Maailm pärast naftat
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Milline näeb meie tsivilisatsioon välja pärast nafta lõppemist, juhtugu see siis 30 või 300 aasta pärast? Hakkasin mõtlema, kas varem on inimkond elanud üle sellist olukorda, et mingi üldlevinud laialdaselt kasutatav ressurss, millele on rajatud kogu majandus, on otsa lõppenud. Ja suutsin meenutada ainult ühe sellise ressursilõpu juhtumi: orjatööjõud. Orjatööjõust loobumine oli väga vaevaline, kestis sajandeid või isegi aastatuhandeid ning selle käigus muutus vähemalt Läänemaine tsivilisatsioon tundmatuseni.
Milliseks kujunevad naftast võõrutamise piinad? Ja milline on sellest sündiv uus hea maailm? -
Orjus lõpetati valdavalt administratiivsete meetmetega. Nafta lihtsalt asendub aeglaselt teiste kütustega, sedamööda kuidas tema hind tõuseb ja alternatiivid odavamaks muutuvad.
-
Mitte midagi ei muutu maailmas :D
-
Nafta ei lõppe otsa nagu näiteks pooleliitrine pudel kokakoolat. Et ühel hetkel lihtsalt enam pole ja kõik. Tõenäoliselt ei lõppe nafta ka 1000 aasta jooksul otsa. Odav nafta aga saab otsa, võibolla on juba saanud. Kallineb, kuni mingi hetk saabub kriitiline piir, mil isikliku auto pidamine muutub märkimisväärsele osale inimestest liiga kalliks. Kallineb veel, siis sõidavad diisli peal ainult rikkad inimesed. Selle aja peale toimub kindlasti mingi tehnoloogiline hüpe, mis tähendab, et naftat asendab mingi muu vedelkütus (vedeldatud süsi, maagaas, lehmapeer, etanool, midagi muud) või leitakse mingi muu energiaallikas, millega transporti korraldada. Samuti leitakse viis, kuidas kütta ja elektrit toota millestki muust. Siis toodetakse naftast ainult tarbekeemiat ja plasti. Siis minnakse ka plastide tootmisel üle bioloogilisel toormel põhinevale tehnoloogiale (mida juba muuseas tehakse, lihtsalt et veel on räigelt kallis) ja ongi kööga. 150 aasta pärast leiab nafta kasutust ainult Venemaa keisri poja antiikses Lamborghini Murcielagos, kes sellega mööda vene kuurortlinnade Marseille ja Pireuse tänavaid mõõdab, sellal kui prantslased, kreeklased, sakslased, eestlased ja leedukad oma vesiniku- või päikeseenergial töötavates trollides venekeelsetelt siltidelt järgmise peatuse nime loevad.
Problem solved. Jook ei saa kunagi otsa, lihtsalt iga lonksu võtmiseks tuleb järjest rohkem vaeva näha ja jõudu kulutada. Mingil hetkel muutub lihtsamaks uut pudelit otsima minna, kui vana pudelit higistades kangutada.
PS Iseenesest on kõik tore, kuna turujõud muudavad alternatiivsed kütused rentaabliteks ja mingit maailmalõppu selle nurga alt kindlasti tulemas ei ole. Nagu ka orjandusliku korra lõpp. Problemaatiline selle juures on pigem see, et selle protsessi raames mängitakse globaalsed jõujooned põhjalikult ümber - ja meie oleme need, kes pigem kaotavad kui võidavad. Nii nagu orjandusliku korra lõpp tähendas, et võim nihkus orjapidajalt -> töösturile, kapitalistile (NB! Tegu siiski ühiskonnasisese protsessiga), nii nihkub maailma majanduse raskuskese selle protsessi käigus arenenud tööstusriikidelt (enegia netotarbijad) loodusvaradega riikidele (energia netotootjad). See on selle protsessi juures ettearvamatum ja ohtlikum, mitte see, et pumba juures 4 EUR liitrist maksma hakkama peab. -
Naftavarudel on ka veel üks tahk. Peale kasutuselolevate varude, on maailmas veel niiöelda ebastandardseid varusid, mida ei ole suvatsetud odava nafta ajastul kasutusele võtta. Vajab teistsugust tehnoloogilist baasi, kuid nüüd, on asjal ilmselt juba rohkem jumet ning mida kallimaks nafta läheb, seda aktiivsemalt hakatakse sel suunal tegutsema. Üheks näiteks on Kanada naftaliivad, kuid ka nn. heavy crude nafta.
Väidetavalt on näiteks Venetsueelas (grin) kasutamata ning dokumenteerimata heavy crude varusid samapalju kui praegu tõestatud kerge nafta varusid terves maailmas kokku. Lihtsalt 20 dollarilise barrelihinnaga, ei tasunud tegelemine ära.
Need reservid ostavad lisaaega, kuid suffiksi stsenaariumist paraku ei päästa (no ehk ainult nende trollipeatuste osas). Tahaks lihtsalt väga loota, et enne 4 EUR-ist kütusehinda, kasutame me juba hoopis teist energiaallikat (mis ilmselt ei ole enam fossiilne). -
Hmm aga mingi Low-Quality tööjõud ajab ratast ringi 25eek tunnis ja laeb genekat :D
-
Tehnoloogiad, mis asendaks tavalist sisepõlemismootorit on juba ammu olemas.
Nende tarvituselevõtt on aga väga kallis, selle saab kinni maksta ainult tarbija. Mõistagi pole tarbija võimeline investeerima, seda peab ikka tootja tegema... ja nii nad koguvadki nüüd raha, et ette valmistada uut tüüpi tehnoloogiate turule toomist samaaegselt nende nn tankimis- ja hooldusvõrgustikuga.
Ja ei maksa see nn kütus iialgi 4 EUR-i või siis kulub teda 4 korda vähem.
Ja kotti saavad need regioonid-riigid, kus naftadollarid kaovad populistlikusse paska ja sõjamasinatesse. -
See, mis esmapilgul tundub meile suure miinusena või hiljem tohutuks plussiks osutuda. Nt mina näen seda, et Eestis maavarad puuduvad suure võimalusena kuna me oleme sunnitud siis oma ajusid efektiivsemalt kasutama - ja see maksab meile varem või hiljem kätte (positiivses mõttes). Kõigile nendele riikidele, kus maavarasid ei ole. Teame ju kõik, et kapitalistlikus süsteemis teenivad ajude omanikud ebaproportsionaalselt palju pappi. Parafraseerides riq-i, saagem suurepäraseks, ajudelt.
Suffiks, kui paljud naftatootjad ja toorainete ettevõtted maailmas üldse kuuluvad kohalikele inimestele (või riigile)? Kas pole nii, et tegu on hoopis rahvusvaheliste korporatsioonidega, kes tegutsevad maavarade kaevandamisega vaestes riikides. St, suur osa kasumist peaks jõudma hoopis ringiga rikaste riikide taskusse. Kui ei jõua, siis hakkab jõudma - sõjalise jõu abil loomulikult (Ameerika tegevus Iraagis). -
to: martk
Jah, aga see suhe muutub pidevalt lääne naftagigantide kahjuks. Tõenäoliselt võib selle protsessi alguseks pidada Saudi Aramco riigistaist, millest alates on oil majorid pidanud aina rohkem rabelema, investeerima ja järele andma. Näiteks Venemaa - ei ole enam nii, et lääne firmad tulevad, laovad väikse papi letti ja teevad mis tahavad. Letti tuleb laduda hoopis suur papp, tuleb toetada õigeid jõude ja rääkida õiget juttu ning isegi siis saavutatakse paremal juhul junior partneri staatus. Praegu toimub maailmas ikkagi selge wealth transfer. Enne olid rikkad ainult Euroopa, Jaapan ja Põhja-Ameerika. Nüüd nende suhteline rikkus selgelt väheneb araabiamaade, Kesk-Aasia ja Venemaa kui ressursi omanike ja Hiina, India, Lõuna-Korea, Malaisia ning Filipiinide kui uute lisaväärtuse loojate kahjuks. Sellel aga võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi. Võimalik positiivne tulem on see, et perifeerias või muuseumis (ehk Euroopas) ei viitsi keegi sõdida,kuna pole mõtet. Ehk siis konfliktitsoonid kanduvad sinna, kus on rohkem võita ja kaotada - nagu Lähis-Idas juba toimub või nagu Kaug-Idas ja Ida-Aasias varem või hiljem juhtub. Negatiivne on see, et me ei tea, mida rikas Venemaa või Hiina ning pan-arabismi edukal manifesteerumisel ka suur Kalifaat tegema hakkab. -
*riigistaist = riigistamist
*nende suhteline rikkus ikka väheneb teiste kasuks, mitte kahjuks.
to: WBF
Naftaliivad, gaasi vedeldamine, sõnnik, biomass, etanool, tuule-energia - see on kõik osa sellest protsessist. Lugesin kuskilt (no tõesti ei mäleta), et kui praegu on ühe energiaühikuga võimalik toota (pumpamine, rafineerimine, transport jms) 5-6 ühikut (täpselt ei mäleta, ilmselt oleneb ka millest ja kus, aga suurusjärkude erinevused on olulised), siis nendest va liivadest näiteks tuleb praeguse tehnoloogilise taseme juures iga ühiku kohta vaid 1,5-2. Ehk siis jällegi - praegu selgelt liiga kallis, nafta kallinemisel muutub mõeldavaks alternatiiviks ning ilmselt laialdase rakendamise korral ka tootmise tehnoloogia odavneb. Nii et see kõik on vinks-vonks, aga nende võidukäik eeldab tänasest ikkagi oluliselt kallimat naftat. Market forces. -
Ei maksa unustada, et naftat ei kasutata mitte ainult kütusena. (nt. keemiatööstus, materjalitööstus)
-
Tehke mulle üks asi selgeks. Kui nafta hind tõuseb, siis naftakompaniide aktsiad tõusevad. Järelikult ei kasva mitte tootmiskulud, vaid naftakompaniid suruvad lihtsalt omahinnale rohkem ota ja teenivad suuremat kasumit. Seda ka siis, kui nt orkaanid neid natuke räsivad. Kas ma eksin või ongi nii?
-
Operating Expenses
Three Months Ended Six Months Ended
------------------------------------------------------------------------
($ Millions, except per BOE) Jun 30, Mar 31, Jun 30, Jun 30, Jun 30,
2006 2006 2005 2006 2005
------------------------------------------------------------------------
Operating expense 31.2 32.7 28.1 63.9 52.5
Per BOE 9.16 9.54 7.63 9.35 7.16
------------------------------------------------------------------------
Kütuse omahind ei ole viimase aastaga märkimisväärselt tõusnud. Ülal väljavõte ühe etevõtte aruandest. näha, et viimases kvartalis on kulutused 1 barreli kätte saamiseks langenud. -
Kusjuures, naftakompanii hind võib järsult langeda kui leitakse mingi stabiilne ja ohutu alternatiiv. sel põhjusel, ja teiseks, kuna nende alternatiivsete ettevõtete aktsiad tõusevad kindlasti kiiremini, ei tasu naftakompaniisid osta vaid leida need alternatiivsed üles ja osta neid. senini, omahinnale panevad ikka otsa jah - turunõudlus määrab hinna. osaliselt vblla kallineb nafta tootmine (see heavy crude, millest ma muidu esimest korda kuulen) kuid kindlasti vähem kui nõudlusest tingitud hinnatõus, ma arvan.
-
Antud väga huvitava teema (nafta kallinemise/kättesaamatuse) jaoks, on loodud tervet organisatsiooni: www.peakoil.net
Kiire ülevaade maailma naftaküsimustest on saadav järgmises hea presentatsioonis: http://www.peakoil.net/iwood2005/Aleklett_Pisa_ASPO_2006.pdf -
Nafta kättesaamise kulu ei olegi oluline. Kui ma saan 10 USD-iga nafta kätte, siis miks ma peaks selle 12-ga ära andma, kui ma näiteks tean, et teistel tekib alternatiiv 100 tasemelt ja mul ei olegi seda naftat enam eriti palju. Oluline on ressursi defitsiitsus.
Kui Sul on näiteks kõrbes 3 liitrit vett ja järgmise veevõtukohani on 7 päeva, kas siis esimese januga jood kõik ära. Ei joo, sest Sinu jaoks kasvab iga veepiisa väärtus ajas. Mis siis, et soetusmaksumus oli sellel 3 liitril üks ja sama (ehk siis võtsid tasuta kaasa).
Ja ma olen nõus Suffiksiga, et sellist olukorda ei teki, kus nafta otsa saab. Lihtsalt võib juhtuda, et liikumiseks suudavad seda endale võimaldada näiteks ainult 50 milj inimest. Ülejäänud suudavad nüüd iga-aastase pikema lennureisi asemel võimaldada endale sellist reisi kord 10 aasta jooksul. Ja mulle meeldis kogemus Egiptusest (no sellest tõelisest Egiptusest, mitte turismipiirkondadest). Parajasti oli suhkruroo koristamise periood ja hoolimata sellest, et bensiini hind oli 2 EEK/liiter (riigi poolt subsideeritud), siis 80%-ile maaelanikkonnast tundus see olevat liiast. Peamine transpordivahend oli eesel.
Ma usun, et täna elab ca 40% maailma elanikkonnast kogu oma elu 100km piires (ainuüksi 15% on permanentselt näljas). Kui nafta kallineb, siis lihtsalt selliste sunnismaiste inimeste hulk aina kasvab. Ja naftat kulubki vähem. Mida suurem on suhteline hinnatõus, seda vähem liitreid naftat tarbitakse. Kogemata läksid vahepeal arengud nii, et ka varasemast suurem hulk hiinlasi hakkasid liikumiseks ja tootmiseks naftat ja metalle tarbima. Ei tea, kumb näiteks Ida-Euroopa ja Aasia konkurentsis 10-20 aasta pärast naftat suudab igapäevase transpordi jaoks tarbida. 50/50. -
Küs on ka selles, et kui palju tarbijaid allesjäänud toormetele saab olema/sündima. Mingi hetk peaks juhtuma Hiina, India ja teiste tiigritega kes on praeguse nõudluse mootoriks sama mis kõikide seniste arenenud tööstusriikidega - negatiivne iive, aga millal??? Tõenäoliselt on kaevud ja urud enne seda juba suht kuival ning hinnad laes ja nafta asemel domineerib miskit muud. Iseküsimus kas Maalt või mujalt? Enne seda tuleb tõenäoliselt veel üks maavaradega õnnistatud kamar seal lõunapoolusel ära jaotada ja ekspluateerida.
-
tokyos veedab tyyp keskmiselt 2-4h päevas transpordivahendi sees.. see teeb 10-20h nädalas.. ma ise pole ammu khm kontoris kuskil töötanud.. ka tallina transaprobleemid pole looduslik paratamatus vaid inimeste valik.. transaprobleemi lahendaks yyrikorterite eelistatus kindlale elukohale.. ja kv hinna langus (taas). seega naftat aitab kokku hoida m6tlemise muutus - oioi kuipaljudel aladel peale transpordi..
-
Varsti selgub, et ohjeldamatu reisimine ja kaupade lohistamine üle ilma tuleb igaveseks ära lõpetada. See tegevus tekkis ainult tänu odavale naftale ja pole sugugi kindel, kas kunagi leitakse odavam või sama kallis kütus. Inimestel pole praktilist vajadust kaugelt tööl käia, pole vaja iga aasta lõunasse lennata, see ei kuulu inimõiguste alla. Samuti ei pea neid toiduaineid, mida siin saab kasvatada, tuhandete kilomeetrite tagant sisse tooma. Parem kasvatame kohapeal - säästab tervist ja annab kohalikele tööd.
Teine ebaefektiivsuse näide on linna servas asuvad kaubanduskeskused - poes käimine võtab kauem aega ja kulutab kütust. Ise käin kesklinna poes, mis asub 150 meetri kaugusel. Ok, hinnad on kallimad, kuid kõik eluks vajalik on olemas ja aega kulub äärmiselt vähe. Transporti pole ka vaja.
Samuti nagu riq valisin (!) endale koduse töö. Arvutasin välja, et tööl käimiseks kuluks 10 aasta jooksul ca 2000 tundi, mis läheb ummikus istudes lihtsalt korstnasse ja rikub närve ka. Aja raiskamine=raha põletamine. Elu=aeg, aja raiskamine=elu raiskamine. -
Maailm saab elada juba tänagi ilma naftata! Teisest küljest kui täna kuulutataks avalikult nafta lõppemisest tõuseks hinnad lakke nii börsil, kui eluspüsimiseks. Maailmal tuleks võtta kätte kohe oma tagavara plaanid selleks nagu veeenergia, tuul, vesinikuenergia jne. Kusjuures sellist asja nagu nafta lõppemise tähtaega ei avalikusta suurfirmad enne, kui on käes viimased bensiini barrelid nafta saadustest, sest suurfirmadele oleks enne teavitamine kahjulik ja lubaks väike firmadel saada turg endale, kaasaarvatud loodusliku kütteviisi pooldajad tuleksid välja oma leitiste ja saavutustega. Näiteks: Eestis olevast kiviõlist saab vägagi hästi toota bensiini mis võistleks oma odavusega kodumiselturul ja maailmaturul nafta bensiiniga peaaegu võrtselt juba praegugi aga suured nafta kompaniid purustaksid sellise toodangu majanduslikult ja tõstaksid tootmise hinna oma alkse nafta varu abil ülesse ( suurriikide poliitika on samuti mängus). Või Inglismaal olevad vesiniku abil sõitvad bussid- neid on vähe. Tootmise taga on suur poliitika mis loogiliselt vaikselt teeb tootmise kalliks.
Lahenduseks praegustele naftamagnaatidele oleks päikeseenergia:
Nimelt nanotehnoloogiafirmad saaksid keskeduda näiteks traatide tootmisele mis paigaldatakse maasisse ülemaailma nagu ühtne elektrivõrk- kõik elektri juhtmed aga ühenduvad ühtekohta nano päiksesepaneelidele, päikesepaneelid asetatakse kõikidele hoonetele. Näide elektri tarbimisest: Nanofirmad toodavad vajalikud osad päikese kandmiseks inimesteni, selleks paigaldatakse kolm eraldi olevat keskset võrku. Ameerika Ühenduses Aasiaga, Aasia Ühenduses Euroopaga ja Austraaliaga, Austraalia Usa ja Aasia`s olevate paneeli võrkudega, ühendus oleks tingitud nii ööst kui päevast samuti ekvaatorist ja selle lähedusest. Nii, et eraldi energia impeerjum võib areneda sellisest ideest välja samuti peale naftat või juba praeguki mis aga oleks praeguste võimaluste juutes ilmatu suur koormus majanduses. ( Jutt on minu arvamus samuti ka elektrivõrguidee on minu endi looming mis on alguse saanud National Geographic`us olevast nanotehnologia võimalustest maailmas, nii praegu kui ka tulevikus). -
Nafta hind mõjutab väikese viivitusega praktiliselt kõikide toodete hinda. Näiteks iga lauaarvuti tootmiseks kulub mõningate analüütikute arvates 10 korda arvuti kaalu jagu naftat. Seega odava (4000 EEK), 10 kg arvuti hind peaks praeguste energiahindade puhul sisaldama energiakulu umbes 1000 - 1500 EEK eest. Oleks asjatu loota, et tootjad jätavad hinnad samaks, kui kulud toorainetele suurenevad. Teatud piirist ülespoole põhjustab naftahinna kiire kasv lihtsalt hüperinflatsiooni. Seega vaesed jäävad vaesemaks (aafrika jääb oma $100 arvutitest ilma), suurem osa India, Hiina ja ka Venemaa elanikest ei suuda endale isikliku sõiduki tarbeks bensiini osta jne. Teatud piirist muutub tasuvaks alternatiivenergiate kasutamine - autodele näiteks biodiisel, elektri tootmiseks päikese-, hüdro- ja tuumaenergia. Aga need energialiigid ei ole enam nii kontsentreeritud. Praeguse energiavajaduse rahuldamiseks tuleks Aafrika suurune territoorium eraldada ainult biodiisli tootmiseks. Seega võib eeldada, et juba praegu on planeet ülerahvastatud. Kui arengumaad ei ole valmis (või võimelised) oma rahvaarvu vabatahtlikult piirama (Hiina eeskujul), teeb selle töö ära ilmselt loodus, näiteks mõne suurema epideemia vahendusel, või peavad arenenumad tööstusriigid metsistunud ja üle piiride tungivad barbarid lihtsalt tugevama õigusega likvideerima (Iisrael treenib juba praegu hoolega selle jaoks). Kõige drastilisem on asi ilmselt praeguste nafta eksportijate jaoks. Kõigepealt on enamus neist diktatuuri kalduvustega, seega madala tootlikkusega. Venemaa kulutab suure osa oma varadest ära sisemiseks võimuvõitluseks ja ümberjaotamiseks erinevate "jõukude" vahel(Jukose näide), Iraan jälle ususõjaks islami levitamisel. Praegu on nende riikide SKP vist kuskil $7000-$10000 inimese kohta, peale nafta ja maagaasi otsa lõppemist või muutumist alternatiivenergiast kallimaks (olenevalt kumb sündmus toimub varem), pole neid paariariike enam kellelegi vaja, nende SKP langeb ilmselt kordades ja arenenud tööstusriigid hakkavad neid kohtlema nii, nagu praegu koheldakse Aafrika diktatuure.
Kokkuvõtlikult, erinevalt Suffiksist arvan mina, et olude halvenedes ei kannata mitte niivõrd arenenud tööstusriigid, vaid nõrgemad (halvemini kohastunud) diktatuurid ja maavaradest elatuvad riigid, eriti sellised, kus usk omab suurt mõjuvõimu ja kohanemine uute oludega seetõttu tunduvalt vaevalisem. -
Päris paljud suurriigid oleksid vägagi huvitatud odavast alternatiivist naftale ja tegelikult juba ammu ka tegutsevad selles suunas: üheks näiteks on maksusoodustused biodiislile ja hübriidautodele. USA, praktiliselt kogu Euroopa, Hiina - need kõik oleksid üliõnnelikud kui ei peaks naftariikidest sõltuma. Nii et jutt sellest kuda suurriikide poliitika ei lase naftasõltuvust lõpetada on küll jama.
-
Mis tähendab, "saab elada ka naftata"? No ikka saab. See ju on alles viimase 150 aasta teema. Sinnani inimesed ka elasid. Aga fakt on see, et siiani on koguseliselt tarbimine järjest kasvanud ja ma olen nõus Darwinxiga, et nafta ei tähenda ainult energiat transpordi jaoks ja kütmiseks, vaid on sisendiks plastikute (kilekottidest-PET-toodetest kuni auto interjööridetailide ja telefoni numbriklahvideni), kemikaalide/väetiste, sünteetiline kummi, asfalti jne tootmisel. Inimene igatahes ostab neid tooteid. Igaüks võib küll öelda, et ma panen asfalti maha nii harva, aga kaudselt tarbib inimene naftast tooteid igal sammul.
Päikeseenergia jutt mind näiteks üldse ei veennud. Ma arvan, et selleks ajaks on ammu inimeste elu 10 korda pea peale pööratud, kui selline stsenaarium käivitub. Ja inimeste elu kvaliteet on nende ümberkorralduste käigus kõvasti langenud. Tunnistagem ausalt, et tänane viis 500km ulatuses bensiini ja auto abil liikuda on ikka väga mugav. Kui kuskil hakkab tekkima alternatiiv kütuse näol, siis n-ö tankimine on seotud ebamugavustega veel kaua. Ma lennukitööstustest ei hakka rääkimagi. Seal peaksid mingid protessid toimuma 10-20 aastat enne kui mingi mõistlik alternatiiv tekkida saaks. -
alternatiivsete energiakandjate penetratsioon (milline kena sõna :-) sõltub suuresti ka vajaliku infrastruktuuri keerukusest. kui ma saaks oma auto "kütusepaagi" täita nii, et ostan kohalikust r-kioskist mingi AAA-patarei suuruses pulga ja torkan selle armatuurlauda, et järgmised 10000 km läbida on kasutuselevõtt ilmselt oluliselt kiirem ja odavam kui tont teab mis võrgustike/torustike/jaamade keti väljaehitamine üle kogu planeedi.
kütuseelemendid geelina oleks selles suhtes lootustandev mu meelest. -
Naftale alternatiivi pakkuvate kütuseliikide kasutuselevõtul on oluline nende tootmiseks kulutatav energia hulk (ehk lõppkokkuvõttes raha). See tootmiseks vajalik energiahulk peab olema ikka selgelt madalam, kui sama kütuse põletamisel saadav energia, siis on asjal mõte! -
Jajah, naljaga pooleks, näiteks Eestis võib vist tuuleenergiaga müügiga kasumis olla, kui paned muu energia toel "rohelist energiat" tootva tuuliku pöörlema. Kui tuult ei ole, paned masina muu energia abil tööle. Kuna toodad "rohelist energiat", siis makstakse topelthinda.
Keegi biodiisli skeptik väitis, et biodiisli tootmisega on sama lugu. Et muud energiat kulub rohkem kui kogu selle kammi tulemusena tekib. Aga ta tegi muidugi selle vea, et luges õliviljade tootmiseks vajaliku kütuse ka sinna sisse. Aga eks ta nüri on, et kui lõpuks traktor põllul hakkab selle kütusega sõitma, siis valdav osa toodangust läheb jälle selle traktori toitmiseks.
See on nagu omaaegne anekdoot seoses auto kasulikkusest nõukogudeaegses Eestis, et hommikul panin Põlvasse, sain autole uue karburaatori, pärastlõunal Haapsalust sumbuti ja Narvast väntvõlli. Õhtul Tallinnasse remonditöökotta. No oleks seda kõike ilma autota jõudnud. -
Ei maksa ära unustada põlevkivi, millest õli ja tuhast ehitusmaterjalide tootmise kogemuse müük peaks olema Eesti suur võimalus.
http://www.worldenergy.org/wec-geis/publications/reports/ser/shale/shale.asp
väidab selle uuritud varude suuruseks 3 400 000 Mtonni, millest väljatulekuga 60 kg/tonn (eestis praegu 167 kg/tonn) saab toota õli 200 000 Mtonni.
Hetkel aastane tarbimine 73 Mbarrelit päevas ehk 4440 Mtonni aastas. Peaks jätkuma vähemalt 45 aastaks kogu maailmale.
Probleemiks suur veekulu tootmisel ja suur jäätmete hulk.
Paraku praktiliselt kogu tõestatud varu asub USAs. -
Kui biodiisli tootmine energeetilise miinuse väide on täielik jama. Positiivse energiabilansita poleks saanud inimkond 8000 aastat tagasi põllumajandusega tegelema hakatagi.
Peale õli enda tootmiseks kuluva energia on oluline energeetiline kulu veel ainult kasutatava NaOH soolast elektrolüüsimiseks kuluv elektrienergia.
Rapsi/sojapõllul töötava traktori paaki võib rahulikult valada sedasama pressitud õli ilma mingi töötlemiseta. Vaja on ainult õli eelsoojendust. -
Mis moel see positiivne/negatiivne energiabilanss biodiisli tootmisel 8000 aasta taguse põllumajandusliku tegevusega seotud on?
-
No see õli otse traktorisse valamine ei olegi see oluline asi.
Ma saan aru, et traktoriga sõitmisel on oma meelelahutuslik väärtusel, nagu sellel mehel, kes omal ajal autojuppe mööda Eestit taga ajas, aga mind huvitab, et kui see paak täis valatakse ja kogu põllumajanduslik hooaeg külvist-koristamiseni läbi saab ja ka õli pressitud, siis kui palju seda toodetud energeetilist materjali üle jääb. Seda muidugi eeldusel, et muid kütuseid üldse ei kasutata. Ma ei teagi, kas pressi on ka võimalik biodiisliga toita.
Võib-olla see 8000 aasta tagune põllumajandus oligi selgitus, aga ma ei saanud aru. 8000 aastat tagasi oli inimene nõus hommikust õhtuni toidu nimel vaeva nägema. Kui see peaks tänapäeval juhtuma, siis see oleks küll suur tagasilöök. -
Keegi on öelnud: "Kiviaeg ei lõppenud sellepärast, et kivi sai otsa" Nii ka naftaajaga.
-
See link on mingis LHV foorumis juba avaldatud, aga kuna läheb antud teemaga hästi kokku, toon uuesti ära:
http://www.lifeaftertheoilcrash.net/
Antud allikas väidab, et biodiisli kasutegur on 3:1 (annab välja 3x rohkem energiat, kui tootmiseks kulub). Biodiisliga jääb muidugi endiselt keskkonna saastamise probleem ja kasvuhoone efekt - seega oleks kena, kui tarbijate arv väheneks, see toimub aga eelkõige arengumaade, mitte arenenud tööstusriikide arvelt. Ja oma eelmises kommentaaris ei pidanud silmas mitte ainult neid materjale, mille tootmiseks on naftat vaja, vaid seda, et praktiliselt iga asja tootmiseks on kaasajal vaja energiat. Isegi kui me hakkame ehitama "loodussõbralikku" puitmaja, kulub bensiini sae jaoks, diislit traktorile, mis veab palgid metsast välja, samuti veokile, mis veab palgid saekaatrisse, saekaatri tööks vajalik elektrienergia jne. Iga toote valmistamiseks kulunud energiat saab väljendada ka naftasse taandatuna. Üleval viidatud artikli järgi kulub tavalise sõiduauto valmistamiseks ligikaudu kaks korda auto massist suurem kogus fossiilseid kütuseid. Lauaarvuti jaoks 10x rohkem ja igasugustes elektroonikaseadmetes kasutatavate mikroskeemide tootmiseks lausa 630x nende massist suurem kogus fossiilseid kütuseid. Seega nafta eksportijatel tuleb oma imporditava kauba eest samuti hakata rohkem maksma, kui tõstavad nafta hinda.
Kindlasti leitakse tulevikus paremaid alternatiive, kuid kiirkorras on biodiisel ilmselt parim, kuna seda saab kasutada kaasaegsetes diiselmoootorites, tankida olemasolevate tanklate vahendusel ja mis peamine - hind tuleb ainult 1,5x kõrgem, kui praegusel fossiilsel diislil. Lisaks, kui inimesele sissesöötmiseks ei sobi igasugune roheline mass, siis spetsiaalselt mootorikütuseks kasvatatavate taimede puhul sobivad nii geenmutatsioonid kui ka superväetised. Praegusest veel 1,5x kõrgem diisli hind poleks ilmselt arenenud tööstusriikidele oluliseks probleemiks, teoreetiliselt oleks kohe võimalik biodiislile üle minna, kuluks ainult veidi aega, et suuremahuline tootmine käima saada. Hiina suudaks ehk ka jalule jääda, tootes ise vajaliku koguse kütust, Venemaale ja araabia riikidele tõmbaks selline samm ilmselt aga vee peale. Seega, ega ka nafta hinda pole enam palju võimalik tõsta. -
Tänase Äripäeva artikli kohaselt ei kannata Vene majandus pikka aega üle 9 EEGU suurust kütusehinda välja. Seega venelased ise on huvitatud, et energihinnad odavamaks läheksid, sest mine neid lääneriike tea, aretavad tõesti midagi uut välja ja siis on venkudel vesi ahjus :)
-
Autosõidu koha pealt võiks mainida seda ,et Metros,Londoni tasuta ajaleht,ilmus see aasta artikkel. Selles väideti, et sakslastel läheb 2009 seeriatootmisse auto, mis 1 liitri kütusega sõidab 70 kilomeetrit ja tehae väljalaskehind on 171000 eesti krooni.
Nii, et Tallinn-Pärnu edasi-tagasi 60 krooni kütusekulu. Londonis on väga hea kui tunniga tööle jõuad.
Sellest tulenevalt arvan,et Tallinnast normaalsel kaugusel olevad, normaalse infrastruktuuriga asulate populaarsus võiks tõusta. -
Ega auto marki, tootjat ei oska öelda? Loeks vähe rohkem sellise masina kohta.
-
Põlevkivi kohta: Paraku praktiliselt kogu tõestatud varu asub USAs.
Pole päris nõus. Hiina, Kasahstan, Jordaania - need on esimesed kohad, mis meelde tulevad ainult seetõttu, et seal eesti mehed asja teevad ja põlevkivist ka muud saab, kui purustatuna ahju ajada.
Samas - olen kuulnud väidet (praktikas kontrollimata), et USA-s on välja antud 2500 patenti põlevkivitemaatikal - ja mitte ükski neist pole senini praktikas rakendust leidnud. Isegi kui tegu on oluliselt ülespuhutud näitega, viitab see, et alternatiivide vastu tuntakse huvi igal pool. -
Biodiisli põletamise puhul eralduvat CO2-te ei loeta minu teada reostamiseks, sest uus raps seob kasvamisel täpselt sama koguse CO2-te mis eraldub põlemisel. Kas keegi on muidu ära arvutanud, kui palju läheks vaja põllupinda, et rapsist toodetud kütusega kogu maailma varustada? Ma kaldun arvama, et maailmas ei ole praegu piisavalt vaba rapsi kasvatamiseks sobivat maad.
-
Meditsiini areng ja keskmine suremus annab alust oletada, et ükski tänastest foorumlastest seda (maailma pärast naftat ) oma ihusilmaga ei näe. Sorry.
Loodetavasti ei ole järgmise nädala teravaimaks teemaks ... päike kustus, mis edasi :)
Kui kogu see ajumaht hakkaks arvama/analüüsima, mis juhtub järgmisel päeval/kuul/aastal kusagil firmades/sektorites, oleks igati tervitatav. -
Meil on vägagi reaalne võimalus näha ära maailm pärast naftat. Nagu keegi Microsoftist või Microsofti kohta ütles, et nad ülehindavad muutuste kiirust 2 aasta perspektiivis ja ülehindavad 10 aasta perspektiivis. Nii et 40 aasta pärast võib juba mõndagi huvitavat juhtunud olla. Kas just vedelkütuse aeg otsas on, on iseasi, aga nafta kui peamise energiaallika roll on kindlasti vähenenud, võibolla lausa marginaalseks.
-
crap, alahindavad 10 aasta perspektiivis ikka.
-
Ma EI jõua ära oodata, mil nafta ükskord otsa saab! Mida te põete üldse mis siis saab. Teie suuri maastureid teie suurte tagumikkude all hakkavad siis hoopis uus energia liigutama. Kui inimkond on mudas, siis küll ta ise oma mõistusega sealt välja end kaevab...
palvetagem
aamen -
Võib-olla pole nafta peamine, kuid seda aeglasemalt see otsa saab ju?
Arvatavasti on ka 10 või siis 40 aasta pärast inimesi, kes võtavad oma fotokast filmirulli, istuvad masinasse, mis liigub edasi pealkirjas toodud energia jõul, astuvad sisse antiiki ning ilmutavadki oma pildid. Küll kallimalt, küll massidele mõistetamatul viisil, kuid neil on see võimalus siiski.
Börsipäev 04/08
Mis edasi? -
Jah, aga see ei ole enam nafta ajastu. Nafta ajastu lõpp ei ole mitte see, kui naftat enam üldse pole või kui naftat enam keegi ei kasuta. Nafta ajastu lõpp on see, kui alternatiivsed enerigakandjad inimtsivilisatsiooni igapäevaelus naftaga võrdväärse positsiooni saavutavad. Kiviaja lõpu analoogia oli väga hea. Ka raua- ja pronksiajal tegi kindlasti mõni banaan endale kivist noa, millega puust teivast teritada.
-
Soojusenergia saamiseks kasutatakse juba päris palju päikeseenergiat, kuigi mitte traditsiooniliste päikesepatareidega, vaid läbi soojuspumpade. Olenevalt kohast läbi maa- või õhukütte, kuid asja mõte sama. Õuest tuuakse tuppa päikese poolt maale kiirgatud energia (soojendatud õhk, maasse kiirgatud soojusenergia). Kuigi vaja on mootorit siiski elektriga käiata, on kasutegur 2-3... ringis. Kasuteguriks on 1 tingimusel kui kütmine toimub 100% elektri peal. See varieerub seoses välitemperatuuriga ning vajub 1ni koos temperatuuriga -15C. Jällegi võimalus laiema implementeerimise ning tehnika jätkuva arenemise korral naftasaaduste ning maagaasi pealt kokku hoida (elektrijaama käitamiseks õnneks veel mõned võimalused peale nende).
Nafta hinna graafiku osas usuks (juhul kui tegu on stsenaariumiga, et varude jõudmise ajal kriitilisse faasi, kasutame naftatooteid endiselt märkimisväärses koguses), et hinna tõus saab olema siiski suhteliselt laugjas, kiire tõusuga "lõpus". Maailmas on terve trobikond nafta- ja gaasitootjaid, kes soovivad omale jätkuvalt kasumit tasku pista nii kaua kui vähegi midagi kusagilt kaevadada on. Kui nafta hind lüüakse korralike varude olemasolul ikkagi väga kõrgele, siis hammustavad naftatootjad kätt, mis neid endid toidab ning seda nad tegema ei hakka. Varem või hiljem tuleb tarbijatel ette piir, kus valulävi ületatakse ning oma tarbimisharjumustes (ilmselt eelkõige transpordi osas) korrektuur tehakse.
See jõud peaks hoidma ohjes kapitaliste, kuid kahjuks ei ole kolmest peamisest regioonist, kus naftat kaevandatakse, 2,5 läänemaailma suhtes sõbralikult meelestatud, mistõttu ohtu energia kasutamiseks poliitilise relvana, see oluliselt ei langeta. -
Kujuta ennast olukorda kus bensiin maksab 50 eeku liiter. Hummer H1 võtab 28,5 liitrit sajale, Tallinnast Tartusse saad seega 2850 krooniga. Kui see Loremo võtab ühe liitri sajale siis kulu on 90 krooni. Kumba valid?
Ja ma usun et enne massidesse jõudmist seda avanemist kohendatakse. -
Jätkan ... seega on elu ka sellise kütusehinna korral võimalik. Lihtsalt rikkus mängitakse ümber nende teiste inimeste taskusse kui täna.
Autoostjate raha saavad endale need kes suudavad pakkuda piisavalt väikese kütusekuluga autosid. Turistid ei sõida enam autoelamutega mööda Horvaatia kämpinguid vaid ööbivad hotellides ja motellides. Tomatite toomine Hispaaniast ja Hollandist ei tasu enam ära, kohalik köögiviljakasvataja saab rohkem tööd.
etc -
Tomatite toomisest Hispaaniast ja lõunapoolkeralt. Pigem see hoogustub, kuna tomateid pole vaja ilmtingimata camion'iga vedada, selleks kõlbab suurepäraselt kaubalaev (töötab enamuse ajast masuudil, mille tootmiseks pole naftat vaja, saab ka muudest allikatest) või rong (tsiviliseeritud maades pealegi elektrirong).
Kõige viimase asjana pannakse käiku koolibussid, sest Viimsist kesklinna üht last vedada on maastur ainuvõimalik lahendus, maksku see mis maksab. Vähemasti teatud elanikkonna osa arvates.
