Tambiks veidi poliitikuid
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Paskvill jah. Pikner on muuseas ka uudissõna leiutanud: "krillisilmne".
Postimees on pärast Linnamäe täisomanduseks saamist üldse tasapisi allapoole tiksunud minu hinnangul, aga paremat alternatiivi ka pole. -
https://elu24.postimees.ee/4510121/video-kahmlus-paikeseloojangul-poliitik-kristiina-ojuland-laks-naabrimehega-koerte-parast-kaklema-ja-lasi-kuuned-kaiku?_ga=2.177236965.1345567891.1529903324-1825491659.1526896488
See on juba Uus Tase. Muti koerad ründavad last, lapsevanem on ilmselt afektiseisundis (mina lapsevanemana oleks ka) ja siis jääb tädil veel õigust ülegi. -
Postimees tituleerib seda tädi poliitikuks? Poliitikast visati ta aastaid tagasi välja juba.
Loomaomanik vastutab oma looma tegude eest, niisama lihtne see ongi. Kui koer last pures, võib näidispoomise korraldada. Kui lapsevanem ennast ohjata ei suutnud ja käsipidi kallale läks, võib mõista, kuid mitte aksepteerida.
Mingi idiootliku pläusti "maal elamise mitteoskamisest" võib blondu endale sisse istuda.
Ise nii suure koera kui lasteomanik ja elan kah (linnalähedal) maal. Naabritel on samuti nii suuri kui väikseid koeri ja lapsi kah karjakaupa. Situatsioone on olnud, kuid kõik on klaaritud ilma vägivalla ja verevalamiseta. -
Viimase nädala jooksul on uudiste põhjal kopp ette saanud uuest regionaalministrist. Tundub, te Mäggi tööaeg kulub ringi sõitmisele ja toredale PR suhtlusele teemade ümber, mis ei peaks olema üldse regionaalministri probleemid lahendada. Näiteks:
- Ruhnu parvlaevaühendus: puhtalt MKMi korraldada, Mäggi poole pole vaja selles küsimuses üldse pöörduda
- Ruhnus elab keegi koristaja telgis ja minister peab tema eluaseme probleemi lahendama, sest kohaliku valla juhid ei saa sellega hakkama. Nagu Putin, sõidab kopteriga kohale ja lahendab väikese inimese probleemid.
- Seejärel avas minister Põlva keskväljakut, mis maksis üle 2 miljoni euro. Uhke on linti lõigata, aga mida Põlva inimesed tegelikult tahavad ja vajavad - keskväljakut või sünnitusmaja?
- ja lõpuks tegeleb regionaalminister Kambja ja Ülenurme ühendvalla nimetüli lahendamisega, järjekordne sellise taseme probleem, mille lahendamine ei vääri ministri palganumbrit
Ei leia sellest loetelust ühtegi asja, millest regionaalses plaanis Mäggi tööst midagi muutuks või inimeste elu päriselt paremaks läheks. -
Mäggi võetigi sinna valitsusse klouniks ju.
-
ttrust
Mäggi võetigi sinna valitsusse klouniks ju.
No see eeldab muidugi seda, et see kloun tahab ikka ise ka valitsuses tola mängida.
Muidugi mõnel see ministriks hakkamine on küll nagu mingi kõhulahtisus- et kui peab minema, siis peab. -
Kõige parem kloun on see kloun kes seda ise ei tea.
-
Kambja-Ülenurme jõuab Riigikogusse ka veel.
-
Proua Simson tõlgendab transpordiuuringu tulemusi loominguliselt.
Niinase kinnitusel tugineb minister oma väiteid esitades mullu detsembris ja tänavu jaanuaris läbi viidud Kantar Emori uuringule, mis käsitles Harjumaa – välja arvatud Tallinn - ning Kohila ja Rapla valdade elanike liikumisviise. Uuring on vabalt kättesaadav ka maanteeameti kodulehel.
„Kantar Emori küsitluses polnud ei Simsoni poolt meedias levitatud küsimust ega ka sellele ligilähedast tulemust,“ märkis Niinas. „Meie küsisime - "Kuivõrd järgmised tingimused paneks Teid vähendama auto kasutamist ning otsustama ühistranspordi kasuks?" -
Siin teemas eelmisel lehel oli põgus arutelu, et kas neid põhikooli eksameid ikka on vaja. Siin hea põhjus, et on vaja mingit mõõdikut koolist väljast poolt, et teada saada, kas koolis õppetööga ka tegeletakse: https://www.postimees.ee/4650878/kardla-pohikooli-eksamil-porus-ligi-pool-klassi
Vähemalt minu koolis käimise ajal oli põhikooli matemaatikaeksam selline, et vähemalt 95% õpilaste jaoks andekuse taha küll midagi ei jäänud, lihtsalt tuli mõned asjad ära õppida (ma ei räägi maksimumtulemusest vaid lihtsalt eksamilt läbi venitamisest). -
Tähendab, ma tahan kaaaaa seda asja, mida nad seal suitsetavad
http://objektiiv.ee/eesti-200-tahab-saada-paremvasaktsentristlikuks-liberaalkonservatiivseks-erakonnaks/ -
Rottidel on igas viljasalves hea elu http://objektiiv.ee/euroopa-parlament-peitis-ara-kirja-sellest-kuidas-nende-kolossaalsed-kuluhuvitised-reformimata-jaid/
-
Valimislubadused hakkavad pihta : ref lubab kõigile 500 eurot maksuvaba tulu
https://majandus24.postimees.ee/6031125/reformierakonna-valimislubadus-alkoaktsiis-alla-ja-koigile-500-eurot-maksuvaba-tulu?_ga=2.134126350.1832619863.1533102645-1973538364.1526697784
Kust selleks raha saada,( kõigile tulumaksuvaba 500 eurot kuus maksab 200 miljonit aastas ) ,seda nad muidugi ei ütle
Olen kindel, et sellega ei piirdu. Hakatakse üksteist üle pakkuma. Ootan huviga, millal ilmuvad lubadused,mida mainisin EKRE teemas nagu pensionitõus 20 % igal aastal,mil oleme võimul. Selleks on esimesel aastal ju ainult mingi 350 milli juurde vaja hankida. Järgmistel juba rohkem.
Ähh, paneme mingi suurema firma garaažimüüki, näiteks Eleringi, küll raha saab ! -
Reform peaks siiski minema seda teed, et kaotada ära maksuvaba tulu üldse (lihtsustab maksuarvestust), samas tuleb tõsta kõvasti miinimupalga suurust.
-
ttrust
Reform peaks siiski minema seda teed, et kaotada ära maksuvaba tulu üldse (lihtsustab maksuarvestust), samas tuleb tõsta kõvasti miinimupalga suurust.
See on jälle inimese jutt, kes pole kunagi pidanud töötajatele palka maksma. Pigem tuleks miinimumpalk üldse ära kaotada ja palga makse kõvasti vähendada ja kaoks probleem, et inimesed väikese palga pärast Eestist lahkuvad. -
Ma olen samuti arvamusel, et tulumaks võib olla ebaproportsionaalselt liiga madal ning sotsiaalmaks on kindlasti ebaproportsionaalselt liiga kõrge. Jah, muidu ka peaks maksukoormust vähendama töistelt tuludelt.
Turg peaks miinumupalga kaotamise puhul tööjõualase konkurentsivõitluse käigus tagama selle, et väga väga väike protsent ühiskonnast saab väga väikest palka. Kahjuks seda aga turg ei tee ning väga väikest palka saab liiga suur osa ühiskonnast. Praegune miinimumpalk on kindlasti liiga väike.
Eesti suund peaks olema, et palgad tõusevad ja seda eriti madalapalgaliste osas. Praegu tõusevad palgad just kõrgepalgaliste osas veelgi kõrgemaks. Pigem võiks n-ö ääremaadel olevate ettevõtete puhul maksta toetusi, kui ettevõte liiga suure miinimupalga tõttu võib pankrotti minna. Ma arvan et see on odavam lahendus, kui see, et võimaldatakse väga suurel osal Eestist saada väga madalat palka.
Jah ma olen nõus et see on sotsialistlik meede, ning minu vaadetega samuti vastuolus aga kuidas madalapalgalisuse probleemi lahendada muud moodi?
Minu arust ongi rahva probleem selles, et liiga suur osa ühiskonnast on liiga vaene ja nad peaksid saama rikkamaks mitte sotsialistide kombel raha vaestele laiali määrides vaid ikkagi oma enda töise tegevuse tulemusena. -
Kui alampalk üldse kaotada, siis hakatakse Eestisse veel rohkem sisse vedama võõrtööjõudu, kes on sisuliselt nõus orjatööd tegema, ainult söögi ja second hand rõivaste eest.
Tulemuseks on see,et eestlane lihttöödele üldse ei lähe, sest seal makstakse nii vähe, mingit seaduslikku tunnitasu ja kuupalga alampiiri pole ja selleks tuuakse kümneid tuhandeid ukrainlasi sisse. Eestlased aga lahkuvad kodumaalt veel suuremate hulkadena tegema neidsamu lihttöid Soomes ja mujal, kus selle kvalifitseerimata töö palga eest ka söönuks saab ning isegi kojujäänud pere toita. -
ah ärge ajage. Tegelikult ju teate väga hästi, et alampalk ei ole määratud selleks, et sellest väiksemat palka ei makstaks vaid on puht maksupoliitiline meede. St. alampalga ülesanne on vähemalt sellet summalt tulu ja sotsiaal jne. maks kätte saada.
-
pahurik
ah ärge ajage. Tegelikult ju teate väga hästi, et alampalk ei ole määratud selleks, et sellest väiksemat palka ei makstaks vaid on puht maksupoliitiline meede. St. alampalga ülesanne on vähemalt sellet summalt tulu ja sotsiaal jne. maks kätte saada.
Ehk aus oleks, kui oleks kokkuleppeline "miinimum palgamaks", mitte miinimumpalk. -
luarvikluarvik
Ehk aus oleks, kui oleks kokkuleppeline "miinimum palgamaks", mitte miinimumpalk.
On seal vahet? Maksupoliitiliselt, töötandja kuludelt jne. -
pahurik
ah ärge ajage. Tegelikult ju teate väga hästi, et alampalk ei ole määratud selleks, et sellest väiksemat palka ei makstaks vaid on puht maksupoliitiline meede. St. alampalga ülesanne on vähemalt sellet summalt tulu ja sotsiaal jne. maks kätte saada.
Seadusandlus tuleb sellisel juhul viia selliseks, et miinimumpalk oleks tõesti selline asi, et keegi sellest vähem palka ka reaalselt ei saaks (täistöökohaga töötades). Muidu pole miinimumpalgal sisulist mõtet. -
ttrust,
saa palun aru - piisavalt palju inimesi ei suuda praegusegi miinimumpalga vääriliselt lisaväärtust luua. Min.palga kergitamine viiks paratamatult olukorrani, kus järjest rohkem inimesi jäävad üldse rippu. See on aga ühiskonnale oluliselt kallim. -
stagna
Valimislubadused hakkavad pihta : ref lubab kõigile 500 eurot maksuvaba tulu
https://majandus24.postimees.ee/6031125/reformierakonna-valimislubadus-alkoaktsiis-alla-ja-koigile-500-eurot-maksuvaba-tulu?_ga=2.134126350.1832619863.1533102645-1973538364.1526697784
Kust selleks raha saada,( kõigile tulumaksuvaba 500 eurot kuus maksab 200 miljonit aastas ) ,seda nad muidugi ei ütle
Sellele konkreetsele lubadusele oleks olemas väga loogiline kate - eraisiku tulumaksumäära tõstmine. Ma olen seda korra arvutanud mingi aeg tagasi - tulumaksumäär tuleks tõsta 25% kanti, et maksukoormus jääks absoluutnumbris samaks ja 500 eur/kuu on kõigil eranditeta tulumaksuvaba.
See on üks vähestest maksualastest liigutustest, millega on tõepoolest võimalik maksukoormust kõige vaesemate pealt vähemaks lükata nii, et sellega ei kaasne ei täiendavat halduskulu ega ka mingit ebaõiglust. Mistõttu seda ilmselt polegi seni rakendatud - liiga lihtne.
Ma muidugi ei usu, et Reform selle peale läheb - lõppeks olid ju nemad need, kes võitlesid tulumaksumäära alandamise eest - kuigi maksukoormust oleks saanud sama hästi kuid õiglasemalt vähendada ka tulumaksuvaba miinimumi tõstes. -
Kuna palgad tõusevad, siis madalam maksukoormus võib tähendada ikkagi suuremat laekumist. Madalam maksukoormus võib kiirendada palkade tõstmist ja samuti suurendada tööandjate vahelist konkurentsi tööjõu üle.
Mäletate ettevõtete tulumaksu kaotamist? Lõppkokkuvõttes hakkas riik ettevõtetelt tulumaksu korjama palju rohkem kui seda enne kaotamist korjati. -
tulumaksuprotsent 25-le teeks tigedaks eelkõige suurema sissetulekuga inimesi. Kuid need on refi peamised poolehoidjad, nende baas,nende finantseerijad.
Eks sa ütle Boroditsile, et ta hakkab oma 6500-euroselt kuupalgalt maksma praeguse 1300 euro asemel 1525 eurot tulumaksu. Tüüp saab pahaseks ja läheb Keski tagasi veel . -
ttrust
luarvikluarvik
Ehk aus oleks, kui oleks kokkuleppeline "miinimum palgamaks", mitte miinimumpalk.
On seal vahet? Maksupoliitiliselt, töötandja kuludelt jne.
Ma ei arva, et seda oleks vaja, asja õigema nimetuse huvides ja et töötajatele ei jääks muljet, et miinimumpalga tõstmisega midagi lahendaks. See on umbes selline jutt, et töötajad maksavad ise oma palgalt tulumaksu, raha tuleb selleks ju ettevõtjal leida. -
2korda2
ttrust,
saa palun aru - piisavalt palju inimesi ei suuda praegusegi miinimumpalga vääriliselt lisaväärtust luua. Min.palga kergitamine viiks paratamatult olukorrani, kus järjest rohkem inimesi jäävad üldse rippu. See on aga ühiskonnale oluliselt kallim.
Siis tekib ka reaalselt surve nende inimeste koolitamiseks. Ma usun, et neid inimesi, kes ka pärast koolitamist ei hakka kunagi suuremat lisandväärtust andma, on siiski väike osa kogu sellest kontingendist, kes praegu reaalselt ülemäära väikest palka saavad.
Igatahes on probleem, et liiga suur osa ühiskonnast teenib ülemääraselt liiga vähe. Või pole see probleem? -
See peaks siia miinimumpalga arutelusse ilusti sobima: Viis seika Eesti elust. Väikeettevõtjad rabelevad, ametikoolid toodavad loodreid ja tööjõupuudus lokkab
4. Logardite ettevalmistuskursus
Rakveres peab Wesenberghi hotelli Märt Ots, kel on äri ka Võsul. Temagi on veendunud, et tööjõuprobleem on täna ettevõtluses kõige keerulisem küsimus. Eriti väikestes kohtades, isegi Rakvere linnas ei ole võtta häid, kohusetundlikke ning oma ala väga hästi tundvaid inimesi. Ots ütleb, et eriti halb on olukord ametikoolide lõpetajatega.
„Ametikoolideks on neid vale nimetada, õigem oleks neid kutsuda logardite ettevalmistuskursuseks,” ütleb ta ning lisab, et enamus lõpetajaid ei hakka kunagi oma erialal tööle, sest nad tahtsid lihtsalt keskhariduse kergemini kätte saada. Seejuures, kui inimene sunnib end koolis käima, siis on tema ametialased oskused väga viletsad. Ots ütleb otse, et ilmselgelt on suhtumine töösse muutunud uue vabariigi ajal halvemaks, kui see varem oli.
Otsal on ka soovitusi. Esiteks tuleks ametikoolidesse võtta ainult keskharidusega õpilasi. Ainuüksi seetõttu, et 14–15-aastane ei ole tema sõnul suuteline valikuid tegema. „Kui sa ei ole suuteline gümnaasiumis omandama keskharidust, siis ei ole sellisele mõtet ka ametit õpetada.”
Ta ütleb, et ametikoolis õpetatavad erialad ei kattu tegelike vajadustega. Õpetatakse ainult neid erialasid, mille jaoks on olemas pedagoogid. -
ttrust
2korda2
ttrust,
saa palun aru - piisavalt palju inimesi ei suuda praegusegi miinimumpalga vääriliselt lisaväärtust luua. Min.palga kergitamine viiks paratamatult olukorrani, kus järjest rohkem inimesi jäävad üldse rippu. See on aga ühiskonnale oluliselt kallim.
Siis tekib ka reaalselt surve nende inimeste koolitamiseks. Ma usun, et neid inimesi, kes ka pärast koolitamist ei hakka kunagi suuremat lisandväärtust andma, on siiski väike osa kogu sellest kontingendist, kes praegu reaalselt ülemäära väikest palka saavad.
Igatahes on probleem, et liiga suur osa ühiskonnast teenib ülemääraselt liiga vähe. Või pole see probleem?
trust, räägi palun lähemalt, kelleks need müüjad ja teenindajad ja liinitöölised elektroonikatehases ümber koolitatakse? Ja ka nendest on pidev puudus. Ilmselt on nende jaoks siis variant kolida Tallinnasse ja sealt edasi siis Soome, sest väljaspool suuremaid linnu mingit suure lisandväärtusega tootmist pole juurde tulemas näha, või on? Eks kütuseaktsiisipoliitika survesta lisaks, linnas saad ilma autota hakkama, maal mitte. -
Pahurik, täiskasvanute ümberõpe siiski toimib, nagu on ajakirjandusest näha.
-
ttrust
Pahurik, täiskasvanute ümberõpe siiski toimib, nagu on ajakirjandusest näha.
kindlasti miskit toimub, aga millised need alad on, kus on kõrge lisandväärtus ja kelleks ümber õpetatakse? Tavaliselt õpitakse vana lihttööle juurde mingi teine madalapalgaline töö ja uuele ringile.
Too palun mõni selline eriala, mida annab vanemas eas õppida, kus on suur lisaväärtus ja makstakse head palka?
Hetkel mehed võivad muidugi ehitajaks hakata, naised ka maalriks jne, aga veel? -
Andke andeks, aga minu meelest on kurbnaljakas, kui tööandjad kurdavad meedias tööjõuprobleemide üle. Ettevõtjad on ju see seltskond, kes kõige paremini peaks aru saama, kuidas turumajandus toimib. Nõudlus ja pakkumine, mikromakro101 jne. Kui ei leia inimesi, tuleb palgataset tõsta, kuni leiad. Kui tulupool ei kannata palgataset tõsta, tuleb hinnad ja ärimudel üle vaadata. See töö mida ma kirjeldan, peakski olema ettevõtja töö põhisisu, aga tundub, et paljudele tööandjatele tuleb see ootamatu üllatusena.
-
pahurik
Too palun mõni selline eriala, mida annab vanemas eas õppida, kus on suur lisaväärtus ja makstakse head palka?
CNC operaator näiteks. Aga mitte Ph.D (push here dummy) vaid inimene kes omandab ka masina programmeerimise. -
Draax
Andke andeks, aga minu meelest on kurbnaljakas, kui tööandjad kurdavad meedias tööjõuprobleemide üle. Ettevõtjad on ju see seltskond, kes kõige paremini peaks aru saama, kuidas turumajandus toimib. Nõudlus ja pakkumine, mikromakro101 jne. Kui ei leia inimesi, tuleb palgataset tõsta, kuni leiad. Kui tulupool ei kannata palgataset tõsta, tuleb hinnad ja ärimudel üle vaadata. See töö mida ma kirjeldan, peakski olema ettevõtja töö põhisisu, aga tundub, et paljudele tööandjatele tuleb see ootamatu üllatusena.
Veidi eespool ju mainitigi, et kõige kiiremini tõusevad palgad kõrgepalgalistel ja see pidavat probleem olema.
Selle peale tuleb vähendada madalapalgaliste maksukoormust ja tõsta miinimumpalka...
Ning noored ikka ei lähe kõrgepalgalisi erialasid õppima.
Tööd tuleb ju valida südame järgi, mitte seda tööd, mida tööandjatel vaja on. -
Noored, kes täna õppima lähevad, mängivad rolli ühiskonnas alles aastakümnete pärast (kui nende osakaal ühiskonnas piisava suuruse saavutab). Praegu on suur osa ühiskonnast oma hariduse saanud vene okupatsiooni ajal ja annavad tooni praegu.
Juba mitmendat aastat on kõrgkoolides populaarsemate erialade tipus IT-erialad, väide et noored ei lähe kõrgepalgalisi erialasid õppima, on väär.
Probleem on selles, et madalapalgaliste maksukoormuse vähendamine ei tee madalapalgalisi rikkaks. -
pahurik
Too palun mõni selline eriala, mida annab vanemas eas õppida, kus on suur lisaväärtus ja makstakse head palka
TKTK näiteks korraldab igasugu metallivaldkonna kursuseid, hetkel ma lõiketöötluse poolelt midagi ei näe, aga keevituse kursus kestab 120h ja maksab 1420€, sellest saab vist tulumaksu veel tagasi ka? https://www.tktk.ee/kursus/keevitustehnoloogia-120-akadeemilist-tundi
Muidugi selge on, et pärast paarikuist kursust ei lähe see inimene stiilis vee alla titaani keevitama, aga võrreldes mingi poemüüja vms tegelasega on see tõenäoliselt ikka päris korralik hüpe ja investeering teenib end kiiresti tagasi. Kindlasti on selliseid asju veel, lihtsalt tõin näite sellest mida ma tean. -
madalapalgalisi ei tee miski rikkaks. Kuid oluline, et need inimesed vähemasti ise toime tuleksid,et nad ei vingerdaks end mingi susser-vusseriga sotsiaalhoolekande kaela.
-
ttrust
Juba mitmendat aastat on kõrgkoolides populaarsemate erialade tipus IT-erialad, väide et noored ei lähe kõrgepalgalisi erialasid õppima, on väär.
Mina näen seda, et mõned aastad tagasi tuli progeja eest välja käia ca 50€/h, praegu juba > 70€/h.
Sellest teen mina järelduse, et vähemalt selles valdkonnas on eesti ettevõtlus võimeline praegusest oluliselt rohkematele korralikku palka maksma.
Ehkki IT üliõpilasi on palju, siis kõik vabad kohad ei võeta ikka täis. Riik on valmis rohkem koolitama, kui oleks ainult pingutada tahtjaid. -
marker
ttrust
Juba mitmendat aastat on kõrgkoolides populaarsemate erialade tipus IT-erialad, väide et noored ei lähe kõrgepalgalisi erialasid õppima, on väär.
Mina näen seda, et mõned aastad tagasi tuli progeja eest välja käia ca 50€/h, praegu juba > 70€/h.
Sellest teen mina järelduse, et vähemalt selles valdkonnas on eesti ettevõtlus võimeline praegusest oluliselt rohkematele korralikku palka maksma.
Ehkki IT üliõpilasi on palju, siis kõik vabad kohad ei võeta ikka täis. Riik on valmis rohkem koolitama, kui oleks ainult pingutada tahtjaid.
Kas tõesti saab keskmine progeja Eestis 12kEUR kuus palka? Londonis algab 4kGBP juures juba senior level.
Ilmselt siiski umbes 1-3% on kõigist progejaks tahtjatest selliseid, kes suudavad selle sinu nimetatud tunnipalgani püsivalt jõuda. -
kuusemaa
Ta ütleb, et ametikoolis õpetatavad erialad ei kattu tegelike vajadustega. Õpetatakse ainult neid erialasid, mille jaoks on olemas pedagoogid.[/i]
Suure hurraaga võtsid ametikoolid vahepeal õppekavadesse IT erialad. Ja siis selgus "ootamatu" tõsiasi. Väike-Maarjasse v. Rakverre ei olegi niisama lihtne leida õpetajt, kes suudaks mingilgi vähegi arvestataval tasmel IT teadmisi edasi anda. Ülla ülla. -
raulir
marker
ttrust
Juba mitmendat aastat on kõrgkoolides populaarsemate erialade tipus IT-erialad, väide et noored ei lähe kõrgepalgalisi erialasid õppima, on väär.
Mina näen seda, et mõned aastad tagasi tuli progeja eest välja käia ca 50€/h, praegu juba > 70€/h.
Sellest teen mina järelduse, et vähemalt selles valdkonnas on eesti ettevõtlus võimeline praegusest oluliselt rohkematele korralikku palka maksma.
Ehkki IT üliõpilasi on palju, siis kõik vabad kohad ei võeta ikka täis. Riik on valmis rohkem koolitama, kui oleks ainult pingutada tahtjaid.
Kas tõesti saab keskmine progeja Eestis 12kEUR kuus palka? Londonis algab 4kGBP juures juba senior level.
Ilmselt siiski umbes 1-3% on kõigist progejaks tahtjatest selliseid, kes suudavad selle sinu nimetatud tunnipalgani püsivalt jõuda.
70€ all mõeldi tõenäoliselt seda, et sa ostad programmeerija teenust sisse selle raha eest. -
Vabaerakonna piirkondade juhid nõuavad herkeli lahkumist juhi kohalt
Ainuke mõistlik variant, arvestades igasuguseid "asjasid."
See, et ta sisuliselt enda tütre vanuse, erakonnakaaslasest naisterahva ees ja sees vändagängstrit mängis, oli pigem täpp "i" peal ja võibolla nii mõnelegi vabaerakondlasele.taluvuspiiri ületamine.
Talvikul on nüüd suht head šansid herkeli asemele astuda/sattuda, kuna viimane on omale ikka korralikult vee peale tõmmanud lolli mängimisega. -
Stealth
Vabaerakonna piirkondade juhid nõuavad herkeli lahkumist juhi kohalt
Ainuke mõistlik variant, arvestades igasuguseid "asjasid."
See, et ta sisuliselt enda tütre vanuse, erakonnakaaslasest naisterahva ees ja sees vändagängstrit mängis, oli pigem täpp "i" peal ja võibolla nii mõnelegi vabaerakondlasele.taluvuspiiri ületamine.
Talvikul on nüüd suht head šansid herkeli asemele astuda/sattuda, kuna viimane on omale ikka korralikult vee peale tõmmanud lolli mängimisega.
Mina näiteks ei saa aru milles asi. Täiskasvanud inimesed mõlemad. Nagu ma aru saan, siis Herkel ei elanud oma juriidilise abikaasaga juba ammu ammu koos. -
Sellisest normaalsest ja kiiduväärsest asjast nagu lapse saamine tuleks kirjutada normaalses keeles, ilma ilkumise ja rõvetsemiseta. Kui see kujuneks tavaks, oleks sellest võib-olla kasu isegi eestlaste iibele.
-
Jaan Tootsi juhtum meenus.
THI juhtum meenus.
Herkel on lihtsalt järjekordne näide pikas reas, aga seoses valimistega imetakse siit skandaali lahti. -
Sellele küsimusele ükski heldelt idiootlike valimislubadusi loopiv partei vastust ei otsi. Miks ettevõtja lahkuda tahab?
-
Ettevõte pole ju riigikogu valimistel valija, seega poliitiku arvates pole vajadust tööandja poolt makstavaid tööjõumakse (sotsiaalmaks, töötuskindlustus) alandada. Samuti käibemaksu suurus ei mõjuta valimisi, ega ole valimiste teemaks.
-
Ettevõtetes samas töötavad valijad, kes, nähes kuidas riik kepib (vähem neid kui firmat) üha keerulisemate maksude, nõuete, piirangute, manjakkidest kontrollijate, suht kahtlase õiguskeskkonna ja bürokraatiaga, võiksid nagu mõelda, et võiks hääletada kellegi poolt kes lubab seda kõike (ingl.k. red tape) vähendada.
-
Sotsiaalmaksu ei saagi alandada. Ravijärjekorrad on niigi pikad, eriarsti juurde saamine võtab mõnel erialal mitu kuud .Haigekassa on miinuses igal aastal, sööb reserve .
Sotsiaalmaksu pensioniosaga on veel hullem.
Pensione indekseeritakse igal aastal, kuid pensionikindlustus on praegu defitsiidis, sest sotsiaalmaksu pensionite osast ei piisa, et pensione välja maksta. Pensionitele kulub sel aastal 348 miljonit eurot rohkem kui riik sotsiaalmaksu pensionite osast saab.
Seega, ehkki sotsiaalmaksu alandamine või kõrgepalgaliste sotsiaalmaksule lae seadmine võiks meeldida ettevõtjaile, oleks see igale parteile hukatuslik, kuna seaks löögi alla nii haigekassameditsiini kui pensionärid.Eesti rahvas on vana ja haige . Kuid isegi vanad ja haiged käivad hääletamas.
Ükski partei sellele välja ei lähe, isegi ref mitte. Keegi ei taha teha valimistel enesetappu.
