Investeerimisõpik

Firenze. Piazza del Duomo. Ebamaiselt võimas toomkirik. Päikesepaisteline oktoobripäev. Välikohvik. Istun ja rüüpan café doppiot. Vaatlen ümbritsevat ja märkan taas - enamus siin mõnusalt aega suretavatest inimestest on eakad. Valdavalt Ameerikast, mõtlen. Ja mitte ainult siin. Sama olen täheldanud Pariisis, Londonis, Floridas. Ikka sagedamini ja sagedamini.
Mis on nende inimeste rikkuse allikas? Pension? Pärandus? Lotovõit? Vaevalt.
Ja miks nii palju just eakaid inimesi?

Hea küll. Arvan, et tean.
Õige vastus on: AEG ja INVESTEERIMINE.
Aeg ja investeerimine kokku annavad rahale kumulatiivse tootluse.
Albert Einstein on nimetanud kumulatiivset tootlust kõikide aegade suurimaks matemaatiliseks avastuseks. Mis see siis on?
Pidevalt investeeritud raha kasvab geomeetrilises progressioonis.
1, 2, 4, 8, 16, 32, 64 jne.
Ei usu ? Teeme proovi.

Kumba valiksid:
a) üks miljon eurot 1.oktoobril kätte
b) õigus investeerida 1 sent 1.oktoobril kuuks ajaks tootlusega 100% päevas.

Üks miljon eurot on suur raha.
Vale!
1 sent investeerituna on suurem. Kuidas?

Arvutame 1 sendise investeeringu väärtuse kasvu:
Algus...
1. oktoober = EUR 0.01
2. oktoober = EUR 0.02
3. oktoober = EUR 0.04 jne.

10. oktoobriks on 1 sent kasvanud 5.12 euroks.
Kuid 1/3 aega on kulunud ja 5 eurot pole just liiga palju.
20. oktoobriks on 1 sent kasvanud 5242.88 euroks.
Järele on jäänud 11 päeva. Vaadakem, mis saab edasi.

24. oktoobriks on 1 sent kasvanud 83 886.08 euroks
Järele on jäänud üks nädal. Edasine tasub vaatlemist juba päevhaaval:

25 oktoober = EUR 167 772.16
26 oktoober = EUR 335 544.32
27 oktoober = EUR 671 088.64
28 oktoober = EUR 1 342 177.28
29 oktoober = EUR 2 682 354.56
30 oktoober = EUR 5 368 709.12
31 oktoober = EUR 10 737 418.24

1 sent muutub 100 % päevatootluse juures ühe kuuga enam kui kümneks miljoniks euroks. Loomulikult pole 100% päevatootlus reaalne. Ka 100% aastatootlust pole pikaajaliselt reaalne. Ja ega keegi alusta investeerimist ka ühest sendist.

Vaatame nüüd tegelikkusele lähedasemaid numbreid.
Näiteks 10000 eurose investeeringu kasv 5%, 10%, 12% ja 20% aastatootlusega?

Võimas? Kuid mis siis, kui mul täna 10 000 eurot ei ole?
Pole lugu. Oluline pole mitte täna olemasoleva summa suurus, vaid see, et alustad.
Alustades täna väikeste summade regulaarset investeerimist ning olles püsiv, võid osa saada samasugusest kasvust. Väikeste summade kaupa investeerimisel vähenevad ka riskid (sellest edaspidi).

Aga veendu ise, selline oleks Sinu finantstulevik investeerides tänasest regulaarselt 100 eurot kuus. Regulaarne investeering 100 eurot kuus 5%, 10%, 12% ja 20% aastatootlusega:

Vara kasvu tulevikus aitab mõista ja arvutada nn. 72 reegel. Mis see on?
72 reegel aitab leida aega aastates, mille jooksul Sinu vara kahekordistub. Selleks tuleb jagada arv 72 investeeringu oodatava aastatootlusega.

Näide:
12% oodatava aastatootluse juures kahekordistuks Sinu vara iga 6 aasta järel -
72 / 12 = 6
6 aastaga saab 10 000 eurost 20 000
12 aastaga 40 000
18 aastaga 80 000 jne, jne.
Kuna pikaajaline investeering kasvab geomeetrilises progressioonis, on magusaimad aastad just viimased. Tee viimaste aastateni algab aga paraku alati esimesest.
Tänastel 20 ja 30 aastastel on seetõttu palju suuremad võimalused oma vara kasvatada kui 40 või 50 aastastel.
Aga eks ütle vanasõnagi - parem hilja kui mitte kunagi.
Tähtis on alustada täna. Täna.

Arvan, et Firenzes ja mujal aega veetvad vanemad inimesed teavad seda isiklikust kogemusest.
Nii lihtne see eakate inimeste "saladus" ongi.

Järgmisel nädalal sellest, milliste tootlustega on pikaajaliselt realistlik arvestada...

Kas oled juhtunud kuulma inimesest, kes on rikkaks saanud hoiustades? Mina ei ole.
Tööga? Jah, kui oled pop-staar, tippsportlane, tippadvokaat.
Enamus inimesi maailmas on saanud rikkaks ettevõtja või investorina.
Mõlemal juhul läbi aktsiate omamise.

Warren Buffet on rikkuselt kolmas inimene maailmas. Kohe Carlos Slimi ja Bill Gatesi järel. Tema varade suurus on 50 miljardit dollarit. Buffetit teatakse kui edukaimat investorit maailmas. Iseseisva investeerimistegevusega alustas Buffet 25-aastasena 1956 aastal. Oma rohkem kui 40-aastase ülieduka karjääri jooksul on ta suutnud saavutada investeeringute keskmise tootluse ligi 25%.

25 PROTSENTI?
Kas pole see just sama number, mida tuttav maakler sulle on lubanud? Miinimumnõue, et üldse tasuks aktsiaturule minna. Bill Gates-i ja Larry Ellisoni Microsoft (MSFT) ja Oracle (ORCL) läksid börsile 1986 aastal ja on oma omanike vara suurendanud vastavalt 300 ja 500 korda.

STOP!
Me oleme investorid. Me otsime mõõduka riskiga tootlust.
Gates ja Ellison on ettevõtjad. Ettevõtjat eristab investorist teistmoodi mõtlemine. Teda huvitab ainult kasv. Ta on valmis riskima. Ta on valmis ka kaotama. Ja paljud kaotavad.
Iga Microsofti, Oracle-i ja Hansapanga kohta tulevad kümned hääbunud konkurendid.

Buffeti saavutus on unikaalne kuna see on saavutatud investorina.*
Buffetil ei ole olnud suuri ebaõnnestumisi. Ka täna on kusagil sirgumas üks või mitu uut Buffetit, kes teenivad aastast aastasse 25% või enamgi. Aga vist ei ole tark oletada, et just SINA oled järgmine.

Milliste tootlustega on SINU-l reaalne arvestada? Millised on alternatiivid?

Minu nõuanne: Pikaajalise investorina osta aktsiaid (või aktsiafonde) ja arvesta aktsiaturu keskmise tootlusega. See on piisav ja igaühele saavutatav. Milline see on? Vaatame tagasi ajalukku:

1925.a lõpul investeeritud $1 hüpoteetiline väärtus 1999 aastal.

Allikas: Ibbotson Associates.
Eeldab tulude reinvesteerimist ja ei arvesta tehingukulusid ega makse.
Ajaloolised tulemused ei garanteeri tuleviku tootlust.

Viimase seitsmekümne viie aasta jooksul on aktsiad USA-s tootnud keskeltläbi 12% aastas.
Võlakirjad 6% aastas. Pangadeposiitide tootlus on sarnane lühiajaliste võlakirjade tootlusele. Sarnane pilt avaneb Saksamaa, Inglismaa ja Jaapani finantsturgude pikaajaliste tootluste osas. Aktsiate pikaajaline tootlus kaldub olema 5-6% võrra kõrgem võlakirjade/pangadeposiitide omast.

Pilt ei muutu, kui vaadata ainult viimast paarikümmend aastat. Tootluste vahe on pigem kasvanud. Ka kinnisvara ja kuld ei suuda aktsiatele tootluse osas konkurentsi pakkuda.

Tabel: Investeeringute tootlused 1979-1999
1979 a lõpul investeeritud $1 hüpoteetiline väärtus 1999 aasta lõpuks.

Allikas: Ibbotson Associates

Mida tähendab 6% tootluste vahet aastas? Pika aja jooksul väga palju (vt. Investeerimine 4 X 4, Osa I)

Milliseid aktsiaid osta? Millal osta? Millal müüa?

Paradoks, aga pikaajalise investori jaoks pole suurt vahet. Uurimused näitavad, et üle 90% Sinu investeeringu tootlusest sõltub, millisesse üldisesse aktivaklassi oma raha paigutad. Teisisõnu: 90% Sinu investeeringu tulemusest määrab ära see, kas ostad aktsiaid, ostad võlakirju või hoiad raha pangadeposiidil.
Vaid ülejäänud 1/10 sõltub konkreetsete väärtpaberi valikust, ajastamisest ning teistest teguritest.

Miks toodavad aktsiad rohkem kui võlakirjad või pangadeposiidid?

Kaks põhjust:

Kasvu mootoriks on ettevõttesse jääv kasumiosa. Täpsemalt see osa kasumist, mida ei maksta välja dividendidena. Ettevõtte käsutuses olev ressursibaas kasvab. Sellelt baasilt saab toota rohkem kasumit.
Ettevõtetel on täiendav väärtuslik lisaomadus. Enamus ettevõtteid suudab kohaneda inflatsiooniga. Tõsta vajadusel toodete hindu ja kasvatada sellega kasumit.

Peamine põhjus on kartus aktsiainvesteeringuga kaasneva riski ees.
Kui suur on tegelik risk ning kuidas seda vähendada?
Sellest järgmisel korral...

* Buffeti investeerimisfirma Berkshire Hathaway A ja B seeria aktsiad on noteeritud NYSE-l ja kaubeldavad LHV Directi vahendusel sümbolitega BRK/A ja BRK/B. Soovitan lugeda Warren Buffeti poolt koostatud legendaarseid enesekriitilisi Berkshire Hathaway aastaaruandeid aadressil www.berkshirehathaway.com.

On 1929 aasta kuum börsisuvi. Ajakirjanik Samuel Growther intervjueerib General Motorsi finantsjuhti John J. Raskobit teemal, kuidas tavaline finantsinvestor võiks koguda rikkust investeerides aktsiatesse.

Raskobi retsept on ajastule kohaselt lihtne - kuna Ameerika elab parajasti üle võimast majanduskasvu perioodi, tuleb iga kuu paigutada aktsiatesse 15 dollarit.

Ekstrapoleerides 20ndate aastate börsibuumi tootlusi lubab Raskob, et taolise investori aktsiaportfelli väärtus 20 aasta pärast on 80 000 dollarit - tootlus 24% aastas.

3 Septembril 1929, mõni päev peale Raskobi soovituste ilmumist, saavutab Dow-Jones oma ajaloolise rekordi - 381.17 punkti.
Seitse nädalat hiljem tabab börsi kuulus krahh - järgmise 34 kuu jooksul on aktsiaid vabalanguses. 8 juulil 1932 on DJ väärtusest järgi 41.22 punkti.

Kriisieelsele tasemele jõuab DJ tagasi alles 1945 aastal.

Raskobi soovitus muutus pilkeobjektiks pikkadeks aastateks, Raskob ise finantsjuhmuse etaloniks. Niipalju tavatarkusest.

Mis juhtunuks, kui Raskobi soovituste õnnetuks järgijaks olnuks Sina?

Esimeste kuude ja paari aasta jooksul tabanuks Sind rasked kaotused. Paanika. Kahetsus.
Kuid ...
Kuid juba vähem kui nelja aasta möödudes olnuks Sinu varandus suurem kui Sinu üle nalja visanud pangadeposiite tegeval töökaaslasel.
Keset ajaloo suurimat börsi/majanduskriisi!

20 aasta pärast olnuks Sinu portfelli väärtus 9000 dollarit ja veel kümme aastat hiljem
60 000 dollarit.
OK, päris mitte niipalju kui lubas Raskob, aga kekmine aastatootlus 13% siiski.*

Kuidas on see võimalik ?

Esiteks, täiesti juhuslikult sisaldas Raskobi soovitus tõhusat riskivähendamise vahendit - aktsiaostude hajutamist ajas (inglise keeles- dollar cost averaging).
Teiseks, ka siiani ajaloo kõige raskemates tingimustes leidis taas kinnitust tõsiasi - kannatliku investori jaoks pakuvad aktsiad alati paremat tootlust kui võlakirjad/pangahoiused.

Kuidas vähendada riske aktsiainvesteerimisel?

Alljärgnevalt 4 lihtsaimat ning tõhusaimat vahendit:

1. Aktsiaostude hajutamine ajas tähendab ühe suure ostu asemel pidevat väiksemate summade kaupa investeerimist.
Ostes iga kuu võrdse summa eest aktsiaid, ostad tükkides rohkem aktsiaid siis, kui hinnad on odavad(turg langeb) ning vähem kui hinnad on kõrgemad ( turg tõuseb).
Näide: Strateegiat järgides oleksid Sa täna plussis ka siis kui alustanuks investeerimist Hansapanga aktsiasse 1997 aasta suvel. Siis kui aktsia hind oli 230.!!!

2. Portfelli hajutamine paljude eri aktsiate vahel aitab saavutada sama oodatava tootluse oluliselt väiksema riskiga.
Pole olemas kõige paremat aktsiat. Ükski aktsia pole riskivaba. Varem või hiljem juhtub iga firmaga midagi. Üksiksündmuse juhtumist on sama raske ette ennustada kui konkreetse lennuki alla kukkumist. Ei usu?
Vanarahva tarkuse - ära pane kõiki mune ühte korvi - finantsalase tõlgenduse eest on antud Nobeli majanduspreemia. Mitte asjata.
Korraliku hajutatuse saavutamiseks on täna vajalik 30-50st aktsiast koosnev portfell.
Mida teha siis kui raha on selleks liialt vähe?
Minu soovitus on indeksifondid. Miks indeksifondid?
Esiteks, indeksifondide kulud on tavalistest aktsiafondidest palju madalamad. Üle 70% aktsiafondidest kogu maailmas jääb igal aastal indeksite tootlusele alla.
Teiseks, tavaliste aktsiafondide investeerimisstrateegiatest on sageli raske aru saada. Sageli müüakse kliendile üleskiidetud põrsast kotis. Indeksifondide pikaajaline tootlus on paremini etteaimatav.

3. Portfelli hajutamine eri majandusharude ja riikide vahel
Biotehnoloogia 90ndatel. Internetiaktsiad aastal 2000. Jaapan 90ndatel. Eesti ja Ida Euroopa 1997-1998.
Lootes oma nn. koduturu tundmise eelistele, võtame tegelikult endale tohutu ja asjatu riski. Kriisid tabavad ka majandusharusid, riike ja piirkondi.
Kui Sa just ei ole endale koduturul leiba teeniv maakler, on patriotism investeerimisel liialt kallis.
Mida teha?
Hajuta majandusharude, riikide ja piirkondade vahel. Lihtsaim viis seda saavutada on taas indeksifondide vahendusel. Täna on lihtne osta erinevaid riike ja majandusharusid katvaid indekseid. Nendele lisaks on alati võimalus lisada üksikaktsiaid.

Kui oled järginud ülalpooltoodud hajutatuse printsiipe, on ainuke võimalus pikema perioodi vältel raha kaotada paanika.
Turu langedes paanitseda ja müüa portfell. Isegi siis kui kavatsed hiljem tagasi osta.
Miks?
Sest see on ainuke võimalus maha magada langusele järgnevad tõusud. Tõusud aktsiaturul juhtuvad sageli ootamatult.
Näide: Üks 1979 aastal aktsiaturule investeeritud dollar olnuks 1999 aasta lõpus väärt 26.82 dollarit. 20 aastane periood sisaldab 240 kuud.
Kui oletada, et sama 1 dollarine investeering oleks aktsiaturult kõrval olnud vaid 15 parimat börsikuud, olnuks ta väärt vaid 6.81 dollarit.
Siiski ligi 2 x rohkem kui võlakirjad, aga vahe on märgatav.

Järgides eelpooltoodud nelja lihtsat reeglit, ei ole pikaajaline aktsiainvestor siiani kunagi raha kaotanud. Aktsiaturuga seotud risk on pigem meedia poolt võimendatud lühiajaline emotsioon.

Kuidas konkreetselt alustada, sellest Investeerimine 4x4 viimases, 4. osas, mis on tulekul.

* Eelpooltoodu põhineb Wharton Business Schooli professori Jeremy J. Siegeli uurimusel USA kapitaliturgudest aastatel 1802-1997 ja tema raamatul "Stocks for the Long Run".

Sinu onu Ernst pärandas sulle 30 000 dollari väärtuses võlakirju.
Sinu vennale pärandas Ernst 30 000 dollari väärtuses internetifirma Yahoo! (sümbol: YHOO) aktsiaid.

Sinu ja venna riskikartlikkus on sama. Kuna investeering on nii erinev, ei saa te mõlemad rahul olla. Mida võtad ette?

Hämmastav, aga tõenäoliselt on raha ka aasta pärast samuti paigutatud.
Sina oled endiselt USA valitsuse kreeditor, Sinu vend Yahoo aktsionär. Miks?

Kahetsushirm, ütlevad finantspsühholoogid.

Rohkem kui ahnus mõjutab investeerimisotsuste tegemist kartus võtta ette midagi sellist mida kahetsema peab.

Kui vahetan võlakirjad aktsiate vastu ja aktsiad kukuvad...
Kui vahetan aktsiad võlakirjade vastu ja võlakirjad kukuvad...

Valu raha kaotusest on 2 korda tugevam kui rõõm sama suurest võidust, teavad finantspsühholoogid.

Aastas on 252 börsipäeva. 252 võimalust teha otsuseid, mida saab kahetseda.
Lihtsam ja kindlam on mitte otsustada... Vähemalt täna mitte.

Kartus tunda ennast rumalana avaldub meie igapäevases finantskäitumises.
Ning midagi nagu ei juhtuks.

Kui aga arvutaksime:
Eesti pankades oli 2011 aasta alguses tähtajalisi hoiuseid 3,8 miljardit eurot.
6% juures kasvab see summa 30 aastaga 22 miljardiks euroks.
Kui mäletate, on aktsiate pikaajaline tootlus olnud keskeltläbi 12% aastas.
12% tootluse juures kasvab sama summa 30 aastaga 115,3miljardiks euroks.

Vahe on 3,8 miljardi eurose alginvesteeringu juures “kõigest” 93 miljardit eurot.

Sinu jaoks isiklikult, võib see tähendada vahet 100 000 eurot.
Veenab?

Kuidas aga ikkagi siseneda sellele riskantsele aktsiaturule?
Millised on investeerimise alustamiseks vajalikud sammud?
Kuhu investeerida?

Pikaajaline investeerimine on mõneti sarnane pikamaa jooksuga.
Pead teadma distantsi pikkust ning omama realistlikke eeldusi oma võimete suhtes.

Ka investeerimist alustades sea endale eesmärk ja ajahorisont.

Eesmärk võib olla ükskõik milline: finantsvabadus, mida annab saja tuhande eurose portfelli omamine, kooliraha, et oma laps USA-sse ülikooli saata, 6 kuud kestev ümbermaailmareis.

Kehtib üks nõue- eesmärk peab olema väljendatav rahalise numbriga.
Eesmärk on oluline. Eesmärk aitab Sind kõhkluse hetkedel püsida valitud kursil.
Karta on, et ka kõhklushetki tuleb.

Eesmärgiga kaasas käib ajahorisont.
Mida pikem, seda suuremad on Sinu valikud Numbrilise eesmärgi ja ajahorisondi kokkusobitamisel.

Jah, pikaajalises plaanis pole diversifitseeritud aktsiaportfelliga raha kaotamine võimalik olnud. Lühiajalises plaanis pead arvestama sellega, et ka Sinu portfell võib mõne aja pärast näidata miinust. Tõenäoliselt nii juhtubki. Just siis ei tohi paanikasse sattuda.

Paanika on pikaajalise investori jaoks kindlaim viis raha kaotada.

Erinevate inimeste riskitaluvus on erinev. Kasulik on oma riskitaluvus eelnevalt mõõta. Pane paika oma investeerimisprofiil.

Kui oled algaja investor, alusta investeerimisfondidest.
Investeerimisfond on tegelikult valmistehtud aktsiaportfell.

Kuid millistest fondist?

Ainuüksi USA-s on erinevaid fonde 10 000.
Minu soovitus on indeksifondid. Miks?

Ajalugu on tõestanud, et pikema perioodi vältel on indeksifondide tootlus kõrgem ja risk tavafondidega võrreldes väiksem.

Moodsaimad ja paindlikuimad indeksifondid on börsil kaubeldavad indeksfondid.
Alustamiseks sobivad indeksfondid on näiteks: IVV, IEV, QQQQ, Russell.

Miks mitte üksikaktsiad?
Sest üksikaktsia on alati seotud suure riskiga. Maailmas pole ühtki lõpuni kindlat aktsiat.

Miks siis investorid ikkagi ostavad üksikaktsiaid?

Aktsiatega tegelemine, nende uurimine, firmade käekäigule kaasaelamine on õpetlik ja põnev.
Ja võib olla oled just Sina see, kes enne teisi märkab järgmist suurt VÕITJAT.

Vähemalt sel põhjusel investeerin üksikaktsiatesse ka mina.

Üksikaktsiatesse investeerimise risk väheneb, kui Su portfellis on aktsiaid üle 30 ning tingimata erinevatelt tegevusaladelt. Riski saad vähendada veelgi, kui kasutad investeeringu ajalist hajutamist - osta aktsiat mitte korraga, vaid mitmes osas, erinevatel ajahetkedel.

Pikaajalisele investorile soovitan lihtsat reeglit - ära investeeri üksikaktsiatesse üle 1/3 oma portfellist. Vähemalt 2/3 ulatuses kasuta fonde, veel parem indeksiaktsiaid.

LHV Investeerimiskonto annab Sulle mõõduka hinna juures juurdepääsu enam kui 50 riigi 10 000 erineva firma aktsiatele. Fondidest on võimalik investeerida indeksfondidesse, lisaks valik erinevate fondihaldurite poolt hallatud aktsia- ja võlakirjafonde.

Kui soovid osa saada aktsiaturgude keskmisest tootlusest ilma ise investeerimiskunsti süvenemata, on sobilik toode Kasvukonto. Kasvukonto on LHV poolt välja töötatud unikaalne matemaatiliselt optimeeritud portfell indeksaktsiatest. Ühe tehinguga ostad Sa portfelli 950 maailma juhtiva firma aktsiatest, soovi korral ka võlakirju. Investeerida on võimalik ka väikeste summade kaupa, igakuiselt ning minimaalse teenustasuga

Iga 6 aastat, mille võrra Sa investeerimise alustamist edasi lükkad, tähendab, et sama tulemuseni jõudmiseks pead investeerima kaks korda suurema summa.

Pole just meeldiv? Palju meeldivam on elada teadmisega, et oled selle olulise sammu juba teinud. Ning see on ju lihte...

Lõpetuseks pikaajalise investori 3 põhireeglit:

Parimat soovides,

Parim viis rikkuse pikaajaliseks kasvatamiseks on investeerimine. Investeerimist ja säästmist tuleb käsitleda erinevalt, sest säästmise all võib mõista raha kogumist ja paigutamist nt. tähtajalistesse hoiustesse ning investeeringute all mõistetakse praeguste rahaliste vahendite paigutamist tulevikus saadava tulu ja rahavoo nimel. Investeerimine on näiteks mõne ettevõtte väärtpaberi ostmine. Investeeringute käsitlemise puhul säästud siiski möödapääsmatud, sest sageli alustatakse kõigepealt säästmisega ning seejärel investeerimisega. Säästud sõltuvad omakorda sissetulekust ja tarbimisest.

Investeerimistegevus jaotatakse enamasti kaheks: reaalinvesteeringud ja finantsinvesteeringud. Esimene neist tähendab reeglina materiaalse vara nt. maa, tööpingid jms ostmist. Finantsinvesteeringud on eelkõige teatud õiguste ja kohustuste nt. aktsiad, võlakirjad, optsioonid soetamine. Kui tootmisettevõtte tegevjuht räägib koosolekul, et järgmisel aastal on vaja investeeringuid suurendada, siis tähendab see näiteks vaba raha eest tööpinkide ostmist. Kui fondijuht ütleb lõppenud kuu aruandes, et osa fondi varadest paigutatakse Lääne-Euroopasse, siis tähendab see näiteks British Petroleumi aktsiate ostmist Londoni väärtpaberibörsilt.

Aktsiaturgudega seotud artiklites ning kõnepruugis mõeldakse investeerimise alla valdavalt finantsinvesteeringuid. Investeerimisega tegelevad inimesed on investorid, kes paigutavad raha investeerimisobjektidesse ehk soetavad nende väärtpabereid. Väärtpabereid võib osta nii börsiväliselt kui finantsasutuste kaudu, kes vahendavad investorite vahelisi tehinguid. Sellist kauplemiskeskkonda nimetatakse väärtpaberituruks. Väärtpaberiturul kaubeldakse emitentide ehk ettevõtete, omavalitsuste ja riigi väärtpaberitega.

Ka investoreid jaotatakse sõltuvalt nende eesmärgist erinevalt: strateegiline investor, kes on huvitatud ise ettevõtte tegevuses osalemisest ning portfelliinvestor, kes ostab ettevõttes vähemusosaluse, tegevuses ei osale ning teenib tulu kas dividendidest või aktsia hinna kallinemisest. Kõnepruugis kasutatakse lihtsustatult terminit investor.

Enne investeerimist peab investor läbi mõtlema investeerimisprotsessi, mis tähendab strateegia loomist ning eesmärkide seadmist.

Kõik need punktid on olulised ning investor, kes on oma investeerimisstrateegia korralikult läbi töötanud võib ennast tunda turvalisemalt, kui see, kes paigutab oma vara ilma eelteadmisteta ja hooletult.

Investori investeerimiseesmärgiks võib olla näiteks pikaajalise kapitalikasvu saavutamine või lühiajalistelt turuliikumiste vahelt teenimine. Kuna investeerimishorisont võib varieeruda mõnest minutist mõnekümne aastani, liigitakse investoreid kauplejateks (trader) ja investoriteks.

Seega on investeerimisstrateegia selleks, et oleks lihtsam otsustada, millist vara osta, müüa või hoida. Kui investor süüvib põhjalikumalt väärtpaberituru ja mõne ettevõtte tegevusse, on tegu väärtpaberituru- ja ettevõtte analüüsiga. Analüüsimisel võetakse arvesse kõiki olulisimaid ettevõtte väliseid kui siseseid tegureid, mis võivad aktsia turuhinda mõjutada ning mis lihtsustavad ettevõtte tegeliku väärtuse selgitamist.

Kui investor otsustab paigutada oma raha väärtpaberiturule, siis peaks olema tema investeerimisstrateegia eesmärk teenida turu keskmisest tootlusest paremat tootlust ilma, et võetaks oluliselt suurimaid riske. Olles investor, on aga võimalik valida aktiivse või passiivse strateegia vahel. Esimesel juhul soovib investor aktiivse väärtpaberite analüüsi, valikuga ja investeeringute ajastamisega saavutada turu keskmist ületav tootlus, teisel juhul ei ole investor kindel, et ta suudab pikaajaliselt turu keskmist lüüa ning rahuldub turu keskmise tootlusega või paigutab raha investeerimisfondi.

4. Aeg ja investeerimine

Alustamiseks pole vaja miljoneid. Sama tulemuse saavutad läbi igakuise väikeste summade investeerimise. Oluline pole täna olemasoleva summa suurus, vaid fakt, et alustad regulaarset investeerimist. Olles püsiv, saad peagi osa samasugusest kasvust. Väikeste summade kaupa pideval investeerimisel väheneb ka risk

Sinu Raha kasv kui investeeriksid tänasest 100 eurot kuus.

Kuna investeering kasvab geomeetrilises progressioonis , toimub portfelli suurim kasv just viimastel aastatel Tee viimaste aastateni algab paraku alati esimesest.
Tänastel 20 ja 30 aastastel on seetõttu palju suuremad võimalused oma vara kasvatada kui 40 või 50 aastastel. Hilja pole aga mitte kunagi.
Tähtis on alustada. Täna.

Milliste tootlustega on realistlik arvestada? Millised on alternatiivid?
Enamus inimesi Eestis hoiab täna oma sääste hoiuarvetel. Hoius teenib keskeltläbi 5-6% aastas. Kuidas teenida rohkem?

Vaatame finantsturgude ajaloolisi tootlusi:
Allikas: Ibbotson Associates.

Viimase seitsmekümne viie aasta jooksul on aktsiad USA-s tootnud keskeltläbi 11-12% aastas. Võlakirjad 5% aastas. Pangadeposiitide tootlus on sarnane lühiajaliste võlakirjade tootlusele. Samalaadne pilt avaneb Saksamaa, Inglismaa ja Jaapani finantsturgude pikaajaliste tootluste osas.
Ka kulla ja kinnisvara ajaloolised tootlused jäävad aktsiatele oluliselt alla.

AKTSIAD ON LÄBI AASTAKÜMNETE OLNUD PARIM VIIS RIKKUSE PIKAAJALISEKS KASVATAMISEKS.

5. Risk ja tulu

Kui investor soovib tulususe arvutamisel arvestada ka inflatsiooni(THI), tuleb arvutada reaaltulusus(RR). Raaltulususe leidmiseks tuleb nominaalsest tulususest (NR) arvestada maha inflatsioonimäär.

NR-THI=RR

Investeeringust saadav tulu ja risk finantsturgudel on tihedalt seotud. Tänu omavahelisele seosele peavad ka investeerimiseesmärgid olema reaalsed ja saavutatavad. Investeerimisriski all mõeldakse tegeliku tootluse erinevust oodatavast tulususest. Ei ole reaalne, et väikese riski juures teenitakse ülisuurt tulu. Kuna ajalooliselt on aktsiad võlakirjadest olnud tootlikumad, võib järeldada, et aktsiad on võlakirjadest riskantsemad. Järgnev joonis annab pildi erinevate varaklasside potentsiaalsest tootlusest ning riskist.

6. Maksundus

Maksuamet ootab tulude deklareerimist kõikidelt Eesti residentidelt, kes on saanud tulu rohkem kui ühest põhitöökohast iga aasta 31. märtsiks. Deklareerimisele kuuluvad eelmise kalendriaasta tulud.

Väärtpaberitulu kuulub Eesti seaduste järgi maksustamisele 20 protsendiga . Väärtpaberituluna läheb arvesse müügitehingu tulemusena saadud kasum mitte aktsiahindade tõusmiselt arvestatud kasum. Realiseeritud kahjumit on võimalik maha arvata realiseeritud väärtpaberitulust.

Väärtpaberite müügist saadud tulu tuleb deklareerida Maksu-ja Tolliametile, vormide kohta vaata Maksu-ja Tolliameti kodeleheküljel. Soovitav on deklareerida ka väärtpaberitehingutest saadud kulu, sest kulu on tulevikus võimalik maha arvata järgnevatel aastatel deklareeritavatest väärtpaberituludest.

Maksu-ja Tolliameti deklaratsioonide täitmisel on abiks teile LHV Maksuraport. Maksuraport vastab tuludeklaratsiooni vormile ja kehtivale seadusele. Maksuamet lubab LHV klientidel esitada oma väärtpaberitehingud koondsummadena ja seega ei pea ühekaupa kõiki tehinguid sisestama. Piisab, kui kirjutada emitendi reale "LHV Maksuraport" ja ülejäänud numbrid vastavalt Koondsummale Maksuraportis. Maksuamet küsib vajadusel lisadokumente, milleks on LHV maksuraporti väljatrükk. Maksuraporti kohta saad täpsemalt lugeda siin.

Eestil on sõlmitud erinevate riikidega lepingud topeltmaksustamise vältimiseks, mis võimaldab selle riigi ja Eesti residentide suhtes rakendada vastavast lepingust tulenevaid maksumäärasid. Enamiku nende lepingute alusel on Eesti riigil õigus pidada mitteresidentidele makstavatelt dividendidelt kinni 15% tulumaksu ja intressidelt 10% tulumaksu. Sama põhimõte kehtib ka Eesti residendi poolt tulu saamisel vastavast välisriigist, st. välisriigis võidakse makstavatelt dividendidelt kinni pidada tulumaksu üldjuhul kuni 15% ja intressidelt üldjuhul kuni 10%. Soodusmäärade kohaldamise eeltingimuseks on aga alati see, et pädev maksu kinnipidaja peab olema informeeritud makse saaja residentsusest (teavitamine toimub üldjuhul vastava residentsustõendiga).
Täpsemat infot lepingute ja riikide nimekirja osas leiad infot Rahandusministeeriumi, Riigiteataja ning Maksu-ja Tolliameti kodulehekülgedelt.

Dividendid USA peab välisresidentidele makstavatelt dividendidelt 30% kinni.

Dividendid lühikese aktsiapositsiooni puhul Maksuameti seisukoht on, et lühikese aktsiapositsiooni tõttu kontolt mahaarvestatud dividendid võib maha arvata tehinguga seotud kasumist (kindlasti mitte teistest saadud dividendidest). LHV Maksuraportis miinusdividende dividendide hulgas ei ole lubatud kajastada. Seega peaks klient arvestama ise tehingust tulenevast kasumist maha miinusdividendid, mis leiate rahakonto väljavõttest.

Split Ettevõtted teevad, sest aktsia hind on kauplemiseks liiga kallis Näiteks 2:1 spliti puhul aktsiate arv suureneb 2-kordseks, hind väheneb poole võrra. Ettevõtte turukapitalisatsioon ehk koguväärtus jääb samaks.. Maksude seisukohast investori  aktsiate arv suureneb, tekivad juurde täiendavad aktsiad null-hinnaga. Portfelli väärtus on sama, muutub ainult suhe.
Näiteks enne spliti oli investoril 100 aktsiat hinnaga 50, pärast spliti on 200 aktsiat hinnaga 25. 
Tulu deklareerimisel FIFO hind on 50, kaalutud keskmise hind on 25. Seega ei saa alustada null-hinnaga müügist.

Reverse split Aktsiate arv väheneb ja hind tõuseb. Puudutab eelkõige välisaktsiaid, Eestis on seda vähe.
Näiteks investoril oli enne 100 aktsiat hinnaga 50, pärast reverse spliti on 10 aktsiat hinnaga 500. Jälle kogusummas on olukord sama, kuid suhe muutub. Siin on õigem kaalutud keskmise meetod.

Ülevõtmine Investoril on ettevõtte B aktsiad. Ettevõte A võtab ettevõtte B üle. Aktsiate müüki ei ole, vaid toimub vahetus. Soetusväärtus on esialgse aktsia B oma. Tulu ei teki enne, kui investor müüb aktsia lõplikult maha. Keerulisem juhus oli näiteks Telia-Sonera, mil muutus ka valuuta (SEK-st EUR-ks). Kajastada tuleb ost SEK päevakursiga ja müük EUR päevakursiga.

Fondiemissioon Uus osak tuleb null-väärtusega. Maksustamine sarnane spliti puhul toimunule.

Väärtuspäev Aktsiatehing täidetakse tehingupäeval,  T . Aktsiad laekuvad väärtuspäeval, T+3.
Näiteks, kui T on kolmapäev, siis T+3 on esmaspäev. Kui müügitehingu T on 30.detsember, siis väärtuspäev on uues aastas ning tehing tuleb lisada alles järgmise aasta tuludeklaratsiooni. .
Väärtuspäev optsioonidel ja futuuridel on T+1. Seega kui optsioonitehingu teed 30.detsembril, siis tehing läheb veel sama aasta tuludeklaratsiooni.
LHV võimaldab müügist laekuvat raha kasutada uueks tehinguks juba tehingupäeval. Maksustamise seisukohalt ei muutu midagi.

Kaasnevad kulud Kuni aastani 2003 (ka.) ei tohtinud kahjumi saamisel võõrandamisega seotud kulusid (st tehingutasud) maha arvestada. Alates 2004 a tulu deklareerimisel tohib kahjumit suurendada võõrandamiskulude võrra. Jooksvaid haldustasusid eraisik ei saa tuludest maha  arvestada, küll aga saab seda ettevõte.

Meetodi valik Eraisik võib valida nii FIFO kui "keskmise hinna" meetodi. Firma võib väärtpaberitest tulu arvutada vaid FIFO meetodi järgi. Valitud meetodit peab kasutama järjepidevalt kogu aasta lõikes.
FIFO, first in first out, puhul arvestatakse, et kõigepealt müüakse maha esimesena ostetud aktsiad.
Kaalutud keskmise hinna meetodi puhul arvestatakse välja kogu positsiooni keskmine hind ja siis leitakse vastavalt sellele saadud realiseeritud kasum.

Optsioonide näide
1. Investor ostab optsiooni:  ABC (alusvara)   aug04  call  30 (strike)    2.8 (preemia)
2. Aktsia ABC turuhind on 35. optsiooni preemia on 6.1
Investor saab osta 100 aktsiat ABC hinnaga 30. Soetusmaksumus 3000. Maksustamise alust pole, sest pole veel toimunud müüki.
3.Turuhind on 40. Investor müüb 100 ABC. Nüüd tekib maksustamise alus.
100 ABC 40=4000 tulu – 3000 soetusmaksumus – 280 preemia = 720 kasum.

Futuuride näide 
Investoril on 1000 USD
1. QQQ futuuri turuhind on 1400. QQQ futuuri kordaja on 20 (Kordaja oleneb alusvarast)
Investor annab tagatiseks 1000 USD ja ostab QQQ futuure soetusväärtusega 20*1400=28 000 USD
2. Futuuri hind on tõusnud: QQQ1420
Investor müüb 20*1420 = 28 400 USD.
Maksustatav kasum on 28 400 - 28 000=400.

Lühikeseks müük
Tavaliselt toimub kõigepealt ostutehing ja siis müügitehing. Lühikeseks müügi puhul toimuvad samad tehingud, kuid ajaline järjekord on ära vahetatud.
Investori bilanss näeks välja järgnevalt:
Tavatehing  Lühikeseks müük
+200         -200
-200         +200
____          ____
0                  0
Mõlemal juhul jõuab saldo nulli, see käib lihtsalt teises järjekorras.

Lühikeseks müügi tehingud on tähistatud LHV-s
1. lühikeseks müük
2. tagasisost

7. Kasulikud artiklid

Kuld ja investeerimine Kulda saab osta lihtsalt ja muretult börsilt. Lisaks on võimalik investeerida kullatootjate aktsiatesse ning nii panustada kulla hinna tõusule.

Irooniliselt investeerimisest Andres Viisemanni kogutud investeerimisega seotud mõtteterad.

Tasuta lõunasööki ei ole olemas Optimaalne portfell on parim portfell

Investeerimine ja kauplemine: Don`t try this at home LHV Chati kokkuvõte investeerimis ja kauplemisproffide vastuseisust.

Sissejuhatus daytradingusse Päevakaupleja olemust lahkavad Eesti kohalikud tegijad. Mõnes osas küll vananenud artikkel, kuid annab siiski hea ülevaate päevakaupleja üsna raskest elust.

Väärtpaberiturgudel on investorite tähelepanu ettevõtete majandusnäitajatelt pöördumas majanduse olukorra jälgimisele. Heaks abimeheks on siin majandusindikaatorid.

8. Lingid

Bloomberg.com http://www.bloomberg.com
Üks usaldusväärsemaid uudistekanaleid. Kaetud kõik regioonid, peamised makrosündmused, ettevõte majandussündmused. Online raadio ja TV.

CNN/Money http://www.cnn.com
Maailma üks suurimaid uudiste tootjaid.

BBC News http://www.bbc.com
Suurbritannia suurim uudistekanal. Online raadio ja TV.

NYTimes http://www.nyt.com
USA üks suurimaid uudistekanaleid.

Businessweek.com http://www.businessweek.com
Äriuudised, kommentaarid, artiklid, analüüsid.

Economist.com http://www.economist.com
Äriuudised, kommentaarid, artiklid, analüüsid.

Financial Times http://www.ft.com
Äriuudised, kommentaarid, artiklid, analüüsid.

Red Herring http://www.redherring.com
Investoritele suunatud tehnoloogia uudised ja analüüsid.

Reuters.com http://www.reuters.com
Suurim uudisteagentuur. Äriuudised, kommentaarid, artiklid ja analüüsid.

The Street Whether http://www.thestreet.com
Aktsiate kommentaarid, artiklid, analüüsid.

WSJ.com http://www.wsj.com
Finantsuudised, kommentaarid, artiklid, analüüsid.

StockCharts.com http://www.stockcharts.com
Tasuta aktsiate tehnilise analüüsi graafikud. Turuinfo, õpetused jpm.

BigCharts http://www.bigcharts.com
Tasuta tehnilise analüüsi graafikud.

FX Street http://www.fxstreet.com/economic-calendar
Majandussündmused üle terve maailma.

Econday.com http://fidweek.econoday.com/index.html
Põhjalike kommentaaridega makrokalender.

FED http://www.federalreserve.gov/calendar.htm
Föderaalreservi istungite kalender.