LHV finantsportaal

Investeerimiskool Investeerimisõpik



Investeerimisõpik

Futuurid
Sisukord
  1. Mis on futuur?
  2. Futuuride peamised omadused
  3. Futuuridega kauplemine
  4. Futuurikauplemisega seotud riskid
  5. Futuuride kasutamise põhjused
  6. Kasulikke linke

1. Mis on futuur?

Futuur on pooltevaheline leping, mis kohustab ostma või müüma, varem kokkulepitud alusvara varem kokkulepitud ajal ning varem kokkulepitud kohas kindla hinnaga. Futuuri puhul on tegemist tuletisinstrumendiga, mille hind kujuneb vastavalt alusvara (tooraine, väärtpaber, indeks vms) hinna liikumisele. Futuuri ostja ostab futuuri alusvara ning soetab sellega alusvaras "pika" positsiooni, futuuri müüja müüb futuuri alusvara ning tekitab tehinguga endale "lühikese" positsiooni. Üldjuhul kasutatakse futuure teenimaks lühiajalistelt päevasisestelt turukõikumistelt, kuid on võimalik võtta ka pikemaajalisi positsioone.

Lihtsustatult öeldes on futuuri ostja kohustatud ostma alusvara tulevikus kindlaks määratud hinnaga. Nii kaotused kui ka võidud on selle instrumendi puhul piiramatud. Positsiooni soetamiseks peab futuuri ostjal või müüjal olema kontol piisavalt tagatist. Futuurid hinnatakse päeva lõpul positsioonis vastavalt turuväärtusele ümber ning kontole kantakse päeva jooksul tekkinud kasum, või võetakse kontolt maha päeva jooksul tekkinud kahjum.

Enimlevinud on indeksfutuurid, näiteks Nasdaq 100 liikumist järgiv futuur NQ ning S&P 500 indeksi liikumist järgivad futuurid SP ja ES. Siin on kaubaks indeksi väärtus punktides ehk investor eeldab, et tulevikus on indeks tõusnud loodetud tasemele.

Lisaks indeksfutuuridele on võimalik kaubelda aktsiahindu järgivate futuuridega (single stock futures - SSF). Viimastel aegadel on väga suurt populaarsust kogunud toorainefutuurid. Eriti populaarsed on naftafutuurid (QM), kuid kaubelda saab nii kulla (YG), hõbeda (YS), sealiha (PB), maisi (YC) kui ka nisu (ZW) futuuridega.

2. Futuuride peamised omadused

Futuuri peamisteks omadusteks on lepingu aegumine, finantsvõimendus, futuuri kordaja, päeva lõpus toimuv kasumi ja kahjumi ümberhindamine.

Aegumine
Futuuri peamine omadus on aegumine. See tähendab, et futuurileping kestab mingi kindla ajani ning sellele järgneb kas rahaline (cash settlement) või füüsiline (physical settlement) tasaarveldus. Näiteks LHV vahendusel kaubeldavate futuuride puhul toimub enamasti rahaline tasaarveldus, vaid valuutafutuuride realiseerumisel toimub reaalne vahetustehing.

Õnneks ei pea kartma, et naftarongid koduõuele sõitma hakkavad või LHV klient avastab ennast kohustuse eest tarnida järgmisel kuul rongitäis nisu, sest kõikide toorainefutuuride puhul toimub LHV Traderis rahaline tasaarveldus. Tihti on futuuride lõppemisajaks kvartali viimane kuu, kuid on futuure, millel on lepinguid igasse kuusse.

Finantsvõimendus
Futuuri teine oluline omadus on võime pakkuda finantsvõimendust. Futuuri ostes ei pea ostja maksma mitte kogu lepingu eest (nafta puhul (QM) oleks see 93 dollarit*500 = 46 500 dollarit) ja isegi mitte osaliselt, vaid kliendi kontol peab olema piisav tagatis võimalike kahjumite katmiseks. Tagatis on enamasti 2-10%, üksikutel juhtudel 10-25% futuurilepingu väärtusest. See tähendab, et näiteks naftafutuuri ostes peab kliendi kontol olema hetkel vähemalt 3200 dollarit.

Kui suur täpselt peab olema tagatis, selle määrab ära börs, millel futuuri kaubeldakse. Tagatist võib suurendada ka konkreetne maaklerfirma. Kui turul valitseb närviline olukord ning langused või tõusud on olnud suured, siis on börs tagatismäärasid tõstnud ning 3000dollarilisest tagatisest võib üleöö saada 9000 dollariline tagatisenõue.

Futuuri kordaja
Kolmas futuuri omadus on futuuri kordaja (multiplier). See näitab, kui palju maksab ühepunktine liikumine. (Nafta puhul näiteks hinna muutus 93 dollarilt 94 dollarile.) Naftafutuuri QM kordaja on 500. See tähendab, et kui nafta hind kerkib 1 dollari ehk ühe punkti võrra, siis futuuri väärtus muutub 500 dollari võrra.

Futuur
Sümbol
Kordaja
Alusvara väärtus
Lepingu ligikaudne väärtus (mai 2016)
Futuuri alustamise tagatisnõue (mai 2016)
Dow Jones Industrial Average (CBOT)
INDU
10
13 000
$130 500
$3125
Dow Jones Industrial Average mini (ECBOT)
YM
5
13 000
$65 250
$1563
Nasdaq 100 (GLOBEX)
NDX
100
1995
$199 500
$8125
Nasdaq 100 mini (GLOBEX)
NQ
20
1995
$39 900
$1625
S&P 500 (GLOBEX)
SPX
250
1450
$362 500
$9844
S&P 500 mini (GLOBEX)
ES
50
1450
$72 500
$1969
Nafta (NYMEX)
CL
1000
94
$94 000
$5400
Nafta mini (NYMEX)
QM
500
94
$47 000
$3206
Gold (NYMEX)
GC
100
800
$80 000
$3375
Gold mini (ECBOT)
YG
33.2
800
$26 560
$675

Kahjumi ja kasumi ümberhindamine
Neljas futuuri karakteristik on igapäevane kasumi ja kahjumi ümberhindamine. Kui aktsiate puhul tekib kasum või kahjum alles aktsiapositsiooni sulgemisel, siis futuuri puhul toimuvad kasumi- või kahjumikanded igapäevaselt.

Seega tekib futuurile iga päeva lõpus uus soetushind, mille põhjal arvutatakse järgmise päeva kasum või kahjum. Futuurilepingu avamise esimesel päeval kantakse kliendi kontole kasum või kahjum, mis on tekkinud futuuri algse soetushinna ja päevalõpu hinna vahest.

Näiteks kui klient on ostnud naftafutuuri QM hinnaga 93 dollarit ja järgmisel päeval on futuuri sulgemishinnaks 95 dollarit, siis kantakse kliendi kontole 95-93= 2 dollarit*500 = 1000 dollarit kasumit. Kui ülejärgmisel päeval kukub nafta hind 95 dollarilt 90 dollarile, siis võetakse kliendi kontolt seevastu (95-90=)*500 =2500 dollarit.

Seega tekib futuurile iga päeva lõpus uus soetushind, mille põhjal arvutatakse järgmise päeva kasum või kahjum.

Näide futuuritehingust:
Investor investeeris (pani lepingut sõlmides tagatiseks) nafta tõusu peale 3200 dollarit, ostes naftafutuuri (QM=naftabarreliga) hinnaga 92,5 dollarit.

Esimese päeva lõpetas futuur 93 dollari tasemel.
Kasum: (93-92,5 dollarit)*500 = 250 dollarit
Teisel päeval tõusis futuuri hind 95 dollarini.
Kasum: (95-93 dollarit)*500 = 1000 dollarit
Kolmandal päeval langes naftabarreli ja futuuri hind 90 dollarini.
Kahjum: (90-95 dollarit)*500 = 2500 dollarit
Neljandal päeval müüdi futuur hinnaga 92 dollarit.
Kasum: (92-90 dollarit)*500 = 1000 dollarit
Kokkuvõte: 250+1000-2500+1000 dollarit = 250 dollarit kahjumit

Lihtsustatult oleks võinud tulemuse arvestada ka, korrutades soetus- ja müügihinna vahe naftafutuuri kordajaga (500), kuid peab arvestama, et kasum või kahjum kantakse iga päev kontole ning seda raha on võimalik kasutada. Samuti vähendab kahjum tagatist, mis võib kaasa tuua automaatse positsiooni likvideerimise.

3. Futuuridega kauplemine

Futuure kasutatakse peamiselt kolmel põhjusel - spekulatiivsel eesmärgil, riskide juhtumiseks ning riskide maandamiseks.

Kui kaupleja on kindel mõne alusvara hinna tõusus ning soovib oma nägemusele vastavalt sellele panustada ning võtta finantsvõimendust, siis on tegemist spekulatiivse kauplemisega. Selline tegevus võib endaga kaasa tuua suuri kahjumeid ja ka kasumeid. Lisaks tavapärasele pika või lühikese positsiooni võtmisele võib futuurikaupleja panustada erinevatel kuudel lõppevate futuuride hinnaerinevusele (spreadi kaupleja) või arbitreerida indeksi ja futuuri hinnaerinevusele.
Riskide maandamiseks on futuur väga sobiv instrument, riskide maandaja ostab oma positsiooni katteks vastupidise sisuga futuure, millega ta annab ära võimaliku tulu, kuid piirab sellega samas võimalikku kahjumit. Tavapärane riskide maandamine toimub valuutaturul, näiteks ostes eur/usd kursiliikumist järgivat futuuri kindlustab investor ennast dollari languse vastu, saades dollari languse korral futuuri hinna tõusust kasu.
Riskide juhtimist kasutavad paljud portfellihaldurid ebasoovitavate turuliikumiste mõju vähendamiseks portfellile. Kui turu languse tingimustes ei soovi portfellihaldur vähelikviidseid positsioone sulgeda, siis võib ta panustada turu langusele futuuride kaudu. Riskide juhtimine kätkeb endas suuremaid riske kui riskide maandamine, kuna investor võtab turu osas kindla nägemuse.

4. Futuurikauplemisega seotud riskid

Futuuridega kauplemine ei pruugi sobida igale investorile. Futuuridega kauplemisel on võimalik kaotada väga suuri rahasummasid väga lühikese aja jooksul. Kaotused võivad olla piiramatud ning võivad ületada maakleri juures algselt deponeeritud summasid. Futuurid on väga suure finantsvõimendusega instrumendid, väikese tagatise juures on võimalik soetada väga suuri positsioone. Kui väga kõrge riskitase ei ole Sulle sobilik, siis soovitame futuuridega mitte kaubelda. Tähelepanu tasub pöörata ka futuurikauplemise reeglistikule (näit CBOT rulebook) eriti vigade ja trahvide sektsioonile.

-   Futuuridega kauplemisel võib tekkida kahjum, mis on suurem kui kontol tagatiseks sobivate vahendite summa.

-   Futuurilepingute kehtivusaeg on piiratud ning kasum/kahjum arvestatakse igapäevaselt.

-   Vähelikviidsete futuuride puhul võib tekkida raskusi positsiooni sulgemisel.

-   Viimase kauplemispäeva möödudes võivad tekkida kohustused või täiendavad kulutused.

-   Kauplemise erakorraline peatamine või tehnilised probleemid tehingukorralduste edastamisel.

-   Päevakauplemisega seonduvad riskid.

5. Futuuride kasutamise põhjused

Futuure kasutatakse peamiselt kolmel põhjusel - spekulatiivsel eesmärgil, riskide juhtumiseks ning riskide maandamiseks.

Kui kaupleja on kindel mõne alusvara hinna tõusus ning soovib oma nägemusele vastavalt sellele panustada ning võtta finantsvõimendust, siis on tegemist spekulatiivse kauplemisega. Selline tegevus võib endaga kaasa tuua suuri kahjumeid ja ka kasumeid. Lisaks tavapärasele pika või lühikese positsiooni võtmisele võib futuurikaupleja panustada erinevatel kuudel lõppevate futuuride hinnaerinevusele (spreadi kaupleja) või arbitreerida indeksi ja futuuri hinnaerinevusele.

Riskide maandamiseks on futuur väga sobiv instrument, riskide maandaja ostab oma positsiooni katteks vastupidise sisuga futuure, millega ta annab ära võimaliku tulu, kuid piirab sellega samas võimalikku kahjumit. Tavapärane riskide maandamine toimub valuutaturul, näiteks ostes eur/usd kursiliikumist järgivat futuuri kindlustab investor ennast dollari languse vastu, saades dollari languse korral futuuri hinna tõusust kasu.

Riskide juhtimist kasutavad paljud portfellihaldurid ebasoovitavate turuliikumiste mõju vähendamiseks portfellile. Kui turu languse tingimustes ei soovi portfellihaldur vähelikviidseid positsioone sulgeda, siis võib ta panustada turu langusele futuuride kaudu. Riskide juhtimine kätkeb endas suuremaid riske kui riskide maandamine, kuna investor võtab turu osas kindla nägemuse.

6. Kasulikke linke

Chicago Board of Trade CBOT http://www.cbot.com/
NYSE Euronext https://www.euronext.com/en
New York Mercantile Exchange NYMEX http://www.nymex.com/index.aspx
CRBTRader http://www.crbtrader.com/
Wikipedia Futures http://en.wikipedia.org/wiki/Futures_contract