25. aprill 2014. a. | 10:34

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Kalev Jaik
    Millist hinda aga poepidaja teie käest küsib, ehk kui palju varasid te oma väljalaenatud varade asemele saaduid raha eest tagasi saate, see oleneb sellest, et kuipalju nendest laenatud varadest teilt ära riisutakse, et kas näiteks ainult 1%, ...5%, ... või 99%. Seda aga otsustab mitte poepidaja suveräänselt, vaid seda otsustab hoopis pankade süsteem tema poolt ühiskonnalt kaupade riisumisega loodava raha abil, ja selle tagajärjel inflatsiooni tekitamisega.

    Kas Konstantin Jaik ei otsustanud suveräänselt millist hinda küsida? Kas ta arvutas laselapse moel jaikoloogiliselt kui palju poekäija oli talle laenatud. Ei, ta ei teadnud kas üldse tuleb keegi tema poe juurde. Ta ei teadnud kas keegi tahab enam tema kaupu. Ja pakkumine ja nõudlus muutus PIDEVALT tol ajal nii nagu täna. Konstantin Jaik polnud mingi riisujat kui ta küsis kõrget hinda.

    Kas sa ikka pole aru saanud, et juhul kui see mis on poes oleks su reaalvara laen, siis sul oleks sul kindel maht reaalvara tagasi saada, aga ei ole. Igal pool toimub hindade kujundamine sõltuvalt majanduse dünaamikast. Raha on omaette vara loodud ja tagatud riigi poolt. Mitte perfektse väärtusega vara, aga võrdlemisi stabiilne võrreldes teiste varaga just tänu sellele, et riik tegutseb selle erilise vara väärtuse nimel.
  • Esitame endale küsimuse -- kas Kalevi majandussüsteem TÖÖTAKS reaalsetes oludes?
    Tehniliselt oleks võimalik, tänapäeva IT taseme juures, tõepoolest sellist arvestust pidada.
    Võtakse mingi nn. "ostukorv" v. "kaubaühik" aluseks ja hakatakse selle abil palkasid arvestama.
    Nüüd tekib kohe mitu huvitavat küsimust. Esimene on kahtlemata see, et kuidas jagunevad laenuriskid
    töövõtja ja tööandja vahel?
    Paneme tähele Kalevi VIGA siin kohas: "Tööd tehes laenab varad turule".
    Ei, ei laena!!! Töötaja "laenab" tööd tehes vara tööandjale. Nüüd tekib õigustatud küsimus -- millal siis ja kelle käest on töötajal õigus saada oma laenatud varad tagasi.
    Kuna Jaikonoomika keelab selgesõnaliselt igasugused "tulevikutehingud", siis järelikult, kui töötaja saab turult varasid enne, kui tema toodetud kaup on maha müüdud, siis on tegemist jaikonoomilises mõistes "riisumisega".
    Vastus on muidugi väga lihtne -- senikaua kuni tööandja pole toodetud varasid turul MAHA MÜÜDNUD ei ole töötajal mitte mingisugust õigust "turult" mingeid varasid saada.
  • Analüüsime veel väidet "laenab varad turule". Iga vähegi selgelt ja loogiliselt mõtlev inimene saab aru, et see on absurd. Turule ei saa midagi laenata, sest turg ei ole iseseisev institutsioon vaid on abstraktsioon. Samuti nagu ei saa laenata midagi kummitusele v. fantoomile ei saa ka turule mitte midagi "laenta", sest turg on lihtsalt kokkuleppeline nimetus nõudluse-pakkumise protsessile. Kas te laenaksite midagi ühele sõnale?
  • Kalev
    Oletame, et sa oled põllumees. Sa toodad 1 liiter piima ja müüb poele hinnaga 10 krooni. Keegi ei tule aga poodi seda piima ostma, vaid piim rikneb poes. KES peaks kahjumit saama? Sina? Pood? Keegi teine? Ühesõnaga, kelle oma riknev piim on?

    Nüüd sa saad aru, eks?

Teemade nimekirja