Börsiteade

Artiklid

Arvamusplats

Kasvukonto

Krüptovarad

LHV Trader

Podcastid

Eestis räägitakse investeerimisest palju. Meil on elav investeerimisteemaline arutelu nii [LHV Foorumis](https://forum.fp.lhv.ee/) kui ka erinevates sotsiaalmeedia gruppides. Finantsvabaduse ja varakasvatuse teemad jõuavad üha laiema publikuni ning huvi börsi, võlakirjade ja pensioni kogumise vastu on viimastel aastatel selgelt kasvanud. 

See kõik tekitab tunde, et Eesti investorikultuur on Baltikumis kuidagi eristuv. Aga kas see paistab ka andmetest välja? 

Just sellele küsimusele aitab vastust otsida tänavu alanud **Investor Pulse 2026 uuring**, mida viiakse esmakordselt läbi kõigis kolmes Balti riigis. Uuringus on oodatud osalema nii kogenud investorid kui ka need, kes on alles alustamas oma investeerimisteekonda. Kui tahad, et Eesti investorite vaade oleks Balti võrdluses esindatud, saad oma panuse anda siin: [https://ej.uz/investorpulse2026](https://ej.uz/investorpulse2026)

Küsimustiku täitmine võtab ligikaudu 10 minutit ning tulemused avaldatakse sügisel. 

Uuringu mõte on lihtne: saada parem pilt sellest, kuidas Eesti, Läti ja Leedu jaeinvestorid mõtlevad, kuhu nad investeerivad, millised on nende tootlusootused ja kuidas nad Balti kapitaliturgude arengut näevad. 

Kui eestlaste vastuseid on vähe, jääb Eesti investori profiil Baltikumi võrdluses paratamatult ebatäpsemaks. Kui Eesti investorid aktiivselt osalevad, saab palju selgemalt näha, mis meid lõunanaabritest eristab ja mis meid ühendab. 

**Mida me tegelikult teada saame?**

Investorite puhul räägitakse sageli tootlusest, üksikutest aktsiatest ning sellest, kas praegu on parem osta võlakirju, indeksfonde või Balti dividendiaktsiaid. Kuid sama oluline on mõista, kuidas investorid tegelikult mõtlevad. 

Milliseid varaklasse eelistavad Eesti investorid võrreldes Läti ja Leedu investoritega? Kui pikk on nende investeerimishorisont? Kui avatud ollakse Balti kapitaliturgudele ja kohalikele börsiettevõtetele? Kas tehisintellekti kasutatakse juba investeerimisotsuste tegemisel või suhtutakse sellesse pigem ettevaatlikult? 

Need küsimused on olulised, sest üksiku investori kogemus ei anna kogu pilti. Foorumid, sotsiaalmeedia ja tuttavate arvamused näitavad ainult osa tegelikkusest. Investor Pulse 2026 annab võimaluse võrrelda Eesti, Läti ja Leedu investorite käitumist ja hoiakuid. 

**Miks peaks Eesti investor osalema?**

Eesti investoritel on põhjust olla Balti kapitaliturul nähtav. Kui räägime aktiivsest investeerimiskultuurist, tugevast jaeinvestorite kogukonnast ja kasvavast huvist väärtpaberite vastu, siis peaks see kajastuma ka andmetes. 

Mida rohkem vastanuid, seda paremini saab uuring näidata, millised ootused, hirmud ja eelistused Eesti jaeinvestorit tegelikult iseloomustavad. Samuti aitab see hiljem täpsemalt mõista, kuhu Eesti jaeinvestor oma raha paigutab ja kuidas ta Balti turgude tulevikku näeb. Tugevam kapitaliturg algab sellest, et selle osalisi mõistetakse paremini. 

Kui tahad, et Eesti investorite vaade oleks Baltikumi võrdluses selgelt esindatud, vasta Investor Pulse 2026 küsimustikule.

**Mis on küsimustikus osalemise “tootlus”?**

Osalejad saavad sügisel tutvuda uuringu tulemustega ja võrrelda oma investeerimisharjumusi Balti turu laiemate trendidega. 

Lisaks loositakse osalejate vahel välja auhindu, sealhulgas investeerimisraamatuid, Investoru Klubs konverentsi pileteid, Baltic Capital Markets Conference’i pileteid, Investoru Klubs tellimusi, MADARA Cosmetics tooteid ning Virši-A ja KALVE kohviga seotud auhindu.

**Eesti investor Baltikumi kaardile**

Kui Eesti investor tahab Balti võrdluses nähtav olla, peab tema vaade jõudma ka andmetesse. Uuring on avatud kuni 12. juulini 2026. Aita näidata, milline Eesti investor Balti võrdluses tegelikult on.

Täida küsimustik: [https://ej.uz/investorpulse2026](https://ej.uz/investorpulse2026)

_Investor Pulse 2026 uuringut viib läbi SPRING PR. Uuringu üks partneritest on LHV Pank._

Eestis räägitakse investeerimisest palju. Meil on elav investeerimisteemaline arutelu nii LHV Foorumis kui ka erinevates sotsiaalmeedia gruppides. Finantsvabaduse ja varakasvatuse teemad jõuavad üha laiema publikuni ning huvi börsi, võlakirjade ja pensioni kogumise

Milline on Eesti investor võrreldes lõunanaabritega? 

Jaapani aktsiaturg on 2026. aastal olnud üks arenenud turgude suurimaid üllatajaid. Nikkei 225 sulgus 18. juunil esimest korda üle 70 000 punkti, kerkides 71 053 punktini. Veel 2025. aasta lõpus räägiti sellest, et Nikkei ületas 50 000 punkti piiri; nüüd on turg liikunud sellest tasemest märgatavalt kõrgemale. Viimane tõus tuli eelkõige elektroonika- ja tehnoloogiaaktsiatest, mida toetab jätkuv AI-nõudlus.

**Nikkei 225 hinnaliikumine alates 2025. aasta algusest**
![nikkei1.jpg](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/nikkei1_6dd5f81fb3.jpg)
_Allikas: Bloomberg_

Tõusu ei vea aga ainult üks kindel põhjus. Jaapani turgu on korraga toetanud poliitika, ettevõtete reformid, AI-investeeringud, nõrk jeen, investorite soov hajutada USA tehnoloogiast eemale ning ootused, et Jaapani ettevõtted hakkavad kapitali paremini kasutama.

**USA kõrvalt otsitakse uut kasvulugu**

Viimastel aastatel on globaalset aktsiaturgu tugevalt vedanud USA suurte tehnoloogiaettevõtete rühm. See on toonud head tootlust, kuid muutnud paljud portfellid väga USA- ja tehnoloogiakeskseks. Seetõttu on investorid hakanud otsima teisi arenenud turge, kus on piisavalt suur börs, tugevad ettevõtted ja veel reformipotentsiaali.

Jaapan sobitub sellesse pilti hästi. Tegu on suure arenenud turuga, kus on tugev tööstusbaas, rahvusvahelised tehnoloogia- ja elektroonikaettevõtted, finantssektor, tarbijabrändid ning eksportijad. BlackRocki jaanuarivaates oli üks keskne mõte just see, et Jaapan võib pakkuda investorile hajutust USA ja Austraalia turu kõrvale, sest MSCI Japan indeksis on suur osakaal tööstusel ja tarbijasektoril, mitte ainult tehnoloogial.

**MSCI Japan indeksis on suur roll tööstusel ja tarbijasektoril**
![nikkei2.jpg](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/nikkei2_4fa95fbacf.jpg)
_Allikas: BlackRock_

**Jaapani ettevõtete juhtimine on muutunud**

Jaapani turu tõusu üks olulisemaid pikaajalisi põhjuseid on muutused ettevõtete juhtimises. Aastaid kritiseeriti Jaapani börsiettevõtteid selle eest, et nad hoidsid liiga palju raha bilansis, teenisid madalat omakapitali tootlust ja ei pööranud aktsionäridele piisavalt tähelepanu.

Nüüd on pilt muutumas, kui Tokyo börsi ja regulaatorite surve on pannud ettevõtteid rohkem rääkima kapitali tootlusest, aktsia hinna ja bilansiväärtuse suhtest, dividendidest, tagasiostudest ja varade efektiivsemast kasutamisest. Financial Times kirjutas 2025. aastal, et Jaapani ettevõtete aktsiate tagasiostud olid jõudnud rekordtasemele ning 2024. majandusaastal ulatusid tagasiostud umbes 20 triljoni jeenini.

Investorile on see suur muutus. Kui ettevõtted ei hoia enam üleliigset kapitali lihtsalt bilansis, vaid kasutavad seda dividendideks, tagasiostudeks, investeeringuteks või ebaefektiivsete varade müügiks, võib kogu turu hinnatase tõusta. Just seda mõeldakse, kui räägitakse Jaapani aktsiaturu võimalusest pikaajaliseks ümberhindamiseks.

**Takaichi poliitika andis turule lisahoo**

2025\. aasta lõpus sai Jaapani turu üheks märksõnaks niinimetatud Takaichi trade. Sanae Takaichi valitsus on turu silmis tähendanud eelkõige suuremat fiskaalset tuge, maksukärbete ootust, toetusi ja majanduse elavdamist. Jaapani valitsus kiitis 2025. aasta novembris heaks umbes 135 miljardi dollari suuruse stiimulipaketi, mis oli suurim pärast pandeemiat.

Poliitiline sõnum oli investoritele üsna selge: valitsus tahab toetada sisemajandust, leevendada hinnatõusu mõju tarbijatele ja suunata raha strateegilistesse valdkondadesse. See aitas tõsta ootusi kodumaise nõudluse, kaitsekulutuste, ehituse, tehnoloogia ja tarbijasektori suhtes.

Siin on aga ka risk. Suurem eelarvekulu tähendab Jaapani niigi kõrge riigivõla taustal suuremat survet võlakirjaturule. Kui investorid hakkavad kahtlema, kas fiskaalne tugi on jätkusuutlik, võib see tõsta intressimäärasid ja survestada aktsiaturu valuatsioone.

**AI ja pooljuhtide mõju jõudis Jaapanisse**

Väga suur osa viimaste kuude turuhoost on seotud ka AI ja elektroonikaga. Barron's kirjutas, et Nikkei 225 tõus üle 70 000 punkti tuli suuresti elektroonikaaktsiate toel, investorite optimismi toetasid nii AI-nõudlus kui ka geopoliitiliste pingete leevenemine. Näiteks Murata Manufacturing ja Tokyo Electron olid tugevate tõusjate seas.

Jaapanil on AI väärtusahelas mitu olulist lüli. Tokyo Electron on oluline pooljuhtide tootmisseadmete ettevõte. Advantest on seotud kiipide testimisega. SoftBank on rahvusvaheline tehnoloogia- ja investeerimiskonglomeraat. Kioxia on mälukiipide tootja, kelle aktsia tõusis juba 2025. aastal väga tugevalt andmesalvestuse nõudluse ootuste tõttu. Financial Timesi andmetel oli Kioxia 2025. aastal TOPIXi parim aktsia, tõustes 540%.

Seega on Jaapanist saanud investorite jaoks osaliselt ka sihtkoht AI-taristusse investeerimiseks, kuid teistsugusel kujul kui USA-s. Kui USA-s vaadatakse esmalt Nvidia, Microsofti või Amazoni poole, siis Jaapanis on fookus rohkem seadmetel, komponentidel, tööstusautomaatikal ja elektroonika tarneahelal.

**Jeen on olnud korraga tugi ja risk**

Nõrk jeen on aidanud paljusid Jaapani eksportijaid. Kui ettevõte teenib suure osa tulust välismaal, siis nõrgem jeen suurendab välismaise kasumi väärtust jeenides. See toetab kasumeid ja võib muuta Jaapani aktsiad kohaliku valuuta vaates atraktiivsemaks.

Samas ei ole nõrk jeen ainult hea uudis. Jaapan impordib palju energiat ja toorainet. Kui jeen on nõrk ning nafta või gaasi hind tõuseb, kandub surve ettevõtete kuludesse ja tarbijate ostujõudu. Seetõttu on valuuta Jaapani turu puhul üks olulisemaid muutujaid.

Välisinvestori jaoks lisandub veel üks kiht: kas investeerida valuutariskiga või valuutariski maandava fondi kaudu. Kui jeen tugevneb, võib maandamata Jaapani ETF saada lisatuge. Kui jeen nõrgeneb, võib kohalik aktsiakasv välisinvestori euro- või dollaritootluses osaliselt kaduda.

**Keskpank liigub ettevaatlikult, aga suund on muutunud**

Jaapani Pank on pärast aastakümneid väga madalaid intresse hakanud rahapoliitikat normaliseerima. Juunis tõstis keskpank baasintressi 1%ni, mis on kõrgeim tase alates 1995. aastast. Tõusu põhjuseks olid püsiv inflatsioonisurve ja nõrk jeen.

See on kahetine signaal, näidates ühelt poolt, et Jaapan on deflatsioonist välja liikunud ja hinnakasv on püsivam. Pankadele ja finantssektorile on see positiivne, sest kõrgemad intressid võivad parandada marginaale. Teiselt poolt võib kõrgem diskontomäär vähendada kasvufirmade valuatsioone ja muuta võlakirjad aktsiatega võrreldes atraktiivsemaks.

Praegu on turg lugenud seda pigem tugevuse märgina: Jaapani majandus on piisavalt elav, et keskpank saab intresse tõsta. Kuid kui intressitõusud lähevad liiga kiireks või jeen liigub järsult, võib sama tegur muutuda riskiks.

**Kuidas investor Jaapani turule ligi pääseb?**

Kõige lihtsam viis on laiapõhjaline Jaapani ETF. Euroopa investorile tähendab see tavaliselt UCITS-fondi, mis jälgib näiteks MSCI Japan, TOPIX või Nikkei indeksit. Lai ETF annab kokkupuute paljude sektoritega ja vähendab üksikaktsia riski.

Teine võimalus on valuutaga maandatud ETF. See sobib investorile, kes tahab panustada Jaapani aktsiatesse, kuid ei taha võtta jeeni liikumise riski. Samas tuleb meeles pidada, et kui jeen peaks tugevnema, jääb valuutaga maandatud fond sellest lisakasust ilma.

Kolmas võimalus on temaatilisem lähenemine. Investor võib otsida Jaapani tööstuse, automatiseerimise, pooljuhtide seadmete või finantssektori kokkupuudet. See võib anda suurema potentsiaali, kuid on riskantsem kui lai indeks.

Üksikaktsiate puhul tuleb olla eriti ettevaatlik. Jaapani ettevõtete aruandlus, valuutamõju, grupistruktuurid, ristomandused ja kohalik turukultuur võivad olla välisinvestorile keerulisemad kui USA suurfirmade puhul. ETF on enamiku investorite jaoks lihtsam tee.

LHV klientide seas üks populaarseimaid Jaapani-suunalisi ETFe on sealsetesse ettevõtetesse investeeriv iShares Core MSCI Japan IMI UCITS ETF ([IJPA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=IJPA))

**Nikkei 225 kuised tootlused alates 2025. aastast**
![nikkei3.jpg](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/nikkei3_7eb87e1828.jpg)
_Allikas: Bloomberg_

**Mis võib tõusu pidurdada?**

Pärast tugevat rallit on Jaapani turul mitu riski. Esimene on valuatsioon. Kui turg liigub kiiresti rekorditele, peavad kasumid ja reformid ootustele järele jõudma. Kui kasumikasv aeglustub või AI-trend jahtub, võib korrektsioon olla järsk.

Teine risk on poliitika. Fiskaalne tugi aitab majandust, kuid suurendab ka võlakoormat. Kolmas risk on Jaapani Panga rahapoliitika. Liiga kiire intressitõus võib survestada aktsiate hinnataset. Neljas risk on jeen, kuna nõrk kohalik valuuta suurendab impordikulusid, seevastu liiga tugev jeen võib vähendada eksportijate kasumiootusi.

Viies risk on globaalne AI-megatrend. Kui investorite entusiasm kiipide, andmekeskuste ja pooljuhtide seadmete vastu väheneb, tunneksid seda kiiresti ka Jaapani turu tugevamad vedurid.

Jaapani aktsiaturg on 2026. aastal olnud üks arenenud turgude suurimaid üllatajaid. Nikkei 225 sulgus 18. juunil esimest korda üle 70 000 punkti. Veel 2025. aasta lõpus tähistati 50 000 punkti vallutamist; nüüd on turg liikunud sellest tasemest veelgi kõrgemale.

Mis veab Jaapani aktsiaturgu ülespoole?

Sel korral võtame luubi alla SpaceX-i eduka IPO ja selle muljetavaldava turuväärtuse kasvu. Lisaks tuleb juttu Anthropicu ekspordikeelust, USA börsile tulla plaanivast Microni otsesest konkurendist ja jätkuvast skepsisest Iraani rahudiili ümber. 

Kaunist jaaniaega kõigile kuulajatele ja kohtume pärast väikest suvepuhkust taas juulis!

Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.

Kuula saadet järgnevatest kanalitest:

[SoundCloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/17-06-26-naedal-turgudel?si=ec2a53a7199c4dea9c34dbac575aee9c&utm_source=clipboard&utm_medium=text&utm_campaign=social_sharing)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/33uCDFGYtozz5BxZXCUWkP?si=Ut7h9J9USgSNOND0a1h8vg)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/us/podcast/17-06-2026-n%C3%A4dal-turgudel-spacex-t%C3%B5mbab-investoreid/id1338711071?i=1000773109929)

<iframe data-testid="embed-iframe" style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/episode/33uCDFGYtozz5BxZXCUWkP?utm_source=generator&si=179272de26e643e4" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>

Sel korral võtame luubi alla SpaceX-i eduka IPO ja selle muljetavaldava turuväärtuse kasvu. Lisaks tuleb juttu Anthropicu ekspordikeelust, USA börsile tulla plaanivast Microni otsesest konkurendist ja jätkuvast skepsisest Iraani rahudiili ümber. Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja

Nädal turgudel: SpaceX tõmbab investoreid nagu magnet

OMX Tallinn

OMX Riga

OMX Vilnius

OMX Baltic Benchmark GI

LHV World Equities Fund

LHV Euro Bond Fund

LHV Pensionifond Julge

LHV Pensionifond Ettevõtlik

LHV Pensionifond Tasakaalukas

LHV Pensionifond Rahulik

LHV Pensionifond Indeks

LHV Pensionifond Aktiivne III

LHV Pensionifond Indeks III


                Wendy’sist sai uus meemaktsia, aktsia hind hüppas 30%
            

Venezuela plaanib ajaloo suurimat võlgade restruktureerimist


                MM-i suurimad teenijad: kuidas jalgpallitähed varandust kasvatavad
            


                Wall Street hoiab hinge kinni: Micron võib anda vastuse AI-buumi saatusele
            


      Elon Musk polegi enam triljonär. Maailma kõige rikkam inimene on ta endiselt
    

Euroopa üks suurimaid relvatootjaid plaanib börsile minna


                Foxway säilitas käibe, kuid kaotas kasumis
            


      HEA TEADA | Töötaja ei pea jääma üksi: mitmekesine tugi aitab abini jõuda
    

Brenti toornafta langes esimest korda pärast Lähis-Ida konflikti algust alla 75 dollari

Soome töötus tõusis 28 aasta kõrgeimale tasemele

Notification about disposal of voting rights of Invalda INVL

New Version of MAXIMA GRUPĖ Articles of Association Registered

NOTICE ON THE APPROVAL OF THE SUPPLEMENT TO THE PROSPECTUS

EIB and Swedbank have secured EUR 200.75 million in financing for the developer of the Rūdninkai Military Town managed by the INVL fund

Vaidas Dominauskas will lead Enterprise unit at Telia Lietuva

Ulrik Lackschewitz replaces Susan Gail Buyske at  the Supervisory Council of AB Artea bankas

UAB REFI Blue has Received Bank of Lithuania Approval for Prospectus Supplement

Observation status removed to “Kaita Development”

Investeerimistulu deklareerimine eraisikuna

Kuidas oma vaba raha tööle panna?

Kuidas saavutada head pikaajalist tootlust?

Financial ups and downs are only part of the 20th century saga of Wall Street. The street symbolizes the historic triumphs, failures and excesses of capitalism, but it has also been the scene of great human achievements and epic tragedies. Like America itself, "The Street" has shown almost boundless optimism and tenacity in the face of adversity. It has also revealed a surprising weakness for foolishness along with an unpredictable capacity for bursts of genius, innovation and success. That is why 100 YEARS OF WALL STREET, the story of the world's financial center, is also the story of our American century from our first uncertain steps on the international stage to the responsibilities and challenges we face as the sole superpower at the end of the millennium. The expert and occasionally bemused guide to the story is Charles R. Geisst, who is renowned as a historian, best-selling author, financial scholar and corporate consultant. He is also a gifted storyteller who reveals how the smallest details produce crucial shifts in the big picture. With wit and profound insight, Geisst takes the reader behind the scenes to explain how powerful personalities and unexpected developments created the financial, cultural and social events that helped shape our world. We are the heirs of Wall Street's phenomenal achievement, but it has also fueled runaway greed. It has contributed to growth while scrapping large sectors of the economy. Is the market "fair" or "just"? What do such questions really mean? Geisst dramatically brings to life a world that can only be fully understood by following its secret deals, monumental transactions, colorful characters, earth-rattling market collapses and exhilarating highs.




100 Years of Wall Street

Charles Handyt peetakse moodsa aja üheks suurimaks mõtlejaks, kelle juhtimisalased raamatud on aidanud kujundada ettevõtlusmaailma. Elutööle tuginedes vaatab ta selles raamatus tulevikku, et näha milliste katsumuste ja võimalustega seisab silmitsi järgmine põlvkond. Milliseid eesmärke tuleks seada? Kuidas elumõtet leida? Kuidas tulevad inimesed toime keskkonnaga, kus vanad põhimõtted enam ei kehti?




21 kirja elust ja selle väljakutsetest

Miks saavad ettevõtete juhid palju kõrgemat palka, kui nende tööpanus vääriks? Kas tööstuse asendamine õhu müümisega on ikka parim viis majandust arendada? Kui turg on vaba, miks siis äriajamist nii rangelt kontrollitakse? Kas on võimalik, et interneti tähtsust ülehinnatakse? Miks nõutakse, et algajad ettevõtted vanade tegijatega vabalt konkureeriksid? Kas vaeste viletsus on tõesti nende endi süü?  
  
 Sellest raamatust leiab vastused nii neile kui ka paljudele teistele küsimustele. Üheks maailma mõjukaimaks mõtlejaks (Prospect Magazine, 2013) hinnatud Ha-Joon Chang selgitab elaval ja kaasahaaraval viisil seda, mis viimase paari kümnendi jooksul kapitalismiga juhtunud on, ja kuidas seda toimivamaks ja inimnäolisemaks timmida.




23 asja, mida teile kapitalismist ei räägita

If you've wondered how we did not see the economic collapse coming, Ha-Joon Chang knows the answer: We didn't ask what they didn't tell us about capitalism. This is a lighthearted book with a serious purpose: to question the assumptions behind the dogma and sheer hype that the dominant school of neoliberal economists-the apostles of the freemarket-have spun since the Age of Reagan.




23 Things They Don'tTell You about Capitalism

If the twentieth century was the American century, then the twenty-first century belongs to China. According to the one and only Jim Rogers, who’s been tracking the Chinese economy since he first went to China in 1984, any investor can get in on the ground floor of “the greatest economic boom since England’s Industrial Revolution.” But the time to act is now.  
  
In *A Bull in China*, you’ll learn which industries offer the newest and best opportunities, from power, energy, and agriculture to tourism, water, and infrastructure. Rogers demystifies the state policies that are driving earnings and innovation, takes the intimidation factor out of the A-shares, B-shares, and ADRs of Chinese offerings, and profiles “Red Chip” companies, such as Yantai Changyu, China’s largest winemaker, which sells a “Healthy Liquor” line mixed with herbal medicines. Plus, if you want to export something to China yourself–or even buy land there–Rogers tells you the steps you need to take.




A Bull in China. Investing Profitably in the World's Greatest Market

One of the biggest questions of the financial crisis has not been answered until now.  What happened at Lehman Brothers and why was it allowed to fail, with aftershocks that rocked the global economy? In this news-making, often astonishing book, a former Lehman Brothers Vice President gives us the straight answers—right from the belly of the beast.




A Colossal Failure of Common Sense: The Inside Story of the Collapse of Lehman Brothers

Soovitage häid aktsiaid.

BÖRSIKRAHH 2026

SpaceX

LAU Infra Grupa AS

Iganädalane USA aktsiaturu ülevaade ja analüüs (video)

Pensioni investeerimiskonto (PIK)

Baltic Horizon Fund (NHCBHFFT)

Börsipäev 22. juuni

Energia salvestus - The Next Big Thing

LHV sait korda!

Iute Group võlakirjad

Naftakarud, andke alla! 

Hepsor (HPR1T)

Vilkyskiu pienine (VLP1L)

Börsipäev 19. juuni

Tartu Hoiu-laenuühistu ja ühistupank

Börsipäev 18. juuni

NVDA - end of story?

Tehisintelligents ja robotid.

Börsipäev 17. juuni

LHV Group (LHV1T)

Telefonikõned kosmosest - AST Spacemobile (ASTS)

Börsipäev 16. juuni

Lapsele väärtpaberite ost

Börsipäev 15. juuni

Börsipäev 12. juuni

Kellele sõjatööstusest panustada?

PRFoods(PRF1T)

Börsipäev 11. juuni

Krüpto - kas ainult usupõhine&hellip;

Krüpto - kas ainult usupõhine...

Erakond &ldquo;Eesti 200&rdquo; &amp; Co.

Erakond "Eesti 200" & Co.

Ukraina

Kuidas kaitsta Eestit?

Päevakaja

Venemaal läheb olukord aina halvemaks.

Beibendussektor Eestis

EU kõrge välisesindaja saavutused..

Elon Musk ja Saladuslik saar

Kui palju inimtegevus kliimat mõjutab?

sport!

Tehisintellekt

Rahvastikumuredest kaine pilguga – oht on asendada üks tulekahju teisega

Tehnika/IT-sektori kurilka

Donald Trump 2024

Reformierakond

Kristen Michali valitsus - head ja vead

Surnud inimesed on osanikud Infortari ettevõtetes

Elukunstnike sektor Eestis

Parempoolsed

Euroopa Liit

Hariduspoliitika Eestis - head ja vead

Eesti energeetika

Arutelu Eesti majandusest

spordipoliitika!

Islamiprobleem Euroopas

Disko pole oluline, punk on põhiline

Uus seakisa..

Rail Baltica

Tallinn

Foorumi õpetus

2026\. aasta I kvartalit iseloomustas LHV Groupi jaoks jätkuv ärimahtude kasv, kuid samas kasumi vähenemine, mida põhjustasid surve tulubaasile, üksikute tütarettevõtete nõrgem tulemus ning kulude kiirem kasv. Vaatamata keerulisemale kvartalile suutis LHV Group I kvartalis finantsplaani tulude, kasumi ja ärimahtude vaates mõõdukalt ületada. LHV Groupi kliendibaas kasvas 705 000 kliendini.

LHV Group teenis 2026. aasta I kvartalis 19,7 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 36% vähem kui eelmises kvartalis ja 32% vähem kui aasta tagasi. LHV Pank teenis puhaskasumit 20,2 miljonit eurot ja LHV Bank Ltd 1,3 miljonit eurot. AS LHV Varahaldus teenis I kvartalis puhaskahjumit 0,6 miljonit eurot ja AS LHV Kindlustuse puhaskahjum oli 0,7 miljonit eurot. Grupi aktsionäridele kuuluva omakapitali tootlus oli I kvartalis 10,7%.

Konsolideeritult teenis LHV Group 2026. aasta I kvartalis netotulusid 73,7 miljonit eurot, mida oli 7% vähem kui eelmises kvartalis ja 7% vähem kui aasta tagasi. I kvartali netotuludest moodustasid 59,3 miljonit eurot neto intressitulud ja 14,7 miljonit eurot neto teenustasutulud. LHV Grupi I kvartali netotulusid mõjutas peamiselt surve finantseerimiskuludele ning LHV Kindlustuse nõrgem kvartalitulemus. Kasumlikkust survestas lisaks tulude vähenemisele ka kulude kiirem kasv, mis suurenes kvartaalses võrdluses 7% ja aastavõrdluses 21%. Kulude kasvu mõjutasid peamiselt ühekordsed personalikulud, sisseostetud nõustamisteenused ning täiendavate reservide moodustamine. Kulud moodustasid kokku 45,6 miljonit eurot. Allahindlusi tehti I kvartalis kokku 1,3 miljoni euro ulatuses, mis on oluliselt väiksem kui aasta tagasi.

Märtsi lõpu seisuga oli LHV Groupi konsolideeritud varade maht 9,98 miljardit eurot, mis oli 2% väiksem kui eelmise kvartali lõpus ja 17% suurem kui aasta tagasi. Konsolideeritud laenuportfell kasvas I kvartalis 120 miljoni euro võrra ehk 2% 5,59 miljardi euroni (aastavõrdluses +18%). LHV Groupi konsolideeritud hoiused vähenesid kvartaliga 332 miljoni euro võrra ehk 4% ja ulatusid 7,80 miljardi euroni (aastases võrdluses +18%). Hoiuste vähenemine tulenes peamiselt 249 miljoni euro ulatuses finantsvahendajate hoiuste ja 68 miljoni euro ulatuses muude hoiuste kahanemisest. LHV poolt juhitud fondide koondmaht kasvas kvartaliga 16 miljoni euro võrra 1,72 miljardi euroni (aastane kasv 10%). Finantsvahendajatest klientide maksete arv oli I kvartalis 26,1 miljonit makset, mida on 7% rohkem kui eelmises kvartalis.

LHV Group on hästi kapitaliseeritud ning kõik kapitali eesmärgid on täidetud piisava varuga. Grupi esimese taseme põhiomavahendite suhtarv (CET1) oli I kvartali lõpus 16,2%, esimese taseme omavahendite suhtarv (T1) 18,0% ja kapitali adekvaatsus kokku (CAD) 21,4%. Likviidsuse kattekordaja (LCR) oli 192% ja stabiilse netorahastamise määr (NSFR) 150%, mis ületavad suurelt regulatiivseid miinimumnõudeid.

Märtsis toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul otsustati maksta eelmise aasta eest aktsionäridele dividend 17 senti aktsia kohta. Dividendid maksti välja 15. aprillil. Kvartali lõpu aktsia sulgemishinna pealt tähendab see 4.8% dividendimäära.

LHV Group ületas esimese kvartali finantsplaani netotulude osas 157 tuhande euro ja puhaskasumi osas 151 tuhande euro võrra. Laenuportfell ületab finantsplaani 5 miljoni euro võrra, deposiidid 92 miljoni euro võrra ja fondide maht 1 miljoni euro võrra. Finantsplaan püsib.

![Kasumiaruanne I kv '26.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Kasumiaruanne_I_kv_26_16e7e7210c.png)

**LHV Pank**

LHV Panga puhaskasum ulatus 20,2 miljoni euroni. Kvartali tulemust mõjutasid peamiselt ühekordsed personalikulud ning ligikaudu 2,3 miljoni euro suurune intressiswapide ümberhindluse mõju, mis grupi tasandil elimineeritakse. Ilma selle mõjuta oleks puhaskasum olnud 22,5 miljonit eurot.

LHV Panga klientide arv kasvas kvartaliga 8 900 võrra, ulatudes 500 400-ni. Panga hoiused vähenesid kvartaliga 425 miljoni euro võrra 6,54 miljardi euroni, millest nõudmiseni hoiused kahanesid 382 miljoni euro võrra ja tähtajalised hoiused 45 miljoni euro võrra. Fookus liigub järjest enam jaeklientide hoiuste suunas ning platvormihoiuste osakaalu vähendamisele.

LHV Panga laenuportfelli maht suurenes kvartaliga 24 miljoni euro võrra 4,71 miljardi euroni. Kasv tuli peamiselt eluasemelaenude jätkuvalt tugeva kasvu toel. Ettevõtete laenuportfell vähenes ühe suure laenu lõpptähtaja saabumise tõttu ning pank keskendus laenuportfelli tootluse parandamisele, samal ajal säilis portfelli tugev kvaliteet.

Veebruaris tuli LHV Pank välja mobiiliäpi visuaalse uuendusega. Lisaks alustas veebruaris juba 24. korda Börsihai kauplemismäng, kust võttis osa üle 4 500 mängija. 

Esimese kvartali seisuga on LHV Panga netotulud finantsplaanist maas 2,7 miljoni euro võrra ning puhaskasum 1,4 miljoni euro võrra. Hoiused on plaanist ees 57 miljoni euro võrra ning laenud plaanist 16 miljoni euro võrra maas.

**LHV Bank**

Ühendkuningriigis tegutseva LHV Banki puhaskasum ulatus esimeses kvartalis 1,3 miljoni euroni. Tulud kasvasid tugevalt, kuid kulud suurenesid oodatust kiiremini seoses rahaliste boonuste maksmisega optsioonipõhiste asemel ning ühekordsete personalikuludega. Kasumlikkust mõjutas lisaks täiendava provisjoni moodustamine.

LHV Banki laenuportfell kasvas kvartaliga 93 miljoni euro võrra 876 miljoni euroni (aastane kasv 79%). Krediidikomitee poolt heaks kiidetud, kuid veel väljastamata laenude maht on 143 miljonit eurot. Esimeses kvartalis tehti 1 miljoni euro ulatuses provisjone. Portfelli üldine kvaliteet on tugev.

LHV Banki kaasatud hoiused suurenesid kvartaliga 139 miljoni euro võrra 1,43 miljardi euroni (aastane kasv 74%). Hoiused kasvasid kvartalis jõudsalt, eelkõige tänu otseste klientide hoiuste suurenemisele. Samal ajal paranes rahastamise hind veidi ning vähenes sõltuvus vahendajate kaudu kaasatud hoiustest.

Esimeses kvartalis tehti edusamme nii tehnoloogias kui tootearenduses. Edukalt viidi läbi klienditoe Agentic AI lahenduse piloot ning saadi regulatiivsed load tarbimislaenude pakkumiseks ja ISA teenuse osutamiseks. Nendele arengutele tuginedes jätkub uute toodete arendus.

LHV Banki esimese kvartali netotulud ületavad finantsplaani 770 tuhande euro võrra, kuid puhaskasum jäi suuremate kulude ja provisjonide tõttu finantsplaanile alla 249 tuhande euro võrra. Laenuportfell ületab finantsplaani 17 miljoni euro võrra ja hoiuste maht 137 miljoni euro võrra.

**LHV Varahaldus**

LHV Varahalduse esimese kvartali puhaskahjum oli -0,6 miljonit eurot. Tulemust mõjutas negatiivselt märtsis tehtud dividendimaksega kaasnenud tulumaks (1,1 miljonit eurot), mis I kvartalis oli oluliselt suurem kui eelnevatel perioodidel. Esimene kvartal oli finantsturgudel erinevate geopoliitiliste sündmuste tõttu äärmiselt turbulentne, kuid vaatamata sellele suutsid kõik LHV pensionifondid näidata turul ainsana positiivset tootlust ning edestada konkurente. LHV pensionifondide Julge, Ettevõtlik ja Tasakaalukas kvartaalsed tootlused kujunesid vastavalt 4,0%, 2,7% ja 2,1%. LHV pensionifond Indeks, millel on konkurentidega võrreldes suurem osakaal arenevatel turgudel, näitas esimeses kvartalis 1,3% tootlust. Konservatiivsem fond Rahulik tootluseks kujunes 0,6%. III samba fond Aktiivne III näitas 4,0% kvartaalset tootlust. Aktiivseid igakuiseid sissemakseid tegevate II samba klientide arv kvartali lõpuks oli 105 000. 

LHV Varahalduse puhaskasum ületab esimese kvartali põhjal finantsplaani 0,1 miljoni euro võrra ning fondide maht on plaanis.

**LHV Kindlustus**

LHV Kindlustuse jaoks oli esimene kvartal keerulisemate ilmastikuolude ja Lähis-Ida geopoliitilise olukorra tõttu keeruline. Puhaskahjum ulatus nende mõjul -0,7 miljoni euroni, kuid märtsis oli näha esimesi stabiliseerumise märke. Neto teenitud preemiad püsisid sarnaselt eelmise kvartaliga 10,5 miljoni euro tasemel (aastases võrdluses on kasvanud 9%). Bruto tekkinud kahjud ulatusid 8,3 miljoni euroni kasvades kvartaalses võrdluses 14% ning aastavõrdluses 27%, mis viis kindlustustegevuse tulemi esimest korda viimaste aastate jooksul negatiivseks. Neto kahjusuhe kerkis 82%-ni. Kogu kvartalit iseloomustas keskmisest suurem kahjunõuete arv ja keskmisest suurem nõude maht. Märtsi lõpu seisuga oli kehtivate kindlustuslepingute arv 314 000 ja klientide arv 237 000.

LHV Kindlustuse puhaskasum jääb esimese kvartali seisuga finantsplaanile alla 1,3 miljoni euro võrra. Sõlmitud lepingute preemiate maht ületab finantsplaani 44 tuhande euro võrra.

**LHV Groupi juhatuse esimehe Mihkel Torimi kommentaar:**

„2026. aasta esimene kvartal langes kokku olulise juhtimismuudatusega LHV Groupis. 1. aprillil asus Erki Kilu LHV Panga juhatuse esimehe ametisse ning Kris Brewster sai LHV Banki ajutiseks tegevjuhiks Ühendkuningriigis. Need muudatused toovad LHV arengusse Eestis värske vaate, asetavad Ühendkuningriigi panga juhtimise tugevamalt kohaliku meeskonna kätte ning tugevdavad kahe panga vahelist koostööd järgmises arenguetapis.

Selle taustal oli kvartal ise väga nõudlik. Konsolideeritud puhaskasumit summas 19,7 miljonit eurot pidurdasid surve finantseerimiskuludele, LHV Kindlustuse ebatavaliselt kahjurohke kvartal ning ühekordsetest kuludest tingitud kõrgemad tegevuskulud. Samal ajal aga jätkus ärimahtude kasv: konsolideeritud laenuportfell ulatus 5,59 miljardi euroni (+18% aastavõrdluses), LHV Banki laenuportfell kasvas aastavõrdluses 79% ning saadi regulatiivsed load tarbimislaenude ja ISA toodete pakkumiseks. LHV pensionifondid olid Eesti turul ainsad fondid, mis näitasid äärmiselt volatiilses kvartalis positiivset tootlust. Ületasime mõõdukalt finantsplaani, kapitali positsioon püsib tugev ning finantsplaan püsib.“

AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: [https://investor.lhv.ee/aruanded](https://investor.lhv.ee/et/aruanded/).

Kvartali tulemuste tutvustamiseks korraldab LHV Group Teamsi kaudu investorkohtumise. Virtuaalne investorkohtumine toimub enne turu avanemist 21. aprillil kell 9.00. Esitlus tehakse eesti keeles. Palume eelnevalt registreeruda [siin](https://events.teams.microsoft.com/event/300f31bd-e2d6-454a-bfcb-733cb5f54252@d7b2bdd1-6077-4f89-8708-6956b8db8f1a). 

LHV Groupi 2026. aasta I kvartali auditeerimata majandustulemused

AS-i LHV Group (edaspidi LHV Group) nõukogu on heaks kiitnud ettevõtte 2025. aasta auditeeritud aastaaruande ja saadab selle kinnitamiseks aktsionäride üldkoosolekule. Finantstulemuste osas ei ole auditeeritud aastaaruandes erinevusi võrreldes 10. veebruaril avaldatud auditeerimata vahearuandega. LHV Groupi 2025. aasta konsolideeritud aastaaruanne on lisatud antud teatele ja tehakse kättesaadavaks LHV Groupi investorlehel aadressil [https://investor.lhv.ee/aruanded/#aastaaruanded](https://www.globenewswire.com/Tracker?data=5gNIV5rJT6_asqJNhXTpe30QHOnY_57GG68Ou4XQc_1qQ83sG9Hh6nROC5EEXOG1NN09gi036s1MQ07vmXGBxGXENuFVY6HAcxR-rcTJ5DyRc_ma9hn-uSK-0OMjloplDmruN2u5WSMiU0EdCQsgriwefu1Hu_s_EN0XQpEOIGY=). 

LHV Group teenis 2025. aastal konsolideeritud tulusid 304,8 miljonit eurot (-10%). Tuludest moodustasid neto intressitulud 235,1 miljonit eurot (-14%) ja neto teenustasutulud 63,3 miljonit eurot (+5%). Konsolideerimisgrupi kulud ulatusid 2025. aastal kokku 159,3 miljoni euroni (+8%). LHV Groupi 2025. aasta konsolideeritud puhaskasumiks kujunes 117,0 miljonit eurot ehk 22% vähem kui 2024. aastal. LHV Groupi aastaseks kulu/tulu suhteks kujunes 52,3% ja omakapitali tootluseks 16,0%. Tavakasumiks kogunes 2025. aastal aktsia kohta 0,35 eurot ja lahustatud kasumiks aktsia kohta 0,34 eurot. 

2025\. aasta lõpu seisuga oli LHV Groupi konsolideeritud varade maht 10,23 miljardit eurot, kasvades aastaga 17% ehk 1,50 miljardi euro võrra. Grupi konsolideeritud hoiused kasvasid aastaga 18% 8,13 miljardi euroni. Grupi konsolideeritud laenuportfell kasvas 2025. aastal 5,47 miljardi euroni ehk 20%. LHV poolt juhitud fondide koondmaht suurenes 9% võrra 1,70 miljardi euroni. Finantsvahendajatest klientidega seotud töödeldud maksete arv oli 2025. aastal 85,6 miljonit makset (+15%).

LHV Panga klientide arv kasvas 2025. aastal 492 tuhande kliendini. Aastaga suurenes pangaklientide arv 36 000 võrra ehk enam kui 8%. Aasta lõpu seisuga oli LHV-l aktiivseid II samba pensionikliente 106 000 (-7%) ja 231 000 LHV Kindlustust omavat klienti (+36%).

Tütarettevõtetest teenis AS LHV Pank 2025. aastal 107,1 miljonit eurot puhaskasumit (140,5 miljonit eurot 2024. aastal), UK Bank Limited 5,5 miljonit eurot (2024. aastal 5,8 miljonit eurot), AS LHV Varahaldus 4,1 miljonit eurot (2024. aastal 1,6 miljonit eurot) ja AS LHV Kindlustus 2,5 miljonit eurot puhaskasumit (2024. aastal 1,2 miljonit eurot).

**Dividendipakkumine**

LHV Groupi juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku 2025. aasta kasumi jaotamiseks järgnevalt:

- maksta dividende 0,17 eurot aktsia kohta, kokku summas 55 736 tuhat eurot; dividendidelt makstav tulumaks moodustaks 15 720 tuhat eurot;
- kanda aruandeperioodi emaettevõtte aktsionäridele kuuluv kasum summas 53 560 tuhat eurot jaotamata kasumisse.

Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 10. aprillil 2026. aasta Nasdaq CSD arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 9. aprill 2026. aastal. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2025. majandusaasta eest. Dividendid makstakse aktsionäridele 15. aprillil 2026. aastal.

LHV Groupi 2025. aasta auditeeritud aastaaruanne ja dividendipakkumine

2026\. aastal keskendub LHV Group ärimahtude ja kliendiaktiivsuse jätkuvale kasvatamisele ning varasemast efektiivsemale tegutsemisele. Kogutulu kasvab ligikaudu 9%, mida toetab nii netointressitulu suurenemine kui ka tugev teenustasutulu kasv. Kulud kasvavad tuludest aeglasemalt, võimaldades äritegevuse kasumlikkusel marginaalselt kasvada, samas kui laenude allahindluste kulu normaliseerub pärast erakordselt madalat 2025. aastat. Puhaskasum püsib seetõttu sarnasel tasemel eelmise aastaga.

Laenuportfell kasvab üle 11% ja hoiused enam kui 5%, kinnitades LHV tugevat positsiooni nii jae- kui äriklientide seas. Netointressitulu on küll kasvamas käesoleval aastal, kuid selle mõju on väiksem, mistõttu jääb puhaskasum 2026. aastal ligikaudu eelmise aasta tasemele, kuid paranenud efektiivsus ja kasvav äritegevus loovad tugeva aluse kasumlikkuse ja omanikutootluse kiirenemiseks järgnevatel aastatel.

![kuvatõmmis v1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kuvatommis_v1_2ca43834d9.png)

 *Arvutatud perioodi kuu lõpu keskmiste omakapitali mahtude alusel

**LHV Pank**

LHV Panga finantsprognoosi keskmes on kvaliteedile ja tootlusele fokusseeritud kasv. Laenuportfell suureneb ligikaudu 4%, mida veavad eeskätt eluasemelaenud ning SME- ja ärilaenude kasv. Hoiuste struktuur muutub stabiilsemaks ja kasumlikumaks, kus suurima osana regulaarsete klientide nõudmiseni hoiused kasvavad ligi 16%, kompenseerides teadlikku taandumist finantsvahendajate ja platvormide hoiustest. Hoiuste tase tervikuna püsib sarnasel tasemel eelmise aastaga.

Tulude poolel kasvab kogutulu üle 10%, mida toetab mõõdukas netointressitulu kasv ja tugev ligi 30% teenustasutulu kasv, peegeldades klientide aktiivsuse suurenemist ja uute klientide lisandumist maksete, FX-, investeerimis- ja kaarditeenuste vallas. Kulud kasvavad tuludest aeglasemalt, võimaldades kulude-tulude suhtel paraneda 42.7%-lt 41.8%-ni, samas kui riskikulu püsib madalal tasemel.

**LHV Bank**

LHV Banki finantsprognoos 2026. aastaks näitab kiirenevat kasvu, kus ärimahud ja tulubaas laienevad kiiremini kui kulud. Hoiused kasvavad ligikaudu 37%, peegeldades tugevat jaemüügi kasvu ning stabiilset nõudlust tähtajaliste hoiuste järele, samal ajal kui laenuportfell suureneb enam kui 50%, liikudes sihipäraselt 1 miljardi euro taseme suunas.

Tulude poolel kasvab kogutulu ligi 20%, mida toetab tugev netointressitulu kasv ning kiire netoteenustasutulu kasv, mis ennekõike tuleneb teenustasukulude vähenemisest seoses maksete kogumise teenuse lõpetamisega. Kulud kasvavad tuludest aeglasemalt ning kulude-tulude suhe paraneb 83%-lt 77%-ni, kinnitades operatiivse efektiivsuse paranemist. Selle tulemusena suureneb maksueelne kasum ligikaudu 68% ja puhaskasum ligi 80%, mis teeb 2026. aastast selge murranguaasta LHV Banki kasumlikkuse teekonnal ning loob tugeva aluse edasiseks omakapitali tootluse paranemiseks järgnevatel aastatel.

**LHV Varahaldus**

2026\. aastal prognoosib LHV Varahaldus selget kasumlikkuse ja mahu kasvu, mida veavad fonditootlused ja klientide arvu kasv. Fondimahud kasvavad ligikaudu 12%. See peegeldab nii konkurentsivõimelisi tootlusi kui ka edukamat müügi- ja ristmüügimudelit.

Tulude poolel kasvab kogutulu üle 22%. Kulud kasvavad kontrollitult, ilma FTE-de arvu suurenemiseta, võimaldades kulude-tulude suhtel paraneda 61.1%-lt 58.4%-ni. Selle tulemusena kasvab maksueelne kasum ligi 30% ja puhaskasum üle 20%.

**LHV Kindlustus**

LHV Kindlustuse sõlmitud lepingute preemiad on tänavu planeeritud kasvama 12% ning ulatuvad 48 miljoni euroni. Kasv tugineb eeskätt ristmüügile LHV Groupi siseselt ning digitaalsetele mobiili- ja veebikanalitele. Kahjusagedus püsib stabiilsena või veidi madalamal kui 2025. aastal, hoides kahjusuhte kontrolli all. 

Tegevuskulude kasv 2026. aastal on planeeritud ligikaudu 12%, mis on kooskõlas portfelli ja preemiate mahu kasvuga. Valdav osa kulude suurenemisest tuleneb grupisisestest teenustest ja kulude jagamisest.

**Finantsprognoos 2026-2030**

LHV Groupi 2026–2030 finantsprognoos põhineb mõõdukalt paraneval makromajanduslikul keskkonnal nii Eestis kui Ühendkuningriigis, kus majanduskasv stabiliseerub ning inflatsioon normaliseerub ligikaudu 2–2.5% tasemele. Eestis eeldatakse majanduskasvu kiirenemist alates 2026. aastast koos tööturu järkjärgulise paranemisega, samas kui Ühendkuningriigis kujuneb kasv tagasihoidlikumaks, kuid stabiilseks, toetades järjepidevat laenu- ja hoiuste tegevust. Konkurents pangandusturgudel püsib tugev, eriti laenude ja hoiuste segmendis, mis rõhutab efektiivsuse ja distsiplineeritud hinnastamise olulisust.

Selles raamistikus prognoosib LHV Group kogutulu kasvu ligikaudu 305 miljonilt eurolt 2025. aastal ligi 593 miljoni euroni 2030. aastaks, mida toetab nii netointressitulu kui ka teenustasutulu kasv. Ärimahud suurenevad peaaegu kaks korda: netolaenud kasvavad ligikaudu 5.5 miljardilt eurolt üle 10 miljardi euro, hoiused 8.1 miljardilt eurolt ligi 12.8 miljardi euroni ning varahaldusmahud 1,7 miljardilt eurolt üle 3 miljardi euro tasemele. Kulude kasv jääb tulude kasvust selgelt aeglasemaks, võimaldades kulude-tulude suhtel paraneda üle 50% tasemelt ligikaudu 36%-ni perioodi lõpuks.

Kasumlikkuse vaates peegeldub see kõik ka puhaskasumi, mis perioodi lõpuks on prognoositud kahekordistuma 290 miljoni euroni ning omakapitali tootluses, kus ROE tõuseb ligikaudu 16% tasemelt üle 23%  2030. aastaks.

![kuvatõmmis v2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kuvatommis_v2_f48b740909.png)

**LHV Groupi juhatuse esimehe Mihkel Torimi kommentaar:**

"Eestis on LHV Panga fookus 2026. aastal kvaliteetsel ja mõõdukal kasvul. Ühendkuningriigis laenuportfelli enam kui 50%-line ja puhaskasumi ligi 80%-line oodatav kasv rajaneb juba mastaabi mõjule. LHV Varahaldus jätkab samuti tugeval kasumlikkuse kursil, kasvatades puhaskasumit üle 20%. LHV Kindlustuse kasv tuleb peamiselt meie oma kliendibaasi paremast teenindamisest läbi ristmüügi. 

Meie pikaajaline finantsprognoos tugineb kolmele sambale. Esiteks, kasvatame ärimahtusid mõlemal koduturul. Teiseks, meie plaan arvestab baasintressimäärade mõõduka tõusuga alates 2027. aastast. Kolmandaks, ja kõige olulisemalt, tegeleme pidevalt oma tegevuse tõhustamisega. Selle peamiseks veduriks on tehnoloogilise võimekuse kiire arendamine, mis ei ole passiivne ootus, vaid eeldab meilt sihipäraseid ja läbimõeldud muutuseid.“

AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: https://investor.lhv.ee/aruanded.

_LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus, LHV Kindlustus ja LHV Bank Limited. Grupi ettevõtetes töötab ligi 1 200 inimest. LHV Panga teenuseid kasutab detsembri lõpu seisuga 492 000 klienti, LHV hallatavatel II samba pensionifondidel on 106 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 231 000 klienti. Groupi tütarettevõte LHV Bank omab Ühendkuningriigi pangalitsentsi ning pakub pangateenuseid rahvusvahelistele finantstehnoloogia ettevõtetele ja laenusid väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele._

LHV Groupi 2026. aasta finantsplaan ja viie aasta finantsprognoos

„Raha ei maga kunagi,“ ütleb kuulus ütlus finantsturgude kohta. Ent vahel tundub, et hoopis turg jääb hetkeks unne – ja just siis saab ärgas investor tegutseda.
Investeerimine ei tähenda alati aastatepikkust ootamist ja kannatlikkust. Vahel piisab vaid mõnest nädalast, kui tekib olukord, kus turuhind ja tegelik väärtus ajutiselt lahknevad. Just sellistes olukordades näeme mängus arbitraaži – kauplemisstrateegiat, kus väikese hinnavahe pealt teenitakse kindla loogika järgi kasumit. Aastatagune Enefit Greeni ülevõtupakkumine oli üks neist.

**Ülevõtupakkumise detailid**

Eelmisel kevadel teatas Eesti Energia, et teeb Enefit Greeni vähemusaktsionäridele ülevõtupakkumise hinnaga 3,40 eurot aktsia kohta. Vaatamata sellele kauples aktsia mõnda aega pärast teate ilmumist börsil hoopis madalama hinnaga – 3,34 eurot.

Selline hinnavahe ei pruugi esmapilgul tähelepanu köita, kuid teravam pilk turule paljastas olukorra, kus võimalik tootlus ja risk ei olnud omavahel tasakaalus. Börsil sai osta odavamalt, kui ülevõtupakkumise kaudu oli võimalik hiljem müüa.

Miks üldse on pakkumishind ja börsihind erinevad? Vastus peitub riskis. Nimelt jättis Eesti Energia prospektis endale õiguse pakkumisest loobuda, kui soovitud osalust ei saavutata. See tähendas, et väike tõenäosus pakkumise ebaõnnestumiseks oli alati õhus – ja just see hoidis hinda allpool.

Kuid investor, kes hindas seda riski piisavalt väikeseks, sai olukorra enda kasuks tööle panna. 

**Tootluse arvutamine**

Oletame, et ostetakse Enefit Greeni aktsiaid ajal, mil need kauplesid börsil hinnaga 3,34 eurot. Mõne nädala pärast viis Eesti Energia ülevõtupakkumise lõpuni ja aktsiad osteti investoritelt ära hinnaga 3,40 eurot.

•	Tehingu maht: 1000 aktsiat

•	Ostukulu: 1000 × 3,34 € = 3340 €

•	Müügitulu: 1000 × 3,40 € = 3400 €

•	Kasum: 60 €

Protsentuaalselt tähendab see 1,8% tootlust algselt investeeritud summalt. Esmapilgul võib tunduda, et 1,8% pole midagi märkimisväärset. Kuid siin tuleb mängu ajategur. Kui ostust müügini läks näiteks kolm nädalat, siis tuleks annualiseeritud tootluseks ligikaudu 35% aastas.

See näitab selgelt, et ka väikese hinnavahega tehing võib lühikese perioodi jooksul anda tootlust, mis aastases arvestuses ületab igati turu keskmist.

**Võimenduse mõju tootlusele**

Eelmises näites kasutasime ainult omavahendeid – ent paljudel investoritel on võimalus kasutada lisaks ka võimenduslaenu. See tähendab, et osa aktsiate ostmiseks vajalikust summast kaetakse laenurahaga väärtpaberite tagatisel.

Oletame, et investoril on vabu vahendeid summas 1670 eurot, aga ta otsustab tehingu tegemiseks kasutada ka võimenduslaenu ning osta kokku 1000 Enefit Greeni aktsiat, 3340 euro eest, millest võimenduslaen moodustab samuti 1670 eurot. 

Kui tehing õnnestub ja aktsiad müüakse hiljem hinnaga 3.40 eurot, jääb brutokasumiks endiselt 60 eurot, aga nüüd tuleb sellest lahutada ka laenukulud. Võimenduslaenu aastane intressimäär euro valuutas on 8,5%, seega kolme nädala intressikulu 1 670 euro suurusele võimenduslaenule oleks 8,28 eurot.

•	Omaosalus: 1 670 €

•	Kasutatud võimenduslaen: 1 670 €

•	Brutokasum 60 €

•	Intressikulu: 8.28 €

•	Netokasum: 51.72 €

1 670 euro suuruse omaosaluse juures oleks investeeringult teenitud kasum protsentuaalselt ~3.1%. Sellisel juhul oleks kolme nädalase perioodi annualiseeritud tootluseks juba 71.6%

Loomulikult pole see tihedalt korduv stsenaarium, kuid see näitab hästi, kui oluliselt võib tootlus suureneda, kui lühiajalisele tehingule lisatakse mõõdukas võimendus.

**Võimendusega seotud riskid**

Ei tasu unustada, et iga investeerimisvõimaluse juures tuleb vaadata kahte poolt: potentsiaalset tootlust ja sellega kaasnevat riski. Võimenduse lisamine võib tõsta esimese ahvatlevaks, aga suurendab alati ka teist.

Enefit Greeni puhul seisnes risk selles, et ülevõtupakkumine ei pruugi õnnestuda. See tähendas, et tehing polnud täiesti kindel – ja seni, kuni see kinnitust ei saanud, kajastus see ka turuhinnas. Kui pakkumine oleks ebaõnnestunud, oleks aktsia jäänud 3,34 euro tasemele või langenud veelgi. Võimendusega positsiooni puhul tähendab see aga seda, et isegi väiksem langus võib kiiresti paisuda suureks kahjumiks. 

Lisaks on oluline mõista, et lühiajalistes olukordades, nagu arbitraažitehingud, ei saa loota sellele, et „küll turg taastub“. Ajafaktor on piiratud. Ülevõtupakkumised kehtivad konkreetse kuupäevani. Kui midagi läheb valesti, ei jää palju mänguruumi – väljumine võib tulla kahjumiga või mitte üldse õnnestuda. 
Seetõttu sobib selline strateegia pigem olukordadesse, kus riskid on konkreetsed ja hinnatavad, ajaraam on kindel ja kapitali kasutus kontrollitud. 

Enefit Greeni juhtum näitas hästi, et tootlus ei seisne ainult suurtes hinnatõusudes, vaid ka ajas: kiire kasum võib aastases vaates kaaluda rohkem kui pikk rahulik tõus. Võimenduse lisamine võib sellises raamistikus veelgi tugevdada tulemusi, kuid eeldab ka rangemat distsipliini ja teadlikkust. Igat sellist võimalust tuleb hinnata tervikuna: mis on teada, mis võib minna teisiti ja kas ajastus on piisavalt selge.

Turud ei kuuluta ette, millal need võimalused tekivad. Aga kui nad ilmuvad, siis tasub teada kuidas ja millal neist maksimumi võtta, ja millal mitte.

_Anneli Lukašova - LHV investeerimisteenuste praktikant._

Kuidas väikestest vahedest saavad suured võimalused

Esimese kvartali arengud finantsturgudel ja maailmamajanduses võib jagada kaheks perioodiks: enne ja pärast Lähis-Ida konflikti puhkemist. Enne 28. veebruari, mil Ameerika Ühendriigid ja Iisrael alustasid rünnakut Iraani vastu, oli inflatsioon paljudes riikides jätkuvalt aeglustumas. See andis keskpankadele rohkem ruumi intressimäärade langetamiseks, mis omakorda toetas aktsiaturgude positiivset dünaamikat.

Veebruari lõpust kestnud sõjategevus on pannud seisma kaubavoo läbi Hormuzi väina. Selle tulemusel on takistatud ligikaudu viiendiku maailma nafta ja maagaasi, samuti umbes 30% lämmastikväetise, 5% alumiiniumi ja 25% heeliumi (oluline sisend nii meditsiiniseadmete kui ka pooljuhtide tootmises) jõudmine tarbijateni.

Ühe tagajärjena kallines Brenti toornafta 70 dollarilt kvartali lõpuks 118 dollarile, mis on omakorda kergitanud hindasid tanklates ning osades Aasia riikides põhjustanud ka kütuse kättesaadavuse probleeme. Paralleele tõmmatakse Venemaa alustatud sõjaga Ukraina vastu 2022. aastal, mil kütuste ning põllumajandussaaduste hinnatõus tõi kaasa laiapõhjalise inflatsiooni. 

Seni on arenenud riikide olulisemad keskpangad hoidunud konkreetsete hinnangute andmisest, kuidas hinnašokk võiks nende intressipoliitikat mõjutada. Finantsturgudel nähakse üha tõenäolisemana seda, et intressimäärasid tuleb inflatsioonisurve ohjamiseks hakata uuesti ülespoole viima. Euroopas näiteks hindavad rahaturud tõenäoliseks, et Euroopa Keskpank kergitab sel aastal intressimäära rohkem kui 50 baaspunkti. 

Perspektiiv konflikti venimisest, inflatsioonisurve tekkimisest ja intressimäärade tõusust viis esimeses kvartalis arenenud riikide aktsiaturud (MSCI World Index) eurodes mõõdetuna 1,7% miinusesse. Arenevate riikide aktsiaturud (MSCI Emerging Markets Index) suutsid näidata eurodes 1,8% tõusu, olles siiski suure osa konflikti eelsest plussist ära andnud. Seejuures aitas dollarites noteeritud varade puhul mõnevõrra pehmendada lööki dollari 1,6% tugevnemine euro suhtes.

LHV Pensionifond Indeksi esimese kvartali tootluseks kujunes –1,31% ja LHV Pensionifond Indeks III tootlus oli –1,2%. 

Kui eelnevalt välja toodud MSCI indeksite esimese kvartali muutused peegeldasid täies ulatuses USA aktsiaturu võimsat tõusu 31. märtsil ja ka kõikide arenevate riikide antud päeva liikumisi, siis pensionifondide osakute hinda jõudis see tõus täies ulatuses 1. aprillil.   

**Mis saab edasi?**

Sõdimine Iraaniga põhjustab ka Ühendriikides tagajärgi, mida Donald Trump on oma ametiaja jooksul seadnud eesmärgiks just likvideerida. Energiahindade tõusu tõttu uuesti kasvav inflatsioonisurve tähendab seda, et intressimäärasid on raskem allapoole tuua – see on olnud presidendi suurim etteheide Föderaalreservi praegusele juhile Jerome Powellile ja peamine ootus Trumpi poolt valitud järgmisele esimehele Kevin Warshile, kes asub keskpanga etteotsa alates maist. 

Kuna USA riigivõlakirjade tulusused on kõrgemate intressimäärade ootuses ülespoole liikunud ja ka hüpoteeklaenud sõltuvad sellest, siis muutub laenamine koduostjate jaoks taas kallimaks ning raskendab niigi kõrgete hindade tõttu korteri või maja soetamist. Kodu ostmise lihtsustamine on olnud Trumpi üks prioriteete, võideldes ühtlasi selle eest, et hüpoteeklaenude intressimäärad tuleksid alla.

Kõrgemad kütusehinnad ja elukalliduse tõus on tõenäoliselt märgilised tegurid, mis kujundavad sügisel inimeste arvamust, kui toimuvad senati (uuesti valitakse 35 kohta 100-st) ja esindajatekoja (kõik 435 kohta) vahevalimised. Praegu kontrollivad mõlemat koda vabariiklased, ent kui demokraadid saavad ühe või mõlema üle uuesti kontrolli, siis muutub edaspidi Trumpi jaoks poliitiliste eesmärkide saavutamine raskemaks. 

Seega Donald Trump ei saa lasta sõjategevusel väga pikalt kestma jääda. Küsimus on siiski selles, kuidas ta siit välja tuleb. Iraan võib jätkuvalt Hormuzi väinas odavate Shahed droonide abil laevasid või naaberriike terroriseerida, vaatamata oma sõjalise võimekuse olulisele kaotusele. See hoiab kogu maailma energiakandjate turgu defitsiidis.

Võib-olla püsib Hormuzi väin suletuna veel kuid ning toornafta hind jätkab tõusu, kuid ühel hetkel on tõenäoline, et pinged lõpuks alanevad. Juba praegu leevendab olukorda mõnevõrra Saudi Araabia võime suunata naftaeksporti ümber Punase mere kaudu, kompenseerides sellega ligikaudu poole Pärsia lahe kaudu kaotatud ekspordist. Samuti on teada, et teatud riikide laevadel lubab Iraan väina läbida.  

Investorina on väga raske, kui mitte võimatu aktsiaturgudel pöördepunkte tabada, sest nagu kõik varasemad ulatuslikumad langused on näidanud (sh tariifisõjast ajendatud tagasilöök mullu kevadel), pannakse alus uuele tõusutrendile harilikult siis, kui tegelikult tundub majanduse kohal kõige tumedam pilv hõljuvat ja puudub igasugune viide olukorra paranemisele. 

Raha pikaajalise kasvatamise puhul on eeliseks see, et stressiolukordades aktsiaturgudele jäädes osaletakse ka taastumises ning langusfaasis tehtud täiendavad investeeringud aitavad kasvatada pikaajalist tootlust.

Tutvu lähemalt LHV Pensionifondiga [Indeks](https://www.lhv.ee/et/indeks) ja III samba fondiga [Indeks III](https://www.lhv.ee/et/pension/iii/fond/indeks).

Erko Rebane\
LHV indeksifondide portfellihaldur

_Kvartaalses ülevaates esitatu on informatiivse eesmärgiga. Tegemist ei ole investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusega. Enne mistahes investeerimisotsuse tegemist kaaluge põhjalikult investeeringu asjakohasust ja sobivust ning tutvuge fondide prospektides toodud riskidega._

_Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmiste [tootlustega](https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/ii-samba-fondide-annualiseeritud-tootlused/). Kvartalikirjas esitatud 3 kuu tootluste periood on 31.12.2025-31.03.2026. Pensionifondi Indeks viimase 12-kuulise perioodi (31.03.2025-31.03.2026) tootlus on +14,61%. Pensionifondi Indeks III viimase 12-kuulise perioodi (31.03.2025-31.03.2026) tootlus on +14,70%. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga._

Inflatsiooniootused on uuesti kasvamas

Lõppev aasta on olnud maailma väärtpaberiturgudel vägagi keeruline. Geopoliitilised pinged on olnud suured ning USA-Hiina kaubandussõda ja võitlus maailmamajanduses domineerimise nimel on halvendanud üleilmset majanduskeskkonda. 

Hinnakasv on viimasel paaril aastal küll märgatavalt pidurdunud, kuid lõplikku võitu inflatsioonitondi üle on veel vara deklareerida. See seab piirid keskpankade võimalustele toetada majandust rahapoliitikaga, kui see peaks vajalikuks osutuma.

LHV pensionifondid on selles pingelises keskkonnas üsna hästi hakkama saanud ja seda mitte sellepärast, et me oleksime püüdnud tabada üksikuid võitjaid. Me ei arva, et kogu pensionivara peaks olema paigutatud aktsiaturgudele, ega usu, et mida rohkem riskime, seda parema tulemuse saavutame.

**Hajutatus ulatub kahest põhilisest varaklassist kaugemale**

LHV pensionifondid investeerivad peale börsidel kaubeldavate aktsiate ja võlakirjade ka ettevõtetesse, mis ei ole börsidel noteeritud. Sellistesse ettevõtetesse investeerime üldjuhul nii erakapitali kui ka riskikapitalifondide vahendusel, lisaks vahel otse koos fondidega, kus me oleme investorid. 

Samuti konkureerime Eestis pankadega, rahastades väikseid ja keskmise suurusega Eesti ettevõtteid: korraldame neile võlakirjaemissioone ning osaleme teiste korraldatud emissioonides.

Kinnisvarasse investeerime samamoodi mitmel moel. LHV pensionifondide portfellis on kinnisvarafonde ja üksikuid kassavoogu teenivaid kinnisvaraobjekte, kuid me arendame ja parendame ka ise kinnisvara.

![fondid.oktoober_portaal.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/fondid_oktoober_portaal_1bd342158e.png)
_Joonis 1. LHV pensionifondide varade jaotus seisuga 31.10.2025._

Ajal, mil riskivabad võlakirjad olid negatiivse intressimääraga ja seetõttu pakkusid lõpptähtajani hoides garanteeritud kaotust, jõudsime väikse riskiga alternatiive kaaludes väärismetallideni. Need on aastatuhandeid olnud nii rahalise väärtuse mõõdupuuks kui ka vahendiks, mis on aidanud rikkust kaitsta ja säilitada. 

Viimastel aastatel on kulla sära taastunud. Maailma suurimate keskpankade kullareservid ületavad tõenäoliselt peatselt nende reservide mahu, mida nad hoiavad USA dollarites.

![välisaluutareresrevid portaali.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/vaelisaluutareresrevid_portaali_2306dc09ff.png)
_Joonis 2. USA riigivõlakirjade (sinine joon) ja kulla (roheline) osakaal maailma keskpankade välisvaluutareservides 2001–2025. Allikas: Apollo Global Management._

Kulla hinna hoogne tõus viimastel aastatel osutab nii kasvavatele geopoliitilistele riskidele kui ka kõikjal kiiresti paisuva võlakoormuse tagajärjel järjest hapramaks muutuvale majanduskeskkonnale. Ühtlasi toob see esile praegusaja rahandussüsteemi mõningad puudused.

**LHV laiahaardeline investeerimismeeskond**

Suurem osa LHV pensionifondidest on aktiivselt juhitud. LHV-s ei tähenda fondide aktiivne juhtimine pelgalt arvutiekraanilt aktsiate-võlakirjade valimist ning seejärel ostu- või müüginupule klõpsamist.

LHV pensionifondidel on kolm fondijuhti: lisaks minule veel Romet Enok ja Kristo Oidermaa. Mina vaatan maailma ja turge laiemalt, püüan olla kursis erinevate varaklassidega ning nendevaheliste seoste ja mõjuga. Kristo analüüsib kõike, mis puudutab ettevõtete omakapitali, ja Romet seda, mis on seotud nende võlakapitaliga. Kolme fondijuhi kõrval hoiab kõigil investeeringutel silma peal LHV Varahalduse juht Vahur Vallistu. Endise pankurina tunneb ta hästi Eesti ettevõtteid ning siinset laenu- ja võlaturgu.

Lihtsustatult võibki kõik meie investeeringud jagada omakapitali või võlakapitali investeeringuteks, sealhulgas kinnisvara, mitmesugused fondid ja investeerimisprojektid. 

LHV aktsiaturgude meeskond on kuueliikmeline. Sellesse kuuluvad Kaius Kiivramees, Mikk Taras, Jani Mäenpää, Georg Martin Leppsalu, Karl Tani Priilinn-Türk ja Robert Raasuke. Võlakirjaturgudega tegelevad Martin Möllits ja Elis Ronk.

LHV pensionifondide kinnisvaratiim investeerib nii kassavoogu tootvatesse projektidesse kui ka arendab ise kinnisvara. Tiimis on kolm liiget: Rait Riim, Marek Soop ja Joona-Liis Joost. 

Era- ja riskikapitaliinvesteeringutega tegeleb Sigrid Lii Treialt ning indeksifondide eest vastutab Erko Rebane.

Lisaks kuuluvad investeerimismeeskonda Heido Vitsur, kes aitab lahti mõtestada nii kodus kui ka laias maailmas toimuvaid ühiskondlikke protsesse, ning Helerin Kaldvee, kes toetab meid kõiki investeeringutega seotud juriidilistes küsimustes.

Seejuures on meil eraldi juriidiline ja riskikontrolli üksus ning kogu LHV Varahalduse n-ö tagatuba. Selle liikmed toetavad investeerimismeeskonda ning hoolitsevad selle eest, et kõik maksed saaksid tehtud, intressid ja dividendid laekuksid ning vajalikud aruanded saaksid koostatud nii investeerimismeeskonnale, järelevalveasutustele kui ka ettevõtte juhtkonnale.

LHV Varahaldus on alati hoolitsenud oma investeerimismeeskonna arengu ja protsesside täiendamise eest, et saavutada klientidele võimalikult kõrge tootlus mõistliku riskitaseme juures. Meie arvates ei tasu paigutada kogu vara aktsiaturgudele, ent meie valikus on fonde ka neile, kes soovivad maksimaalset aktsiariski.

![0M1A0255 copy grupp_640.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/0_M1_A0255_copy_grupp_640_32ab9f9a27.png)
_LHV Varahalduse investeerimismeeskond pensionifondidele kuuluvas Marati Majas._

**Aktiivne _vs._ passiivne juhtimine**

Viimase kaheksa aasta jooksul on pensionifondide investeeringutega seotud arutelud Eestis taandunud passiivselt ja aktiivselt juhitud fondide vastandamisele ning kulude võrdlusele. 

Kõigile on selge, et Eesti pensioni indeksifondide eesmärk on saavutada minimaalsete kuludega turu keskmine tootlus. Selleks investeeritakse pensionikogujate vara edasi Ameerika Ühendriikide või Euroopa börsidel noteeritud indeksifondidesse. 

Selle üle, mis on ja mis ei ole aktiivne juhtimine, on aga vähe arutletud. Ka Eesti õigusaktid ei defineeri täpselt ega siduvalt, mis on passiivne fond ja mis on passiivne investeerimisstrateegia. Seepärast on vastamata hulk küsimusi.

Kas fond, mis investeerib samuti valdavalt samadesse või sarnastesse USA ja Euroopa börsidel noteeritud indeksifondidesse nagu sama fondihalduri pakutav indeksifond ning pakub pikaajaliselt peaaegu identset tootlust, kuid võtab suuremat tasu, on aktiivselt juhitud fond või lihtsalt kõrgete tasudega indeksifond? 

Või teevad indeksifondist aktiivselt juhitud fondi kõrged tasud, mis kulutatakse väliselt teenuseosutajalt sisseostetud agressiivse müügi peale? Kust jookseb piir, mis kvalifitseerub klientide eksitamiseks? 

Huvitav, kas see, kui fondijuht lubab tunduvalt suurendada investeeringuid Balti turgudele, kuid tal puudub selleks meeskond ja tõenäoliselt ka selge plaan, kuidas seda teha, on klientide eksitamine või mitte? 

Ma usun, et investeerimismeeskonna olemasolu võiks olla üks kriteerium, mille alusel hinnata, kas tegu on aktiivse või passiivse fondiga ning kas indeksifondist kõrgema tasu võtmine on kohane, kui fondil ei ole isegi investeerimismeeskonda. 

Eesti pensionifondide turu ajalugu vaadates võib tõdeda, et mitmed algsed aktiivsed fondid on aastate jooksul oma meeskonda kärpinud ning piiranud investeerimisstrateegiat peamiselt teistesse indeksifondidesse investeerimisega. Sel viisil käitudes on nad püüdnud säilitada varahaldusettevõtte kasumlikkust olukorras, kus seadusega on järjest piiratud fondivalitsejate võetavaid tasusid. Kuidas sellesse suhtuda? Tõenäoliselt ei ole ühtki seadust otseselt rikutud, aga see ei tähenda, et kliente ei ole eksitatud, jättes neile mulje, et fondi juhitakse aktiivselt ja selle eest võetakse kõrget tasu olukorras, kus fondi tegelik investeerimisstrateegia on muutunud aja jooksul passiivseks.

Ma ei arva, et peaksime kõike täpselt seadusega reguleerima. Vahest piisab sellest, kui järelevalveasutus esitab küsimusi ettevõttele, kes üritab liialt piire kombata. Peale selle eksisteerivad eriala tavad. Kõige parem oleks, kui turuosalised ise jälgiksid, et konkurents oleks aus.

Andres Viisemann\
LHV pensionifondide juht

Mida tähendab, et fondi investeerimisstrateegia on aktiivne?

Juulikuu finantsuudistes domineerisid taas arutelud USA kehtestatavate tollimaksude üle. Ülejäänud olulised teemad olid nõrk USA dollar, president Donald Trumpi katsed mõjutada Ühendriikide rahapoliitikat ja kasvav surve Föderaalreservile, et see alandaks tunduvalt intressimäärasid.

**Kaubanduskokkulepped ei kaota määramatust täiesti ära**

President Trump šokeeris 2. aprilli nn vabastamispäeva kõnes kogu maailma oma plaaniga maksustada USA-sse imporditavat kaupa kõrgete tollimaksudega. Ta teatas, et soovib kehtestada USA peaaegu 60 väliskaubanduspartnerile minimaalse 10% tollimaksu. Iga konkreetse riigi tollimaks aga hakkaks sõltuma sellest, kui suur on USA väliskaubanduse puudujääk antud riigiga. Uued tollimäärad pidid hakkama kehtima 9. aprillil, kuid USA lükkas seda tähtaega edasi, et anda oma kaubanduspartneritele aega läbirääkimisteks.

8\. mail sõlmisidki USA ja Suurbritannia niinimetatud majandusliku õitsengu kokkuleppe, millega fikseeriti Suurbritannia kaupade tollimaksu määr minimaalse 10%-ni. Seejärel nõustus 23. juulil Jaapan 15% tollimaksuga ning 27. juulil leppisid USA ja Euroopa Liit kokku, et Euroopas toodetud kaupu maksustatakse USA piiril samuti 15%-ga.

Võib jääda mulje, et peamiste väliskaubanduspartneritega on nüüd saavutatud rahu ja stabiilsus loob hea pinnase rahvusvahelise kaubanduse arenguks. Kuid väliskaubanduse eksperdid osutavad, et need kokkulepped ei ole ühiselt koostatud ning lepingupooltel on täpsemate tingimuste suhtes suured erimeelsused: see, kuidas asjad välja paistavad, oli president Trumpile olulisem kui sisu.

Lisaks eksisteerib president Trumpi puhul reaalne risk, et ta võib igal hetkel mõne uue eesmärgi saavutamiseks varasemast kokkuleppest taganeda. Ei ole jõudu, mis sunniks maailma majanduslikult ja militaarselt kõige võimsama riigi presidenti oma sõnadest ja lubadustest kinni pidama.

**Ulatuslikud eelarvepuudujäägid toidavad inflatsiooni**

Teine märkimisväärne probleem maailmamajanduses on soovitust kiirema tarbijahindade kasvu püsimine. Nii Euroopas kui ka USA-s on hinnakasv tunduvalt aeglustunud, ent võlakirjaturud peegeldavad investorite kahtlust, kas probleem on ikka lõplikult lahendatud.

![Riigivõlakirjade tulusused.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Riigivolakirjade_tulusused_d7b0d8d203.png)
_Joonis 1. Jaapani, Saksamaa, Prantsusmaa, USA ja Suurbritannia 30-aastaste riigivõlakirjade tulusus. Allikas: Société Générale_

Kuigi keskpangad on üleöö intressimäärasid alandanud, on pikaajaliste võlakirjade intressimäärad olnud pärast järsku langust 2023. aasta lõpus taas pidevas tõusutrendis.

Peaaegu kõikjal maailmas soovitust kangekaelselt kiiremana püsivat hinnakasvu seletab ennekõike valitsuste suutmatus saada riigi tulud ja kulud pikaajaliselt kontrolli alla sedasi, et riigivõlg ei kasvaks tempokamalt kui kogu majandus.

USA Kongressi eelarvekomisjon (Congressional Budget Office, CBO) ennustab, et 2025. aasta defitsiidiks kujuneb 1,9 triljonit USA dollarit, mis moodustaks 6,2% USA sisemajanduse koguproduktist (SKP). Selle aasta jooksul peab USA valitsus refinantseerima umbes 9,2 triljoni dollari väärtuses varasemalt võetud riigivõlga. Samuti tuleb leida uusi investoreid, kes sooviksid investeerida 1,9 triljonit dollarit USA riigi võlakirjadesse ning igal järgmisel aastal veel rohkem.

![USA võlakoorem.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/USA_volakoorem_27aa9b09ab.png)
_Joonis 2. USA riigivõla osakaalu prognoositav muutus SKP-s pärast seda, kui kiideti heaks Donald Trumpi nn üks suur ilus eelarveseadus. Allikas: USA Kongressi eelarvekomisjon._

Praegu on USA riigivõlg umbes 100% USA sisemajanduse koguproduktist. Kui aga samal kursil jätkata, jõuab see suhtarv 2034. aastaks 129%-ni.

Ehkki valijad ootasid president Trumpilt riigi rahanduse kordategemist, muudab tema nn üks suur ilus eelarveseadus (ingl One Big Beautiful Bill Act, OBBBA) olukorra pigem halvemaks. Tuleb tõdeda, et maailmas pole vist peale Argentiina väga palju rohkem valitsusi, kes ohverdaksid tasakaalustatud riigieelarve eest poliitilist kapitali sõltumata sellest, kas nad defineerivad ennast parem- või vasakpoolseks.

Ameerika Ühendriigid on küll suurima majandusega riik, kuid samas ka maailma suurim võlgnik. Kuna seal on olnud kapitali tootlus parem kui mujal maailmas ja USA dollar on põhiline reservvaluuta, on kapital voolanud just Ameerika Ühendriikidesse.

Teisest küljest näitab USA suur ja kasvav laenukoormus seda, et ameeriklased tarbivad rohkem, kui teenivad, ning jätkavad üle oma võimete elamist seni, kuni välismaalased seda rahastavad. Sellega kaasneb aga risk, et kui võlakoormus kasvab, siis kasvavad ka riskid ja nendega koos intressimäärad. Selle kõrval on õhus küsimus, kes on maailmas suutelised ameeriklaste järjest paisuvat võlga rahastama ja mis saab siis, kui välismaalased tahavad oma raha kätte saada.

![USA välisinvesteeringud.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/USA_vaelisinvesteeringud_018a0996f8.png)
_Joonis 3. Välisinvesteeringute osakaal USA varades. Allikas: Apollo Global Management._

2025\. aasta jooksul on majandusteadlaste ootused USA majanduskeskkonna suhtes pidevalt halvenenud. Seda pole muutnud asjaolu, et president Trumpi eelarveseaduse soodne mõju peaks avalduma kohe ja negatiivne mõju jääma tulevikku.

![usa gdp.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/usa_gdp_7b39a5ce40.png)
_Joonis 4. Bloombergi küsitletud analüütikute konsensuse prognoos USA 2025. a SKP-le (tumeroheline) ja alusinflatsioonile (heleroheline). Allikas: Apollo._

Ameerika Ühendriikide kui maailma võimsaima majandusega innovatsioonikants saab põhjendatult väga palju tähelepanu, kuna ookeani taga toimuv mõjutab kogu maailma majanduse arengut. Tänu sellele tähelepanule on USA varade hinnatase teisalt palju kõrgem kui mujal maailmas. Kõrged hinnad tähendavad mõistagi suuremaid riske ja kapitalivood võivad ühel päeval pöörduda teisesuunaliseks.

Vaatamata sellele, et USA dollar on tänavu nõrgenenud, on LHV pensionifondid dollari riski suhtes endiselt ettevaatlikud, otsides investeeringuid pigem Euroopast.

Andres Viisemann\
LHV pensionifondide juht

Inflatsiooniootused tõstavad taas pead

LHV Kasvukonto valikusse lisandusid uued instrumendid, mida saab osta automaatselt ja ka osade kaupa. See tähendab, et investor ei pea ostma tervet aktsiat või fondiosakut, vaid saab investeerida ka väiksema summaga. Kasvukonto kaudu saab investeerida alates ühest eurost ning seadistada nii regulaarseid kui ka ühekordseid sissemakseid.

Kasvukonto valikus olid juba varem olemas nii laiapõhjalised indeksfondid kui ka kitsama valdkonna fondid, näiteks puhta energia, vee, infrastruktuuri, elektriautode, robootika, küberturvalisuse ja tervishoiuinnovatsiooni teemal. Uued lisandused muudavad Kasvukonto instrumentide valiku mitmekesisemaks, eelkõige kiiresti kasvavate valdkondade osas.

Seekord lisandusid valikusse tehisintellekt, kiibitootjate, Euroopa pankade, kosmose, kaitsetööstuse ning uraani ja tuumaenergia ETF-id. Lisaks lisandusid üksikaktsiatena Novo Nordisk, AST SpaceMobile, Micron Technology ja SanDisk.

Uute instrumentide ühine joon on see, et need annavad võimaluse teha Kasvukonto kaudu regulaarseid oste valdkondadesse, mis on viimastel aastatel investorite tähelepanu all olnud: tehisintellekt, andmekeskused, kiibid, kaitsekulutused, kosmosetaristu, tuumaenergia ja ravimitööstus.

**Kokkuvõte uued indeksfondidest**
|      Teema                   |      ETF                                                           |      Sümbol     |      Kulud aastas     |      Kasumi kasutus     |
|------------------------------|--------------------------------------------------------------------|-----------------|-----------------------|-------------------------|
|     AI                       |     Xtrackers Artificial   Intelligence & Big Data UCITS ETF 1C    |     XAIX        |     0,35%             |     Akumuleeriv         |
|     Kiibitootjad                |     iShares MSCI Global   Semiconductors UCITS ETF USD Acc         |     SECO        |     0,35%             |     Akumuleeriv         |
|     Pangad                   |     Amundi EURO STOXX Banks   UCITS ETF Acc                        |     LYBK        |     0,30%             |     Akumuleeriv         |
|     Kosmos                   |     VanEck Space Innovators   UCITS ETF                            |     JEDI        |     0,55%             |     Akumuleeriv         |
|     Kaitsetööstus            |     iShares Global Aerospace   & Defence UCITS ETF USD Acc         |     5J50        |     0,35%             |     Akumuleeriv         |
|     Euroopa kaitsetööstus    |     WisdomTree Europe Defence   UCITS ETF EUR Unhedged Acc         |     EUDF        |     0,40%             |     Akumuleeriv         |
|     Uraan ja tuumaenergia    |     VanEck Uranium and   Nuclear Technologies UCITS ETF A          |     NUKL        |     0,55%             |     Akumuleeriv         |

Kõik lisandunud ETF-id on akumuleerivad ehk fondid ei maksa dividende investorile välja, vaid reinvesteerivad need fondi sees. Kõik tabelis olevad ETF-id kasutavad ka täielikku replikatsiooni ehk nende eesmärk on hoida alusindeksi väärtpabereid võimalikult sarnases koosseisus.

**AI ja kiibitootjad: kaks võimalust samale megatrendile**

AI-teemaline Xtrackersi fond annab laia kokkupuute ettevõtetega, mis on seotud tehisintellekti ja suurandmetega. Fond jälgib Nasdaq Global Artificial Intelligence and Big Data indeksit, on füüsiliselt replikeeritud ja reinvesteerib dividendid. Fondi kogukulu on 0,35% aastas.

Selle fondi suurimad positsioonid näitavad, et AI ei tähenda ainult tarkvarafirmasid. Viimaste avalike positsioonide järgi olid suurimateks osalusteks Samsung Electronics, Micron Technology, SK Hynix, Intel ja Alphabet. Kokku oli fondis 119 üksikpositsiooni ning kümme suurimat moodustasid ligi poole fondi mahust.

Kiibitootjate fond on fokusseeritum. iShares MSCI Global Semiconductors UCITS ETF investeerib ettevõtetesse, mis toodavad kiipe, kiibitootmise seadmeid või muid kiipidega seotud komponente. BlackRocki kirjelduses on fondi eesmärk järgida MSCI ACWI IMI Semiconductors & Semiconductor Equipment Select ESG Screened Capped indeksit.

Selle fondi suurimad positsioonid on Micron Technology, AMD, Taiwan Semiconductor Manufacturing, Broadcom ja Nvidia. See tähendab, et fond annab otsese kokkupuute AI-taristu ühe keskse kihiga: mälukiibid, protsessorid, graafikakiibid ja tootmisseadmed.

Nende kahe fondi vahe on oluline seetõttu, et AI-fond on laiem ja sisaldab ka ettevõtteid, kelle ärimudel on AI-ga seotud kaudsemalt. Kiibitootjate fond on kitsam investeerimisvõimalus sellele, et nõudlus arvutusvõimsuse, mälukiipide ja andmekeskuste taristu järele püsib tugev.

**Euroopa pangad: panus intressidele ja finantssektorile**

Amundi EURO STOXX Banks UCITS ETF on teiste lisandunud instrumentide kõrval selgelt väiksema riskiga indeksfond, andes võimaluse saada osa euroala pankade edust. Fond jälgib EURO STOXX Banks indeksit ning Amundi kirjeldab seda kui euroala pankade indeksit, mis hõlmab näiteks Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Hollandi ja teiste euroala riikide panku.

Fondi suurimad positsioonid olid Banco Santander, BBVA, UniCredit, BNP Paribas ja Intesa Sanpaolo. Kokku oli fondis 29 positsiooni ning kümme suurimat moodustasid üle 75% portfellist.

See tähendab, et fond ei ole väga laialt hajutatud. Selle tootlus sõltub suuresti Euroopa pangandussektori kasumlikkusest, intressikeskkonnast, krediidikvaliteedist ja regulatsioonidest. Positiivne külg on see, et pankade kasumid võivad tugevate netointressimarginaalide korral kasvada. Risk on aga see, et majanduse jahenemine ja krediidikahjude suurenemine võivad sektorit kiiresti survestada.

**Kosmose ETF: väga suure kasvupotentsiaaliga, aga ka riskantne**

VanEck Space Innovators UCITS ETF annab kokkupuute kosmosemajandusega. VanEcki sõnul investeerib fond ettevõtetesse, mis tegutsevad näiteks satelliidiseadmete, kommunikatsioonilahenduste, kosmoseuuringute, rakettide ja kosmoseturismi valdkonnas. Fondi alusindeksisse pääsemiseks peab ettevõttel olema oluline osa tuludest seotud kosmosevaldkonna toodete või teenustega.

Fondi kulumäär on 0,55% aastas ja fondi varade maht oli VanEcki andmetel 2026. aasta juuni alguses umbes 2,5 miljardit dollarit.

Suurimad positsioonid olid Rocket Lab, Planet Labs, AST SpaceMobile, Viasat ja Intuitive Machines. See näitab, et fondi sees on nii raketiettevõtteid, satelliidipilte pakkuvaid firmasid kui ka kosmosest mobiililevi pakkuda üritavaid ettevõtteid.

Kosmosefondi puhul tasub rõhutada riski. See on väga kitsas ja kiiresti muutuv sektor. Paljud ettevõtted on kasvufaasis, osa neist ei pruugi olla veel stabiilselt kasumlikud ning tulemused võivad sõltuda üksikutest projektidest, stardigraafikutest/-õnnestumistest, regulatsioonidest ja kapitali kättesaadavusest.

**Kaitsetööstus: globaalne või Euroopa fookus?**

Kaitsetööstuse teema lisandus valikusse kahe erineva ETF-iga.

iShares Global Aerospace & Defence UCITS ETF annab globaalsema kokkupuute arenenud turgude lennundus- ja kaitsetööstuse ettevõtetega. BlackRocki kirjelduses hõlmab fond ettevõtteid, mis toodavad tsiviil- või militaarlennunduse ja kaitsetööstuse seadmeid, osi, kaitseelektroonikat ja kosmoseseadmeid.

Selle fondi kulumäär on 0,35% aastas ning suurimate positsioonide seas olid Boeing, GE Aerospace, Rolls-Royce, RTX ja Lockheed Martin.

WisdomTree Europe Defence UCITS ETF on kitsam ja Euroopa-kesksem. Fondi indeks on mõeldud jälgima Euroopa kaitsesektori ettevõtteid. WisdomTree andmetel valitakse ettevõtteid kaitsesektori tulude osakaalu järgi ning indeks välistab teatud vastuoluliste relvadega seotud ettevõtted.

WisdomTree fondi suurimad positsioonid olid Thales, BAE Systems, Rheinmetall, Airbus ja Rolls-Royce. Riikide lõikes oli suurim kaal Prantsusmaal, Ühendkuningriigil ja Saksamaal.

Nende kahe kaitsetööstuse ETF-i erinevus on üsna selge. iSharesi fond on globaalsem ja sisaldab palju USA suurfirmasid. WisdomTree fond keskendub Euroopa kaitsetööstusele, mis on saanud hoogu Euroopa riikide kaitsekulutuste kasvust. Investorile tähendab see valikut: kas soovida laiemat globaalset kokkupuudet või kitsamat panust Euroopa kaitsesektori tugevnemisele.

**Uraan ja tuumaenergia: panus elektrinõudluse kasvule**

VanEck Uranium and Nuclear Technologies UCITS ETF annab kokkupuute uraanikaevandajate ja tuumaenergia taristu ettevõtetega. VanEcki kirjelduses on fondi eesmärk pakkuda ligipääsu juhtivatele uraanikaevandajatele ja tuumatehnoloogia ettevõtetele ühe instrumendi kaudu. Fondis on vähemalt 25 ettevõtet ning kulumäär on 0,55% aastas.

Fondi suurimad positsioonid olid Cameco, Samsung C&T, Oklo, Fuji Electric ja NexGen Energy. See tähendab, et fond ei ole ainult uraanikaevandajate fond, vaid sisaldab ka tuumaenergia tehnoloogia, taristu ja arendusega seotud ettevõtteid.

VanEck Uranium and Nuclear Technologies UCITS ETF on seotud laiema elektrinõudluse kasvuga. Andmekeskused, elektrifitseerimine ja energiajulgeolek on pannud osa investoreid uuesti tuumaenergia poole vaatama. Samas on uraani- ja tuumaenergiafondid sageli volatiilsed, sest neid mõjutavad tooraine hind, riiklikud otsused, projektide venimine ja sentiment kogu tuumaenergia suhtes.

**Indeksfondide suurimad positsioonid**
|      ETF                                              |      Suurimad positsioonid                                                    |
|-------------------------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------|
|     Xtrackers Artificial   Intelligence & Big Data    |     Samsung Electronics,   Micron Technology, SK Hynix, Intel, Alphabet       |
|     iShares MSCI Global   Semiconductors              |     Micron Technology, AMD,   Taiwan Semiconductor, Broadcom, Nvidia          |
|     Amundi EURO STOXX Banks                           |     Santander, BBVA,   UniCredit, BNP Paribas, Intesa Sanpaolo                |
|     VanEck Space Innovators                           |     Rocket Lab, Planet Labs,   AST SpaceMobile, Viasat, Intuitive Machines    |
|     iShares Global Aerospace   & Defence              |     Boeing, GE Aerospace,   Rolls-Royce, RTX, Lockheed Martin                 |
|     WisdomTree Europe Defence                         |     Thales, BAE Systems,   Rheinmetall, Airbus, Rolls-Royce                   |
|     VanEck Uranium and   Nuclear Technologies         |     Cameco, Samsung C&T,   Oklo, Fuji Electric, NexGen Energy                 |

Oluline on märkida, et mõni lisandunud üksikaktsia kattub ka uute ETF-idega. Näiteks Micron on suur positsioon nii AI-fondis kui ka kiibitootjate ETF-is. AST SpaceMobile on üks VanEcki kosmosefondi suuremaid positsioone. See tähendab, et investor peaks jälgima, et sama ettevõtte risk ei koguneks portfellis märkamatult mitme instrumendi kaudu.

**Lisandunud üksikaktsiad**

Lisaks ETF-idele lisandusid Kasvukonto valikusse neli üksikaktsiat.
|      Aktsia              |      Sümbol     |      Valdkond                          |      Mida investor sisuliselt    ostab?                                       |
|--------------------------|-----------------|----------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------|
|     Novo Nordisk         |     NOVOB       |     Ravimid                            |     Diabeedi ja rasvumise   ravi, GLP-1 ravimid                               |
|     AST SpaceMobile      |     ASTS        |     Kosmos ja   telekommunikatsioon    |     Kosmosest otse   tavalistele mobiiltelefonidele levi pakkumise projekt    |
|     Micron Technology    |     MU          |     Kiibitootjad                          |     Mälu- ja salvestuskiibid,   AI-andmekeskuste mälunõudlus                  |
|     SanDisk              |     SNDK        |     Mälu ja salvestus                  |     NAND-välkmälu, SSD-d ja   salvestuslahendused                             |

**Novo Nordisk** ([NOVOB](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=NOVOB)) on Taani ravimitööstuse ettevõte, mille põhiteemad on diabeedi ja rasvumise ravi. Ettevõte tegutseb peamiselt kahes segmendis: diabeedi ja rasvumise ravi ning biofarmaatsia. Investorile tähendab Novo Nordisk panust sellele, et rasvumise ja diabeedi ravimiturg kasvab edasi, kuid riskiks on konkurents, hinnasurve ja ravimite arendusega seotud ebakindlus.

**AST SpaceMobile** ([ASTS](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ASTS)) on kõrge riskiga kasvufirma. Ettevõte ehitab kosmosepõhist mobiilsidevõrku, mis peaks töötama tavaliste, muutmata mobiiltelefonidega. See on põnev idee, kuid ka kapitalimahukas ja tehniliselt keeruline ärimudel.

**Micron Technology** ([MU](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=MU)) on üks maailma olulisemaid mälu- ja salvestuslahenduste tootjaid. Ettevõte toob välja, et tema tehnoloogiad on olulised näiteks tehisintellekti ja autonoomsete sõidukite arengus. AI-andmekeskused vajavad üha rohkem kiiret mälu, mistõttu Micronist on saanud üks otsesemaid AI-taristu investeerimisvõimalusi.

**SanDisk** ([SNDK](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=SNDK)) on mälutoodete ja salvestuslahenduste ettevõte. PitchBooki kirjelduse järgi kuulub SanDisk maailma suuremate NAND-välkmälu tootjate hulka ning ettevõte toodab suure osa oma välkmälukiipidest Jaapanis koostöös Kioxiaga. SanDisk oli varem osa Western Digitalist, kuid eraldus iseseisvaks ettevõtteks 2025. aastal.

**Kellele need instrumendid sobida võiksid?**

Uued lisandumised sobivad eelkõige investorile, kes tahab Kasvukonto kaudu olemasolevale portfellile lisada täpsemat kokkupuudet mõne konkreetse valdkonnaga.

AI ja kiibitootjad lisavad portfelli otsesema kokkupuute tehisintellekti taristu ja arvutusvõimsuse kasvuga. Kosmose ETF annab ligipääsu satelliitide, rakettide ja kosmosetehnoloogia ettevõtetele. Kaitsetööstuse fondid võimaldavad panustada riikide kasvavatele kaitsekulutustele. Uraani ja tuumaenergia ETF on seotud elektrinõudluse, energiajulgeoleku ja tuumaenergia võimaliku tagasitulekuga. Euroopa pankade ETF lisab aga hoopis teistsuguse, intressikeskkonnast ja finantssektorist sõltuva poole.

Üksikaktsiate lisandumine annab rohkem paindlikkust, kuid suurendab ka riski. Indeksfond hajutab riski mitme ettevõtte vahel, üksikaktsia puhul sõltub tulemus palju rohkem ühe ettevõtte juhtimisest, kasumlikkusest, konkurentsist ja ootustest.

**Mida enne valimist tähele panna?**

Uued instrumendid muudavad Kasvukonto valiku mitmekesisemaks, kuid mitte tingimata lihtsamaks. Kui portfellis on juba näiteks tehnoloogia, robootika, küberturvalisuse või puhta energia fondid, tasub enne uute AI- või kiibitootjate fondide lisamist vaadata, kui palju sama tüüpi riski portfellis juba olemas on.

Näiteks Micron on oluline nimi nii AI kui ka kiibivaldkonnas. AST SpaceMobile võib olla korraga nii üksikaktsiana kui ka kosmosefondi kaudu portfellis. Kaitsetööstuse fondide puhul võib samuti tekkida kattuvus, sest mõni ettevõte võib esineda mitmes sarnases fondis.

Seetõttu ei peaks uusi instrumente vaatama lihtsalt eraldi võimalustena, vaid osana kogu portfellist. Hea portfell ei pea sisaldama kõiki populaarseid instrumente. Oluline on aru saada, millist riski iga instrument lisab ja kas see sobib investori eesmärgi, ajahorisondi ja riskitaluvusega.


Kasvukonto valik laienes AI, kaitsetööstuse ja kosmose suunas

2026\. aasta esimene kvartal on läbi saanud ja aeg on teha ülevaade, kuidas muutusid meie Kasvukonto eksperimendis osalenud Eesti tuntud väikeinvestorite portfellid. Ülesandeks oli koostada [LHV Kasvukonto](https://www.lhv.ee/kasvukonto) portfell, mille kaudu nad investeeriksid igakuiselt 10-aastases perspektiivis keskmisest kuupalgast 10%. Portfellide seisu uuendame kord kvartalis.

Ülesanne oli sellevõrra raskem, et vahepeal fondivalikut muuta ei saa. Seega tuli portfelli koosseis hoolikalt valida ja proovida ette ennustada parimat tootlust toovad regioonid või sektorid kümne aastases perspektiivis. Sissemaksete summasid korrigeerime vastavalt keskmise palga muutusele. 10% suurus on valitud selle järgi, mis võiks olla sellist palka teenivale töötajale jõukohane igakuiselt kõrvale panna, ilma et elustandard oluliselt kannataks. 2026. aasta esimeses kvartalis lisasid osalejad oma portfelli igakuiselt 177 eurot ja kvartali lõpu seisuga on iga investor oma virtuaalportfelli investeerinud kokku 10 306 eurot.

![kk1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk1_a7a4d01e80.png)
*Allikas: LHV, Bloomberg*

Esimene kvartal kujunes fondide lõikes üsna ebaühtlaseks. Kui mõned spetsiifilisemad teemafondid suutsid kvartalis tõusta, siis laiema turu fondid ja tehnoloogiasektor olid surve all. Globaalseid aktsiaid koondav [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL)  langes kvartaliga 3% ning sama palju taandus ka USA ettevõtteid koondav [SXR8](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=SXR8). Tehnoloogiafond [EXXT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EXXT) kukkus 5% ning robootikale keskenduv [RBOT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=RBOT) 7%.

Suurimad langejad olid kvartalis Bitcoini hinda järgiv [COINXBE](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=COINXBE), mis kaotas 26%, ning e-spordi fond [ESP0](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ESP0), mis langes 14%. Negatiivse poole peal olid veel [HEAL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=HEAL) (-3%), [ISPY](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPY) (-2%), [AASI](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=AASI) (-1%) ja [XCHA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XCHA) (-1%).

Positiivse poole pealt paistis enim silma dividendifond [ISPA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPA), mis tõusis kvartaliga 7%, ning taastuvenergiale keskenduv [INRG](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=INRG), mis lisas 6%. Veetaristu fond [IH2O](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=IH2O) tõusis 2% ja USA väikefirmasid koondav [XRS2](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XRS2) jäi sisuliselt nulli.

Kuigi fondide tootlused erinesid kvartalis märkimisväärselt, jäid portfellide muutused osalejate tasandil märksa väiksemaks, sest regulaarsed sissemaksed tasandasid hinnaliikumiste mõju.

![kk2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk2_2cf9b72ac7.png)
_Allikas: LHV, Bloomberg_

Kvartali lõpu seisuga on portfellide väärtused järgmised:

![kk3.jpg](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk3_079a66256f.jpg)
*Allikas: LHV, Bloomberg*

2026\. aasta esimese kvartali lõpu seisuga on parima tulemuse teinud Marko Oolo portfell, mille väärtus ulatub 15 506 euroni. See tähendab 5199 euro suurust kasvu võrreldes investeeritud rahaga ehk tootlust 50%. Talle järgnevad Kristi Saare 14 894 euroga (+45%) ja Tauri Alas 14 407 euroga (+40%).

Jaak Roosaare portfell on kasvanud 14 098 euroni (+37%), Taavi Pertmani portfell 13 768 euroni (+34%) ning Jekaterina Tindi portfell 13 708 euroni (+33%). Märten Kressi portfelli väärtus on kvartali lõpu seisuga 13 473 eurot, mis tähendab 31% tootlust investeeritud raha suhtes.

Mõnevõrra tagasihoidlikuma kogutootlusega on Rahakrati portfell, mille väärtus on 12 530 eurot (+22%), ning Investor Toomase portfell, mille väärtus on 12 240 eurot (+19%). Ka nemad on siiski jätkuvalt selgelt plussis võrreldes sissemakstud summaga.

Osalejate strateegiad on eksperimendis väga erinevad ning see kajastub ka kvartalite lõikes erinevas tootlusmustris.

Marko Oolo hoiab kogu portfelli tehnoloogiafondis [EXXT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EXXT), mis langes kvartalis 5%. Seetõttu oli ka tema portfell kvartali lõikes üks nõrgemaid, taandudes 2%, kuid pika vaate arvestuses püsib ta endiselt eksperimendi liidrina. Investor Toomas panustab samuti kontsentreeritult, kuid tema valitud Hiina fond [XCHA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XCHA)  langes kvartalis vaid 1%. Koos kvartali sissemaksetega kasvas tema portfelli väärtus 5%.

Jaak Roosaare portfell koosneb täielikult globaalsest aktsiafondist [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL), mis langes kvartalis 3%. Sellest hoolimata kerkis portfelli väärtus tänu regulaarsetele sissemaksetele 1%. Märten Kressi portfellis tasakaalustasid globaalse turu nõrkust USA väikefirmad - [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL) langes 3%, kuid [XRS2](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XRS2) jäi nulli, mistõttu tema portfell kasvas kvartaliga 2%.

Kristi Saare portfell sai tuge dividendifondist [ISPA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPA), mis tõusis kvartalis 7%, kuid samal ajal survestasid tulemust [SXR8](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=SXR8) 3% langus ja e-spordi fondi [ESP0](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ESP0) koguni 14% kukkumine. Sellest hoolimata kasvas portfell kvartaliga 2%. Tauri Alase portfelli mõjutasid samuti tehnoloogiasektori nõrkus ja riskantsemate positsioonide kõikuvus, mistõttu tema portfell taandus kvartalis 1%, kuigi pikaajaline tootlus püsib endiselt väga tugev.

Rahakrati portfell oli kvartalis üks huvitavamaid. Taastuvenergiafond [INRG](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=INRG) tõusis 6%, kuid seda tasakaalustasid [AASI](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=AASI) 1% langus, [HEAL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=HEAL)-i 3% langus ja [EXXT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EXXT) 5% kukkumine. Kokkuvõttes kasvas Rahakrati portfell kvartaliga 5%, mida toetasid lisaks fondide liikumisele ka regulaarsed sissemaksed.

Taavi Pertmani hajutatud portfell liikus suhteliselt stabiilselt. [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL) langes 3%, [IH2O](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=IH2O) tõusis 2%, [ISPY](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPY) taandus 2% ja [RBOT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=RBOT) kukkus 7%, mistõttu portfelli kogumuutus jäi tagasihoidlikuks ja kvartalikasvuks kujunes 1%. Jekaterina Tindi portfellis survestasid tulemust [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL)-i 3% ja [AASI](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=AASI) 1% langus, kuid portfell lõpetas kvartali siiski 2% kõrgemal.

2026\. aasta esimene kvartal näitas taas, kui oluline on portfelli ülesehitus. Parimaid kvartalitulemusi ei toonud seekord tingimata kõige tugevamad hinnatõusud, vaid hoopis see, kui hästi erinevad positsioonid üksteist portfellis tasakaalustasid ja kuidas mõjusid regulaarsed sissemaksed. Üldpilt on siiski jätkuvalt positiivne: kõik osalejad on endiselt plussis võrreldes investeeritud rahaga ning pikaajaline distsipliin töötab ka siis, kui üksikute fondide kvartalitootlused on kõikuvad.

Neljanda kvartali tulemusi saad vaadata [siin](https://news.fp.lhv.ee/uudised/kasvukonto-eksperimendi-iv-kvartali-tulemused-3).

Kasvukonto eksperimendi I kvartali tulemused

2025\. aasta neljas kvartal kujunes LHV Kasvukonto investoritele tugevaks nii tootluste kui ka varade mahukasvu poolest. Aktsiaturgude tõus ja ostumahtude korralik osakaal toetasid portfellide väärtuse suurenemist ning uued investeeringud hajusid senisest laiema spektriga. Uue raha paigutamisel eelistati endiselt USA suurfirmasid, samal ajal kui huvi väärismetallide vastu veelgi kasvas.

Neljanda kvartali lõpu seisuga suurenes varade mahtude osakaalult populaarseima fondi [**SXR8**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8) osatähtsus kvartaliga 0,1pp võrra, moodustades neljandiku kõikidest LHV Kasvukontol olevatest varadest. Aastases võrdluses langes 500 suurimat USA ettevõtet koondava [**SXR8**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8) osatähtsus 1,6pp võrra, mis on suurim aastane langus alates 2021. aasta IV kvartalist.

Populaarsuselt teise fondi ([**EXXT**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT)) osatähtsus Kasvukonto varades on alates 2022. aasta lõpust, kui LHV Kasvukonto instrumentide valik suurenes 20 üksikaktsia võrra, püsinud mõningaste kõikumistega üldjoontes stabiilsel tasemel, vähenedes aastataguse IV kvartaliga võrreldes 1,0pp võrra 12,3% peale. Kolmandat kohta säilitas maailma ettevõtteid koondav [**VWRL**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DVWRL), mille 10,1% varade mahtude osakaal IV kvartalis jääb vaid veidi alla 2023. aasta I kvartali tipule (11,7%).

![kk1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk1_f1f79ea646.png)
_Allikas: LHV_

Uut raha eelistavad Kasvukonto investorid paigutada sarnaselt olemasolevatele positsioonidele, kuigi esikolmikust tagapool oli neljandas kvartalis üllatajaid. Kasvukonto IV kvartali sissemaksetest ligi neljandik suundus populaarseimasse fondi [**SXR8**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8), millele järgnesid 10%ga maailma ettevõtted ([**VWRL**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DVWRL)) ja marginaalselt väiksema sissemaksete mahuga [**EXXT**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT). Märkimisväärne oli kulla hinda järgiva [**XAD5**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD5) platseerumine neljandale kohale, edestades isegi selliseid populaarseid Kasvukonto fonde nagu dividendimaksjad ([**ISPA**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPA)) ja Euroopa suurettevõtteid ([**EXSA**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXSA)). Kõrge, kuuenda koha saavutas [**XAD5**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD5) ka kolmandas kvartalis, kuid toona jäi selle 2,8% ostumahtude osakaal kaugelt alla neljanda kvartali 3,7%le.

![kk2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk2_f835c5f315.png)
_Allikas: LHV_

Tugeva neljanda kvartali järel oli keeruline leida Kasvukonto fondi, mis oleks kvartali lõpetanud olulise langusega, kui kokku üheksast langejast kaks olid krüptovarasid järgivad fondid [**COINETHE**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DCOINETHE) ja **[**COINXBE**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DCOINXBE)**. Kaotusega tuli leppida ka mõnda konkreetset tegevusvaldkonda järgivatel fondidel, eriti mis puudutab küberturvalisust ([**ISPY**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPY)), e-sporti ([**ESP0**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DESP0)) ja digipööret ([**DGTL**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DDGTL)).

Seevastu kvartali parimateks osutusid käegakatsutavate varade hinnaliikumisi järgivad fondid, sh hõbeda hinda järgiv [**XAD6**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD6), kulla hinda järgiv [**XAD5**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD5) ja nelja väärismetalli koondav [**VZLE**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD5VZLE), mis kõik kerkisid 13-63% kvartaliga.

![kk3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk3_5e878e258f.png)
_Allikas: Bloomberg_

Ka üksikaktsiatele kujunes neljas kvartal tugevaks, ekki oli mitmeid aktsiaid, mis langesid üle 10%. Selge kaotusega paistsid silma mõned Ühendriikide suurfirmad, nagu **Netflix** ([**NFLX**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DNFLX), -22%), **Meta Platforms** ([**META**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DMETA), -10%) ja **Microsoft** ([**MSFT**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DMSFT), -7%), samas kui üheks suurimaks tõusjaks osutus kolmanda kvartali suurim langeja, Taani transpordi-ja logistikaettevõte **DSV** ([**DSV**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DDSV), 28%). Umbes sama suure tootlusega lõpetas kvartali ka Google'i emafirma **Alphabet** ([**GOOGL**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DGOOGL), 29%), olles praeguseks ületanud turuväärtuselt nelja miljonit dollarit.

Kokkuvõttes kujunes neljandas kvartalis Kasvukonto valikus olevate aktsiate keskmiseks tootluseks 2,5% ning mediaantootluseks 2,4%, samas kui kvartal varem olid need näitajad vastavalt 6,0% ja 3,1%.

![kk4.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk4_41b61c45d0.png)
_Allikas: Bloomberg_

Kasvukonto valikus olevast 44-st fondist teeb regulaarseid väljamakseid 14, ülejäänud 30 fondi on akumuleeruvad ehk nad reinvesteerivad dividendid automaatselt. IV kvartali seisuga pakub kõrgeimat dividenditootlust eurotsooni ettevõtetesse investeeriv [**SPYW**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSPYW), mille dividenditootlus ulatub kvartali lõpu seisuga 6,4%ni, kolme aastase dividendide kasvumääraga 15,6%.

Rohkem kui neljaprotsendilise tootlusega fondide hulgast leiab veel ka dollaris noteeritud ettevõtete võlakirjadesse investeeriva **[**LQDA**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DLQDA)** ning sellega sarnase **[**CRPH**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DCRPH)**,mis investeerib eurodes noteeritud võlakirjadesse. Alles kvartal varem ligi 5% dividenditootlust pakkunud dividendimaksjatesse investeeriva [**ISPA**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPA) dividenditootlus on järsult langenud osaku hinna kiire tõusu tõttu börsil, ning on aastaga vähendanud dividende 2,7% võrra. Kiireimat 1-aastast dividendide kasvu näitab neljanda kvartali seisuga puhta energia tootjatesse investeeriv **[INRG](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DINRG)** ning järgeb veekäitlusega tegelevatesse ettevõtetesse investeeriv **[**IH2O**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DIH20)** 38,5%ga.

Kokkuvõttes jääb kvartali lõpu seisuga Kasvukonto fondide mediaan dividenditootlus 2,3% juurde (III kvartal 2025: 2,5%) ning aastaga on fondid suurendanud dividende keskmiselt 6,6% võrra (3 aastaga +6,7%). Neist viis teevad väljamakseid kord poolaasta jooksul ja ülejäänud pakuvad kvartaalseid dividende.

![kk5.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk5_8c2a5640a6.png)
_Allikas: Bloomberg_

LHV Kasvukonto kasutajad on olnud pikas plaanis pidevalt ostupoolel hoolimata majandustsüklist või turumeeleolu kõikumistest. Kuigi need tegurid on mõjutanud ka Kasvukonto kasutajate tehinguid, on kvartaalne ostude osakaal kõikidest tehingutest püsinud alates 2019. aastast vahemikus 59%-84%, keskmise tasemega 72%. Neljanda kvartali 65% tase jääb siiski ajaloolisest keskmisest veidi allapoole.

![kk6.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk6_7869344bbe.png)
_Allikas: LHV_

LHV Kasvukonto on üks vanimaid LHV Panga investeerimistooteid, mille kasutajate ületab 71 tuhandet jaanuari seisuga. Rohkem infot LHV Kasvukonto kohta leiab [siit](https://www.lhv.ee/kasvukonto).

Kuhu investeeriti LHV Kasvukontoga IV kvartalis 2025?

LHV klientidele ostmiseks-müümiseks saadaolevate krüptovarade nimistu täienes hiljuti, millest üks kannab Hyperliquid. See on spetsiaalselt detsentraliseeritud finantsrakenduste jaoks loodud Layer 1 plokiahel, mille fookus on kiirusel, läbipaistvusel ja madalatel kuludel. Projekti keskmes on detsentraliseeritud tuletisinstrumentide kauplemisplatvorm, mis töötab täielikult plokiahelas.

Erinevalt paljudest teistest DeFi-platvormidest ei kasuta Hyperliquid Ethereumi või mõne muu võrgu infrastruktuuri, vaid omab oma Layer 1 plokiahelat, mis on optimeeritud suure tehingumahu jaoks.

Lihtsustatult öeldes on HYPE Hyperliquidi plokiahela „kütus" ning annab selle omanikele õiguse osaleda platvormi puudutavates otsustes.

Kui Ethereum on justkui suur ja rahvarohke linn, siis Hyperliquid on spetsiaalselt kiireks kauplemiseks ehitatud eraldi kiirtee. HYPE token on selle kiirtee toimimiseks vajalik ressurss.

Tasub märkida, et HYPE ei ole meemikoin ega spekulatiivne internetiprojekt, vaid osa konkreetse tehnilise infrastruktuuri toimimisest.

**Kuidas Hyperliquid töötab?**

Hyperliquid on omaenda Layer 1 plokiahel, mis kasutab konsensusmehhanismi nimega HyperBFT. See on spetsiaalselt loodud kiireks tehingu kinnitamiseks ning võimaldab peaaegu kohest tehingu lõpule viimist, sageli vähem kui ühe sekundiga.

Platvormi eripära on täielikult plokiahelas toimiv order book ehk tellimusraamat. Enamik detsentraliseeritud börse kasutab automaatset turutegijate süsteemi või osaliselt ahelavälist order book'i. Hyperliquidis on kõik tellimused, tehingud ja hinnad nähtavad plokiahelas.

Teine oluline erinevus on see, et tähtajatute futuurilepingute kauplemisel ei rakendata tavapäraseid võrgutasusid. See muudab kauplemise soodsamaks ning kasutajakogemuse sarnasemaks tsentraliseeritud börsidele.

**Mille poolest erineb Hyperliquid teistest detsentraliseeritud börsidest?**

Paljud detsentraliseeritud börsid kasutavad AMM-mudelit, kus hinnad kujunevad ühise varade kogumi (liquidity pool) põhjal. Hyperliquid kasutab traditsioonilisele börsile sarnast tellimusraamatu mudelit, kus ostu- ja müügikorraldused on selgelt nähtavad.

Platvorm suudab töödelda väga suurt arvu tellimusi sekundis ning võimaldab alla ühe sekundi kestvat kinnitusaega. Eriti oluline on see tuletisinstrumentidega kauplemisel, kus kiirus mõjutab otseselt tulemust.

**HYPE tokeni roll ökosüsteemis**

HYPE token täidab mitut funktsiooni. Esiteks kasutatakse seda võrgu turvamiseks staking'u kaudu. Valideerijad panustavad HYPE tokeneid, et tagada võrgu korrektne toimimine. Teiseks võimaldab HYPE osaleda juhtimises. Tokeni omanikud saavad hääletada teatud protokolli puudutavates küsimustes. Kolmandaks kasutatakse HYPE-i ökosüsteemi stiimulite loomiseks, näiteks likviidsuse või arendustegevuse toetamiseks.

Erinevalt meemikointidest ei põhine HYPE väärtus ainult turu tähelepanul, vaid sellel, kui aktiivselt kasutatakse Hyperliquidi infrastruktuuri.

**HYPE tokeni jaotus**

HYPE tokeni kogupakkumine on 1 miljard tokenit. Platvormi käivitamisel jagati 31% kogu pakkumisest ligikaudu 94 000 kasutajale nn airdrop'i kaudu, et tuua token kiiresti ringlusse ja laiendada kasutajabaasi. Ülejäänud osa on suunatud ökosüsteemi arendusse ja pikaajalisse kasvu. Ligikaudu 38,9% on reserveeritud tulevasteks emissioonideks, 23,8% on eraldatud põhimeeskonnale järkjärgulise vabastamisega kuni aastani 2027-2028 ning 6% on ette nähtud Hyper Foundationi tegevusteks. Väiksem osa on suunatud kogukonna toetuseks ja arendusalgatusteks.

HYPE-l on ökosüsteemis selge kasutusotstarve: seda saab kasutada võrgu turvamiseks panustamise kaudu, juhtimisotsustes osalemiseks ning teatud juhtudel tehingutasude tasumiseks. Lisaks rakendatakse piiratud ulatuses tokenite põletamist, mis vähendab ringluses olevat kogust.

**HYPE tokenite jagunemine**
![hype1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/hype1_c2e908068d.png)
Allikas: Hyperliquid

**HYPE hinnaliikumine ja turuareng**

HYPE on suhteliselt uus token ning selle hinnaliikumine on olnud seotud Hyperliquidi kasutajate arvu, kauplemismahu ja DeFi sektori üldise kasvuga.

Nagu paljude krüptovarade puhul, võib ka HYPE hind olla volatiilne. Eriti tugevalt mõjutavad hinda turu üldine riskivalmidus ning platvormi tehnilised uuendused.

**HYPE tootlus alates 2026. aasta algusest**
![hype2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/hype2_a7531c74a7.png)
Allikas: CoinGecko

**Riskid ja eripärad**

Kuigi Hyperliquid on tehniliselt ambitsioonikas projekt, kaasnevad sellega riskid.

Nutilepingud ja plokiahela infrastruktuur võivad sisaldada tehnilisi kitsaskohti. Lisaks võib tuletisinstrumentidega kauplemine olla väga volatiilne ning suure finantsvõimendusega seotud riskid on märkimisväärsed.

Samuti tuleb arvestada, et Layer 1 plokiahelate konkurents on äärmiselt tihe ning pikaajaline edu sõltub kasutajate ja arendajate huvist.

HYPE võib sobida investorile, kes usub detsentraliseeritud kauplemisplatvormide arengusse ning mõistab DeFi-sektori riske.

Selle väärtus on seotud Hyperliquidi kasutusaktiivsuse ja võrgu turvalisusega. Kui platvorm suudab säilitada kõrge kauplemismahu ja tehnilise eelise, võib see toetada ka tokeni nõudlust.

Enne investeerimisotsuse tegemist on oluline hinnata oma riskitaluvust ning mõista, et ka tehnoloogiapõhised projektid võivad näidata tugevaid hinnakõikumisi.

**Kokkuvõtteks** on HYPE Hyperliquidi Layer 1 plokiahela token, mis toetab võrgu turvalisust ja juhtimist. Hyperliquid keskendub kiirele, läbipaistvale ja tehingutasudeta tuletisinstrumentide kauplemisele ning kasutab täielikult plokiahelas toimivat tellimusraamatut.

Erinevalt meemikointidest on HYPE seotud konkreetse tehnilise infrastruktuuriga. Selle tulevik sõltub sellest, kui edukalt suudab Hyperliquid konkureerida teiste detsentraliseeritud ja tsentraliseeritud kauplemisplatvormidega.

HYPE - kiire ja tehingutasudeta DeFi-plokiahela token

Krüptoturg on alustanud aastat nõrgalt ning jäänud tootluselt alla aktsiaturgudele, mis on liikunud uutele rekordtasemetele. Sellest hoolimata on LHV kliendid püsinud aktiivsed ning välja on kujunenud krüptovarad, mida sel aastal kõige enam ostetakse.

LHV klientide enimostetumad krüptovarad alates aasta algusest:

![KRÜPTO.jpg](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/KR_Ue_PTO_dd90dc8045.jpg)

**Bitcoin (BTC)**
Aasta alguses kauples Bitcoin ligikaudu 88 000 dollari juures ning aprilliks on hind langenud umbes 11%, liikudes 78 000 dollari ümbruses. Samal ajal on selle korrelatsioon Nasdaqiga märkimisväärselt vähenenud: kui varem liikusid need varad sageli samas suunas, siis viimastel kuudel on see seos nõrgenenud. Aprillis on tehnoloogiaaktsiaid esindav Nasdaq teinud tugeva tõusu, samal ajal kui Bitcoin on jäänud külgsuunalisemaks, viidates nende omavahelise korrelatsiooni madalale tasemele.

**Ethereum (ETH)**\
Ethereumit on 2026. aastal iseloomustanud teisigi krüptovarasid tabanud volatiilsus. Aprilli seisuga kaupleb ETH ligikaudu 2200-3100 dollari vahemikus, kusjuures pärast nõrka jaanuarit on hind stabiliseerunud umbes 2300 dollari ümbruses. Ethereum säilitab siiski oma positsiooni juhtiva nutilepingute platvormina, mida toetab tugev institutsionaalne huvi ja kasvav reaalmaailma varade tokeniseerimine.

**Uniswap (UNI)**\
Uniswap on detsentraliseeritud börside turu üks liidreid ning selle UNI tokeni väärtust mõjutavad eelkõige platvormi kasutus ja regulatiivne keskkond. 2026. aastal on Uniswap jätkuvalt oluline DeFi infrastruktuuri osa, kuid sektor tervikuna seisab silmitsi konkurentsi ja regulatiivsete väljakutsetega. Samas võib platvormi tulumudeli areng (nt protokollitasude jaotus tokeniomanikele) tugevdada selle pikaajalist väärtuspakkumist.

**Solana (SOL)**\
Solana on 2026. aastal näidanud vastuolulist pilti. Ühelt poolt on võrgu tehnoloogiline areng, näiteks Firedancer kliendi kasutuselevõtt, parandanud oluliselt töökindlust ja läbilaskevõimet. Teisalt on võrgu aktiivsus võrreldes 2025. tipptasemetega vähenenud, mis peegeldab jahedamat turusentimenti. Hoolimata sellest on Solana jätkuvalt üks olulisemaid platvorme DeFi, NFT-de ja teiste plokiahela rakenduste jaoks.

**Cardano (ADA)**\
Cardano on pärast jaanuari järsku langust olnud pigem külgsuunalises liikumises, kaubeldes umbes 0,25-0,30 dollari vahemikus. Projekti fookus on jätkuvalt tehnoloogilisel arengul ja skaleeritavuse parandamisel, sealhulgas uutel uuendustel, mis peaksid suurendama tehingukiirust ja võrgu efektiivsust. Cardano tugevuseks on selle teaduspõhine lähenemine ja energiatõhusus, kuigi konkurents teiste plokiahelatega on tihenenud.

**Fantom (FTM)**\
Fantom on 2026. aastal teinud läbi olulise tehnoloogilise muutuse, liikudes uuele Sonic võrgule, mis parandab oluliselt jõudlust ja tehingukiirust. Üleminekuga kaasneb siiski ka ebakindlus ning turu hinnaliikumine on olnud kõikuv. Fantom püüab eristuda kiire ja odava DeFi platvormina, kuid selle edu sõltub suuresti uue infrastruktuuri kasutuselevõtust ja investorite usaldusest.

**Aave (AAVE)**\
Aave on üks suurimaid detsentraliseeritud laenuprotokolle ning selle fundamentaalnäitajad on püsinud tugevad ka keerulisemas turukeskkonnas. Kuigi 2026. aasta alguses on hind olnud surve all ja esinenud ka üksikuid riskiintsidente, on protokolli kasutus, näiteks lukustatud varade maht, jätkanud kasvu. Aave positsioon DeFi turul püsib tugev, toetudes nii institutsionaalsele huvile kui ka pidevale arendustegevusele.

Kokkuvõttes iseloomustab 2026. aastat krüptoturgudel suur volatiilsus ja ebakindlus, kus isegi suurimad varad ei ole suutnud vältida langust. Samas jätkub arendustegevus ja innovatsioon, mis hoiab turuosaliste huvi kõrgel ka keerulisemates turutingimustes.

_Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud krüptovarasid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, krüptovarade turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda.
Artiklis kajastatud krüptovarade ajalooliste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta._

Milliseid krüptovarasid LHV kliendid enim ostavad?

Polygon teatas 2023. aastal plaanist minna üle seniselt MATIC-tokenilt uuele POL-tokenile, mis on loodud võrgu tulevase kasvu ja arenguvõimaluste toetamiseks. Tegemist on osa Polygoni võrgu arendusplaanist, mis toob kaasa tehnilisi täiendusi ja nimevahetuse, kuid investorite varade väärtus jääb muutumatuks.

LHV toetab seda üleminekut automaatselt oma partnerplatvormi kaudu – kõik olemasolevad MATIC-tokenid konverteeritakse POL-tokeniteks suhtega 1:1.

Olulised kuupäevad ja muudatused:
- **14. august 2025** – peatatakse kauplemine MATIC-tokeniga
- **september 2025** – toimub MATIC → POL automaatne konverteerimine
-  Kõik MATIC-tokenid muudetakse automaatselt POL-tokeniteks suhtega 1:1. Pärast migratsiooni kajastuvad investorite kontodel samas koguses POL-tokenid.
- **september 2025** – avatakse kauplemine POL-tokeniga

**MATIC → POL migration on the Polygon network**

Polygon is transitioning from the current MATIC token to the new POL token, designed to support the network’s future growth. The change is part of Polygon’s development plan and brings technical upgrades and a name change. The value of investors’ assets will remain unchanged.

LHV will carry out the migration automatically through its partner platform – all existing MATIC tokens will be converted to POL tokens at a 1:1 ratio.

Key dates:
- **14.08.2025** – trading with MATIC token suspended
- **September 2025** – automatic conversion MATIC → POL (1:1 ratio)
- **September 2025** – trading with POL token starts

**Переход MATIC → POL в сети Polygon**

Polygon переходит с текущего токена MATIC на новый токен POL, созданный для поддержки будущего роста сети. Изменение является частью плана развития Polygon и включает технические улучшения и смену названия. Стоимость активов инвесторов останется без изменений.

LHV выполнит переход автоматически через свою партнёрскую платформу – все токены MATIC будут конвертированы в токены POL в соотношении 1:1.

Важные даты:
- **14.08.2025** – приостановка торгов токеном MATIC
- **Сентябрь 2025** – автоматическая конвертация MATIC → POL (соотношение 1:1)
- **Сентябрь 2025** – начало торгов токеном POL

Krüpto: MATIC → POL üleminek

Professionaalsete turuosaliste käitumise juures on üks oluline tehingute tegemise põhjus riskimaandamine. Olgu selleks siis välisvaluutas arveldav kuid eurodes kulutusi tegev ettevõtja või vilja kasvatav põllumees – mõlemad soovivad end kaitsta ootamatu hinnakõikumise eest. [LHV Trader](https://www.lhv.ee/trader) pakub nii mõnegi võimaluse, kuidas seda läbi tuletisinstrumentide teha saab.


Mõnevõrra üllatuslikult võivad ka tuletisinstrumendid, mida üldjuhul seostatakse kõrgema riskitasemega, olla tegelikkuses abiks riskide maandamisel. Selline strateegia kannab ingliskeelset nime *hedging*. Enamasti kasutatakse selle strateegia rakendamiseks optsioone ja futuure:


**Riskide maandamine futuuridega**


Futuuride puhul on tegemist tuletisinstrumendiga, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. Erinevus optsioonist on aga see, et futuurides pika positsiooni võtjal pole mitte võimalust, vaid on kohustus lepingu lõppedes alusvaraga seotud tehing teha. LHV Traderi kaudu kaubeldavate futuuride puhul toimub tehing läbi rahalise tasaarvelduse, mis tähendab, et füüsilisel kujul olevaid alusvarasid, näiteks tonnide viisi nisu või maisi, investor lepingu lõppedes endale soetama ei pea.


Erinevalt optsioonidest toimub futuuridega ka igapäevane kasumi ja kahjumi ümberhindamine. See tähendab, et futuurilepingu osapooltele kantakse kontole päeva jooksul positsioonis tekkinud kasum või võetakse maha tekkinud kahjum. Viimasel juhul on eriti oluline jälgida, et konto omavahendite osakaal vastaks positsiooni hoidmise nõuetele (*maintenance margin*).


Kuna futuuridega kaubeldakse finantsvõimendusel, on need spekuleerida soovivatele kauplejatele meelsaks varaklassiks. Samas on ka võimalik futuuridega kaitsta oma portfelli ootamatute hinnaliikumiste eest.


Heaks näiteks võiks olla kuivainete tootmisele spetsialiseeruv ettevõte, kes toodab ka nisujahu. Kuna peamiseks tooraineks on nisu, on ettevõtte kasum teravilja turuhinna liikumiste suhtes äärmiselt tundlik. Soovides vältida olukorda, kus nisu hinna tõustes väheneb kasumimarginaal, võtab jahutootja nisufutuurides pika positsiooni, mis kohustab teda tulevikus kindlaks määratud ajal alusvara ostma. Kui nisu turuhind näitab kasvu, ei saa küll ettevõte rahalise tasaarvelduse tõttu endale füüsiliselt madalama hinnaga toorainet osta, kuid kompenseerib kõrgemaid toorainekulusid tänu kasumit toonud futuurile.


LHV Traderis toimib futuuridega kauplemine sarnaselt optsioonidele. Vaatame näidet eelmainitud nisufuuturide ostmisel. Selleks tuleb sisestada sobiv sümbol (näiteks EBM), valida õige väärtpaber ja varaklass (*Futures*) ning seejärel sobiva aegumiskuupäevaga leping (näiteks SEPT). Tehingu tegemiseks avaneb sarnane aken nagu optsioonide puhul. Konkreetse futuuri puhul on hind 208 kuvatud eurodes ühe tonni nisu kohta.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_b3df05e855.jpeg)

![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_84904ad5df.jpeg)
Täites vajalikud väljad ning klikkides „*SUBMIT*“, avaneb tehingu kinnitamiseks uus aken, kus on kuvatud „*Amount*“ all tehingu kogusumma. Kuna antud futuuri puhul hõlmab üks leping 50 tonni nisu, kujuneb lõplikuks hinnaks 10 400 eurot, millele lisandub teenustasu. Tänu finantsvõimendusele ei pea aga investor kogu summat lepingu eest välja käima, vaid peab omama piisavalt tagatist tehingu alustamiseks ning hoidmiseks. Vajalike tagatiste suurusi näeb ridadelt „alustamise tagatis“ (*Initial Margin)* (714 eurot) ja „hoidmise tagatis“ (*Maintenance Margin)* (571 eurot) Tehingu saab kinnitada klikkides nupule „*Transmit*“.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_e24b2a4cdf.jpeg)
Vastupidise tehingu saab teha põllumees, kes nisu kasvatab. Tema võib riskide maandamiseks müüa kevadel futuure, et kaitsta end hinnalanguse eest. Kui hind peaks aga tõusma, saab ta põllult tuleva nisu kõrgema hinnaga maha müüa ja osta müüdud futuurilepingud tagasi.


Riskide maandamine futuuride abil on aga populaarne ka valuutaturul, kus on võimalik välismaiste väärtpaberite omajana end kaitsta valuutakursi kõikumiste eest. Kui Eesti investor on soetanud USA dollarites kauplevaid väärtpabereid, ohustab tema portfelli väärtust välisvaluuta nõrgenemine. Võttes näiteks pika positsiooni EUR/USD (sümbol EUR) kursiliikumist järgivates futuurides, on võimalik dollari nõrgenemise mõju portfellile vähendada.


Kasulik on teada, et valuutafutuuride erinevus teistest futuuridest seisneb selles, et lepingu lõpukuupäeval toimub reaalne vahetustehing, mis tähendab, et lõpuks jääb investori kontole raha uues valuutas. Enne tehingu tegemist tasub investoril alati välja selgitada ka tehingu tegemiseks vajaliku tagatisvara suurus ning ühes futuurilepingus sisalduva aluvara hulk ehk lepingu suurus.


*Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.*   
  
 *Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.*   
  
 *Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.*




Riskimaandusinstrumendid LHV Traderis (futuurid)

Kes elus esimest korda soovib osta aktsiaid, siis võib kogu protseduur esialgu üsna segane tunduda. Millist orderitüüpi kasutada? Mis vahe on turuorderil ja limiitorderil? Kaua need kehtivad? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiame alljärgnevalt ka vastused.


Erinevaid orderitüüpe on olemas tegelikult väga palju - ligi sada ja juba see teadmine võib algajal investoril jalad nõrgaks võtta. Mil moel sellest pikast nimekirjast siis see õige ja kõige parem orderitüüp üles leida? Hea uudis on see, et reaalselt on investori jaoks vaja teada ja tunda ainult kolme orderitüüpi, nendeks on turuorder, limiitorder ja stopp-order.


**Turuorder (MKT) ehk market order -** turuorderi valikul teostatakse aktsiaorder turul kohe parima saadaoleva hinnaga. See on küll kõige kiirem viis aktsiaid turult osta, aga arvestada tuleks ka paari eripäraga. Esiteks ebalikviidsete aktsiate puhul võib ostu- ja müügihinna vahe olla tihtipeale päris suur ja seetõttu võib investor oma üllatuseks avastada, et võrreldes viimase tehingu hinnaga on tema kontole laekunud aktsiate hind oluliselt kõrgem. Teiseks sõltub orderi turule jõudmise kiirus väga palju ka keskkonnast, kust order teele saadeti. Kui teha tehing läbi internetipanga, siis on orderi teekond turule aeganõudvam, sest see liigub sinna maakleri vahendusel ja võib olenevalt sissetulevate orderite mahust aega võtta 1-5 minutit. Kui aga kaubeldakse näiteks LHV Trader platvormil, siis seal maakleri näol vaheetappi pole ja orderi turule jõudmise kiirus sõltub saatja näpuosavusest ning turule jõudes teostatakse order millisekundiga. Esimese variandi puhul võib sõltuvalt aktsia volatiilsusest paar minutit olla üsna pikk aeg ja täitmise hind oluliselt erineda sellest, mis see oli orderi saatmise hetkel.


**Turuorderi puhul tuleb eristada ka erinevaid turge.** Kui edastada turuorder USA börsile, siis saab üldjuhul olla täiesti kindel, et order täidetakse täies mahus, sest Ameerika turg on väga likviidne. Sama ei saa öelda aga näiteks Balti börsi kohta ja lisaks erineb ka turuorderi täitmise loogika. Kui USA ja Euroopa turgudel alustatakse orderi täitmist parimast pakutavast hinnatasemest ja liigutakse järgmiste kõrgemate hinnatasemeteni seni kuniks order täidetud on, siis Skandinaavias ja sealhulgas ka **Baltikumis täidetakse order, tõepoolest, ainult parima hinnaga pakutava koguse ulatuses ning kui müügikogus on väiksem kui ostukogus, siis ostja ülejäänud order tühistatakse.** Näiteks: ostja soovib osta turuhinnaga 1000 x aktsiat, müügipoolel on parimal hinnatasemel aga saadaval ainult 100 aktsiat. Seega ostja kontole jõuab 100 aktsiat ja ülejäänud 900 aktsia ostuorder tühistatakse.


**Limiitorder (LMT) ehk limit order** - limiitorder on parim valik neile, kelle jaoks pole oluline orderi täitmise kiirus vaid pigem selle hind. Limiitorderi puhul määrab ostja kõrgeima hinna, millega ta on valmis aktsiaid soetama ja order täidetakse ainult juhul, kui aktsiahind tõesti ka selle tasemeni kukub. Kui seda ei juhtu, siis jääb order täitmata, sest kõrgema hinnaga aktsiad limiitorderi puhul mitte kunagi ei osteta. Kuid ka siin on paar asjaolu, millega antud orderi puhul arvestada tuleks. Limiitorderi puhul on üsna suur võimalus, et order täidetakse osaliselt ja seda eriti ebalikviidsemate aktsiate puhul. Teine küsimus, mis alati päevakorda kerkib, on olukord, kus aktsia kaupleb madalamal hinnatasemel, kui on orderi limiit. Sel juhul täidetakse order alati turuhinnaga ehk **limiitorder täidetakse alati kas ette antud limiidiga või parema hinnaga.** 


**Stopp-order (STP) ehk stop loss order -** olgu alustuseks öeldud, et kõnealust orderit saab läbi internetipanga kaubeldes **kasutada ainult USA börsil,** aga Traderis laieneb kasutusala ka teistele turgudele. Üldiselt kasutatakse seda orderit siis, kui positsioon on juba soetatud ja nagu nimigi ütleb on see mõeldud kahjumi piiramiseks. Kuigi investorid ostavad aktsiad alati eeldusega, et nende hind ajas tõuseb, siis paraku juhtub ka nii, et ettevõtte fundamentaalsed näitajad võivad ühel või teisel põhjusel halveneda ja aktsiahind hoopis langeda. Just seetõttu peab iga investor enda jaoks valmis mõtlema, mis on tema nö valulävi selle investeeringu hoidmisel. Riskihalduse esimene reegel on, et iga investor peab enda jaoks ära fikseerima taseme, kust tasemelt ta ei soovi seda aktsiat enam edasi hoida. Seda on lihtne määrata, kuid raske sellest kinni pidada, sest kui hind tõepoolest hakkab stop-limiidi hinnale lähedale kukkuma, liigutatakse seda stoppi aina allapoole, sest kahjumite realiseerimine on iga investori elus üks kõige raskemaid otsuseid.


Nagu eelnevalt öeldud, siis STP order on kasutusel ka LHV internetipangas ja tehniliselt näeb orderi aktiveerumine välja järgmine: näiteks on investor otsustanud osta endale 100 aktsiat hinnaga 10 eurot. Ta on otsustanud, et kui aktsiahind kukub 9 euro peale, siis ta ei soovi seda positsiooni enam hoida ja seega paneb ta stopp-orderi 9 euro peale. Kui hind kukub sinna tasemeni, siis aktiveerub stopp-order ja aktsiad lähevad müüki. Oluline on siinkohal meeles pidada, et niipea kui hind stopp-limiiti puudutab muutub see order turuhinnaga orderiks ja tihtipeale võib juhtuda nii, et aktsiad müüakse oluliselt madalamalt tasemelt, seda just juhul, kui mingi uudise mõjul on aktsiahinna liikumine väga kiire. Stopp-orderi puhul rõhutaks eraldi, et **stopp limiit peab olema alati turuhinnast madalamal**, sest vastasel juhul aktiveerub order kohe.


Kõikide orderite puhul **tuleb ka arvestada USA börsi eripäradega,** sest ei eel- ega järelkauplemisel  turuorderit ega stopp-orderit kasutada ei saa ja seda peamiselt seetõttu, et väljaspool regulaarset kauplemisaega on turg üsna õhuke.  Võimalus on ka stopp-orderit kombineerida limiitorderiga ning valida nii kahjumi piiramise tase kui ka soovitud müügihind ühes orderi kombinatsioonis. Kui üks orderitest täidetakse, siis teine tühistub automaatselt.


Kõigi eelpool kirjeldatud orderitüüpide puhul tuleb **nendega koos valida ka orderi kehtivusaeg**. On olemas **päevaorder (day order),** mis on kehtiv kuni turupäeva lõpuni ja **tühistamiseni order (GTC)** ehk good til cancelled. Turuorderi puhul on lugu lihtne, sest seal saab tegu olla ainult päevaorderiga, kuna order täidetakse üldjuhul kohe parima saadaoleva hinnaga. Limiitorderi korral saab investor aga kehtivusaega valida - päevaorderi puhul order tühistub päeva lõpus automaatselt ja GTC order jääb üles kvartaliks, kui seda vahepeal ei tühistata või täideta.


Nagu eelnevalt öeldud, siis aktsiate ostu- ja müügitehingud saab edukalt läbi viia ainult paari orderitüübi spetsiifikat tundes. Seega, kellel esimene aktsiatehing veel väikeste tehniliste takistuste taha on jäänud, saab nüüd oma esimese orderi julgelt teele saata.




Edukas tehing algab õigest orderist

Kes on vähemalt ühe aktsiatehingu oma elus börsil teinud, teab juba, et aktsiahind on selles protsessis väga oluline. Kust hinnainfot saab, palju see maksab ja kas seda vajab iga investor – neile küsimustele leiame alljärgnevalt erinevate platvormide ja börside lõikes ka vastused.


Turuinfo või hinnainfo kätkeb endas aktsiahinna ja tehingutega seotud teavet ja konkreetse instrumendi puhul sümbolit, börsi koodi ja viimase tehingu taset. Turuinfo kiirus on turuosaliste jaoks äärmiselt oluline ja sestap kasutatakse info kogumiseks ja edastamiseks spetsiaalset tehnoloogiat, et seda tohutut andmevoogu kiiresti edastada.


Kuna turuinfo on väga komplitseeritud teenus, siis on reaalajas hinnainfo ka üldjuhul tasuline ja teenuse hind erineb nii turgude kui ka instrumentide lõikes. Küll aga pakuvad mõningase hilinemisega turuinfot  väga paljud finantsportaalid nagu näiteks [Yahoo Finance](https://finance.yahoo.com), [Google Finance](https://finance.google.com), [Bloomberg](https://www.bloomberg.com) või [Investing.com](https://www.investing.com) jt.


Börsil tegutsevad turuosalised jagunevad laias laastus kahte gruppi: investorid ja kauplejad. Sellest tulenevalt ei pea investorid reaalajas hinnainfot väga kriitiliseks vajaduseks ning on valmis kulude kokkuhoiu nimel leppima ka viitega hinnainfoga. Kauplejate jaoks aga on hinnainfo kättesaadavuse kiirus lausa eluliselt oluline, sest see võib anda märkimisväärse eelise teiste turuosaliste ees. Seetõttu kasutavad kauplejad turul tegutsemiseks spetsiaalseid kauplemisplatvorme.


LHV Trader on mõeldud eelkõige aktiivsematele turuosalistele ja läbi kauplemisplatvormi on võimalik Traderi kasutajal tellida endale ka huvipakkuva börsi hinnainfo. Tellimiseks tuleb Traderis valida päises asuvast menüüribalt Account-> Market Data Subcribtion Manager. Alternatiivina võib sisse logida kasutades LHV Trader kontohalduse [lehekülge](https://www.clientam.com/sso/Login?partnerID=LHV123). Mõlemal juhul avaneb kontohalduse aken, kust tuleks valida Manage Account -> Trade Configuration-> Market Data. Sealt edasi avaneb valik juba erinevate regioonide lõikes. Näiteks, kui on huvi USA börside hinnainfo vastu, siis tuleks valida North-America.


USA turu puhul tuleks valida jaotusest Quote Bundles (US Equity and Optsions Add-On Streaming Bundle), mis sisaldab endas kõigi USA börside ja ka optsioonide reaalajas hinnainfot. Futuuride jaoks peaks valima lisaks selle börsi hinnainfo, kus kaupleb huvipakkuv futuur. Euroopa puhul tuleb hinnainfo valida iga riigi börsi jaoks eraldi. Lisainfot konkreetse turuinfopaketi kohta saab, kui asetada hiir turu nimetuse peale. Samuti on võimalik kasutada virtuaalset turuinfo assistenti, kus sümboli sisestamisel näeb, millisel börsil antud aktsia kaupleb.


Kui aga on huvi väga konkreetse sektori või aktsia vastu, siis on võimalik tellida turuinfo ühele USA turule eraldi. Näiteks, kui kaubeldakse peamiselt tehnoloogiaaktsiatega, siis piisab täiesti Nasdaqi hinnainfost ja saab kulusid piirata. Kui aga fookus on peamiselt ETF-l (Exchange Traded  Funds ehk turul kaubeldavad fondid), siis saab enamusel juhtudest hakkama ainult AMEX hinnainfoga, sest enamus ETF-e kauplevad AMEX-il. Kui on soov näha tellitud turgudele ka eelturu hinnainfot, tuleks lisaks konkreetse turu paketile tellida juurde eraisikul „US Securities Snapshot and Futures Value Bundle“ ja ettevõttel Professional US Securities Snapshot Bundle“ paketid, mille hind on 10 USD kuus, juhul kui teiste pakettide eest makstav teenustasu ei ületa 30 USD kuus. Viimasel juhul on pakett tasuta.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_9f7cd1461e.jpeg)
Nagu eelnevalt öeldud, on reaalajas hinnainfo tasuline teenus ja sestap tuleks tähelepanu pöörata ka kuludele ning hinnainfo otstarbekusele. Kes on Trader konto avanud ettevõtte nimele, neil tuleb arvestada suurema kuluga (USA Quote Bundles 125 USA dollarit kuu). Samas eraisikutele on sama teenus oluliselt odavam ja piirdub ainult 4.50 dollarilise tasuga kuus. Peale valiku tegemist tuleb see veel üle kinnitada ja ongi reaalajas hinnainfo tellitud. Teenus aktiveerub üldjuhul kohe (maksimaalselt 1 ööpäeva jooksul) ja tasu võetakse Trader kontol 15 kuupäeva paiku.  LHV Trader hinnainfo paketid leiab <https://www.lhv.ee/et/traderi-infotasud> lehelt.


Kes aga reaalajas hinnainfot enda jaoks ebaotstarbekaks peab, siis võib sellest teenusest ka loobuda. Kui hinnainfot tellitud ei ole, kuvatakse Traderis 15 minutilise viitega hinnad, mis iseenesest tehingu tegemist ei takista, sest aktsiate ost või müük toimub ikka reaalajas hinnainfo põhjal.


Kuna erinevatel börsidel saab kaubelda ka läbi LHV internetipanga, siis olgu öeldud, et internetipangas kuvatakse aktsiahinnad alati 15 minutilise viitega ja sellega tasuks oma orderi sisestamisel kindlasti  arvestada. On ka aktsiaid, mille hindu uuendatakse ainult 1 kord kuus manuaalselt (näiteks Jaapan, Hong-Kong, Kanada Venture ).  Sellest tulenevalt ei pruugi orderi eelvaade või väärtpaberikonto koondväljavõtte peegeldada väga täpset ja ajakohast infot, aga taas rõhutaksin, et tehingud toimuvad alati reaalajas hinnainfo põhjal.


Balti börside hinnainfo on 15 minutilise viitega kättesaadav börsi enda kodulehelt <http://www.nasdaqbaltic.com/> ja investeerimisteenuste lepingu omanikule LHV Finantsportaali lehelt "[Turud ja hinnad"](https://fp.lhv.ee/market) -> "[Balti väärtpaberid](https://fp.lhv.ee/market/baltic)" või [Powertraderis](https://fp.lhv.ee/news/5185737).


Hinnainfo tellimisel tuleks enda jaoks läbi mõelda, kas selle teenuse järgi on otsene vajadus ja kas kaasnev kulu ennast ka õigustab. Kui aga reaalajas hinnainfo on börsil tegutsemiseks väga vajalik, siis on see vaid mõne hiirekliki kaugusel.




Kuidas orienteeruda turuinfo maailmas?

Sel korral arutasime, mis võis põhjustada musta börsireedet. Samuti tuli juttu SpaceX, OpenAI ja Anthropic IPO plaanidest ning IMF ja OECD murest Eesti riigirahanduse pärast. Kas ees ootab uus maksufestival?

Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.

Kuula saadet järgnevatest kanalitest:

[SoundCloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/10-06-2026-naedal-turgudel-kas?si=f49ec0067e9a484481225eb488273130&utm_source=clipboard&utm_medium=text&utm_campaign=social_sharing)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/1vQhweS8GytATfhfWtj13A)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/ee/podcast/10-06-2026-n%C3%A4dal-turgudel-kas-eesti-paisuv-riigiv%C3%B5lg/id1338711071?i=1000772040806)

<iframe data-testid="embed-iframe" style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/episode/1vQhweS8GytATfhfWtj13A?utm_source=generator&si=75ae58aecb204bef" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>

Nädal turgudel: kas Eesti paisuv riigivõlg toob uue maksufestivali?

Seekordses episoodis olid meil külas Urmas Sõõrumaa ja US Real Estate juhatuse esimees Kaarel Loigu. 

Loomulikult tuli juttu Rotermanni kvartalist ja Rotermann City avalikust võlakirjapakkumisest, kuid samuti Tallinna linnaruumi arengust ning teistest põnevatest teemadest.

Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.

Kuula saadet järgnevatest kanalitest:

[SoundCloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/03-06-2026-naedal-turgudel?si=3f11d19ba4db43b5883f23a0a86e12ed&utm_source=clipboard&utm_medium=text&utm_campaign=social_sharing)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/3ZtJ1NGsrCoSqUJtLfoGb4)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/ee/podcast/03-06-2026-n%C3%A4dal-turgudel-urmas-s%C3%B5%C3%B5rumaaga-rotermann/id1338711071?i=1000770967233)

<iframe data-testid="embed-iframe" style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/episode/3ZtJ1NGsrCoSqUJtLfoGb4?utm_source=generator" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>

Nädal turgudel: Urmas Sõõrumaaga Rotermann City võlakirjapakkumisest ja linnaruumi arengust

LHV Finantsportaal
Loe täna, millest homsed ajalehed kirjutavad.
Investeerimine, uudised, analüüsid, foorum, Kasvukonto, podcastid, investeerimiskool

LHV Finantsportaal

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV Pensionifond Julge	6.86%	11.08%	8.59%
LHV Pensionifond Ettevõtlik	3.73%	9.33%	7.53%
LHV Pensionifond Tasakaalukas	2.21%	7.41%	5.82%
LHV Pensionifond Rahulik	1.00%	5.89%	3.04%
LHV Pensionifond Indeks	18.65%	18.53%	11.15%

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV Pensionifond Aktiivne III	6.48%	11.09%	7.60%
LHV Pensionifond Indeks III	18.80%	18.55%	11.17%

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV World Equities Fund	2.95%	7.31%	3.38%
LHV Euro Bond Fund	0.62%

Uudised

Milline on Eesti investor võrreldes lõunanaabritega?

Mis veab Jaapani aktsiaturgu ülespoole?

Nädal turgudel: SpaceX tõmbab investoreid nagu magnet

Foorum

Investeerimine

Foorum

Vaba teema

RSS

Börsiteated

RSS

Uudised

Balti ühisturg

Podcastid

Õppevideod

Investeerimistulu deklareerimine eraisikuna

Raamatukogu