Pensionifondid - milleks kära? - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Pensionifondid - milleks kära?

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse



  • Mina olen liitunud alates 2005, samuti kasutanud 3+6% võimalust, aga ma arvan, et 2019 head tulemused peituvad minu fondivalikus ja selle fondi väga heades tulemustes sel aastal. Arvutasin väga umbkaudselt, aga arvutuskäik on enam-vähem selline: 2019 a. laekuvad maksed II sambasse suurusjärgus 1500 eurot. 2019.a. seisuga II sambasse kogunenud summa suurusjärk 23 000 eurot (jaanuari seis), II samba jaotus 1/4 LHV L ja 3/4 LHV Indeks. LHV Indeksi tootlus 2019.a. novembri seisuga 20%+. Nii see proportsioon kujunebki - 1500 eurot sissemakseid ja ainuüksi LHV Indeksi kasv 2019.a. ca 3500 eurot.

    Suht kirvemeetodil arvutus, aga proportsioonid paneb paika. Kui oleksin hoidnud kogu raha näiteks LHV L-s, siis 5% tootluse korral oleks juurde tiksunud ca 1150 eurot ja proportsioon oleks rohkem sissemaksete poole veel 2019.a. kaldu.

  • adalbert
    Mina olen liitunud alates 2005, samuti kasutanud 3+6% võimalust, aga ma arvan, et 2019 head tulemused peituvad minu fondivalikus ja selle fondi väga heades tulemustes sel aastal. Arvutasin väga umbkaudselt, aga arvutuskäik on enam-vähem selline: 2019 a. laekuvad maksed II sambasse suurusjärgus 1500 eurot. 2019.a. seisuga II sambasse kogunenud summa suurusjärk 23 000 eurot (jaanuari seis), II samba jaotus 1/4 LHV L ja 3/4 LHV Indeks. LHV Indeksi tootlus 2019.a. novembri seisuga 20%+. Nii see proportsioon kujunebki - 1500 eurot sissemakseid ja ainuüksi LHV Indeksi kasv 2019.a. ca 3500 eurot.

    Suht kirvemeetodil arvutus, aga proportsioonid paneb paika. Kui oleksin hoidnud kogu raha näiteks LHV L-s, siis 5% tootluse korral oleks juurde tiksunud ca 1150 eurot ja proportsioon oleks rohkem sissemaksete poole veel 2019.a. kaldu.

    Siis on selge, kui me arvestame tootlusega 20% aastas ja rohkemgi. See on erand, mitte reegel ja seda ei ole õiglane laiendada kogu süsteemile.
    Ootame põnevusega, mis tootlust see fond järgmisel aastal näitab. Pikaajaliselt 20% teha ei ole lihtsalt realistlik, aga pensionikogumine on maraton, mitte sprint.

  • Draax
    Keskmise palga puhul (1500€) on 6% (igakuine lisanduv raha) 90€. Seda on veidi vähe, et aktsiaid osta. Aastas tekiks vaba raha niimoodi 1080€ (+ seniste investeeringute dividendid).

    Võimalik, et eraisik on "pensionikonto" osas ülemäära optimistlik, sest kui 11 kuud koguda ja siis 12. kuul 1080 € eest aktsiaid osta, kaotad 11 kuu tootluses. Iga kuu 90 € eest ostes jällegi söövad tehingukulud tootluse ära.

    Kui tahate kogu aeg 100% all-in istuda ja rahapuhvrit ei vaja, kasutage mingit LHV Kasvukonto laadset kogumistoodet, kus on ainult tehingumahu põhised sisenemistasud. Kui sinna on vähe soliidsem summa kogunenud, võtke ühe korraga välja ja ostke üksikinstrumenti vms.

    Ega praegu hoiavad pensifondid ka nkn mingi osa varast rahas ja see osakuomanikule tootlust ei teeni.
  • PeaLiK
    Draax
    Keskmise palga puhul (1500€) on 6% (igakuine lisanduv raha) 90€. Seda on veidi vähe, et aktsiaid osta. Aastas tekiks vaba raha niimoodi 1080€ (+ seniste investeeringute dividendid).

    Võimalik, et eraisik on "pensionikonto" osas ülemäära optimistlik, sest kui 11 kuud koguda ja siis 12. kuul 1080 € eest aktsiaid osta, kaotad 11 kuu tootluses. Iga kuu 90 € eest ostes jällegi söövad tehingukulud tootluse ära.

    Kui tahate kogu aeg 100% all-in istuda ja rahapuhvrit ei vaja, kasutage mingit LHV Kasvukonto laadset kogumistoodet, kus on ainult tehingumahu põhised sisenemistasud. Kui sinna on vähe soliidsem summa kogunenud, võtke ühe korraga välja ja ostke üksikinstrumenti vms.

    Ega praegu hoiavad pensifondid ka nkn mingi osa varast rahas ja see osakuomanikule tootlust ei teeni.


    Kasvukontol on mahupõhine hooldustasu ka, ei ole ainult tehingumahu põhised sisenemistasud...
  • havoc

    Ei tasu väga Börsihai peal lootusi üles ehitada, tõusval turul ja virtuaalse rahaga kõik kangelased.


    Täiesti nõus, et tõusval turul on võimalik vähema vaevaga teenida. On ka langeva turu kogemus olemas eelmise aasta Börsihai mängust. Siis õnnestus jääda vaid 350 euroga plusspoolele, mis on tõesti väga niru tulemus. Teadmisi ka nappis, ei teadnud sel ajal veel midagi majandustulemustele panustamisest.
    Seega ikkagi väga oluline end harida ja uurida ja pühenduda. Aga tahtmise korral on see võimalik.
    Mis puudutab virtuaalse raha ja päris raha investeerimise erinevusest, siis riske võtaks loomulikult vähem ja teeks rohkem pikemaajalisi investeeringuid. Selle võrra jääks rumalate otsuste tegemisi ka vähemaks.

    Aga nagu ma eelnevalt kirjutasin, siis pensionifondist vabaneva raha arukaid kasutusvõimalusi on palju rohkem. Küsimus on vaid selles, et kas tahaksid oma elujärge parandada kohe – terve ja tegusa inimesena oma olevikku ja tulevikku kindlustada, või olla passiivne ja kulgeda läbi elu end vedades, vaesena nüüd ja tulevikus, juhul kui elupäevi sinna pensioniaega üldse jätkubki.
  • Velikij

    Siis on selge, kui me arvestame tootlusega 20% aastas ja rohkemgi. See on erand, mitte reegel ja seda ei ole õiglane laiendada kogu süsteemile.
    Ootame põnevusega, mis tootlust see fond järgmisel aastal näitab. Pikaajaliselt 20% teha ei ole lihtsalt realistlik, aga pensionikogumine on maraton, mitte sprint.



    Ma ei arvagi, et 20% või ka 10% aastas oleks ühestki otsast jätkusuutlik. Samas näiteks 5% võiks juba täiesti jätkusuutlik olla. Küsimus oli pigem ikka selles, et II samba vaenajad unustavad millegi pärast liitintressi ära, see aga hakkab paratamatult mingi aja pärast vara kasvus olulist rolli mängima. Minu näitel isegi kui tootlus oleks 5% aastas, siis 30 000 juures oleks II samba kasv aastas juba võrdne iga-aastase sissemaksega ja mida suurem on summa 30 000-st, seda enam koguneks II sambasse mitte sissemaksetest vaid lihtsalt osaku väärtuse kasvust.

  • Ei maksa unustada, et ka inflatsioon avaldab analoogselt liitintressile kogumisjäägile kumulatiivset mõju. Mülleri horoskoobi põhiprognoosi kohaselt saab kogumisfaasis keskmine nominaaltootlus pärast teenustasusid olema 4,5%. Reaaltootluse leidmiseks tuleks sellest esmalt diskonteerida iga-aastane inflatsioon kogumisperioodil ning seejärel veel inflatsiooni mõju väljamakseperioodil, kui nominaaltootlus on 0.

    Eesti keskmine inflatsioon perioodil 2002-2019 on olnud 3,2%.

    Kirvemeetodil rehkendades tuleks sellise 3,2% infla jätkumisel näiteks 40 aastase kogumisperioodi aasta keskmiseks reaaltootluseks +1,3% (kumulatiivne mõju kõige esimesele sissemaksele +68%) ja sellele jätkub ca 15 aastat väljamakseperioodi, kus tootlus on 0 ja infla pistab jäägist igal aastal -3,2% (kumulatiivne mõju kõige viimasele väljamaksele -39%). No tee mis tahad, aga pensionipõlve soojamaakruiise ja Mojito limpsimist palmide all ei paista kuskilt.
  • Probleem on ka selles, et keegi ei arvesta inflatsiooni ja elukalliduse tõusu. Kümne, veelgi enam kahekümne aasta pärast on praegu sisse makstud summad oma väärtuses nii palju kaotanud, et hea tootluski ei kata seda vahet.
    Pole mõtet promoda praegust pensionisüsteemi, sest see pole jätkusuutlik. Targem oleks otsida paremaid lahendusi. Kui kellelgi on häid ja uudseid ideid, käidagu välja :)
  • adalbert
    Ma ei arvagi, et 20% või ka 10% aastas oleks ühestki otsast jätkusuutlik. Samas näiteks 5% võiks juba täiesti jätkusuutlik olla.

    No kui juba Mülleri horoskoop pakub 4,5%, siis 5% ei ole never ever jätkusuutlik. Prognooside tegemisel ja rahva petmisel (eriti 2002 aastal) unustati kogemata või teadlikult ära, et me elame nullintresside ajastul ja et see jääbki nii. Intressid 50 a tagasi ja praegu ei ole võrreldavad. Aktsia- ja võlakirjaturu tootlus kahjuks ka.
  • tootlust arvutati minu teada viimati ikka inflatsioonist sõltumatult?
    ehk siis portfelli tootlus 5% ja infla 3% = portfelli kasv 8%
    lisaks on tootlusest juba maha arvatud ka igasugused haldustasud jms
  • Kas tõesti arvatakse, et pensionifondi keskmine nominaalne netotootlus tulevikus läbi kümnete aastate saab olema 5%? Ma pakun, et see on kõvasti üle pakutud.
    Inflatsioon sööb aga kõiki investeeringuid, mitte ei kehti see ainult pensionifondide puhul. Inflatsioon muidugi tagab selle, et ka tulevikus saab inimene oma pensioni I sambast ja II sammas pakub talle ainult piskut.
  • Joel Kukemelk kirjutab, et "*III samba väljamaksed, mis on tehtud inimese eelpensioni- või pensionieas, ei lähe enam inimese maksuvaba tulu arvestusse."

    Kas keegi teab, mis vanusest algab eelpensioniiga või kuskohas üldse kehtivas seadusandluses mõiste "eelpension" defineeritud on? Kas see on ehk ennetähtaegne vanaduspension? Viis aastat? Kolm aastat?
  • Kui tuleviku prognoosimisel lähtuda ajaloost, siis Rahandusministeeriumi andmetel oli 2018. aasta lõpuks keskmine kumulatiivne rahavoogudega kaalutud II samba tootlus 16% (aastane tootlus umbes 2%). Võrdlusena rahavoogudega kaalutud THI kasvas samal perioodil 15%. Seega on pensionifondid kogu oma tegutsemisajaloo tulemusel keskeltläbi tootnud meile kokkuvõttes juba terve protsendi reaalväärtust!
    Jipikajeee!!!



    Tuleb muidugi märkida, et vaadeldava perioodi sisse on mahtunud ajaloo pikim pulliturg, mistõttu võib tulevik kujuneda vähe tumedamaks...
  • Eks selles perioodis ole ka II MS järgne suurim finantskriis.
  • Selline väike mõtte- ja matemaatikaharjutus:

    Eeldused:
    töötamisaeg 45 aastat
    pensionil olemise aeg 17 aastat(205 kuud)
    pensionikogumis % sama (2%+4%)
    töötasu 45 aasta jooksul ühesugune, et lihtsam arvutada
    inflatsioon + II samba tasu = II samba tootlus, et lihtsam arvutada

    Arvutus:
    Aastas kogud II sambasse (2%+4%) x 12 kuud = 0,72% ühe kuu töötasu
    Kogu töötamise ajal kokku kogutud 0,72% x 45 aastat = 32,4 ühe kuu töötasu
    Pensionit saad igakuiselt 32,4 / 205 kuud = 0,158 ehk 15,8 % ühe kuu töötasust

    Siia juurde riigi makstav osa I sambast mingi 20%-25%, kõik kokku 35%-40% ühe kuu töötasust. Paneb nagu kukalt kratsima.
  • eivets
    Selline väike mõtte- ja matemaatikaharjutus:

    Eeldused:
    töötamisaeg 45 aastat
    pensionil olemise aeg 17 aastat(205 kuud)
    pensionikogumis % sama (2%+4%)
    töötasu 45 aasta jooksul ühesugune, et lihtsam arvutada
    inflatsioon + II samba tasu = II samba tootlus, et lihtsam arvutada

    Arvutus:
    Aastas kogud II sambasse (2%+4%) x 12 kuud = 0,72% ühe kuu töötasu

    0,72% on 0,0072.
    Tsiteerides vokaal-instrumentaalansamblit Meie Mees: seda on vähe, et mitte öelda väga vähe.

  • Jep, väike näpukas tuli sisse:

    Et siis ikkagi 72% ühe kuu töötasu ja sama muutus ka all olevas arvutuses 0,72% muutub 72%ks


    Velikij
    eivets
    Selline väike mõtte- ja matemaatikaharjutus:

    Eeldused:
    töötamisaeg 45 aastat
    pensionil olemise aeg 17 aastat(205 kuud)
    pensionikogumis % sama (2%+4%)
    töötasu 45 aasta jooksul ühesugune, et lihtsam arvutada
    inflatsioon + II samba tasu = II samba tootlus, et lihtsam arvutada

    Arvutus:
    Aastas kogud II sambasse (2%+4%) x 12 kuud = 0,72% ühe kuu töötasu

    0,72% on 0,0072.
    Tsiteerides vokaal-instrumentaalansamblit Meie Mees: seda on vähe, et mitte öelda väga vähe.



  • eivets
    Selline väike mõtte- ja matemaatikaharjutus:


    Kaks asja on siit puudu.

    Esiteks, praeguse süsteemi jãrgi läheb arvestatav osa kogutud summast väljamakseperioodi jooksul kindlustuse teenustasudeks.
    Teiseks, kui sissemaksete juures vôib loota, et tootlus katab inflatsiooni, siis väljamaksete puhul mingit tootlust ette nähtud ei ole (va. fondipension, aga selle alampiir on suurem kui valdav osa inimesi suudab koguda). Nii et keskeltläbi võid oma arvutatud väljamakse reaalväärtuse kahega jagada.
  • zuckerblaum
    eivets
    Selline väike mõtte- ja matemaatikaharjutus:


    Kaks asja on siit puudu.

    Esiteks, praeguse süsteemi jãrgi läheb arvestatav osa kogutud summast väljamakseperioodi jooksul kindlustuse teenustasudeks.
    Teiseks, kui sissemaksete juures vôib loota, et tootlus katab inflatsiooni, siis väljamaksete puhul mingit tootlust ette nähtud ei ole (va. fondipension, aga selle alampiir on suurem kui valdav osa inimesi suudab koguda). Nii et keskeltläbi võid oma arvutatud väljamakse reaalväärtuse kahega jagada.

    Eivetsi eeldustele tuginedes koguneks 1000 eurose brutopalgaga inimesele kogumisperioodi lõpuks kogumisperioodi alguse reaalvääringus 32400 eurot . 3,2% inflatsiooni mõjul kahaneks väljamaksete reaalväärtus 17 aastasel väljamakseperioodil järgnevalt:
    158
    152.94
    148.05
    143.31
    138.73
    134.29
    129.99
    125.83
    121.80
    117.91
    114.13
    110.48
    106.95
    103.52
    100.21
    97.00
    93.90

    Kokkuvõttes saaks inimene kogutud 32400 eurost inflatsiooni mõjul rahavoogudega korrigeeritult kätte 77,7% ehk 25164.52 eurot. Aga jah, sellest tuleb nüüd maha võtta veel kindlustuslepingu sõlmimistasud ja kindlustusandja iga-aastase haldustasu mõju (nt. Ergo Kindlustuse näitel on haldustasu 3,5% aastapensionist).
  • Henno Viires
    Sotsiaalminister Tanel Kiik saatis rahandusministeeriumile hulga ettepanekuid pensionireformi eelnõu täiendamiseks, näiteks leiab ministeerium, et teisest sambast võiks saada välja võtta kolmandiku kogutust ehk ainult selle osa, mille inimene on ise palgast sinna panustanud.

    Tanel Kiik ei paista ülejäänud koalitsiooniga päris ühte sammu käivat - lisaks pensionireformile ka apteegireformi küsimuses on eri meelt, LGBT rahastusest rääkimata.


    Tundub jah üks aus mees valitsuses olevat.
  • Vanaema
    Tundub jah üks aus mees valitsuses olevat.

    Etskae, ei olegi valitsus üdini halb ja kole?? :D
  • Henno Viires
    Sotsiaalminister Tanel Kiik saatis rahandusministeeriumile hulga ettepanekuid pensionireformi eelnõu täiendamiseks, näiteks leiab ministeerium, et teisest sambast võiks saada välja võtta kolmandiku kogutust ehk ainult selle osa, mille inimene on ise palgast sinna panustanud.

    Ta oleks võinud Isamaale seda enne koalitsioonilepingu sõlmimist selgitada. Tsiteerin:
    "Teise pensionisambasse kogutud vara võimaldatakse kanda pensioni koguja investeerimiskontole. Väljamaksed teise samba fondidest investeerimiskontole tehakse pärast avalduse esitamist kahe aasta jooksul, fondide vahetamisega samadel tähtaegadel.
    Investeerimiskontolt vahendite väljavõtmine on võimalik igal ajahetkel. Vahendite väljavõtmisel tuleb tasuda tulumaks."

    Kahtlen sügavalt, et Isamaa praegu reformi sellise nüsimisega nõus on.
  • Nii nunnu:
    "Fedotovi sõnul saab praegu pensionikindlustuse lepingu sõlminud inimene igakuiselt keskmiselt pisut vähem kui 60 eurot."
    Huvitav kui palju seda rohkem on võrreldes sellega kui inimene poleks teise sambaga liitunud?
  • Pannes vene aja ostujõu konteksti, siis kas 6 rubla pensilisa on kogu seda riigi poolt kulutatud aega, raha ja inimeste tööd väärt.
  • neier
    Nagu arvata oli,ongi kindlustusfirmade kisa lahti:
    https://www.err.ee/998625/reformiga-kaasnev-voimalus-lahkuda-pensionikindlustuse-lepingust-pahandab-kindlustusseltse

    Eriti nummi on nende ähvardus loobuda patsiendikindlustuse ja ravikindlustuse arendamisest justnagu keegi neilt seda väga ootaks. Halloo, vaadake enne, mis kontinendil te asute ja siis kiunuge edasi.
  • Päris hirmuäratav kooslus see Jessede perekond, kogu ühiskond saab nii et tolmab.
  • Situatsiooni iseloomustav lause artikli lõpus: "Fedotovi sõnul saab praegu pensionikindlustuse lepingu sõlminud inimene igakuiselt keskmiselt pisut vähem kui 60 eurot."
  • Tsiteerime klassikuid:

    Kõnealusel inimesel kogunes aastatega 2002–2018 teise sambasse 12 076 eurot. Selle summa vastu sai ta pensionikindlustuse lepingu, mille alusel saab kvartalis 151 eurot (ehk veidi üle 50 euro kuus) teise samba pensioni. Esimese samba pensioni sai ta enne eile jõustunud pensionitõusu 539 eurot kuus, mille andis 45 aastat tööstaaži, 24,2 kindlustusosakut ning pensionile jäämise edasilükkamine 12 kuu võrra. Kui ta poleks teise pensionisambaga liitunud, oleks tal kindlustusosakuid kogunenud 29,2 ning esimese samba pension oleks olnud 573 eurot – see on 16 eurot vähem kui tema esimese ja teise samba pensioni summa.

    16 aastat 2% brutopalgast säästu annab 16 eurot pensionilisa reaalelus.
  • Vabandust, kas A) keegi on näinud/teinud tabelit, kus oleks Eesti pensionifondide osalused Eesti börsifirmades?
    Või B) jätkake mu käsitööd!

    Arco Vara, LHV 13.3%
    Baltika, 0%
    Eesti Ekspress, LHV 8.5%
    Harju Elekter, SEB 0.7%, LHV 0.1%
    ...
  • Mõni tähelepanek:
    1. Seoses "õiglaste" tegevusega ei kehti enam reegel "4% teise samba panusest tuleb isiku enda I sambast". Ei ole nii, sest I sammas on peagi pooles ulatuses vaid staažist sõltuv. Seega kõrgemapalgalisele on II sambaga liitumisel saadav 4% selgelt rohkem kui liitumata jäämisel sama aja eest I sambasse tiksub. Millegipärast ei taha II samba vastustajad sellega sugugi arvestada.
    2. II samba raha kasutamisel on rohkelt piiranguid (pensionile jäädes). III sambal seevastu oluliselt vähem. Sõltub reformi detailidest aga võib juhtuda, et kõige kasulikum on tõsta oma II samba saldo III sambasse.
    3. Hõigati välja, et enne 2021 III sambaga liitunutele on arvestuslik pensioniiga 55 aastat (madalam TM määr raha välja võtmisel). Kui ma täna panen III sambasse 100EUR ja siis reformi tulemusel tõstan II samba saldo III sambasse võib tekkida olukord, kus saan kogu raha madalama TM määraga varem kätte? Jälle detailid puudu.
  • Ma kardan, et tulumaksuvabalt pole võimalik II sammast kolmandasse ümber tõsta.
  • opex
    FinanceEstonia tahab kehtestada teise samba fondidele väljumistasu

    Sotsidele ei tohi ideid anda, aga loodame vähemalt, et valitsus ei kehtesta väljumistasu olukorras, kui ma soovin lahkuda oma pensionifondist ning kanda kogunenud raha oma isiklikule pensioni investeerimiskontole.
  • Evikus
    Ma kardan, et tulumaksuvabalt pole võimalik II sammast kolmandasse ümber tõsta.


    Kolmanda samba sissemaksetest saab ju tulumaksu tagasi, seega kui sul on teises sambas 12k siis saad sealt 10k välja võtta ja kahe aasta jooksul kolmandasse panna, kust saaksid 1,6k tulumaksu tagasi või ma eksin?

    *Numbrid on väga robustselt arvutatud.
  • Ja aga siis kui peaksid ikkagi soovima enne 55. eluaastat raha välja võtta sealt maksad selle 1600€ uuesti riigile ja see vabadus mis peaks III sambal olema kaob ära. Kui saaks kõik selle 12k tõsta kolmandasse ja siis kui peaks soov tekkima väljuda varem maksad 2k ära oleks teine jutt.
  • @Lenzer, 3. sambas on ülemine piir 15% brutopalgast või 6000€ aastas, kumb on väiksem. Kui sellest rohkem 3. sambasse paned, siis selle pealt tulumaksu tagasi ei saa ja tekib topeltmaksustamine. Seega sinu näite puhul (12k) mahuks parimal juhul vaid pool tulumaksuvabastuse alla...
  • Ta mõtles kahe aasta jooksul selle raha sinna paigutada aga võrreldes inimesega, kes paneb oma enda rahast selle sama summa kolmandasse, tekib ikkagi topeltmaksustamine
  • Evikus
    Ta mõtles kahe aasta jooksul selle raha sinna paigutada aga võrreldes inimesega, kes paneb oma enda rahast selle sama summa kolmandasse, tekib ikkagi topeltmaksustamine

    "Oma raha" on juba tulumaksustatud, II sambas olev mitte. Alles pärast II sambast raha välja võtmist ja TMi tasumist on rahad "võrdsed". Seega mingit täiendavat tulumaksu maksma ei peaks ka juhul, kui II->III liigutuse peale peaks vahepeal TM-i maksma. Tõsi, TM-i maksmine liigutuse hetkel muudab selle liigutuse tasuvuse kahtlaseks.
  • Jah, õigust räägid. Iseenesest oleks kõige targem see II sammas pensioni investeerimiskontole kanda, kasutada seda tulumaksuvaba osa nagu "võimendusena" ja jäljendada siis mõnda kolmandat sammast kuhu oli plaanis raha liigutada. Muidugi ei oska öelda millised piirangud ja tasud tulevad pensioni investeerimiskontole ja kas seetõttu on selline jäljendamine võimalik või mitte
  • Hea soovitus Tõnu Pekilt: unusta see sõna “pension” seal sammaste ees ära ja kasuta sambaid soodsate ja lihtsate töötiistadena regulaarselt indeksifondis raha kogumiseks. Võimendus ongi ju II (ja III) sambas juba olemas - eeldusel et oled madala kuluga fondis, pole mingit mõtet hakata pensioni investeerimiskontoga sebima, üsna kindlasti saavutad sellega lihtsalt kõrgemad kulud.

  • Imelik lugeda, kuidas osad institutsioonid peavad pensionisambaid mingiks sissetulekuallikaks, millele neil on absoluutsed õigustatud ootused. Kuidas nad enne üldse hakkama said tahaks küsida. Kas selle rahaga mis seni on korjatud ei saa edaspidi häid investeeringuid teha? Hea näide jälle, kuidas mingid maksude jäigad ümbersuunamised tekitavad turgudele puuk-tüüpi äri mida hiljem kõigi jõududega kaitsta üritatakse. Mitte et ma oma raha kõik välja võtaks või edasi ei koguks vms aga teatud osaliste reaktsioon häirib lihtsalt hirmsasti.
  • Mnjah, sa ei saa minna tegema pensionireformi, mille vastu töötab kogu panganduslobby nii kodu- kui ka välismaal, kui sul on valitsuses lambad, kes tekitavad täiesti tühjalt kohalt iga kahe nädala tagant valitsuskriisi. Arvatavasti lendab kõik vastu taevast. Jätkame rõõmsalt kogumist, et toita fondihaldureid ja teha annetus kindlustusseltsile.
  • Aga inimesed ise ikkagi enda eest ei seisa
  • KaikoKaur
    Aga inimesed ise ikkagi enda eest ei seisa


    Tuleva istub laua taga, et sinu eest seista. Et nad saaksid öelda suurema numbri, keda nad otseselt esindavad, võid ka nende ettevõtmisega liituda. Saad veel lisaks tillukest fondi haldustasu soodustust.
  • Inimesed, kes plaanivad ise oma pensionivara investeerima hakata on ilmselt juba mõelnud, mida pensioniportfelli soetada. Suht ideaalne instrument pensioni kogumiseks võiks olla mõni laiapõhjaline ETF nagu SPY, millel on ülimadalad tasud või tasud sootuks puuduvad (nt Fidelity ZERO Large Cap Index Fund (FNILX), aga peale seda, kui Euroopa Komisjon odavatesse USA ETF-idesse investeerimise EL kodanikele PRIIPS regulatsiooniga ära keelas on sobilike instrumentide ring na kokku kuivanud.

    Andke teada ja genereerige ideid, milline võiks teie arust üks pensioniportfell välja näha.
  • @PeaLiK ja teised, hoidke veel veidi hobuseid.
    Ise saab investeerima hakata vara alles siis, kui see "pensioni investeerimiskonto" reaalselt mõne panga poolt implementeeritakse.

    Julgen ennustada, et sel kontol saavad olema sellised haldustasud jmt, et Tuleva või SEB indeksit on odavam hankida ja hoida. ;)
    (Näiteks LHV kasvukonto haldustasu mahu pealt on juba 0.72% aastas. Lisaks veel tehingutasu 1% tehingu mahust... ei ole odav)

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon