LHV finantsportaal

Investeerimiskool Investeerimisõpik



Investeerimisõpik

Võlakirjad
Sisukord
  1. Mis on võlakiri?
  2. Võlakirjade liigitamine
  3. Võlakirja tootlus
  4. Võlakirjade riskid
  5. Tagatis
  6. Võlakirjafondid ja tasud
  7. Lingid

1. Mis on võlakiri?

Võlakiri ehk võlakohustus on fikseeritud tuluga finantsinstrument. Ostes ettevõtte võlakirju, annab investor laenu ning ettevõttel tekib ostja ees kohustus maksta kindel laenusumma (nominaalväärtuses) pärast laenutähtaja möödumist (lunastustähtajal) võlakirja omanikule tagasi, koos sinna sisse arvutatud intressidega.

Võlakirjad sobivad investorile, kes on huvitatud madala riskiga, kindlast pidevalt laekuvast tulust, mida talle garanteerib iga-aastane intress. Võrreldes aktsiatega on edukalt toimiva ettevõtte võlakirjade risk ja tulusus väiksem, kuid isegi ettevõtte pankroti korral makstakse võlakirjaomanikele nende osa välja enne aktsionäre. Erinevalt aktsiast ei anna võlakiri selle omanikule õigust emitendi tegevuse üle otsustamiseks.

Võlakirjad emiteeritakse (lastakse välja) seeriatena, kus emissiooni käigus jaotatakse investoritele võlakirjad ning investorid tasuvad ettevõttele saadud võlakirjade eest rahas.

Tavaliselt vastab igale võlakirjale kindel laenusumma. Tänapäeval esinevad võlakirjad enamasti mittemateriaalsel (dematerialiseeritud) kujul — võlakirja tingimused registreeritakse ning füüsilisi pabereid võlakirjade ostjaile välja ei jaotata. Võlakirjad registreeritakse sissekannetena depositooriumides ning nad kantakse investorite väärtpaberikontodele.

Tavaliselt maksab emitent ehk kupongvõlakirja väljalaskja võlakirjaomanikele kindla aja tagant intressi ehk kupongi, mille garanteeritud protsent nominaalväärtusest on märgitud emissiooniprospektis. Kupongi makstakse harilikult üks või kaks korda aastas. Juhul kui intresside väljamaksmine toimub kaks korda aastas, väljendab antud intressiprotsent ikkagi aastast intressi. Kupongvõlakiri emiteeritakse ja ostetakse tagasi harilikult nimiväärtusega. Reeglina on kupongvõlakirjad pikemaajalised, üle ühe aasta pikkused võlakirjad.

Diskontovõlakirjade emitendid kuponge ei maksa, kuid võlakirjad emiteeritakse diskontoga ehk müüakse investoritele nominaalväärtusest odavama hinnaga. Reeglina on diskontovõlakirjad lühemaajalised, alla üheaastase tähtajaga.

Võlakirjade puhul on määravaks võlakirja nimiväärtus, kustutustähtaeg ning kupong.

Nimiväärtus ehk põhiosa (Par Value) on algsumma, mis kuulub kustutamisele võlakirja tähtaja möödumisel.

Kupongimäär (Coupon Rate) on nominaalmäär, mis kehtestab nimiväärtuse alusel makstava intressi suuruse. Võlakirju, millelt intresse ei maksta, nimetatakse kupongideta võlakirjadeks ja nendest saadav kasum moodustub nimiväärtuse allahindamisel.

Lõpptähtpäev, kustutustähtaeg, lunastustähtaeg (Maturity Date) on võlakirja nimiväärtuse väljamaksmise tähtaeg ehk kuupäev, millal võlakiri ostetakse emitendi poolt tagasi. Üldjuhul toimub võlakirjade tagasiostmine investoritelt nominaalhinnaga ehk nimiväärtusega. Vahel võib ettevõte oma võlakirja “tagasi kutsuda”, mis tähendab, et ta ostab võlakirjad enne tähtaega tagasi. Valitsuse võlakirju ei osteta kunagi enne tähtaega tagasi.

2. Võlakirjade liigitamine

Valitsuse võlakirjade (treasuries) aegumistähtaeg vaheldub üldjuhul kolmest kuust kuni kolmekümne aastani. Sellised väärtpaberid garanteerib üldjuhul riigi valitsus. Riigivõlakirjade puhul on kaks olulist riski - valuutarisk ning intressimäärarisk.

Valuutariski mõju sinu investeeringu tootlusele avaldab valuutakursi liikumine. Intressimäärarisk sõltub suurel määral kas intressimäärad tõusevad või langevad. Kui intressimäärad langevad, siis võlakirjade hind tõuseb ning investor teenib tulu ning kui  intressimäärad mingis piirkonnas tõusevad, ei kujune riigivõlakirjade tootlus väga heaks. Seetõttu on riigivõlakirjade tootlus tugevalt sõltuv antud piirkonna intressitasemest. Kindlasti tuleks arvestada ka riigiriski, sest majanduslikult nõrgemate riikide võlakirjarisk on tunduvalt suurem kui majanduslikult tugevamatel riikidel. Üldjuhul siiski peetakse valitsuse võlakirjadega seotud riski olenevalt riigist, suhteliselt madalaks.

Valitsuse võlakirju liigitatakse omakorda tähtaja järgi:

  1. Lühiajalised (treasury bills) – tähtaeg on kuni 1 aasta.
  2. Keskmise pikkusega (treasury notes) - tähtaeg kuni 7 aastat.
  3. Pikaajalised (treasury bonds) – tähtaeg tavaliselt kuni 30 aastat, kuid maksimaalset tähtaega ei ole võimalik nimetada, sest esineb ka lõpmatu tähtajaga võlakirju.

Munitsipaalväärtpabereid annavad välja kohalikud omavalitsused. Munitsipaalvõlakirjadelt tasutavad intressimäärad on kõrgemad, kui valitsuse võlakirjadelt makstavad, sest ka nende puhul eksisteerib teoreetiline võimalus, et emitent pankrotistub ja võlakirja ostja kaotab oma raha. Eesti investoritele üldjuhul on need raskesti kättesaamatud.

Ettevõtete võlakirjad (corporate bonds) on tavaliselt kõrgema intressiga, kui valitsuse võlakirjad, sest nendega kaasnev risk on kõrgem. Suuremate ettevõtete võlakirjadele annavad krediidiriski suhtes reitinuid reitinguagentuurid (Moody's, S&P, Fitch). Reitinguagentuuride hinnang annab investorile kiire ettekujutuse, kui riskantse võlakirjaga on tegu.

Kommertspaber (commercial paper e. CP). Ettevõtte poolt välja antud lühiajaline võlakiri maksimumkestusega 270 päeva.

Konverteeritav võlakiri (convertible bond). Sellise väärtpaberi omanik võib teatud tingimustel oma võlakirja vahetada ettevõtte aktsiate vastu. Võlakirja vahetamise suhe aktsiate arvusse on määratud konverteerimissuhtega (conversion ratio). Konverteerimisaja võib kindlaks määrata näiteks alates mingist tulevasest kuupäevast. Konverteerimissuhe võib väheneda, kui võlakirja lõpptähtaeg hakkab kätte jõudma.

Kommertsvõlakirjade puhul on üheks oluliseks omaduseks kindlasti ka likviidsus ehk kaubeldavus. Kui arenenud riikides on kommertsvõlakirjadega kauplemine väga aktiivne, siis Eestis on see vägagi madal.

Tagasikutsutav võlakiri (callable bond). Sellise võlakirja emiteerijal on õigus võlakiri ennetähtaegselt nii-öelda tagasi kutsuda (eelnevalt kindlaksmääratud hinnaga). Tagasikutsumise võimalus hakkab üldjuhul kehtima siis, kui võlakirja emiteerimisest on möödunud teatud ajavahemik (call protection period). Tagasikutsumishind (call price) algab üldjuhul hinnast, mis on lähedal nominaalile koos aastase intressisummaga. See hind väheneb võlakirja lõppemistähtaja lähenedes, jõudes üha lähemale nominaalhinnale.

Hüpoteekvõlakiri (mortgage bond). Selline võlakiri on tagatud mingi kinnisvaraga, mis tähendab, et laen on võetud kindla kinnisvaraobjekti või kinnisvaraobjektide kogumi finantseerimiseks.

3. Võlakirja tootlus

Arenenud võlakirjaturgudel ning börsidel kaubeldakse võlakirjadega nn. puhta hinnaga, mis tähendab seda, et võlakirju noteeritakse protsentides nominaalist. Rahasumma, mis tuleb aga võlakirja eest välja käia erineb sellest kogunenud intressi võrra. Kupongiga võlakiri kogub intresse ja seepärast tuleb ostjal ka ostuhetkeni kogunenud intressisumma (accrued interest) kinni maksta. Hind, mida ostja võlakirja eest peab tasuma (dirty price), võrdub turuhinna ja arvestamishetkeks kogunenud intressi summaga. Võlakirja hinnast tootluse arvutamine ei pruugi aga olla kõige lihtsam: sõltuvalt tootluse tüübist tuleb sooritada terve rida arvutusi. Lihtsaim võlakirjade hindamise ja võrdlemise suhtarv on võlakirja jooksev tootlus.

Jooksev tootlus (Current Yield).
Kuna võlakirja intressisumma arvutatakse nimiväärtusest, siis võib tegelik tulu sellest erineda. Võlakirja jooksev tootlus näitab võlakirja tulusust võttes arvesse nimiväärtuse asemel turuhinna. Jooksev tootlus saadakse järgmise valemi abil:

jooksev tootlus = kupongi intressimäär / puhas hind x 100%

Näide: LHV võlakirja nimiväärtus (Par Value) 1000 eurot;
Puhas hind (Clean price) 16.06.16 oli 108.85%.
kupong intressimäär (Coupon Rate) on 6.5%, eeldusel et lisaintresse ei maksta.
Sellisel juhul makstakse võlakirja pealt garanteeritud intressi 65 eurot aastas. Intressimäär, mida arvestatakse nimiväärtusest, ei selgita, kui suur saab olema investori tootlus. Meie näites toodud LHV võlakirja jooksev tootlus

6.5/108.85x100 = 5.97
Selgub, et intressimäär hetkehinnast ehk tootlus on 5.97 %, ehk väiksem kui kupongimäär 6.5%.

Kui võlakirjaga kaubeldakse:

- nimiväärtusega (At par), on tootlus võrdne kupongimääraga
- preemiaga (At a premium to par), on tootlus kupongimäärast väiksem
- diskontoga (At a discount to par), on tootlus kupongimäärast suurem

Meie näites müüdi võlakirja turul diskontoga.

Nullkupongiga (zero-coupon) võlakirjad ostetakse nimiväärtusest madalama hinnaga (ehk diskontoga). Aegumistähtajal tagastatakse nimiväärtus. Investori tootluseks jääb ostu-ja lunastamishinna vahe. Aegumistähtaja lähenedes Ceteris Paribus võlakirja hind kasvab.

Tootlus aegumiseni (Yield to Maturity).
Kuna hetketootlus ei arvesta aegumistähtaega, siis kasutatakse laialdaselt tootlus kustutamiseni või tootlus lõpuni. See tootluse valem võtab arvesse kupongimäära, aegumiseni jäänud aja ja turuhinna.

Tootlus kustutamiseni saavutatakse, kui

  • võlakiri ostetakse pakutava hinnaga
  • võlakiri hoitakse aegumiseni
  • kõik saadud intressid investeeritakse sama intressimääraga - klausel, mis tegelikult on oluline lihtsustus kogu võlakirjaarvutustes. Sisuliselt tähendab see seda, et kõikide perioodide intressid on võrdsed, mida aga reaalsuses juhtub üliharva.

Tootlus kustutamiseni on võlakirja kõikide rahavoogude (sealhulgas põhiosa ) sisemine tasuvuslävi (IRR)
Tootlus aegumiseni (Yield to maturity) on kõige levinum võlakirja tootluse arvutamise viis. Kui võlakirjadega tegelevad inimesed räägivad tootlusest, siis mõtlevad nad tavaliselt tootlust aegumiseni.

Arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

Näide:
Põhjamaade investeerimispanga (NIB) võlakiri 15.12.2020 7,5%

 

Nimiväärtus (Par) 10000.00
Väljaandmise kuupäev (Issue date) 15.12.2015
Kupongimäär (Coupon rate) 7.5%

Sulgemishind 07.03.2016 oli 10044,29 . Eelmisest intressimaksest on möödunud 83 päeva.

Rahavood on järgmised:

 

15.12.2015 15.12.2016 15.12.2017 15.12.2018 15.12.2019 15.12.2020
Rahavoog 750.00 750.00 750.00 750.00 10750.00

Tootlus aegumiseni arvutatakse antud valemi järgi kasutades finantskalkulaatorit, excelit või muud sarnast. NIBi võlakirja rahavoogude nüüdisväärtused diskontomäära 7,82% puhul on järgmised:

 

15.12.2015 15.12.2016 15.12.2017 15.12.2018 15.12.2019 15.12.2020
Aeg rahavooni 0.77 1.77 2.77 3.77 4.77
PV 707.66 656.37 608.79 564.66 7506.81


Puhasväärtusele 10044,29 vastab tootlus 7,82%. Seega on võlakirja tootlus aegumiseni 7,82%.

4. Võlakirjade riskid

Kuigi võlakirjad sobivad investeerimisportfellis olevate aktsiahindade järskude muutuste tasakaalustamiseks, leidub nii praktiliselt riskivabasid võlakirju kui ka kõrge riskiga rämpsvõlakirju. Nagu kõikide väärtpaberite puhul, on ka võlakirjade tulusus ja risk omavahelises seoses. Kui võlakirjadega seondub mitmeid riskitegureid, siis peamised riskid on maksevõime risk ja intressimäära risk.

Maksevõimetuse korral tekib oht, et võlakirja emitent satub finantsraskustesse ning ei ole võimeline võlakirjaomanikele õigeaegselt ja lubatud mahus intresse maksta. Samuti võib juhtuda, et võlakirju ei saa õigeaegselt ja lubatud mahus kustutustähtajaks lunastada. Selline risk võib tähendada, et võlakirjaomanikud ehk investorid jäävad oma investeeritud rahast kas osaliselt või täielikult ilma. Seetõttu peab investor enne võlakirjaturule sisenemist tegema emitendi kohta põhjaliku finantsanalüüsi või lugema professionaalsete reitinguagentuuride analüüse, kes hindavad erinevate võlakirjade maksevõime riski ja määravad selle põhjal võlakirjadele reitinguid (võlakirja kvaliteediaste).

Struktureeritud võlakirjadega seotud riskid Investori õigus tulule sõltub alusvara väärtuse muutumisest ja muutuste struktuurist. Lisaks alusvara väärtuse kõikumisele mõjutavad võlakirja väärtust ka alusvara volatiilsus, intressimäärad turgudel ja muutused emitendi finantseerimisvõimalustes. Struktureeritud võlakirjade tuluprofiil on mõnikord keeruline ja see võib raskendada võlakirjade võrdlemist teiste investeerimisvõimalustega. Vahel võib tuluprofiil hõlmata võimendustegureid, mis tähendab, et isegi väikesed muutused alusvara väärtuses võivad oluliselt mõjutada võlakirja väärtust ja tootlust. Sarnase investeeringu varasem tootlus ei pruugi tulevikus korduda.

Ülekursirisk Ülekurssi ehk üle võlakirja nimiväärtuse makstud märkimishinna osa investorile ei tagastata. Investorile ülekursist põhjustatud võimaliku kahju suurus sõltub sellest, kuivõrd on investorile makstud võlakirja tootlus väiksem investori poolt makstud ülekursist. Kui võlakirjalt ei maksta üldse intressi, kaotab investor summa, mis on võrdne ülekursiga

Reitingud jaotatakse investeerimisjärgu (AAA/Aaa kuni Baa/BBB) ja spekulatiivseteks reitinguteks (Baa ja BBB madalamal) reitinguteks. Terminid määravad ära, millist riski võlakirjad endas sisaldavad. Spekulatiivse reitinguga võlakirjad ehk rämpsvõlakirjad tähendavad märkimisväärset maksevõime riski. Teatud juhtudel on finantsasutustel rämpsvõlakirjadesse investeerimine rangelt piiratud, kuid suurema riskiga kaasneb tihti suurem tulusus, mis teeb see riskijulgemale investorile atraktiivseks.

Intressimäära riski korral tekib oht, et üldine intressimäärade muutumine finantsturul võib mõjutada võlakirja turuhinda. Reeglina üldiste intressimäärade tõustes fikseeritud tulususega võlakirjade turuhind langeb ning intressimäärade langedes fikseeritud tulususega võlakirjade hind tõuseb. Põhjuseks võlakirja hind ja tulususe liikumine vastupidistes suundades.

5. Tagatis

Tagatise iseloomu järgi saab võlakirju liigitada vastavalt tagatisega ja tagatiseta võlakirjadeks.

1. Tagatiseta võlakirjade alla kuuluvad kommertspaberid ja muud lühiajalised kohustused, mida saavad emiteerida eelkõige tugeva krediidireitinguga ettevõtted, kellel pole probleeme investorite usaldusega. Sellisel juhul laenab võlakirjade ostja sisuliselt ettevõtte bilansi vastu.

2. Tagatisega võlakirjade hulgas on võimalike tagatiste hulk väga lai- kinnisvaraga tagatud võlakirjad, samuti mitmesugused tagatud struktureeritud võlakohustustega tagatud võlakirjad. Investorid nõuavad täiendavat tagatist enamasti siis, kui ettevõtte maksevõime on kahtluse all.

Lisaks eelnevale võivad võlakirjad veel sisaldada mitmeid täiendavaid tingimusi, mis sisuliselt on lähedased erinevatele optsioonidele. Näiteks kuuluvad siia  tagasiostetavad võlakirjad (callable bond), mis annavad emitendile õiguse teatud hetkel võlakirjad tagasi osta (emitent ei soovi enam võlakirjadega finantseerimist, või soovib refinantseerimist), tagasimüüdavad võlakirjad (putable bond) – võlakirjade omanikul on teatud kuupäevadel enne tähtaja saabumist võlakiri emitendile tagasi müüa. Lisaks võib siia asetada ka konverteeritavad e. vahetusvõlakirjad (convertible bond), mis annavad omanikele teatavad õigused võlakirjad vahetada emitendi aktsiate vastu.

6. Võlakirjafondid ja tasud

Kuna väikeinvestoril ei ole üldjuhul võimalik osta üksikuid võlakirju, siis on võimalik võlakirjadesse investeerida võlakirjafondi osakuid ostes.

Võlakirjafond on üks investeerimisfondide liike. Investeerimisfond on paljude investorite vara kogum, mida juhib professionaalne fondivalitseja. Kui tegemist on võlakirjafondiga, tähendab see seda, et fondivalitseja paigutab investoritelt saadud raha erinevatesse võlakirjadesse.

Fondide investeerimiseesmärgid ja -strateegia, tasud ja muu info on kirjas fondi tingimustes ja prospektis. Kõige lihtsamalt ja kokkuvõtlikumalt on info kirjas lihtsustatud prospektis. Sellega saad tutvuda näiteks kas fondivalitseja juures või tema kodulehel. 

Investeerimisfondi osakute ostmiseks pead pangas või mõne investeerimisühingu juures avama väärtpaberikonto.

Tasud
Oluline on tähele panna ka teenustasusid. Kui võlakirjafondi haldustasu on 1,5% ning tootlussiht 8% juures, siis investor maksab pea viiendiku tulust ära. Seda on liiga palju ning investor peaks proovima sellised kulud alla 1% aastas hoida. Samuti ei tasu fonde liiga tihti vahetada, kuna fondide sisenemis- ja väljumistasud on oluliselt kõrgemad kui aktsiate puhul.

Investeerimisel võlakirjafondi tuleb arvestada kahte liiki tasudega:

  1. Väljalaske- ja tagasivõtmistasud. Need on tasud, mida investor maksab fondiosakute ostmisel või müümisel. Need kajastuvad osaku väljalaske- ja tagasivõtmishinnas ja on tavaliselt teatud protsent osaku puhasväärtusest. Mõnikord võib väljalasketasu ja tagasivõtmistasu olla ka konkreetne summa.
  2. Tasud, mida makstakse sinu fondiinvesteeringu arvelt. Need võivad olla näiteks valitsemistasu, edukustasu, depootasu, muud võimalikud tehingutasud, tasud väärtpaberitehingute vahendajatele jms. Näiteks valitsemistasu maksad fondivalitsejale fondi valitsemise eest ja see on üldjuhul määratud teatud protsendina fondi varadest aasta kohta.

7. Lingid

CNN Money Bonds
NYSE Bonds
Yahoo! Finance Bonds