LHV finantsportaal

Investeerimiskool Investeerimisõpik



Investeerimisõpik

Optsioonid
Sisukord
  1. Mis on optsioon?
  2. Optsiooni mõisted
  3. Optsioonitehingute näide
  4. Optsiooni kasutusvõimalused
  5. Optsioonipreemiat mõjutavad tegurid
  6. Optsioonisümbolite lugemine
  7. Optsioonidega seotud riskid
  8. Kreeklased ja optsioonid
  9. Optsioonistrateegiad
  10. Optsiooniülesanded
  11. Lingid

1. Mis on optsioon?

Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call option) või müüa (müügioptsioon ehk put option) kindlaks määratud ajal tulevikus, kindel kogus finantsvara, varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). Optsioonilepingu strike hind on fikseeritud, kuid see võib muutuda kui alusvara hind muutub korporatiivsete sündmuste tõttu. Optsioonide puhul pole optsiooni ostjal kohustust kokkulepitud tehingut teha ja sellise õiguse eest tuleb maksta, aga optsioonilepingu müüjal ehk väljakirjutajal on kohustus müüa (call) või osta (put) alusvara. Optsiooni eest makstavat summat nimetatakse optsioonipreemiaks. Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale. Optsiooniomanikule ei laiene aktsiaomaniku õigused, tal puudub üldkoosolekul hääleõigus ning samuti ei ole tal õigust dividendidele.

Alusvaraks võib olla:

-  Aktsia
-  Indeks
-  Tooraine
-  Valuuta
-  Võlakiri
-  Intressimäär
-  Futuurileping

Optsioonid saavad olla kas Euroopa või Ameerika tüüpi. Ameerika tüüpi optsioone saab realiseerida kuni aegumiskuupäevani, aga Euroopa tüüpi optsioone saab realiseerida ainult aegumiskuupäeval.

Optsioonid on suure finantsvõimendusega instrumendid, väikese tagatisega on võimalik soetada suuri positsioone. Kui kõrge riskitase ei ole sulle sobilik, siis soovitame optsioonidega mitte kaubelda. Optsioonidega seotud riske on lähemalt kirjeldatud järgnevas ingliskeelses tekstis: CHARACTERISTICS AND RISKS OF STANDARDIZED OPTIONS.

2. Optsiooni mõisted

Ostuoptsioon (+C) - õigus osta kindlaksmääratud ajal ja hinnaga alusvara
Müügioptsioon (+P) - õigus müüa kindlaksmääratud ajal ja hinnaga alusvara
Kordaja - üks leping annab õiguse osta või müüa 100 aktsiat
Alusvara - vara, mille ostmiseks või müümiseks tulevikus optsioon annab õiguse.
Optsioonipreemia - on hind mida optsioonikirjutajale makstakse optsioonlepingu ostmisel. Näiteks kui optsiooni hind on 2 USD, siis läheb selle ostmine maksma 200 USD (2*100, kuna optsioonileping on 100-le aktsiale). Optsioonipreemia tasutakse koheselt optsioonlepingut sõlmides ning optsioonipreemiat ei tagastata.
Tehinguhind ehk kasutamishind (strike) - eelnevalt kokku lepitud hind, millega optsiooni omanikul on õigus alusvara tulevikus osta või müüa. Tehinguhind näitab, millise hinnaga saab optsiooni omanik aktsiaid osta (ostuoptsioon) või müüa (müügioptsioon).
Täitmispäev ehk optsiooni tähtaeg - kuupäev (või periood) tulevikus, kui optsioonist tulenevat ostu- või müügiõigust saab rakendada. Täitmispäev on viimane kuupäev millal optsiooniomanik saab otsustada kas optsiooni kasutada või mitte.
Aegumiskuupäev (lõppemispäev) - kuupäev tulevikus, mil lõpevad optsioonist tulenevad ostu- või müügiõigused.

Euroopa tüüpi optsioon - optsioon, mille täitmispäev on ainult üks konkreetne kuupäev tulevikus, mis langeb harilikult kokku optsiooni aegumiskuupäevaga.
Ameerika tüüpi optsioon - optsioon, millest tulenevat ostu- või müügiõigust saab rakendada pikema perioodi vältel, sageli kogu optsiooni kehtivusaja jooksul.
Ostuptsioon (call) - optsioon, mis annab optsiooni valdajale õiguse osta kindlaksmääratud alusvara kokkulepitud koguses ja hinnaga tulevikus;
Müügioptsioon (put) - optsioon, mis annab optsiooni valdajale õiguse müüa kindlaksmääratud alusvara kokkulepitud koguses ja hinnaga tulevikus;
Optsiooni ostja - isik, kes omandab optsioonist tuleneva ostu- või müügiõiguse ja maksab selle eest optsioonilepingut sõlmides optsiooni müüjale preemia;
Optsiooni müüja ehk optsiooni kirjutaja - isik, kes kirjutab välja optsioonilepingu ja saab selle eest tasu optsioonipreemia näol. Kui optsiooni ostja jaoks kujutas optsioon õigust osta või müüa alusvara, siis optsiooni müüja seisukohast on väljakirjutatud optsioon potentsiaalne kohustus ja optsiooni ostja vastava soovi korral tuleb see soov rahuldada;
Ostuoptsioon on rahas (in-the-money) juhul kui aktsia hind turul on kõrgem tehinguhinnast (strike price) ja rahast väljas (out-of-the-money) juhul kui aktsia hind on madalam tehinguhinnast. Müügioptsiooni puhul on vastupidi. Näiteks kui müügioptsiooni tehinguhind on 40 USD ja aktsia turuhind on 36 USD, siis optsioon on 4 USD võrra rahas.

Kõnepruugis väljendatakse optsioonide positsioone pikkade või lühikeste positsioonide näol:

  1. Long Call – pikk positsioon ostuoptsioonis, omatakse ostuoptsiooni
  2. Short Call – lühike positsioon ostuoptsioonis, ostuoptsioon on välja kirjutatud
  3. Long Put – pikk positsioon müügioptsioonis, omatakse müügioptsiooni
  4. Short Put – lühike positsioon müügioptsioonis, müügioptsioon on välja kirjutatud

Lisaks likviidsematele aktsiatele tehtavatele optsioonidele, kaubeldakseka indeksoptsioonidega.

Indeksoptsiooni puhul ei ole alusvaraks konkreetne aktsia, vaid aktsiaturu indeks (näit. DOW, Nasdaq). Sellisel juhul on ka optsioonist tulenev ostu- või müügiõigus vaid tinglik ning tegelikkuses saab investor optsiooniga teenitud võidu välja võtta müües optsiooni järelturul “bid” hinnaga kirjutajale tagasi.

3. Optsioonitehingute näide

Ostuoptsioon
Näide 1. Ostes ettevõtte ABC aktsiale ühe oktoobri ostuoptsiooni lepingu tehinguhinnaga 40 ja preemiaga 2 USD, on sinu kulud 200 USD ning sul on võimalus soovi korral oktoobris osta selle optsiooni alusel 100 ABC aktsiat hinnaga 40.

Maksimaalne kaotus on 200 USD e. preemia suurus. Maksimaalne võit on piiramatu. Näiteks kui aktsia hind on tõusnud 50 dollarini, siis olete võitnud 1000 dollarit (10*100). Kui aktsia hind on hoopis langenud, ei ole mõtet seda optsiooni realiseerida. Kuna optsioonid on samuti kaubeldavad väärtpaberid nagu aktsiad siis enamasti kajastub aktsiahinna tõus ka optsioonipreemias, ning optsioon on võimalik kallima hinnaga maha (tagasi) müüa. Graafikul on näha antud optsiooni tootlus sõltuvalt aktsiahinnast:

Enamus optsioone siiski aktsiatesse vahetamiseni ei jõua, kuna Ameerika tüüpi optsioonidega saab kaubelda pidevalt (vaid ligikaudu 10% optsioonidest realiseeritakse iga kuu, 60% müüakse turule tagasi ja 30% muutub tähtajal väärtusetuks). Optsioonide ennetähtaegse müümise põhjuseks on ka teenustasud, mis optsiooni müümisel on väiksemad kui optsiooni realiseerimisel tähtajal.

Müügioptsioon
Ostes ettevõtte ABC put optsiooni, tehinguhinnaga 40, makstes lepinguhinna eest 200 dollarit (2*100). Kui optsiooni realiseerimishetkeks on aktsia hind üle 40 dollari, siis pole investoril mõtet seda optsiooni realiseerida, sest kuna tegemist on put optsiooniga, siis peaks ta müüma aktsiaid 40 dollariga, aga sellel pole mõtet, kui turul saaks neid müüa kallimalt – nii kaotab investor kogu investeeritud raha ehk 200 dollarit. Kui aga aktsia hind on näiteks 30 dollarit, siis saab investor osta turult 30 dollariga 100 aktsiat ja need müüa optsioonilepingust saadud õigusega maha 40 dollariga. Nii oleks tema kasum (40 - 30) x 100 – 200 = 800 dollarit. Graafikul on näha antud optsiooni tootlus sõltuvalt aktsiahinnast:

4. Optsiooni kasutusvõimalused

  1. Portfelli kaitsmine langeva turu tingimustes
  2. Aktsiapositsiooni tootluse suurendamine
  3. Aktsiapositsiooni soetamine madalama hinnaga
  4. Portfelli kindlustamine suure turukõikumise eel
  5. Portfelli võimendamine

3 peamist optsiooni kauplemise kategooriat:

  1. Riski maandajad (hedgers),
  2. Spekuleerijad (traders)
  3. Arbitraaži võimalusi otsijad

Riski maandajad üritavad maandada ohte, mis võivad tekkida võimalikest suurtest  ebasoodsatest liikumistest. Spekuleerijad kasutavad tuletisväärtpabereid, et ennustada turu liikumist ning arbitražöörid üritavad lukustada riskivaba kasumit

Riskimaandajad
Optsioonide esimene eesmärk oligi riskide maandamine ning optsioone võrreldakse veel siiamaani kindlustamisega.
Näide portfelli languse vastu kindlustamise kohta:
Oletame, et investor omab 1000 ABC aktsiat, mille hetke turuväärtus on 10 000 dollarit. Investor usub aktsia ajutisse langusesse, kuid tahab siiski positsioone firmas säilitada. Investor saab riski maandamiseks osta 18. juuli put optsioonilepingut realiseerimishinnaga 30 dollarit aktsia kohta.  See annab talle õiguse 18. juulil müüa 1000 eBay aktsiat hinnaga 30 dollarit tükk. Antud optsiooni hind on 1,39 dollarit, mis teeb kümne lepingu hinnaks 1,39 x 100 x 10 = 1390 dollarit. See kindlustamise strateegia maksab küll 1390 dollarit, aga samas garanteerib, et kõik ebay aktsiad saab maha müüa vähemalt 30 dollariga st. et kogu portfelli miinimum väärtus on nüüd 30 000 dollarit (kogu kahjum sellisel juhul 1390 + 1130 = 2520), sest isegi kui aktsia kukub alla 30 dollari, siis saab lihtsalt realiseerida optsioonid. Miinuseks on sellise tehingu puhul see, kui aktsia peaks palju tõusma – sellisel juhul on optsioonidega positsiooni kindlustamisele kulutatud raha võrra tootlus väiksem. Kuid arvestades võimaliku riski vastu kindlustamisega, on selline optsioonide kasutamine kohati üsna mõistlik.

Spekuleerijad
Optsioone kasutatakse tänapäeval kõige enam spekuleerimiseks, mis võimaldab saavutada suuremaid tootlusi. Oletame, et investoril on kindel nägemus, et järgmise kahe kuuga tõuseb Yahoo! (YHOO) märkimisväärselt ning ta panustab antud aktsia tõusule 20 000 dollarit. Aktsia hind on 25. aprilli sulgemishinna järgi 26.8 dollarit, kolme kuu call optsioon (YHQFY) realiseerimishinnaga 27,5 dollarit ning müügi hind on 1.84 dollarit. Investor saab tõusule panustada aktsiate ostmisega (strateegia I ) või ka optsioonide ostmisega (Strateegia II ).

Antud tabel illustreerib kahe strateegia tootlusi:

Aktsia hind kolme kuu pärast:

18 dollarit

35 dollarit

Strateegia I

- 6 352

+ 6 087

Strateegia II

- 20 000

+ 55 000

Aktsiaid ostes oleks investor saanud 20 000 / 26,8 = 742,3 Yahoo! aktsiat (kuigi päris elus ei saa aktsiaid poolitada, siis teeme siin erandi, et lihtsustada kahe erineva strateegi võrdlemist). Kui aktsia hind oleks kahe kuu pärast 35 dollarit, siis esimese strateegia kasum oleks 742,3 x (35 - 26,8) =  6087 dollarit. Kui aga aktsia oleks kukkunud 18 dollarini, siis oleks kahjum olnud 742,3 x (26,8 – 18) = 6352 dollarit.

Teine strateegia on seotud optsioonidega ning nagu juba tabelist näha, siis siin on nii kaotused kui võidud suuremad. 20 000 dollari eest oleks saanud 20 000 / (1,84 x 100 ) = 108,7 call optsiooni. Kui aktsia hind kahe kuu pärast oleks 35 dollarit, siis iga optsioon oleks väärt (35 - 27,5) x 100 = 750 dollarit, sest optsioonileping annab õiguse osta aktsiat 27,5 dollari eest ning kohe maha müües saaks iga aktsia pealt kasumit 7,5 dollarit ning üks optsioonileping on 100 aktsia kohta. Järelikult  kasum oleks (108,7 x 750) - 20 000 = 61 525 dollarit.

Kuid kui aktsia hind oleks olnud selleks ajaks alla 22.5 dollari, siis seda optsiooni ei realiseeritaks ning kahjumiks jääb kogu optsioonipreemia, milleks oli 20 000 dollarit. All on graafik, mis näitab kahe strateegia tootlusi:

Lisada tuleks ka seda, et paljud optsioonidega spekuleerijad ei mängi alusvara liikumise suuna peale, vaid näiteks volatiilsuse tõusu või languse peale.

Arbitražöörid
Arbitražöör üritab saada riskivaba kasumit. Optsioonide puhul on kasutusel isegi eraldi strateegialiik selle jaoks - option arbitrage (optsioonide arbitraaž), on ka hedge-fonde, mis on ainult sellele spetsialiseerunud. Üks variant selleks on tehes samaaegselt tehinguid kahel või rohkemal erineval börsil. Väga lihtsa näitena võiks mõelda, et kui ettevõte aktsiatega kaubeldakse Londoni börsil ja ka New Yorgi börsil, siis kui, võttes arvesse valuutade vahetuskursse, peaks ilmnema olukord, kus ühel börsil on sama aktsia natuke (võib olla ainult kuni 0,1%) kallim kui teisel, siis oleks võimalik samaaegselt osta ja müüa antud aktsiat. Väikeinvestor küll kaotaks teenustasudega rohkem kui selle tehingu pealt oleks võimalik teenida, aga suured institutsioonid saaks selle peale teenida. Kuna see on riskivaba kasum, siis kõik need võimalused kasutatakse väga kiiresti ära.

Teine variant option arbitrage strateegiate hulgast otsib valesti hinnatud optsioone – kui mõne alusvara optsioonide puhul on näiteks puti ja calli volatiilsuse vahe suur või näiteks erinevate kuude optsioonide volatiilsuse vahe väga suur, võib tekkida seal võimalus arbitraažiks.

Optsioonide abil saab ka kasutada võimendust. Suurema võimenduse kasutamine tähendab kõrgemat potentsiaalset tulu ning ka suuremat riski.
Näiteks, 100 aktsia ostmine turuhinnaga 50 USD läheks investorile maksma 5000 USD. Samal ajal 5 dollarise preemiaga optsioon läheks maksma 500 USD (5*100). Oletame, et kuu pärast on aktsia hind tõusnud 55 USD-ni. Aktsiate väärtus on tõusnud 5500 USD-ni e. 10%, kui optsioonipreemia on tõusnud 7 USD-ni, siis on optsiooni väärtus tõusnud 700 USD-ni e. 40%. Loomulikult on protsentuaalne kaotus aktsiahinna languse puhul ka suurem, kuid investori kaotused on optsioonide puhul piiratud optsioonipreemiaga.

5. Optsioonipreemiat mõjutavad tegurid

call
put
Alusvara turuhind
+
-
Täitmishind (strike)
-
+
Alusvara volatiilsus
+
+
Turu intressimäär
+
-
Optsiooni ajaline kestvus
(+)
(+)
Dividendid alusvaralt optsiooni kestvusaja vätel
-
+
Plussmärgid tähendavad, et mõju on optsiooni hinnale samasuunaline ning miinusmärgid tähendavad, et mõju on vastassuunaline. See tähendab, et alusvara hinna tõustes tõuseb ka ostuoptsiooni preemia ning müügioptsioonipreemia langeb. Mida madalama täitmishinnaga on ostuoptsioon, seda väiksem on preemia võrreldes kõrgema rakendushinnaga samale alusvarale sõlmitud optsioonidega jne.
Optsioonipreemia õiglane suurus avaldatakse peamiselt Black-Scholes’i optsioonide hindamise mudeli abil:
Ps - alusvara hetke turuhind
E - optsiooni täitmishind (strike)
R - aastane riskivaba intressimäär
T - optsiooni aegumiseni jäänud ajavahemik väljendatuna aastates
σ - alusvara risk ehk standardhälve
N(d) - tõenäosus, et suuruse d väärtus võiks jääda väiksemaks kui valemist avaldub. Leidmiseks kasutatakse abitabeleid (kumulatiivne normaaljaotus).

6. Optsioonisümbolite lugemine

Koosneb aktsia sümbolist ja 15 kohalisest numbrikombinatsioonist: aasta arv, kuu, aegumiskuupäev, call/put ja strike.

INTC160715C00031000

INTC - sümbol
160715 - aasta, kuu ja päev
C - Call/Put
310 - Strike hind

Minioptsioonid:

(AAPL7140517C00510000)
Kordaja 10
Sümboli järel number 7

Optsioone saad otsida siit: http://finance.yahoo.com/options/

7. Optsioonidega seotud riskid

Käesolevas osas käsitletakse optsiooni ostjate ja müüjate peamisi riske. Puudutatakse eeskätt riske, mis on ainuomased optsiooni ostjatele ja müüjatele. Paljud riskid on kõigi alusvara liikidega optsioonide puhul samad, kuid teatud alusvara liikide puhul esineb spetsiifilisi riske. Käesolevas peatükis alusvara liigist tulenevaid spetsiifilisi riske ei käsitleta.

OPTSIOONI OSTJATE RISKID
  1. Optsiooni ostja riskib sellega, et võib lühikese ajaga kaotada kogu optsiooni eest tasutud summa. Optsiooni puhul on tegu potentsiaalselt väärtust kaotava varaga ning optsioon võib muutuda optsiooni tähtaja saabumisel väärtusetuks. Optsiooni ostja, kes ei müü oma optsiooni järelturul ega kasuta seda enne optsiooni tähtaja saabumist, kaotab kogu optsiooni tehtud investeeringu. Kasumi teenimiseks ei pea optsiooni ostja õigesti aimama mitte üksnes alusvara prognoositava hinnamuutuse suunda, vaid ka seda, millal hinnamuutus aset leiab. Kui alusvara hind ei muutu enne optsiooni tähtaega prognoositud suunas ja ulatuses, millest piisaks optsiooni maksumuse katmiseks, siis võib investor kaotada kogu optsiooni tehtud investeeringu või olulise osa sellest.
  2. Mida väärtusetum on optsioon ja mida lühem on optsiooni tähtaja saabumiseni jäänud aeg, seda suurem on oht, et optsiooni ostja kaotab kogu optsiooni tehtud investeeringu või olulise osa sellest. Mida suurem on optsiooni tulususe tagamiseks vajalik alusvara hinna kõikumine ja mida lühem on aeg, mille jooksul see hinnamuutus peab toimuma, seda suurem on tõenäosus, et optsiooni ostja teenib kahjumit.
  3. Enne perioodi, mil Euroopa-tüüpi optsioon on kasutatav, on ainsaks vahendiks, mille kaudu optsiooni ostja saab optsiooni väärtust realiseerida, optsiooni müümine hetke turuhinnaga järelturul. Kui sellisel optsioonil puudub järelturg, siis pole optsiooni ostjal võimalik sellel ajal optsiooni väärtust realiseerida.
  4. Optsiooni kasutamistingimustes võivad peituda teatud riskid optsiooni ostja jaoks. Kui optsiooni ei saa automaatselt täita, siis optsiooni kasutada sooviv optsiooni ostja peab tegutsema õigeaegselt. Optsiooni kasutamisega seotud tehingukulud võivad optsiooni tehingusummat ületada ja seetõttu võib ostja saada optsiooni kasutamisest netokahjumit. Optsiooni, mille tehingusumma on väiksem kui piirmäär, ei saa kasutada, isegi kui optsiooni ostja tehingukulud on optsiooni kasumlikuks kasutamiseks piisavalt madalad. Sellisel juhul võib optsioon tähtaja saabudes kasutamata jääda.
  5. Kohtud, USA väärtpaberi- ja börsikomisjon (Securities and Exchange Committee (SEC)), muu reguleeriv asutus, Options Clearing Corporation (OCC)) või optsiooniturud võivad kehtestada optsioonide kasutamise ja täitmise piiranguid. Ameerika-tüüpi optsioone on võimalik kasutada mis tahes ajal enne tähtaja saabumist, kuid OCC-l ja optsiooniturgudel on õigus piirata optsioonide täitmist teatud ajal ja asjaoludel. Kui täitmispiirang kehtestatakse ajal, mil optsiooniga kauplemine on peatatud, suletakse optsioonide ostjad võetud positsioonidesse kauplemispiirangu tühistamiseni või kauplemisseisaku lõppemiseni.

OPTSIOONI MÜÜJATE RISKID
  1. Optsiooni kasutusajal tuleb optsiooni müüjal olla valmis optsiooni täitmiseks igal ajahetkel. Alates ostukuupäevast saab optsiooni ostja kasutada Ameerika-tüüpi optsiooni suvalisel ajal kuni optsiooni tähtaja saabumiseni. See tähendab, et optsiooni müüjalt võidakse pärast optsiooni kirjutamist nõuda optsiooni täitmist kuni optsiooni tähtaja saabumiseni või senikaua, kuni ta on sulgenud oma positsiooni sulgemistehinguga. Euroopa-tüüpi optsiooni müüja peab olema optsiooni täitmiseks valmis vaid siis, kui optsioon on täidetav. Kui kasutatav optsioon on rahas ning optsiooni tähtaeg hakkab kätte jõudma, võib optsiooni müüja eeldada, et optsiooni kasutatakse. Kui talle on loositud optsiooni täitmine, siis assigned writer peab ostuoptsiooni puhul üle kandma või müügioptsiooni puhul ostma alusvara või cash-settled optsiooni puhul tasuma optsiooni tehingusumma.
  2. Katmata ostuoptsiooni müüja võtab äärmiselt suure riski ja võib kannatada suurt kahju, kui alusvara väärtus kerkib üle täitmishinna. Potentsiaalne kahju on katmata ostuoptsiooni müüja jaoks piiritlemata. Kui katmata physical delivery ostuoptsioonile loositakse täitmine, peab müüja ostma alusvara, et rahuldada ostuoptsioonist tulenev kohustus ja tema kahjumiks on ostuhinda ületav ostuhinna ja optsiooni täitmishinna vahe, mida leevendab optsiooni kirjutamisest saadud preemia.
  3. Katmata müügioptsiooni müüja võtab riski ja võib kannatada suurt kahju, kui alusvara väärtus langeb täitmishinnast allapoole.Physical delivery müügioptsiooni müüja, kellele loositakse optsiooni täitmine, peab ostma alusvara täitmishinnaga, mis võib olla palju kõrgem alusvara kehtivast turuhinnast. Cash-settled müügioptsiooni müüja peab tasuma optsiooni tehingusumma, mis kajastab alusvara väärtuse langust alla täitmishinna.
  4. Katmata ostuoptsiooni või rahalise tagatiseta müügioptsiooni müüja kohustus täita kehtivaid marginaalinõudeid kätkeb endas lisariske. Kui alusvara väärtus liigub müüja positsioonile vastupidises suunas võib müüja maaklerfirma nõuda suurte täiendavate marginaalimaksete sooritamist. Kui seda ei tehta, on maaklerfirma õigus likvideerida lühikese etteteatamisajaga või etteteatamiseta müüja kontol olevad optsioonipositsioonid ja muud väärtpaberipositsioonid.
  5. Kuna optsioonis sisalduv võimendus võib kaasa tuua alusvara hinnamuutuste mõju suurenemise optsiooni hinna suhtes, võib katmata ja maandamata riskiga optsiooni müüja risk osutuda palju suuremaks kui alusvara lühikeseks müüja risk.
  6. Asjaolu, et optsiooni müüjat ei pruugita optsiooni kasutamisest kohe teavitada, kujutab endast spetsiifilist riski müüjatele, kes kirjutavad katmata physical delivery ostuoptsioone, mida saab kasutada siis, kui alusvara on ülevõtmispakkumise, pakkumise või muu sarnase sündmuse objektiks. Optsiooni müüjale, kes ei suuda osta alusvara pakkumise tähtajaks või enne seda, võidakse teatada pärast tähtaja möödumist, et talle on loositud täitmine, mis esitati OCC-le nimetatud tähtajal või enne seda. Assigned writer ei tohi saada teadet optsiooni täitmise kohta enne, kui OCC poolsest loosimisest on möödunud üks või rohkem päeva. Kui optsiooni täitmine on müüjale loositud, siis ei tohi müüja sulgeda talle loositud positsiooni ostutehinguga, olenemata sellest, kas ta on saanud teate optsiooni kasutamise kohta või mitte. Sellisel juhul käsitletakse positsiooni sulgevat ostukatset positsiooni avava ostutehinguna.
  7. Kuigi optsiooniturgude eeskirjadega on kehtestatud tähtajad, milleks kliendid peavad oma maaklerfirmale edastama aeguvate optsioonide täitmise juhised, peab OCC võtma vastu kõik kasutusjuhised, mis laekuvad enne optsiooni tähtaja saabumist, isegi siis, kui need juhised on esitatud OCC-le optsioonituru eeskirju eirates. Seepärast valitseb oht, et optsiooni müüjale loositakse täitmine, mis on sooritatud pärast kehtestatud tähtaega avaldatud info alusel ja müüjal ei pruugi olla tõhusat vahendit optsioonituru eeskirjade rikkumisest tuleneva negatiivse mõju leevendamiseks.

MUUD RISKID
  1. Tehingud, mis hõlmavad mitme optsiooni ostmist ja müümist või ostu ja müüki või mis on kombineeritud alusvara ostmise või lühikeseks müümisega, kujutavad endast investorite jaoks lisariske. Kombineeritud tehingud on keerukamad kui ühe optsiooni ost või müük. Kombineeritud tehingute sooritamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta järgmisi riske: mõnikord võib osutuda võimatuks sooritada samaaegselt tehinguid kõigi kombineeritud optsioonidega; kahe või enama ostu- või müügiorderi samaaegne täitmine soovitud hinnaga võib osutuda keeruliseks; kombineeritud tehingu mõlemad pooled võivad saavad kahjumit; tehingu üheks pooleks olevat optsiooni võidakse kasutada või see positsioon suletakse, samas kui tehingu teiseks pooleks olev optsioon jääb avatuks, mistõttu võib muutuda oluliselt investori riskipositsiooni. Kombineeritud tehingute kulud võivad osutuda üsna suureks, sest kombinatsiooni iga komponendiga seoses tuleb eraldi kulutusi teha.
  2. Kui teatud optsioonide kauplemisturg ei ole kättesaadav, ei saa nendesse optsioonidesse investeerinud investorid oma positsioone sulgeda. Isegi kui turg on kättesaadav, võib ette tulla olukordi, kus optsioonide hindade tavaline või prognoositud suhe alusvara ja muu vara hindadega muutub. Optsiooniturud on järelturud, kus optsioonide ostjad ja müüjad saavad oma positsioone sulgeda millal tahes enne optsiooni tähtaja saabumist (tasaarveldavate müügi- või ostutehingute sooritamise teel), kuid puudub garantii, et see turg on iga optsiooni puhul alati olemas. Investorite huvipuudus, volatiilsuse muutused või muud tegurid või tingimused võivad avaldada negatiivset mõju likviidsusele, efektiivsusele, järjepidevusele või koguni teatud optsioonide turu korrastatusele. Kui teatud optsiooni järelturg muutub kättesaamatuks, saab selle optsiooni müüja realiseerida kasumit või piirata kahjumit üksnes optsiooni täitmise teel.

8. Kreeklased ja optsioonid

Delta
Optsiooni delta näitab optsiooni väärtuse muutumist võrreldes alusvara väärtuse muutumisega. Mida rohkem erineb delta nullist, seda rohkem tõuseb optsiooni väärtus alusvara hinna muutudes. Delta väärtus saab olla vahemikus -1 kuni 1. Juhul kui delta on negatiivne, siis alusvara tõustes optsiooni väärtus langeb ja kui delta on positiivne, siis alusvara hinna tõustes muutub optsioon väärtuslikumaks. Call optsioonide deltad on positiivsed. Näiteks me omame call optsiooni, mille delta on 0,7, siis alusvara 1 dollariline tõus tähendab optsiooni väärtuse suurenemist 70 sendi võrra. Juhul kui optsioon on tugevalt rahas, siis delta hakkab lähenema ühele ja juhul kui optsioon on tugevalt rahast väljas, siis delta läheneb nullile. Call optsiooni delta ületeab 0,50 taseme kui alusvara hind ületab strike price piiri. Put optsioonide deltad on negatiivsed, sest alusvara tõustes optsiooni väärtus langeb. Näiteks kui me omame Put optsiooni deltaga -0,7, siis alusvara 1 dollariline kallinemine tähendab optsiooni väärtuse langemist 70 sendi võrra.Put optsioon on rahas kui delta on madalamal kui -0,50 ja put optsioon on tugevalt rahast väljas, siis delta läheneb nullile.

Gamma
Gamma mõõdab optsiooni delta väärtuse muutumist alusvara hinna muutuse korral. Näiteks kui put optsiooni delta on 0,50 ja gamma on 0,04, siis alusvara 1 dollarilise tõusu korral tõuseb delta uuele 0,54 tasemele. Mida suurem on gamma, seda kiiremini muutub delta alusvara hinna tõustes.

Theta
Theta näitab optsiooni väärtuse kahanemist aja jooksul. Lõppemistähtaja lähenedes kaotab optsioon väärtust. Näiteks kui optsiooni strike hind on $150 ja theta 5.80, siis päevaga langeb optsiooni väärtus $5.80.

Vega
Vega mõõdab optsiooni hinna muutust võrreldes 1% volatiilsuse muutumisega. Vega suureneb kui alusvara hinnas toimuvad suured liikumised ja hakkab langema optsiooni lõpptähtaja lähenedes. Näiteks kui optsiooni vega on 92,45, ja volatiilsus tõuseb 1%, siis optsioon kaotab oma väärtusest $92,95.

Rho
Rho on tihtipeale see, millele pööratakse vähem tähelepanu seoses sellega, et see mõjutab optsiooni hinda kõige vähem. Tegemist on siis parameetriga, mis näitab optsiooni hinna muutust vastavalt sellele, kuidas muutub intressimäär. Näiteks kui Rho on 5%, siis riskivaba määra tõustes 1% võrra kallineb optsiooni hind 5% võrra.

9. Optsioonistrateegiad

Straddle
Ostad ostu- ja müügioptsioonid sama strike`ga.
Sul on nägemus, et suur volatiilsus on tulemas, aga Sa ei tea kuhu poole aktsiahind liigub. Turg, vastupidiselt Sinule, ei oota suurt volatiilsust. Selline olukord võib olla näiteks, kui on tulemas uudiseid, mille mõju hindad Sina suuremaks kui turg.
Strangle
Ostad ostu- ja müügioptsioonid erineva strike`ga.
Sarnaselt Straddle`le arvad, et suur volatiilsus on tulemas ning Sa ei tea kuhu poole aktsiahind liigub. Su nägemus on agressiivsem kui straddle puhul. Liikumine peab olema piisavalt suur, et aktsiahind liiguks Sinu valitud strike`ni ja veel kaugemale. Strangle annab Sulle suurema võimenduse, sest ostad OTM optsioone, mis on odavamad.
Butterfly
Ostad Strangle`i ja müüd Straddle`i.
Sul on nägemus, et aktsiahind jääb kitsasse vahemikku.


Condor
Ostad ja müüd Strangle`i, kusjuures ostetud Stangle`i strikede vahemik on suurem.
Su pole nii kindel kui Butterfly puhul, et aktsia hind jääb väga kitsasse vahemikku. Usud, et hind võib veidi kõikuda. Sa võtad veidi vähem riski kui Butterflyga. Sa ka teenid vähem, kuid laiemas aktsiahinna vahemikus.

10. Optsiooniülesanded

Ülesanne 1
Ettevõtte aktsia hind turul on 125 dollarit. Investoril on nägemus, et aktsia hind jõuab 6 kuu pärast kindlasti 160 dollarini. Millise investeerimisstrateegia peaks ta valima, et maksimeerida tulu, arvestades oma nägemust? Võimalik on investeerida aktsiatesse või optsioonidesse. Investoril on 100 000 dollarit raha, millega ta on nõus riskima.

6-kuuliste ostuoptsioonide preemiad on järgmised:
Tehinguhind – Preemia
120 – 18
125 – 15,3
130 – 13
135 – 11
140 – 9
145 – 7,6

Kui suur on valitud strateegiaga investeeringu võimendus ja tulem, kui aktsiahind tõepoolest on 160 dollarit kuue kuu pärast?

Lahendus:
Aktsia ost – tootlus on 35 / 125 = 28%
Ostuoptsioonid
Strike 120 – 18, tootlus (40 – 18) / 18 = 122%
Strike 125 – 15.3, tootlus (35 – 15.3) / 15.3 = 129%
Strike 130 – 13, tootlus (30 – 13) / 13 = 131%, tulem 230 769 dollarit
Strike 135 – 11, tootlus (25 – 11) / 11 = 127%
Strike 140 – 9, tootlus (20 – 9) / 9 = 122%
Strateegia võimendus oli 125 / 13 = 9.6 korda

Ülesanne 2
Investor kuulis juhuslikult pealt firma juhatuse liikmete omavahelist kõnelust, kus räägiti ülitähtsast lepingust, mida kavatsetakse järgmisel nädalal sõlmida ettevõtte toodangu suurima tarbijaga. Juhul, kui leping sõlmitakse on see etevõtte jaoks äärmiselt positiivne ja uudise avalikuks tulekul tõuseks firma aktsia hind märgatavalt (hinnanguliselt 20%). Kui leping jääb sõlmimata ja ettevõte jääb oma kliendist ilma, on aktsial oht sama palju kukkuda. Omades sellist informatsiooni, milline investeerimisstrateegia oleks investori jaoks kõige kasulikum?

Aktsiahind on hetkel 45 dollarit. Optsioonide hinnad pikkusega 1 kuu

Ostuoptsioonid
Strike 40 – 5,6
Strike 45 – 2,1
Strike 50 – 0,7

Müügioptsioonid
Strike 40 – 0,5
Strike 45 – 1,8
Strike 50 – 5,4

Olles investeerinud 25 000 dollarit valitud strateegiasse, kui suur on oodatav tulem ja kuidas seda leida?

Lahendus:
Milline ajahorisont? – 1 kuu
Millised aktsiahinna võimalikud tasemed?
Ülemine 54
Alumine 36
Milliseid optsioone vaja – rahast väljas ja suure võimendusega

Ostuoptsioonid:
Strike 45 – tulem 9 / 2,1 = 428%
Strike 50 – tulem 4 / 0,7 = 571%

Müügioptsioonid:
Strike 40 – tulem 4 / 0,5 = 800 %
Strike 45 – tulem 9 / 1,8 = 500 %

Kui mõlemasse optsiooni oli paigutatud 50% rahast ehk 12 500 dollarit siis oodatav tulem on:
Tulem =(571 + 800)/2=685.5% ehk 85 687.5 dollarit

Ülesanne 3
Investoril on investeerimisportfell erinevatest USA aktsiatest (Google, Microsoft, Oracle, Apple, Bank of America) väärtusega 100 000 dollarit. Investor usub valitud aktsiate tugevasse tõusupotentsiaali, kuid kardab üldist turu langust lähema kolme kuu jooksul tingituna halbadest uudistest Euroopas ja kesistest makronäitajatest. Kuidas oleks võimalik tal oma riski 3 kuu perspektiivis kõige efektiivsemalt maandada kui ta ei ole nõus kaotama oma portfelli pealt rohkem kui 10%, aga ei taha ka mingil juhul aktsiaosalust vähendada kartes potentsiaalsest tõusust ilma jääda? Investoril rohkem vabu vahendeid ei ole, nii et raha saamiseks peaks ta mõnda aktsiat müüma. Millist aktsiat oleks mõttekas antud majandusolukorras müüa, eeldades, et optsioonihinnad on kõigi aktsiate lõikes protsentuaalselt võrdsed (c.a. 10% kolme kuu ATM optsioonid, indeksioptsioonid 8%)?

Lahendus:
Mõttekas oleks katta risk optsioonidegaMüüa võiks tõenäoliselt kõige volatiilsemat aktsiat, mis Euroopauudiste valguses võiks olla Bank of America.Kui teha rahaks 10% portfellist siis võiks osta 8% eest 3 kuise SP500indeksi puti ja 2% eest Bank of Americaaktsiatele 3 kuise calli. Nii ei vähene osalus aktsiates ja samuti on risk maandatud. Maksimum kaotus halva stsenaariumi korral on optsioonipreemiad ehk 10% portfellist.

Ülesanne 4
Ostsin ühe ettevõtteveebruari ostuoptsiooni strike hinnaga 140, hinnaga 14,2, ehk siis 1420 USD kokku. Kui suured on optsiooni delta, gamma ja theta ning mis nendest järeldada saab? Tehing tehti 4. detsembril 201X aastal.

Lahendus:
Sinu optsioonidelta oli ostes c.a. 0.77, gamma oli 0.017, theta 0.06 päevas, vega 0.2, rho 0.2.
Aktsia turuhind oli 149.75 USD ja kaubeldav volatiilsus 27%, arvestuslik intressimäär 7%, preemia 14.2 USD.

Tegemist oli suhteliselt sügaval rahas optsiooniga - delta rohkem kui 0.75, tihti üle 0.75 deltaga asju eelistatakse mitte kaubelda isegi OTC turul näiteks. - Kuna ostsid optsiooni 100 aktsiale siis oled pikk reaalselt 77 aktsias selle taseme pealt - võidad 77 USDkui aktsiahind tõuseb 1 USDvõrra.

0.017 gamma näitab, et kui aktsiahind tõuseb 1 USDvõrra (150.75 peale) muutub su delta 0.787 peale (delta + gamma). Pane tähele, et muutub ka gamma - 0.016 peale.

Theta siis näitab, et homseks oled ceteris paribus 6 dollari võrra vaesem, sest optsiooni ajaväärtusest kukub 0.06 dollarini. Kui volatiilsus peaks kukkuma 26 peale kaotad 0.2 USD optsiooni hinnast, sama juhtub kui intress kukub 1% võrra (rho).

Reaalselt ei pea sa rho pärast muretsema, samuti antud juhul ei ole vega oluline eriti kuna:

  1. su optsioon on vähe volatiilsustundlik - kaugel strikest,
  2. vaevalt et volatiilsus suures ulatuses lähiajal muutub.

Theta vastu sa ei saa ka midagi teha. Nii on sulle oluline vaid delta ja gamma. Hetkel kuna ostsid optsiooni mille delta oli 0.77 siis pidasid sa tõenäosust, et aktsiahind kukub alla 140 suuremaks kui 23% - ehk arvasid, et tegelik volatiilsus turu on suurem kui kaubeldav 27%.

Samas reaalselt saavutasid sa selle optsiooniga võimenduse 10,5 korda! See on kaugelt suurem kui mingi muu olemasolevaga instrumendiga. Samuti laenasid enda finantseerimiseks raha intressiga 7% - peab päris hea krediidireiting olema, et turult saada! Nii ei pruugi volatiilsusnägemus olla ainuke põhjus optsioonidega kauplemisel

11. Lingid

CBOE Chicago Board Options Exchange. Optsioonide, indeksite ja futuuride nimekirjad ning tehingud.
CBOT Chicago Board of Trade
Commodity Futures Chart Graafikud, hinnainfo, uudised.
Commodity Futures Trading Comission USA järelvalveasutus. Lehel on ära toodud erinevad alerdid, uudised ja muu avalik info.
iVolatility Optsioonide ajalooline ja kaubeldav volatiilsus. Volatiilsuse arvutamise kalkulaatorid ning muud tööriistad optsioonide analüüsimiseks.
Options Strategies Erinevad optsioonistrateegiad.
SchaeffersResearch.com Turuanalüüsid, kommentaarid, hinnainfo, kauplemistööriistad.