Autonumbrid, rehvid ja kuld - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Autonumbrid, rehvid ja kuld

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Mis mu point oli - elektriauto pole süüdi selles, millest elektrit toodetakse. Eestis on olemas rohelise energia paketid, millega saab autole taastuvenergiat osta. Põlevkivielekter on väga saastav ja EL-i energia arengukava maksustab selle niikuinii surnuks aastaks 2030. Keegi ei jaksa seda enam osta lõpuks ja avatud elektriturul jääb see elekter maha müümata. Me ei peaks elektriautosid vaatama sama põlgliku pilguga kui bensukaid/diisleid lihtsalt selle pärast, et hetkel veel juhtumisi toodetakse Eestis suures koguses põlevkivielektrit. Las toodetakse kui Eesti muudmoodi ei oska/suuda, see toss ja saaste jääb suures osas Virumaa piirkonda ja ülejäänud piirkondade linnad muutuvad puhtamaks. Kahju neist, kes Ida-Virus peavad elama, aga näe juhtus nii, et põlevkivi asub just seal mitte Tallinnas.
  • sa oled ikka tõsine fänboy. elektriauto pole süüdi, mis argument see on?
    see elektriautode nö. saastamatus on lihtsalt hype, saastamine toimub, lihtsalt teises kohas.
    Mis sa arvad, et kui kaotaks taastuvenergia toetused ära, mida maksavad tavaenergia kasutajad, et ta siis oleks üldse konkurentsivõimeline, isegi kui tavaenergiatootmine uued maksud selga saaks? sa oled nagu Taavi Aas, kes jahub mingist "tasuta" ühistranspordist, aru saamata, et tasuta asju ei ole olemas.
    ja kui isegi see EL energia arengukava hakatakse vaikselt ellu rakendama (tuletame siis meelde, et sarnaselt saksa Bundesratis vastu võetud otsusele ei ole see seadus vaid kõigest arengukava), siis millega see üle 80% põlevkivienergiat asendatakse, nii et Eesti säilitaks energiasõltumatuse?
    Muuseas, lisaks, et Saksmaale ehitatakse praegu paari uut pruunsöe jaama. Me ei ole ainukesed, kes ei oska aj ei soovi.
  • mx77
    Ma väga igasugust biomassi, biogaasi ja jäätmete põletamist väga roheliseks energiaks ei nimetaks, kuna CO2 saastet tekitavad nad kõik


    Siin on väike nõks juures - biomass ja biogaas saab CO2 eraldada ainult sellisel hulgal, nagu ta enne on atmosfäärist sidunud. Seega taastuvkütuste põletamine atmosfääris üldist CO2 hulka ei suurenda, erinevalt fossiilkütustest, mille põletamine vabastab miljoneid aastaid tagasi seotud CO2.
  • Mhh, eriti mõistlik on põletada substantsi, mis suudab siduda atmosfäärist sinna fossiilkütuse põletamisel sattunud CO2-e ja seda ainult selle pluss-miinus nullbilansi pärast nimetada seda taastuvenergiaks. See on variserlus kõige puhtamal kujul.
  • vilkur
    mx77
    Ma väga igasugust biomassi, biogaasi ja jäätmete põletamist väga roheliseks energiaks ei nimetaks, kuna CO2 saastet tekitavad nad kõik


    Siin on väike nõks juures - biomass ja biogaas saab CO2 eraldada ainult sellisel hulgal, nagu ta enne on atmosfäärist sidunud. Seega taastuvkütuste põletamine atmosfääris üldist CO2 hulka ei suurenda, erinevalt fossiilkütustest, mille põletamine vabastab miljoneid aastaid tagasi seotud CO2.

    ega jah, metsade maharaiumine on tegelikult üks CO2 suurenemise peamiseid põhjuseid maailmas. St. lisaks sellele, et sealt CO2 vabaneb, väheneb ka selle kasutamine metsade poolt. (jutt siis ekvatoriaalsetest vihmametsadest peamiselt)
  • m77, sa siis pooldad hambad risti Eesti energiasõltumatust, isegi juhul kui selgub, et põlevkivielekter pole avatud börsil konkurentsivõimeline? Proovi üle saada, Läti ja Rootsi odaval hüdroenergial pole midagi häda. Jah, sõja korral nad võib-olla keeravad kraanid kinni meie jaoks, aga sõjahirmutajate leer võiks natuke mõelda, mitmest õhk-maa raketist piisaks ka täna, et 90% riigist koheselt elektrita jätta. Me ei vaja mingit sõltumatust, EL-s on avatud börs ja kui me ise ei suuda konkureerida, siis ostame sealt, kus on odavam. Selle jaoks elektriturg avatigi. Põlevkivielekter ei muutu odavamaks hüdroenergiast, unista palju tahad. EE ainult selle najal suudabki püsti püsida, et riik alandas saastetasusid ehk siis andis oma tuludest tüki ära. EL energia arengukava võibki olla ainult kava, aga Pariisi kliimalepe ratifitseeriti ära. Kui seda täita üldse kavatsetakse, siis ei ole seal kaksiti mõistmist - saastamine peab vähenema ja sundida selleks saab ainult maksupoliitikaga.

    Aga ma ei tahtnud üldse sellisesse diskussiooni laskuda, lihtsalt ei nõustunud väitega, et elektriauto saastab sama palju kui bensukas/diisel. Milleks kogu see transpordi elektrifitseerimise temaatika siis EL-s, kui see sama palju saastab? Kõik on lihtsalt demagoogia ja mingit saaste vähenemist ei tulegi? Kelle huvides on CO2 emissioonide vähendamisest jauramine? Kaotajaid on oi kui palju, aga kes võidab?
  • kindsigo, selle läti hüdroenergiaga on nagu suht kitsas, ei jätku neile endalegi.

    Sa ei vastanud mu küsimusele, millega see 80+% põlevkivienergiast asendatakse.
    Selle siniste silmakestega EL ja tema igasuguste direktiivide ja arengukavade kohta tahaks sulle meelde tuletada, et mingi aeg tagasi võttis EL vastu otsuse, et mingiks ajaks tuleb vedelkütuste osas viia nn. biopäritoluga kütuse osakaal 15% peale. Kui avastati, et selle tulemusena toimub jõhker looduse vägistamine õlipalmi istanduste rajamiseks oli kahju juba sündinud. Õnneks pandi see otsus jäässe.
    Seega ei ole kõik mis seal Euroopa Liidust tuleb puhas kuld.

    PS. Ja vaatamata kõigele saastab elektriauto sama palju või isegi rohkem kui tavaauto.
  • Huvitav, kas see pilt on siin olnud?


    Link tuleb ka juurde panna.

    Metodoloogiat, mis selle kaardi taga on, pole ma uurinud. Nii et kontrolligu kasutajad ise.
  • mx77

    Sa ei vastanud mu küsimusele, millega see 80+% põlevkivienergiast asendatakse.


    Piiritaguse tootmisega. Kui saastetasud tulevad, jääb põlevkivielekter börsil kaotajaks. Me ei asendagi seda, sest meil pole mitte midagi, millega põlevkivi asendada. Ok tuult on mõnel päeval, aga see pole stabiilne. Jäämegi importijaks. On see probleem? Minumeelest pole. Meil pole näiteks oma auto- ega lennukitööstust ka, impordime ja see pole probleem. Ka bensiini me ei tooda, impordime ja see pole probleem.
  • kindsigo, kust me impordime? Kas meie ümbruses on külmal talveilmal kusagil suur elektri ülejääk?
  • vilkur
    Siin on väike nõks juures - biomass ja biogaas saab CO2 eraldada ainult sellisel hulgal, nagu ta enne on atmosfäärist sidunud. Seega taastuvkütuste põletamine atmosfääris üldist CO2 hulka ei suurenda, erinevalt fossiilkütustest, mille põletamine vabastab miljoneid aastaid tagasi seotud CO2.

    Nii on. Sestap ongi igati CO2-neutraalne ajada ahju aastasadadega(kui mitte tuhadetega) tekkinud turbakihti...
  • kindsigo
    Milleks kogu see transpordi elektrifitseerimise temaatika siis EL-s, kui see sama palju saastab?


    Samal põhjusel nagu Aafrika "põgenike" ületoomise temaatika - kellelegi kukub taskusse midagi.

    (Kunagi oli kuskil spekulatiivne arvutus, et MTÜ-de "omanikud" teenivad summaarselt kuni 40000 eur puhtalt kätte per paadi-"põgenik".)

    Ka hüdroenergia puhul on muide alternatiivkulud. Näiteks Sindi tammi just lammutataksegi, kuna tegelikult pole hüdroenergia nii roheline kui seda kujutatakse. Sarnaseid näiteid maailmast võib palju tuua.

    Millest ma uue automaksukava puhul aru ei saa, on see kuidas seda rohelisena kujutatakse, kuna see "eelistab uusi autosid" ja "uued autod on loodussõbralikud". Tegelikult on üldreeglina vanade asjade taaskasutus rohelisem kui uute tootmine ja vanade äraviskamine. Rootsis hakati lausa pakkuma maksusoodustust, kui remondid oma vana asja uue ostmise asemel.

    Sisepõlemismootoriga autode puhul pole CO2 vaates tegelikult erilist (>30%) vahet, kas tegemist on uue või 7 aastat vana autoga.

    Samuti on absurdne jutt, et uue auto ostmine ja järelmaks on odavam kui kasutatu ülalpidamine. Hind näitab (kaudselt) ka tegelikku ressursikulu :)
  • kindsigo
    mx77

    Sa ei vastanud mu küsimusele, millega see 80+% põlevkivienergiast asendatakse.


    Piiritaguse tootmisega. Kui saastetasud tulevad, jääb põlevkivielekter börsil kaotajaks. Me ei asendagi seda, sest meil pole mitte midagi, millega põlevkivi asendada. Ok tuult on mõnel päeval, aga see pole stabiilne. Jäämegi importijaks. On see probleem? Minumeelest pole. Meil pole näiteks oma auto- ega lennukitööstust ka, impordime ja see pole probleem. Ka bensiini me ei tooda, impordime ja see pole probleem.


    Sellist lapsejuttu pole tükk aega lugenud :D
  • 2korda2
    vilkur
    Siin on väike nõks juures - biomass ja biogaas saab CO2 eraldada ainult sellisel hulgal, nagu ta enne on atmosfäärist sidunud. Seega taastuvkütuste põletamine atmosfääris üldist CO2 hulka ei suurenda, erinevalt fossiilkütustest, mille põletamine vabastab miljoneid aastaid tagasi seotud CO2.

    Nii on. Sestap ongi igati CO2-neutraalne ajada ahju aastasadadega(kui mitte tuhadetega) tekkinud turbakihti...


    Sorry, minu teada on ka nafta ja kivisüsi tekkinud orgaanilisest ainesest, mis on mingi miljoneid aastaid tagasi CO2-te atmosfäärist neelanud. Seega peaks ju nafta põletamine olema nullbilansiga tegevus CO2 osas? :)
  • kindsigo, kas soojusenergiat peaks ka edaspidi lähiriikidest importima? Narva soojuselektrijaamad kütavad ka tervet Narva linna, Lasnamäe ja Maardu küte on olulises osas Iru ja Väo koostootmisjaamade peal jne.
  • pahurik
    kindsigo, kust me impordime? Kas meie ümbruses on külmal talveilmal kusagil suur elektri ülejääk?


    Kesk- ja Põhja-Soomes oli paar päeva tagasi 30 kraadi külma. Sellest hoolimata suutsid nad meile importida sel ajal (neil endal on muide talvel defitsiit ja impordivad ise ka).



    Eesti elektritarbimine on lähiriikide kõrval nii tilluke, et pole vaja väga muretseda, et meile ei jätku, kui põlevkivist ei toodeta.

    Henno, soojusenergiat me ju maagaasi näol impordimegi. Koostootmisjaamad toimivad ka hakkepuidu, turba, prügi jm energiaallikatega. Pole vaja tekitada paanikat, neid lahendusi saab Ida-Virus ka kasutada, kui põlevkivi on surnuks maksustatud.
  • kindsigo, ilmselt oled teadlik, et Soomes on enamus tarbijaid Lõuna-Soomes, seega vaata parem andmeid eelmisest talvest. Jah, võimalik on, et meile jätkub, aga millise hinnaga? Elekter ei ole paraku selline toode, mida saab kadudeta kauge maa taha liigutada. Kui saab odavamalt ja stabiilselt, siis kindlasti probleeme ei teki.
    PS Soome ekspordib meile, mitte ei impordi, ilmselt näpukas.
  • Henno Viires
    kindsigo, kas soojusenergiat peaks ka edaspidi lähiriikidest importima? Narva soojuselektrijaamad kütavad ka tervet Narva linna, Lasnamäe ja Maardu küte on olulises osas Iru ja Väo koostootmisjaamade peal jne.


    Mul jääb point natuke arusaamatuks. Irus ja Väos visatakse põlevkivi ahju või?
  • Millise hinnaga? Börsihinnaga. Loomulikult talvel on see hind kallim. Aga kui põlevkivi surnuks maksustatakse, ei saa ainult talveperioodiga terve aasta kasumi teenida.
    Kui saastemakse ei tule sellistes mahtudes, nagu Pariisi kliimaleppe põhjal ennustada võiks, jääb Eesti energiapoliitika tõenäoliselt samaks mis ta praegu on. Ehk siis tõdetakse, et konkurentsivõimega on probleeme aga veel saame hakkama.
  • Üldiselt on vaieldud arvutatud ja tõestatud, et kas maardlast-ratastesse saaste on suurem sisepõlemismootoril või elektriautol, kui elekter tuleb isegi 100% põlevkivist. Tulemusi on saadud nii üht kui teistpidi. Ühesõnaga ei ole see niivõrd EVde probleem. Eesti puhul on põlevkivielekter 100% omamaine toodang, seevastu bensiin/diisel 100% importkaup. Kaubandusbilanssi vaadates oleks ka praegu EVd Eestis kasulikud, kui energiatootmine liigub taastuvate või rohelise importenergia suunas, siis jällegi väheneb summaarne CO2. Saastamine peabki olema kallis ja see on täiesti normaalne, et saastavad energialiigid surnuks maksustatakse. Eesti puhul arvuta mis pidi tahes, elektriautod on loogilisem suund.
  • Trolliliinid Õismäele koristati vist mullu ära?
    Elektriautu on üks lahe vidin, ainult talvel on temaga kole külm ja kaugele sõida ka, käru taha ei pane ja akude laadimiseks kulub sadades kordades rohkem aega kui paarikümne liitri fossiilvedeliku sissesoristamiseks.
    Ja kui mõned asjad saavadki justkui paremini korda siis hind näeb välja nagu $$$$$$$, mis maakale on "naaatuke kallivõitu"
    Ja maakas nutab varrukasse ja läheb ostab diislituulelõhnalise passaadi, halli metalliku, universaali....

  • Arutelu elektriautode saaste üle on senikaua sügavalt teoreetiline, kuni pole ära otsustatud et kust see lisakapasiteet nende laadimiseks üldse võetakse. Kui pool miljonit autot õhtul kella 6-7 vahel stepslisse pista, siis läheks vaja kuskil 5GW tuuris lisavõimsust (Eestis on hetkel kokku umbes 2GW) ja isegi kui see koormus päeva peale enam-vähem ühtlaselt laiali jaotada, siis ei pääse olulistest investeeringutest nii tootmise kui ülekandevõrgu poolel.

    Väga laias laastus on viimase aja elektrijaamade laiendused maksnud 2€/W, ehk siis mingi kümme-milli-aastas-tempos seda nagu kokku ei korja.

    Kuna sellist plaani või arengukava pole nagu välja käidud, siis võib vist üsna kindel olla, et seda tegelikult polegi :) Ilma pikaajalise plaanita maksustamine meenutab laste mängimist, kes rooliga vasakule-paremale sahmides "autot juhivad".
  • Teema läheb käest ära kui just põlevkivi asemel autorehve ahju ei hakka ajama. Raadi rehvihunnik võib teema olla.
  • Ka optimistlikumate prognooside juures on väga küsitav, kas Eestis kunagi üldse koidab päev, mil siin vurab ringi pool miljonit elektriautot. Isegi kui kõik bensukad ja diislid lõpuks romulasse jõuavad 25-30 a pärast, ennustatakse, et automüügi piik on selleks ajaks juba ammu läbi. Ma ei taha ennast jälle kordama hakata, aga arvatakse, et inimeste huvi ja motivatsioon teha juhilube ja omada autot langeb edasi. Erinevatel põhjustel. Üheks täiendavaks põhjuseks võib saada näiteks see, et lisaks omamisele ja taksoteenusele lisandub juurde nende segavorm - autojagamine. St omad mõttelist osa autost või mingist autode pargist ja sellega on sulle tagatud transpordivahend sulle vajalikul kellaajal ja päeval. 30 a pärast ma ei välistaks sellise vormi massilist levikut Eestis. 30 a on tohutult pikk aeg tehnoloogilise arengu mõistes. Pole mingit mõtet omada mingit plaani elektrivõrgu tuleviku kohta 30 a pärast. 15 a max, rohkem on mõttetu.

    Probleem on muidugi olemas. Aga see ei avaldu kohe. Näiteks kuna öise ja päevase tarbimise vahe Eestis on ca 500 MW, siis öösiti on võrgus kasutamata ressurss (sel põhjusel on öösel elekter odavam). Selle 500 MW-ga laeks päris mitukümmend tuhat autot ära enne kui jama tekib. Ma ei kujuta ette, mis aastal Eestis elektriautosid kümnetes tuhandetes lugeda saab. Vist mitte lähema 5 a jooksul.
  • jesper
    Arutelu elektriautode saaste üle on senikaua sügavalt teoreetiline, kuni pole ära otsustatud et kust see lisakapasiteet nende laadimiseks üldse võetakse. Kui pool miljonit autot õhtul kella 6-7 vahel stepslisse pista, siis läheks vaja kuskil 5GW tuuris lisavõimsust (Eestis on hetkel kokku umbes 2GW) ja isegi kui see koormus päeva peale enam-vähem ühtlaselt laiali jaotada, siis ei pääse olulistest investeeringutest nii tootmise kui ülekandevõrgu poolel.

    Seda on saanud seal tulevikuautode teemas juba arutada aga mis seal ikka:
    Kui nii lajatada, et kas pool miljonit elektriautot või mitte midagi, siis ei saa jah midagi muuta aga see kõlab natuke sedamoodi, et Eestis ei saaks ka poolt miljonit autot olla, kuna poleks kuskilt nii palju sohvreid võtta. Suurusjärgu võrra väiksema hulga elektriautode puhul peaks see elektritarbimise tipptunni probleem ära lahenema juba sellega, kui praeguse kuu keskmise hinna juurest minna tunnipõhise hinnaarvestuse juurde, siis ei taha keegi 6-7 paiku laadimist alustada vaid pigem 10-11. Sealt edasi poole miljoni autoni jõudmine võtab nii kaua aega, et vajalikku taristut jõuab soovi korral uuendada küll.
  • kindsigo
    Ka optimistlikumate prognooside juures on väga küsitav, kas Eestis kunagi üldse koidab päev, mil siin vurab ringi pool miljonit elektriautot. Isegi kui kõik bensukad ja diislid lõpuks romulasse jõuavad 25-30 a pärast, ennustatakse, et automüügi piik on selleks ajaks juba ammu läbi. Ma ei taha ennast jälle kordama hakata, aga arvatakse, et inimeste huvi ja motivatsioon teha juhilube ja omada autot langeb edasi. Erinevatel põhjustel. Üheks täiendavaks põhjuseks võib olla näiteks see, et lisaks omamisele ja teksoteenusele lisandub juurde nende segavorm - autojagamine. St omad mõttelist osa autost või mingist autode pargist ja sellega on sulle tagatud transpordivahend sulle vajalikul kellaajal ja päeval. 30 a pärast ma ei välistaks sellise vormi massilist levikut Eestis. 30 a on tohutult pikk aeg tehnoloogilise arengu mõistes. Pole mingit mõtet omada mingit plaani elektrivõrgu tuleviku kohta 30 a pärast. 15 a max, rohkem on mõttetu.


    a) Kas nõudlus ja elektrivõrgu võimsuse vajadus sõltub autode arvust või läbitud kilomeetritest? Kui autot ruunatakse erinevate inimeste poolt iga päev sadades kilomeetrites, kas seda saab ainult öösiti laadida?
    b) Kui pika elueaga ja tasuvusajaga on elektrivõrgu investeeringud, ehk kui mitu aastat on vaja elektriturgu ette prognoosida, et aru saada, kas investeering on mõistlik või mitte?

  • ikaldus
    Suurusjärgu võrra väiksema hulga elektriautode puhul

    Jah, no mu mõte oli rohkem selles, et kui meil pole täna sellises mahus jaamasid mis selle suure hulga ära toidaks ja isegi mitte plaani, et millal ja missuguseid ehitada, siis ei saa ju väita et "elektriautod toodavad sama palju CO2" või vastupidi :)

    Ma ise olen ka suur elektrisõidukite fänn, võiks isegi öelda et elektripede, aga no pigem ikka selle pärast, et need on lihtsalt paremad sõidukid, loodushoid on boonus. Normaalne oleks kui CO2 maksu arvelt finantseeritaks nende CO2-neutraalseks evitamiseks vajaliku infra arendust, mitte lihtsalt nii et kogume maksu ja siis x aasta pärast avame jälle Narvas mingi uue ploki vms. Kui valitsuse eesmärk on see 95 CO2 ühikut keskmiselt auto kohta ja hetkel on 200, siis mingi 30% elektriautosid oleks nagu miinimum millega arvestada.
  • Järrrrrrrrrrelikult, nagu ütles Pantalone, on tegelikult ikka vaja tuumajaama. Aga ilma naljata... ilma igasuguse lollimängimiseta tuleb sealt XXX MW või XX GW... probleem lahendatud.
  • tuumajaam väikse eesti jaoks on ainult peavalu.....näiteks Omuti kärestikele Narva jõel oleks võimalik rajada jaam võimsusega kuni 30 MW, lisaks saaks paljude väikelinnade, alevike suurkatlamajad kombijaamadeks ümber ehitada jne...
  • Juhul kui keegi tunneb ennast ülirikkana, siis tal on võimalus näiteks taolisi kingitusi omale/tuttava(te)le osta

    Minu arust igavamat nimekirja annab välja mõelda. Ilgelt mõttekas on pool õhtut istuda mingil pagana galal, juua kirvehinnaga mingit haput, aukudega vett mida šampuseks kutsutakse ja selle eest pool milli taala välja köhida, lootuses, et äkki näidatakse telekas vilksamisi ja siis on jälle, millega sõprade-tuttavate ees uhkustada.
    Noh, ja ülejäänud. asjad... Mingid paar reisi, naistele mingid kulinad, meestele pikenduseks Vertu mobla jms.... Erinevus on ainult asjade eest makstavates summades.
  • Suht raske on tegelikult kingitust osta inimesele kellel kõik on olemas.
    Teine sarnaste nimekirjade pakkuja on Gwyneth "vagiina aurutaja" Paltrow läbi oma goop.com-i, 2015 pakkus ta mh. Hermese $46k mahjongi setti ja $1k peldikupaberit, 2016 saab näit. jurta osta või 6 a surnud Dennis Hopperi väidetava plaadikollektsiooni €160k eest. Hopper oli cool vana, aga kas need 110 plaati niipalju väärt on, vaevalt.
  • opex
    Suht raske on tegelikult kingitust osta inimesele kellel kõik on olemas.
    Teine sarnaste nimekirjade pakkuja on Gwyneth "vagiina aurutaja" Paltrow läbi oma goop.com-i, 2015 pakkus ta mh. Hermese $46k mahjongi setti ja $1k peldikupaberit, 2016 saab näit. jurta osta või 6 a surnud Dennis Hopperi väidetava plaadikollektsiooni €160k eest. Hopper oli cool vana, aga kas need 110 plaati niipalju väärt on, vaevalt.


    Selliseid inimesi, kes oleks olemasolevaga rahul, on väga vähe :) Alati on midagi puudu: enamasti raha, siis võimu.
    Mõistuse puudus on enimlevinud, aga seda ei taheta väga avalikult tunnistada :)

    Nende tonnitaalaste peldikupaberite ja surnuks ehmatatud merikäsnadega seoses tuli mulle meelde samasuguste kasulike asjade nimistu. Inimmõistus on ikka piiritu. Eriti igasuguse jura tootmises/levitamises.

  • Kui seda sisepõlemismootoriga vs elektriauto teemat vastumeelselt torkida siis värskes Guardiani loos on linke ja juttu uuringust mis väidab, et sõltuvalt laadimise ajast ja kohast võib EV jalajälg vahel olla 2x tavaautoga võrreldes. Põlevkivienergeetika ei kao päevapealt kuhugi meil.

    "Charging from the coal-dependent grid in the upper midwest of the US at night could generate more emissions than an average gasoline car. And, in some US regions, plugging in at different times of day could even double an electric car’s emissions impact."
  • ja Guardiani ei saa kuidagi selles süüdistada, et ta naftasheikide suuvooder oleks.
  • Tõepoolest hea artikkel. Põhimõtteliselt võikski mõnes regioonis elektriautod keelustada, kuna saastab rohkem. Obama oma maakera päästmise misiooniga oleks ju pidanudki seda tegema. Aga näe, ei teinud.
    Võti peitub vist selles lõigus:

    Yet whatever happens in the US probably won’t hold back the adoption of electric vehicles worldwide, because apart from limiting carbon dioxide emissions, electric cars can also improve the local air quality in cities by moving emissions from cars to power plants.

    Saastunud linnaõhk suurlinnades, kus elavad miljonid inimesed, see on oluliselt suurem probleem kui teoreetiline kliima muutus, mis Trumpi sõnutsi on üldse hoax. Igaüks saab aru, et linnaõhk on must maaõhuga võrreldes ja mingil hetkel saavad poliitikud aru, et kui nad midagi ei tee, siis nende istmiku all hakkab tool kõikuma. Hiina suurlinnades enam muud valikut ei olegi peale bensu ja disla bännimise. Elektrit teevad nad tõepoolest suuremas jaos kivisöest ja elektriautodele liikumine tähendab, et Hiina emissioonid kasvavad veel aastaid. Nii paradoksaalne kui see ka pole. Aga vähemalt ei asu elektrijaamad päris linna servas vaid veidikenegi kaugemal, niiet linnad muutuvad seal selle tulemusel puhtamaks.

    Sama artikkel muide väidab, et elektriauto ostnud kodanikud ei ostnud seda üldse mitte kliima päästmise põhjustel. Enamikku see ei huvitagi, mingid muud põhjused on.

    Eestis see saasteprobleem nii suur linnades ei ole loomulikult. Põlevkivienergeetika ei kao päevapealt kuhugi meil. Pole midagi muud kohalikku ahju ajada peale turba, metsa ja prügi, millest ei piisa.
  • Pole küll otseselt autoteema, aga Eesti vajab üsna kiiresti tuumajaama ning kuskile kõrgele põhjarannikule ka puhverdavat pumbajaama.

    Põhjuseks põlevkivi järjest suurenev jätkusuutmatus, ebastabiilne kohalik roheenergia, kõikuv tarbimine ning suhteline eraldatus Euroopa energiavõrkudest.

    See on siis minu isiklik arvamus.
  • opex
    Kui seda sisepõlemismootoriga vs elektriauto teemat vastumeelselt torkida siis värskes Guardiani loos on linke ja juttu uuringust mis väidab, et sõltuvalt laadimise ajast ja kohast võib EV jalajälg vahel olla 2x tavaautoga võrreldes. Põlevkivienergeetika ei kao päevapealt kuhugi meil.

    "Charging from the coal-dependent grid in the upper midwest of the US at night could generate more emissions than an average gasoline car. And, in some US regions, plugging in at different times of day could even double an electric car’s emissions impact."


    Diagonaalis sai loetud, ei saanud aru, kas see "average gasoline car" CO2 oli Well-to-Wheels alusel võrreldud, tundub et mitte, rohkem pandi rõhku CO2 kellaajalisele muutusele, et rohkem CO2 tekib off peak kasutatavatest energialiikidest. See EV v. sisepõlemismootor võrdlusele oli vähem rõhku pandud. Aga sarnaseid uuringuid on terve internet täis, seega oma pointi tõestuseks leiab sealt igaüks midagi.





  • Teen kiire arvutuse näppudel:

    Elektriautode energiakulu: 15-20 kWh/100 km
    Eesti elektritootmise CO2-heitmed: 920 kg 1 MWh kohta (1 kWh- 920g)
    Eesti autode keskmine tank-to-wheels (TTW) CO2 174 g/km
    Autode well-to-tank (WTT) greenhouse gases (GHG) võtame keskmiselt: 50g/km (pdf)

    Eesti sisep.mootor autode well-to-wheels (WTW) CO2- 224 g/km
    Eesti elektriautode 20 kWh/100 km WTW CO2- 184 g/km
    Eesti elektriautode 15 kWh/100 km WTW CO2- 138 g/km


  • Huvitav, et 'coal country' USAs nii kehvasti esineb. Kas põlevkivi on kehvem energia allikas kui kivisüsi keskmiselt? Keegi oskab kommida?
    Nagu seal leheloos on kirjas on erinevalt arvutusi tehtud ja erinevate arvutajate poolt jõutud suht erinevate tulemusteni, ilmselt saab neid WTW, WTT, DTD (dust to dust) jms, asju arvutada kümnete erinevate sisendite ja muutujate abil. Arvutatud ka autode transport mingi vahemaa taha või muu sarnane faktor mille jalajälg erinev ja mis teeb mõne piirkonna USA sees tunduvalt ebasoodsamaks EV-le, taaskord: osade arvutajate arvates.
  • Kivisöe energiaväärtus on ikka kõvasti kõrgem, kui põlevkivil.
  • Mulle tundub, et see graafik seal "does not compute".

    Maisipiirituse EROEI on tunduvalt viletsam kui maa seest pumbataval naftal. Ja kuna sellest "EI"-st oluline osa on fossiilsed kütused, siis on üsna arusaamatu, miks piiritusmootori "well-to-pump" on selline peeeenikene kriipsuke, bensiiniautoga võrreldes lausa olematu.
  • zuckerblaum
    Mulle tundub, et see graafik seal "does not compute".

    Maisipiirituse EROEI on tunduvalt viletsam kui maa seest pumbataval naftal. Ja kuna sellest "EI"-st oluline osa on fossiilsed kütused, siis on üsna arusaamatu, miks piiritusmootori "well-to-pump" on selline peeeenikene kriipsuke, bensiiniautoga võrreldes lausa olematu.


    Ülalolev pdf on seda teemat põhjalikumalt käsitletud

    Depending on fuel pathway alternative fuels like ethanol, natural gas, LPG, electricity and hydrogen can provide significant reductions in well to wheels GHG emissions when used in midsize autos.
    – Biofuels provide large reductions (~75 percent compared to gasoline) depending on processing intensity because CO2 emissions are recycled through plant photosynthesis.
  • siimos
    Biofuels provide large reductions (~75 percent compared to gasoline) depending on processing intensity because CO2 emissions are recycled through plant photosynthesis.


    Sellest ma loen välja, et tõenäoliselt on metoodika vigane, sest põllumajanduses kulutatud fossiilsed kütused, väetised, transport tehase väravani jms, on arvestusest välja jäetud.
  • Paarsada aastat tagasi sedastas hr njuuton, et ku tahahad liigutada tonn stta, siis energiat kulub ikka samaviisi, olgu siis kivi, süsi, v solar
  • margin
    siimos
    Biofuels provide large reductions (~75 percent compared to gasoline) depending on processing intensity because CO2 emissions are recycled through plant photosynthesis.


    Sellest ma loen välja, et tõenäoliselt on metoodika vigane, sest põllumajanduses kulutatud fossiilsed kütused, väetised, transport tehase väravani jms, on arvestusest välja jäetud.


    Vähe usutav, pikemalt võid lugeda:
    CONSULTANT REPORT pdf

    6. GHG emissions from biofuels production and use depend on agricultural inputs,
    allocation to byproducts, and the level and carbon intensity of process energy
    inputs.

    Näppudel arvutatuna greenhouse gases GHG (well-to-wheels)
    GHG(WTW)=GHG(WTT)-CO2(plant photosynthesis)+GHG(TTW)
    Kui GHG(WTT) osa oleks välja jäetud ja 0 sis Corn E85 puhul oleks WTT väärtus negatiivne.

    E5, E10 ja B7 teema on iseenesest asjakohane ka Eestis
    Majandus- ja taristuminister saatis valitsusse vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega kohustatakse vedelkütuse tarnijaid lisama bensiini ja diislikütusesse taastuvast allikast toodetud kütuseid ehk biokütuseid. Eesti on viimane liikmesriik, kes sellise kohustuse üle võtab.
  • Kuni 5% etanoolisisaldusega bensiini on Eestis mitu aastat müüdud ilma suurema kärata, paljud ei teagi, mida nad omale paaki lasevad. Soome 10% etanoolisisaldusega bensiin E10 pole vist eestlastele kes Soomes käinud, samuti võõras. Ma mingit suuremat kütusekulu pole märganud Soomes sõites ei suvel ega talvel, pigem vastupidi. Küllap sobib see Eestis sõitmiseks sama hästi.
  • see biolisandi nõue on ikka täielik absurd, kuni seda toodetakse sisuliselt inimtoidust kasutades selleks fossiilseid kütuseid.
  • pahurik
    see biolisandi nõue on ikka täielik absurd, kuni seda toodetakse sisuliselt inimtoidust kasutades selleks fossiilseid kütuseid.


    On küll. Ja kui seda tehakse mitte inimtoidust, siis tehakse seda maal, millel võiks kasvatada inimtoitu, või tehakse selleks looduse arvelt maad juurde.
    See on üks debiilsemaid ideid. Meid on varsti 9 miljardit, need 9 miljardit ei pea autoga sõitma, vaid oma kõhu täis saama.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon