Pensionifondid - milleks kära?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kus on reklaam? : )
https://i.imgur.com/7nVwaLe.png -
Reklaamideta olemas ERR-is või Tuleva blogis.
-
Pensionifondide valitsemistasud teevad läbi ajaloo suurima languse. LHV pensionifondide tasud langevad kuni 40% ja jõuavad sellega turu keskmise 0,7%lise valitsemistasuni või veidi alla selle. See on väga suur langus ja see raha jääb edaspidi LHV pensionifondide klientide taskutesse. See, mis vahe on valitsemistasul, jooksval tasul ja kuidas kumbki number leitakse ja mida need tegelikult tähendavad, oleme selgitanud loos Kuidas kliendid võidavad pensionifondide tasu langusest.
-
Senine ja uus valitsemistasu ei ole päris võrreldavad. Ma saan niimoodi aru, et fondi varade õiglase väärtuse määramise kulu on nüüdsest mitte fondihalduri kulu (osa valitsemistasust), vaid fondi kulu. Ma ei tea, kui suur see on, aga ilmsesti ei lange jooksev tasu sama summa võrra mis valitsemistasu.Lisaks hakkab fond loodetavasti kandma edukustasu kulu, mida varem ei olnud. See ei lähe ei valitsemistasu ega isegi mitte jooksva kulu sisse.
Teiseks, kui "agressiivse strateegiaga ja kuni 75% varadest aktsiatesse investeeriv" XL pensionifond istub sisuliselt võlakirjades ja omab aktsiaid-aktsiafonde tegelikult vaid 15% varadest, on ka 0,7% palju makstud. Eriti lahe on selle juures lugeda fondijuhi kommentaari, kuidas Euroopa aktsiad juunis 6% tõusid. Ei sõnagi sellest, miks XL ei soovi sellest osa saada ega sellest millal ja kui suurt korrektsiooni siis oodatakse. -
@Joel Kukemelk, palun räägime kogukuludest, mitte ainult halduskulust!
-
LHV pensionifondide kogukulud jäävad alla ainult Luminori fondidele ja agressiivsete fondide puhul on LHV fondide kulu vaieldamatult kõige kõrgem:
https://www.pensionikeskus.ee/ii-sammas/fondid/fondide-tasud/jooksvate-tasude-vordlus/ -
Vabandust, et link jäi sisestamata, aga see-eest on seekord ilma reklaamideta
https://www.pensionikeskus.ee/ii-sammas/fondid/fondide-tasud/jooksvate-tasude-vordlus/ -
jnt ja neier,
Olen põhjalikult lahti kirjutanud, kuidas erinevad varaklassid jooksva tasu numbrit mõjutavad ning kuidas võib ainult seda ühte numbrit vaadates jõuda eksitava järelduseni, eriti kui aasta jooksul on toimunud olulised muudatused fondi investeerimisstrateegias ja valitsemistasus. Kui aga sooviks on oma pensonifondi valiku otsus teha üksnes jooksvate tasude numbri pealt, sõltumata sellest, kuidas või kuhu pensionifond investeerib, siis LHV Pensionifond Indeks kuulub nende kolme kõige madalama jooksva tasuga fondi hulka, milles on vähemalt 75%line aktsiarisk. Kuna see aasta on börsidele olnud erakordselt hea aasta, siis on antud fond sel aastal näidanud ka väga head tulemust. -
@Joel Kukemelk, taaskord sa ei taha kuidagi aru saada, mida inimesed räägivad. Indekspensionifondide tulles ei jõudnudki sulle vist kohale back-testing mõte (et arvutada tootlust igakuise lisa arvestamisega) ja nüüd ei jõua sulle kuidagi kohale, et tasud on tasud.
Näide: Kui tasu A on 0.5% ja tasu B on 0.5% algsummast, siis pannes 100€ sisse, saan ma varasid 99€ eest.
Teie langetate praegu tasu A 0.5% -> 0.25% ja tasu B tõstate 0.5% -> 1%. Palju ma nüüd varasid saan? 98.75€ eest, kui 100€ sisse panen.
Kuidas mulle, kui kliendile, niimoodi "rohkem raha taskusse jääb"? Kas minu jaoks siis tasud langesid või tõusid?
Ma ei usu, et sa ei suuda teema sisu mõista. Sa lihtsalt ei taha, eks? -
Mul ajab ka "kopsu üle maksa" kuidas pensionifondide haldajad II samba lõhkujaid kritiseerivad! Võiks siis ise midagi korda saata! Kui tulusust tõsta ei suudeta, siis kasvõi tasusid minimaalseks viia? Aga EI (eks LHV kasum ole ülekõige). Ja miks ei peakski siis pensionifondidesse raha tampivad inimesed olema vihased? Rääkimata, siis inimestest,kes vähegi investeerimisest taipavad. Olgu, olen nõus 2% ära andma, kuid näidaku siis vähemalt 10 % tootlust! Oleks siis viimasel ajal mõni võimas kriis üle käinud, mis põhjendaks ikka madalat tootlust ja kõrgeid tasusid. Vaielgu mis nad vaidlevad, kuid hetkel makstud tasud ja tootlused ei ole korrelatsioonis!
-
Sellega võib peaaegu nõustuda, et makstavad tasud ja tootlus pole korrelatsioonis, kuid mis kasu on tootlusest, kui pensioniikka jõudes see raha lihtsalt ära võetakse ja mingile elukindlustusseltsile kingitakse. Tootlus on oluline, nõus, aga kõige suurem mädapaise on ikkagi väljamaksete süsteem. See on koht, mis mitte mingisugust kriitikat ei kannata, aga eks olemasoleva süsteemi kaitsjaile ongi kasulik, et haugutakse vale puu all (kas 99€ või 98,75€). Tegelikud röövlid paiknevad hoopis mujal.
Mind ikka hirmsasti huvitab, kes oli(d) need ametnik(ud) ja poliitik(ud), kes tulid nii geniaalse omaenda rahva röövimise idee peale. Veeretada riigi kaelast ära kohustus kogumissüsteemi hallata ning seejärel ka väljamaksete süsteemi hallata. Anda ära ükspuha mis hinnaga, peaasi, et ise sellega tegelema ei peaks ning saaks raporteerida avaliku sektori kulude kokkuhoiust, mis siis, et see kodanikule mitmekümnekordselt kahjulikum on.
Kui see kõik inimestele ükskord kohale jõuab, siis pole mõtet imestada Isamaa populaarsuse üle. -
Ma siiamaani imestan, et pole tekkinud kohtukeissi, kus II pensionisamba kohustuslikkus oleks pandud kahtluse alla, et kas see vastab ikka Eesti Vabariigi põhiseadusele.
Samuti pole vaidlustatud kas vastab põhiseadusele see, et kui oled kord juba II sambaga liitunud, siis ära tulla sellest süsteemist ei saa.
Nüüd aga II samba lammutajad lähevad seda teed, et need, kes omal ajal II sammast endale ei võtnud, need kaotaksid kõige rohkem, sest paistab, et riigi sotsiaalmaksu-osast makstud 4% ei lähe II sambast sotsiaalfondi tagasi vaid läheb inimesele kulutada. Samas on tendents kus I samba pensionit üritatakse kõigile ühesuuruseks teha, vaatamata sellele, kas isik maksis tööl käies suure summa sotsiaalmaksu või ainult pisku. -
@Velikij, et kui probleeme on mitu, siis tohib rääkida vaid kõige suuremast probleemist? Väga huvitav lähenemine sul... Maailmas on suuremaidki probleeme, kui Eesti 2. pensionisammas, ehk paneks siis selle teema üldse kinni?
Tuleva muu hulgas minu teada jookseb mööda riigi koridore ringi, et väljamakse süsteem ka korda saaks. -
jnt
@Velikij, et kui probleeme on mitu, siis tohib rääkida vaid kõige suuremast probleemist? Väga huvitav lähenemine sul... Maailmas on suuremaidki probleeme, kui Eesti 2. pensionisammas, ehk paneks siis selle teema üldse kinni?
Ei, kindlasti mitte! Demokraatlikus ühiskonnas võib rääkida kõigest, kus king pigistab ja mina pole küll see, kes keelab tootlusest rääkimast. Kindlasti on tegu väga olulise teemaga, ma juhtisin lihtsalt tähelepanu olulisimale ehk sellele, kus on pensionikoguja huvid enim kahjustatud. Tootlus ON ka oluline, kindlasti.
Aga noh, eks ikka see koer kiunub, kes kiviga pihta sai (vene vanasõna).
PS Teiste, suuremate probleemide jaoks (ma küll ei kujuta ette, mis see keskmise eestimaalase jaoks olla võiks) on LHV foorumis omaette jutulõimed. Arutlege seal! -
jnt
Tuleva muu hulgas minu teada jookseb mööda riigi koridore ringi, et väljamakse süsteem ka korda saaks.
Väga võimalik, et jookseb. Sellisel juhul hästi jookseb, aga kehvasti kommunikeerib, rääkides indeksitest, tootlusest jms asjadest, mis varjutavad ära olulisima. Siiani on ainult Erakond Isamaa selgelt öelnud, et teeb süsteemi korda.
Muide, kõik teavad, et Tuleva mullu jooksis ja püüdis asja muuta, aga Re! häältega tambiti see mutta. Mul on piinlik. -
"Tootlus ON ka oluline..."
Tootlus ongi see, mis annab II sambale üldse mõtte. Asja mõtte mitte pankadele ega finantsistidele vaid ohvritele - neile kes maksavad sotsiaalmaksu II sambasse. -
Velikij
Siiani on ainult Erakond Isamaa selgelt öelnud, et teeb süsteemi korda.
Teeb korda või lammutab ära? Üldiselt pigem populistlik valimislubadus - hulk inimesi hakkas mõtlema, et kui selle raha nüüd kätte saaks, mida siis saaks teha. -
Velikij
Aga noh, eks ikka see koer kiunub, kes kiviga pihta sai (vene vanasõna).Velikij
[...] aga eks olemasoleva süsteemi kaitsjaile ongi kasulik, et haugutakse vale puu all (kas 99€ või 98,75€). [...]
Kui sa praktiliselt tsiteerid minu posti (üks ühele ju minu näitest võetud numbrid), siis loomulikult ma vastan. Pole siin mingit koera kiunumist.
Mida sa targutad oma vene vanasõnadega? -
Velikij
kõige suurem mädapaise on ikkagi väljamaksete süsteem. See on koht, mis mitte mingisugust kriitikat ei kannata
Velikij,
LHV on nõus, et inimese pensionile jäämise järel on tänast väljamaksete süsteemi vaja reformida. Oleme sellealaseid ettepanekuid teinud juba viimased paar aastat kohtumistel nii poliitikute, ministrite kui ametnikega. Muuhulgas on see ka selle aasta kevadel loodud Finance Estonia kogumispensioni töögrupi pensionisüsteemi reformimise ühistest ettepanekutest esimene, mis nimekirjas välja on toodud. Teine on sotsiaalmaksusoodustusega tööandjapensioni loomine, et tööandjatel tekiks juurde täiendav võimalus oma töötajate motiveerimiseks ja tuleviku kindlustamiseks. Maksusoodustusega tööandjapensioni loomise vajalikkusest ja kasulikkusest nii töötaja, tööandja kui riigi jaoks olen rääkinud kõikvõimalikes kanalites ja kohtumistel nii 2014. aastal, 2015. aastal, 2016. aastal ja kuni tänaseni välja.
Me usume, et mõlemad need sammud suurendaksid II samba atraktiivsust koguja jaoks ja muudaksid kogu Eesti pensionisüsteemi ja Eesti riigi fiskaalse jätkusuutlikkuse seeläbi tugevamaks. Ma usun, et pensioniikka jõudmise väljamaksete reform tehakse nüüd ikkagi juba lähiajal ära. Teeme omalt poolt kõik, et maksusoodustusega tööandjapensioni teema samuti laual edasi püsiks ja edasi liiguks. -
Väike update: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/helme-pensioni-teise-samba-reform-on-graafikus/
Aasta tobedaima lause kandidaat:
'Seega pole ministri sõnul muret, et inimestel pole enam sääste, vaid nad saavad teha edaspidi paindlikumaid valikuid -
Radikaalne Lõhmus: https://m.arileht.delfi.ee/article.php?id=87094851
-
opex
Radikaalne Lõhmus: https://m.arileht.delfi.ee/article.php?id=87094851
See peaks käima küll Coca-Cola ja paavsti teemasse. Ilmselgelt Lõhmus viskas nalja, aga mõni nooremapoolne ei olnud harjunud sellega, et LHV foorumis keel põses räägitakse ja nii see meem lendu läkski. -
Paistab, et kogu "peavoolu" ajakirjandus võttis Lõhmuse ettepanekut tõsiselt kui suurt päris pauku.
-
Esimene pensionisammas peab muidugi olema vabatahtlik - tahad saad pensioni ja kui ei taha siis ei saa.
Aga kuidas esimesest pensionisambast teise liikuda, see on juba kõrgem matemaatika või erirelatiivsusteooria. Ei ürita mõista. -
Huumori puhul ei peagi kõike mõistma, Vanaema.
-
Joel Kukemelk
Me usume, et mõlemad need sammud suurendaksid II samba atraktiivsust koguja jaoks ja muudaksid kogu Eesti pensionisüsteemi ja Eesti riigi fiskaalse jätkusuutlikkuse seeläbi tugevamaks. Ma usun, et pensioniikka jõudmise väljamaksete reform tehakse nüüd ikkagi juba lähiajal ära. Teeme omalt poolt kõik, et maksusoodustusega tööandjapensioni teema samuti laual edasi püsiks ja edasi liiguks.
Joel on alati olnud suurepärane mõtete väljendaja ning olen selle eest teda kiitnud nii kõrtsis kui kirikus, loodetavasti on midagi sellest tagasisidest keerukaid teid pidi ka autorini jõudnud. Igal juhul on tema kirjutisi alati nauditav lugeda - mis ei tähenda seda, et ma tema seisukohtadega alati nõustuksin. Ja ei peagi.
Ei hakka üles lugema nende isikute nimesid (v.a Seeder), kes kõik on rääkinud teise samba, sh väljamaksete süsteemi reformimise vajalikkusest. Tõsi, investeerimispiirangute osas üht-teist tehti vahepeal ära, aga mis puutub väljamaksete süsteemi, siis mitte mingit edenemist ses osas ei ole (võib-olla on, aga seda hoitakse salajas). Ning see ongi see kriitiline koht, mis vajaks parandamist nii Joeli kui kõigi teiste poolt - kui arutate ja planeerite reforme, siis rääkige avalikkusele ka, mida teha planeerite. Praegu toimub kõik kinniste uste taga ja uskuge mind - see ei ole okei viis asjade ajamiseks.
Tagant ettepoole, tööandjapension on minu meelest tõsine samm tagasi, kuhugi sinna 19. sajandi kanti. Maailm ja töösuhted on muutumas ja muutuvad jätkuvalt väga kiiresti. Tööandja ja töövõtja suhe jääb järjest lühemaks, põgusamaks, kuid mitmekülgsemaks. Väide, et Rootsis see hästi toimib, on pigem negatiivne märk. Ütlen otse, et ma ei näe ühtegi argumenti, miks seelaadne koormis peaks lendu minema. Sada aastat tagasi - kindlasti. Isegi 50 aastat tagasi - miks mitte. Aga tänapäeval - see on nagu mitte-preemium keskklassi sedaanile uue mootorivaliku lisamine - mis peab välja surema, see sureb ja las ta rahus ära minna. Meie seenioride tulevikku niimoodi ei päästa.
Ning lõpuks - lugedes Kaspar Oja juba hüsteeriliseks muutuvaid sõnavõtte sotsiaalmeedias, võib arvata, et ilmselt on Seeder oma reformiplaaniga juba üsna kaugele jõudnud ja see on hea märk. -
Alo Lõhmus kirjutab ERR portaalis. Idee on suurepärane, vaatame, kas keegi selle ka üles korjab:
"Küll aga tuleks kõigile, kes II sambas truult kuni pensionieani vastu peavad, anda õigus pensionile mineku hetkel kogu summa soovi välja võtta ning teha sellega siis, mis ise heaks arvavad: investeerida uuesti, parandada elutingimusi, minna lõunamaareisile Valmierasse või osta vähemalt uus komplekt sooja pesu. Praegune kohustus anda oma pension üle kindlustusseltsile mõjub röövimisena."
Alo räägib sellest, mis hetkel toimub nii nagu see on - seadustatud röövimine päise päeva ajal. Tuleb välja, et see ei ole ainult minu isiklik kinnisidee.
Lugu tervikuna on siin:
https://www.err.ee/971383/alo-lohmus-noore-pensionari-markmed
PS Ma ka ei viitsiks ise oma pensioniraha investeerida, las sellega tegelevad need, kelle jaoks on see põhitegevus. Kui aga mu elu jooksul kogutud raha pensionile mineku hetkel lihtsalt ära võetakse ja mingile elukindlustusseltsile kingitakse (jääb üldse arusaamatuks, kuidas sellised institutsioonid elus püsivad), siis loomulikult võtan raha välja, kui selline võimalus tekib. KOHE. -
Valitsus kinnitas teise pensionisamba reformi põhimõtted
https://www.err.ee/973067/valitsus-kinnitas-teise-pensionisamba-reformi-pohimotted -
Indrek Neivelt kirjutab selle kohta facebookis nii:
"Väga hea otsus valitsuse poolt. See on justkui pärisorjuse kaotamine kakssada aastat tagasi.
On omamoodi paradoksaalne, et konservatiivide valitsus annab inimestele vabaduse ise otsustada ning liberaalid on selle vastu.
Siin on hästi palju detaile, mis vajavad süvenemist. Aga kokkuvõttes on see väga hea, sest ainult nii saame me kõik paremini aru oma vastutusest."
Kuldsed sõnad! Eriti see, et on hästi palju detaile, mis vajavad süvenemist. Kaks korda ühe meetodiga petta on väga keeruline (nimetame asju õigete nimedega, mitte ärme risti susi võsavillemiks ja räägi, et kõik 2002 tehtud sigadused tehti ainult eesti rahva kaitseks) ja nüüd loetakse iga tähte enne kümme korda, kui otsustatakse, mida oma tulevase pensioniga ette võtta.
Tegelikult oleks ainus võimalus säilitada teine sammas mingil mõistlikul kujul oleks rääkida ausalt kõigist 2002 tehtud ning jõustunud sigadustest nii nagu on ning seda jama dirigeerinud poliitik vilekoori saatel lasta ajaloo kloaaki. Öelda otse välja, et olime ahned (kapitalism püsib kasumi teenimisel) ja rahvas oli loll (lollidelt tulebki teatavasti nende raha ära võtta), aga nüüd teeme teisiti. Vastasel juhul särab teisele sambale tõesti täielik lõpp ja sellest oleks ausalt öelda kahju. -
Kui mul on pensionifondi kogunenud näiteks 20 000 EUR ja ma soovin selle otse välja võtta, siis kui palju ma reaalselt kätte saan? Millise osa saab välja võtta ja millised maksud tuleb tasuda?
Kas maksan kogu summa pealt ehk 20 000 pealt tulumaksu ja saan 16 000 kätte?
Või saan ainult enda makstud osa pealt (1/3 sotsialamaksu 20 000 st on 6666 eur). Ehk 20 000/3*0,8 = 5333? -
Artiklis kirjutas et väljamakselt tasutakse tulumaks. Üle 10k summad makstakse välja mitmes osas.
-
kindsigo
Artiklis kirjutas et väljamakselt tasutakse tulumaks. Üle 10k summad makstakse välja mitmes osas.
Ei ole ka hetkel süvenenud, ju need asjad veel ka täpsustuvad. Aga esmapilgul paistab jah, et maksad summalt vaid tulumaksu ja suuremad summad saad mitmes osas. Kuid sinu esimene pensionisammas väheneb selle sotsmaksu võrra mis teise sambasse on suunatud. -
Oot, oot... Kas pole mitte nii, et välja makstakse ikka ainult see 2% "sinu" osa ja mitte see "riigi" lisatud 4%?
20 000 näite puhul 20 000*1/3 - 20% = 5 333 EUR neto kätte. -
Hmm, vähemalt esialgu nende kolme variandi hulgas, mis artiklites kirjas:
1)kõik jääb nagu seni olnud
2)peatad sissemaksed II sambasse aga välja ei võta
3)peatad sissemaksed II sambasse ja võtad välja ning maksad tulumaksu( oli mingi lausejupike, et kui investeerimiskontole, et kas siis ka tulumaks, siis see selgub 12ndal septembril)
pole nagu kirjas, sellist varianti, et kogud edasi AGA investeerimiskontole ja II samba osa ka investeerimiskontole. Üldse seniloetu põhjal kuidagi kahtlaselt vaikne see investeerimise jutt. Ega nad ometi ära käkerda seda kartuses, et inimesed hakkavadki ise investeerima. -
Ikka sõnatuks võtab selline asjaajamine. Sedavõrd olulised reformid tehakse üle jala kiirustades, kõiki aspekte korralikult läbi analüüsimata. Kust kohast on selle reformiga sedavõrd kiire olukorras, kus 80% II sambaga liitujatest pole suutnud sinna koguda rohkem kui 10 000€. Müstika.
-
Oot.....................
Ma tahan ka seda 4% -punkti sotsiaalmaksust kätte saada mida riik ebaõiglaselt mult korjas alates 2002 aastast kuna nüüd riik maksab selle raha II samba omanikele välja.
Pensionite I samba arvestuses võiks vabalt selle võrra mu tööaastaid või punkte või muid parameetreid tagasi kruttida. Võib välja maksta mitmes osas. -
ttrust
Oot.....................
Ma tahan ka seda 4% -punkti sotsiaalmaksust kätte saada mida riik ebaõiglaselt mult korjas alates 2002 aastast kuna nüüd riik maksab selle raha II samba omanikele välja.
Pensionite I samba arvestuses võiks vabalt selle võrra mu tööaastaid või punkte või muid parameetreid tagasi kruttida. Võib välja maksta mitmes osas.
Pole veel otsustatud, et 4 % -punkti sotsiaalmaksust laiali jaotatakse. Võimalik, et tagasi 1. sambasse või siirdatakse erakorraliseks pensioni tõstmiseks.Poleks ju ebaõige ! -
pysiv
ttrust
Oot.....................
Ma tahan ka seda 4% -punkti sotsiaalmaksust kätte saada mida riik ebaõiglaselt mult korjas alates 2002 aastast kuna nüüd riik maksab selle raha II samba omanikele välja.
Pensionite I samba arvestuses võiks vabalt selle võrra mu tööaastaid või punkte või muid parameetreid tagasi kruttida. Võib välja maksta mitmes osas.
Pole veel otsustatud, et 4 % -punkti sotsiaalmaksust laiali jaotatakse. Võimalik, et tagasi 1. sambasse või siirdatakse erakorraliseks pensioni tõstmiseks. Poleks ju ebaõige !
Sellisel juhul poleks ebaõiglane, kui see raha I sambasse laekub. Või kasvõi laekub riigieelarve üldisesse potti. -
market
Ikka sõnatuks võtab selline asjaajamine. Sedavõrd olulised reformid tehakse üle jala kiirustades, kõiki aspekte korralikult läbi analüüsimata. Kust kohast on selle reformiga sedavõrd kiire olukorras, kus 80% II sambaga liitujatest pole suutnud sinna koguda rohkem kui 10 000€. Müstika.
Pole mingi müstika. Olen keskpärane-ettevõtleja. Ei hoolinud 2. samba kaagutajatest. Oman selle asemel mitu päikesetaolist metallijuppi, mille iga hind on sellest piirhinnast kaugemal... -
pysiv
Pole veel otsustatud, et 4 % -punkti sotsiaalmaksust laiali jaotatakse. Võimalik, et tagasi 1. sambasse või siirdatakse erakorraliseks pensioni tõstmiseks.Poleks ju ebaõige !
Tuleva liikmetele saadeti täna hommikul selline info:Sel nädalal saime kokkuvõtte valitsuse II pensionisamba reformiplaanist - selle jõustumine on muidugi veel Riigikogu teha. Siin on kõige olulisemad asjad (hinnangulises tähtsuse järjekorras Tuleva liikmete seisukohast):
1.Neile, kes soovivad II sambas edasi koguda, ei muutu midagi. Isiklikult olen veendunud, et enamikule meist on kõige targem kogumist jätkata. Selleks pole vaja teha mingit avaldust - kõik jätkub samamoodi. Uued tööturule sisenejad suunab riik ka edaspidi automaatselt madala kuluga aktsiafondi.
2.Pensioniea või töövõimetuse saabudes saab raha kasutada ilma piiranguteta! See, mille nimel me Tulevas võidelnud oleme, saab lõpuks teoks: kaob kohustus sõlmida kallis ja piirav kindlustusleping. Tulevikus saame võimaluse kindlustuse kõrval võtta kogu summa korraga välja või saada regulaarseid makseid otse pensionifondist, teenides tootlust edasi ja pärandades kasutamata jäänud vara lastele. Nendel, kes on juba seni kohustusliku kindlustuslepingu sõlminud, tekib võimalus see katkestada.
3.II sambaga saab vabatahtlikult liituda. Nendel, kes seda 2002-2004 ei teinud, tekib see võimalus uuesti alates järgmise aasta algusest, sõltumata sünniaastast.
4.Alates järgmise aasta juulist saab II sambast igal ajal lahkuda. On võimalus peatada ainult tulevased sissemaksed või võtta ka seni kogutud raha välja (sh riigi panus), tasudes tulumaksu.
5.Kunagi tulevikus tekib võimalus suunata II samba vara investeerimiskontole. Siin pole detailid veel kokku lepitud. -
3.II sambaga saab vabatahtlikult liituda. Nendel, kes seda 2002-2004 ei teinud, tekib see võimalus uuesti alates järgmise aasta algusest, sõltumata sünniaastast.
Täpsustaks, et II sambaga said enne 1983a sündinud veel liituda ka hiljem kui 2004 aastal, see sõltus sünniaastast millal kellegi viimane tähtaeg saabus. -
Reformi tehakse ühekordse vahendina pensionikontode tühjendamiseks, sest suure tõenäosusega kukub kogu süsteem suhteliselt kiiresti kokku.
Mina teeks lihtsamaks:
1. Kogutud osakuid tuleb tõsta eraldatud pensioni(investeerimis)kontole ja muuta "vabalt" kaubeldatavaks. Selleks, et kehtivad fondid liiga kiiresti kokku ei kukkuks, teeks mingit müügipiirangut - a la kui soovid müüa teatud summa eest osakuid (näiteks üle 1000 EUR/kuu), siis tehingut teostatakse 6 kuu pärast.
2. Edasi laekuvad kogumispensioni tarbeks kogutavad maksud selle samale pensionikontole.
3. Pensionikontolt kaubeldatavate instrumentide nimekiri ja pankade tasud piirata. Soovi korral saab ka neid samu pensionifondide osakuid osta.
4. Raha väljavõtmine kontolt kord aastas ja 35% tulumaksuga maksustatuna. Pensionieas maksuvabalt.
Mis puudutab I sammast, siis tuleb endale aru anda, et see ei ole jätkusuutlik, ning tuleb kuulutada välja, et näiteks alates 2040 tööikka jõuavad inimesed enam riigipensioni ei saa ja kogu pensioniks kuuluv tulumaks kantakse nende pensioni investeerimiskontole. Vahepeal toimub 20a üleminekuperiood, kus maksud jaotatakse proportsionaalselt, ning tulevikus makstakse pensioni vastavalt sellele proportsioonile.
Suurim probleem on muidugi selles, et mingi aja pärast hääletavad need, kes oma pensionisäästud ära kulutasid erakonna poolt, kes lubab raha jagamist uuesti alustada... -
Kas siin võib olla õhus selline teema, et need, kes omasid valikuvõimalust, olid piisavalt enesekindlad oma investeerimisoskustes ning suutsid mitte vastu võtta (näiteks Karumõmmi tööandja pakutud meepotti, swedi reklaame Grapsiga ja Veerpaluga kuldses tulevikus ja muid labaseid ahvatlusi finantskirjaoskamatutele) liitumist, hagevad seda otsust maksta liitunutele välja rohkem kui oma isiklikust palgast makstud 2% miinus tulumaks ?
-
II sambast laekuv pension oli juba planeeritud väiksem, kui I sambast saadav. Ainult iga-aastane korralik pensionifondide investeerimise tootlus oleks seda olukorda muutnud, aga seda tootlust ei ole.
I samba jätkusuutlikkuse tagab pensioniea tõus ning Eesti rahvastiku (kerge) kasv. Ma ei usu et Eestis rahvastik niipea vähenema hakkab. -
Kõik viitab sellele, et näiteks aastal 2040 või siis 2050 on Eesti elanikkond ja maksumaksjate arv ootamatult suur, loomulikult mitte eestlaste ootamatu juurdekasvu arvelt - aga pappi pensionäridele I sambast maksmiseks võib tekkida ootamatult palju. Loodan, et eksin!
-
Kui pensioniiga tõstetakse, siis selle võrra suureneb töötajate osaprotsent ja väheneb pensionäride osaprotsent ühiskonnas. Ma usun, et pensioniea ennaktempos tõstmisest valitsus ei pääse. Juba praeguste plaanide järgi see tõuseb, aga ma arvan et seda muudetakse.
-
market
Ikka sõnatuks võtab selline asjaajamine. Sedavõrd olulised reformid tehakse üle jala kiirustades, kõiki aspekte korralikult läbi analüüsimata. Kust kohast on selle reformiga sedavõrd kiire olukorras, kus 80% II sambaga liitujatest pole suutnud sinna koguda rohkem kui 10 000€. Müstika.
Vastutustundetu ja süüdimatu käitumine. Aga Seedrit on Ratasel vaja. Eesti riigi ja rahva tuleviku olukord huvitab teda märksa vähem. Enne on lootust veel peaminister olla. -
ttrust
II sambast laekuv pension oli juba planeeritud väiksem, kui I sambast saadav. Ainult iga-aastane korralik pensionifondide investeerimise tootlus oleks seda olukorda muutnud, aga seda tootlust ei ole.
I samba jätkusuutlikkuse tagab pensioniea tõus ning Eesti rahvastiku (kerge) kasv. Ma ei usu et Eestis rahvastik niipea vähenema hakkab.
Oled Sa üldse lugenud rahvastikuteadlaste stsenaariume aastani 2040? -
jam
otsust maksta liitunutele välja rohkem kui oma isiklikust palgast makstud 2% miinus tulumaks ?
Kelle palgast see ülejäänud 4% sinna siis maksti? :) -
Isiklikult kavatsen kasutada kombinatsiooni variantidest 1 ja 5 ehk praeguseks kogunenu jääks pensionifondidesse ja uued maksed hakkaksid minema investeerimiskontole.
Pensionifondidesse jääva osa struktuur on selline, et 60-70% on hajutatud erinevate passiivsete indeksfondide vahel ja 30-40% jätaksin fondidjuhtidele võimaluse näidata, et nad suudavad olla paremad kui passiivsed fondid. (LHV ja Luminor on senise tootlusajaloo põhjal siin mõnevõrra eelistatud).
Investeerimiskontole kogunev oleks jagatud kolme erineva instrumendiklassi vahel:
a) Üksikaktsiad ja selge fookusega ETF-id. Ostetavad aktsiad peavad läbima mitmed nn "filtrid" (piisava materiaalse põhivara olemasolu, pikk ja ühtlane dividendiajalugu, vähene ttsüklilisus jms.) Kord juba ostetud instrumenti üldjuhul enam maha ei müüks. Müük toimuks ainult erandolukorras (nt.olulist muudatust toovate korporatiivsete sündmuste korral).
b) Liikviidsusreserv. Selle abil hedgeksin ennast turufluktuatsioonide vastu ja omaksin puhvrit soodsate ostukohtade tarbeks. Põhimõte oleks laias laastus selline, et kui aktsiaturg overperformib, suurendaksin sissemaksete kaudu likviidsusreservi proportsiooni üksikaktsiate ja ETF-ide suhtes ning kui langeb, siis vastupidi. Proportsiooni suuruse määraks CAPE, Mkt Cap to GDP või mingi kombinatsioon neist.
c) Mingi LHV kasvukonto laadne kogumistoode, kuhu sissemaksed automaatselt laekuvad. Selle instrumendi eesmärk oleks teenustasude optimeerimine selliselt, et kui kogumisjääk on kasvanud piisavalt suureks, et teenustasude mõistes on mõttekas teha üksiktehingut, võtaksin kogunenu välja suunates selle instrumentidesse a) ja b) järgides nende omavahelise proportsiooni target-it.
Kõlab ju nagu suht pommikindel ja vähe vaeva nõudev pensionikogumise strateegia? Või märkab keegi mingit nõrkust?
