
In *A Bull in China*, you’ll learn which industries offer the newest and best opportunities, from power, energy, and agriculture to tourism, water, and infrastructure. Rogers demystifies the state policies that are driving earnings and innovation, takes the intimidation factor out of the A-shares, B-shares, and ADRs of Chinese offerings, and profiles “Red Chip” companies, such as Yantai Changyu, China’s largest winemaker, which sells a “Healthy Liquor” line mixed with herbal medicines. Plus, if you want to export something to China yourself–or even buy land there–Rogers tells you the steps you need to take.




A Bull in China. Investing Profitably in the World's Greatest Market

One of the biggest questions of the financial crisis has not been answered until now.  What happened at Lehman Brothers and why was it allowed to fail, with aftershocks that rocked the global economy? In this news-making, often astonishing book, a former Lehman Brothers Vice President gives us the straight answers—right from the belly of the beast.




A Colossal Failure of Common Sense: The Inside Story of the Collapse of Lehman Brothers

Tuule võlakirjad (Tuul Mobility OÜ)

Kasvukonto - pikaajaline investeerimine

Järgmise põlvkonna autod - kuidas investeerida&hellip;

Järgmise põlvkonna autod - kuidas investeerida...

Soovitage häid aktsiaid.

Nordecon (NCN1T)

Invego võlakirjade avalik emissioon

Energia salvestus - The Next Big Thing

Börsipäev 20. märts

LHV Group (LHV1T)

BÖRSIKRAHH 2026

Neste

Apollo Group teeb esimese sammu börsile

Coop Pank (CPA1T)

Naftakarud, andke alla! 

airBaltic börsile

Börsipäev 19. märts

Novo Nordisk A/S

DelfinGroup (DGR1R)

Tallinna Sadam (TSM1T)

Avaroni Võlakirjafond – Euroopa kõrge tootlusega võlakirjad

Börsipäev 18. märts

LHV veebikeskkond uues kuues

Grigiškės (GRG1L) 

Baltic Horizon Fund (NHCBHFFT)

BÖRSIHAI 2026

TSLA - Tesla Motors

Börsipäev 17. märts

Vanagas Asset Managment võlakiri(VNGAM100027FA)

Akola Group (endine Linas Agro)

Börsipäev 16. märts

Tallinn

On juba yle 15aasta LHV kodulaen, kui tahan osaliselt tagasi maksta, siis mida see tahendab

Eesti energeetika

Päevakaja

Tulude deklareerimine 2026

Elon Musk

Kuidas kaitsta Eestit?

Donald Trump 2024

Totalitaarne Eesti

JAHE! Coca-cola diil paavstiga

Kinnisvaraturu tipu ennustamine

Islamiprobleem Euroopas

sport!

Rohepesu

Euroopa Liit

Venemaal läheb olukord aina halvemaks.

Rail Baltica

Omniva - autotäis ülbust ja saamatust

Reformierakond

EKRE arutelu

Ukraina

EU kõrge välisesindaja saavutused..

Elukunstnike sektor Eestis 

Kõige hullumeelsemad vandenõuteooriad

Kui palju inimtegevus kliimat mõjutab?

Arutelu Eesti majandusest

Kelle jaoks on FINANTSVABADUS eesmärk?

Tehnika/IT-sektori kurilka

Erakond &ldquo;Eesti 200&rdquo; &amp; Co.

Erakond "Eesti 200" & Co.

Foorumi õpetus

AS-i LHV Group (edaspidi LHV Group) nõukogu on heaks kiitnud ettevõtte 2025. aasta auditeeritud aastaaruande ja saadab selle kinnitamiseks aktsionäride üldkoosolekule. Finantstulemuste osas ei ole auditeeritud aastaaruandes erinevusi võrreldes 10. veebruaril avaldatud auditeerimata vahearuandega. LHV Groupi 2025. aasta konsolideeritud aastaaruanne on lisatud antud teatele ja tehakse kättesaadavaks LHV Groupi investorlehel aadressil [https://investor.lhv.ee/aruanded/#aastaaruanded](https://www.globenewswire.com/Tracker?data=5gNIV5rJT6_asqJNhXTpe30QHOnY_57GG68Ou4XQc_1qQ83sG9Hh6nROC5EEXOG1NN09gi036s1MQ07vmXGBxGXENuFVY6HAcxR-rcTJ5DyRc_ma9hn-uSK-0OMjloplDmruN2u5WSMiU0EdCQsgriwefu1Hu_s_EN0XQpEOIGY=). 

LHV Group teenis 2025. aastal konsolideeritud tulusid 304,8 miljonit eurot (-10%). Tuludest moodustasid neto intressitulud 235,1 miljonit eurot (-14%) ja neto teenustasutulud 63,3 miljonit eurot (+5%). Konsolideerimisgrupi kulud ulatusid 2025. aastal kokku 159,3 miljoni euroni (+8%). LHV Groupi 2025. aasta konsolideeritud puhaskasumiks kujunes 117,0 miljonit eurot ehk 22% vähem kui 2024. aastal. LHV Groupi aastaseks kulu/tulu suhteks kujunes 52,3% ja omakapitali tootluseks 16,0%. Tavakasumiks kogunes 2025. aastal aktsia kohta 0,35 eurot ja lahustatud kasumiks aktsia kohta 0,34 eurot. 

2025\. aasta lõpu seisuga oli LHV Groupi konsolideeritud varade maht 10,23 miljardit eurot, kasvades aastaga 17% ehk 1,50 miljardi euro võrra. Grupi konsolideeritud hoiused kasvasid aastaga 18% 8,13 miljardi euroni. Grupi konsolideeritud laenuportfell kasvas 2025. aastal 5,47 miljardi euroni ehk 20%. LHV poolt juhitud fondide koondmaht suurenes 9% võrra 1,70 miljardi euroni. Finantsvahendajatest klientidega seotud töödeldud maksete arv oli 2025. aastal 85,6 miljonit makset (+15%).

LHV Panga klientide arv kasvas 2025. aastal 492 tuhande kliendini. Aastaga suurenes pangaklientide arv 36 000 võrra ehk enam kui 8%. Aasta lõpu seisuga oli LHV-l aktiivseid II samba pensionikliente 106 000 (-7%) ja 231 000 LHV Kindlustust omavat klienti (+36%).

Tütarettevõtetest teenis AS LHV Pank 2025. aastal 107,1 miljonit eurot puhaskasumit (140,5 miljonit eurot 2024. aastal), UK Bank Limited 5,5 miljonit eurot (2024. aastal 5,8 miljonit eurot), AS LHV Varahaldus 4,1 miljonit eurot (2024. aastal 1,6 miljonit eurot) ja AS LHV Kindlustus 2,5 miljonit eurot puhaskasumit (2024. aastal 1,2 miljonit eurot).

**Dividendipakkumine**

LHV Groupi juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku 2025. aasta kasumi jaotamiseks järgnevalt:

- maksta dividende 0,17 eurot aktsia kohta, kokku summas 55 736 tuhat eurot; dividendidelt makstav tulumaks moodustaks 15 720 tuhat eurot;
- kanda aruandeperioodi emaettevõtte aktsionäridele kuuluv kasum summas 53 560 tuhat eurot jaotamata kasumisse.

Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 10. aprillil 2026. aasta Nasdaq CSD arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 9. aprill 2026. aastal. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2025. majandusaasta eest. Dividendid makstakse aktsionäridele 15. aprillil 2026. aastal.

LHV Groupi 2025. aasta auditeeritud aastaaruanne ja dividendipakkumine

2026\. aastal keskendub LHV Group ärimahtude ja kliendiaktiivsuse jätkuvale kasvatamisele ning varasemast efektiivsemale tegutsemisele. Kogutulu kasvab ligikaudu 9%, mida toetab nii netointressitulu suurenemine kui ka tugev teenustasutulu kasv. Kulud kasvavad tuludest aeglasemalt, võimaldades äritegevuse kasumlikkusel marginaalselt kasvada, samas kui laenude allahindluste kulu normaliseerub pärast erakordselt madalat 2025. aastat. Puhaskasum püsib seetõttu sarnasel tasemel eelmise aastaga.

Laenuportfell kasvab üle 11% ja hoiused enam kui 5%, kinnitades LHV tugevat positsiooni nii jae- kui äriklientide seas. Netointressitulu on küll kasvamas käesoleval aastal, kuid selle mõju on väiksem, mistõttu jääb puhaskasum 2026. aastal ligikaudu eelmise aasta tasemele, kuid paranenud efektiivsus ja kasvav äritegevus loovad tugeva aluse kasumlikkuse ja omanikutootluse kiirenemiseks järgnevatel aastatel.

![kuvatõmmis v1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kuvatommis_v1_2ca43834d9.png)

 *Arvutatud perioodi kuu lõpu keskmiste omakapitali mahtude alusel

**LHV Pank**

LHV Panga finantsprognoosi keskmes on kvaliteedile ja tootlusele fokusseeritud kasv. Laenuportfell suureneb ligikaudu 4%, mida veavad eeskätt eluasemelaenud ning SME- ja ärilaenude kasv. Hoiuste struktuur muutub stabiilsemaks ja kasumlikumaks, kus suurima osana regulaarsete klientide nõudmiseni hoiused kasvavad ligi 16%, kompenseerides teadlikku taandumist finantsvahendajate ja platvormide hoiustest. Hoiuste tase tervikuna püsib sarnasel tasemel eelmise aastaga.

Tulude poolel kasvab kogutulu üle 10%, mida toetab mõõdukas netointressitulu kasv ja tugev ligi 30% teenustasutulu kasv, peegeldades klientide aktiivsuse suurenemist ja uute klientide lisandumist maksete, FX-, investeerimis- ja kaarditeenuste vallas. Kulud kasvavad tuludest aeglasemalt, võimaldades kulude-tulude suhtel paraneda 42.7%-lt 41.8%-ni, samas kui riskikulu püsib madalal tasemel.

**LHV Bank**

LHV Banki finantsprognoos 2026. aastaks näitab kiirenevat kasvu, kus ärimahud ja tulubaas laienevad kiiremini kui kulud. Hoiused kasvavad ligikaudu 37%, peegeldades tugevat jaemüügi kasvu ning stabiilset nõudlust tähtajaliste hoiuste järele, samal ajal kui laenuportfell suureneb enam kui 50%, liikudes sihipäraselt 1 miljardi euro taseme suunas.

Tulude poolel kasvab kogutulu ligi 20%, mida toetab tugev netointressitulu kasv ning kiire netoteenustasutulu kasv, mis ennekõike tuleneb teenustasukulude vähenemisest seoses maksete kogumise teenuse lõpetamisega. Kulud kasvavad tuludest aeglasemalt ning kulude-tulude suhe paraneb 83%-lt 77%-ni, kinnitades operatiivse efektiivsuse paranemist. Selle tulemusena suureneb maksueelne kasum ligikaudu 68% ja puhaskasum ligi 80%, mis teeb 2026. aastast selge murranguaasta LHV Banki kasumlikkuse teekonnal ning loob tugeva aluse edasiseks omakapitali tootluse paranemiseks järgnevatel aastatel.

**LHV Varahaldus**

2026\. aastal prognoosib LHV Varahaldus selget kasumlikkuse ja mahu kasvu, mida veavad fonditootlused ja klientide arvu kasv. Fondimahud kasvavad ligikaudu 12%. See peegeldab nii konkurentsivõimelisi tootlusi kui ka edukamat müügi- ja ristmüügimudelit.

Tulude poolel kasvab kogutulu üle 22%. Kulud kasvavad kontrollitult, ilma FTE-de arvu suurenemiseta, võimaldades kulude-tulude suhtel paraneda 61.1%-lt 58.4%-ni. Selle tulemusena kasvab maksueelne kasum ligi 30% ja puhaskasum üle 20%.

**LHV Kindlustus**

LHV Kindlustuse sõlmitud lepingute preemiad on tänavu planeeritud kasvama 12% ning ulatuvad 48 miljoni euroni. Kasv tugineb eeskätt ristmüügile LHV Groupi siseselt ning digitaalsetele mobiili- ja veebikanalitele. Kahjusagedus püsib stabiilsena või veidi madalamal kui 2025. aastal, hoides kahjusuhte kontrolli all. 

Tegevuskulude kasv 2026. aastal on planeeritud ligikaudu 12%, mis on kooskõlas portfelli ja preemiate mahu kasvuga. Valdav osa kulude suurenemisest tuleneb grupisisestest teenustest ja kulude jagamisest.

**Finantsprognoos 2026-2030**

LHV Groupi 2026–2030 finantsprognoos põhineb mõõdukalt paraneval makromajanduslikul keskkonnal nii Eestis kui Ühendkuningriigis, kus majanduskasv stabiliseerub ning inflatsioon normaliseerub ligikaudu 2–2.5% tasemele. Eestis eeldatakse majanduskasvu kiirenemist alates 2026. aastast koos tööturu järkjärgulise paranemisega, samas kui Ühendkuningriigis kujuneb kasv tagasihoidlikumaks, kuid stabiilseks, toetades järjepidevat laenu- ja hoiuste tegevust. Konkurents pangandusturgudel püsib tugev, eriti laenude ja hoiuste segmendis, mis rõhutab efektiivsuse ja distsiplineeritud hinnastamise olulisust.

Selles raamistikus prognoosib LHV Group kogutulu kasvu ligikaudu 305 miljonilt eurolt 2025. aastal ligi 593 miljoni euroni 2030. aastaks, mida toetab nii netointressitulu kui ka teenustasutulu kasv. Ärimahud suurenevad peaaegu kaks korda: netolaenud kasvavad ligikaudu 5.5 miljardilt eurolt üle 10 miljardi euro, hoiused 8.1 miljardilt eurolt ligi 12.8 miljardi euroni ning varahaldusmahud 1,7 miljardilt eurolt üle 3 miljardi euro tasemele. Kulude kasv jääb tulude kasvust selgelt aeglasemaks, võimaldades kulude-tulude suhtel paraneda üle 50% tasemelt ligikaudu 36%-ni perioodi lõpuks.

Kasumlikkuse vaates peegeldub see kõik ka puhaskasumi, mis perioodi lõpuks on prognoositud kahekordistuma 290 miljoni euroni ning omakapitali tootluses, kus ROE tõuseb ligikaudu 16% tasemelt üle 23%  2030. aastaks.

![kuvatõmmis v2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kuvatommis_v2_f48b740909.png)

**LHV Groupi juhatuse esimehe Mihkel Torimi kommentaar:**

"Eestis on LHV Panga fookus 2026. aastal kvaliteetsel ja mõõdukal kasvul. Ühendkuningriigis laenuportfelli enam kui 50%-line ja puhaskasumi ligi 80%-line oodatav kasv rajaneb juba mastaabi mõjule. LHV Varahaldus jätkab samuti tugeval kasumlikkuse kursil, kasvatades puhaskasumit üle 20%. LHV Kindlustuse kasv tuleb peamiselt meie oma kliendibaasi paremast teenindamisest läbi ristmüügi. 

Meie pikaajaline finantsprognoos tugineb kolmele sambale. Esiteks, kasvatame ärimahtusid mõlemal koduturul. Teiseks, meie plaan arvestab baasintressimäärade mõõduka tõusuga alates 2027. aastast. Kolmandaks, ja kõige olulisemalt, tegeleme pidevalt oma tegevuse tõhustamisega. Selle peamiseks veduriks on tehnoloogilise võimekuse kiire arendamine, mis ei ole passiivne ootus, vaid eeldab meilt sihipäraseid ja läbimõeldud muutuseid.“

AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: https://investor.lhv.ee/aruanded.

_LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus, LHV Kindlustus ja LHV Bank Limited. Grupi ettevõtetes töötab ligi 1 200 inimest. LHV Panga teenuseid kasutab detsembri lõpu seisuga 492 000 klienti, LHV hallatavatel II samba pensionifondidel on 106 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 231 000 klienti. Groupi tütarettevõte LHV Bank omab Ühendkuningriigi pangalitsentsi ning pakub pangateenuseid rahvusvahelistele finantstehnoloogia ettevõtetele ja laenusid väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele._

LHV Groupi 2026. aasta finantsplaan ja viie aasta finantsprognoos

2025\. aasta lõpus näitasid LHV Groupi deposiitide kui ka laenuportfelli mahud väga tugevat kasvu. 2025. aastal mõjutas LHV Groupi tulude dünaamikat kogu aasta väldanud intressikeskkonna muutus, mis avaldas survet intressituludele ning teiselt poolt survestas intressikulusid tugev konkurents hoiuste turul. Hea kliendiaktiivsuse kasv ja teenustasutulu aitasid neto intressitulu langust osaliselt tasakaalustada. IV kvartalis oli näha juba neto intressitulu kasvu võrreldes eelnevate kvartalitega.

AS LHV Group teenis 2025. aastal kokku 304,8 miljonit eurot netotulusid, mida on 10% vähem kui aasta varem. Neto intressitulud vähenesid aastaga 235,1 miljoni euroni (-14%) ning neto teenustasutulud suurenesid 63,3 miljoni euroni (+5%). Grupi 2025. aasta konsolideeritud kulud ulatusid 159,3 miljoni euroni, olles 8% kõrgemad kui eelmisel aastal. LHV Groupi konsolideeritud puhaskasumiks kujunes 2025. aastal 117,0 miljonit eurot, mis jäi alla 2024. aasta tulemusele 33,3 miljoni euro võrra (-22%).

Tütarettevõtetest andis suurima panuse kasumisse AS LHV Pank, teenides 2025. aastal 107,1 miljonit eurot puhaskasumit. UK Bank Limitedi puhaskasum ulatus 5,5 miljoni euroni, AS LHV Varahaldusel 4,1 miljoni euroni ning AS LHV Kindlustusel 2,5 miljoni euroni. Grupi aktsionäridele kuuluva omakapitali tootlus oli 2025. aastal 16,0%.

2025\. aasta lõpuks kasvas LHV Groupi konsolideeritud varade maht 10,23 miljardi euroni, suurenedes aastaga 17% ehk 1,50 miljardi euro võrra. Aasta viimasel kvartalil kasvas varade maht 7%.

LHV konsolideeritud laenuportfell suurenes 2025. aastal 913 miljoni euro võrra 5,47 miljardi euroni (+20%). IV kvartalis kasvas laenuportfell 4% ehk 231 miljoni euro võrra, millest ettevõtete laenude kasv moodustas 163,9 miljonit eurot ning jaelaenude kasv 67,3 miljonit eurot.

Grupi konsolideeritud hoiuste maht suurenes aasta jooksul 1,22 miljardi euro võrra 8,13 miljardi euroni (+18%). IV kvartalis kasvasid hoiused 682 miljoni euro võrra ehk 9%, sealhulgas suurenesid tavaklientide hoiused 309,4 miljoni euro võrra.

LHV juhitud fondide koondmaht kasvas 2025. aastal 144 miljoni euro võrra, ulatudes 1,70 miljardi euroni (+9%). Aasta viimases kvartalis suurenes fondide maht 82 miljoni euro võrra (+5%).

Finantsvahendajatest klientidega seotud maksete töötlemise maht oli 2025. aastal kokku 85,6 miljonit makset, mis on 15% enam kui 2024. aastal (74,8 miljonit makset). IV kvartalis tehti selliseid makseid 24,4 miljonit, mis on 14% rohkem kui III kvartalis.

Grupi konsolideeritud netotulud kasvasid IV kvartalis võrreldes eelneva kvartaliga 9%, ulatudes 78,8 miljoni euroni. Aastataguse ajaga võrreldes olid netotulud 7% madalamad. Neto intressitulud olid IV kvartalis 59,9 miljonit eurot kasvades kvartaliga 8%. Neto teenustasutulud ulatusid 18,3 miljoni euroni kasvades kvartaliga 20%. Konsolideeritud tegevuskulud olid IV kvartalis 42,4 miljonit eurot, mis on 10% enam kui III kvartalis.

2025\. aasta IV kvartalis ulatus AS LHV Groupi konsolideeritud puhaskasum 30,8 miljoni euroni, kasvades võrreldes III kvartaliga 4,5 miljoni euro võrra (+17%). AS LHV Pank teenis IV kvartalis 27,7 miljonit eurot puhaskasumit. LHV Bank Ltd teenis kvartalis 2,3 miljonit eurot, AS LHV Varahaldus 2,7 miljonit eurot ja AS LHV Kindlustus 0,1 miljonit eurot puhaskasumit. Grupi aktsionäridele kuuluva omakapitali tootlus oli IV kvartalis 16,1%.

2025\. aasta lõppu toetas tugev ärimahtude kasv ning teenustasutulude suurenemine. Hea portfelli kvaliteet võimaldas vähendada laenude allahindlusi. Sõltumata tugevamast aasta lõpust ei õnnestunud kogu aasta finantsplaani täita plaanipäraselt, jäädes netotulude tasandil alla 2,6% võrra ja puhaskasumi tasandil alla 6,5% võrra.

![vol1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/vol1_9584c4c5c0.png)
![vol2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/vol2_79b1f6f7d9.png)

LHV Panga klientide arv kasvas IV kvartalis 8800 võrra, ulatudes 492 tuhande kliendini. Aasta jooksul suurenes klientide arv kokku 36 tuhande võrra ehk enam kui 8%. Neto intressitulu kasvas kvartaalses võrdluses 2% 50,1 miljoni euroni ning neto teenustasutulu 11% ulatudes 12,9 miljoni euroni. LHV Bankiga jagatav finantsvahendajate segmendiga seotud netotasu oli 26 miljonit eurot. Varasemalt kajastati kasumijaotus netointressitulu ja tasu- ja komisjonitulu koosseisus. Regulatiivsete nõuete tõttu on see nüüd esitatud eraldi real. Pangateenuseid kasutati aktiivselt ka aasta lõpus ning madalamat intressitulu tasakaalustasid suuremad teenustasutulud. 2025. aastal langes eelmise aastaga võrreldes neto intressitulu 20% ulatudes 206,3 miljoni euroni, samal ajal kui neto teenustasutulu kasvas 4% ulatudes 46,9 miljoni euroni.

Laenuandmine hoogustus aasta viimastel kuudel ning IV kvartalis kasvas LHV Panga laenuportfell 109 miljoni euro võrra ning ulatus aasta lõpu seisuga 4,68 miljardi euroni. Sealhulgas ületas kodulaenude portfelli maht 1,5 miljardi euro piiri. Portfelli kvaliteet püsis heal tasemel ning laenude allahindlusi vähendati veidi üle 2 miljoni euro võrra. LHV Panga hoiuste maht kasvas kvartalis 324 miljoni euro võrra ulatudes aasta lõpus 6,96 miljardi euroni.

2025\. aastal tõi LHV Pank turule nüüdisaegse ja tervikliku lahenduse LHV Premium. Lisaks tehti aasta jooksul mitmeid muudatusi investeerimistoodete tingimustes, et muuta investeerimine klientidele veelgi kättesaadavamaks ja kasulikumaks ning viidi läbi täiendusi, et suurendada pangateenuste kasutamise turvalisust. Detsembris valis Financial Times’i rahvusvaheline pangandusajakiri The Banker 2025. aasta parimaks pangaks Eestis LHV. Samuti nimetas rahvusvaheline juhtiv majandusajakiri Euromoney LHV Panga Eesti parimaks pangaks 2025. aastal. Uuringufirma Dive viis 2025. aasta lõpus läbi pangandussektori teeninduskvaliteedi uuringu, kus LHV Pank saavutas parima tulemuse. Lisaks viis Instar eelmisel aastal läbi tööootuste ja tööandja maine uuringu, mille tulemusel selgus, et 2025. aastal oli Eesti tööealise elanikkonna ja majandustudengite eelistatuim tööandja LHV Pank. 

Ühendkuningriigis tegutseva LHV Banki laenuportfell jätkas tugevat kasvu. Portfell suurenes kvartaalses võrdluses 122 miljoni euro võrra ning ulatus aasta lõpu seisuga 782 miljoni euroni. Krediidikomitee on heaks kiitnud, kuid veel väljastamata ligemale 118 miljoni euro ulatuses laene. Laenuportfelli kvaliteet on püsinud tugev. LHV Banki hoiuste maht kasvas 285 miljoni euro võrra ning ulatus 1,29 miljardi euroni. Finantsvahendajate maksete maht saavutas aasta lõpus rekordtaseme.

2025\. aasta olulisemateks ärilisteks saavutusteks oli laenuportfelli 434 miljoni euro ja deposiitide 581 miljoni euro kasv. Netotulusid suutis UK pank kasvatada 24% võrra aastases võrdluses, ulatudes aasta lõpu seisuga 55,5 miljoni euroni. Puhaskasum jäi sarnasele tasemele eelmise aastaga ja ulatus 5,5 miljoni euroni, millega edestati aasta finantsplaani. LHV Bank tõi eelmisel aastal turule tervikliku jaepanganduse pakkumise ning oli esimene pank UK-s, kes liitus reaalajas toimuvate euromaksete süsteemiga. Sunday Times tunnustas LHV Banki „Best Places to Work“ auhinnaga.

LHV Varahalduse aktiivsete igakuiseid sissemakseid tegevate klientide arv ulatus aasta lõpus 142 000 kliendini. LHV II ja III samba pensionifondid pakkusid eelmisel aastal turu parimat tootlust. Puhaskasum kasvas aasta lõikes 2,5 miljoni euro võrra ning ulatus 4,1 miljoni euroni, mis ületas tugevalt finantsplaani. Fondide hallatavate varade maht kasvas aastavõrdluses 9% ning oli paljuski tingitud tugevast tootlusest, mida LHV fondid eelmisel aastal näitasid. 2025. aasta alguses lansseeriti LHV Euro Võlakirjade Fond, tehti ümberkorraldusi olemasolevates pensionifondides ning kõik aktiivselt juhitud LHV pensionifondid said uue nime. Aasta jooksul suleti väliturunduse müügikanal ning edaspidi keskendutakse müügitegevusele läbi digikanalite ning telefonimüügi.

Aktsiaturgude mõõdukas kasv IV kvartalis kajastus ka LHV pensionifondide tulemustes. LHV pensionifondide Ettevõtlik, Julge ja Tasakaalukas tootlused kujunesid kvartalis vastavalt 2,8%, 2,7% ning 1,9%. Konservatiivne fond Rahulik kerkis 1,5%. Pensionifond Indeks tõusis 4,0%.

LHV Kindlustus suutis aasta lõpus plaanitud müügieesmärgid täita, kuid IV kvartal oli puhaskasumi osas nõrgem kui eelmine kvartal, mis oli paljuski tingitud suurenenud kahjudest. Vaatamata nõrgemale aasta lõpule õnnestus LHV Kindlustus enda täisaasta puhaskasumit kahekordistada, ulatudes 2,5 miljoni euroni ning täites sellega enda finantsplaani eesmärgi. Kindlustuse brutopreemiad kasvasid aasta lõikes 12% ulatudes 10,6 miljoni euroni, millega edestati turu üldist kasvu. Eelmisel aastal suudeti suurendada ka läbi LHV kanalite turustavate toodete müüki 23% võrra.

2025\. aasta teises ja kolmandas kvartalis viis Euroopa Keskpank (ECB) LHV Groupis läbi kohapealse järelevalve, mille eesmärk oli kontrollida 2024. aasta lõpu kapitali adekvaatsuse arvutuse vastavust regulatiivsetele nõuetele. Järelevalvemenetluse ametlik lõpp on kavandatud 2026. aasta veebruari. Tegemist oli LHV jaoks esmakordse sedalaadi kohapealse auditiga. Auditi käigus ilmnes, et mitmes valdkonnas erines LHV Groupi ja ECB arusaam kehtivate regulatsioonide tõlgendamisest. Järelevalve keskendus CRR2-le (Capital Requirements Regulation’i teine redaktsioon ehk kapitalinõuete määruse teine versioon), mis asendus alates 2025. aastast CRR3-ga (kapitalinõuete määruse kolmas versioon).

Antud regulatsioonimuudatus on oluline, sest mitmetes kohtades, kus CRR2 ei olnud üheselt selge, oli LHV juba rakendanud uuema CRR3 toodud tõlgendusi. Auditi käigus selgus, et CRR2 osas ei olnud veel uuema regulatsiooni täpsemad tõlgendused lubatud ja oleks pidanud tõlgendama vana regulatsiooni seeläbi konservatiivsemalt. Lisaks tõlgenduserinevustele tuvastas ECB ka protsessilisi nõrkusi, eelkõige seoses tulemuste täiendava kontrollimisega.

Auditi tulemuseks oli ECB järeldus, et 2024. aasta lõpu seisuga oleks pidanud LHV Group kajastama riskivarasid 244 miljoni euro võrra suuremana ning kapitali adekvaatsus oleks pidanud 21,92% asemel olema 20,41%. Ka korrigeeritud tasemel täitis LHV Group kõik kehtivad välised ja sisemised kapitali adekvaatsuse nõuded. LHV Group rakendas juba auditi käigus kõik need muudatused, mille osas oli selge, et ECB tõlgendus erineb varasemast praktikas rakendatust. Viimased täpsustused selgusid 2025. aasta oktoobris ning vastavad muudatused implementeeriti novembris. Seetõttu on LHV Group kindel, et 2025. aasta lõpu kapitali adekvaatsus on arvutatud korrektselt ning kooskõlas kehtivate regulatiivsete nõuetega.

LHV Groupi kapitali positsioon püsib tugev. Aasta jooksul emiteeris LHV Group 80 miljoni euro väärtuses Tier 2 taseme allutatud võlakirju, 50 miljoni euro väärtuses AT1 allutatud võlakirju ja 60 miljoni euro väärtuses tagamata võlakirju. LHV Pank emiteeris 300 miljoni euro väärtuses pandikirju. Moody's Ratings tõstis AS-i LHV Pank pandikirjade programmi ja pandikirjade reitingud kõrgeimale tasemele Aaa. Moody’s jättis AS-i LHV Pank pikaajaliste pangahoiuste reitingu A3 tasemele (positiivse väljavaatega) ja tõstis LHV Groupi allutamata võlakirjade reitingu Baa2 tasemele (positiivse väljavaatega). Reitingud kinnitavad LHV tugevat finantspositsiooni ja kapitaliseeritust ning väljendavad ootust krediidivõime tugevnemisele.

**LHV Groupi juhatuse esimehe Mihkel Torimi kommentaar:**

"Hoolimata aasta esimeses pooles valitsenud keerulisest intressikeskkonnast, lõpetasime 2025. aasta tugeva neljanda kvartaliga. Meie intressitulud pöördusid taas kasvule ning klientide kõrgest aktiivsusest tulenev teenustasude suurenemine oli märkimisväärne. Kuigi aasta kogukasum jäi finantsplaanile alla 6.5%-ga, oli neljas kvartal tugev ning selle käigus lisandus Eestis ligi 9000 uut klienti ning nii meie hoiuste kui ka laenude portfellid kasvasid jõudsalt.

Ka meie teiste tütarettevõtete panus oli silmapaistev ja näitab grupi laiapõhjalist tugevust. LHV Varahaldus pakkus turu parimat tootlust ning ületas oluliselt finantsplaani. Eriti kiiret kasvu näitas Ühendkuningriigis tegutsev LHV Bank, kus meie laenuportfell aastaga kahekordistus ning jaeklientide arv küündis aasta lõpuks 5000-ni. Samuti kahekordistas oma kasumi LHV Kindlustus.

Tänan kliente, töötajaid ja investoreid usalduse eest, mida kinnitavad ka arvukad kohalikud ja rahvusvahelised tunnustused, mida möödunud aastal pälvisime."

AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: [https://investor.lhv.ee/aruanded](https://investor.lhv.ee/aruanded).

_LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus, LHV Kindlustus ja LHV Bank Limited. Grupi ettevõtetes töötab ligi 1 200 inimest. LHV Panga teenuseid kasutab detsembri lõpu seisuga 492 000 klienti, LHV hallatavatel pensionifondidel on 106 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 231 000 klienti. Groupi tütarettevõte LHV Bank omab Ühendkuningriigi pangalitsentsi ning pakub pangateenuseid rahvusvahelistele finantstehnoloogia ettevõtetele ja laenusid väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele._

LHV Groupi 2025. aasta IV kvartali ja 12 kuu auditeerimata majandustulemused

Virtuaalrahaga investeerimismäng Börsihai 2026 on jõudnud poole peale. Esimesed neli nädalat on möödunud kiirelt ja pakkunud rohkelt põnevust, kuid sama palju on veel ees. See tähendab, et mängus on endiselt kõik võimalused avatud - ka neile, kes pole veel jõudnud kaasa lüüa.

Kuigi liidriportfell on nelja nädalaga kasvanud juba 68%, ei tasu sellest heituda. Börsihai eripära on see, et lisaks üldarvestuse auhindadele jagatakse välja ka nädalaauhindu. See tähendab, et igal mängijal, olenemata portfelli hetkeseisust, on võimalus võita, kui just tema portfell kasvab konkreetsel nädalal kõige rohkem.

Seda kinnitab hästi ka eelmise nädala tulemus: võitja portfelli väärtus oli enne nädalat langenud 3870 dollarini, kuid nädalaga suudeti seda kasvatada koguni 117%.

Nädala parim mängija teenib 250 eurot, samal ajal kui parim noor saab 75 eurot ning raamatu *„Minu Wall Street: USA börsist eesti aktsendiga"* koos autor Nelli Jansoni pühendusega. Kuna mängu lõpuni on jäänud veel neli nädalat, on ka mitu võimalust need auhinnad endale napsata.

**Hea koht investeerimise proovimiseks, täiesti riskivabalt**

Börsihai suurim väärtus on võimalus katsetada investeerimist ilma päris rahaga riskimata. Mängus alustab iga osaleja 25 000 virtuaalse dollariga ning saab proovida täpselt samu otsuseid, mida tehakse päris turgudel.

See tähendab, et saad osta ja müüa aktsiaid, kaubelda krüptovaradega või proovida hoopis lühikeseks müüki ehk panustada hinnalangusele. Mõne jaoks on see võimalus testida strateegiaid, mida pole julgetud päris rahaga proovida. Teiste jaoks on see esimene samm investeerimismaailma.

Just selline keskkond, kus saab eksida, katsetada ja õppida, ilma et ükski otsus rahakotile haiget teeks.

Lisaks ootab iga Börsihaile registreerunut **väike investeerimisteemaline üllatus**. Mis see täpselt on, jätame praegu saladuseks, aga vihjeks võib öelda, et see võib olla kasulik igaühele, kes plaanib oma investeerimisteekonda alustada.

**Mida mängijad kõige rohkem kauplevad?**

Nelja nädala jooksul on mängus kujunenud välja ka selged lemmikud. Kõige aktiivsemalt on kaubeldud tehnoloogiaaktsiate ja krüptovaradega.

Kõige populaarsem instrument on olnud Nvidia aktsia, millega on tehtud 1587 tehingut. Sellele järgnevad Bitcoin (1579 tehingut) ja Ethereum (1055 tehingut). Krüptovarad ongi olnud seni ühed suurimad võitjad: Ethereum on mängu jooksul kallinenud 18,3% ja Solana 12,1%.

Samal ajal pole kõik tehnoloogiahiiglased samas tempos liikunud. Näiteks Apple, Tesla ja AMD on mänguperioodil pigem langenud, samas kui Amazon on tõusnud 3,2%.

Sellised turu arengud ongi Börsihai üks põnevamaid osi. Börsidel võib ühe nädalaga palju muutuda ja mõnikord piisab ühest õnnestunud ideest, et portfell kiirelt kasvama panna.

![bh tabel.jpg](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/bh_tabel_0a163eb1ec.jpg)
*_Alates mängu algusest 17.veebruar kuni 16. märts._

**Pool mängu on alles ees**

Kuigi Börsihai on juba neli nädalat kestnud, on sama pikk ja potentsiaalselt veelgi põnev periood alles ees. Turud liiguvad iga päev, uued ideed tekivad pidevalt ning iga nädal annab uue võimaluse tabeli tippu tõusta.

Seega kui oled mõelnud, kas proovida, siis praegu on selleks ideaalne hetk. Pool mängu on veel ees ja järgmine võidunädal võib kuuluda just sulle.

Pool mängu on ees - Börsihais on iga nädal uus võimalus võita

Kevad on Balti börsil investorite jaoks üks oodatumaid aegu, sest just märtsis ja aprillis teatavad paljud ettevõtted, kui suuri dividende plaanitakse aktsionäridele eelmise majandusaasta eest maksta. Käesolevas artiklis vaatame lähemalt, milliseid dividendimakseid Balti börsi ettevõtetelt 2026. aastal oodata võib ning kas tänavune dividendihooaeg võib pakkuda ka üllatusi.

**Ignitis Grupp (**[**IGN1L**](https://www.lhv.ee/ibank/#/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DIGN1L)**)**

2020\. aastal börsile tulnud Leedu energiaettevõte Ignitis Grupp on mõne aastaga kujunenud eeskujulikuks dividendimaksjaks. Juba börsile tulles lubas ettevõte investoritele maksta dividende kaks korda aastas ning kasvatada neid vähemalt 3% võrra aastas. Tegelikkuses on kasv olnud isegi kiirem, sest alates börsile tulekust on dividendid kasvanud keskmiselt 4,1% aastas.

2021\. aastal maksis Ignitis dividende kokku 1,33 eurot aktsia kohta ning kehtiva dividendipoliitika järgi võib tänavu ulatuda väljamakse 1,37 euroni aktsia kohta. 21,6 euro suuruse aktsiahinna juures tähendaks see ligikaudu 6,3% dividenditootlust.

Ettevõte on juba kinnitanud 2025. aasta teise poolaasta dividendi summas 0,683 eurot aktsia kohta, mille ex-kuupäev on 7. aprill. Dividendipoliitika täitmiseks peaks Ignitis maksma 2026. aasta esimese poolaasta eest samuti 0,683 euro suuruse dividendi.

![ign1l.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/ign1l_b318a7e6b9.png)
_Allikas: Ignitis Grupp, Nasdaqbaltic_

**Tallinna Vesi (**[**TVE1T**](https://www.lhv.ee/ibank/#/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DTVE1T)**)**

Tallinna Vee dividendipoliitika näeb ette maksta aktsionäridele dividendidena 50-80% ettevõtte aastakasumist ning seni on sellest põhimõttest ka kinni peetud. Kuna viimastel aastatel on väljamakse määr püsinud lubatud vahemiku ülemises otsas, võib eeldada, et ka sel aastal jääb dividend ligikaudu 80% lähedale eelmise aasta kasumist ehk 11-12 miljoni euro piirimaile.

Samas tuleb arvestada, et Tallinna Veel on käimas mahukas investeerimisperiood, mis nõuab ettevõttelt täiendavat kapitali ning võib mõnevõrra piirata võimet maksta varasemate aastatega võrreldavat dividendi.

Dividendipoliitikast lähtudes võiks dividendi suurus jääda vahemikku 0,36-0,57 eurot aktsia kohta, mis 11,25 euro suuruse aktsiahinna juures annaks 3,2-5,1% dividenditootluse.

![tve1t.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/tve1t_2d769ec356.png)
_Allikas: Tallinna Vesi, Nasdaqbaltic_

**Tallinna Sadam (**[**TSM1T**](https://www.lhv.ee/ibank/#/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DTSM1T)**)**

Tallinna Sadama dividendipoliitika eesmärk on maksta aktsionäridele dividendidena vähemalt 70% eelmise aasta puhaskasumist.

2025\. aastal teenis ettevõte puhaskasumiks 22,5 miljonit eurot ehk 0,09 eurot aktsia kohta, mis on 17% rohkem kui aasta varem. Dividendipoliitika järgi kujuneks 2025. aasta eest makstavaks dividendiks seega vähemalt 15,8 miljonit eurot ehk umbes 0,06 eurot aktsia kohta. 1,42 euro suuruse aktsiahinna juures tähendaks see ligikaudu 4,2% dividenditootlust.

Kuna aktsia hind on võrreldes eelmise aastaga märgatavalt tõusnud ning eelmisel aastal oli dividendide väljamaksemäär kõrgem (100% kasumist), võib tänavune dividenditootlus olla madalam, hoolimata kasumi kasvust.

![tsm1t.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/tsm1t_f91bbd19ef.png)
_Allikas: Tallinna Sadam, Nasdaqbaltic_

**TKM Grupp (**[**TKM1T**](https://www.lhv.ee/ibank/#/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DTKM1T)**)**

Kuigi TKM Grupi dividendid on ajalooliselt olnud kõikuvad, on dividenditootlus püsinud üsna stabiilselt 6-7% vahemikus. Sel aastal makstav dividend on küll 5 eurosendi võrra väiksem kui eelmisel aastal, kuid 6,1% suurune dividenditootlus (9,81 euro suuruse aktsiahinna juures) jääb siiski ajaloolise keskmise lähedale.

Dividendi ex-kuupäev on 31. märts ning dividendid makstakse välja 7. aprillil.

![tkm1t.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/tkm1t_58c8a5e8d2.png)
_Allikas: TKM Grupp, Nasdaqbaltic_

**Harju Elekter (**[**HAE1T**](https://www.lhv.ee/ibank/#/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DHAE1T)**)**

Harju Elekter on üks Tallinna börsi stabiilsemaid dividendimaksjaid, kuna ettevõte on maksnud dividende igal aastal alates börsile tulekust. Dividendipoliitika kohaselt makstakse aktsionäridele dividendidena välja vähemalt kolmandik eelmise aasta puhaskasumist, mis jätab ettevõttele paindlikkuse dividendide suuruse osas.

Näiteks maksti aastatel 2023-2025 dividende vahemikus 0,05--0,15 eurot aktsia kohta. Viimase kvartaliaruande kohaselt teeb juhatus aga ettepaneku maksta sel aastal dividendi juba 0,25 eurot aktsia kohta.

See moodustaks umbes 43% 2025. aasta puhaskasumist, mis on madalam väljamakse määr kui eelmisel aastal (88%). Kuigi Harju Elektri aktsia on aastaga kallinenud 25%, pakub ettevõte 5,58 euro suuruse aktsiahinna juures siiski ligikaudu 4,5% dividenditootlust, mis on kõrgem kui viimase viie aasta keskmine 2,2%.

![hae1t.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/hae1t_70b0ac087a.png)
_Allikas: Harju Elekter Grupp, Nasdaqbaltic_

**Ekspress Grupp (**[**EEG1T**](https://www.lhv.ee/ibank/#/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEEG1T)**)**

Baltimaade juhtiva meediakontserni Ekspress Grupi strateegia kohaselt makstakse dividendidena välja vähemalt 30% eelneva aasta puhaskasumist. Viimase kahe aasta jooksul on väljamakse määr ulatunud veidi üle 50%.

Kuna ettevõtte 2025. aasta puhaskasum oli 3,2 miljonit eurot, mis on 1% vähem kui aasta varem, võiks dividendipoliitikast lähtudes jääda dividendi suurus üldjoontes samale tasemele nagu eelmisel aastal ehk umbes 0,06 euro juurde aktsia kohta.

1,24 euro suuruse aktsiahinna juures tähendaks see ligikaudu 4,8% dividenditootlust, mis on umbes 0,4 protsendipunkti võrra madalam kui viimase viie aasta keskmine.

![eeg1t.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/eeg1t_57d98fd657.png)
_Allikas: Ekspress Grupp, Nasdaqbaltic_

**Merko Ehitus (**[**MRK1T**](https://www.lhv.ee/ibank/#/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DMRK1T)**)**

Ehitusteenuste pakkuja ja kinnisvaraarendaja Merko maksab poliitika kohaselt dividendidena välja 50-70% aastakasumist. 2025. aasta neljanda kvartali tulemustega teatas ettevõte ettepanekust maksta sel aastal dividendi 1,25 eurot aktsia kohta, mis tähendab umbes 55% suurust väljamaksemäära ning jääb seega dividendipoliitika vahemikku.

Nagu kinnisvaraarendus ja ehitusturg üldiselt, on ka Merko dividendimaksed olnud tsüklilised. Seni kõrgeim dividend maksti 2025. aastal, kui 2024. aasta 65 miljoni euro suurusest puhaskasumist jagati aktsionäridele 1,9 eurot aktsia kohta ehk umbes 52% kasumist.

Tänavu on makstav dividend küll väiksem ning samal ajal on aktsia hind aastaga tõusnud 8%. 28,5 euro suuruse aktsiahinna juures tähendab see ligikaudu 4,4% dividenditootlust, mis jääb alla viimase viie aasta keskmise (7,2%).

![mrk1t.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/mrk1t_800ce71c9e.png)
_Allikas: Merko Ehitus, Nasdaqbaltic_

**Eften Real Estate Fund (**[**EFT1T**](https://www.lhv.ee/ibank/#/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEFT1T)**)**

Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv Eften maksab dividendipoliitika kohaselt igal aastal aktsionäridele kuni 80% eelmise aasta vabast rahavoost ehk EBITDA-st, mis on korrigeeritud laenumaksete ja intressikuludega.

Paljud EfTENi kinnisvarainvesteeringud on seotud inflatsiooniindeksiga, mis tagab ettevõttele stabiilse ja hästi prognoositava rahavoo. Lisaks on fond viimastel aastatel aktiivselt laiendanud oma kinnisvaraportfelli, mis on aidanud kasvatada rahavoogusid ja seeläbi ka aktsionäridele makstavaid dividende.

Kui 2022. aastal maksti dividendi 0,8 eurot aktsia kohta, siis 2026. aastal plaanib fond maksta juba 1,2 eurot aktsia kohta. Väljamakse määr on seejuures püsinud mõningaste kõikumistega ligikaudu 100-120% tasemel.

19,7 euro suuruse aktsiahinna juures tähendab see umbes 6,1% dividenditootlust.

![eft1t.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/eft1t_1197a427a5.png)
_Allikas: Eften Real Estate Fund, Nasdaqbaltic_

**Apranga (**[**APG1L**](https://www.lhv.ee/ibank/#/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DAPG1L)**)**

Hoolimata elukalliduse kasvust on nõudlus rõivaste järele püsinud tugev. See kajastus ka Apranga 2025. aasta rekordilises müügitulus, kuigi puhaskasum jäi umbes 2% alla 2023. aasta tipptasemele.

Dividendipoliitika puudumine võimaldas ettevõttel aastatel 2020-2021 majanduslikult keerulisel ajal dividendimaksed peatada. Pärast seda üllatas Apranga investoreid 2022. aastal koguni 0,5 euro suuruse dividendiga aktsia kohta, mis on järk-järgult vähenenud ning ulatus 2025. aastal 0,24 euroni aktsia kohta.

Viimase kahe aasta jooksul on väljamakse määr püsinud 80-83% juures ning dividenditootlus on jäänud vahemikku 8-9%. Arvestades eelmise aasta korralikku kasumit ja viimaste aastate dividenditrendi, võiks investorid ka sel aastal oodata suhteliselt korralikku dividendi.

Samas tuleb arvestada, et kuna aktsia hind on aastaga tõusnud 21%, võib dividenditootlus kujuneda madalamaks kui eelmisel aastal, isegi juhul kui dividendi suurus jääb samale tasemele.

![apg1l.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/apg1l_f124ef3b8e.png)
_Allikas: Apranga, Nasdaqbaltic_

**Tallink Grupp (**[**TAL1T**](https://www.lhv.ee/ibank/#/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DTAL1T)**)**

Laevandusettevõte Tallink Grupp on Balti börsi dividendihooaja üks tähelepanuväärsemaid ettevõtteid, kuna pakub investoritele sageli kõrget dividenditootlust.

Pandeemia tõttu peatas ettevõte aastatel 2020-2023 dividendimaksed, kuid alates 2024. aastast on kasumi jaotamine taastunud. Viimase kahe aasta jooksul on ettevõte maksnud dividendi 0,06 eurot aktsia kohta ning juhatuse ettepaneku kohaselt võivad aktsionärid sama suurust dividendi oodata ka 2026. aastal.

Kuigi 2025. aastal vähenes ettevõtte puhaskasum 57%, on 6 eurosendi suurune dividend 2,3 eurosendi suuruse aktsiapõhise kasumi juures märkimisväärne. 0,62 euro suuruse aktsiahinna juures kujuneb dividenditootluseks ligikaudu 10%.

![tal1t.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/tal1t_d185d08543.png)
_Allikas: Tallink Grupp, Nasdaqbaltic_

Kevadine dividendihooaeg Balti börsil: kes maksab ja kui palju?

Lõppev aasta on olnud maailma väärtpaberiturgudel vägagi keeruline. Geopoliitilised pinged on olnud suured ning USA-Hiina kaubandussõda ja võitlus maailmamajanduses domineerimise nimel on halvendanud üleilmset majanduskeskkonda. 

Hinnakasv on viimasel paaril aastal küll märgatavalt pidurdunud, kuid lõplikku võitu inflatsioonitondi üle on veel vara deklareerida. See seab piirid keskpankade võimalustele toetada majandust rahapoliitikaga, kui see peaks vajalikuks osutuma.

LHV pensionifondid on selles pingelises keskkonnas üsna hästi hakkama saanud ja seda mitte sellepärast, et me oleksime püüdnud tabada üksikuid võitjaid. Me ei arva, et kogu pensionivara peaks olema paigutatud aktsiaturgudele, ega usu, et mida rohkem riskime, seda parema tulemuse saavutame.

**Hajutatus ulatub kahest põhilisest varaklassist kaugemale**

LHV pensionifondid investeerivad peale börsidel kaubeldavate aktsiate ja võlakirjade ka ettevõtetesse, mis ei ole börsidel noteeritud. Sellistesse ettevõtetesse investeerime üldjuhul nii erakapitali kui ka riskikapitalifondide vahendusel, lisaks vahel otse koos fondidega, kus me oleme investorid. 

Samuti konkureerime Eestis pankadega, rahastades väikseid ja keskmise suurusega Eesti ettevõtteid: korraldame neile võlakirjaemissioone ning osaleme teiste korraldatud emissioonides.

Kinnisvarasse investeerime samamoodi mitmel moel. LHV pensionifondide portfellis on kinnisvarafonde ja üksikuid kassavoogu teenivaid kinnisvaraobjekte, kuid me arendame ja parendame ka ise kinnisvara.

![fondid.oktoober_portaal.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/fondid_oktoober_portaal_1bd342158e.png)
_Joonis 1. LHV pensionifondide varade jaotus seisuga 31.10.2025._

Ajal, mil riskivabad võlakirjad olid negatiivse intressimääraga ja seetõttu pakkusid lõpptähtajani hoides garanteeritud kaotust, jõudsime väikse riskiga alternatiive kaaludes väärismetallideni. Need on aastatuhandeid olnud nii rahalise väärtuse mõõdupuuks kui ka vahendiks, mis on aidanud rikkust kaitsta ja säilitada. 

Viimastel aastatel on kulla sära taastunud. Maailma suurimate keskpankade kullareservid ületavad tõenäoliselt peatselt nende reservide mahu, mida nad hoiavad USA dollarites.

![välisaluutareresrevid portaali.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/vaelisaluutareresrevid_portaali_2306dc09ff.png)
_Joonis 2. USA riigivõlakirjade (sinine joon) ja kulla (roheline) osakaal maailma keskpankade välisvaluutareservides 2001–2025. Allikas: Apollo Global Management._

Kulla hinna hoogne tõus viimastel aastatel osutab nii kasvavatele geopoliitilistele riskidele kui ka kõikjal kiiresti paisuva võlakoormuse tagajärjel järjest hapramaks muutuvale majanduskeskkonnale. Ühtlasi toob see esile praegusaja rahandussüsteemi mõningad puudused.

**LHV laiahaardeline investeerimismeeskond**

Suurem osa LHV pensionifondidest on aktiivselt juhitud. LHV-s ei tähenda fondide aktiivne juhtimine pelgalt arvutiekraanilt aktsiate-võlakirjade valimist ning seejärel ostu- või müüginupule klõpsamist.

LHV pensionifondidel on kolm fondijuhti: lisaks minule veel Romet Enok ja Kristo Oidermaa. Mina vaatan maailma ja turge laiemalt, püüan olla kursis erinevate varaklassidega ning nendevaheliste seoste ja mõjuga. Kristo analüüsib kõike, mis puudutab ettevõtete omakapitali, ja Romet seda, mis on seotud nende võlakapitaliga. Kolme fondijuhi kõrval hoiab kõigil investeeringutel silma peal LHV Varahalduse juht Vahur Vallistu. Endise pankurina tunneb ta hästi Eesti ettevõtteid ning siinset laenu- ja võlaturgu.

Lihtsustatult võibki kõik meie investeeringud jagada omakapitali või võlakapitali investeeringuteks, sealhulgas kinnisvara, mitmesugused fondid ja investeerimisprojektid. 

LHV aktsiaturgude meeskond on kuueliikmeline. Sellesse kuuluvad Kaius Kiivramees, Mikk Taras, Jani Mäenpää, Georg Martin Leppsalu, Karl Tani Priilinn-Türk ja Robert Raasuke. Võlakirjaturgudega tegelevad Martin Möllits ja Elis Ronk.

LHV pensionifondide kinnisvaratiim investeerib nii kassavoogu tootvatesse projektidesse kui ka arendab ise kinnisvara. Tiimis on kolm liiget: Rait Riim, Marek Soop ja Joona-Liis Joost. 

Era- ja riskikapitaliinvesteeringutega tegeleb Sigrid Lii Treialt ning indeksifondide eest vastutab Erko Rebane.

Lisaks kuuluvad investeerimismeeskonda Heido Vitsur, kes aitab lahti mõtestada nii kodus kui ka laias maailmas toimuvaid ühiskondlikke protsesse, ning Helerin Kaldvee, kes toetab meid kõiki investeeringutega seotud juriidilistes küsimustes.

Seejuures on meil eraldi juriidiline ja riskikontrolli üksus ning kogu LHV Varahalduse n-ö tagatuba. Selle liikmed toetavad investeerimismeeskonda ning hoolitsevad selle eest, et kõik maksed saaksid tehtud, intressid ja dividendid laekuksid ning vajalikud aruanded saaksid koostatud nii investeerimismeeskonnale, järelevalveasutustele kui ka ettevõtte juhtkonnale.

LHV Varahaldus on alati hoolitsenud oma investeerimismeeskonna arengu ja protsesside täiendamise eest, et saavutada klientidele võimalikult kõrge tootlus mõistliku riskitaseme juures. Meie arvates ei tasu paigutada kogu vara aktsiaturgudele, ent meie valikus on fonde ka neile, kes soovivad maksimaalset aktsiariski.

![0M1A0255 copy grupp_640.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/0_M1_A0255_copy_grupp_640_32ab9f9a27.png)
_LHV Varahalduse investeerimismeeskond pensionifondidele kuuluvas Marati Majas._

**Aktiivne _vs._ passiivne juhtimine**

Viimase kaheksa aasta jooksul on pensionifondide investeeringutega seotud arutelud Eestis taandunud passiivselt ja aktiivselt juhitud fondide vastandamisele ning kulude võrdlusele. 

Kõigile on selge, et Eesti pensioni indeksifondide eesmärk on saavutada minimaalsete kuludega turu keskmine tootlus. Selleks investeeritakse pensionikogujate vara edasi Ameerika Ühendriikide või Euroopa börsidel noteeritud indeksifondidesse. 

Selle üle, mis on ja mis ei ole aktiivne juhtimine, on aga vähe arutletud. Ka Eesti õigusaktid ei defineeri täpselt ega siduvalt, mis on passiivne fond ja mis on passiivne investeerimisstrateegia. Seepärast on vastamata hulk küsimusi.

Kas fond, mis investeerib samuti valdavalt samadesse või sarnastesse USA ja Euroopa börsidel noteeritud indeksifondidesse nagu sama fondihalduri pakutav indeksifond ning pakub pikaajaliselt peaaegu identset tootlust, kuid võtab suuremat tasu, on aktiivselt juhitud fond või lihtsalt kõrgete tasudega indeksifond? 

Või teevad indeksifondist aktiivselt juhitud fondi kõrged tasud, mis kulutatakse väliselt teenuseosutajalt sisseostetud agressiivse müügi peale? Kust jookseb piir, mis kvalifitseerub klientide eksitamiseks? 

Huvitav, kas see, kui fondijuht lubab tunduvalt suurendada investeeringuid Balti turgudele, kuid tal puudub selleks meeskond ja tõenäoliselt ka selge plaan, kuidas seda teha, on klientide eksitamine või mitte? 

Ma usun, et investeerimismeeskonna olemasolu võiks olla üks kriteerium, mille alusel hinnata, kas tegu on aktiivse või passiivse fondiga ning kas indeksifondist kõrgema tasu võtmine on kohane, kui fondil ei ole isegi investeerimismeeskonda. 

Eesti pensionifondide turu ajalugu vaadates võib tõdeda, et mitmed algsed aktiivsed fondid on aastate jooksul oma meeskonda kärpinud ning piiranud investeerimisstrateegiat peamiselt teistesse indeksifondidesse investeerimisega. Sel viisil käitudes on nad püüdnud säilitada varahaldusettevõtte kasumlikkust olukorras, kus seadusega on järjest piiratud fondivalitsejate võetavaid tasusid. Kuidas sellesse suhtuda? Tõenäoliselt ei ole ühtki seadust otseselt rikutud, aga see ei tähenda, et kliente ei ole eksitatud, jättes neile mulje, et fondi juhitakse aktiivselt ja selle eest võetakse kõrget tasu olukorras, kus fondi tegelik investeerimisstrateegia on muutunud aja jooksul passiivseks.

Ma ei arva, et peaksime kõike täpselt seadusega reguleerima. Vahest piisab sellest, kui järelevalveasutus esitab küsimusi ettevõttele, kes üritab liialt piire kombata. Peale selle eksisteerivad eriala tavad. Kõige parem oleks, kui turuosalised ise jälgiksid, et konkurents oleks aus.

Andres Viisemann\
LHV pensionifondide juht

Mida tähendab, et fondi investeerimisstrateegia on aktiivne?

Juulikuu finantsuudistes domineerisid taas arutelud USA kehtestatavate tollimaksude üle. Ülejäänud olulised teemad olid nõrk USA dollar, president Donald Trumpi katsed mõjutada Ühendriikide rahapoliitikat ja kasvav surve Föderaalreservile, et see alandaks tunduvalt intressimäärasid.

**Kaubanduskokkulepped ei kaota määramatust täiesti ära**

President Trump šokeeris 2. aprilli nn vabastamispäeva kõnes kogu maailma oma plaaniga maksustada USA-sse imporditavat kaupa kõrgete tollimaksudega. Ta teatas, et soovib kehtestada USA peaaegu 60 väliskaubanduspartnerile minimaalse 10% tollimaksu. Iga konkreetse riigi tollimaks aga hakkaks sõltuma sellest, kui suur on USA väliskaubanduse puudujääk antud riigiga. Uued tollimäärad pidid hakkama kehtima 9. aprillil, kuid USA lükkas seda tähtaega edasi, et anda oma kaubanduspartneritele aega läbirääkimisteks.

8\. mail sõlmisidki USA ja Suurbritannia niinimetatud majandusliku õitsengu kokkuleppe, millega fikseeriti Suurbritannia kaupade tollimaksu määr minimaalse 10%-ni. Seejärel nõustus 23. juulil Jaapan 15% tollimaksuga ning 27. juulil leppisid USA ja Euroopa Liit kokku, et Euroopas toodetud kaupu maksustatakse USA piiril samuti 15%-ga.

Võib jääda mulje, et peamiste väliskaubanduspartneritega on nüüd saavutatud rahu ja stabiilsus loob hea pinnase rahvusvahelise kaubanduse arenguks. Kuid väliskaubanduse eksperdid osutavad, et need kokkulepped ei ole ühiselt koostatud ning lepingupooltel on täpsemate tingimuste suhtes suured erimeelsused: see, kuidas asjad välja paistavad, oli president Trumpile olulisem kui sisu.

Lisaks eksisteerib president Trumpi puhul reaalne risk, et ta võib igal hetkel mõne uue eesmärgi saavutamiseks varasemast kokkuleppest taganeda. Ei ole jõudu, mis sunniks maailma majanduslikult ja militaarselt kõige võimsama riigi presidenti oma sõnadest ja lubadustest kinni pidama.

**Ulatuslikud eelarvepuudujäägid toidavad inflatsiooni**

Teine märkimisväärne probleem maailmamajanduses on soovitust kiirema tarbijahindade kasvu püsimine. Nii Euroopas kui ka USA-s on hinnakasv tunduvalt aeglustunud, ent võlakirjaturud peegeldavad investorite kahtlust, kas probleem on ikka lõplikult lahendatud.

![Riigivõlakirjade tulusused.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Riigivolakirjade_tulusused_d7b0d8d203.png)
_Joonis 1. Jaapani, Saksamaa, Prantsusmaa, USA ja Suurbritannia 30-aastaste riigivõlakirjade tulusus. Allikas: Société Générale_

Kuigi keskpangad on üleöö intressimäärasid alandanud, on pikaajaliste võlakirjade intressimäärad olnud pärast järsku langust 2023. aasta lõpus taas pidevas tõusutrendis.

Peaaegu kõikjal maailmas soovitust kangekaelselt kiiremana püsivat hinnakasvu seletab ennekõike valitsuste suutmatus saada riigi tulud ja kulud pikaajaliselt kontrolli alla sedasi, et riigivõlg ei kasvaks tempokamalt kui kogu majandus.

USA Kongressi eelarvekomisjon (Congressional Budget Office, CBO) ennustab, et 2025. aasta defitsiidiks kujuneb 1,9 triljonit USA dollarit, mis moodustaks 6,2% USA sisemajanduse koguproduktist (SKP). Selle aasta jooksul peab USA valitsus refinantseerima umbes 9,2 triljoni dollari väärtuses varasemalt võetud riigivõlga. Samuti tuleb leida uusi investoreid, kes sooviksid investeerida 1,9 triljonit dollarit USA riigi võlakirjadesse ning igal järgmisel aastal veel rohkem.

![USA võlakoorem.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/USA_volakoorem_27aa9b09ab.png)
_Joonis 2. USA riigivõla osakaalu prognoositav muutus SKP-s pärast seda, kui kiideti heaks Donald Trumpi nn üks suur ilus eelarveseadus. Allikas: USA Kongressi eelarvekomisjon._

Praegu on USA riigivõlg umbes 100% USA sisemajanduse koguproduktist. Kui aga samal kursil jätkata, jõuab see suhtarv 2034. aastaks 129%-ni.

Ehkki valijad ootasid president Trumpilt riigi rahanduse kordategemist, muudab tema nn üks suur ilus eelarveseadus (ingl One Big Beautiful Bill Act, OBBBA) olukorra pigem halvemaks. Tuleb tõdeda, et maailmas pole vist peale Argentiina väga palju rohkem valitsusi, kes ohverdaksid tasakaalustatud riigieelarve eest poliitilist kapitali sõltumata sellest, kas nad defineerivad ennast parem- või vasakpoolseks.

Ameerika Ühendriigid on küll suurima majandusega riik, kuid samas ka maailma suurim võlgnik. Kuna seal on olnud kapitali tootlus parem kui mujal maailmas ja USA dollar on põhiline reservvaluuta, on kapital voolanud just Ameerika Ühendriikidesse.

Teisest küljest näitab USA suur ja kasvav laenukoormus seda, et ameeriklased tarbivad rohkem, kui teenivad, ning jätkavad üle oma võimete elamist seni, kuni välismaalased seda rahastavad. Sellega kaasneb aga risk, et kui võlakoormus kasvab, siis kasvavad ka riskid ja nendega koos intressimäärad. Selle kõrval on õhus küsimus, kes on maailmas suutelised ameeriklaste järjest paisuvat võlga rahastama ja mis saab siis, kui välismaalased tahavad oma raha kätte saada.

![USA välisinvesteeringud.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/USA_vaelisinvesteeringud_018a0996f8.png)
_Joonis 3. Välisinvesteeringute osakaal USA varades. Allikas: Apollo Global Management._

2025\. aasta jooksul on majandusteadlaste ootused USA majanduskeskkonna suhtes pidevalt halvenenud. Seda pole muutnud asjaolu, et president Trumpi eelarveseaduse soodne mõju peaks avalduma kohe ja negatiivne mõju jääma tulevikku.

![usa gdp.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/usa_gdp_7b39a5ce40.png)
_Joonis 4. Bloombergi küsitletud analüütikute konsensuse prognoos USA 2025. a SKP-le (tumeroheline) ja alusinflatsioonile (heleroheline). Allikas: Apollo._

Ameerika Ühendriikide kui maailma võimsaima majandusega innovatsioonikants saab põhjendatult väga palju tähelepanu, kuna ookeani taga toimuv mõjutab kogu maailma majanduse arengut. Tänu sellele tähelepanule on USA varade hinnatase teisalt palju kõrgem kui mujal maailmas. Kõrged hinnad tähendavad mõistagi suuremaid riske ja kapitalivood võivad ühel päeval pöörduda teisesuunaliseks.

Vaatamata sellele, et USA dollar on tänavu nõrgenenud, on LHV pensionifondid dollari riski suhtes endiselt ettevaatlikud, otsides investeeringuid pigem Euroopast.

Andres Viisemann\
LHV pensionifondide juht

Inflatsiooniootused tõstavad taas pead


**Luminor müüb kaheldavaid võtteid kasutades oma kliendile pea identset toodet neli korda kallima hinnaga.***

Euroopa Finantsinspektsiooni (_European Securities and Markets Authority_, edaspidi ESMA) ütleb kapi-indekseerimise kohta:
*_Closet indexing can be defined as a practice whereby asset managers claim to manage their funds in an active manner while in fact tracking or remaining close to a benchmark index. As ESMA has previously highlighted, closet indexing is a major investor protection concern in its own right, as it involves misrepresenting information to investors._

Kapi-indeksifondiks nimetatakse fonde, mis näiliselt on aktiivselt juhitud, aga tegelikult on väga sarnased passiivsetele indeksifondidele. Probleem ESMA jaoks on, et klientidelt võetakse sedasi märgatavalt kõrgemaid tasusid. Luminori näol suisa neli korda kõrgemaid.

Kui võrrelda Luminor 16-50 pensionifondi Luminor Indeks pensionifondiga, siis ESMA punased jooned nn “kapi-indeksi” tuvastamiseks on Luminori puhul päris tugevalt “punases”.

![esma closet index.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/esma_closet_index_28b0136d89.png)

**Ülaltoodud näitajate põhjal lahterdub Luminor 16-50 pensionifond selgelt kapi-indeksiks.**

Kui võrrelda Luminor Indeks pensionifondi ja Luminor 16-50 pensionifondi, siis nende osakute väärtused liiguvad pea identses rütmis. Statistiline näitaja R² (R-ruut), mis kirjeldab, kui palju „aktiivse“ fondi liikumisest on kirjeldatav indeksifondi liikumisega, on 0,94, millest võib järeldada, et fond tegutseb autopiloodil ning fondijuhi peamine ülesanne ning panus fondi tulemusse on kasseerida fondist haldustasu.

Isegi kui vaadata eriti suurte turukõikumistega perioode nagu 2022. ja 2025. aasta, siis ei ole võimalik nende kahe fondi tootluste graafikuid vaadates kuidagi tuvastada, et fondijuht oleks teinud aktiivseid investeerimisotsuseid. 

![tootlusgraafik1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/tootlusgraafik1_efefc89f19.png)

![tootlusgraafik2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/tootlusgraafik2_b775dcf5a5.png)

Kui võrrelda Luminor Indeks pensionifondi ja Luminor 16-50 pensionifondi aktsiafondide portfelle, siis niinimetatud „aktiivse“ pensionifondi aktsiafondide portfellis on lisaks kattuvatele investeeringutele mõned täiendavad investeeringud, mille kohta võib tõdeda, et need erinevad pigem nime kui sisu poolest.

Tõe huvides tuleb tunnistada, et Luminor 16-50 pensionifondi portfellis on ka 0,71% Balti riikide kinnisvarafonde ning 0,42% erakapitalifonde. Kuna need varaklassid ei kuulu ühegi indeksi kooseisu, siis on iseenesestmõistetav, et Luminori Indeks pensionifond neisse ei investeeri.

Kuid kas see 1,13% suurune alternatiivsete investeeringute portfell õigustab fakti, et Luminor Indeks pensionifondi haldustasu on 0,22% ning Luminor 15-60 pensionifondi haldustasu 0,91%? Sisuliselt kahe aasta haldustasude erinevus on suurem kui kogu investeering alternatiivsetesse varaklassidesse! Kas see ei ole investorite eksitamine? 

**LUMINOR 16-50**

![Luminor16-50 1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Luminor16_50_1_ed40b8b429.png)

![Luminor 16-50 2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Luminor_16_50_2_e776534eec.png)

**LUMINOR INDEKSFOND**

![Luminor indeksfond.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Luminor_indeksfond_8f846634a4.png)

**Õppetunnid Skandinaaviast**

Viimastel aastatel on Skandinaavias tähelepanu pälvinud juhtumid, kus kohalikud regulaatorid on asunud fondivalitsejate turgu korrastama. See tähendab, et vahele on võetud fondivalitsejad, kes on oma klientidele müünud passiivseid indeksifonde aktiivsete fondide pähe ja võtnud kordi kõrgemaid tasusid.

Rootsi finantsjärelvalve alustas aastaid tagasi Swedbank Roburi fondide vastu uurimist, mille tulemusena otsustasid 3000 Swedbank Roburi fondiomanikku esitada Roburi vastu ühishagi kohtule. Swedbank ise küll trahvi ei saanud, kuid oli sunnitud oma fondid ümber korraldama.
Sarnane kaasus oli ka Norras, kus Norra finantsjärelvalve süüdistas kohalikku DNB-d, kes müüs aktiivsete fondide pähe passiivseid fonde, mille peale DNB oma fondide tasud allapoole korrigeeris.

**Kokkuvõtteks**

Luminori investeerimisstrateegia sisu on võtta seadusega lubatud maksimaalset haldustasu minimaliseerides seejuures investeerimisega seotud kulusid. Aktiivset investeerimist teeseldes eksitab Luminor teadlikult ja küüniliselt nii kliente kui ka regulaatorit.

**Tutvu lähemalt**

- Luminor 16-50 “aktiivselt” juhitud fond: https://www.pensionikeskus.ee/files/raport/NPK75/est_NPK75_raport_20250630.pdf
- Luminor Indeks: https://www.pensionikeskus.ee/files/raport/NIK100/est_NIK100_raport_20250630.pdf
- Graafikud: https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/kogumispensioni-fondide-nav/

Skandinaavia “kapi-indeksite” kaasuste lingid:
-	https://tilburglawreview.com/articles/10.5334/tilr.141 (Closet Index Funds and Retail Investor Protection – A Scandinavian Perspective)
-	https://www.ft.com/content/0aba6a9c-7bb9-11e4-a695-00144feabdc0 (The future is bleak for closet trackers Regulators and investors are taking action against ‘falsely active’ funds)
-	https://www.simmons-simmons.com/publications/ck0b0haf8nsak0b85w6h1eyxh/08-index-hugging-is-this-the-next-line-of-investor-claims

Kapi-indekseerimine on klientide eksitamine

2025\. aasta neljas kvartal kujunes LHV Kasvukonto investoritele tugevaks nii tootluste kui ka varade mahukasvu poolest. Aktsiaturgude tõus ja ostumahtude korralik osakaal toetasid portfellide väärtuse suurenemist ning uued investeeringud hajusid senisest laiema spektriga. Uue raha paigutamisel eelistati endiselt USA suurfirmasid, samal ajal kui huvi väärismetallide vastu veelgi kasvas.

Neljanda kvartali lõpu seisuga suurenes varade mahtude osakaalult populaarseima fondi [**SXR8**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8) osatähtsus kvartaliga 0,1pp võrra, moodustades neljandiku kõikidest LHV Kasvukontol olevatest varadest. Aastases võrdluses langes 500 suurimat USA ettevõtet koondava [**SXR8**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8) osatähtsus 1,6pp võrra, mis on suurim aastane langus alates 2021. aasta IV kvartalist.

Populaarsuselt teise fondi ([**EXXT**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT)) osatähtsus Kasvukonto varades on alates 2022. aasta lõpust, kui LHV Kasvukonto instrumentide valik suurenes 20 üksikaktsia võrra, püsinud mõningaste kõikumistega üldjoontes stabiilsel tasemel, vähenedes aastataguse IV kvartaliga võrreldes 1,0pp võrra 12,3% peale. Kolmandat kohta säilitas maailma ettevõtteid koondav [**VWRL**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DVWRL), mille 10,1% varade mahtude osakaal IV kvartalis jääb vaid veidi alla 2023. aasta I kvartali tipule (11,7%).

![kk1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk1_f1f79ea646.png)
_Allikas: LHV_

Uut raha eelistavad Kasvukonto investorid paigutada sarnaselt olemasolevatele positsioonidele, kuigi esikolmikust tagapool oli neljandas kvartalis üllatajaid. Kasvukonto IV kvartali sissemaksetest ligi neljandik suundus populaarseimasse fondi [**SXR8**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8), millele järgnesid 10%ga maailma ettevõtted ([**VWRL**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DVWRL)) ja marginaalselt väiksema sissemaksete mahuga [**EXXT**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT). Märkimisväärne oli kulla hinda järgiva [**XAD5**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD5) platseerumine neljandale kohale, edestades isegi selliseid populaarseid Kasvukonto fonde nagu dividendimaksjad ([**ISPA**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPA)) ja Euroopa suurettevõtteid ([**EXSA**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXSA)). Kõrge, kuuenda koha saavutas [**XAD5**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD5) ka kolmandas kvartalis, kuid toona jäi selle 2,8% ostumahtude osakaal kaugelt alla neljanda kvartali 3,7%le.

![kk2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk2_f835c5f315.png)
_Allikas: LHV_

Tugeva neljanda kvartali järel oli keeruline leida Kasvukonto fondi, mis oleks kvartali lõpetanud olulise langusega, kui kokku üheksast langejast kaks olid krüptovarasid järgivad fondid [**COINETHE**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DCOINETHE) ja **[**COINXBE**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DCOINXBE)**. Kaotusega tuli leppida ka mõnda konkreetset tegevusvaldkonda järgivatel fondidel, eriti mis puudutab küberturvalisust ([**ISPY**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPY)), e-sporti ([**ESP0**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DESP0)) ja digipööret ([**DGTL**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DDGTL)).

Seevastu kvartali parimateks osutusid käegakatsutavate varade hinnaliikumisi järgivad fondid, sh hõbeda hinda järgiv [**XAD6**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD6), kulla hinda järgiv [**XAD5**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD5) ja nelja väärismetalli koondav [**VZLE**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD5VZLE), mis kõik kerkisid 13-63% kvartaliga.

![kk3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk3_5e878e258f.png)
_Allikas: Bloomberg_

Ka üksikaktsiatele kujunes neljas kvartal tugevaks, ekki oli mitmeid aktsiaid, mis langesid üle 10%. Selge kaotusega paistsid silma mõned Ühendriikide suurfirmad, nagu **Netflix** ([**NFLX**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DNFLX), -22%), **Meta Platforms** ([**META**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DMETA), -10%) ja **Microsoft** ([**MSFT**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DMSFT), -7%), samas kui üheks suurimaks tõusjaks osutus kolmanda kvartali suurim langeja, Taani transpordi-ja logistikaettevõte **DSV** ([**DSV**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DDSV), 28%). Umbes sama suure tootlusega lõpetas kvartali ka Google'i emafirma **Alphabet** ([**GOOGL**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DGOOGL), 29%), olles praeguseks ületanud turuväärtuselt nelja miljonit dollarit.

Kokkuvõttes kujunes neljandas kvartalis Kasvukonto valikus olevate aktsiate keskmiseks tootluseks 2,5% ning mediaantootluseks 2,4%, samas kui kvartal varem olid need näitajad vastavalt 6,0% ja 3,1%.

![kk4.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk4_41b61c45d0.png)
_Allikas: Bloomberg_

Kasvukonto valikus olevast 44-st fondist teeb regulaarseid väljamakseid 14, ülejäänud 30 fondi on akumuleeruvad ehk nad reinvesteerivad dividendid automaatselt. IV kvartali seisuga pakub kõrgeimat dividenditootlust eurotsooni ettevõtetesse investeeriv [**SPYW**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSPYW), mille dividenditootlus ulatub kvartali lõpu seisuga 6,4%ni, kolme aastase dividendide kasvumääraga 15,6%.

Rohkem kui neljaprotsendilise tootlusega fondide hulgast leiab veel ka dollaris noteeritud ettevõtete võlakirjadesse investeeriva **[**LQDA**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DLQDA)** ning sellega sarnase **[**CRPH**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DCRPH)**,mis investeerib eurodes noteeritud võlakirjadesse. Alles kvartal varem ligi 5% dividenditootlust pakkunud dividendimaksjatesse investeeriva [**ISPA**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPA) dividenditootlus on järsult langenud osaku hinna kiire tõusu tõttu börsil, ning on aastaga vähendanud dividende 2,7% võrra. Kiireimat 1-aastast dividendide kasvu näitab neljanda kvartali seisuga puhta energia tootjatesse investeeriv **[INRG](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DINRG)** ning järgeb veekäitlusega tegelevatesse ettevõtetesse investeeriv **[**IH2O**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DIH20)** 38,5%ga.

Kokkuvõttes jääb kvartali lõpu seisuga Kasvukonto fondide mediaan dividenditootlus 2,3% juurde (III kvartal 2025: 2,5%) ning aastaga on fondid suurendanud dividende keskmiselt 6,6% võrra (3 aastaga +6,7%). Neist viis teevad väljamakseid kord poolaasta jooksul ja ülejäänud pakuvad kvartaalseid dividende.

![kk5.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk5_8c2a5640a6.png)
_Allikas: Bloomberg_

LHV Kasvukonto kasutajad on olnud pikas plaanis pidevalt ostupoolel hoolimata majandustsüklist või turumeeleolu kõikumistest. Kuigi need tegurid on mõjutanud ka Kasvukonto kasutajate tehinguid, on kvartaalne ostude osakaal kõikidest tehingutest püsinud alates 2019. aastast vahemikus 59%-84%, keskmise tasemega 72%. Neljanda kvartali 65% tase jääb siiski ajaloolisest keskmisest veidi allapoole.

![kk6.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk6_7869344bbe.png)
_Allikas: LHV_

LHV Kasvukonto on üks vanimaid LHV Panga investeerimistooteid, mille kasutajate ületab 71 tuhandet jaanuari seisuga. Rohkem infot LHV Kasvukonto kohta leiab [siit](https://www.lhv.ee/kasvukonto).

Kuhu investeeriti LHV Kasvukontoga IV kvartalis 2025?

2025\. aasta kolmas kvartal on läbi saanud ja aeg on teha ülevaade, kuidas muutusid meie Kasvukonto eksperimendis osalenud Eesti tuntud väikeinvestorite portfellid. Ülesandeks oli koostada [LHV Kasvukonto](https://www.lhv.ee/kasvukonto) portfell, mille kaudu nad investeeriksid igakuiselt 10-aastases perspektiivis keskmisest kuupalgast 10%. Portfellide seisu uuendame kord kvartalis.

Ülesanne oli sellevõrra raskem, et vahepeal fondivalikut muuta ei saa. Seega tuli portfelli koosseis hoolikalt valida ja proovida ette ennustada parimat tootlust toovad regioonid või sektorid kümne aastases perspektiivis. Sissemaksete summasid korrigeerime vastavalt keskmise palga muutusele. 10% suurus on valitud selle järgi, mis võiks olla sellist palka teenivale töötajale jõukohane igakuiselt kõrvale panna, ilma et elustandard oluliselt kannataks. 2025. aasta kolmandas kvartalis lisasid osalejad oma portfelli igakuiselt 156 eurot ja kvartali lõpu seisuga on iga investor oma virtuaalportfelli investeerinud kokku 9505 eurot.

Teise kvartali tulemusi saad vaadata [siin](https://news.fp.lhv.ee/uudised/kasvukonto-eksperimendi-ii-kvartali-tulemused-3).

Kasvukonto eksperimendis püsib esimese kvartali seisuga esikohal Marko Oolo, kelle portfell on koos enda investeeritud rahaga suurenenud ligi 3,5 Eesti keskmise netopalga võrra, ulatudes pea 15 tuhande euroni. Positiivne on see, et kolmandas kvartalis suurendasid oma portfelli väärtust kõik üheksa eksperimendis osalenut, eesotsas Investor Toomasega, kelle portfell suurenes võrreldes teise kvartaliga 2,3 tuhande euro võrra, tänu Hiina aktsiate tugevusele. Teiste osalejate portfellide suurenemine kvartalivõrdluses jäi vahemikku 1,2 kuni 1,7 tuhat eurot. Tuleb märkida, et uue investeeritud raha panus III kvartali portfelli kasvu oli vaid 468 eurot, mis tähendab, et suuremat osa portfelli laienemisest toetas investeeringute väärtuse suurenemine.

![gr1.jpg](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/gr1_6fe4ca3059.jpg)
_Allikas: LHV, Bloomberg_

Osalejate valitud fondidest läks kolmandas kvartalis kõige paremini 300 suurimasse mandri-Hiina ettevõtetesse investeerival fondil [XCHA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XCHA), mis kallines kolme kuuga 21% võrra, edestades sellega kaugelt osalejate teisi fonde. Eksperimendis populaarseks osutunud tehnoloogiakeskne [EXXT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EXXT) (iShares Nasdaq 100 UCITS ETF) lisas kvartaliga 'vaid' 9%, ühtides kõikide valitud fondide keskmise tootlusega. Sellest allapoole jäid Bitcoini hinda järgiv [COINXBE](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=COINXBE) (-7%), ülemaailmselt investeeriv [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL) (-7%), veekäitlusega seotud ettevõtteid koondav [IH2O](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=IH2O), robootika valdkonda investeeriv [RBOT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=RBOT), tervishoiuinnovaatoreid koondav [HEAL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=HEAL), küberturvalisuse fond [ISPY](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPY) ja dividendiettevõtteid koondav [ISPA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPA), mis tõusid kvartali lõikes 0-6%. Hiina ettevõtete vedas kolmandas kvartalis kaasa ka laiemalt Aasia arenevate turgude ettevõtetesse investeeriva [AASI](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=AASI), mis lisas 11%.

![gr2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/gr2_41b8fe50bc.png)
_Allikas: LHV, Bloomberg_

![gr3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/gr3_ecedd7622c.png)
_Allikas: LHV, Bloomberg_

Kasvukonto eksperimendi III kvartal 2025

2025\. aasta kolmas kvartal kujunes LHV Kasvukonto investoritele tugevaks nii tootluste kui ka varade mahukasvu poolest. USA aktsiaturgude tõus ja tehnoloogiaettevõtete head tulemused toetasid portfellide väärtuse suurenemist, samas kui uued investeeringud hajusid senisest laiema spektriga. Uue raha paigutamisel eelistati endiselt USA suurfirmasid ja tehnoloogiafonde, kuid kasvas ka huvi kulla ja teiste stabiilsemate varade vastu.

III kvartali lõpu seisuga langes varade mahtude osakaalult populaarseima fondi **[SXR8](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8)** osatähtsus kvartaliga 1,2pp võrra, moodustades endiselt ligi neljandiku kõikidest LHV Kasvukontol olevatest varadest. Aastases võrdluses püsis 500 suurimat USA ettevõtet koondava **[SXR8](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8)** osatähtsus muutumatuna ning jääb veidi alla 2024. aasta IV kvartali tipule, kui fondi osatähtsuseks kujunes koguni ligi 27%. Kui jätta kõrvale III kvartali langus **[SXR8](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8)** osatähtsuses, on märkimisväärne varade mahu suurenemine suuresti tingitud USA aktsiaturgude tugevast tõusust viimasel aastal.

Populaarsuselt teise fondi (**[EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT)**) osatähtsus Kasvukonto varades on alates 2022. aasta lõpust, kui LHV Kasvukonto instrumentide valik suurenes 20 üksikaktsia võrra, püsinud mõningaste kõikumistega üldjoontes stabiilsel tasemel. Seda osaliselt seetõttu, et Kasvukonto investorid, kes soovisid panustada tehnoloogiasektorile, said alates 2022. aasta IV kvartalist lisaks tehnoloogiafondile **[EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT)** investeerida ka paljudesse erinevatesse üksikaktsiatesse, mille võrra vähenes **[EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT)** osakaal varade kogumahus. Kui 2024. aasta IV kvartalis moodustas **[EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT)** 11% varade kogumahust, siis 2025. aasta III kvartali 12,3% osakaal ei erine kahe aasta tagusest tasemest märkimisväärselt. Võrreldes aastataguse III kvartaliga on seda 0,4pp vähem, kuid teise kvartaliga võrreldes on varade maht langenud 0,7%.

Tegelikult langes varade mahtude osakaal III kvartalis peale eelpool nimetatu ka teiste populaarsemate fondide puhul: kvartaalses võrdluses ülemaailmse indeksfondi **[VWRL](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DVWRL)** puhul 10,3% pealt 9,7% peale, Bitcoini hinda järgiva **[COINXBE](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DCOINXBE)** puhul 4,5% pealt 4,2% peale ning Euroopa suurettevõtteid koondava **[EXSA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXSA)** puhul 3,7% pealt 3,5% peale. Selle arvelt suurenes aga vähem populaarsete väärtpaberite osatähtsus.

![kk1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk1_997eeff45a.png)

Heites pilgu sellele, kuhu suundus Kasvukonto kasutajate III kvartalis investeeritud uus raha, joonistub välja varasematele perioodidele sarnane pilt. Kasvukonto III kvartali sissemaksetest ligi neljandik suundus populaareimasse fondi SXR8, millele järgnesid 12%ga USA tehnoloogiaettevõtted ja 9%ga maailma ettevõtted (**[VWRL](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DVWRL)**). Euroopa suurettevõtete (**[EXSA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXSA)**) ja dividendimaksjate (**[ISPA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPA)**) puhul on sissemaksed püsinud üldjoontes teise kvartali tasemetel, kuid huvitav on näha, et turvasadamana tuntud kuld (**[XAD5](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD5)**) püsib top 6 instrumentide seas juba teist kvartalit järjest, moodustades lõppenud kvartali seisuga 2,8% uutest ostudest.

Kuna uuest rahast on kulla hinda järgivasse fondi **[XAD5](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD5)** suunatud igal kvartalil rohkem kui 2% juba alates 2024. aasta IV kvartalist ja samal kallines kulla hind 9 kuuga ligi 31%, millest suurem osa tõusust tehti just möödunud kvartalis, on väikese vara mahtudega, kuid tugeva tootlusega **[XAD5](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD5)** mänginud LHV Kasvukonto kasutajate kogutootluse kujunemisel olulist rolli. Märkimisväärsema suunana võiks välja tuua ka rahalise sissevoolu suurenemise muudesse positsioonidesse: kui II kvartalis suundus vaid kümnesse väärtpaberisse koguni 75% uuest rahast, siis III kvartalis vaid 67%, mis tähendab, et portfellid muutusid vähem kontsentreerituks, ehk uued investeeringud jagunesid senisest ühtlasemalt erinevate väärtpaberite vahel.

![kk2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk2_b53e842333.png)

Tugeva kolmanda kvartali järel oli keeruline leida Kasvukonto fondi, mis oleks kvartali lõpetanud langusega, kuid kokku 44 fondi hulgast võis need kahe käe näppudel siiski kokku lugeda. Kuid needki olid peamiselt fondid, mis Kasvukonto varade mahust märkimisväärset osa ei moodusta. Kõige suuremat langust näitas ettevõtete võlakirjadesse investeeriv **[LQDA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DLQDA)** (-23%), kuid kokku seitsmest langejast näitasid rohkem kui kaheprotsendilist langust vaid 3 fondi.

Langejad küll mõnevõrra hoidsid tagasi Kasvukonto fondide keskmist tootlust, kuid sellest hoolimata ulatus see kolmandas kvartalis muljetavaldava 8%ni. Tõusu vedas krüptoraha Ethereumi hinda järgiv **[COINETHE](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DCOINETHE)** (+76%), kuid vastavalt 9%ga ja 8%ga ei olnud kaugel ka Kasvukonto populaarseimad fondid **[EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT)** ja **[SXR8](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8)**.

![kk3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk3_3403d3f4e4.png)

Ka üksikaktsiatele kujunes kolmas kvartal tugevaks, ehkki langejate osakaal oli suurem kui fondide puhul (kokku 10 langejat 29st väärtpaberist). Selge kaotusega paistsid silma makselahenduste pakkujad **Visa** (**[V](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DVWRL)**, -4%) ja **Paypal** (**[PYPL](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DPYPL)**, -10%), mille kõrval suurimaks langejaks osutus Taani transpordi-ja logistikaettevõte **DSV ([DSV](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DDSV))** 17% langusega, kuna ettevõte valmistas turuosalistele pettumuse oma majandustulemustega.

Samal ajal näitasid kolmandas kvartalis rohkem kui kümneprotsendilist tootlust 7 aktsiat, nende seas mitmed tehnoloogiahiiglased. Tugevaima, 50%lise tõusuga lõpetas kvartali aga **Intel ([INTC](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DINTC))**, kuna ettevõttel on õnnestunud sõlmida mitmeid suuremahulisi parterlusi, sealhulgas nii USA valitsuse, SoftBanki kui ka **Nvidiaga ([NVDA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DNVDA))**, kes ühtekokku on ettevõttesse investeerinud miljardeid dollareid.

Kokkuvõttes kujunes kolmandas kvartalis Kasvukonto valikus olevate aktsiate keskmiseks tootluseks 6% ning mediaantootluseks 3%.

![kk4.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk4_bdb8e1fdbf.png)

Kasvukonto valikus olevast 44-st fondist teeb regulaarseid väljamakseid 14, ülejäänud 30 fondi on akumuleeruvad ehk nad reinvesteerivad dividendid automaatselt. III kvartali seisuga pakub kõrgeimat dividenditootlust tööstus- ja finantssektori ettevõtete noteeritud võlakirjadesse investeeriv **[LQDA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DLQDA)**, mis pakub kvartali lõpu seisuga 5,0% suurust dividenditootlus, kolme aastase kasvumääraga 11,1%.

Rohkem kui neljaprotsendilise tootlusega fondide hulgast leiab veel ka arenenud riikide dividendimaksjatesse investeeriva **[ISPA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPA)** (4,8%) ning Euroopa dividendiaristokraate koondava **[SPYD](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSPYD)**, mille 4,2%lise dividenditootluse juures on dividendide kasv nii ühe kui ka kolme aasta perspektiivis Kasvukonto fondide seas üks muljetavaldavamaid (vastavalt 28% ja 16%). Sellest kiiremini on kolme aasta perspektiivis dividendi kasvatanud vaid tehnoloogiaettevõtetesse investeeriv **[EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT)** (25%), kuid selle fondi dividenditootlus on nullilähedane.

Kokkuvõttes jääb kvartali lõpu seisuga Kasvukonto fondide mediaan dividenditootlus 2,6% juurde ning aastaga on fondid suurendanud dividende keskmiselt 8,7% võrra (3 aastaga +5,5%). Neist viis teevad väljamakseid kord poolaasta jooksul ja ülejäänud pakuvad kvartaalseid dividende.

![kk5.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk5_8115ba7e8c.png)

LHV Kasvukonto kasutajad on olnud pikas plaanis pidevalt ostupoolel hoolimata majandustsüklist või turuosaliste üldisest meeleolust aktsiaturgudel. Kuigi need tegurid on mõjutanud ka Kasvukonto kasutajaid, on kvartaalne ostude osakaal kõikidest tehingutest püsinud alates 2019. aastast vahemikus 59%-84%, keskmise tasemega 72%. Kolmanda kvartali 66% tase jääb küll ajaloolisest keskmisest allapoole, jätkates alates 2023. aasta II kvartalist alguse saanud trendi, kuid kui arvestada ka asjaolu, et aktsiaturud on kaubelnud oma tippudes suure osa ajast viimasel kümnel kvartalil, peegeldab 66% suurune ostumahtude osakaal Kasvukonto kasutajate pikaajalist investeerimishorisonti, mille puhul potentsiaalsed turukorrektsioonid ei mõjuta oluliselt nende investeerimiskäitumist, kuna fookus on säilitatud varade järjepideval kasvatamisel.

![kk6.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk6_4cec8581b5.png)

LHV Kasvukonto on üks vanimaid LHV Panga investeerimistooteid, mille kasutajate ületab 70 tuhandet oktoobri seisuga. Rohkem infot LHV Kasvukonto kohta leiab [siit](https://www.lhv.ee/kasvukonto).

Kuhu investeeriti LHV Kasvukontoga III kvartalis 2025?

Polygon teatas 2023. aastal plaanist minna üle seniselt MATIC-tokenilt uuele POL-tokenile, mis on loodud võrgu tulevase kasvu ja arenguvõimaluste toetamiseks. Tegemist on osa Polygoni võrgu arendusplaanist, mis toob kaasa tehnilisi täiendusi ja nimevahetuse, kuid investorite varade väärtus jääb muutumatuks.

LHV toetab seda üleminekut automaatselt oma partnerplatvormi kaudu – kõik olemasolevad MATIC-tokenid konverteeritakse POL-tokeniteks suhtega 1:1.

Olulised kuupäevad ja muudatused:
- **14. august 2025** – peatatakse kauplemine MATIC-tokeniga
- **september 2025** – toimub MATIC → POL automaatne konverteerimine
-  Kõik MATIC-tokenid muudetakse automaatselt POL-tokeniteks suhtega 1:1. Pärast migratsiooni kajastuvad investorite kontodel samas koguses POL-tokenid.
- **september 2025** – avatakse kauplemine POL-tokeniga

**MATIC → POL migration on the Polygon network**

Polygon is transitioning from the current MATIC token to the new POL token, designed to support the network’s future growth. The change is part of Polygon’s development plan and brings technical upgrades and a name change. The value of investors’ assets will remain unchanged.

LHV will carry out the migration automatically through its partner platform – all existing MATIC tokens will be converted to POL tokens at a 1:1 ratio.

Key dates:
- **14.08.2025** – trading with MATIC token suspended
- **September 2025** – automatic conversion MATIC → POL (1:1 ratio)
- **September 2025** – trading with POL token starts

**Переход MATIC → POL в сети Polygon**

Polygon переходит с текущего токена MATIC на новый токен POL, созданный для поддержки будущего роста сети. Изменение является частью плана развития Polygon и включает технические улучшения и смену названия. Стоимость активов инвесторов останется без изменений.

LHV выполнит переход автоматически через свою партнёрскую платформу – все токены MATIC будут конвертированы в токены POL в соотношении 1:1.

Важные даты:
- **14.08.2025** – приостановка торгов токеном MATIC
- **Сентябрь 2025** – автоматическая конвертация MATIC → POL (соотношение 1:1)
- **Сентябрь 2025** – начало торгов токеном POL

Krüpto: MATIC → POL üleminek

Alates eilsest on LHV klientidel võimalus osta-müüa kiiresti kasvava plokiahela Solana ning Web 3.0 potentsiaaliga Polkadoti *tokeneid*, viies kogu LHV kaudu saadaolevate krüptorahade arvu 15ni. Jättes välja *stablecoinid*, katab LHV krüptorahade valik nende kahe lisandumise järgselt ära suurema osa *top* 10 suurima turuväärtusega krüptoinstrumentidest, sh Bitcoin, Ethereum, Cardano, Solana, Polkadot ja Polygon.


**Solana (SOL)**


2017\. aastal loodud Solanale pani aluse 5G tehnoloogiat arendavas ettevõttes Qualcommis ligi 16 aastat töötanud Anatoly Yakovenko. Algusaastal kandis projekt nime „Loom“, sarnanedes ühele teisele, Ethereumil põhinevale projektile „Loom Network“, mistõttu eristumiseks tuli välja mõelda uus nimi. Plokiahela süsteemi praegune nimi sai alguse Loomi asutajaliikmete huvist surfi vastu – nende lemmikpaigaks oli Solana Beach.


Solana eripäraks võrreldes teiste plokiahela projektidega on selle Proof-of-History (PoH) hübriidkonsensusmudel, mis ühtlasi kasutab ära ka Proof-of-Stake’i (PoS) kiiret sünkroonimisvõimekust. Ehkki mõlemad süsteemid on üsna sarnased, peetakse Proof-of-Historyt oluliselt skaleeritavamaks ja koostöövõimelisemaks teiste plokiahaletega. Ühtlasi on selle tehingutasud peaaegu nullilähedased võimaldab tehinguid kiiremini läbi viia.


Maksimaalselt suudab Solana töödelda ühes sekundis ligi 65 tuhat tehingud, millest igaüks viiakse lõpule 0,4 sekundiga (tehingu alustamisest tehingu kinnitamiseni kuluv aeg). Seetõttu näitab Solana hästi, milleks plokiahela tehnoloogia üldse võimeline on, seades lati üsna kõrgele ka konkurentide jaoks.


Proof-of-History miinuspoolena võiks välja tuua asjaolu, et sellele on võimalik peale ehitada arvuliselt vähem rakenduse. Kui rakenduste arv kasvab liiga suureks, võib see hakata võrku üle koormama, põhjustades ummikuid ning halvimal juhul võrgukatkestusi. Praeguse seisuga on Solanale ehitatud veidi vähem kui 400 detsentraliseeritud rakendust, võrreldes näiteks Ethereumi 3 tuhandega.


Kuna hetkel on enamike krüptoprojektide üks suurimaid väljakutseid skaleeritavuse parandamine ja tehingute läbiviimise kiirendamine, toob Proof-of-History konsensusmehhanismi kasutamine Solanale selles osas selge eelise.


Nagu mainitud, tehingute kiirusele, soodsale hinnale ja mahule panustamine on Solanale toonud ka mõningaid murekohti, millest olulisemaks on aktiivsest võrguliiklusest ja ummikutest tulenev suur võrgukatkestuste arv. Katkestused on Solanat kummitanud juba alates selle asutamisest alates ning ainuüksi 2022. aasta jooksul tabas Solana võrku 12 katkestust.


Neist laiaulatuslikum leidis aset 1. juunil, mil Solana võrk oli rivist väljas 4 tundi ja 10 minutit, põhjustades SOL *coinile* ühe päevaga enam kui 12%lise hinnalanguse. Võrgukatkestusi võib Solana puhul vaadata ka positiivse poole pealt, näidates, et kasutajate aktiivsus võrgustikus on suur ja nõudlus kiirele ja odavale plokiahela süsteemile püsib.


CoinSharesi avaldatava iganädalase raporti kohaselt on institutsionaalsed investorid nii jaanuari viimasel nädalal kui ka kuu kokkuvõttes olnud Solana suhtes ostupoolel, mida ei saa öelda kõikide krüptovarade kohta. Kui jaanuari kokkuvõttes ulatusid tehingute netomahud Solana puhul 2,4 miljoni dollarini, siis ainuüksi kuu viimane nädal moodustas sellest 1,1 miljonit ehk pea poole.


Nii nagu krüptovarad üldiselt, on ka Solana äärmiselt suure hinnavolatiilsusega, tehes 2021. aasta juuli keskpaigast lühikese aja jooksul novembri alguseks läbi ligi 10-kordse tõusu, kuid kaotades seejärel 2022. aasta lõpuks 96% oma väärtusest. Viimase 12 kuu tipust põhjani langus ei ole sellest kaugel, ulatudes 93%ni. 2023. aasta jaanuaris tehtud ligi 130%line tõus annab lootust, et viimase suurema languse põhi jäi möödunud aasta lõppu.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_e437c255b2.jpeg)
**Polkadot (DOT)**


Ehkki Polkadoti *whitepaper* avaldati juba 2016. aastal, loodi Polkadoti rahastamist ja uurimist teostav ühing Web3 Foundation 2017. aastal, ühtlasi müüdi sel ajal esimene Polkadoti token. Projekti asutajaliikmeid on kokku kolm, kellest olulisemana võiks välja tuua Dr. Gavin Woodi kui ühe Ethereumi kaasasutaja ja nutilepingute loomist toetava Solidity algataja.


Polkadot on üks vähestest plokiahelavõrkudest, mis võimaldab peaahelale (*Relay Chain*) juurde luua erinevaid väiksemaid omavahel seotud alamahelaid (*Parachain*), muutes Polkadoti hästi skaleeritavaks ja hoides ära potentsiaalseid *hard forke* – muudatusi plokiahela tehnoloogias, mille negatiivne mõju seisneb varasemate tehingute kehtetuks muutumises ja tokeni hinnavolatiilsuse suurenemises turul. Seetõttu vaadeldakse Polkadoti pigem plokiahela detsentraliseeritud ökosüsteemina kui ühe eraldiseisva plokiahela võrguna.


Praeguseks on Polkadoti arendamise üle võtnud Parity Technologies, mille puhul lisaks varasemale Web3 Foundationile ulatub investoritelt kaasatud rahaline summa kokku ligi 200 miljonit dollarit. See teeb Polkadotist ühe kõige paremini rahastatud plokiahelaprojekti ajaloos. Hoolimata sellest, et Polkadoti projekti kallal on töötatud juba aastaid, on see projekt võrreldes näiteks Bitcoini ja Ethereumiga veel üsnagi noor, mistõttu on tal veel palju tõestada.


Igaljuhul on Polkadot krüptoentusiastide seas suurt tähelepanu äratanud – kui veel 2020. aastal kirjutati Polkadoti plokiahelas 600 tuhat koodirida, siis nüüd ületab see 2 miljonit.


Alloleval joonis kirjeldab Polkadoti võrgustruktuuri, mille kõige olulisem komponent, releeahel, ühendab erinevaid plokiahelaid ja tagab turvalisuse.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_61305d5bce.jpeg)
Võrrelduna Solanaga on Polakdot käimasoleval langusturul oma hinda hoidnud mõnevõrra paremini, kukkudes 81% võrra, kuid on sellest hoolimata oluliselt suurema riskiga kui näiteks Bitcoin, mis on samal ajal 49% võrra langenud. Võrdluseks, aktsiaindeks S&P 500 kaupleb vaid 7% allpool oma eelmise aasta tippu.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_50de0a910e.jpeg)
*Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud krüptovarasid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.*  
*Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, krüptovarade turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda.*  
*Artiklis kajastatud krüptovarade ajalooliste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.*




Krüptorahad Solana ja Polkadot nüüd LHV valikus

Krüptomaailma aluseks on plokiahel, näiteks Bitcoin või Ethereum, ehk lihtsas keeles tabel andmetega, kus on kirjas kõik tehingud, mis antud platvormil on tehtud. Näiteks hoiab Bitcoini andmebaas infot selle kohta, mis kontol on kui palju Bitcoine ning Ethereumi plokiahel infot selle kohta, et millisele kontole kuulub konkreetne virtuaalne kunstiteos (nn NFT ehk *non-fungible token*).


Tehingute sooritamiseks on üldjuhul vajalik tasuda teenustasu. Selle jaoks on igas plokiahelas loodud oma virtuaalne rahaühik, nt ether on Ethereumi platvormi valuuta, teise nimega krüptovara. Mida rohkem tehinguid ühes plokiahelas toimub, seda rohkem nõudlust antud krüptovara järgi on, mis omakorda tekitab sellele varale käega katsutava nõudluse ja väärtuse.


Tihtipeale räägitakse krüptovaradest kui revolutsioonist digitaalses majanduses. Mis väärtust võiksid krüptovarad päriselt pakkuda, millal see revolutsioon võiks juhtuda ning mida tähendaks see krüptovarade väärtusele?


**Mis probleemi krüptovarad üldse lahendavad?** 


Plokiahelate põhiline eesmärk on luua andmebaase, mis toimivad ilma keskse andmete haldajata. Teisisõnu on tegemist avaliku andmebaasiga, kus usaldus andmete vastu luuakse läbi keeruliste salastatud koodide ehk krüptograafia, mida on raske ja kulukas rikkuda. Seega loob detsentraliseeritud plokiahel usalduse kahe osapoole vahel (näiteks finantstehingu läbiviimiseks) ilma, et nende vahel oleks konkreetne kolmas osapool, näiteks pank, kes usaldust tagaks.


Huvitaval kombel hakati plokiahela esimesi lahendusi, tuntuim neist Bitcoin, käsitlema just maksevahendina, mida on võimalik kasutada ilma traditsioonilist finantssüsteemi kasutamata. Arvestades seda, et plokiahela makseteenused pole vähemalt lääneriikides erilist edu saavutanud (VISA kaardisüsteem töötleb päevas ca 500 miljonit tehingut versus 1 miljon tehingut Ethereumi süsteemis ning antud vahe on viimastel aastatel pigem suurenenud kui vähenenud), siis võime eeldada, et vähemalt lääne ühiskonnas ei ole tegelikult laiaulatuslikku probleemi finantssüsteemi usaldusväärsuse osas. See tähendab, et plokiahela kasutamine makseteenuste jaoks ei pruugi olla parim viis selle tehnoloogia kasutamiseks.


**Plokiahela roll digitaalses maailmas**


Arvestades seda, et füüsilises lääne maailmas on usaldusprobleemid lahendatud just läbi kesksete vahemeeste, nt riik või tuntud brändid, kes edukalt usaldust loovad, siis suurimat potentsiaali plokiahelates nähakse just virtuaalses maailmas, kus antud vahemehed on veel loomata. Futuristid prognoosivad, et inimesed hakkavad lähikümnendil elama osaliselt virtuaalreaalsuses, nn *metaverse’*i*s*, kus nad õpivad, käivad sõpradega kontserdil, shoppavad e-poes (näiteks ostavad enda virtuaalsele karakterile Gucci disainerriideid, nagu saab teha juba täna näiteks Sandbox platvormil), mängivad, teevad finantstehinguid, ehitavad endale kodu jne ning seda kõike virtuaalses keskkonnas.


See virtuaalne maailm võiks olla just see keskkond, kus avalikud plokiahelad võiksid mängida kriitilist rolli digitaalse maailma infrastruktuurina. Eeldades, et mainitud virtuaalreaalsus ehitatakse selliselt, et üks ettevõtte ei oma tervet *metaverse*’i (nt Meta, endise nimega Facebook, töötab just enda privaatse virtuaalmaailma kallal), siis on hädavajalik luua sõltumatu mehhanism virtuaalse omandi (Gucci riided, virtuaalne kinnisvara, virtuaalne indentiteet) hoidmiseks ning tuvastamiseks. Ethereumi plokiahel ning NFT lahendused oleksid juba praegu võimelised edukalt sellist keskset rolli täitma, ehk tekitama usaldusväärse sideme konkreetse virtuaalse eseme ning selle omaniku vahel.


**Uude maailma**


Selleks on vaja aga ära oodata omajagu tehnoloogilist innovatsiooni, et prognoositud virtuaalmaailm oleks tõesti inimese jaoks ligilähedaselt sama nauditav ja reaalne kui füüsiline maailm, kuid usun, et lõpuks me sinna ka jõuame. See oleks ka potentsiaalne hetk, kus krüptovarade majanduslik väärtus, mis on hetkel langenud „vaid“ 1 triljoni dollari juurde, saaks ennast reaalselt tõestada. See tähendaks, et praegune väga spekulatiivne varaklass saaks endale tugeva majandusliku vundamendi.


Tsentraalne roll „uue ajastu“ majanduses  võiks tähendada ka kõrget turuväärtust krüptovaradele, kes võitlevad endale välja kriitilise rolli uue virtuaalmaailma toimimisel. Otseloomulikult võib plokiahela tehnoloogia minna lendu ka enne *metaverse*’i saabumist, näiteks tehnoloogilise abivahendina pankadevaheliseks suhtluseks, kuid praegusel hetkel tundub krüptovarade laiatarbeline kasutus olevat veel aastate kaugusel.


Kokkuvõttes võib öelda, et plokiahela tehnoloogial on selge potentsiaal muutuda hädavajalikuks, kuid lähiaastatel see tõenäoliselt veel ei realiseeru. Ette võib tulla veel dramaatilisi langusperioode, kus kaob usk tehnoloogia väärtusesse ning seejärel jälle kasvuperioode, kus oodatud „uus maailm“ hakkab jälle tunduma käegakatsutav. Krüptovara investorina tasub olla vägagi kannatlik, kuna lahtisi küsimusi on veel palju: virtuaalmaailma tehnoloogiline küpsus, krüptovarade omavaheline konkurents, regulatiivsed muutused ja palju muud.


*Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud krüptovarasid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.*  
*Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, krüptovarade turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda.*  
*Artiklis kajastatud krüptovarade ajalooliste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.*




Milles võiks peituda krüptovarade tõeline väärtus?

Professionaalsete turuosaliste käitumise juures on üks oluline tehingute tegemise põhjus riskimaandamine. Olgu selleks siis välisvaluutas arveldav kuid eurodes kulutusi tegev ettevõtja või vilja kasvatav põllumees – mõlemad soovivad end kaitsta ootamatu hinnakõikumise eest. [LHV Trader](https://www.lhv.ee/trader) pakub nii mõnegi võimaluse, kuidas seda läbi tuletisinstrumentide teha saab.


Mõnevõrra üllatuslikult võivad ka tuletisinstrumendid, mida üldjuhul seostatakse kõrgema riskitasemega, olla tegelikkuses abiks riskide maandamisel. Selline strateegia kannab ingliskeelset nime *hedging*. Enamasti kasutatakse selle strateegia rakendamiseks optsioone ja futuure:


**Riskide maandamine futuuridega**


Futuuride puhul on tegemist tuletisinstrumendiga, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. Erinevus optsioonist on aga see, et futuurides pika positsiooni võtjal pole mitte võimalust, vaid on kohustus lepingu lõppedes alusvaraga seotud tehing teha. LHV Traderi kaudu kaubeldavate futuuride puhul toimub tehing läbi rahalise tasaarvelduse, mis tähendab, et füüsilisel kujul olevaid alusvarasid, näiteks tonnide viisi nisu või maisi, investor lepingu lõppedes endale soetama ei pea.


Erinevalt optsioonidest toimub futuuridega ka igapäevane kasumi ja kahjumi ümberhindamine. See tähendab, et futuurilepingu osapooltele kantakse kontole päeva jooksul positsioonis tekkinud kasum või võetakse maha tekkinud kahjum. Viimasel juhul on eriti oluline jälgida, et konto omavahendite osakaal vastaks positsiooni hoidmise nõuetele (*maintenance margin*).


Kuna futuuridega kaubeldakse finantsvõimendusel, on need spekuleerida soovivatele kauplejatele meelsaks varaklassiks. Samas on ka võimalik futuuridega kaitsta oma portfelli ootamatute hinnaliikumiste eest.


Heaks näiteks võiks olla kuivainete tootmisele spetsialiseeruv ettevõte, kes toodab ka nisujahu. Kuna peamiseks tooraineks on nisu, on ettevõtte kasum teravilja turuhinna liikumiste suhtes äärmiselt tundlik. Soovides vältida olukorda, kus nisu hinna tõustes väheneb kasumimarginaal, võtab jahutootja nisufutuurides pika positsiooni, mis kohustab teda tulevikus kindlaks määratud ajal alusvara ostma. Kui nisu turuhind näitab kasvu, ei saa küll ettevõte rahalise tasaarvelduse tõttu endale füüsiliselt madalama hinnaga toorainet osta, kuid kompenseerib kõrgemaid toorainekulusid tänu kasumit toonud futuurile.


LHV Traderis toimib futuuridega kauplemine sarnaselt optsioonidele. Vaatame näidet eelmainitud nisufuuturide ostmisel. Selleks tuleb sisestada sobiv sümbol (näiteks EBM), valida õige väärtpaber ja varaklass (*Futures*) ning seejärel sobiva aegumiskuupäevaga leping (näiteks SEPT). Tehingu tegemiseks avaneb sarnane aken nagu optsioonide puhul. Konkreetse futuuri puhul on hind 208 kuvatud eurodes ühe tonni nisu kohta.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_b3df05e855.jpeg)

![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_84904ad5df.jpeg)
Täites vajalikud väljad ning klikkides „*SUBMIT*“, avaneb tehingu kinnitamiseks uus aken, kus on kuvatud „*Amount*“ all tehingu kogusumma. Kuna antud futuuri puhul hõlmab üks leping 50 tonni nisu, kujuneb lõplikuks hinnaks 10 400 eurot, millele lisandub teenustasu. Tänu finantsvõimendusele ei pea aga investor kogu summat lepingu eest välja käima, vaid peab omama piisavalt tagatist tehingu alustamiseks ning hoidmiseks. Vajalike tagatiste suurusi näeb ridadelt „alustamise tagatis“ (*Initial Margin)* (714 eurot) ja „hoidmise tagatis“ (*Maintenance Margin)* (571 eurot) Tehingu saab kinnitada klikkides nupule „*Transmit*“.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_e24b2a4cdf.jpeg)
Vastupidise tehingu saab teha põllumees, kes nisu kasvatab. Tema võib riskide maandamiseks müüa kevadel futuure, et kaitsta end hinnalanguse eest. Kui hind peaks aga tõusma, saab ta põllult tuleva nisu kõrgema hinnaga maha müüa ja osta müüdud futuurilepingud tagasi.


Riskide maandamine futuuride abil on aga populaarne ka valuutaturul, kus on võimalik välismaiste väärtpaberite omajana end kaitsta valuutakursi kõikumiste eest. Kui Eesti investor on soetanud USA dollarites kauplevaid väärtpabereid, ohustab tema portfelli väärtust välisvaluuta nõrgenemine. Võttes näiteks pika positsiooni EUR/USD (sümbol EUR) kursiliikumist järgivates futuurides, on võimalik dollari nõrgenemise mõju portfellile vähendada.


Kasulik on teada, et valuutafutuuride erinevus teistest futuuridest seisneb selles, et lepingu lõpukuupäeval toimub reaalne vahetustehing, mis tähendab, et lõpuks jääb investori kontole raha uues valuutas. Enne tehingu tegemist tasub investoril alati välja selgitada ka tehingu tegemiseks vajaliku tagatisvara suurus ning ühes futuurilepingus sisalduva aluvara hulk ehk lepingu suurus.


*Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.*   
  
 *Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.*   
  
 *Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.*




Riskimaandusinstrumendid LHV Traderis (futuurid)

Kes elus esimest korda soovib osta aktsiaid, siis võib kogu protseduur esialgu üsna segane tunduda. Millist orderitüüpi kasutada? Mis vahe on turuorderil ja limiitorderil? Kaua need kehtivad? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiame alljärgnevalt ka vastused.


Erinevaid orderitüüpe on olemas tegelikult väga palju - ligi sada ja juba see teadmine võib algajal investoril jalad nõrgaks võtta. Mil moel sellest pikast nimekirjast siis see õige ja kõige parem orderitüüp üles leida? Hea uudis on see, et reaalselt on investori jaoks vaja teada ja tunda ainult kolme orderitüüpi, nendeks on turuorder, limiitorder ja stopp-order.


**Turuorder (MKT) ehk market order -** turuorderi valikul teostatakse aktsiaorder turul kohe parima saadaoleva hinnaga. See on küll kõige kiirem viis aktsiaid turult osta, aga arvestada tuleks ka paari eripäraga. Esiteks ebalikviidsete aktsiate puhul võib ostu- ja müügihinna vahe olla tihtipeale päris suur ja seetõttu võib investor oma üllatuseks avastada, et võrreldes viimase tehingu hinnaga on tema kontole laekunud aktsiate hind oluliselt kõrgem. Teiseks sõltub orderi turule jõudmise kiirus väga palju ka keskkonnast, kust order teele saadeti. Kui teha tehing läbi internetipanga, siis on orderi teekond turule aeganõudvam, sest see liigub sinna maakleri vahendusel ja võib olenevalt sissetulevate orderite mahust aega võtta 1-5 minutit. Kui aga kaubeldakse näiteks LHV Trader platvormil, siis seal maakleri näol vaheetappi pole ja orderi turule jõudmise kiirus sõltub saatja näpuosavusest ning turule jõudes teostatakse order millisekundiga. Esimese variandi puhul võib sõltuvalt aktsia volatiilsusest paar minutit olla üsna pikk aeg ja täitmise hind oluliselt erineda sellest, mis see oli orderi saatmise hetkel.


**Turuorderi puhul tuleb eristada ka erinevaid turge.** Kui edastada turuorder USA börsile, siis saab üldjuhul olla täiesti kindel, et order täidetakse täies mahus, sest Ameerika turg on väga likviidne. Sama ei saa öelda aga näiteks Balti börsi kohta ja lisaks erineb ka turuorderi täitmise loogika. Kui USA ja Euroopa turgudel alustatakse orderi täitmist parimast pakutavast hinnatasemest ja liigutakse järgmiste kõrgemate hinnatasemeteni seni kuniks order täidetud on, siis Skandinaavias ja sealhulgas ka **Baltikumis täidetakse order, tõepoolest, ainult parima hinnaga pakutava koguse ulatuses ning kui müügikogus on väiksem kui ostukogus, siis ostja ülejäänud order tühistatakse.** Näiteks: ostja soovib osta turuhinnaga 1000 x aktsiat, müügipoolel on parimal hinnatasemel aga saadaval ainult 100 aktsiat. Seega ostja kontole jõuab 100 aktsiat ja ülejäänud 900 aktsia ostuorder tühistatakse.


**Limiitorder (LMT) ehk limit order** - limiitorder on parim valik neile, kelle jaoks pole oluline orderi täitmise kiirus vaid pigem selle hind. Limiitorderi puhul määrab ostja kõrgeima hinna, millega ta on valmis aktsiaid soetama ja order täidetakse ainult juhul, kui aktsiahind tõesti ka selle tasemeni kukub. Kui seda ei juhtu, siis jääb order täitmata, sest kõrgema hinnaga aktsiad limiitorderi puhul mitte kunagi ei osteta. Kuid ka siin on paar asjaolu, millega antud orderi puhul arvestada tuleks. Limiitorderi puhul on üsna suur võimalus, et order täidetakse osaliselt ja seda eriti ebalikviidsemate aktsiate puhul. Teine küsimus, mis alati päevakorda kerkib, on olukord, kus aktsia kaupleb madalamal hinnatasemel, kui on orderi limiit. Sel juhul täidetakse order alati turuhinnaga ehk **limiitorder täidetakse alati kas ette antud limiidiga või parema hinnaga.** 


**Stopp-order (STP) ehk stop loss order -** olgu alustuseks öeldud, et kõnealust orderit saab läbi internetipanga kaubeldes **kasutada ainult USA börsil,** aga Traderis laieneb kasutusala ka teistele turgudele. Üldiselt kasutatakse seda orderit siis, kui positsioon on juba soetatud ja nagu nimigi ütleb on see mõeldud kahjumi piiramiseks. Kuigi investorid ostavad aktsiad alati eeldusega, et nende hind ajas tõuseb, siis paraku juhtub ka nii, et ettevõtte fundamentaalsed näitajad võivad ühel või teisel põhjusel halveneda ja aktsiahind hoopis langeda. Just seetõttu peab iga investor enda jaoks valmis mõtlema, mis on tema nö valulävi selle investeeringu hoidmisel. Riskihalduse esimene reegel on, et iga investor peab enda jaoks ära fikseerima taseme, kust tasemelt ta ei soovi seda aktsiat enam edasi hoida. Seda on lihtne määrata, kuid raske sellest kinni pidada, sest kui hind tõepoolest hakkab stop-limiidi hinnale lähedale kukkuma, liigutatakse seda stoppi aina allapoole, sest kahjumite realiseerimine on iga investori elus üks kõige raskemaid otsuseid.


Nagu eelnevalt öeldud, siis STP order on kasutusel ka LHV internetipangas ja tehniliselt näeb orderi aktiveerumine välja järgmine: näiteks on investor otsustanud osta endale 100 aktsiat hinnaga 10 eurot. Ta on otsustanud, et kui aktsiahind kukub 9 euro peale, siis ta ei soovi seda positsiooni enam hoida ja seega paneb ta stopp-orderi 9 euro peale. Kui hind kukub sinna tasemeni, siis aktiveerub stopp-order ja aktsiad lähevad müüki. Oluline on siinkohal meeles pidada, et niipea kui hind stopp-limiiti puudutab muutub see order turuhinnaga orderiks ja tihtipeale võib juhtuda nii, et aktsiad müüakse oluliselt madalamalt tasemelt, seda just juhul, kui mingi uudise mõjul on aktsiahinna liikumine väga kiire. Stopp-orderi puhul rõhutaks eraldi, et **stopp limiit peab olema alati turuhinnast madalamal**, sest vastasel juhul aktiveerub order kohe.


Kõikide orderite puhul **tuleb ka arvestada USA börsi eripäradega,** sest ei eel- ega järelkauplemisel  turuorderit ega stopp-orderit kasutada ei saa ja seda peamiselt seetõttu, et väljaspool regulaarset kauplemisaega on turg üsna õhuke.  Võimalus on ka stopp-orderit kombineerida limiitorderiga ning valida nii kahjumi piiramise tase kui ka soovitud müügihind ühes orderi kombinatsioonis. Kui üks orderitest täidetakse, siis teine tühistub automaatselt.


Kõigi eelpool kirjeldatud orderitüüpide puhul tuleb **nendega koos valida ka orderi kehtivusaeg**. On olemas **päevaorder (day order),** mis on kehtiv kuni turupäeva lõpuni ja **tühistamiseni order (GTC)** ehk good til cancelled. Turuorderi puhul on lugu lihtne, sest seal saab tegu olla ainult päevaorderiga, kuna order täidetakse üldjuhul kohe parima saadaoleva hinnaga. Limiitorderi korral saab investor aga kehtivusaega valida - päevaorderi puhul order tühistub päeva lõpus automaatselt ja GTC order jääb üles kvartaliks, kui seda vahepeal ei tühistata või täideta.


Nagu eelnevalt öeldud, siis aktsiate ostu- ja müügitehingud saab edukalt läbi viia ainult paari orderitüübi spetsiifikat tundes. Seega, kellel esimene aktsiatehing veel väikeste tehniliste takistuste taha on jäänud, saab nüüd oma esimese orderi julgelt teele saata.




Edukas tehing algab õigest orderist

Kes on vähemalt ühe aktsiatehingu oma elus börsil teinud, teab juba, et aktsiahind on selles protsessis väga oluline. Kust hinnainfot saab, palju see maksab ja kas seda vajab iga investor – neile küsimustele leiame alljärgnevalt erinevate platvormide ja börside lõikes ka vastused.


Turuinfo või hinnainfo kätkeb endas aktsiahinna ja tehingutega seotud teavet ja konkreetse instrumendi puhul sümbolit, börsi koodi ja viimase tehingu taset. Turuinfo kiirus on turuosaliste jaoks äärmiselt oluline ja sestap kasutatakse info kogumiseks ja edastamiseks spetsiaalset tehnoloogiat, et seda tohutut andmevoogu kiiresti edastada.


Kuna turuinfo on väga komplitseeritud teenus, siis on reaalajas hinnainfo ka üldjuhul tasuline ja teenuse hind erineb nii turgude kui ka instrumentide lõikes. Küll aga pakuvad mõningase hilinemisega turuinfot  väga paljud finantsportaalid nagu näiteks [Yahoo Finance](https://finance.yahoo.com), [Google Finance](https://finance.google.com), [Bloomberg](https://www.bloomberg.com) või [Investing.com](https://www.investing.com) jt.


Börsil tegutsevad turuosalised jagunevad laias laastus kahte gruppi: investorid ja kauplejad. Sellest tulenevalt ei pea investorid reaalajas hinnainfot väga kriitiliseks vajaduseks ning on valmis kulude kokkuhoiu nimel leppima ka viitega hinnainfoga. Kauplejate jaoks aga on hinnainfo kättesaadavuse kiirus lausa eluliselt oluline, sest see võib anda märkimisväärse eelise teiste turuosaliste ees. Seetõttu kasutavad kauplejad turul tegutsemiseks spetsiaalseid kauplemisplatvorme.


LHV Trader on mõeldud eelkõige aktiivsematele turuosalistele ja läbi kauplemisplatvormi on võimalik Traderi kasutajal tellida endale ka huvipakkuva börsi hinnainfo. Tellimiseks tuleb Traderis valida päises asuvast menüüribalt Account-> Market Data Subcribtion Manager. Alternatiivina võib sisse logida kasutades LHV Trader kontohalduse [lehekülge](https://www.clientam.com/sso/Login?partnerID=LHV123). Mõlemal juhul avaneb kontohalduse aken, kust tuleks valida Manage Account -> Trade Configuration-> Market Data. Sealt edasi avaneb valik juba erinevate regioonide lõikes. Näiteks, kui on huvi USA börside hinnainfo vastu, siis tuleks valida North-America.


USA turu puhul tuleks valida jaotusest Quote Bundles (US Equity and Optsions Add-On Streaming Bundle), mis sisaldab endas kõigi USA börside ja ka optsioonide reaalajas hinnainfot. Futuuride jaoks peaks valima lisaks selle börsi hinnainfo, kus kaupleb huvipakkuv futuur. Euroopa puhul tuleb hinnainfo valida iga riigi börsi jaoks eraldi. Lisainfot konkreetse turuinfopaketi kohta saab, kui asetada hiir turu nimetuse peale. Samuti on võimalik kasutada virtuaalset turuinfo assistenti, kus sümboli sisestamisel näeb, millisel börsil antud aktsia kaupleb.


Kui aga on huvi väga konkreetse sektori või aktsia vastu, siis on võimalik tellida turuinfo ühele USA turule eraldi. Näiteks, kui kaubeldakse peamiselt tehnoloogiaaktsiatega, siis piisab täiesti Nasdaqi hinnainfost ja saab kulusid piirata. Kui aga fookus on peamiselt ETF-l (Exchange Traded  Funds ehk turul kaubeldavad fondid), siis saab enamusel juhtudest hakkama ainult AMEX hinnainfoga, sest enamus ETF-e kauplevad AMEX-il. Kui on soov näha tellitud turgudele ka eelturu hinnainfot, tuleks lisaks konkreetse turu paketile tellida juurde eraisikul „US Securities Snapshot and Futures Value Bundle“ ja ettevõttel Professional US Securities Snapshot Bundle“ paketid, mille hind on 10 USD kuus, juhul kui teiste pakettide eest makstav teenustasu ei ületa 30 USD kuus. Viimasel juhul on pakett tasuta.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_9f7cd1461e.jpeg)
Nagu eelnevalt öeldud, on reaalajas hinnainfo tasuline teenus ja sestap tuleks tähelepanu pöörata ka kuludele ning hinnainfo otstarbekusele. Kes on Trader konto avanud ettevõtte nimele, neil tuleb arvestada suurema kuluga (USA Quote Bundles 125 USA dollarit kuu). Samas eraisikutele on sama teenus oluliselt odavam ja piirdub ainult 4.50 dollarilise tasuga kuus. Peale valiku tegemist tuleb see veel üle kinnitada ja ongi reaalajas hinnainfo tellitud. Teenus aktiveerub üldjuhul kohe (maksimaalselt 1 ööpäeva jooksul) ja tasu võetakse Trader kontol 15 kuupäeva paiku.  LHV Trader hinnainfo paketid leiab <https://www.lhv.ee/et/traderi-infotasud> lehelt.


Kes aga reaalajas hinnainfot enda jaoks ebaotstarbekaks peab, siis võib sellest teenusest ka loobuda. Kui hinnainfot tellitud ei ole, kuvatakse Traderis 15 minutilise viitega hinnad, mis iseenesest tehingu tegemist ei takista, sest aktsiate ost või müük toimub ikka reaalajas hinnainfo põhjal.


Kuna erinevatel börsidel saab kaubelda ka läbi LHV internetipanga, siis olgu öeldud, et internetipangas kuvatakse aktsiahinnad alati 15 minutilise viitega ja sellega tasuks oma orderi sisestamisel kindlasti  arvestada. On ka aktsiaid, mille hindu uuendatakse ainult 1 kord kuus manuaalselt (näiteks Jaapan, Hong-Kong, Kanada Venture ).  Sellest tulenevalt ei pruugi orderi eelvaade või väärtpaberikonto koondväljavõtte peegeldada väga täpset ja ajakohast infot, aga taas rõhutaksin, et tehingud toimuvad alati reaalajas hinnainfo põhjal.


Balti börside hinnainfo on 15 minutilise viitega kättesaadav börsi enda kodulehelt <http://www.nasdaqbaltic.com/> ja investeerimisteenuste lepingu omanikule LHV Finantsportaali lehelt "[Turud ja hinnad"](https://fp.lhv.ee/market) -> "[Balti väärtpaberid](https://fp.lhv.ee/market/baltic)" või [Powertraderis](https://fp.lhv.ee/news/5185737).


Hinnainfo tellimisel tuleks enda jaoks läbi mõelda, kas selle teenuse järgi on otsene vajadus ja kas kaasnev kulu ennast ka õigustab. Kui aga reaalajas hinnainfo on börsil tegutsemiseks väga vajalik, siis on see vaid mõne hiirekliki kaugusel.




Kuidas orienteeruda turuinfo maailmas?

Seekordses episoodis:
- Iraani sõda ja naftahinnad
- USA tööturu ja Euroopa sündimuse raportid
- Volkswagen raputas Saksamaa majandust
- Tänaste kolmekümneaastaste pensioniväljavaated

Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee

Kuula saadet järgnevatest kanalitest:

[SoundCloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/11-03-2026-naedal-turgudel-kas?utm_source=clipboard&utm_medium=text&utm_campaign=social_sharing&si=9fba291475324d2f884e4cb2ba1bf81f)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/5QFjEnIzpnOMMUJYBBa2Tn?si=4f29f9251fc742fb)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/us/podcast/11-03-2026-n%C3%A4dal-turgudel-kas-globaalne-ebakindlus/id1338711071?i=1000754659826)

<iframe data-testid="embed-iframe" style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/episode/5QFjEnIzpnOMMUJYBBa2Tn?utm_source=generator" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>

Nädal turgudel: kas globaalne ebakindlus jõuab ka sinu rahakotti?

Seekordses episoodis:
- Eesti Vabariigi sünnipäev ja sõna „defitsiit“ tähendus
- Trumpi järjekordne tariifisaaga
- Kiibitootja AMD mastaapne tehing Metaga
- Maailma suurima majanduse värsked SKP ja tööturu näitajad
- Plahvatuslik šokolaadivarguste kasv Ühendkuningriigis

Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.

Kuula saadet järgnevatest kanalitest:

[SoundCloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/25-02-26-naedal-turgudel-kas?utm_source=clipboard&utm_medium=text&utm_campaign=social_sharing&si=c73b12982c7b49f884aff4ca45d09d3d)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/1bPlQLJP6xKQzkBnec4D38?si=5c382bec00014fdb)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/us/podcast/25-02-26-n%C3%A4dal-turgudel-kas-turg-on-tariifiuudiste/id1338711071?i=1000751477952)

<iframe data-testid="embed-iframe" style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/episode/1bPlQLJP6xKQzkBnec4D38?utm_source=generator" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>

Nädal turgudel: kas turg on tariifiuudiste suhtes tuimaks muutunud?

LHV Finantsportaal
Loe täna, millest homsed ajalehed kirjutavad.
Investeerimine, uudised, analüüsid, foorum, Kasvukonto, podcastid, investeerimiskool

LHV Finantsportaal

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV Pensionifond Julge	3.41%	10.44%	8.47%
LHV Pensionifond Ettevõtlik	2.13%	9.04%	7.74%
LHV Pensionifond Tasakaalukas	2.01%	7.46%	6.07%
LHV Pensionifond Rahulik	0.71%	6.04%	3.01%
LHV Pensionifond Indeks	0.85%	15.21%	8.66%

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV Pensionifond Aktiivne III	3.28%	10.50%	7.46%
LHV Pensionifond Indeks III	0.96%	15.19%	8.68%

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV World Equities Fund	-1.48%	6.94%	3.26%
LHV Euro Bond Fund	-0.36%

Uudised

Kriis laevanduses - kas ZIM võidab või kaotab?

Energiaturg fookuses: mis liigutab hindu?

Nädal turgudel: kas sõda tõstab naftahinna 200 dollarini?

Foorum

Investeerimine

Foorum

Vaba teema

RSS

Börsiteated

RSS

Uudised

Balti ühisturg

Podcastid

Õppevideod

Investeerimistulu deklareerimine eraisikuna

Raamatukogu