11. juuli 2014. a. | 20:17

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Kalev, oled Sa ikka tähele pannud, et arenenud kapitalistlikes riikides, kus inflatsioon on paar kuni mõni protsenti aastas, sureb aastas nälga alla protsendi rahvastikust?
  • To dig
    (((Kalev, oled Sa ikka tähele pannud, et arenenud kapitalistlikes riikides, kus inflatsioon on paar kuni mõni protsenti aastas, sureb aastas nälga alla protsendi rahvastikust? )))

    Jah, see on õige, et nälga surevad vaid vähesed. Inflatsioon nii väike on vaid mõnedel perioodidel, olles aga keskmiselt ligi 10% aastas, kui me arvesse võtame ka igasugused hüperinflatsioonid. Kuid see on sellepärast nii, et inflatsiooniga riisutakse ära ainult kapitalikasumid eraisikute esemeliselt kapitalilt, pluss veel üks osa eraisikute esemelisest kapitalist enesest ja säästudest. Eraisikute teiselt kapitalilt --- töölt --- aga riisutakse palju vähem kapitaikasumeid, mis tõttu erisisikud saavad oma töö pealt üsna kõvasti kapitalikasumeid ka omale, millest nad ära elavad, ja kohati isegi võrdlemisi rikkalt ära elavad. Nood kapitalikasimid on kuhjaga suuremad kahjumitest, mida eraisikud saavad nendelt esemelise kapitali kasumite, esemelise kapitali enese ja säästude riisumisest. Teised inimesed, kes selles kapitalistlikus ühiskonnas tööd ei tee, ja seega töölt kui inimkapitalilt kapitalukasumeid ei saa, on aga tehtud teiste ehk töötegijate ülalpeetavateks, ja neid peab ülal ka riiklik sotsiaalhooldus. Sellepärast ongi nii, et olgu inflatsioon ükskõik kui suur ja kasvõi kogu aeg hüperinflatsioon, sureb selle riisumise tagajärjel nälga vaid mõni üksik inimene selles kapitalistlikus riisumise ja sabotaazi "heaoluühiskonnas".
  • To Kristjan 1
    (((ühiskond küll sellest välja ei sureks, ega siis selline maks kuhugile taevasse mine, tegemist võib olla lihtsalt ümberjagamisega varaomanikelt neile, kel vara ei ole, see muuseas toimub pidevalt kaasaegses majjanduses ja väljasuremist pole ette tulnud. )))

    Muidugi, riisumise ja maksustamise tagajärjel ühiskond ei jää vaesemaks ega saa rikkamaks, vaid toimub ainult varade "ümberjagamine" ühtedelt ühiskonnaliikmetelt teistele.Sellepärast ei toimu ka riisumise ega maksustamise tagajärjel terve ühiskonna väljasuremist, ükskõik kui ränk ja tappev see riisumine ja maksistamine ka poleks. Küll aga sureksid nälga need ühiskonnaliikmed, keda ollakse paljaks riisutud, juhul kui neid pole teistele inimestele ülalpeetavateks tehtud ja riikliku sotsiaalabi poolt majanduslikult toetatud. Viimaste jaoks on olemas siis selline ahvatlev võimalus lasta oma varad riisujatel ära riisuda, nagu see on ette nähtud, seejärel aga hakata armusandina elama teiste inimeste kulul riikliku sotsiaalabi toetusel kerjuslikus vaesuses, olles sealjuures uhke, et otsest näljasurma ei olegi.
  • no selge, et varamaks ikkagi ei vii katastroofini ja näljasurmani, sest majandus kasvab ja areneb
    nüüd püüad lugejat moraalireisile viia, et keegi elab teiste inimeste kulul armusandina, aga nagu ei peaks ja ei tohiks vist

    jaotus majanduses on poliitiline küsimus, kindlasti saab igasugustest asjadest rääkida ühiskonnas sellest vaatevinklist, et see ei ole kellegi arvates õiglane, paljud inimesed surevad sõdades, teiste arvates jälle nii peabki olema ja kuidagi teisiti ei tohigi see olla. Mõnede arvates tuleb maksustada kapitali, teiste arvates jälle tööd, kolmandad arvavad, et maid ja varasid tuleks maksustada. Teaduslikult ilmselt ei saa kindlaks teha, et mitu inimest peaks surema igal aastal sõdades või kui palju rikkamad peaksid rikkad vaestest olema. Sinu religioon aga vist vastab nendele küsimustele üsna selgelt?
  • To Kristjan 1
    (((jaotus majanduses on poliitiline küsimus, kindlasti saab igasugustest asjadest rääkida ühiskonnas sellest vaatevinklist, et see ei ole kellegi arvates õiglane, )))

    Las olla jaotus majanduses, riisumine ja üldse omandussuhted poliitiline küsimus. Kuid et selles probleemistikus üldse orienteeruda ja õigesti orienteeruda, selleks peab olema majandusteadus, mis neid asju õigesti käsitleb ja valgustab. Mingisugune võlts ja kurjategijate teenistuses olev pseudoteadus, milliseks on näiteks senine akadeemiline majandusteadus, teaduse asemel ei tohi olla. Näiteks ei tohi nii olla, et laenud, hoiused, kasumid, kahjumid jne on valesti tõlgendatud ja valesti mõõdetud, et varad on tõlgendatud kummitusteks ja kummitused varadeks, et terve majandus on risustatud kummitustega, ning kõige selle taga toimub riisumine ja sabotaaz. Ei tohi ka omandussuhted olla nii valesti tõlgendatud, et laenatud vara on võlgniku oma, võlausaldaja oma aga on võlanõue või võlanõudest selle valesti tunnetamise teel loodud finantsvara. See on nii, nagu ei tohi ka meditsiiniteaduse asemel olla mingi nõidade posimisõpetus, ega tohi arstide asemel inimesi ravida posijad.
  • Las olla jaotus majanduses, riisumine ja üldse omandussuhted poliitiline küsimus.


    no siis millegi üle vaielda pole enam

    Kuid et selles probleemistikus üldse orienteeruda ja õigesti orienteeruda, selleks peab olema majandusteadus, mis neid asju õigesti käsitleb ja valgustab.


    sellest viimasest lõigust ma eeldan, et selleks on sinu "majandusteadus", mis kohe omandisuhete kallale kipub
    et las siis olla poliitiline küsimus ja las ma teen poliitikat nii, et nimetan seda mitte poliitika tegemiseks? :)
  • Kalev
    Kui Jaiguvere rahvas otsustab devalveerida, kas siis devalveeritakse - JAH või EI?
  • To stefan
    (((Kui Jaiguvere rahvas otsustab devalveerida, kas siis devalveeritakse - JAH või EI?)))

    Ei devalveerita! Devalveerimise ja muude taoliste nõmedate tempude tegemise asemel püütakse hoopis rahvast valgustada ja nõmedustest lahti saada.




  • Kalev
    Rahvas on otsustanud devalveerida, ja sina ütled "ei devalveerita". Mitte ainult eksid sa oma analüüsides, sul puudub ka normaalne reaalsustaju.
  • To stefan
    (((Rahvas on otsustanud devalveerida, ja sina ütled "ei devalveerita". Mitte ainult eksid sa oma analüüsides, sul puudub ka normaalne reaalsustaju. )))

    Milline rahvas? Jaiguveres on ju olemas ka majandusteadus, mis tähendab, et on olemas ka loogiliselt/teaduskikult mõtlevaid inimesi. Vahetusvahenditena kasutatavate konstantse väärtusega tehaseosakute devalveerimise poolt saavad aga otsustada vaid ebaloogiliselt/ebakriitiliselt mõtlevad inimesed. Tekib küsimus, et kas Jaiguveresse on pimedast keskajast immigrantidena sisse tulnud ebaloogiliselt mõtlevaid nõmedaid inimesi, keda teie nimetate "rahvaks"? Kogu rahvas see ju ei saa olla, vaid ainult mingi osa rahvast. Kui aga üks osa rahvast siiski niimoodi otsustaks, siis ülejäänud osa rahvast sellege ikkagi ei nõustuks mitte mingil juhul. See on niimoodi, et kui näiteks tänapäevases Eestis rahvas otsusteks, et tuleb hakata nõidasid põletama või tiisikushaige inimese seest tema ravimiseks kurje vaime välja ajama, siis vähemalt teadlased küll sellega ei nõustuksid.
  • Milline rahvas? Jaiguveres elab vara, seal ei ela rahvas.
  • Teen kokkuvõtte ühest osast minu majandusteooriast
    Finantsvarad ja raha

    Õigused on kollektiivsed teadmised selle kohta, mis kellegile on lubatud, mis on kohustuslik, ja mis on keelatud. Õigused on kollektiivsed tgeadmised kellegi kohta, mitte aga kellegile kuuluvad asjad, ehk mitte kellegi omad. Näiteks on selline õigus, et isik A võib autot juhtida, sellijne paljude inimeste teadmine ehk kollektiivne teadmine, mis kehtib isiku A kohta, ei ole aga isikule A kuuluv asi, ehk ei ole tema oma ega ka mitte kellegi teise oma. Senine arusaam õigusest on vale, et õigus on kellegile isikule kuuluv asi ehk kellegi oma.

    Et õigused on kollektiivsed teadmised, mitte aga kellegile isikule kuuluvad asjad, siis see kehtib eranditult kõikide õiguste kohta, kaasa arvatud ka omandiõiguste ja võlanõuete ehk nõuete kohta. Senised arusaamised omandiõigustest ja nõuetest, et need on kellegile isikule kuuluvad asjad, ja seega ka isikult isikule üleantavad ja ostetavad/müüdavad asjad, on valed. Näiteks on valed need arusaamised, et vara müümisel läheb omandiõigus üle müüjalt ostjale, et omandiõigus ostetakse koos ostetava varaga, et ostmine ongi omandiõiguse ostmine jne, on valed. Omandiõigused, nii nagu ka võlanõuded, on kehtestatavad ja tühistatavad kollektiivsed teadmised, mitte aga kellegile antavad, kellegilt äravõetavad, kellegi poolt omatavad, ühelt isikult teisele isikule üleantavad, ning mitte ostetavad ega müüdavad asjad. Näiteks toimub vara müümise korral ühe omandiõiguse kui kollektiivse teadmise tühistamine ja teise omandiõiguse kehtestamine, mitte aga omandiõiguse üleandmine või üleminemine ühelt isikult teisele.

    Et omandiõigused ja võlanõuded on kollektiivsed teadmised, mitte aga kellegiled kuuluvad asjad, seda tõendab peale paljude muude asjaolude veel ka näiteks vajadus omandiõiguste ja võlanõuete dokumentaalse tõendamise järele. On ju dokumendid mõeldud mingisuguse teadmise või informatsioooni teatamise või tõendamise jaoks esmajoones teistele inimestele, kes seda teadmist veel ei tea või küllaldaselt hästi ei tea, peavad aga ilmtingimata teadma. Näiteks kehtestatakse vara laenamise puhul võlanõue ja koostatakse võlanõuet tõendavad dokumendid just selleks, et tõendada seda võlanõuet kui teadmist teistele inimestele, et keegi ei saaks seda võlanõuet ära unustada, maha salata, ega kuidagi teisiti ignoreerida. Selline mingisuguse teadmise kohustusliku tõendamise ja teatamise vajadus paljudele inimestele tõendab seda, et tegemist on kollektiivse teadmisega. Näiteks laenab isik A isikule B vara, ja selle selle kohta kehtestatakse võlanõue ning koostatakse võlanõuet tõendav dokument selleks, et teatada/tõendada seda teadmist vajaduse korral paljudele kolmandatele isikutele, näiteks nagu kohtunikele. See aga tõendab, et võlanõue on kollektiivne teadmine, mitte aga kellegi ühe ega kahe isiku privaatne teadmine. Näiteks võivad isikud A ja B selle teadmise, mis on võlanõue, üldse ära unustada, või koguni ise ära surra, aga vaatamata sellele säilub võlanõue kolmandate isikute teadmisena ehk kollektiivse teadmisena ikkagi nii kaua, kuni see tühistatakse. Võlanõude tühistamise korral on jällegi obligatoorne sellest kõigile teatamine, esmajoones kolmandatele isikutele, mis veelkord tõendab, et võlanõue on kollektiivne teadmine.

    Et aga võlanõuded ja omandiõigused on nimelt teadmised ehk mõttelised asjad , mitte aga mingid sotsiaalsed suhted ehk füüsilised/reaalsed asjad, seda tõendavad paljud asjaolud, nagu näiteks sellised. Teadmiste lakkamise korral lakkavad võlanõuded ja omandiõigused olemast, ehk nendest ei jää siis midagi järele. Võrdluseks olgu toodud, et näiteks varad kui füüsilised asjad ei lakka siis olemast, kui teadmised puuduvad, sest inimeste poolt valmistatud inimestele vajalikud asjad ehk varad eksisteeribad nii beebide kui ka magavate ja mõistuse kaotanud inimeste jaoks. Koguni varadele nende ajaloolises arengus eelnenud proto-varad, nagu näiteks sipelgapesa sipelgate jaoks, eksisteerivad ka nii madalate psüühika ehk "mõistuse" arenduvormide tasanditel, nagu seda on sipelgate psüühika. Eriti proto-varade olemasolu loomadel tõendab, et varad on alates proto-varadest füüsilised-reaalsed asjad, mitte aga mõttelised asjad. Võlanõuded ja omandiõigused aga on mõttelised asjad ehk inimeste teatud teadmised, milliseid teadmiste puudumise korral ei saa üldse olemas olla. Kõik reaalsed asjad eksisteerivad ka siis, kui mingisuguseid teadmisi nende kohta ei ole, ehk eksisteerivad teadmistest sõltumatult, mitte aga võlanõuded ega omandiõigused.

    Et võlanõuded ja omandiõigused on inimeste teatud teadmised, mitte aga mingid sotsiaalsed suhted, seda tõendab näiteks see asjaolu, et nii võlanõueded kui ka omandiõigused eksisteerivad ka siis, kui igasugused sotsiaalsed suhted on lakanud olemast. Näiteks omaniku surma korral on lakanud igasugused suhted olemast omaniku ja tema vara vahel, ja ka omaniku ja ühiskonna vahel, kuid omandiõigus ei lakka olemast. Et omandiõigus ei lakka sotsiaalsete suhete lakkamise korral olemast, siis see tõendab, et omandiõigus ei ole mingi suhe ega suhted, vaid on inimeste teadmine. Samuti ei lakka võlanõue olemast, kui näiteks nii võlgnik kui ka võlausaldaja mõlemad ära surevad, ning pole enam mingieid suhteid varade, võlgniku ja võlausaldaja vahel, ning üldse ühiskonna vahel. See tõendab samuti, et võlanõue ei ole mingi suhe ega suhted, vaid on inimeste teadmine.

    Asjaolu, et võlanõuded ja üldse omandiõigused ja õigused on inimeste kollektiivsed teadmised, mitte aga kellegile isikule kuuluvad asjad ja mitte varad, tähendab ühtlasi ka seda, et mingisugusest võlanõudest ja üldse omandiõigusest finantsvara loomine on võimatu. Finantsvara luua aga saab ainult võlenõudest või muust omandiõigusest. See tähendab finantsvara loomise ja üldse olemasolu võimatust. Võimalik finantsvara luua ja finantsvara üldse on vaid siis, kui inimesed teatud moodi eksivad ehk tunnetavad maailma valesti. Finantsvarad on inimeste eksimuste ja maailma valesti tunnetamise produkt. Maailma õigesti tunnetamise korral aga on igasugune finantsvara võimatu.

    Seega on finantsvarad inimeste poolt teatud moodi valesti tunnetatavad võlanõuded ja omandiõigused, on mitte varad vaid varadena tunnetatavad illusioonid ehk illusoorsed varad. Raha aga on sellised finantsvarad, mida on pandud turul ja üldse majanduses funktsioneerima varadena ehk täitma varade rolli. Teisisõnu on raha selline illusoorne vara turul, mida on pandud eksivate inimeste poolt täitma varade rolli.

    Kui inimeste maailmatunnetus areneb ükskord nii kaugele, et inimesed hakkavad sellest aru saama, mis asjad võlanõuded ja üldse omandiõigused tegelikult on, ning et finantsvarad ja raha on valesti tunnetatavad võlanõuded ja omandiõigused, siis ühes sellega lakkavad finantsvarad ja raha olemast, ning raha turul ja majanduses üldse asendatakse teistsuguste vahetusvahenditega, milledeks on erilised tehaseosakud.
  • Ei saa Kalevit kritiseerida, et ta teemat jälle avab. Jaigiteema on püsinud LHV-foorumis nädala 4-5 kõige loetumate teemade hulgas, kuigi mitte keegi, pole mitme nädala jooksul mitte midagi siia kirjutanud. Ehk inimesed on, uuemat puudusel, meeleheitlikult klikkinud, et vaadata, mida juba ammu seal kirjutatud (või klikib mingi robot).
  • Kalev, kas on viimasel ajal õnnestunud ka mõne füüsiku või teadusasutuse huvi köita oma leiutistega?
  • To A-76
    (((Kalev, kas on viimasel ajal õnnestunud ka mõne füüsiku või teadusasutuse huvi köita oma leiutistega?)))

    Pärast seda, kui Eesti üks füüsikainstituutidest keeldus minu avastuse kohta ekspertiisi tegemast ligi pool aastat tagasi, pole ma ühegi teadusasutuse ega füüsiku poole poole enam pöördunud. Jääb üle veel kirjutata uued artiklid välismaistele füüsikaajakirjadele, nagu mulle seda soovitati. Selleni aga pole ma veel jõudnud. Tervis on kah kehva olnud. Aga tänan teid huvi tundmise eest! Igatahes, eksitus minu avastus füüsikas ei ole.

Teemade nimekirja