Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kalev Jaik
Millist hinda aga poepidaja teie käest küsib, ehk kui palju varasid te oma väljalaenatud varade asemele saaduid raha eest tagasi saate, see oleneb sellest, et kuipalju nendest laenatud varadest teilt ära riisutakse, et kas näiteks ainult 1%, ...5%, ... või 99%. Seda aga otsustab mitte poepidaja suveräänselt, vaid seda otsustab hoopis pankade süsteem tema poolt ühiskonnalt kaupade riisumisega loodava raha abil, ja selle tagajärjel inflatsiooni tekitamisega.
Kas Konstantin Jaik ei otsustanud suveräänselt millist hinda küsida? Kas ta arvutas laselapse moel jaikoloogiliselt kui palju poekäija oli talle laenatud. Ei, ta ei teadnud kas üldse tuleb keegi tema poe juurde. Ta ei teadnud kas keegi tahab enam tema kaupu. Ja pakkumine ja nõudlus muutus PIDEVALT tol ajal nii nagu täna. Konstantin Jaik polnud mingi riisujat kui ta küsis kõrget hinda.
Kas sa ikka pole aru saanud, et juhul kui see mis on poes oleks su reaalvara laen, siis sul oleks sul kindel maht reaalvara tagasi saada, aga ei ole. Igal pool toimub hindade kujundamine sõltuvalt majanduse dünaamikast. Raha on omaette vara loodud ja tagatud riigi poolt. Mitte perfektse väärtusega vara, aga võrdlemisi stabiilne võrreldes teiste varaga just tänu sellele, et riik tegutseb selle erilise vara väärtuse nimel. -
Esitame endale küsimuse -- kas Kalevi majandussüsteem TÖÖTAKS reaalsetes oludes?
Tehniliselt oleks võimalik, tänapäeva IT taseme juures, tõepoolest sellist arvestust pidada.
Võtakse mingi nn. "ostukorv" v. "kaubaühik" aluseks ja hakatakse selle abil palkasid arvestama.
Nüüd tekib kohe mitu huvitavat küsimust. Esimene on kahtlemata see, et kuidas jagunevad laenuriskid
töövõtja ja tööandja vahel?
Paneme tähele Kalevi VIGA siin kohas: "Tööd tehes laenab varad turule".
Ei, ei laena!!! Töötaja "laenab" tööd tehes vara tööandjale. Nüüd tekib õigustatud küsimus -- millal siis ja kelle käest on töötajal õigus saada oma laenatud varad tagasi.
Kuna Jaikonoomika keelab selgesõnaliselt igasugused "tulevikutehingud", siis järelikult, kui töötaja saab turult varasid enne, kui tema toodetud kaup on maha müüdud, siis on tegemist jaikonoomilises mõistes "riisumisega".
Vastus on muidugi väga lihtne -- senikaua kuni tööandja pole toodetud varasid turul MAHA MÜÜDNUD ei ole töötajal mitte mingisugust õigust "turult" mingeid varasid saada. -
Analüüsime veel väidet "laenab varad turule". Iga vähegi selgelt ja loogiliselt mõtlev inimene saab aru, et see on absurd. Turule ei saa midagi laenata, sest turg ei ole iseseisev institutsioon vaid on abstraktsioon. Samuti nagu ei saa laenata midagi kummitusele v. fantoomile ei saa ka turule mitte midagi "laenta", sest turg on lihtsalt kokkuleppeline nimetus nõudluse-pakkumise protsessile. Kas te laenaksite midagi ühele sõnale?
-
Kalev
Oletame, et sa oled põllumees. Sa toodad 1 liiter piima ja müüb poele hinnaga 10 krooni. Keegi ei tule aga poodi seda piima ostma, vaid piim rikneb poes. KES peaks kahjumit saama? Sina? Pood? Keegi teine? Ühesõnaga, kelle oma riknev piim on?
Nüüd sa saad aru, eks? -
Paneme tähele Kalevi VIGA siin kohas: "Tööd tehes laenab varad turule".
Ei, ei laena!!! Töötaja "laenab" tööd tehes vara tööandjale. Nüüd tekib õigustatud küsimus -- millal siis ja kelle käest on töötajal õigus saada oma laenatud varad tagasi.
Kuna Jaikonoomika keelab selgesõnaliselt igasugused "tulevikutehingud", siis järelikult, kui töötaja saab turult varasid enne, kui tema toodetud kaup on maha müüdud, siis on tegemist jaikonoomilises mõistes "riisumisega".
Kui töötaja peaks jääma tulemit ootama, siis oleks ta investor. põhimõtteliselt on niisuguse finantsinstrumendi loomine võimalik, kus ta jääks tulemit ootama. Teistsugune institutsionaalne korraldus peaks olema. Ette võib seda kujutada nii, et luuakse mingisugune ettevõte ja töötajale antakse täna "forward leping", mis on tähtajatu, traditsiooniline forward leping on tähtajaline. Ettevõte võib toota näiteks energiat, mida too töötaja või siis investor selle lepingu alusel tulevikus saab. Muidugi täna ta pidi saama selle "krediidi" diskonteeritult. Nüüd eksisteerib mingisugune elektrooniline kauplemiskeskkond, kus ta saab igal ajal selle krediidi müüa (näiteks müüb kw/h täna) ja seda diskonteeritult. Taoline finantseerimine on üha enam populaarsust kogumas tegelikult, kus siis kogukonna tasemel tehakse pood, mis küpsetab leiba näiteks, investorid saavad "makstud leivas" ja isegi need, kes pole investorid, otsivad võimalust saada seda leiba osta odavamalt, mida pakub too elektrooniline kauplemiskeskkond läbi nonde krediitide. asi on samma lihtne nagu prepay phone card selle erinevusega, et kõnemminuteid ei müüa sulle diskonteeritult. Prepay erineb põhimõtteliselt praegusest defitsiidi põhisest finantssüsteemist, kus pangad loovad raha nullist ja jäävad kogu kremplit vahendama ning püüavad parasiitlikku tulu teenida vahelt läbi selle, et riik on neile võimaldanud litsentsi nii teha. Sel võib täitsa olla tulevikku, sest praegune süsteem nõuab väga tugevat poliitilist sekkumist pidevalt ja poliitikud ei tundu oma ülesannetega hakkama saavat. Jaigi jutt on muidugi möga, kui sa tahad kohe tarbida oma töö tulemit, mis on saadaval alles tulevikus, siis peab olema keegi investor, kes sulle seda võimaldab. -
To Offf
(((Võtakse mingi nn. "ostukorv" v. "kaubaühik" aluseks ja hakatakse selle abil palkasid arvestama.
Nüüd tekib kohe mitu huvitavat küsimust. Esimene on kahtlemata see, et kuidas jagunevad laenuriskid
töövõtja ja tööandja vahel? )))
Pole siin vaja mingeid keerulisi arvutusi. Laenuriskid jagujnevad aga nii, et võlgnik vastutab tema valduses olevate võõraste ehk laenatud varade eest. See tema vastutus määratakse kindlaks võlanõudega kohe siis, kui võlgnik laenu saab, ning selleks võlanõudeks on raha, mida see võlgnik laenu saamisel võlausaldajale vastu annab. Laenu suurus samuti müäärataks kindlaks võlanõudega.
(((Paneme tähele Kalevi VIGA siin kohas: "Tööd tehes laenab varad turule".
Ei, ei laena!!! Töötaja "laenab" tööd tehes vara tööandjale. Nüüd tekib õigustatud küsimus -- millal siis ja kelle käest on töötajal õigus saada oma laenatud varad tagasi. )))
Töötaja, tööandjale tööd tehes, laenab varad tööandjale, tööandja aga laenab need omakorda edasi turule, ja lõpuuks saab töötaja need laenatud varad pärast mitmeid edasilaenamisi kätte turult, juhul kui pankade süsteem neid laenatuid varasid vanepeal ära ei riisu kas osaliselt või täielikult.
Juhul kui tööandja aga neid varasid turule edasi ei laena, annab aga töötajale siisi nende eest raha, siis sellega maksab tööandja raha vahendusel ja turu kaudu ise oma varadega töötajale palga kinni. Raha saamisel on ju tööandja varad turule laenanud, ja selle raha eest saab need varad turult omale töötaja. Raha täidab antud juhul universaalse võlanõude ehk laenulepingu rolli. -
Tekkib küsimus, kes on suurem hull? Kas ametlikult hulluks tunnistatu, kes seda tõestab oma igapäevase jutuga või kari kommentaatoreid, kes üritab hullule midagi selgeks teha? Kes ei ole viie aasta jooksul veel aru saanud, et kinnisideede ja luulude all kannatavale pole põhimõtteliselt võimalik midagi selgeks teha. Lõpetage ükskord juba ära. Kui midagi tõesti pole oma ajaga peale hakata, lugege raamatuid või tehke midagi muud mõistlikku.
-
Kalev Jaik
Millist hinda aga poepidaja teie käest küsib, ehk kui palju varasid te oma väljalaenatud varade asemele saaduid raha eest tagasi saate, see oleneb sellest, et kuipalju nendest laenatud varadest teilt ära riisutakse, et kas näiteks ainult 1%, ...5%, ... või 99%. Seda aga otsustab mitte poepidaja suveräänselt, vaid seda otsustab hoopis pankade süsteem tema poolt ühiskonnalt kaupade riisumisega loodava raha abil, ja selle tagajärjel inflatsiooni tekitamisega.
See on peavoolu majandusteooria positsioon Jaigilt. mingi osa firmasid ka kindlasti alandab hinda kohe teatud kaupade puhul, kui nõudlus väheneb või vastupidi. Selle kohta on palju küsitlusi tehtud firmadele ja selgub, et enamus firmasid nii ei käitu. Neid ei huvita, et turg puhastuks. Peavoolu majandusteooria muinasjutuline versioon on ka selline, et nõudlus ja pakkumine on tasakaalus mingi hinna juuures. Tegelikult muudavad väga paljud firmad hindu korra kaks aasta jooksul näiteks. Kui vahepeal nõudlus varieerub, siis müüakse lihtsalt vähem või rohkem oma kaupa. Kuigi tahvlile joonistatav pilt majandustudengile nõudlus ja pakkumiskõveratest ning tasakaaluhinnast võib tunduda talle loogiline, ei tundu enamuse reaalsete firmade puhul sellega mingit pistmist olevat. -
Kristjan1 seletab kole keeruliselt, aga point paistab välja. Kui sa "laenad", siis oled sa ikkagi mõjutatud ettevõtte tulemustest. Sinu "laen" pole kindel, fikseeritud ja garanteeritud suurus. Kalev muidugi hakkab nüüd ajama oma möga, kuidas varad on alati varad ja kuidas "õiges" majandussüsteemis ei lähe piim mitte kunagi hapuks ja ostetakse alati ära. Kalev ei püüa "riski eest vastutamist kellegi teise kraesse" suruda nagu enamik "elukunstnikke" teeb. Kalev eitab lisahlt idiooodi jäärapäisusega, et mingi RISK kui niisugune üldse olemas on ja kirjutab kõik ebaõnnestumises ligsalt "sabotaažiks" ja "riisimiseks"
-
1932, kalevi teooriate analüüsimine on huvitav mõtteharjutus. Ilmselgelt me talle midagi "selgeks" ei tee. Aga endale vahel mõne asja teeme.
-
To Offf
(((Analüüsime veel väidet "laenab varad turule". Iga vähegi selgelt ja loogiliselt mõtlev inimene saab aru, et see on absurd. Turule ei saa midagi laenata, sest turg ei ole iseseisev institutsioon vaid on abstraktsioon. )))
Turg ei ole mingi abstraktsioon ega kummitus, vaid on reaalselt olemasolev ja funktsiojneeriv institutsioon. Sellel turul on ka reaalne organisaator ja juht olemas, kelleks on tänapäeval pankade süsteem ja seda valitsev tegelik riik. Turul toimuvad küll laenamistehingud konkreetsete isikute vahe, kuid kokku moodustub turul toimuv siiski terviku ehk ühtse institutsiooni. See on umbes nii, nagu näiteks ka sõjas võib üks konkreetne sõdurkas alistada või tappa teise konkreetse sõduri, kuid kokku moodustab see ikka ühtse sõja, mitte aga pole see sõda abstraktsioon. -
To Offf
(((Kalev eitab lisahlt idiooodi jäärapäisusega, et mingi RISK kui niisugune üldse olemas on ja kirjutab kõik ebaõnnestumises ligsalt "sabotaažiks" ja "riisimiseks" .)))
Ei, ma eristan väga selgelt igasugustest ebaõnnestumisetest tulenevaid kahjmeid riisumistest ja sabotaazist tulebevatest kahjumitest. Risk majanduses kogu aeg muidugi on, nagu võib piim hapuks minne, laev merepõhja uppuda, auto avariisse sattuda, rahe ja põud viljasaagi hävitada jne. Ebaõnnestumistest tulenevad kahjumid aga on igas majandussüsteemis nii suhteliselt tühised, et rikkuse juurdekasv ehk kapitalikasumid ületavad neid kahjumeid kuhjaga. Nii näiteks ei ei varisenud Nõukogude majandussüsteem kokku mitte selle majandussüsteemi ebaõnnetumise tõttu, vaid varises kokku hoopis riisumiste ja sabotaazi tõttu. -
Nii näiteks ei ei varisenud Nõukogude majandussüsteem kokku mitte selle majandussüsteemi ebaõnnetumise tõttu, vaid varises kokku hoopis riisumiste ja sabotaazi tõttu.
Muuidugi võib elu enda jaoks hästi lihtsaks teha ja kui piim hapuks läheb selle tõttu, et piimakombinaadi direktor ei olnud motiveeritud sellega ümber käima nagu oma varaga, siis võib seda sabotaažiks nimetada. Pärismaailmas kõike nii lihtsatele alustele ei taandata, vaid püütakse ikka selgusele jõuda, et hea küll, õigused on ju küll teadmised, aga see pole eriti informatiivne ega ka konstruktiivne, kui me räägime nendest kui teadmistest. või siis selle asemel, et kõik saatana sigitusest oligarhi kätetööks nimetada, võiks mõelda, et kuidas juhte motiveerida piimakombinaadis varasid efektiivsemalt kasutama, kuidas korruptsiooni vähendada või seda elimineerida jne. Ehk kuidas luua süsteem, mis meid kõige paremini teenib. Jaigi jutud on külajoodiku tasemel. -
Kalev
Sa oled müünud piima poele. Piim seisab poes ja rikneb kuna keegi ei tule ostma. KELLE OMA riknev piim on? Sinu oma, või poe oma?
(selline raske küsimus siis" maailma-ainus-majandusteadlane-üldse"-le.) -
"Turg ei ole mingi abstraktsioon ega kummitus, vaid on reaalselt olemasolev ja funktsiojneeriv institutsioon."
Kui ma laenan Oskarile haamri, siis on tegemist reaalse laenutehinguga, minu vara Oskari käes. Sellisel lepingul on KAKS osapoolt: Mina ja Oskar. Mina tahan oma haamri Oskari käest ühel heal päeval tagasi saada.
Kui ma laenan liisingfirmalt sõiduauto, siis jällegi on sellel tehingul kaks osapoolt. Mina ja Liisingfirma. Lepingus on ilusti kirjas, et sõiduk on liisingfirma oma senikaua kuni mina pole liisingfirmale tagastanud "sõidukijagu teisi varasid" (teate küll, kuidas tegelt on, aga noh, et Kalev ei saaks jälle jaurama hakata, sõnastame sedasi).
Kui ma "laenan turule varasid", siis missugune on lepingu teine osapool, Kalev? Millises lepingus on kirjas, et mina ühelt poolt ja Turg keda esindab nii ja naasugusel seaduslikul alusel see ja too... äkki oskad mõne näite tuua? -
To Offf
(((Kui ma "laenan turule varasid", siis missugune on lepingu teine osapool, Kalev? Millises lepingus on kirjas, et mina ühelt poolt ja Turg keda esindab nii ja naasugusel seaduslikul alusel see ja too... äkki oskad mõne näite tuua? )))
See on hea küsimus, mis pakub mõtlemiainet nii minile kui ka loodan et teile. Aga arutleme.
Turul on palju turukauplejaid, ja kõik nad on nende valduses olevate varade eest maksnud kas otseselt nende varade tootmise teel, või siis raha vahendusel maksnud teiste oma varadega. Seega peaksid kõikide tavaliste turukauplejate varad olema nende turukauplejate omad varad põhimõttel igalühel nendest tema omad ehk temale kuuluvad varad. Need ei ole laenatud varad, vaid on igal turukauplejal tema omad ehk temale kuuluvad varad. Ainukene turukaupleja nende seast, kes on teiste turukauplejate käest kah varasid saanud, kuid kes pole saadud varade eest kellegile midagi maksnud, on raha looja. Raha looja vastandub ülejäänud turukauplejatele selle poolest, et tema saadavate varade eest ei maksa, vaid saab teiste turukauplejate käest kõike tasuta, kuna kõik ülekäänud turukauplejad teiste turukauplejate käest saadavate varade eest maksavad.
Kui nüüd teie laenate oma varad turule, siis see turukaupleja, kes teie käest need laenatud varad saab, ei saa neid varasid mitte laenuna, vaid ta peab teile need varad kinni maksma, ja ka maksab kinni.. See tema poolt nende varade kinnimaksmine käib selliselt, et tema peab mingid oma varad laenama turule, millede vastu antakse temale raha, tema annab selle raha teile, ning teie saate selle raha eest need tema poolt laenatud varad kätte kellegi kolmanda turukaupleja käest. Lühidalt, tema maksab teile raha vahendusel teie käest saadavate varade eest kinni, ja sellepärast on need varad temale kuuluvad varad, mitte aga enam teie poolt temale laenatud varad. Seega, kui teie laenate varad turule, siis osutub selle laenu tegelikuks saajaks raha looja, mitte aga ükski tavalistest turukauplejatest,
Selline on raha vahendusel ja turu kaudu toimuv varade laemamiste skeemi luhtsustatud variant. Tegelik turul toimuv aga on sellest lihtsustatud skeemist veel palju keerulisem. Keeruliseks muudab selle esiteks see asjaolu, et loodud raha, mis ei ole vara, hakkab turul funktsioneerima illusoorse varana ehk illusoorse kaubana, ning seda hakatakse turul vahetama kaupade vastu nagu kaupa, ehk justnagu see oleks kaup. Vastavalt sellele hakkavad turukauplejad selle illusoorse vara ehk kauba --- raha --- abil ka täiesti teadmatult varasid riisuma üksteiselt nende varade väljapetmise meetodil, kui ka ning palju suuremas ulatuses hakkab ülejäänud turukauplejatelt varasid riisuma raha looja. Lahti läheb globaalseks ja süstemaatiliseks varade riisumiseks raha abil, mida teevad nii lihtsad inimesed ehk tavalised turukauplejad teadmatult, kui ka mida tehakse sulide poolt teadlikult ja võltsi akadeemilise majandusteaduse võltsingutega varjatult.
Vastavalt sellele üleüldisele riisumisele õnnestub mõnikord ka mõnedel tavalistel turukauplejatel sellest riisumisest osa saada, ning mitte ainult raha looval pankade süsteemil. Tavalistel turukauplejatel õnnestub see riisumine näiteks sellisel moel, et kuigi pankade süsteem riisub nendelt raha loomisel varad, andes vastui raha, õnnestub nendel selle raha abil need riisutud varad teistelt turukauplejatelt tagasi riisuda, mistõttu nemad sellest riisumisest kahju ei saagi, vaid võivad koguni kasu saada ehk riisumisest osa saada.
Veel õnnestub tavalistel turukauplejatel sellest globaalsest riisumisest osa saada näiteks sellisel moel, et varade riisumine raha loomise meetodil kutsub esile inflatsiooni, inflatsioon aga tühistab laenud, mis turukauplejad üksteistelt on võtnud ehk vabastab võlgnikud laenude tagasimaksmise kohustusest, kui laenud on valesti ehk akadeemilise majandusteaduse võltsingute järgi võltsilt rahaks tõlgendatud. On ju väga kihvt, et võta aga sõbra käest laenu, saad laenuks varad, aga laenu tagasi maksta pole vaja, sest inflatsioon on võltside tõlgenduste kohaselt tühistanud laenu, laenatud varad aga jäävad omale nagu taevast sadanud manna. -
To stefan
((Sa oled müünud piima poele. Piim seisab poes ja rikneb kuna keegi ei tule ostma. KELLE OMA riknev piim on? Sinu oma, või poe oma?)))
Piima ostmine on piima eest varade andmine. Piima eest varade andmine võib toimuda ka raha vahendusel ju turu kaudu. Piima eest raha andmine aga piima ostmine ei ole, on aga kas piima laenamine, või siis piima riisumine.
Kui poepidaja on piima ostnud, on see tema piim. Kui see on laenatud piim, siis on see võlausaldaja piim poepidaja kui võlgniku valduses. Kuid võlgnik peab ka tavaliselt siis piima eest vastutama ja piima riknemise korral võlauasaldajale selle piima ka kinni maksma. -
Kalev Jaik
Kui see on laenatud piim, siis on see võlausaldaja piim poepidaja kui võlgniku valduses. Kuid võlgnik peab ka tavaliselt siis piima eest vastutama ja piima riknemise korral võlauasaldajale selle piima ka kinni maksma.
Miks poepidaja peaks maksma selle eest, et SINU piim läheb hapuks? Ja kui ta hapuks ei lähe, siis ta ju seda niikuinii müüa ei saa, kuna see on SINU piim. Poepidaja saaks vaid SINU piim edasi laenata. Raha ta seejuures teenib, aga raha teenida ju ei saa. -
To Offf
Selle „kaupade turule laenamise“ kohta kokkuvõtte teen ma järgmise. Kõigepealt riisub raha looja ülejäänud turukauplejatelt ehk ühiskonnalt loodava raha abil varad, selle raha eest turukauplejatelt varasid „ostes“. Ostmine see muidugi ei ole, vaid on varade ehk kaupade riisumine.
Selle raha aga saavad omale turukauplejad, milline raha edasi hakkab turul funktsioneerima illusoorse kaubana ehk illusoorse varana, ning turukauplejad hakkavad tegema omavahelisi majandustehinguid selle illusoorse kaubaga, seda illusoorset kaupa üksteiselt varade ehk kaupade eest ostes ja kaupade vastu müües. Ostmine ega müümine see aga tegelikult ei ole, sest ostmise ega müümise objektiks ehk ostetavaks ja müüdavaks asjaks ei saa olla illusoorne asi ehk illusioon. Turukauplejad küll peavad ekslikult neid kaupade vahetamise raha vastu majandustehinguid ostmiseks ja müümiseks, sest peavad ekslikult raha varaks ja maksevahendiks, kuid ostmine ega müümine see tegelikult ei ole. Kuid mis see on, kui see pole ostmine ega müümine? See majandustehing on ühtedel juhtudel laenamine, teistel juhtudel aga riisumine, tavaliselt aga on osaliselt laenamine ja osaliselt riisumine. Selles ulatuses, millises ulatuses tavaline turukaupleja saab saadud raha eest tagasi tema poolt selle raha eest loovutatud varasid nende varade väärtuse järgi, osutub see majandustehing laenamiseks, teises ulatuses aga, millises ulatuses ta varasid tagasi ei saa, ja need varad saab tema asemel omale hoopis keegi teine, osutub see riisumiseks. Riisumiseks osutub see majandustehing ka siis, kui turukaupleja käest riisub kauba raha looja, see turukaupleja aga riisub selle raha abil omale varad asemele kellegilt teiselt turukauplejalt.
Kokkuvõttes osutub raha ka kõige parema rahandussüsteemi korral inineste eksimuseks ja pettuseks ning mitmetpidi riisumise instrumendiks, ning tekitab raskelt mõistetavat segadust turul ja kogu majanduses. Raha kui illusoorne vara ja kaup risustab turgu ja kogu majandust, ning juba oma olemuse poolest tekitab seal disproportsioone ja hädasid veel peale riisumiste. Kõik need riisumised ja muud hädad aga jäävad olemata, kui raha on majandusest kõrvaldatud ja vahetusvahenditena turul on raha asemel kasutusele võetud tehaseosakud. -
Kalev
Kui eristada ostu-müügi tehingud, laenutehingutest, siis on üks oluline põhimõte, et ostu-müügi puhul mõlemad osapooled täidavad kohe oma kohustused (v.a garantiilubadusi vms). Laenutehingute tulemusena aga, üks osapool täidab kohe oma kohustuse, teine täidab hiljem.
Kui sina ostad poest raha eest piima, siis pärast ostu ei ole kummalgi osapoolel kohustusi täita, sina said piima, pood sai raha, mõlema osapoole kohustused said samaaegselt kustutatud. Seega oli tegemist ostu-müügi-tehinguga. -
Kalev Jaik
To Offf
Kokkuvõttes osutub raha ka kõige parema rahandussüsteemi korral inineste eksimuseks ja pettuseks ning mitmetpidi riisumise instrumendiks, ning tekitab raskelt mõistetavat segadust turul ja kogu majanduses. Raha kui illusoorne vara ja kaup risustab turgu ja kogu majandust, ning juba oma olemuse poolest tekitab seal disproportsioone ja hädasid veel peale riisumiste. Kõik need riisumised ja muud hädad aga jäävad olemata, kui raha on majandusest kõrvaldatud ja vahetusvahenditena turul on raha asemel kasutusele võetud tehaseosakud.
Ja järjekordselt jõudis Jaik ringiga algusesse tagasi. Mitu korda on ta tehaseosakute teema juurest põgenenud, sest talle tehti selgeks, et tehaseosak on täpselt seesama, mis raha, aga hull muudkui kordab oma juttu ja unustab paari kuuga selle, mis vahepeal selgeks on saanud.
Kalev, kui sa poes tehaseosakuga maksad, siis sa annad müüjale tehaseosaku, kas paberosaku või digitaalsel kujul.
Sa ju ei maksa poes tüki tehasega nagu väidad. Sa maksad omandiõigusega, aga see on ju sulaselge riisumine. Omandiõigus ei saa ju vara olla, vaid on kollektiivne teadmine:) Lisaks annab keskpank tehaseosakuid välja just nii nagu tahab, seega Jaik teeb oma vana trikki, nimetab raha tehaseosakuks ja loodab, et siis on asja sisu gteine. Aga sellest on siis 100x räägitud, räägime 101 korda ka veel:) -
To stefan
(((Kui sina ostad poest raha eest piima, siis pärast ostu ei ole kummalgi osapoolel kohustusi täita, sina said piima, pood sai raha, mõlema osapoole kohustused said samaaegselt kustutatud. Seega oli tegemist ostu-müügi-tehinguga. )))
Majandustehingud, milles osaleb raha, ei ole ega saa kuidagi olla ostu-müügi tehingud. Need tehingud on ja saavad olla ainult kas laenamised või riisumised. Laenamised sellel juhul, kui võlausaldaja võlgniku käest saab raha eest tema poolt antud laenu tagasi, riisumised aga siis, kui ei saa laensid tagasi. Ei saa ju olla ostmine selline majandustehing, kus ostmine toimub pettuse või illusiooni eest, ega müümine selline majandustehing, kus müüakse illusiooni eest. Raha aga on just selline pettus ehk illusioon. Raha kui võlanõue ei ole illusioon, kuid raha kui vara ja maksevahend on illusioon. Te peaksite ju aru saama, et kui näiteks mina ostan teilt midagi pettuse eest, Caesari vaimu eest, või siis pühas hiies elava haldja või kummituse eest, siis ei ole see majandustehing ostmine, ning selle ostmiseks pidamine on vale. Niisamuti pole ostmine ka raha eest ostmine. Ostmine raha eest on võimatu.
See, et selle majandustehingu tegemisel kustutatakse kohustused, ehk muudetakse vastavalt omandiõigusi, nagu see tehing oleks ostmine, ei tee seda tehingut ostmiseks. Ostmine ei ole omandiõiguste muutmine, vaid on operatsioon ehk tehing varadega, mille käigus ühtlasi muudetakse ka omandiõigusi. -
Kalev
Ei, ost-müük on just kohustuste samaaegne vahetus, laenamine on kohustuste eriaegne vahetus. Poe kohustus on anda sulle piima, sinu kohustus on anda poele raha. Selline on teie kokkulepe, ja kui vahetus toimub, siis toimub ost-müük.
Sinu kokkuleppe poega piima ostmiseks võib toimuda vähemalt neljal moel:
-sina saad piima, pood saab raha
-sina saad piima, pood saab raha homme
-sina saad piima homme, annad raha täna
-sina saad piima homme, annad raha homme
...ehk ost, forward-ost ja laenamine
Põhjus miks inimesed eelistavad teha selliseid tehinguid rahaga, ja mitte reaalvaraga oleme juba palju arutlenud. Raha on omakorda nõue, kuigi ebamäärane nõue, saada riigilt midagi kunagi. Kauplemine rahaga on nagu kauplemine õunapuuga, sa ei tea mida reaalselt sellest puust saad, ega millal, aga sul on head põhjust saaki oodata, ja lepid sellega. Samamoodi on riigi lubadusega tagada raha väärtust. -
To pahuirik
(((Kalev, kui sa poes tehaseosakuga maksad, siis sa annad müüjale tehaseosaku, kas paberosaku või digitaalsel kujul.
Sa ju ei maksa poes tüki tehasega nagu väidad. Sa maksad omandiõigusega, ..)))
Te pole aru saanud, mis on raha ja mis tehaseosak, ning mille poolest need üksteisest erinevad. Raha on valesti ehk varana tunnetatav võlanõue, on illusoorne vara, on illusioon, ehk ei ole vara. Tehaseosak aga on vara, ehk on üks teatud kindla suurusega ehk väärtusega osa tehasest. Ühine rahal ja tehaseosakul on ainult see, et mõlemaid neid saab kasutada vahetusvahetidena turul, see tähenedab nii illusioone kui ka varasid.
Rahaga maksmisel makstakse illusiooniga, mis aga pole maksmine. Ainult varaga maksmine on maksmine. Mingisuguse lubadusega, võlanõudega ega omandiõigusega maksmine on võimatu. Tehaseosakuga maksmisel aga makstakse varadega ehk osaga tehasest, ja see on tõeline maksmine. Tehaseosakuga maksmisel aga muudetakse vastavalt ka omandiõigust selle tahaseosaku kohta, ja tehaseosak hakkab kuuluma teisele isikule. Kui tehinguid tehakse tehaseosakuga, siis ei eraldata seda tehaseosakut paljudele kaasomanikele kiuuluvast tehasest, tehas töötab tervikvarana, ning tehingute tegemisetel asendavad tehaseosakuid ajutiselt tehaseosakuid tõendavad kas paberist või digitaalsed dokumendid. Need tõendavad dokumendid aga ei ole tehaseosakud, vaid tehaseosakud on varad tehases.
Raha loob pankade süsteem eimillegistki, selle raha abil ühiskonnalt varasid riisudes. Tehaseosakuid aga teeb tehast valitsev riigi keskpank oma ehk riigi varadest, muutes ühtesid varasid teisteks varadeks nende varade investeerimise ehk kapitaliks muutmise teel, seejärel aga müüb neid tehaseosakuid ka eraisikutele, kes saavad niimoodi tehaseosakute omanikeks ehk tehase kaasomanikeks. -
Kalev Jaik
Raha loob pankade süsteem eimillegistki, selle raha abil ühiskonnalt varasid riisudes.
Enne rääkisid, et pank saab raha hoiustajatelt. Nüüd ütled, et pank loob raha eimillestki. Kumb see on siis? Enne algas sinu jutt nii pihta, et inimesed vahetavad oma varad turul raha vastu ja viivad siis raha panka ja pank laenab tolle raha edasi ning ütlesid, et tegelikult on hoiustajad hoiustanud reaalvarasid ja pank laenab edasi reaalvarad. Nüüd selgub, et pank loob raha eimillestki? Sa rääkisid, et raha on laenatd asjade omandiõigus. Kui pank loob raha eimillestki, siis ju mingeid asju ei laenatud. Milliste asjade omandiõigus too raha on, mis pank eimillestki lõi? Sinu jutt on väga segane. Kas vahest on raha omandiõigus ja teinekord jälle ei ole? Kui pank loob raha eimillestki ja laenab tolle raha väla, siis vist on raha laenamine võimalik, mille sa väitsid võiatu olevat. Ütleme, et mina laenan pangast raha, mis too eimillestki lõi. Sammun nüüd kodu poole raha taskus, ostnud ma midagi pole. Mis juhtunud on? Kas olen saanud laenuks reaalvarasid? -
Kalev jälle ajad täielikku häma, keegi kuskil tehaseosaku omaniku muutumisel mingeid omandiõiguseid ei muuda, mida sa luuletad. Kui sa annad mulle 5 tehaseoskut, mis moel, siis keegi omandiõiguseid muutis nii, et kõik teaksid, seletad ehk?
Lisaks on Kalevi jutt tüüpilise suli jutt. Kui tehaseosak vahetab omanikku, siis piisab vara üleminekuks sellst, et muudetakse omandiõigusi, keegi mingit tehase osa üle ei anna, samas kui keegi müüb maja, siis ei ole maja müük omandiõiguste müük. Kuidas sa ühel juhul räägid üht juttu ja teisel juhul teist? Kummal juhul sa valetad? -
Kalev,
Asi on väga lihtne. Juhul kui sina arvaksid, et raha oleks väärtusetu, siis sa viskaksid oma raha prügikasti. -
To Kristjan 1
(((Enne rääkisid, et pank saab raha hoiustajatelt. Nüüd ütled, et pank loob raha eimillestki. Kumb see on siis? )))
Pank saab raha hoiustajatelt hoiuste moodustamisel, õigemini --- varasid raha vahendusel ja turu kaudu. See käib nii, et hoiustaja laenab turule varad ja vastu saab raha, annab selle raha pangale, ning pank saab selle raha eest need laenatud varad oma valdusse, saades niimoodi raha vahendusel ja turu kaudu hoiustajalt laenuks varad.
Kui pank loob raha, siis loob ta seda eimillestki, riisudes selle raha abil ühiskonnalt varad. Selle riisumise juures võib pank kasutatada ka variisikuid, kelledele ta siis justnagu „laenab“ selle raha, ning millised variisikud riisuvad selle loodud raha abil varad kõigepealt omale, ning alles seejärel jagavad siis neid riisutuid varasid pangaga. Tegelikult agaon igasugune raha laenamine võimatu, ning kontseptsioon raha laenamisest on ühe võltsi pseudoteaduse üks võltsingutest.
(((Milliste asjade omandiõigus too raha on, mis pank eimillestki lõi? )))
See on olematute varade kohta omandiõigus, millest raha luuakse. Kuid see omandiõigus, täpsemini --- võlanõue, muudetakse illusoorseks varaks ehk rahaks, ja siis selle illusoorse vara ühiskonnale müümise võltsi maski katte varjus toimubki varade riisumine ühiskonnalt raha loomise meetodil.
(((Ütleme, et mina laenan pangast raha, mis too eimillestki lõi. Sammun nüüd kodu poole raha taskus, ostnud ma midagi pole. Mis juhtunud on? Kas olen saanud laenuks reaalvarasid? )))
Sellisel juhul ei ole toimunud mingit majandustehingut, ei laenamist ega riisumist. Küll aga on loodud illusoorne vara --- raha, mis kõlbab väga hästi varade riisumise jaoks ühiskonnalt riisumise instrumendina.. Teie aga pole veel jõudnud seda riisumise instrumenti riisumise jaoks kasutama hakata. -
(((Ütleme, et mina laenan pangast raha, mis too eimillestki lõi. Sammun nüüd kodu poole raha taskus, ostnud ma midagi pole. Mis juhtunud on? Kas olen saanud laenuks reaalvarasid? )))
Sellisel juhul ei ole toimunud mingit majandustehingut, ei laenamist ega riisumist. Küll aga on loodud illusoorne vara --- raha, mis kõlbab väga hästi varade riisumise jaoks ühiskonnalt riisumise instrumendina.. Teie aga pole veel jõudnud seda riisumise instrumenti riisumise jaoks kasutama hakata.
nii, siit võtame asja ühe sammu võrra edasi ja ütleme, et peale selle, kui mul raha käes, lähen hoiustan selle pangas, Kalev Jaigi teooria ütleb, et hoiustasin reaalvarasid, mis pank nüüd edasi laenab. Jaigi teooria on vale -
Ja siis veel selline lihtne küsimus Kalevile, enne sa väitsid, et pangad laenavad tegelikult välja reaalvarasid, mis hoiustajad on pangas hoiustanud. Kas eksisid? Nüüd sa väidad siis, et pangad loovad raha mitte millestki. Kas nad siis laenavad edasi hoiustajate reaalvarasid või kuidas see on? Või sa ei saa ise ka päris hästi aru?
-
To pahurik
(((Kalev jälle ajad täielikku häma, keegi kuskil tehaseosaku omaniku muutumisel mingeid omandiõiguseid ei muuda, mida sa luuletad. )))
Kui tehaseosakutega tehakse majandustehinguid, nagu näiteks müüakse neid või ostetakse nende eest midagi, siis kindlasti muudetakse ka omandiõigusi nende kohta. See on üldine seaduspärasus.mis kehtib kõikide varade kohta. Muutub vara omanik, peab paratamatult muutuma ka omandiõigus.
(((Kui tehaseosak vahetab omanikku, siis piisab vara üleminekuks sellst, et muudetakse omandiõigusi, keegi mingit tehase osa üle ei anna, )))
Kuidas nii, et tahaseosaku omaniku muutumisel tehaseosakut üle ei anta?! Antakse osak üle küll nagu iga teine varagi ühe isiku omandusest teise isiku omandusse! Muidugi muudedakse siis ka omandiõigusi, kuid ka vara --- antud juhul tehaseosak --- antakse üle. See vara üleandmine ei pea just ilmtingimata toimuma vara põuest võtmise ja käest-kätte üleandmise teel, vaid võib toimuda ka mingil teisel teel, mida tehingu osapooled ja ka seadus vara üleandmiseks tunnistavad. Näiteks maja, tehast ja tehaseosakut ei olegi võimalik teisele isikule käest-kätte üleandmise meetodil üle anda, vaid selleks peab olema mingi teine meetod. -
To Kristjan 1
(((nii, siit võtame asja ühe sammu võrra edasi ja ütleme, et peale selle, kui mul raha käes, lähen hoiustan selle pangas, Kalev Jaigi teooria ütleb, et hoiustasin reaalvarasid, mis pank nüüd edasi laenab. Jaigi teooria on vale )))
Igasugune raha laenamine ja hoiustamine on võimatu! Laenamine ja hoiustamine on alati varade laenamine ja hoiustamine.
Kui pank loob raha, annab selle raha teile, ja teie annate selle raha pangale tagasi, justnagu tahaks seda raha pangas hoiustada, siis mingilt laenamist ega hoiustamist ega ühtegi teist majandustehingut ei toimu.
Küll aga võib hoiustamine ka sellel juhul siiski toimuda, ja nimelt järgmisel moel. Pank riisub teie käest saadud raha abil ühiskonnalt varad ise ilma teie abi kasutamata, ning hoiustab need riisutud varad. Sealjuures aga tõlgendab pank koos võltsi akadeemilise majandusteadusega seda kõike otsast lõpuni nii valesti ja võltsilt, nagu oleks hoius hoopis teie poolt pangale antud raha, ja nagu toimuks raha hoiustamine. -
To Kristjan 1
(((Ja siis veel selline lihtne küsimus Kalevile, enne sa väitsid, et pangad laenavad tegelikult välja reaalvarasid, mis hoiustajad on pangas hoiustanud. Kas eksisid? Nüüd sa väidad siis, et pangad loovad raha mitte millestki. Kas nad siis laenavad edasi hoiustajate reaalvarasid või kuidas see on? )))
Pangad laenavad raha vahendusel ja turu kaudu välja varasid siis, kui nad laenavad välja kas oma varasid, või siis laenavad edasi hoiustajate poolt nendele laenatud varasid. Raha loomisel pangad aga varasid välja ei laena, vaid hoopis riisuvad loodava raha abil ühiskonnalt varasid . Olemasoleva võltsi pseudoteaduse poolt on see varade riisumine küll maha salatud ja olematuks vaikitud-valetatud, ning riisumine hoopis panga poolt laenude andmiseks tõlgendatud, kuid need on võltsid tõlgendused ja võltsingud, ning tegelikult toimub hoopis midagi muud. -
Kalev Jaik
Pangad laenavad raha vahendusel ja turu kaudu välja varasid siis, kui nad laenavad välja kas oma varasid, või siis laenavad edasi hoiustajate poolt nendele laenatud varasid. Raha loomisel pangad aga varasid välja ei laena
Vale jutt, mingisugust kahte tüüpi pangalaene ei ole, et ühel juhul luuakse raha ja teisel juhul laenatakse edasi hoiustajate varasid. Tegelikult on kõik pangalaenud deposiitide/hoiuste loomised panga poolt laenusaaja kontole. See deposiit/hoius kujutab endast panga kohustust laenusaaja ees. Kuna enda kohustusi ei saa välja laenata, siis hoiuseid ei ole võimalik pangal välja laenata. Või siis "hoiustajate raha" ei ole võimalik pangal välja laenata. See on võimatu. Tagasi esialgse näite juurde, kus mina sain pangast laenu, minu pangakontole loodi hoius, kuni ma seda kasutanud pole, on ju selge, et see hoius on seal ja mitte mingi nipiga ei saa pank minu hoiust (mis ta ise sinna lõi) välja laenata, sest see on panga kohustus minu ees. Nüüd ma lähen ja ostan Offfilt maja, Offfil on samas pangas konto ja minu deposiit/hoius kantakse Offfi kontole üle. Kas nüüd saab siis pank seda hoiust edasi laenata? Loomulikult mitte, see jäi ikka panga kohustuseks, aga nüüd on pangal kohustus Offfi ees. Minul on kohustus panga ees laenulepingu näol. Kui rääkida Jaigi lemmikteemal, milleks on riisumine, siis mina väljastasin kohustuse pangale ja pank väljastas kohustuse mulle. Tekib küsimus, et kes keda riisus, võib isegi väita, et mina riisusin panka samapalju kui pank mind, sest mõlemad me väljastasime võrdväärsed kohustused. Meie mõlemi raamatupidamine on tasakaalus peale seda. Kahte tüüpi laene pole pankadel Jaik ja pangalaen on alati kohustuse väljastamine panga poolt(hoiuse/deposiidi loomine), mitte kunagi pole see hoiustajate reaalvarade edasilaenamine. Sellega pangad ei tegele. -
To Kristjan 1
(((Tegelikult on kõik pangalaenud deposiitide/hoiuste loomised panga poolt laenusaaja kontole. See deposiit/hoius kujutab endast panga kohustust laenusaaja ees. )))
Tõlgendate pangalaene ja hoiuseid just niisama võltsilt, nagu seda teeb ka senine üdini võlts akadeemiline majandusteadus. Viimase tõlgendused aga on otsast lõpuni võltsimised ja valetamised riisumiste varjamiseks ja õigustamiseks. Esiteks on vale see, et deposiit/hoius on midagi, mis luuakse kellegi kontole ja asub kontol. Ei, see, mis asub kusagil kontol ei ole hoius, vaid on hoopis võlanõue ehk seda tõendav dokument. On aga hoius alati need varad, mida hoiustaja on laenanuid pangale. Ehk teiste sõnadega: hoius ei ole mingi kohustus, vaid on laenatud varad. Kohustus aga seevastu on seesama asi, mida me teisiti nimetame ka „võlanõudeks“, „võlakirjaks“, või siis ka „laenulepinguks“. Lühidalt, hoiuseid kui varasid ei tohi segi ajada mingite kontodega ega kohustustga, ehk varasid ja kollektiivseid teadmisi varade kohta, nagu näiteks võlanõudeid ja üldse omandiõigusi, tuleb üksteisest eristada , ega tohi neid teineteisega segi ajada.
(((Tagasi esialgse näite juurde, kus mina sain pangast laenu, minu pangakontole loodi hoius, kuni ma seda kasutanud pole, on ju selge, et see hoius on seal ja mitte mingi nipiga ei saa pank minu hoiust (mis ta ise sinna lõi) välja laenata, sest see on panga kohustus minu ees. )))
Selles teie lauses kordate te neid üdini valesid seisukohti veel. Kui teie saite pangast laenu, siis saite pangalt raha vahendusel ja turu kaudu varad, millised varad on laen, mitte aga see pole laen, mis luuakse kontole. Teie aga tõlgendate seda selliselt valesti, nagu oleks laen ehk hoius hoopis see, mis luuakse kontole. Sellega salgate te laenu maha ja tõlgendate laenuks hoopis võlanõude. Võlanõudeid aga pole üldse võimalik laenata, ning mitte ainult edasi laenata. Tegeliku laenu mahasalgamine aga on sissejuhatuseks laenu riisumisele. -
To stefan
(((Asi on väga lihtne. Juhul kui sina arvaksid, et raha oleks väärtusetu, siis sa viskaksid oma raha prügikasti. )))
Raha on küll väärtusetu ega pole vara, kuid on raha valesti ehk varadena tunnetavavad võlanõuded ehk illusoorsed varad. Raha vastusaamisel oleme me oma varad turule välja laenanud ja selle raha eest loodame me ka neid laenatud varasid ehk laenusid turult tagasi saada, ja mingil määral tavaliselt saamegi tagasi. Juhul kui keegi viskab oma raha lihtsalt niisama prügikasti ehk hävitab selle ära, siis ta neid laenatud varasid ehk laenusid tagasi ei saa, ja need varad saab tema asemel omale keegi teine. Selline teguviis oleks kellegile tundmatule varade kinkimine, ning nimelt selline kinkimine, millisest kinkimisest tänapäevased inimesed aru ei saa, ega seda mingiks kinkimiseks üldse ei pea. Nemad peavad seda teguviisi ekslikult hoopis raha kui vara hävitamiseks, mitte aga varade kellegile kinkimiseks, milline varade kinkimine see on tegelikult. -
Kalev
Nüüd sa tunnistad, et raha eest saab reaalvara. Väga hea. Kui sa nüüd ikka nimetab raha väärtusetuks, siis ilmselt sellepärast, et sa ei tea mis tähendab majanduses sõna väärtuslik.
Et sul oleks midagi välja laenatud on väär, ja seda ma seletasin sulle poenäitega. Poe omanik on õigus anda sulle sinu raha vastu nii vähe kaupu kui ta tahab, ehk küsida nii kõrget hinda kui ta tahab. Tal pole mitte mingisugust kohustust sinu eest, kuna ta pole laenaanud sinult midagi. -
(((Tagasi esialgse näite juurde, kus mina sain pangast laenu, minu pangakontole loodi hoius, kuni ma seda kasutanud pole, on ju selge, et see hoius on seal ja mitte mingi nipiga ei saa pank minu hoiust (mis ta ise sinna lõi) välja laenata, sest see on panga kohustus minu ees. )))
Selles teie lauses kordate te neid üdini valesid seisukohti veel. Kui teie saite pangast laenu, siis saite pangalt raha vahendusel ja turu kaudu varad, millised varad on laen, mitte aga see pole laen, mis luuakse kontole. Teie aga tõlgendate seda selliselt valesti, nagu oleks laen ehk hoius hoopis see, mis luuakse kontole. Sellega salgate te laenu maha ja tõlgendate laenuks hoopis võlanõude. Võlanõudeid aga pole üldse võimalik laenata, ning mitte ainult edasi laenata. Tegeliku laenu mahasalgamine aga on sissejuhatuseks laenu riisumisele.
See kuidas sa midagi nimetad, pole oluline, see oli demonstreerimaks sinu jutu väärust, kus sa väidad, et hoiustajad saavad raha turult, kui reaalvarad turul raha vastu annavad, siis viivad raha panka ja pank laenab tolle raha edasi, mida sina siis nimetasid reaalvarade laenamiseks. Selgub, et midagi niisugust ei toimu ja sinu jutt jama on. -
To stefan
(((Nüüd sa tunnistad, et raha eest saab reaalvara. Väga hea. Kui sa nüüd ikka nimetab raha väärtusetuks, siis ilmselt sellepärast, et sa ei tea mis tähendab majanduses sõna väärtuslik. )))
Seda, et raha ja ka igasuguse muu pettuse eest saab kellegi teise isiku käest varasid, olen ma kogu aeg tunnistanud. Näiteks petab petis teilt vara välja, ja ongi tal pettuse eest teilt vara saadud. Kuid see ei tähenda, et raha ja muu pettus oleksid varad. Väärtus aga on varal, mitte aga pettusel ega illusioonil. Rahale, võlanõudele, lubadusele, pettusele, illusioonile, kummitusele, omandiõigusele ja õigusele omistatud väärtus aga ei ole väärtus, vaid on illusoorne väärtus. Te võiksite ju ometi aru saada, et valerahategija poolt tehtud raha ei ole vara ja sellel ei ole väärtust, kuigi valeraha eest varasid saab küll, ning et õige raha ja valeraha ei erine üksteisest mitte millegi olulise poolest. Kogu erinevus on selles, et kas seda raha teeb ja selle abil ühiskonnalt varasid riisub üks või teine valerahategija.
(((Et sul oleks midagi välja laenatud on väär, ja seda ma seletasin sulle poenäitega. )))
Raha hinna poes kujundab mitte poepidaja, vaid kujundab oma finantsmahhinatsioonide tegemise teel pankade süsteem. Poepidaja võib ainult kas paremini või halvemini kohaneda selle pankade süsteemi poolt raha hinna kujundamisega.
Kui te sellest aru saate, et raha ei ole vara, vaid on eksivate inimeste poolt tunnetatav illusioon ehk illusoorne vara, siis peaksite te ka sellest aru saama, et vara vahetamine raha vastu ei ole ostmine ega müümine, vaid on üks teine majandustehing. Osta ei saa ju midagi illusiooni eest, nii nagu ka müüa. Näiteks kui petis petab teilt vara välja, siis ei ole ju see majandustehing ju tema poolt teilt pettuse eest vara ostmine, millest te peaksite aru saama. Raha aga just samasugune pettus. Kui teil on vara, ja te vahetate selle raha vastu ja saate raha, siis ei ole see majandustehing teie poolt varade eest raha ostmine ega teie poolt vara müümine raha eest. Kui see majandustehing ei ole teie arvates vara laenamine, siis kas see on vara kinkimine? Kinkimine see ju ei ole, sest te tahate ja loodate saadud raha eest varad vastu saada, kinkimise puhul aga ei taheta äraantud varade vastu varasid saada.
Lühidalt, vara vahetamine raha vastu on varade laenamine, mitte aga müümine ega kinkimine. Riisimiseks muutub see laenamine aga siis, kui võlausaldajad saadud raha eest nende poolt ära loovutatud ehk välja laenatud varasid tagasi ei saa. Inflatsioonid ja rahareformid aga tõendavad meile, et millisel määral võlausaldajad saadud raha eest oma väljalaenatud varasid tagasi saavad või ei saa, ning millisel määral see on varade riisumine ja millisel määral laenamine. -
Kalev
- Sa seisad poe ees. Sinu ja poe vahel pole mitte mingisuguseid kohustusi.
- Astud poe sisse, ja hinnasildi kaudu teeb poeomanik sulle pakkumise vahetustehinguks, näiteks 1 liiter piim 1 EUR vastu
- Olles nõus tema pakkumisega, sa võtad piima ja lähed kassasse
- Kassas toimub kokku lepitud vahetus piim raha vastu, ehk seda mida nimetame ostu-müügi tehinguks
- Oled väljaspool poodi, ja jälle ei ole sinu ja poe vahel mitte mingisuguseid kohustusi (v.a garantii vms)
Juriidiliselt on asi siin väga selge. Enne poe minekut, ega pärast seda, ei võlgne keegi kellelegi mitte midagi. Absoluutselt mitte midagi. Ja kui keegi ei võlgne kellelegi midagi, siis pole olemas laenu.
Sa võid ju nüüd oma terminoloogias "võlts majandusteadus"-ele lisada ka "võlts juriidika", või sa võid öelda, et kogu maailm on võlts. -
To Kristjan 1
(((See kuidas sa midagi nimetad, pole oluline, see oli demonstreerimaks sinu jutu väärust, kus sa väidad, et hoiustajad saavad raha turult, kui reaalvarad turul raha vastu annavad, siis viivad raha panka ja pank laenab tolle raha edasi, mida sina siis nimetasid reaalvarade laenamiseks. Selgub, et midagi niisugust ei toimu ja sinu jutt jama on. )))
Siinkohal nimetate ja kvalifitseerite te asju valesti. Mitte pank ei laena hoiustajarele saadud raha edasi, vaid hoopis laenab selle raha vahendusel hoiustajatelt saadud varasid edasi. Igasugune raha laenamine on võimatu, sest raha ei ole ega saa olla laenamise objekt. Hoiustamine aga on üks laenamise liikidest.
Hoiustajad saavad tõesti raha turult, kui nad turule varasid laenavad, annavad selle raha pangale, ning kas pank otseselt või siis pangalt laenu saaja saab selle raha eest turult varad, millised varad ongi hoiustaja poolt raha vahendusel antud laen pangale või pangalt laenu saajale, ehk on hoius tegelikult. Teie aga tahate neid varasid , nende andmist ja saamist maha salata ja tõlgendada hoiused ja laenud üldse võltsilt hoopis rahaks, millise raha vahendusel need varade laenamised toimuvad.
Et hoiustamine ja laenamine üldse on nimelt varade hoiustamine ja laenamine, mitte aga raha laenamine ega hoiustamine, seda tõendab näiteks see, et hoiustamine ja laenamine üldse võib tomuda ka ilma raha vahenduseta näiteks järgmisel moel. Tööline teeb tööd ja laenab toodetavad varad turule ja vastu saab raha, Kuid tööline ise võtab selle raha abil turult need varad ehk laenu tagasi näiteks sellise vara kujul nagu bensiin. Edasi laenab tööline selle bensiini pangale ehk hoiustab pangas, pank laenab selle bensiini edasi pangast laenu saajale, ja nii saab pangast laenu saaja tööliselt (hoiustajalt) panga kaudu laenu ehk hoiuse, mis on bensiin ehk vara. Veel edasi võib pangast laenu saaja selle bensiini turul vahetada nende varade vastu, mida temal on parajasti vaja, saades niimoodi ikka hoiustajalt laenuks varad. Kogu see laenamine ehk hoiustamine, mis nüüd toimus ilma raha vahenduseta, võib põhimõtteliselt samasugusel moel toimuda ka illusoorse vara --- raha --- vahendusel, on aga ka siis samasugune varade laenamine ja hoiustamine. Laenatavad ja hoiustatavad asjad ehk laenud ja hoiused on ka siis ikka varad, mitte aga raha. -
Siinkohal nimetate ja kvalifitseerite te asju valesti. Mitte pank ei laena hoiustajarele saadud raha edasi, vaid hoopis laenab selle raha vahendusel hoiustajatelt saadud varasid edasi.
Ei laena, see jutt on vale, et pank laenab hoiuseid edasi, loe eespool. Kuigi sa oled idioot, peaksid sa siiski aru saama, et midagi niisugust ei toimu. -
Hoiustajad saavad tõesti raha turult, kui nad turule varasid laenavad, annavad selle raha pangale, ning kas pank otseselt või siis pangalt laenu saaja saab selle raha eest turult varad, millised varad ongi hoiustaja poolt raha vahendusel antud laen pangale või pangalt laenu saajale, ehk on hoius tegelikult.
Ei, pank ei saa midagi hoiuse eest turul, samuti ei saa pank seda hoiust edasi laenata. Loe eespool, kuidas pank kellelegi midagi laenab. See on võimatu, et pank saaks hoiust kellelegi laenata. -
Jaigi viga on tegelikult lihtne näidata. See, mida Jaik nimetab rahaks, on pangadeposiit ja see on loodud panga poolt siis, kui pank laenu väljastab, teisiti see tekkida ei saa süsteemi. Nüüd Jaik väidab, et seda saab pank edasi laenata, ei saa ja seda olenemata sellest, milliseid tehinguid selle depopsiidiga/hoiusega tehti. Seda sellepärast, et enda kohustust ei ole võimalik laenata. Ette võib seda kujutada nii, et Jaik väljastab kohustuse anda mulle 1 kg kulda kuu aja pärast mingil tähtajal. Nüüd Jaik pakub seda enda kohustuust laenuks? kas on laenajaid? Loomulikult mitte, sest enda kohustusi ei saa laenata. Kuusjuures mina saan küll edasi laenata selle Jaigi lubaduse mulle kulda anda, sest tegemist pole minu kohustusega, vaid finantsvaraga. Selgelt tuleb esile see, et Jaik ei saa raamatupidamisest aru ja seetõttu kirjeldab pankades toimuvat valesti. Seda hoolimata sellest, et ta asju ommamoodi ümber nimetab, tema kirjeldus on ikkagi vale.
-
Kalevi teooriast selgub, et igasugune ostmine ja müümine ongi võitmatu.
Vaatleme olukorda, kus Kalev seisab poe ees ja soovib liitrit piima.
Tegelikult on Kalev "laenanud" (oma teooria järgi) turule ühe tunni tööd metallipressiga (oletame, lihtsuse mõttes)
ja soovib nüüd seda "laenu" piima kujul tagasi saada.
Tekib kohe küsimus, kus see "laen" on? Miks peaks poodnikku huvitama mingi Kalevi "laen" kusagile müstilisele "turule". Poodnik ei ole ju Kaleviga laenusuhtes. -
Või siis teemegi puuust ja punaselt, Jaik väljastab kirjaliku lubaduse mulle 1 kuu pärast 1 kg kulda anda. Ma lähen vahetan selle lubaduse Offfi maja vastu. Offfil on nüüd lubadus Jaigilt 1 kg kulda saada kuu aja pärast. Jaik räägib, et kui Offf selle lubaduse Jaigi juures hoiustab, siis Offf on tegelikult hoiustanud reaalvarasid, mis Jaik saab nüüd edasi laenata. Aga ei ole nii, Jaigi lubadus 1 kuu pärast kulda anda jääb ikka Jaigi kohustuseks, mida ta ei saa kuidagi edasi laenata. Sest enda kohustusi pole võimalik välja laenata.
-
Kalevi teooria "laenude" kohta võiks vett pidada siis, kui kõik ettevõtted "turul" kuuluvad ühte konglomeraati, nagu see NLiidus oli. Ühtlasi peavad kõik ettevõtte osad siis kõikide teiste ettevõtte osade kohustusi aktsepteerima.
-
Kalev Jaik
Seda, et raha ja ka igasuguse muu pettuse eest saab kellegi teise isiku käest varasid, olen ma kogu aeg tunnistanud.
Kuidas sa suhtud sellesse, et Eesti riik lubab maksta sulle pensioni piiramatuks ajaks? Kui ränk pettus selline lubadus on? -
stefan
Kalev Jaik
Seda, et raha ja ka igasuguse muu pettuse eest saab kellegi teise isiku käest varasid, olen ma kogu aeg tunnistanud.
Kuidas sa suhtud sellesse, et Eesti riik lubab maksta sulle pensioni piiramatuks ajaks? Kui ränk pettus selline lubadus on?
Jaigi teooria järgi saab Eesti riik seda lubadust välja laenata ja seda nimetab Jaik reaalvarade laenamiseks. -
To Kristjan 1
(((Kuusjuures mina saan küll edasi laenata selle Jaigi lubaduse mulle kulda anda, sest tegemist pole minu kohustusega, vaid finantsvaraga. )))
Mingisuguseid lubadusi, kohustusi, võlanõudeid ega muid kollektiivseid teadmisi laenata ei ole võimalik. Finantsvara aga on võlanõudest tehtud illusoorne vara ehk illusioon, ning seda samuti eiele võimalik laenata. Laenata on võimalik ainult varasid.
Teie väide, et lubadust kulda anda saab laenata on vale. See lubadus on võlanõue, mida laenata pole võimalik. See, mida te kvalifitseerite „selle lubaduse laenamiseks“, on tegelikult ühe võlanõude tühistamine ja teise võlanõude kehtestamine. Tühistatakse võlanõue, et Jaik peab selle kulla andma teile, ja kehtestatakse uus võlanõue, mille sätete kojaselt Jaik peab selle kulla andma Offfile. Sealjuures ühe võlanõude tühistamine ja teise kehtestamine ei ole laenamine, ega pole üldse majandustehing, sest mingit opeKuusjuures mina saan küll edasi laenata selle Jaigi lubaduse mulle kulda anda, sest tegemist pole minu kohustusega, vaid finantsvaraga. ratsiooni ehk tehingut varadega ei toimu. Juhul aga, kui Offf maksab teile selle võlanõude tühistamise ja uue võlanõude kehtestamise eest varadega, ehk tema annab teile varad, siis on nende varade andmine tema poolt teile laenu andmine, ning on juba majandustehing.
