Päeva mõttetera : majandusest
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
GLOBAALNE RAHAMAAILM: Wall Street - üks esimesi rahamaailma võrgustikke USA-s. Globaalne rahamonstrum, kes tänu tehisintellekti juhtrollile on end nii paksuks söönud, et oma erinevaid kehaosi enam näha ei suuda, ilmutab esimesi sooleummistuse märke. Täna püütakse teda kõigi vahenditega rehabiliteerida, sest selle tegelase surm ähvardab meile kõigile kirve selga lüüa.
Allikas : Kesknädal (olete üllatunud, mis?) -
Mõtlen, miks ei saada ükski asutus jõuludeks või jaaniks kingituseks ühte Kesknädalat - oleks rohkem väärt kui mõni suvaline kaart.
-
Kesknädal on tore ja omapärase kallakuga meelelahutus-, pingemaandus- ja ajupesuleht, osaliselt täiesti konkureeriv ÄP ja Kes-Kus-iga. Kahju, et seda nii harva lugeda jõuab.
Kui õigesti mäletan, siis oli vist Buffett see mees, kelle üheks põhimõtteks oli osta firmasid, mida ta lähema 5 aasta jooksul müüa ei kavatse. Mis juhtuks Buffett'iga, kui Wall Street, ehk väärtpaberite ostmise-müümise koht mõnda aega kinni oleks? Ilmselt suurt mitte midagi. Küll aga saaksid fataalse paugu investeerimispangandus ja kauplemisega teenijad. Nii et "selle tegelase surm" meile kõigile kirvest selga ilmselt ei löö. -
muuseas, tegu on Kesknädala refereeringuga Indrek Neivelti ettekandest "Majandus ja Rahvuslus" Keskerakonna noortekogu korraldatud konverentsil „Kuidas kaasajal mõtestada rahvuslust?“
-
Henno, sellel steitmendil on tõsine allika maik man'
Tahaks teada, mida IN tegelikkuses rääkis :-D -
Tänane päeva mõttetera ilmselt A. Samosti suust Tuulelohe Lennul: "varsti on LHV-s ka ametiühing!"
-
Päeva, nädala ja isegi aasta Tegija on Harri Taliga. Ma ütleksin, et need tsitaadid on suisa TEEMANTKÕVAD!
______________________________________________________________________________________________________
Tänasel kohtumisel Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) esindajatega rõhutas Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) esimees Harri Taliga, et töötajad ei pea riigi majanduskliima jahenemist maksma kinni oma elatustaseme langusega.
”Töötajad peavad saama inimväärset palka ka jahtuva majanduse tingimustes, kindlasti peab palgakasv edestama tarbijahinna indeksi tõusu,” toonitas ametiühinguliider.
“Jahtuv majandus on ka ametiühingute jaoks oluline teema, see mõjutab paratamatult ka palgaläbirääkimisi,” ütles Taliga EAKLi pressiteates. “Kuid majanduse kohandamine uutele oludele ei tohi toimuda üksnes töötajate rahakoti arvel, seda eriti kõrge inflatsiooni tingimustes.” -
Põrgu, ette jõudsid - tahtsin just samale shedöövrile tähelepanu juhtida :D
-
Vahetult enne Taliga intervjuu avaldamist ühe panga makroanalüütiku kabinetis...
The Analyst: I felt a great disturbance in the Force, as if hundreds of voices of those having any idea about economics suddenly cried out in terror and were suddenly shocked. I fear something profoundly terrible has been said... -
NO COMMENTS needed...
Ettevõtja Urmas Sõõrumaa ütles, et 0,4% majanduskasv talle üllatus ei ole, ta nägi seda ette juba aasta tagasi. "Ma oleks võinud seda teile öelda juba aasta tagasi, see pole minu jaoks kahjuks üllatus. Arvestades maailmas ja meie lähiümbruses toimuvad protsesse, siis on see täiesti loogiline tulemus. Hea, et üldse plussis oleme,” kommenteeris Sõõrumaa aripaev.ee-le I kvartali 0,4% majanduskasvu. -
See ei ole veel väga ohtlik kui inimene asju ainult näeb. Hulluks läheb siis kui ta salapäraseid hääli kuulma hakkab.
-
Tänases Postimees Onlines avaldab Maris Lauri lootust, et tuleb ilus suvi ja see vähendab inimeste hirmusid :)
-
Kui kellegil on US Invest võlakirju, siis peaks mõtlema kiirele väljumisele :P
-
14. mai. Asukoht Tallinn - Ühe kahetähelise nimega investeerimisfirma kontor. Siseneb siresäärne blond sekretär, ulatab Urmasele paki pabereid ja lausub naeratades : "Urmas, tõin Sulle nüüd need paberid ära...oot, niisiis kõigi Balti riikide 2009. aasta majanduskasvu näitajad kvartalite lõikes, Dow Jones'i graafik 2009-2012...oot, üks paber oli veel. Seal oli kirjas nafta hind 7. septembril 2009..." Urmas muheleb rahulolevalt. Tema teab. Teab...aga ei ütle. Elu on tegelikult lill.
-
urmas shortis majanduskasvu juba ammu
-
Urmas on Eesti Chuck!
-
ärge Atoneni unustage
-
aga kui ta shorte katma hakkab, siis hoidke piip ja prillid
-
...siis paneme Euroopa viie rikkaima riigi hulka nagu müraki - koos piibu ja prillidega!
-
Urmas - kinnisva Chuck
Atonen - kulla Chuck
Ansip - euroliidu rikkama riigi Chuck -
Riisalu - Tarbija Chuck
Gräzin - SMS-laenu Chuck
Mina - oma pere Chuck :) -
aga MIKS MITTE saada KÕIGE rikkamaks riigiks maailmas ....ah? mis? PRAEGU on aeg julgete ning sisukate ideede väljakäimiseks! ansip võiks tiivad välja sirutada ning silmi pilgutamata ja kullipilku teritades viia meid uutele kõrgustele!
-
dvsp
Eelmise valitsuse ajal kärpis va ninasarvik Ansipi tiivad ära. Kas tal ongi enam, mida sirutada või kõvatada.
Aga kullipilk on tal alles :) -
Mis te vingute Ansipi kallal. Eurodes mõõdetuna kasvas majandus oma 10%! Näidake mõni eurotsooni riik mis midagi sarnast suudaks.
-
ja tõetsti, mis me vingume selle Ansipi kallal, inflatsioon tõusis tervelt 12%," näidake mõni eurotsooni riik mis midagi sarnast suudaks"(ei saa me ilma lätita:)!
-
Lätis kasvas eurodes mõõdetuna majandus 17,5+3,6=21,1%, eriti ei sooviks, et Eesti seda järele teeks.
-
Aga mõtle kui hea on oma rahaga siis Euroopas laiata :-)
-
Minu viimane Euroopas laiamine toimus siis, kui käibis veel FIM. :-D
-
kusjuures tõepoolest teevad nälgivad idaeurooplased odavas Läänes käivet oma rahaga. Ma vaatasin näiteks kunagi Genfist fotokat ostes, et se oli ca veerandi võrra odavam, kui sama mudel Eestist ostes, USA'st oleks muidugi veelgi odavamalt saanud.
-
kristjan, don't even go there - ma pean tunnistama, et ma olen praktiliselt kõik oma viimaste aastate mikroskeeme ja peenmehhaanikat sisaldavate mänguasjade ostud sooritanud kas USA, Saksamaa või suisa Soome Vabariigi vastavatest netipoodidest. USA on muidugi imedemaa - maksad delivery, käibeka jms maksud otsa ning ikka on 25% odavam kui meil.
-
Mnjah, mul sai fotoka SD mälukaart Münchenis täis ning vanalinnast sain suvalisest supermarketist 2-gigase kaardi 10 euroga, mis teeb üle kahe korra odavam kui eestis. Loll olin, et kaamerale ei raatsinud lisaakut ära osta - see oli ka üle kahe korra odavam kui eestis. Aga eks järgmine kord. Siit tekkibki kummaline mõte, et kuidas ikka saavad meie hinnad sellised olla ning kui isegi minule omaselt poes alla kauplema hakata, siis midagi küll saab kuid alati on poemüüja vabanduseks, et näe, ei saa sisseostuhinnast odavamalt anda :)
-
Olles natukene kursis kaubanduse köögipoolega, ma ei imesta, et meil kaup poes kallim on, kui Euroopas.
Kogu jama saab alguse sellest, et tootja määrab hinnad ostetavate koguste järgi (see pole vist kellelegi uudiseks). Üllatav on aga see, et hinnavahe on päris suur. Eesti maaletooja sisseostuhind võib olla vabalt sama, mis Saksamaal mõne kaubamaja müügihind. Kui nüüd kohalik kaupmees oma kasumi/kulud juurde liidab, siis ongi tulemus käes. -
rehatrader - tean konkreetselt ühte kaubandusettevõtet, mille läbirääkimised tootja peakontoriga nägid välja nii:
Peakontor : "Palju te siis võtate?"
Eesti jaemüüja : "Ma arvan, et 7-8 suudame sel aastal ära müüa..."
Peakontor : "Palju ma siis panen teile...7 või 8 konteinerit?"
Eesti jaemüüja : "Konteinerit? Mis? Me mõtlesime 7 või 8 tükki!"
Ütleme nii, et selle konkreetse tootja vidinaid peaks saama nüüd osta Riiast. Väidetavalt suhtlevad aga nemad umbes teise vahendaja, mitte tootjaga. -
Umbes nii see käib jah :) Tahate 3-4 alust kaupa saada? Aga miks te siis poest ei osta?
-
Ei tea küll midagi kaubandusega seotud seadustest ja regulatsioonidest , kuid mis keelab Eesti turustajal mitte tootja käest kaupa võtta vaid nt suurema Saksa hulgifirma vmt kaudu?
-
Üks takistus võib olla näiteks see, et tootja määrab edasimüüjale piirkonna, kus see toimetada saab. Kui kaugelt vaadates on näiteks Eesti ja Soome sama kant ja edasimüüja on soome firma, siis see soomlane ka jälgib, mis tema regioonis toimub. Kui nüüd keegi tuleb siia odavama kaubaga, siis tehakse kohe päring tootjale, et milles jama?
-
Freddy
Eestlased on üks laisk rahvas. Tootja saadab ta väikeste koguste tõttu pikalt ning juurdunud on üks vahva harjumus, et polegi nagu vaja pead vaevata selliste pisiasjadega nagu läbirääkimised jms.. Eesti tarbija on maksnud seni kõik kuhjaga kinni ja selline trend paistab jätkuvat. Mõtle nüüd ise - kas ma võtan omale tootjaga lepingut sõlmides kohustuse pidevalt suure koguse läbimüümiseks ja sellega kaasneva riski, et kaup võib kätte jääda ning tootja trahvi paneb maksma või ostan vahendaja käest poeriiulile kaks asja ning kui puudu tuleb, saab mõne päevaga veel paar tükki juurde tuua. Poemüüja paneb aga ostuhinnale oma katte ning kõik ongi häpid - ostjal kaup käes ning kaupmehel va krõbisev taskus :) -
Ühe spetsiifilise autovaldkonna varuosade kohta tean seda, et üks prantsusmaa tootja on oma asjad jaganud regioonideks, mille esindajad siis oma ala veel omakorda regioonideks jaotavad. Seal on siis poolakad Ida-Euroopa esindajad ning leedukad Baltimaade regiooni esindajad. No ja siis kogu seda ketti pidi müüakse eestis kuus maha näiteks kaks varuosa. Ühe müüb maha üks esindus ja teise müüb maha teine esindus. Meie häda siin ongi see, et eestlased keskenduvad oma turunduses eesti tarbijale ning globaalne visioon ei viirastu mitte kellegi isegi unes mitte. Nagu näiteks, et miks peaksid olema leedukad baltimaade esindajad? Võiks võtta ju kätte ja Eestist baltimaasid esindama hakata. Aga no siin tekkibki tõrge. Pole inimest, kes oskaks kokkuleppeid sõlmida. Riik küll ülikoolides miskit koolitab kuid need vennad korjatakse välismaiste omaike poolt kiirelt ära.
-
Lisaks Rajule Olevile ja Reiljani Jannole tundub olevat lisandunud veel üks teoreetik, kellele võiks anda LHV Foorumi Aukirja Väljapaistvate Majandusalaste Mõtete Eest!
_____________________________________________________________________________________________________
Trasbergi kinnitusel tuleks maksukoormus ühtlasemalt ringi jaotada. „Elavdada turgu läbi sotsiaalmaksude ja aktsiisimaksude alandamise ning mõelda selle üle, mida teha füüsilise isiku tulumaksuga,“ rääkis Trasberg ja lisas, et ta leiab üha enam, et astmeline tulumaks on suurepärane instrument.
„Eriti olukorras, kui majandus kuumenes üle ja lolli raha oli liiga palju,“ põhjendas Trasberg. „Ja tänases, kiire majanduslanguse olukorras on astmeline tulumaks automaatne stabilisaator – ta korjab lolli raha ära ja teisalt tekitab olukorra, kus inimeste tulud ei vähene ka majanduslanguse tingimustes. Täna me korjame raha kokku ja jagame selle administratiivselt ringi, mida võiks teha automaatselt ka astmeline tulumaks.“
____________________________________________________________________________________________________
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=4fd97eab-f048-4694-a797-e0f3dec0828a -
Huvitav mõte jah. Huvitav miks see loll raha just jõukamate inimeste kätte jõuab ning targad oma tarkusega jälle teenida ei oska?
-
...aga tasus vaid ühel makroanalüütikul öelda seda, mida iga vähegi majandusest jagav inimene niigi teab - et Eestis on palgad liiga kõrged, kui internetikommentaatorid hakkasid rääkima Soome keskmisest palgast ja sellest, kuidas nende elu "ei ole selle palgaga ikka kohe mitte mingi elu."
-
ma saan aru et anno 2008 olid palgad väga õiges suurusjärgus, alles sellel aastal on nad hullult kõrgele kerkinud?
-
M6mmik, mitu head spetsialisti sa oled suutnud värvata motiveerides neid hea madala palgaga. Jooksevad sinu juurde tormi?
-
winger,
ma vahetasin viimati (2005) töökohta palka juurde küsimata (oli võimalus, sest tegemist oli personaalse kutsega) ja sel hetkel oli mul alla vastava töökoha keskmise palk (muidugi, ma ei pruugi heaks spetsialistiks kvalifitseeruda). Kui palk on juba mingil tasemel, siis iga järgmine lisakroon on järjest väiksema väärtusega, kuniks jõutakse olukorda, kus kasvõi iga hetk ootel kohvikann on suurema väärtusega, kui teise mehe kuupalk.
Ses suhtes on hetkel kahtlane olukord, kus paljudel kõrgepalgalistel töökohtadel vähendatakse kiiruga igasugu lisasoodustusi (sporditoetus, firmaüritused jne) samas punnitades palka samaks jätta. Kahtlemata on lisasoodustuse äravõtmine kergem, samas ma pole kindel, kas igas olukorras parim lahendus. -
Mina õnneks heade spetsialistide palkamisega tegelema otseselt ei pea. Küll aga sai buumi ajal omatud kokkupuuteid tõsiste kotkastega, kes (tipp)juhist neli astet allapoole tööle tulles tahtsid saada juhiga võrreldavat palka. HEA spetsialistiga on muidugi nii, et temal on turuhind ning seda teab ta nii ise, kui teab tema potentsiaalne tööandja. VÄGA HEAL investeerimisspetsialistiga on veel see mure, et tema palk+boonus+tööst saadav rahulolu+meeldiv sotsiaalne kontekst (erksad töökaaslased, kellel on hea huumorimeel) peab ületama "võrrandi" kodu+kaks ekraani= rohkem raha kuus, kui klassiviha spetsialistidel eales teada oleks vaja ;-)
Minu seisukoht on üldiselt see, et siinses majanduses aset leidev peamine strukturaalne muudatud on see, et labida najal tukkunud ning selle eest 1K EUR NET kuus kätte saanud "ehitusmees" avastab end ühel hetkel 400 EURiga liini tagant korralikult tööd tegemas. Seni, kuni see juhtub, kommenteerib ta internetis, et "see pole mingi elu." -
Ja need korralikud ehitusmehed on kahjuks endiselt h6ivatud. Hinda on kyll pisut langetanud, aga ette peab neid ikka pool aastat bookima.
-
Offf, korralik ehitusmees on alati tegija. Ma rääkisin neist, kes labida najal tukkusid.
-
Pajula märkis, et põhjus, miks euro võiks tulemata jääda, on praegu Kreeka ümber toimuv. «Või siis, kui ütlevad et «poisid, te olete siin raamatuid keetnud».»
:-D
