Kopp ees OÜ - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Kopp ees OÜ

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Ma võin olla mõnikord üüratult kannatlik, kui mõni asi närvidele käib, aga igal asjal on piir ka ükskord.
    Ühesõnaga- see megagigavinge 4G, mida tele2 pakub, pole muud kui üks pask kuubis. Wifipulk vilgub erinevates värvides nagu "laksu all" majakas" ja igasuguste dokumentide ja meilide saatmine on nagu Vene rulett.
    Kunagi ei tea, kas nüüd õnnestus või mitte.
    Rääkida nendega või probleemile mingi kiire lahendus leida( vigane wifi jupstükk korraliku vastu vahetada, teavitada, kus ja miks on mingi andmeside jama jne. jne.) on mõttetu üritus. Neid ei koti sinu probleem.
    Tellerid pannakse "tanki", kes siis tüüpvastustega tigedaid kundesid püüavad maha rahustada. Ja ega tellerid selles süüdi polegi, et nende firma sitta netti või sittasid wifipulke pakub. "Probleem on korrus kõrgemal", nagu öeldakse. Ja mis siis ? Neil pohhui. Pappi tiksub nagunii. Raha küsitakse täispaketi eest, kuigi asi on ainult 5 euri kuus väärt.

    P.S. Seda kirja olen ma püüdnud juba neli (loe: neli !) korda saata. Õnneks taipasin asjast enne koopia teha, kui see trastunud wifi jälle "pange paneb".
    Nii et kes arvab et tele2-st midagi mõistlikku saab eriti neti teemal, siis see eelnev olgu nii-öelda hoiatav näide.
    Algul, värske kundena on kõik tip-top, aga u. aasta möödudes hakkab teil see "rõõmustav ajude kepp" peale.
  • Arvatavasti probleem riistvara poolne. Endal on Tele2 mobiilne internet olnud just kõige töökindlam, nii levi, kiiruse, kui töökindluse poolest. Telia viskas üle hinnatõusuga, Elisaga oli mitmeid kordi väga aeglane ja mõnikord üldse sattus leviauku Via Baltica ääres.
  • Aasta vana läpakal ei saa mingeid probleeme olla ja tarkvara/viirusetõrje uuendamine käib ka korrapäraselt.
    Ja asukoha suhtes pole ka probleeme- suurlinna kesklinn. Linnulennult esimese tugijaamani on paarsada meetrit.

    P.S. Ma saaks aru, et pidev elukoht on kusagil keset soid kuskil kuradi Uugametsas vms. ja siis võib olla levi kehv.
  • Suurlinnas ongi igasuguse traadita ühendusega suuremad probleemid.
  • 4G ja Wifi kesklinnas?
    Eelpool keegi juba mainis riistvara probleeme, ka mina julgeks panustada, et see junn, mis 4Gst Wifit teeb, on otsas. Kesklinnas muidugi võib ka olla, et "õhk" sai wifist täis:) Kui naaber keeras oma wifi just sama kanali peale, mis sul on, siis ongi pees:)
  • raulir
    Suurlinnas ongi igasuguse traadita ühendusega suuremad probleemid.

    Suurlinnas? Ma sain aru, et jutt käib Eestist.
  • Võib-olla ongi õhk wifit nii täis et enam pole õhkugi. Mina ei tea. Pole selle ala mees.

    Kui ma eelmise aasta suvel selle lepingu tegin(tele2 pakkus siis kõige soodsamat hinda), siis kuni selle aasta augustikuuni polnud mingit probla. Ühe hiireklikiga avanes otsekohe ükskõik missugune veebileht. Olenemata ilmast ja asukohast.
    Polnud mingit jokutamist ja uimerdamist nagu praegu. Teated nagu "can´t reach this page" olid täiesti tundmatu teema.
    Kõige parem "indikaator" oli Youtube: u. 5-minutiline Rammsteini mingi videoklipp töötas hetkega.
    Mitte nagu praegu.

    Igatahes fakt on, et kusagil on mingi korraliku IT-ipornoga hakkama saadud. Kuna ja milles asi on, mina ei tea.
    Üksvahe (see oli ka ainuke kord, kui ma neilt mingigi selgitava vastuse sain) toimusid mingid tugijaama(de) hooldustööd, aga ega sellest midagi nüüd paremaks küll ei muutunud. Sama uimane nagu paar kuud tagasi.

    Ma ei viitsi nende vesipeadega vaidlema ka hakata, sest neil on nagunii pohlad ja teiseks pannakse jälle mõni telleritädi "tanki", kes siis peab minuga neid puid ja maid jagama.

    P.S. Ka seda kirja pidin kaks korda saatma. Esimene kord tuli jälle see tuttav teade: "Can´t reach this page."



  • Stealth avastas augustis enda jaoks pr0ndotcom lehe. (c;
  • Seepärast peabki maal elama, et sinu naabri wifi ei segaks sinu wifit.
  • ttrust
    Seepärast peabki maal elama, et sinu naabri wifi ei segaks sinu wifit.


    Õiget ruuterit on vaja mis 5GHz sagedust genereerib ja seal on juba "õhk puhtam" ning naabrid ei sega.
  • Julgen arvata, et viga pole Tele2 poolel vaid puhtal kujul SUP-ga (StupidUserProblem) tegu. Võta see jublakas kaasa ja kõnni 300m eemale, kui seal töötab, siis oled saanud uue naabri, kes selle õhu sul täis signaali ajab. Eelpool pakutud 5Gz variant oleks vast kõige parem lahendus, teine on proovida leida kasutamata kanal oma signaali tarvis.

    Kunagi pole ka välistatud, et seade on füüsiliselt katki...
  • Mardike
    Julgen arvata, et viga pole Tele2 poolel vaid puhtal kujul SUP-ga (StupidUserProblem) tegu. Võta see jublakas kaasa ja kõnni 300m eemale, kui seal töötab, siis oled saanud uue naabri, kes selle õhu sul täis signaali ajab. Eelpool pakutud 5Gz variant oleks vast kõige parem lahendus, teine on proovida leida kasutamata kanal oma signaali tarvis.

    Kunagi pole ka välistatud, et seade on füüsiliselt katki...


    Äraproovitud asi juba.
    Isegi maal, kohtades, kus inimasustus on kordades väiksem kui linnas (lähim mast asus linnulennult 4 km kaugusel), on nett uimane nagu kevadine kärbes ja wifipulk arvab, et ta on diskosaali prože oma sinirohelise plinkiva valgusega.


  • No siis sõida T2 kauplusest läbi ja lase neil see jublaks uueks vahetada - üsna kindel on, et tegu ei ole võrgu probleemiga, vaid viga on konkreetses netipulgas.
  • Ma olen viimased paar nädalat püüdnud saada mõistlikku üle õhu võrguühendust koos TV-paketiga maakohta linnast mitte kaugel, täitsa suure maantee lähistel. Ei ole mingi põlluarendus, täitsa kvaliteetne keskkond on - ja ometigi, Elisa levi on vaid ühes toanurgas. Telia oma on justkui nagu igal pool, aga õhtusel ajal pole andmeside kiirust ollagi. Poolteist-kaks mega ei ole ju kiirus, ega ju? Hommikuti natuke on - siis kui inimesed tööle on läinud, jääb vist mõni kanal kusagil vabaks ka, parematel hetkedel on lausa kaheksat megat nähtud :P
    Telia esindus püüab mulle rentida antenni, aga olukorras, kus puudu ei ole mitte signaalist, vaid kanalitest, ei aita see suuremat. Ja pealegi võin ma iga kell ise Rantelonist selle antenni osta, ma ei vaja mingit f***ing renditeenust, mis probleemi ei lahenda. Takkatraavi on klienditeenindusel karmilt keelatud kliendile öelda, kuhupoole selle antenni keerama peaks, levikaart on Telia jaoks suur saladus.
    Kliendi teenindamine on tänases Eestis kaduv kunst - aga ma ei taha selle tõdemusega leppida.
  • Marvin
    Poolteist-kaks mega ei ole ju kiirus, ega ju? Hommikuti natuke on - siis kui inimesed tööle on läinud, jääb vist mõni kanal kusagil vabaks ka, parematel hetkedel on lausa kaheksat megat nähtud :P
    Telia esindus püüab mulle rentida antenni, aga olukorras, kus puudu ei ole mitte signaalist, vaid kanalitest, ei aita see suuremat.

    Sa pead "ruuteri sisse vaatama". Normaalset kiirust saad ainult 2,6GHz sagedusel. See ruuter on aga nii "nutikas", et kehvema levi korral vahetab sageduse alla. 800MHz peal ongi 1-2Mbps selline realistlik tulemus. Sellisel juhul võib just antenn või ruuteri parem asukoht aidata.
  • Vahetasin nädal tagasi Telia Tele2 vastu. Tõsisemateks kokkuvõteteks on vara, aga senise kogemuse põhjal on Tele2 4G levi muljetavaldav. Maal sain tööajal stabiilse ühenduse 45 Mbit/sek ümber, 2 x kiirem kui Telia ja 3 x kiirem kui Elisa samas kohas. Tartus olen ka täheldanud, et hoonetes sees on andmeside levi parem kui Telial. Samuti üllatas 4G katvus Tartu-Tallinna raudteel, kus Telial on vaat poole ulatuses blackout.

    Minu hüpotees on, et võrgukatvus on enamvähem sama kõigil, kuid Tele2 võrgu koormus on väiksem, eriti maal, kus traditsiooniliselt pole neil üldse mingit arvestatavat levi olnud - sestap ka vähem kasutatakse. Samuti võimalik, et töö(tipp-)ajal on neil vähemate äriklientide tõttu ka väiksem koormus.
    Ise vahetasin operaatorit hinna pärast, aga seni on kvaliteet olnud väga meeldiv üllatus. Samas eks see kogemus sõltub võrgust konkreetsetes kohtades - aga Tele2 on igal juhul katsetamist väärt.
  • sakuska
    Vahetasin nädal tagasi Telia Tele2 vastu. Tõsisemateks kokkuvõteteks on vara, aga senise kogemuse põhjal on Tele2 4G levi muljetavaldav. Maal sain tööajal stabiilse ühenduse 45 Mbit/sek ümber, 2 x kiirem kui Telia ja 3 x kiirem kui Elisa samas kohas. Tartus olen ka täheldanud, et hoonetes sees on andmeside levi parem kui Telial. Samuti üllatas 4G katvus Tartu-Tallinna raudteel, kus Telial on vaat poole ulatuses blackout.

    Minu hüpotees on, et võrgukatvus on enamvähem sama kõigil, kuid Tele2 võrgu koormus on väiksem, eriti maal, kus traditsiooniliselt pole neil üldse mingit arvestatavat levi olnud - sestap ka vähem kasutatakse. Samuti võimalik, et töö(tipp-)ajal on neil vähemate äriklientide tõttu ka väiksem koormus.


    See võib nii olla, aga tõenäoliselt sõltubki väga palju konkreetsest piirkonnast, eriti maal. Kusagil on Telia levi konkurentsitult parim, teises kohas on Elisa või Tele2 ainsad, mis levivad.



  • [quote=Draax]
    [See võib nii olla, aga tõenäoliselt sõltubki väga palju konkreetsest piirkonnast, eriti maal. Kusagil on Telia levi konkurentsitult parim, teises kohas on Elisa või Tele2 ainsad, mis levivad.


    Asukoht mängib hästi palju rolli. Mul toimis Tele2 4G internet eelmises kahes elukohas ainsana korralikult. Elisa ühendus kukkus pidevalt ära ja Telia hangus tihti. Praeguses elukohas aga ei ühendanud netipulk lihtsalt ära wifi ruuteri küljes olles. Helistasin klienditoele, et uurida, et mis põhjusel nii võib olla, aga mulle öeldi, et kuna see ei ole nende müüdud ruuter, siis nad mulle tuge ei paku. Ma küsisin suht tigedalt, et kas ma peaksin siis teisi teenusepakkujaid vaatama, sain tigeda õnnistuse seda teha, vastu.

    Selle peale kobisin kaks mobiilinumbrit ja mobiilse interneti Teliasse, sest mulle meeldib, kui teenusepakkuja mingitki tuge pakub. Kirjutasin veel eraldi tagasisidena kirja ka, et miks lahkun aga sellele ei vastatud ning too töötaja kes näeb lahkuvaid numbreid ei teadnud midagi ja palus uuesti selgitada, et miks lahkun mobiilinumbritega, kui ma ütlesin, et olen neile selle põhjenduse juba teatanud.

    Igatahes, proovisin Elisat ja noh... viimasel ajal ei ole hommikuks pulk võrgust maha kukkunud ja eile vist isegi ei pidanud ühtegi korda ruuterit restartima. Aga on kehvemaid päevi ka, kuid siiski töötab pareimini, kui varem.

    Kolm erinevat linnaosa ja puumajad, mitte armeeritud betoon, kuhu peaks seinast ühendus pääsema küll.
  • Kas meil tegelikult üleüldse on võimalik midagi kunagi veel teha? Nii kui midagi plaanidki, on kuradi tolade kampasid teadmas ja arvamas karjade kaupa. Aga elada tahaks ju heaoluriigis. Kust peaks see heaolu tulema kui me midagi reaalselt väärtuslikku ei tooda? Maksustame endid rikkaks? Jajaa https://m.postimees.ee/section/395/4378865
  • Huvitav, kumb neist rohkem lisandväärtus loob ja maksutulu genereerib? Kavandatav tehas või Tartuga seotud teadmismahukad ettevõtmised.
  • Oh säästa ometi... Ma mõtlesin, et vastaste leeri argument "ülikoolilinn Tartu vs tselluloosilinn Tartu" on juba piisavalt mustvalge, demagoogiline ja võltspaatoslik. Aga maksutulu - see on lihtsalt geniaalne. Sest sellel tasandil välistavad tselluloositehas, teadusmahukad ettevõtmised ja ülikool(id) üksteist kohe eriti absoluutselt, eks.
  • Saaremaa silla puhul läks FB-s endise roheliste erakonna juhi seinal lahti kajaka hädakisa teemal rändlinnud lendavad vastu silda ja saavad surma. Puidurafineerimistehase ehituse planeerimisega pole sisuliselt kuhugi jõutudki, kui juba rohelised arvavad, et emajõgi ja peipsi järv saavad lootusetult reostatud.
    Tundub, et projektide vastasus on eraldi sektoriks muutunud. Palju see projektide vastu olemine sisse toob ja mis see äriplaan selle juures on? Kes selle pimeda vastuseisu lõpuks kinni maksab?

    P.S Rail Baltica kriitika tundub vähemalt asjakohane ja õigel kohal.
  • Mul on natuke piinlik seda viimatist padutartlaste avaldust lugeda - tunnen neist paljusid, väga paljusid, mõnega jagan mingit jagu DNAdki ja päris mitmega olen üht värvi värvimütsi kandnud. Ja ikka on piinlik. Pidev eitavas kõneviisis elamine võib ikka kangesti väsitav olla.
    Kulla sõbrad - valiga ikka ometi, millele alla kirjutate.
  • Olgem ausad, tselluloosi tootmine on üks parajalt rõve tegevus. Kes seda ei usu, võib teha väikse reisi Soome Varkausi ja Imatrasse jne. Hais on ikka päris kole. Nii et Narva on õige koht tehase jaoks, kuna meil on läänetuulte ülekaal. Solk Narva veehoidlasse.
  • Tartu õhustikku suudab üks seli oma jüngritega kindlasti rohkem rikkuda kui tselluloositehas. Keskenduge olulisele, sõbrad. Aga seli jüngreid oli sellele kirjale allakirjutajate hulgas küll, see ei paista kedagi väga häirivat.
  • Kalakajakas
    Huvitav, kumb neist rohkem lisandväärtus loob ja maksutulu genereerib? Kavandatav tehas või Tartuga seotud teadmismahukad ettevõtmised.


    Wow, sellele väitele tahaks tõendust saada. Aga arvestaks siis igasugused riiklikud grantid ja toetused brutotulust maha ja vaataks kui palju netotulu järgi jääb.
  • Mina olen tehase poolt kuhu saaks allkirja anda?
    Samas ühel tingimusel võib tehase ära jätta - kaotame igasuguste MTÜ-de jmt. riikliku rahastuse. Kõik kes reaalset väärtust ei loo SKT ei tõsta jäävad rahast ilma sellega peaks tööandjate oskusteta tööjõu probleem saama samuti lahenduse.
  • misso

    Samas ühel tingimusel võib tehase ära jätta - kaotame igasuguste MTÜ-de jmt. riikliku rahastuse. Kõik kes reaalset väärtust ei loo SKT ei tõsta jäävad rahast ilma sellega peaks tööandjate oskusteta tööjõu probleem saama samuti lahenduse.


    Kirjutan kahe käega alla
  • exponent
    Olgem ausad, tselluloosi tootmine on üks parajalt rõve tegevus. Kes seda ei usu, võib teha väikse reisi Soome Varkausi ja Imatrasse jne. Hais on ikka päris kole. Nii et Narva on õige koht tehase jaoks, kuna meil on läänetuulte ülekaal. Solk Narva veehoidlasse.


    Nad ei saa seda Narva viia kuna tooraine transport läheks liiga kalliks.Muidu oleks Narva jõe vesi kindlasti parem variant kui Emajõe ja Peipsi reostamine . Kuid puit selle tehase jaoks loodetakse saada Lõuna-Eestist ja Lätist.Kui nad ehitavad tehase juurde raudteeharu ( mis suure mahuga tooraine vedamisel oleks loogiline ) siis Narva-lähise asukoha puhul pikeneb transporditeekond võrreldes Tartuga ca 250 km.Ka maanteed mööda läheks ikka oluliselt pikemaks, oma 160 km vähemalt.

    Selle tehase puhul on nii nagu tööstusettevõtte puhul ikka : tööd saada ja raha teenida tahaks justkui igaüks, kuid solgi ja saasta tahaks kellegi teise kaela sokutada.Päris häid lahendusi ei olegi.
  • misso
    Samas ühel tingimusel võib tehase ära jätta - kaotame igasuguste MTÜ-de jmt. riikliku rahastuse. Kõik kes reaalset väärtust ei loo SKT ei tõsta jäävad rahast ilma sellega peaks tööandjate oskusteta tööjõu probleem saama samuti lahenduse.

    Selle peale lüüakse sind sotsiaaleurotulukaikaga lagipähe - kõigi nende MTÜ-de sotsiaaltulu on pea sama vägev kui RB-l.
    Kiri on tüüpiline NIMBY-reaktsioon. Mitte ühtegi konstruktiivset punkti. Vastu ollakse tehasele mis iganes kujul. Ka ainult vikerkaartest ja ükssarve peerust koosneva reostuse korral.
  • stagna
    Kui nad ehitavad tehase juurde raudteeharu ( mis suure mahuga tooraine vedamisel oleks loogiline )


    Mitte iga suure mahuga tooraine. Raudteel on otstarbekas vedada midagi, mida saab kätte suurtes mahtudes pikema aja jooksul ühest kohast, nagu näiteks kivisüsi ja maak (kaevandus töötab samas kohas ammendumiseni) või nafta (kui raudtee juba läbib või möödub lähedalt mingist õliväljast, mis pole piisavalt suur, et oleks otstarbekas tõmmata torujuhe).
    Metsa lõigatakse langikaupa ja liigutakse mujale, kuniks seal on uus mets peale kasvanud (ca 30 a.). 30 000 tm on väga suure langi raiemaht, aga see teeb ainult 10 rongikoosseisu jagu kaupa. Selge, et selle pärast keegi metsa raudteed tõmbama ei hakka. Ehk et raudtee puhul on olulisemgi, mis teises otsas toimub. Raudtee olemasolu võib neil seega äriplaanis olla, aga mitte määraval kohal, mastaape arvestades selgelt suunaga Venemaale ja lootuses, et ühel päeval saab nendega ehk jälle normaalselt äri ajada. Kui aga muidu võrdsetel tingimustel on saadaval krunt raudteega lähedal või lausa haruga hoovile, siis miks mitte valida ehitamiseks just seda.
  • Nad ise küll ütlevad, et juba valmis infrasturktuuri lähedus on nende ärile oluline. Ja ütlevad seda niiviisi, et raudteed mainitakse enne kui maanteed.

    juba toimiv logistiline võrgustik, sh raud- ja maanteed tooraine tarnimiseks ja toodete ekspordiks;

    http://biorefinery.ee/tehasest/

    Ka nende tehase skeemidel tossutavad kaubarongid nii toorainega kui valmistoodanguga .Rekkad sõidavad muidugi kah.

    Selge, et nad ei hakka mingit 50 km pikkust raudteed ehitama ega ka metsa iga langi juurde viima.Kuid nii 10 km pikkune jupp kuskilt olemasolevalt raudteelt tehasesse tõmmata maksab võrreldes kogu tehase maksumusega marginaalselt. Ning kui ikka kavatsetakse tuua oluline osa puitu Lätist, siis sealt on mõttekas tuua rongiga. Ka valmistoodang on hea rongi peale panna ja sellega kuhugi sadamasse kärutada. Vähese liiklusega Valga-Koidula raudteel on muide just ümarpuiduga rongid peamised liiklejad praegu. Kui seda Lõuna-Eesti suht odavat ümarpuitu tasub praegu raudteel sadamasse vedada, siis ilmselt tasub ka seal vedada palju suuremaid mahte ümbertöötlemistehasesse ja sealt valmistoodangut edasi . Tehas vajab 3,3 miljonit kuupmeetrit puitu aastas, see on iga päev 9000 kuupmeetrit.

    Mahud on väga suured, ma arvan, et raudteeta siin hakkama ei saa .
  • mx77
    Kalakajakas
    Huvitav, kumb neist rohkem lisandväärtus loob ja maksutulu genereerib? Kavandatav tehas või Tartuga seotud teadmismahukad ettevõtmised.


    Wow, sellele väitele tahaks tõendust saada. Aga arvestaks siis igasugused riiklikud grantid ja toetused brutotulust maha ja vaataks kui palju netotulu järgi jääb.


    Noh kui täpne olla siis väidet ju pole. On küsimus.
  • stagna
    Ja ütlevad seda niiviisi, et raudteed mainitakse enne kui maanteed.

    juba toimiv logistiline võrgustik, sh raud- ja maanteed tooraine tarnimiseks ja toodete ekspordiks;



    Lauseehitusest ei tasu tingimata eelistusi välja lugeda, keegi lihtsalt ei kirjuta ju "maan- ja raudteed". 9000 m³ on tõepoolest väga suur päevamaht - jämedalt 2 laeva-, 3 rongi- või 300 autotäit. Mnjah, küsimusi on praegu küll selgelt rohkem kui vastuseid.

  • [quote=stagna][quote]exponent

    Nad ei saa seda Narva viia kuna tooraine transport läheks liiga kalliks.Muidu oleks Narva jõe vesi kindlasti parem variant kui Emajõe ja Peipsi reostamine . Kuid puit selle tehase jaoks loodetakse saada Lõuna-Eestist ja Lätist.

    Lõuna-Eesti metsad ei ole nagu "Jeesuse ihu, millelt võid iga aasta nahka koorida"
    Lõuna-Eestis on juba kaks suurt ettevõtet, mis on nii Lõuna-Eesti kui ka Läti põhjapiirkonna puidust nii kuivaks imenud, et AS Toftan hakkab juba koondama ja uksi sulgema.
    Kui puiduäri, siis on ainus variant toore rongiga Venemaalt.
  • Teades, kes on selle tehase projekti taga on ajuvaba arvata, et nad ei tea puiduärist midagi. Kui keegi, siis just see seltskond teab. Mul oli hiljuti võimalik kuulata/näha Aadu Polli esitlust projektist. Tal olid kõikidele asjadele, mida meedias neile ette heidetakse väga loogilised vastused. Need loogilised vastused on olemas, aga projekti eestvedajad ei saa ju iga kuramuse tolakarjaga ükshaaval suhelda. Räägid ühele kambale ära, ilmub uus mingi petitsiooni või avaliku kirjaga välja. Kusjuures mainis ta, et üks grupp, kellega vaidlemisest on nad sisuliselt loobunud, on ideelised vastased - need, kes ei kuula ühtegi fakti ja lubavad igal juhul vastu võidelda.
  • Loomulikult teavad nad puiduärist kõike, just seepärast ongi nende poolt kõlanud ka seisukoht, et kui Tartu lähistele ei lubata teha, siis jääb tehas üldse ära. Sest mujal kasumisse ei jõuakski. Tartus on 3 edu võtit:
    - raudtee möödub juba praegu tehase oletatavast asukohast, nii ülesvoolu kui tegelikult ka allavoolu
    - Emajõgi on piisavalt suure vooluhulgaga, et soojaks köetud jääkvesi sinna lastes veel kuidagi normide piiresse jääks
    - Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti on veel viimane koht, kust puitu kätte saab, mujal on see kas juba sisuliselt otsas või olematute talvede tõttu mudamülkas kinni.

    Puiduärikana kavandaksin kindlasti ka ise tehase Tartu külje alla. Vastaspoole argumendid on paraku tehast välistavad. Mädamunahais on ikka räigelt rõve ja on avalik saladus et see hais on olemas ka uusima tehnoloogiaga tehaste ümbruses. Tartu kui ülikoolilinn ja Lõuna-Eesti tõmbekeskus kaotaks tohutult oma atraktiivsusest, kui seal kord nädalas ebasoodsate tuulesuundade tõttu mingi lehk üle linna leviks ja jõgi permanentselt haiseks. Võib muidugi väita, et mingit haisu ei tule, aga kuna tootmistehnoloogia ja toodangu valik on täna tegelikult ju tegemata, ei saa väita ei ühte ega teist. Väita saab ainult seda, et mõju on olemas, kuna kinnise veeringlusega tootmisest tehase rajajad lihtsalt keeldusid - muidu ei tasuks ära ja seda võib täitsa uskuda, sest kui kuskil on solgi vette laskmine lubatud (Hiina, Venemaa), siis maailmaturul konkureerimiseks pead sa sedasama tegema.
  • Kehra oli jubeda haisuga aastakümneid püstihädas.
  • ttrust
    Kehra oli jubeda haisuga aastakümneid püstihädas.


    Haiseb siiani.
  • Igal juhul on riik võtnud selgelt soosiva hoiaku selle projekti suhtes, millest võib ka aru saada. Uued töökohad Lõuna-Eestis, lisanduv GDP ja oluline elavnemine transpordisektoris, sest nii toormaterjali kui valmistoodangut on vaja ju kuskil vedada.

    Eesti Raudtee veomaht 2017.a. oli 12,4 miljonit tonni kaupa. Isegi kui arvestada, et tehase tarvitatud 3,3 miljonist kuupmeetrist toorest puidust tuuakse sinna raudteel vaid pool, tähendab see tõhust kasvu kaubaveomahtudes. Lisaks veel valmistoodangu vedu sadamasse.

    Ma ei usu, et nad saaks ehitada üles oma äri tooraine saamisele Venemaalt. Vene äri on alati sihuke kõikumine noateral,ütleme, et täna saab seda teha, kuid homme väänatakse sinna mingid niisugused kunstlikud tõkked,mida isegi altkäemaksuga ei saa kõrvaldada. Ega venelasedki pole lollid, nad saavad väga hästi aru, et ümarpuidu väljavedu ei ole väga arukas tegevus ega erine palju nafta ja gaasiekspordist. Sellega vahega, et mets taastub nii 70-80 aastaga, uut naftat aga juurde ei teki .
  • stagna
    Ega venelasedki pole lollid, nad saavad väga hästi aru, et ümarpuidu väljavedu ei ole väga arukas tegevus ega erine palju nafta ja gaasiekspordist. Sellega vahega, et mets taastub nii 70-80 aastaga, uut naftat aga juurde ei teki .


    Venemaal pidada lageraiet tehtama ca 20000 km2 aastas. Siberis looduskaitsja olla on ohtlikum, kui lähis-idas demineerija. Terviseprobleemid, õnnetusjuhtumid ja raske kuriteo ohvriks langetakse sageli.

    Venelastel on näpud põhjas, kõik tehakse rahaks. Seega ei maksa rääkida, et nad lollid pole... võib-olla ei ole, järelikult on meeleheitel. Diilid hiinlastega osutavad samuti pigem viimasele.

  • Grupp Seltsimehi
    ttrust
    Kehra oli jubeda haisuga aastakümneid püstihädas.


    Haiseb siiani.


    Kehra tehnoloogia on pärit eelmise sajandi esimesest poolest, kus sisuliselt kallatakse keedetud möginat ühest nõust teise. Uue tehase tehnoloogia on selline, kus protsess toimub algusest lõpuni suletud süsteemis ja tekkivad gaasid põletatakse ära elektri tootmise käigus.
  • stagna
    Ega venelasedki pole lollid, nad saavad väga hästi aru, et ümarpuidu väljavedu ei ole väga arukas tegevus ega erine palju nafta ja gaasiekspordist. Sellega vahega, et mets taastub nii 70-80 aastaga, uut naftat aga juurde ei teki .

    Venemaal käib selline lageraie, et meie metsanduspoliitika on selle kõrval nagu Louvre pargi eest hoolitsemine.
  • Venemaal on vahetult teisel pool Peipsi järve päris suured metsamassiivid. Sellest jätkub kõigile, pole vaja eriti kaugelt ka vaja puitu tuua. Kas üle Peipsi järve ja piki Emajõge ei annaks seda parvetada?
  • Parvetamine.

    Lisaks ja ka tänu mainitud ebakohtadele vaikiksid ilmselt mõlema poole toll, piirivalve, põllumajandusamet jm kontorid sõbralikult, kui minna neilt sellise üleveo võimalust küsima...
  • mike
    Grupp Seltsimehi
    ttrust
    Kehra oli jubeda haisuga aastakümneid püstihädas.


    Haiseb siiani.


    Kehra tehnoloogia on pärit eelmise sajandi esimesest poolest, kus sisuliselt kallatakse keedetud möginat ühest nõust teise. Uue tehase tehnoloogia on selline, kus protsess toimub algusest lõpuni suletud süsteemis ja tekkivad gaasid põletatakse ära elektri tootmise käigus.


    Äänekoski tehas Soomes on vägagi uue tehnoloogiaga ja võib ju oletada, et pildil nähtav korstnatest väljuv ollus sisaldab ainult 100% veeauru ja üldse mitte väävliühendeid. Aga Soome päritolu kirjanik Mika Keränen on öelnud, et tal on infot kohalikelt elanikelt, et tehas haiseb ja mitte vähe. Ta on seal ise kohapeal ka käinud. Mina ei ole, seega ma ei oska hinnata, kui suur see hais on ja kuivõrd sarnase haisu levik Tartu linna atraktiivsust tudengite ja teadlaste silmis mõjutaks.

    https://www.aanekoski.fi/palvelut/asuminen-ja-ymparisto/tontitrakentaminen/kartat/2000AkiJaTehdas11365_001.jpg

    Eesti teadlastel pole raske organiseerida EL-i uusimate tehaste ümbruskonna elanike küsitlus ja lühiajalised õhu näitajate mõõtmised. Lõpeks need oletused ükskord ära.
  • Teate selle tehase asjus, sellest tehasest saadavad tulud on tõsine tilk ookeanis sellesse riiklikku laristamismasinasse. Aga risk ökokatastroofiks emajões on reaalne ja igikestev.
  • Jajah, ehitavad 19. sajandi tehase ja Tartu Vaim hakkab mädanema.
  • Keelakem igasugune majanduse arendamine ära! Viigem riskid nulli!

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon