LHV finantsportaal

Investeerimiskool Investeerimisõpik



Investeerimisõpik

CFD - Contract for Difference
Sisukord
  1. Mis on CFD?
  2. Kauplemine
  3. Kulud
  4. CFD lühikeseks müümine
  5. Tagatis ja võimendus
  6. Riskid

1. Mis on CFD?

CFD, Contract for Difference ehk hinnavaheleping on finantsturgude tuletisinstrument, millega kaks osapoolt – ostja ja müüja – spekuleerivad konkreetse alusvara hinnaliikumise üle, vajaduseta omada alusvara ennast. CFD-dega saab panustada nii alusvara hinna tõusule kui ka langusele. Kuna tegu on hinnavahelepinguga, ei saa klient hääleõigust ega osakuid.

Varaklassid, kus saab CFD-dega  kaubelda:

-  Üksikaktsiad
-  Aktsiaindeksid
-  Toormed
-  Valuutad
-  Võlakirjad (valitsuse võlakirjad)
-  Börsil kaubeldavad fondid

Riigid, kus CFD-dega kauplemine on lubatud: Austraalia, Austria, Kanada, Küpros, Prantsusmaa, Saksamaa, Hong Kong, Iirimaa, Iisrael, Itaalia, Jaapan, Holland, Luksemburg, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Venemaa, Singapur, Lõuna Aafrka Vabariik, Hispaania, Rootsi, Šveits, Türgi, Suurbritannia ja Uus Meremaa.  USAs tänu sealse finantsinspektsiooni (SEC) piirangutele ei ole kauplemine CFD-dega lubatud.

2. Kauplemine

CFD-sid kaubeldakse CFD pakkuja ja üksikkaupleja vahel. CFD lepingud ei ole standardiseeritud ja iga CDF pakkuja võib määratleda oma lepingu tingimused ise, kuid üldjoontes leidub erinevate lepingute vahel palju sarnasusi. CFD hinnaliikumine peegeldab alusvaraks oleva instrumendi hinnaliikumist, kuid nad ei ole üks-ühele kattuvad.

CFD leping algab, kui avatakse CFD pakkujaga konkreetse alusvara suhtes positsioon, millel ei ole otsest kehtivusaega. See tähendab, et leping lõppeb alles siis, kui tehakse avatud positsioonile vastupidine tehing. Lepingu lõpetamisel tasutakse sulle või tasud sina ise hinnavahelepingu ja/või selle alusvara sulgemisväärtuse ja avamisväärtuse vahe. Kui see vahe on positiivne, maksab hinnavahelepingu pakkuja sinule. Kui vahe on negatiivne, pead maksma hinnavahelepingu pakkujale.

3. Kulud

Lisaks võimalikule kasumile ja kahjumile kaasnevad hinnavahelepingutega kauplemisega ka mitmesugused kulud. Kulud on näiteks hinnavahelepingute pakkujate nõutavad vahendustasud. Mõni hinnavahelepingute pakkuja küsib üldist vahendustasu, kuid mõni nõuab vahendustasu iga tehingu (st lepingu avamise ja sulgemise) eest. Hinnavahelepingutega kauplemise kulud võivad olla ka ostu- ja müügihindade vahe, päevased ja üleöö rahastamiskulud, kontohaldustasud ja maksud. Kindlasti peaks kaupleja olema nendest teadlik ja arvestama.

Kuigi CFDl puudub aegumistähtaeg, „veeretakse“ kõik üleöö avatuna hoitavad positsioonid ühest päevast teise. Sisuliselt tähendab see seda, et kõik kasumid ja kahjumid kas kantakse kliendi kontole või võetakse kliendi kontolt koos finantseerimistasudega maha iga kauplemispäeva lõpus, mis toimub antud sektoris üldjuhul kell 22.00 Suurbritannia aja järgi.

CFD leping algab, kui avatakse CFD pakkujaga konkreetse alusvara suhtes positsioon, millel ei ole otsest kehtivusaega. See tähendab, et leping lõppeb alles siis, kui tehakse avatud positsioonile vastupidine tehing. Kaupleja saab positsiooni avamise ja sulgemise hindade erinevusest kas kasumit või kahjumit, olenevalt sellest, kas alusvara hind on liikunud kaupleja positsioonile oodatud või vastupidises suunas. CFD pakkuja võib kaupleja käest võtta erinevaid teenustasusid: ostu- ja müüginoteeringu vahe (spread), komisjonitasu, üleöö hoitava positsiooni tasu ja konto haldustasu.

4. CFD lühikeseks müümine

Lühikeseks müük võimaldab kasu saada CFD hinna langusest. Lühikeseks müümine tähendab seda, et sa müüd CFD ilma, et sa seda üldse omaksid, ootuses, et hind langeb tulevikus. Kui hind langeb ja tahad kasumi välja võtta, ehksiis positsiooni sulgeda, tuleb see tagasi osta. Kui CFD hind aga tõuseb, teenid kahjumit.

5. Tagatis ja võimendus

CFD-sid kaubeldakse läbi võimenduse, mis tähendab, et kaupleja kontrollib väiksema summaga suurema tehinguväärtusega positsiooni. CFD-dega kauplemine võimaldab kasutada kuni 20 kordset võimendust. Võimendusega kauplemisel peab kontol olema kogu aeg teatud minimaalne nõutav tagatis. Nõutav tagatismäär jääb üldjuhul vahemikku 0,5% kuni 30% tehingusummast, olenevalt CFD alusvarast, ja selle kasutamise eeliseks on see, et kaupleja peab kogu lepingu väärtusest reaalselt finantseerima ainult pakkuja nõutavast tagatisest, ülejäänud laenatakse CFD pakkujalt. Võimenduse kasutamine aitab suurendada tehingust saadavat potentsiaalset kasumit, kuid täpselt samamoodi suureneb ka tehingust saadav potentsiaalne kahjum!

Tehingu näide:

PIKK POSITSIOON US CRUDE – OSTA 100 BARRELIT US CRUDE CFDd

Päev 1 – kaupleja usub toornafta hinnatõusu ja tahab US Crude’is võtta pikka positsiooni.

Päev 5 – hind on tõusnud ja kaupleja soovib kasumit võtta.

Kokkuvõttes on kaupleja kasutanud tooraine CFD poolt pakutavat võimendust. Algse positsiooni väärtus oli $5990, kuid kaupleja pidi tagatisena kasutama ainult 5% sellest summast ehk $299,50. Positsiooni sulgudes oli kasum barreli kohta $1,60, mis tähendas 2,7% tõusu nafta hinnas ja klient sai 100 barreli peale kasumit $160.

Alati tasub meeles pidada, et kuigi võimendusega toodete kasutamine võib kaasa tuua arvestatava kasumi, võib positsioonile vastassuunaline liikumine tuua kaasa ka suure kahjumi.

Tehingu näide:

Arvad, et noteeritud aktsia (aktsia A) on alahinnatud ja usud, et selle hind tõuseb. Otsustad osta 1000 aktsia A hinnavahelepingut hinnaga 10 eurot lepingu kohta. Seega on „positsioon”

10 000 eurot (1000 × 10 eurot). Tasuma ei pea kogu summat, ehk 10 000 eurot, tasutav summa sõltub hinnavahelepingu pakkuja nõutavast tagatisest. Kui hinnavahelepingu pakkuja küsib näiteks 5% tagatist, tähendab see, et sinu minimaalne, esialgne makse on 500 eurot

(10 000 eurot × 5%). Tulu, mida esialgselt tehingult saad, sõltub aktsia A kauplemishinnast ajal, mil positsiooni sulged, ehksiis kui  hinnavahelepingu müüd).

6. Riskid

CFD-dega kauplemisel kaasnevad mitmed riskid, mida kaupleja peab arvesse võtma. Suurimad riskid kaasnevad turgudest tulenevate riskidega. Seda ennekõike põhjusel, et CFD-sid kaubeldakse tagatise alusel ja sellega kaasnev positsiooni võimendusefekt suurendab riske koheselt. Tagatisnõuded on CFD puhul üldjuhul väikesed ja seeläbi saab kaupleja kontrollida väiksema rahaga tunduvalt suuremat positsiooni. Riskide hajutamise mõttes võib LHV pank oma äranägemise järgi muuta osadelt või kõigilt klientidelt nõutavaid tagatisi, avatud või uutelt positsioonidelt. LHV Pangal on õigus tagatisnõude mittetäitmise korral likvideerida sinu positsioonid ilma ette teatamata. On oluline ka mõista, et CFD-ga kauplemisel võib kahjum osutuda suuremaks, kui algne kontole tehtud sissemakse.

Täpsemalt CFD-dega kauplemise riskides loe siit:https://www.lhv.ee/images/docs/Description_of_Different_Types_of_Investment_Risks-ET.pdf

Enne investeerimist mõtle hoolikalt järele:

-  Ära kasuta raha, mille kaotamist sa ei saa endale lubada. Võid kaotada esialgsest maksest palju suurema summa

-  Kas sul on põhjalik kogemus volatiilsetel turgudel kauplemisega?

-  Saad aru hinnavahelepingutega kauplemise reeglitest ja kuludest

-  Oskad mõista finantsvõimendusest tulenevat tavapärasest suuremat riski

-  Mõistad, et sinu positsioon võidakse sulgeda, olenemata sellest, kas sa nõustud teenusepakkuja otsusega seda teha

-  Sul on oma portfelliga tegelemiseks piisavalt aega

Täitmisega seotud risk tuleneb asjaolust, et tehingud ei pruugi toimuda kohe – näiteks võib tekkida ajaline viivitus korralduse tegemise hetke ja selle täitmise vahel. Selle aja vältel võib turg olla liikunud juba sinu vastu. Teiste sõnadega tähendab see seda, et korraldust ei täideta sinu eeldatud hinnaga. Mõni hinnavahelepingute pakkuja võimaldab sul teha tehinguid isegi siis, kui turg on suletud. Tea, et selliste tehingute hinnad võivad märgatavalt erineda alusvara sulgemishinnast. Sageli võib hinnavahe olla suurem kui avatud turu korral.

Vastaspoole risk võib esineda siis, kui hinnavahelepingu pakkujal (st sinu vastaspoolel) esineb makseviivitusi ja ta jätab oma lepingulised kohustused täitmata. Kui sinu vahendid ei ole hinnavahelepingu pakkuja vahenditest nõuetekohaselt eraldatud, on sul oht võlgnetavaid summasid mitte tagasi saada.