2. juuni 2015. a. | 10:17

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • To pahurik
    (((!Küsisin 1 lihtsa küsimuse. Milles sa PEAD riigile makse maksma?
    Õige, vastus on RAHAS. Sa ei saa maksa makse mitte milleski muus kui rahas, kas sulle jõuab see kohale? " )))

    Ma tõestasin selle teile veelkordselt ära, et tšekiga ega rahas pole võimalik maksta, teie aga ei saa aru ja väidate, et rahas olevat võimalik maksta. Loogiliselt, kriitiliselt ega teaduslikult te mõtlema ei hakka, ja usute pimedalt teile sisendatud valesid. Sellest, et maksumaksja maksab maksusid varades raha vahendusel, mitte aga rahas, te aru ei saa ega tahagi aru saama hakata. Seda, et riik eelistab teatud juhtudel maksusid võtta mitte otseselt vaid raha vahendusel, peate te justnagu selle tõestuseks, et riik võtab maksusid rahas. Sellest, et maksunaksja loovutab varad, ja riik saab raha vahendusel temalt need varad, te aru ei saa. Sellest samuti aru ei saa, et raha, nii nagu ka tšekk, ei ole makstavad asjad, ega nende andmine ei ole maksmine.

    (((Su pensionide maksmise jutt on sama jama. Riigil ei ole vaja raha saamiseks mingeid VARASI vaja loovutada, et sulle pensioni maksta, riik vöib raha lihtsalt emiteerida ja sulle maksta. )))

    Siin ei saa te pensionite maksmisest samuti aru, ehk saate valesti aru. Ei saa aru näiteks sellest, et kui riik emiteerib raha ja annab selle emiteeritud ehk loodud raha pensionärile, ja pensionär saab selle raha eest turult varad, siis ei ole selline teguviis pensionärile pensioni maksmine, vaid on hoopis pensionärile varade riisumine ülejäänud ühiskonnalt loodava raha abil. See on varade riisumine, mitte aga pensioni maksmine ega saamine. Sellel juhul muidugi pole vaja riigil pensionärile mingeid varasid loovutada , vaid varad riisutakse ülejäänud ühiskonnalt. Üldse on raha loomine ülejäänud ühiskonnalt varade riisumine. Pensioni maksmine on hoopis see, kui riik loovutab, annab ehk maksab pensionärile varasid ükskõik kas otseselt, või siis raha vahendusel. Osaliselt maksabki riik pensionäridele pensionit otseselt ehk ilma raha vahenduseta, nagu näiteks pensionäridele "tasuta" bussisõitude osutemise teel ja meditsiiniteenuste osutamise teel.

    Samal moel on alati ka maksude maksmine toimunud osaliselt varades ka ilma raha vahenduseta ehk otseselt. Selliseks maksude võtmiseks ilma raha vahenduseta on näiteks igasugused varade rekvireerimised ja konfiskeerimised, igasuguste kohustuslike koristustööde tegemine tasuta talgute korras ja eriti omal ajal "kommunustlikel laupäevakutel" tööde tegemine, karistusaluste poolt linnatänavate puhastamine ühiskondlikus korras, aga samuti kohustuslik ja ka vabatahtlik sõjaväeteenistus, ühiskondlikus korras teenimine kaitseliidus jne.





  • Kalev, jaga oma argument üksikväideteks. Siis pane igale väitele konkreetne number külge. Nii, nagu Thomas Aquinas tegi.
  • "Sellest, et maksumaksja maksab maksusid varades raha vahendusel, mitte aga rahas, te aru ei saa ega tahagi aru saama hakata. Seda, et riik eelistab teatud juhtudel maksusid võtta mitte otseselt vaid raha vahendusel, peate te justnagu selle tõestuseks, et riik võtab maksusid rahas"
    Kalev, väidad, et riik vötab teatud juhtudel maksusi vötta raha vahendusel, Räägi meile milles siis tavaliselt sa riigile makse maksad? Ära hakka jälle hämama, too konkreetne näide kus sa ei maksa makse rahas.:)
    " Üldse on raha loomine ülejäänud ühiskonnalt varade riisumine."
    Kalev, kas maksustamine on ka ühiskonnalt varade riisumine? Kui sa väidad, et riigi poolt raha emiteerimine on riisumine, siis on seda ka maksustamine vöi mis?
  • To pahurik
    (((Kalev, väidad, et riik vötab teatud juhtudel maksusi vötta raha vahendusel, Räägi meile milles siis tavaliselt sa riigile makse maksad? Ära hakka jälle hämama, too konkreetne näide kus sa ei maksa makse rahas.:) )))

    Me räägime ikka sellest, kuidas üldse makse makstakse, mitte aga sellest, kas ka kuidas mina isiklikult makse maksan. On kahte moodi maksude maksmist: 1)varades ilma raha vahenduseta; 2)varades raha vahendusel. Maksude maksmine varades ilma raha vahenduseta käib niimoodi, et näiteks Saksa ajal ja Nõukogude ajal sõja alal pidi talupidaja andma riigile teatud ajaperioodil 2 tonni kartuleid, 300 kg liha, 50 tm männipalke, peab käima 120 tundi taastamistöödel, kaitsekraave kaevamas, jne. Sellised olid maksumäärad ehk normid. Maksude maksmine varades raha vahendusel aga käib niimoodi, et maksumaksja vahetab teatud hulga oma varadest turul raha vastu, annab selle raha riigile, ning riik valib ise turul, milliste varade vastu ta selle raha vahetab. Et niimoodi raha vahendusel makse maksavad paljud maksumaksjad, siis on riigil võimalus turul vabalt valida, nimelt milliste varade vastu ta selle maksumaksjalt saadud raha vahetab, kas on need varad ehitusmaterjal silla ehitamise jaoks, raudteevagun, okastraat vangide jaoks jne. Aga riik võib selle maksumaksjalt saadud raha edasi anda oma ametnikele, ja siis iga ametnik juba ise otsustab, kas ta vahetab selle raha turul diivani, laste jalanõude, sünnipäevatordi jne varade vastu. Viimasel juhul toimub maksumaksja poolt raha vahendusel maksumaksmine riigiametniku sünnipäevatordi kujul, millise tordi riigiametnik turul ise välja valib või tellib.

    (((Kalev, kas maksustamine on ka ühiskonnalt varade riisumine? Kui sa väidad, et riigi poolt raha emiteerimine on riisumine, siis on seda ka maksustamine vöi mis? )))

    Ajalooliselt on küll maksustamine välja arenenud riisumisest, kuid siiski erineb maksustamine riisumisest. Nimelt on maksustamisel olemas kindlad maksumäärad ja ka loogilised ning õiged maksustamise põhjendused, ning maksustamine on olemasolevate omandiõigustega ja seadustega kooskõlas ning avalik. Maksumaksjad teavad ja peavad teadma, kui palju ning mis õigustusel nad maksusid peavad maksma, ning kõik see peab olema kehtivate omandiõigustega ja muude seadustega kooskõlas, ning maksustamise juures ei tohi olla mingit pettust. Ka omandiõiguste muutmised peavad maksustamise puhul olema õigesti põhjendatud ja seadustega kooskõlas. Riisumise juures aga seda kõike ei ole, alates sellest, et pole maksumäärasid, maksustamise õigeid põhjendusi, ning riisumine toimub kehtuvate omanduõiguste ja seaduste vastaselt. Vastavalt sellele oli näiteks kulakutelt kolhoseerimisel varade äravõtmine riisumine, mitte aga maksustamine, sest puudusid maksumäärad, ning selline varade äravõtmine toimus ka kehtunud omandiõiguste ja muude seaduste vastaselt, kaasa arvatud ka maksustamise seaduste vastaselt.







  • pahurik

    Aga jätka veel paar aastat Kalev, midagi uut pole sa mitu aastat suutnud öelda:D


    Suutis küll. Vahepeal on Kalev teinud vägitegusi keemias ja toiduainetööstuses leiutades veini tootmise "alkoholi osalise välja destileerimisega".

  • To Offf
    (((Ei, "tõestanud" oled sa ainult oma, Jaiguveres kehtiva "teaduse" taustsüsteemis. Üöejäänud 7 miljardit, peale sinu, elavad sellises päris maailmas, kus tõestustele kehtivad natuke teised nõuded kui Jaiguveres. )))

    Selline õpetus või arusaamiste süsteem ei ole teadus, millise seisukohad võiksid tõesteks arvatud olla ainult selle õpetuse taustsüsteemis. Teaduse seisukohad ei olene sellisest taustsüsteemist, kas on see Jaiguvere ja sealsete arusaamiste taustsüsteem, meie praegune 7 miljardi inimese arusaamisete ja tegutsemiste taustsüsteem, mõni muu arusaamiste taustsüsteem, või siis näiteks animistidest tulekummardajate ja nende arusaamiste ja tegutsemiste taustsüsteem. Teie küll arvate meie praeguse 7 miljardi inimeste arusaamiste ja tegutsemiste taustsüsteemi "päris maailmaks", nii nagu näiteks ka 1932 arvab selle "reaalsuseks", kuid see ei tähenda, et sellises päris maailmas või reaalsuses olevad inimeste arusaamised oleksid tõesed ja tegutsemised õiged ning tõe kriteeriumiteks. Tõestuste kohta kehtivad nõuded ja reeglid samuti ei tohi oleneda mingisugusest sellisest taustsüsteemist, ja kui need on pandud olenema, siis ei ole need tõestused. Näteks see, et 7 miljardit inimest peab kauba vahetamist raha vastu ostmiseks-müümiseks, hoiuseid rahaks, raha varaks jne, ning ka tegutseb vastavalt nendele arusaamistele asjadest, siis see ei ole selle tõestuseks, et kauba vahetamine raha vastu oleks ostmine-müümine, hoiused oleksid raha, või raha oleks vara.
  • To pahurik
    (((Miks peaks keegi oma varasi rahade vastu vahetama kui neil pole mingit väärtust? Aga näed vahetavad, ...)))

    Muidugi pole rahal väärtust, on aga illusoorne väärtus, mis aga ei ole väärtus, vaid on inimeste valesti arusaamine asjadest ehk illusioon. Inimesed vahetavad oma varasid raha vastu sellepärast et nad on kas otsese vägiallaga või siis pettusega sunnitud seda tegema, et neil ei ole meie majandussüsteemis mingit teist võimalust.
  • Näed, Kalevikene, sul puudub funktsionaalne lugemisoskus. Päris teadlased, need kes töötavad ülikoolide juures ja uurimisasutustes on kokku leppinud, millistele nõuetele peab üks tõestus vastama, et seda loetaks "tõestuseks".
    Sinu "tõestused" nendele ei vasta. See ei näita midagi selle kohta, kas need on "õiged" või "valed" vaid lihtsalt ei vasta nõuetele. Ülikoolis näiteks võidakse tagasi lükata kraaditöö, mis võib küll sisaldada õiget teoooriat, aga ei vasta vormindusnõuetele.
    Kui me nüüd vaatame, et kas need nõuded on "head" v. "halvad", siis mingit "kõrgemat" hindamiskriteeriumi meil ei ole, kui praktika. Verifitseeritavus on hea, sest annab meile käegakatsutavaid praktilisi tulemusi -- näiteks mikroelektroonika, nanotehnoloogia, osakeste lõhustamise, elektriauto jne. jne. jne.
    Kõik asjad, mis meil olemas on, on meil tänu päris teadlaste päris reeglite kohaselt tehtud töödele.
    Mida on meile andnud Kalevi võsafilosoofia -- mitte midagi praktilist ja töötavat peale ohjeldamatu annuse entertainmenti.
  • To Offf
    (((Päris teadlased, need kes töötavad ülikoolide juures ja uurimisasutustes on kokku leppinud, millistele nõuetele peab üks tõestus vastama, et seda loetaks "tõestuseks".
    Sinu "tõestused" nendele ei vasta. )))

    Ebakriitiliselt otsustate teie, et kes on teadlane ja kes ei ole; mis on teadus ja mis ei ole; ning mis on tõestus ja mis ei ole, viitades jälle sellistele kriteeriumidele selle üle otsustamisel. nagu kellegi kokkulepped ja praktika. Teadusel aga on omad ainekäsitluse ja tõestamise meetodid, mis ei olene kellegi kokkulepetest ega ka sellisest praktikast, et kas näiteks India templi preestite õpetus templi kassa täitmisel ehk tulu saamisel on edukas või mitte.

    Te räägite tõestusest ja näiteks sellest, et minu tõestused ei vastavat tõestuse normidele. See siis peaks tähendama, et teie ja teie mõttekaaslaste poolt teaduseks arvatud senise akadeemilise majandusteaduse tõestused vastavad tõestuse normidele küll, erinevalt minu tõestustest. Millegipärast aga te ei esita enesele küsimust, et kuidas ja millega on see õpetus selle ära tõestanud, et näiteks võlanõue või seda tõendav dokument on ostetav ja müüdav asi, on vara, ning et sellise dokumendi vahetamine vara vastu on ostmine-müümine. Minu teada ei ole selle kohta mingit tõestust, tõestuse katset, mingit põhjendust ega isegi mitte oletust sellel "teadusel" olemas. Või on tõestuseks see põhjendamatu eelarvamus ehk pime usk, et nii lihtsalt asjad on, inimesed on nii kokku leppinud, ja ka arvavad ja tegutsevad vastavalt sellele?

    Mina aga olen selle põhjalikult ja mitmekülgselt ara tõestanud, et võlanõue ega seda tõendav dokument ei saa kuidagi olla ostetav-müüdav asi ega vara, et sellise dokumendi vahetamine varade vastu ei ole ostmine-müümine. Pikki tõestusi ma siinkohal ära tooma ega kordama ei hakka, mainin aga tõestuseks vaid seda, et võlanõuded ja neid tõendavad dokumendid saavad eksisteerida ainult varade laenamise korral, mitte aga ostmise-müümise korral. Järelikult, kui mingi tehingu juures on tegemist võlanõudega või seda tõendava dokumendiga, siis on tegemist varade laenamisega, mitte aga ostmise-müümisega.
  • Selline õpetus või arusaamiste süsteem ei ole teadus, millise seisukohad võiksid tõesteks arvatud olla ainult selle õpetuse taustsüsteemis.


    Oi, oi Kalev. Klassikaline füüsika, eukleidiline geomeetria või võtame Eesti ja soome-ugri keeleteadus. Kas peale sinu võimuletulekut on oodata jaikoronto keelt, mida peavad rääkima kõik maailma elanikud? Kas Absoluutne, Mitteeukleidiline ja Lobatsevski geomeetria keelatakse?
  • To Kristjan 1
    Ühtegi õpetust ei tuleks ära keelata, kaasa arvatud ka neid, mis osutuvad ekslikeks ehk valedeks. Hoopis tuleks inimesi valgustada ja nende maailmatunnetust arendada, et nad hakkaksid paremini ja õigemini maailma asjadest aru saama, loogilisemalt ja kriitilisemalt mõtlema, ning suudaksid paremini õpetusi hindama hakata. Ära aga tuleks keelata inimeste petmine mingil pahatahtlikul või kuritegelikul eesmärgil, nagu näiteks riisumiste ja sabotaazide teostamiseks, varjamiseks ja õigustamiseks. Sellist inimeste petmist, mida teostatakse valgustuslikel ja kasvatuslikel eesmärkidel, nagu seda teeb näiteks tsirkuse mustkunstnik, ei tule ära keelata. Sellised petmised on hoopis väga vajalikud, sest need näitavad inimestele demonstratiivselt, kui valed ja illusoorsed võivad olla nende arusaamised asjadest, kui nad usuvad sellesse ebakriitiliselt, mis neile sisendatakse, ning kui kerge ja kui raskesti arusaadavalt on võimalik neid osavatel petistel ära petta, ning kui vähe võib olla tõe kriteeriumiks praktika, kui sellest praktikast valesti aru saadakse.
  • Kui nii, siis teeme kohe valgustamisega algust:
    Kalev Jaik
    Selline õpetus või arusaamiste süsteem ei ole teadus, millise seisukohad võiksid tõesteks arvatud olla ainult selle õpetuse taustsüsteemis.


    See kahjuks ei ole õige Kalev, väga palju on selliseid vajalikke teadusi, mille seisukohad on tõesteks arvatud ainult nendes taustsüsteemides.
  • To Kristjan 1
    (((Kas peale sinu võimuletulekut on oodata jaikoronto keelt, mida peavad rääkima kõik maailma elanikud? )))

    On paratamatu, et ühes inimeste arusaamiste ja üldse kultuuri arenguga ka keel areneb ja peab arenema. See on niimoodi toimunud alates iidsetest aegadest, toimub edasi jätkuvalt, ning see keele areng on toimunud nii stiihiliselt kui ka inimeste poolt teadlikult suunatult. On paratamatu ka see, et ühed keeled tõrjuvad teisi keeli välja, nagu näiteks tõrjus vene keel Ida-Euroopast välja paljud seal varem olnud soome-ugri, balti ja türgi-tatari keeled. Lihtsalt rahvas läks üle teisele keelele, mis varem oli nende inimeste jaoks võõrkeel. On fakt ka see, et senised keeled, mis on nii stiihiliselt sellisteks arenenud kui ka oskamatute inimeste poolt sihilikult arendatud, on täis täiesti tarbetuks osutuvat rämpsu, milline rämps takistab ja raskendab nii keele õppimist, inimestevahelist suhtlemist keele abil, kui ka inimeste eneste mõtlemist. Arvatavasti kõige enam on sellist rämpsu täis senini maailmas kõige levinumad keeled, nagu seda on hiina keel ja inglise keel. See oleks absurdne ja nõme, kui lasta näiteks sellisel tegelikult rämpsu täis inglise keelel teised keeled maailmast välja tõrjuda, millises suunas areng praegu toimub.

    Kõige selle tõttu on see paratamatu, et keele arengut tuleks teadlikult suunata ja keeli pikkamööda täiendada ning rämpsust puhastada, kui ka pikemas perspektiivis üldse üle minna ühtsele ülemaaimsele kunstlikult loodud keelele.
  • To Kristjan 1
    (((Kui nii, siis teeme kohe valgustamisega algust:
    Kalev Jaik
    Selline õpetus või arusaamiste süsteem ei ole teadus, millise seisukohad võiksid tõesteks arvatud olla ainult selle õpetuse taustsüsteemis.
    See kahjuks ei ole õige Kalev, väga palju on selliseid vajalikke teadusi, mille seisukohad on tõesteks arvatud ainult nendes taustsüsteemides. )))

    Ei, nii see ei ole, ja siinkohal te eksite. Inimeste arusaamiste tõesus ei olene inimeste arusaamiste ega tegutsemiste taustsüsteemist. Kui oleneks, siis tuleks välja näiteks ka sellised valed tulemused, et nõidade maagiaõpetus on õige nõidade arusaamiste ja tegutsemiste taustsüsteemis, kus seda õigeks peetakse, või siis hoiused on raha sellises inimeste arusaamiste ja tegutsemiste taustsüsteemis, kus hoiuseid rahaks peetakse. Ei ole ju hoiused raha ega raha vahetamine kauba vastu ostmine, ja seda olenematult sellest, milline on inimeste arusaamiste ja tegutsemiste taustsüsteem. Samuti on näiteks ka üks majandustehing laenamine, ja mitte ostmine-müümine, ja seda jällegi olemematult inimeste arusaamiste ja tegutsemiste taustsüsteemist.
  • Kalev Jaik

    Te räägite tõestusest ja näiteks sellest, et minu tõestused ei vastavat tõestuse normidele. See siis peaks tähendama, et teie ja teie mõttekaaslaste poolt teaduseks arvatud senise akadeemilise majandusteaduse tõestused vastavad tõestuse normidele küll, erinevalt minu tõestustest. Millegipärast aga te ei esita enesele küsimust, et kuidas ja millega on see õpetus selle ära tõestanud, et näiteks võlanõue või seda tõendav dokument on ostetav ja müüdav asi, on vara, ning et sellise dokumendi vahetamine vara vastu on ostmine-müümine.


    Mina rääkisin päris teadustest nt. füüsika, matemaatika, keemia jne. Sina neid korralikult ei tunne, aga need inimesed, kes tunnevad, suudavad luua tuumareaktoreid, isesõitvaid autosid, mobiiltelefone jne. jne. jne.
    Terve maailm on täis praktilisi tõestusi selle kohta, et kasutatav nn. teaduslik meetod on toimiv.

    Mis puutub võlanõuete jurasse, siis ei hakka ükski majandusteadlane selle peale oma aega raiskama, sest kokkuleppeid ei olegi vaja "tõestada".

  • Kalev, kas jaikoteese tuleb nummerdada kreeka, rooma või araabia numbritega?
  • Kalev
    Kuidas Jaiguveres pidutsetakse?
  • To Offf
    (((Mina rääkisin päris teadustest nt. füüsika, matemaatika, keemia jne. Sina neid korralikult ei tunne, aga need inimesed, kes tunnevad, suudavad luua tuumareaktoreid, isesõitvaid autosid, mobiiltelefone jne. jne. jne.
    Terve maailm on täis praktilisi tõestusi selle kohta, et kasutatav nn. teaduslik meetod on toimiv. )))

    Jah, füüsika, keemia jne on teadused, ja kõik, kaasa arvatud ka praktika, tõendab seda, et nendes kasutatav ainekäsitluse ehk maailmatunnetuse meetod on parim ja õige. Selles suhtes olen ma teiega põhimõtteliselt nõus.


    ((((Mis puutub võlanõuete jurasse, siis ei hakka ükski majandusteadlane selle peale oma aega raiskama, sest kokkuleppeid ei olegi vaja "tõestada". )))

    Mis aga puutub sellesse "võlanõuete jurasse" ja sellesse, et niisuguste ja taoliste asjade tõestamise peale ei pea teadus aega raiskama, vaid et selliste asjade lahendamine käib kokkuleppeliselt ja iseenesetmõistatavalt, siis selline maailmatunnetuse meetod ei ole teaduslik meetod, selline maailmatunnetus ei ole teadus, ja teaduseks peetav selline maailmatunnetus on pseudoteadus, pealegi veel juba ka potentsiaalselt võlts pseudoteadus, sest sellise maailmatunnetuse tasemel ja raamides seisukohad ei rajane põhjendustele ega tõestustele, ega pole ka loogiliselt, kriitiliselt ega üldse mitte kuidagi kontrollitavad ehk verifitseeritavad. Selline võlts pseudoteadus oleks ka näiteks keema, kui selle ainekäsitlus rajaneks sellistele iseenesestmõistetavatele või kokkuleppeliselt saavutatud dogmadele, et raua roostetamine tuleneb jumala tahest või mingist muust maagilisest mõjutusest, ning et selliste asjade tõestamise peale ei ole vaja teadusel aega raisata. Pealegi ei ole see "võlanõuete jura" ja selle lahendamine mitte mingi tähtsusetu asi, vaid on nii tohutu suure tähtsusega asi, et moodustab terve inimeste arusaamiste vundamendi majanduse, õiguse, ühiskonnakorralduse ja üldse ühiskonna kohta.
  • To dig
    (((Kalev, kas jaikoteese tuleb nummerdada kreeka, rooma või araabia numbritega?)))

    Arvan, et ikka meie praeguste ehk araabia numbritega, sest need on kõikidest teistest numbritest kõige sobivamad. Samuti arvan, kõik ülejäänud kirjamärgid tuleks asendada ladina kirjamärkidega, sest ülejäänud kirjamärkidega võrreldes on need kõige sobivamad, ning eriti vana-egiptuse ja hiina kirjamärgid osutuvad tänapäevbal nendega võrreldes päris rämpsuks. Aga ka igasugused kreeka, slaavi, armeenia, heebria ja teised taolised kirjamärgid ja nende kasutamine on tänapäeval ladina kirjamärkidega võrreldes anakronistlik ehk tagurlik nõmedus.
  • To stefan
    (((Kuidas Jaiguveres pidutsetakse?)))

    Arvan nii, et kui suhteliselt enanarenenumad inimesed Jaiguveres üldse pidutsevad, siis nimelt niimoodi, et arutlevad veelkordselt loogiliselt/kriitiliselt ja mitmekülgselt läbi mingi möödunud sündmuse, selle põhjused ja sellega seoses olevad asjaolud, panevad selle kõik mitmekordselt kahtluse alla, arutlevad uuesti, ning jõuavad siis kas uute või siis tagasi endistele tõeseks osutuvate seisukohtade juurde. Ehk pidutsevad need inimesed maailma eriliselt veel täiendavalt tundma õppides, meenutades, arutledes/vaieldes ehk mõteldes. Sealjuures muidugi puhkamine ehk lõõgastumine on hoopis midagi muud kui pidutsemine, kuigi pidudemine võib eneses sisaldada ka puhkamise elemente.








  • Kalev Jaik
    Pealegi ei ole see "võlanõuete jura" ja selle lahendamine mitte mingi tähtsusetu asi, vaid on nii tohutu suure tähtsusega asi, et moodustab terve inimeste arusaamiste vundamendi majanduse, õiguse, ühiskonnakorralduse ja üldse ühiskonna kohta.


    Majandus on kokkulepete süsteem.
    Õigus on kokkulepete süsteem.
    Ühiskond on kokkulepete süsteem.


  • Kalev Jaik
    To stefan
    (((Kuidas Jaiguveres pidutsetakse?)))
    Arvan nii, et kui suhteliselt enanarenenumad inimesed Jaiguveres üldse pidutsevad, siis nimelt niimoodi, et arutlevad veelkordselt loogiliselt/kriitiliselt ja mitmekülgselt läbi mingi möödunud sündmuse

    Kas Jaiguveres naerdakse?

  • To Offf
    (((Majandus on kokkulepete süsteem. )))

    Niimoodi arvamine on väga valesti arvamine. Et majandus ei ole kokkulepete süsteem, vaid on hoopis midagi muud, selles on lihtne veenduda. Nimelt arenes majandus inimühiskonnas välja majandamisest ehk kah majandusest või proto-majandusest loomade juures, ja oli selle proto-majanduse erengu jätkumine. Ptoto-majandus aga ei olnud mingi kokkulepete süsteem, ja selles võisid puududa igasugused kokkulepped. Robinson üksikul saartel kah majandas, ja tal oli majandus, aga jälle puudusid selles majanduses igasugused kokkulepped. Majandamise ehk majanduse kõige olulisemad protsessid on tootmine ja tarbimine, aga need jällegi ei ole kokkuleppelised protsessid. Varad, mida toodetakse ja tarbitakse, ning milledega tehakse veel ka igasugusid muid majandusteninguid, nagu näiteks säästudena hoidmine, investeerimine ehk kapitaliks muutmine, laenamine, ostmine-müümine, riisumine jne, jällegi ei ole kokkuleppelised asjad. Nii näiteks ei saa kokkuletete sõlmimise teel varasid luua ega olematuks muuta, ei saa kokkulepetest kõhtu täis, ega saa ka kokkuleppeid investeerida.

    Lühidalt, majandamine ehk majandus on opereerimine varadega alates varade loomisest ehk tootmisest, ning see ei ole kokkulepete süsteem. Kokkulepped võivad teatud juhtudel majanduses kah olemas olla teatud eriliste lisa-nähtustena, kuid nende olemasolu ei ole üldse obligatoorne, ega ka nende olemasolu korral pole need kuigi olulised, võrreldes kõige sellega, mis on hoopis olulisem..
  • Kalev Jaik
    Samuti arvan, kõik ülejäänud kirjamärgid tuleks asendada ladina kirjamärkidega, sest ülejäänud kirjamärkidega võrreldes on need kõige sobivamad, ning eriti vana-egiptuse ja hiina kirjamärgid osutuvad tänapäevbal nendega võrreldes päris rämpsuks.

    Куда-куда? Мис кирилъицал сийс хяда он? Селъэс он ю хоопис рохкем игасугусейд пыневайд я касуликке кирьямярке куй ладина тяхестикус!

    Хийна тяхестикус ага он лаўса нийпалью торедайд гльююфе, ет оская меэс лоэб седа мяркимисъвяярселт кийремини куй мистахес ладинатяхестикулист кирья. Кас Яйгуверес пеавад инимесед сийс тыэсти мингисугусте архайлисте пронксиаегсете тяхтедега элама я тёётама? Мисъяокс сихуке саботааж хеа пеакс олема?
  • Kalev Jaik
    To dig
    (((Kalev, kas jaikoteese tuleb nummerdada kreeka, rooma või araabia numbritega?)))

    Arvan, et ikka meie praeguste ehk araabia numbritega, sest need on kõikidest teistest numbritest kõige sobivamad.

    Kas see sobivus on objektiivne või subjektiivn?

    Milline jaikotees on väärt austavat numbrit null? Milline numbrit üks?
  • To dig
    Võrreldes igasuguste teiste numbritega on araabia numbrid sõbivamad objektiivselt. Seda juba sellepärast, et teisi numbeid kasutades, näiteks nagu rooma numbreid, maiade numbreid jne, pole võimalik teha mingeid vähegi keerulisemaid arvutusi, ning isegi näiteks aastaarvu üleskirjutamine ja väljalugemine osutub ülimalt keeruliseks ja kohmakaks.

    Hiina kirjamärkisid kasutades võib küll oskaja inimene näiteks sõna "sotsialism" kergemini ja kiiremini välja lugeda kui ladina kirjamärkides, kuid kokkuvõttes pole ka see mingi eelis, ja tulemused on hoopis vastupidused. Et nendes kirjamärkides üldse midagi keerulisemat väljendada, selleks peab inimene eelnevalt selgeks õppinud olema mitu tuhat erinevat, erineva tähendusega ja üksteisest väga raskesti eristatavat kirjamärki. See ülesanne aga osutub nii raskeks, et võrdub mingi võõrkeele selgeksõppimisega. Nii et selleks, et hiina kirjamärkides üldse midagi väjendada ja väljendatust aru saada, on inimesel vaja täiesti asjatult selgeks õppida üks tarbetu võõrkeel, mis aga asjatult viidab aega, koormab inimese mõistust ja takistab tema mõtlemisvõimet, ja on ka täiesti asjatu tohutu suur kulutus majanduslikult. Seevastu aga ladina kirjamärkide selegeksõppimiseks on vaja ära õppida ainult mõnikümmend kirjamärki ja nende tähendust, ning nendes kirjamärkides kirjakeel on ülilihtsalt tõlgitav kõnekeelde ja vastupidi. Sellega saab hakkama iga laps või ka täiskasvanud inimene ainult mõne nädalaga, või siis veelgi kiiremine. Hiina kirjamärkides kirjakeele tõlkimine kõnekeelde aga osutub ajstult ülikeeruliseks ja vaatamata sellele ikkagi väga puudulikuks. Pealeselle on igasugustes hiina, egiptuse, jaapani jne kirjamärkides võimalik väljendada põhiliselt ainult selliseid sõnumeid, mille üle ei ole vaja arutleda, panna midagi kahtluse alla, ega millegi üle vaielda, midagi üldse täpsemalt kirjeldada. Sellepärast mõjub selliste kirjamärkide kasutamine lisaks kõigele veel ka kindlasti negatiiselt inimese mõtlemisvõimele ja maailmatunnetusele üldse. Raske oleks ette kujutada ka näiteks arvuti klaviatuuri, millel oleks mitutuhat klahvi, iga klahv erineva kerjamärgi jaoks.

    Aga mis on häda kirillitsal? Kindlasti on need hädad palju väiksemad kui hiina kirjamärkidel, aga siiski on. Nimelt sisaldab kirillitsa ülearuseid krjamärke, mistõttu sama tekst kirillisas saab asjatult pikem kui ladina kirjamärkides. Pealeselle on kirillitsas kirjamärke, milledel on ladina kirjamärkide süsteemis hoopis teine tähendus. See aga tekitab asjatuid raskusi ja arusaamatusi. Keele üheks funktsiooniks on ja peab olema ju inimestevahelise suhtlemise hõlbustamine, mitte aga selle raskendamine ega võimatuks tegemine. Igasugune kirillisa, araabia, heebria jne kirjamärkide süsteem aga hoopis raskendab inimestevahelist suhtlemist ja vastastikust arusaamist.

    Igas tänapäevases keeles, eriti aga enam arenenumas ja teaduse keeles, on hulgaliselt rahvusvahelisi sõnu, millede tähendused on kõikdes keeltes ühesugused. See asjaolu teeb ka iga võõrkeele mingil määral arusaadavaks ka nendele, kes seda keelt pole õppinud, ja kergendab oluliselt võõrkeele õppimist. Igasugune kirillitsa jne kirjamärkide süsteem, aga samuti rahvusvaheliste sõnade moonutamised vastavalt kirillitsa erinõuetele, aga hoopis raskendavad inimestevahelist suhtlemist ja võõrkeelest arusaamist, ning üldse arusaamist. Näiteks kui rahvusvaheline sõna "auto" ei oleks kirjutatud vene keeles kirillitsas, vaid oleks kirjutatud ladina kirjamärkides, ega poleks moonutatud vastavalt kirillitsa nõuetele, siis oleks see sõna mõistetav ka sellele jaapanlasele, kes pole vene keelt õppinud. Aga nüüd see mõistetav ei ole.

Teemade nimekirja