Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Kalev, oled Sa ikka tähele pannud, et arenenud kapitalistlikes riikides, kus inflatsioon on paar kuni mõni protsenti aastas, sureb aastas nälga alla protsendi rahvastikust?
  • To dig
    (((Kalev, oled Sa ikka tähele pannud, et arenenud kapitalistlikes riikides, kus inflatsioon on paar kuni mõni protsenti aastas, sureb aastas nälga alla protsendi rahvastikust? )))

    Jah, see on õige, et nälga surevad vaid vähesed. Inflatsioon nii väike on vaid mõnedel perioodidel, olles aga keskmiselt ligi 10% aastas, kui me arvesse võtame ka igasugused hüperinflatsioonid. Kuid see on sellepärast nii, et inflatsiooniga riisutakse ära ainult kapitalikasumid eraisikute esemeliselt kapitalilt, pluss veel üks osa eraisikute esemelisest kapitalist enesest ja säästudest. Eraisikute teiselt kapitalilt --- töölt --- aga riisutakse palju vähem kapitaikasumeid, mis tõttu erisisikud saavad oma töö pealt üsna kõvasti kapitalikasumeid ka omale, millest nad ära elavad, ja kohati isegi võrdlemisi rikkalt ära elavad. Nood kapitalikasimid on kuhjaga suuremad kahjumitest, mida eraisikud saavad nendelt esemelise kapitali kasumite, esemelise kapitali enese ja säästude riisumisest. Teised inimesed, kes selles kapitalistlikus ühiskonnas tööd ei tee, ja seega töölt kui inimkapitalilt kapitalukasumeid ei saa, on aga tehtud teiste ehk töötegijate ülalpeetavateks, ja neid peab ülal ka riiklik sotsiaalhooldus. Sellepärast ongi nii, et olgu inflatsioon ükskõik kui suur ja kasvõi kogu aeg hüperinflatsioon, sureb selle riisumise tagajärjel nälga vaid mõni üksik inimene selles kapitalistlikus riisumise ja sabotaazi "heaoluühiskonnas".
  • To Kristjan 1
    (((ühiskond küll sellest välja ei sureks, ega siis selline maks kuhugile taevasse mine, tegemist võib olla lihtsalt ümberjagamisega varaomanikelt neile, kel vara ei ole, see muuseas toimub pidevalt kaasaegses majjanduses ja väljasuremist pole ette tulnud. )))

    Muidugi, riisumise ja maksustamise tagajärjel ühiskond ei jää vaesemaks ega saa rikkamaks, vaid toimub ainult varade "ümberjagamine" ühtedelt ühiskonnaliikmetelt teistele.Sellepärast ei toimu ka riisumise ega maksustamise tagajärjel terve ühiskonna väljasuremist, ükskõik kui ränk ja tappev see riisumine ja maksistamine ka poleks. Küll aga sureksid nälga need ühiskonnaliikmed, keda ollakse paljaks riisutud, juhul kui neid pole teistele inimestele ülalpeetavateks tehtud ja riikliku sotsiaalabi poolt majanduslikult toetatud. Viimaste jaoks on olemas siis selline ahvatlev võimalus lasta oma varad riisujatel ära riisuda, nagu see on ette nähtud, seejärel aga hakata armusandina elama teiste inimeste kulul riikliku sotsiaalabi toetusel kerjuslikus vaesuses, olles sealjuures uhke, et otsest näljasurma ei olegi.
  • no selge, et varamaks ikkagi ei vii katastroofini ja näljasurmani, sest majandus kasvab ja areneb
    nüüd püüad lugejat moraalireisile viia, et keegi elab teiste inimeste kulul armusandina, aga nagu ei peaks ja ei tohiks vist

    jaotus majanduses on poliitiline küsimus, kindlasti saab igasugustest asjadest rääkida ühiskonnas sellest vaatevinklist, et see ei ole kellegi arvates õiglane, paljud inimesed surevad sõdades, teiste arvates jälle nii peabki olema ja kuidagi teisiti ei tohigi see olla. Mõnede arvates tuleb maksustada kapitali, teiste arvates jälle tööd, kolmandad arvavad, et maid ja varasid tuleks maksustada. Teaduslikult ilmselt ei saa kindlaks teha, et mitu inimest peaks surema igal aastal sõdades või kui palju rikkamad peaksid rikkad vaestest olema. Sinu religioon aga vist vastab nendele küsimustele üsna selgelt?
  • To Kristjan 1
    (((jaotus majanduses on poliitiline küsimus, kindlasti saab igasugustest asjadest rääkida ühiskonnas sellest vaatevinklist, et see ei ole kellegi arvates õiglane, )))

    Las olla jaotus majanduses, riisumine ja üldse omandussuhted poliitiline küsimus. Kuid et selles probleemistikus üldse orienteeruda ja õigesti orienteeruda, selleks peab olema majandusteadus, mis neid asju õigesti käsitleb ja valgustab. Mingisugune võlts ja kurjategijate teenistuses olev pseudoteadus, milliseks on näiteks senine akadeemiline majandusteadus, teaduse asemel ei tohi olla. Näiteks ei tohi nii olla, et laenud, hoiused, kasumid, kahjumid jne on valesti tõlgendatud ja valesti mõõdetud, et varad on tõlgendatud kummitusteks ja kummitused varadeks, et terve majandus on risustatud kummitustega, ning kõige selle taga toimub riisumine ja sabotaaz. Ei tohi ka omandussuhted olla nii valesti tõlgendatud, et laenatud vara on võlgniku oma, võlausaldaja oma aga on võlanõue või võlanõudest selle valesti tunnetamise teel loodud finantsvara. See on nii, nagu ei tohi ka meditsiiniteaduse asemel olla mingi nõidade posimisõpetus, ega tohi arstide asemel inimesi ravida posijad.
  • Las olla jaotus majanduses, riisumine ja üldse omandussuhted poliitiline küsimus.


    no siis millegi üle vaielda pole enam

    Kuid et selles probleemistikus üldse orienteeruda ja õigesti orienteeruda, selleks peab olema majandusteadus, mis neid asju õigesti käsitleb ja valgustab.


    sellest viimasest lõigust ma eeldan, et selleks on sinu "majandusteadus", mis kohe omandisuhete kallale kipub
    et las siis olla poliitiline küsimus ja las ma teen poliitikat nii, et nimetan seda mitte poliitika tegemiseks? :)
  • Kalev
    Kui Jaiguvere rahvas otsustab devalveerida, kas siis devalveeritakse - JAH või EI?
  • To stefan
    (((Kui Jaiguvere rahvas otsustab devalveerida, kas siis devalveeritakse - JAH või EI?)))

    Ei devalveerita! Devalveerimise ja muude taoliste nõmedate tempude tegemise asemel püütakse hoopis rahvast valgustada ja nõmedustest lahti saada.




  • Kalev
    Rahvas on otsustanud devalveerida, ja sina ütled "ei devalveerita". Mitte ainult eksid sa oma analüüsides, sul puudub ka normaalne reaalsustaju.
  • To stefan
    (((Rahvas on otsustanud devalveerida, ja sina ütled "ei devalveerita". Mitte ainult eksid sa oma analüüsides, sul puudub ka normaalne reaalsustaju. )))

    Milline rahvas? Jaiguveres on ju olemas ka majandusteadus, mis tähendab, et on olemas ka loogiliselt/teaduskikult mõtlevaid inimesi. Vahetusvahenditena kasutatavate konstantse väärtusega tehaseosakute devalveerimise poolt saavad aga otsustada vaid ebaloogiliselt/ebakriitiliselt mõtlevad inimesed. Tekib küsimus, et kas Jaiguveresse on pimedast keskajast immigrantidena sisse tulnud ebaloogiliselt mõtlevaid nõmedaid inimesi, keda teie nimetate "rahvaks"? Kogu rahvas see ju ei saa olla, vaid ainult mingi osa rahvast. Kui aga üks osa rahvast siiski niimoodi otsustaks, siis ülejäänud osa rahvast sellege ikkagi ei nõustuks mitte mingil juhul. See on niimoodi, et kui näiteks tänapäevases Eestis rahvas otsusteks, et tuleb hakata nõidasid põletama või tiisikushaige inimese seest tema ravimiseks kurje vaime välja ajama, siis vähemalt teadlased küll sellega ei nõustuksid.
  • Milline rahvas? Jaiguveres elab vara, seal ei ela rahvas.
  • Teen kokkuvõtte ühest osast minu majandusteooriast
    Finantsvarad ja raha

    Õigused on kollektiivsed teadmised selle kohta, mis kellegile on lubatud, mis on kohustuslik, ja mis on keelatud. Õigused on kollektiivsed tgeadmised kellegi kohta, mitte aga kellegile kuuluvad asjad, ehk mitte kellegi omad. Näiteks on selline õigus, et isik A võib autot juhtida, sellijne paljude inimeste teadmine ehk kollektiivne teadmine, mis kehtib isiku A kohta, ei ole aga isikule A kuuluv asi, ehk ei ole tema oma ega ka mitte kellegi teise oma. Senine arusaam õigusest on vale, et õigus on kellegile isikule kuuluv asi ehk kellegi oma.

    Et õigused on kollektiivsed teadmised, mitte aga kellegile isikule kuuluvad asjad, siis see kehtib eranditult kõikide õiguste kohta, kaasa arvatud ka omandiõiguste ja võlanõuete ehk nõuete kohta. Senised arusaamised omandiõigustest ja nõuetest, et need on kellegile isikule kuuluvad asjad, ja seega ka isikult isikule üleantavad ja ostetavad/müüdavad asjad, on valed. Näiteks on valed need arusaamised, et vara müümisel läheb omandiõigus üle müüjalt ostjale, et omandiõigus ostetakse koos ostetava varaga, et ostmine ongi omandiõiguse ostmine jne, on valed. Omandiõigused, nii nagu ka võlanõuded, on kehtestatavad ja tühistatavad kollektiivsed teadmised, mitte aga kellegile antavad, kellegilt äravõetavad, kellegi poolt omatavad, ühelt isikult teisele isikule üleantavad, ning mitte ostetavad ega müüdavad asjad. Näiteks toimub vara müümise korral ühe omandiõiguse kui kollektiivse teadmise tühistamine ja teise omandiõiguse kehtestamine, mitte aga omandiõiguse üleandmine või üleminemine ühelt isikult teisele.

    Et omandiõigused ja võlanõuded on kollektiivsed teadmised, mitte aga kellegiled kuuluvad asjad, seda tõendab peale paljude muude asjaolude veel ka näiteks vajadus omandiõiguste ja võlanõuete dokumentaalse tõendamise järele. On ju dokumendid mõeldud mingisuguse teadmise või informatsioooni teatamise või tõendamise jaoks esmajoones teistele inimestele, kes seda teadmist veel ei tea või küllaldaselt hästi ei tea, peavad aga ilmtingimata teadma. Näiteks kehtestatakse vara laenamise puhul võlanõue ja koostatakse võlanõuet tõendavad dokumendid just selleks, et tõendada seda võlanõuet kui teadmist teistele inimestele, et keegi ei saaks seda võlanõuet ära unustada, maha salata, ega kuidagi teisiti ignoreerida. Selline mingisuguse teadmise kohustusliku tõendamise ja teatamise vajadus paljudele inimestele tõendab seda, et tegemist on kollektiivse teadmisega. Näiteks laenab isik A isikule B vara, ja selle selle kohta kehtestatakse võlanõue ning koostatakse võlanõuet tõendav dokument selleks, et teatada/tõendada seda teadmist vajaduse korral paljudele kolmandatele isikutele, näiteks nagu kohtunikele. See aga tõendab, et võlanõue on kollektiivne teadmine, mitte aga kellegi ühe ega kahe isiku privaatne teadmine. Näiteks võivad isikud A ja B selle teadmise, mis on võlanõue, üldse ära unustada, või koguni ise ära surra, aga vaatamata sellele säilub võlanõue kolmandate isikute teadmisena ehk kollektiivse teadmisena ikkagi nii kaua, kuni see tühistatakse. Võlanõude tühistamise korral on jällegi obligatoorne sellest kõigile teatamine, esmajoones kolmandatele isikutele, mis veelkord tõendab, et võlanõue on kollektiivne teadmine.

    Et aga võlanõuded ja omandiõigused on nimelt teadmised ehk mõttelised asjad , mitte aga mingid sotsiaalsed suhted ehk füüsilised/reaalsed asjad, seda tõendavad paljud asjaolud, nagu näiteks sellised. Teadmiste lakkamise korral lakkavad võlanõuded ja omandiõigused olemast, ehk nendest ei jää siis midagi järele. Võrdluseks olgu toodud, et näiteks varad kui füüsilised asjad ei lakka siis olemast, kui teadmised puuduvad, sest inimeste poolt valmistatud inimestele vajalikud asjad ehk varad eksisteeribad nii beebide kui ka magavate ja mõistuse kaotanud inimeste jaoks. Koguni varadele nende ajaloolises arengus eelnenud proto-varad, nagu näiteks sipelgapesa sipelgate jaoks, eksisteerivad ka nii madalate psüühika ehk "mõistuse" arenduvormide tasanditel, nagu seda on sipelgate psüühika. Eriti proto-varade olemasolu loomadel tõendab, et varad on alates proto-varadest füüsilised-reaalsed asjad, mitte aga mõttelised asjad. Võlanõuded ja omandiõigused aga on mõttelised asjad ehk inimeste teatud teadmised, milliseid teadmiste puudumise korral ei saa üldse olemas olla. Kõik reaalsed asjad eksisteerivad ka siis, kui mingisuguseid teadmisi nende kohta ei ole, ehk eksisteerivad teadmistest sõltumatult, mitte aga võlanõuded ega omandiõigused.

    Et võlanõuded ja omandiõigused on inimeste teatud teadmised, mitte aga mingid sotsiaalsed suhted, seda tõendab näiteks see asjaolu, et nii võlanõueded kui ka omandiõigused eksisteerivad ka siis, kui igasugused sotsiaalsed suhted on lakanud olemast. Näiteks omaniku surma korral on lakanud igasugused suhted olemast omaniku ja tema vara vahel, ja ka omaniku ja ühiskonna vahel, kuid omandiõigus ei lakka olemast. Et omandiõigus ei lakka sotsiaalsete suhete lakkamise korral olemast, siis see tõendab, et omandiõigus ei ole mingi suhe ega suhted, vaid on inimeste teadmine. Samuti ei lakka võlanõue olemast, kui näiteks nii võlgnik kui ka võlausaldaja mõlemad ära surevad, ning pole enam mingieid suhteid varade, võlgniku ja võlausaldaja vahel, ning üldse ühiskonna vahel. See tõendab samuti, et võlanõue ei ole mingi suhe ega suhted, vaid on inimeste teadmine.

    Asjaolu, et võlanõuded ja üldse omandiõigused ja õigused on inimeste kollektiivsed teadmised, mitte aga kellegile isikule kuuluvad asjad ja mitte varad, tähendab ühtlasi ka seda, et mingisugusest võlanõudest ja üldse omandiõigusest finantsvara loomine on võimatu. Finantsvara luua aga saab ainult võlenõudest või muust omandiõigusest. See tähendab finantsvara loomise ja üldse olemasolu võimatust. Võimalik finantsvara luua ja finantsvara üldse on vaid siis, kui inimesed teatud moodi eksivad ehk tunnetavad maailma valesti. Finantsvarad on inimeste eksimuste ja maailma valesti tunnetamise produkt. Maailma õigesti tunnetamise korral aga on igasugune finantsvara võimatu.

    Seega on finantsvarad inimeste poolt teatud moodi valesti tunnetatavad võlanõuded ja omandiõigused, on mitte varad vaid varadena tunnetatavad illusioonid ehk illusoorsed varad. Raha aga on sellised finantsvarad, mida on pandud turul ja üldse majanduses funktsioneerima varadena ehk täitma varade rolli. Teisisõnu on raha selline illusoorne vara turul, mida on pandud eksivate inimeste poolt täitma varade rolli.

    Kui inimeste maailmatunnetus areneb ükskord nii kaugele, et inimesed hakkavad sellest aru saama, mis asjad võlanõuded ja üldse omandiõigused tegelikult on, ning et finantsvarad ja raha on valesti tunnetatavad võlanõuded ja omandiõigused, siis ühes sellega lakkavad finantsvarad ja raha olemast, ning raha turul ja majanduses üldse asendatakse teistsuguste vahetusvahenditega, milledeks on erilised tehaseosakud.
  • Ei saa Kalevit kritiseerida, et ta teemat jälle avab. Jaigiteema on püsinud LHV-foorumis nädala 4-5 kõige loetumate teemade hulgas, kuigi mitte keegi, pole mitme nädala jooksul mitte midagi siia kirjutanud. Ehk inimesed on, uuemat puudusel, meeleheitlikult klikkinud, et vaadata, mida juba ammu seal kirjutatud (või klikib mingi robot).
  • Kalev, kas on viimasel ajal õnnestunud ka mõne füüsiku või teadusasutuse huvi köita oma leiutistega?
  • To A-76
    (((Kalev, kas on viimasel ajal õnnestunud ka mõne füüsiku või teadusasutuse huvi köita oma leiutistega?)))

    Pärast seda, kui Eesti üks füüsikainstituutidest keeldus minu avastuse kohta ekspertiisi tegemast ligi pool aastat tagasi, pole ma ühegi teadusasutuse ega füüsiku poole poole enam pöördunud. Jääb üle veel kirjutata uued artiklid välismaistele füüsikaajakirjadele, nagu mulle seda soovitati. Selleni aga pole ma veel jõudnud. Tervis on kah kehva olnud. Aga tänan teid huvi tundmise eest! Igatahes, eksitus minu avastus füüsikas ei ole.
  • Kas pool aastat tagasi tutvustasid füüsikutele seda "bolierit", kus õhk ja veaaur on surve all ja siis ventiili avamisel ja gaasisegu väljavoolamisel peaks saama suuremal hulgal energitat kui kulus rõhu tekitamiseks?
  • To A-76
    (((Kas pool aastat tagasi tutvustasid füüsikutele seda "bolierit", kus õhk ja veaaur on surve all ja siis ventiili avamisel ja gaasisegu väljavoolamisel peaks saama suuremal hulgal energiat kui kulus rõhu tekitamiseks? )))

    Ei, selle tutvustamiseni füüsikutele ma ei jõudnud. Asi oli selles, et ma leidsin oma "aurumasina" kontseptsioonis ühe arvustusvea, mille paranedamisel selgus, et selle meetodiga TD II seaduse vastase tulemuse saavutamine ei ole kuigi veenev ehk kergesti tõestatav. Kavatsesin TD II seaduse vastase tulemuse saavutamist tõestada gaasisambas toimuvate protsessidega veel uuesti ja paremini, kuid selleni pole samuti veel jõudnud. Täiesti kindel on see, et minu poolt kirjeldatud "vihmatsükkel" toimub tegelikult TDII seaduse vastaselt.

    Mis aga puutub minu "aurumasina" kontseptsioonisse, siis on täiesti kindel, et tööd saab keskkonnasoojuse arvel rohkem tagasi, kuipalju tööd kulub teise gaasi kokkusurumisele. Ehk on tulemus igal juhul positiivne. Sest niimoodi teise gaasi abil paneme me veeauru paisuma madalal tempertatuuril keskkonnast neelatava soojuse arvel, ning see auru paisumine molekuli kohta on seda võimsam, mida suurem on teise gaasi rõhk. Gaasisegu isotermilisel paisumisel teevad ju kõik gaasimolekulid võrdsel hulgal tööd olenematult sellest, kas need gaasimolekulid on näiteks lämmastiku molekulid, või osa neist on veeauru molekulid. Kokku surume ainult lämmastiku, kuna veeaur lisandub gaasisse hiljem iseeneslikult ehk keskkonnasoojuse arvel. Kuid et tulemus oleks tõepoolest TD II seaduse vastane, selleks peame kogu protsessi muutma tsükliliseks. Ei saa nii, et võtame looduslikku vett ja paneme selle lämmastiku abil aurustuma hiigelrõhul ja siis paisuma keskkonnasoojuse arvel. Nii ei ole protsess tsükliline. Protsessi tsükliliseks muutmisel tuleb meil see paisunud veeaur veeks ka tagasi muuta. Nii et positiivne efekt on olemas, kuid kas see annab TD II vastase tulemuse, see jääb kahtlaseks.
  • To dig
    Ma ei usu, et minu mälestused kolhoosisööklate kohta võiksid Põllumajandusmuuseumile huvi pakkuda. Kuid minu mälestused on sellised.

    Kolhoosid Eestis loodi 1949 aastal, kuid sööklad kolhoosidesse tekkisid alles kusagil peale 1965 aasta. Varem oli toitu valmistatud ainult taluperedes hiliskeskaegse tehnoloogia järgi. Ainult kodusest leivaküpsetamisest taludes loobuti pikkamööda varem ja hakati vabrikuleiba poest ostma. Koduse toiduvalmistamise juurde kuulusid ka sellised operatsioonid, nagu kodune loomade tapmine, ning liha ja kala suitsetamine kodustes suitsusaunades. Suitsetatud liha hoiti terve suve puutünnis teravilja sees, et kärbsed lihale juurde ei pääseks. Kuid vaatamata sellele oli suvel hoitav suitsetatud liha pahatihti ikkagi kärbsevaklu ehk usse täis nii, et sellest lihast tehtud supil üjusid peal ussid. Kuid nii tühise asjaolu pärast ei hakanud küll keegi pirtsutama, et oleks jätnud supi söömata. Mingeid külmkappe muidugi polnud.

    Kui kolhoosisööklaid veel polnud, siis sõid kolhoosiinimesed igaüks oma kodus perenaise poolt valmistatud toitu, ning väljaspoolt tulnud inimesed, nagu näiteks kolhoosi kontoris töötavad spetsialistid ja partorgid, seadsid ennast sööma kusagile taluperesse, kus toitu valmistas taluperenaine. Need olid siis kostilised võõrastes taluperedes. Kui alates aastast umbes 1952 hakati kolhoosidesse eriti saagikorustuse aegadel massiliselt kohustuslikus korras saatma ajutiselt tööle linnainimesi, keda kutsuti "šeffideks", nagu vabrikutöölisi, kooliõpilasi ja õpetajaid ning ka sõjaväelasi, siis pidi kolhoos organiseerima nende ajutiste inimeste majutamise ja toitlustamise. Need ajutised inimesed ehk "šeffid" olid suurtes 20-30 inimeselistes guppides, ning nende majutamine ja toitlustamine kolhoosi poolt toimus järgmiselt.

    Suur talutuba tehti mööblist tühjaks, ning poolele toale laotati põrandale maha kiht õlgi. Inimesed siis magasid külg külje kõrval nendel õlgedel samades riietes, milledes nad päeval pöllul tööd tegid. Mingeid voodilinasid, tekke ega patju polnud, ning igaüks võttis magades peale oma mantli või ürbi, mis tal kaasas oli, ja pea alla padja asemel oma seljakoti. Õhtul enne magamaminekut toimus veel vihmast läbiligunenud riiete kuivatamine väljas suure lõkketule paistel. Pesemine toimus kas väljas kaevu juures, või siis paremal juhul oja või tiigi ääres, kus oli vett rohkem. "Šeffide" toitlustamine toimus selliselt, et ühele hakkajamale taluperenaisele andis koolhoos toorained toidu valmistamiseks, ning siis see taluperanaine valmistas šeffidele teatud tasu eest toitu oma koduköögis kolm korda päevas umbes kolme nädala jooksul, kui kaua šeffid pidid seal kolhoosis olema ja tööd tegema. Seejärel toodi linnast sinna samal moel uus "šeffide" vahetus tööle, ja kõik kordus samamoodi. Toidujagamine toimus taldrikul ja piima jagamine kruusidega. Kuid et toidunõusid perenaisel nii palju ei olnud, ja ruumi toidulauas samuti, siis käis "šeffide" toitlustamine vahetustega nii, et vahepeal pesti toidunõud üsna kahtlase puhtusega veega ehk peaaegu et solgiga kiirustades puhtaks ehk loputati üle.

    Minu muljete põhjal rajati kolhooosides sööklad just selleks, et paremini ja kultuursemalt organiseerada "seffide" toitlustamist. Kolhoonsike eneste ja nende perekonnaliikmete jaoks vaevalt et need sööklad üldse sobisid, seda eriti sööklate kaugel asumise ja sealsete toitude ülikõrge hinna tõttu. Näiteks kolhoosnikust põllutöölisel puudus igasugune kindlam rahaline sissetulek selleks, et kas tema ise või tema perekonnaliikmed oleksid võinud sööklas toituma hakata. Sööklas toitumine oli kolhoosnikule juba majanduslikult võimatuks tehtud. Sööklas söömas käima hakkasid vaid vähesed kõrgepalgalised kontoritöötajad ja spetsialistid, kuna ülejäänud rahvas pidi paratamatult jätkama kodust toiduvamlistamist ja kodus söömist. Hiljem, kui kolhoosnikud rikkamaks said, hakati kolhoosisööklaid kasutama nendel aegadel, millal polnud "šeffe", põhiliselt igasuguste sünnipäevade ja pulmapidude pidamise kohtadena. Sest kuigi kolhoosnikud olid vaesed, jõudis ka vaene põllutööline kolhoosis niipalju kas aastaga või poole aastaga ikka ära koguda, et üks vägev pidu sööklas ükskord ära pidada. Seega kujunesid need sööklad rohkem hoopis joodikutele joomakohtadeks, kui rahvale söögikohtadeks. Igapäevase söögikohana jäid need sööklad vaid väga väheste kõrgepalgaliste kontoritöötajate ja spetsialistide jaoks.
  • Nagu tavaliselt, ei evi Kalevi "mälestused" erilist seost reaalsusega.
    Mina mäletan küll kolhoosisööklaid, kus toit oli mudaodav ja sealjuures üle keskmise taseme.
    Mis need standardroad olidki: guljaš kartuliga ja strogonov keedukartuliga. Massetasid vist 18 kop. ports. Odavam kui päts leiba riigipoest. Kena paks hernesupp oli vist suurusjärgus 12 kop ja standardne magustoit a la kohupiimavaht kisseliga 5 kop. Umbes 50 kopika eest võisid ennast vigaseks süüa.
  • To Offf
    (((Umbes 50 kopika eest võisid ennast vigaseks süüa. )))

    Aga ikkagi, esitage ka enesele küsimus, et miks ei kujunenud nendes kolhoosisööklates söömas käimine massiliseks ja süstemaatiliseks? Miks käisid seal söömas ainult ajutised ja juurteta inimesed, kuna aga põlised kohalikud ehki juurtega inimesed seal peaaegu ei käinud? Peale söökla kaugel asumise ja selle lahtioleku aegade inimeste elurütmiga mittesogbivuse olid selleks
    peamised majanduslikud põhjused, ja muidugi riigi enese poolt teostatav sabotaaz. Selle sabotaazi tõttu ei ole sööklas söömas käimine kusagil kujunenud massiliseks, ja seda kogu maaimas, mitte aga ainult Nõukogude-aegses kolhoosis. Vaatleme neid asju veidi lähemalt.

    Juurtega inimene kolhoosis, kellel oli seal ka oma isiklik majapidamine, töötas kolhoosis põllutöölisena, kes sai päevas 1 rubla kuni 2 rubla palka, ja sedagi vaid hooajal, kuna talvel ehk ligi pool aastat polnud tal õiget tööd ega palka üldse. Võibolla tõesti oleks ta saanud 50 kopika eest sööklas oma kõhu täis süüa. Süüa aga oli vaja kolm korda päevas, mis oleks maksma läinud peaaegu terve tema päevapalga. Temal aga olid veel ka ülalpeetavad perekonnaliikmed, nagu näiteks lapsed, keda oli vaja kah toita, riietada, busside peale ja kooli jne saata. Teeme väikese kalkulatsiooni ja näeme, et kolhoosist saadava palga eest oleks sööklas söömas käimine osutunud tema jaoks võimatuks. Oma põhilise sissetuleku sai juurtega kolhoosnik oma isiklikust majapidamisest, ja ka toituda sai ta ainult kodus omale ja oma perele toitu valmistades keskaegse tehnoloogia järgi. Sabotaaziga oli tema jaoks keskaegne toiduvalmistamise tehnoloogia ja üldse majandamine ning äraelamine lausa kaela määritud terve elukorralduse poolt riigi poolt. Ka isegi traktoristide palk talvekuudel oli väga vilets, nii et ka sellistel inimestel tuli vähemalt periooditi kindlalt loobuda igasugusest sööklas toitumisest ja läbi ajada kuidagi odavamalt. Aitas ainult oma isiklik majapidamine ja kodune toiduvalmistamine; söökla oli tehtud võimatuks.

    Sööklas käisid põhiliselt vaid igasugused juhuslikud, ajutised ja juurteta inimesed, kellede jaoks see oli kunstlikult tehtud mingil määral ka majanduslikult võimalikuks. Näiteks sai kolhoosnikust põllutööline hooajal keskmiselt 1,5 rubla päeva eest palka, aga juhuslikule inimesele ehk "turuvarblasele" maksti sama töö eest samal ajal 10 kuni 15 rubla palka. Viimased siis võisid selle oma suure palga eest sööklas söömas ja veel ka kaupluse juures joomas käia. Ainult veidi vähem palka maksti "seffidele". 10 kuni 15 rubla päevas palka said ka igasugused spetsialistid, kes olid põhiliselt ilma juurteta ehk mujalt tulnud inimesed, nagu igasugused agronoomid, zootehnikud, veterinaarid, energeetikud, partorgid, esimehed jne. Selle privilegeeritud koorekihi esindajad siis tõesti võisid omale sellist luksust lubada, nagu seda oli sööklas toitumine.

    Omaette klassi tolleaegses kolhoosis moodustasid veel üks osa farmitöölistest, kelledeks olid näiteks lüpsjad. Nemad võisid saada küll kuni 10 rubla päevas palka, kuid nii kõrge palga saamiseks pidid need inimesed töötama nii suure koormusega peaaegu ilma puhkepäevadeta, et nendel ei jäänud töö kõrvalt isegi mitte piisavalt uneaega magamise jaoks. Hea, kui selline farmitööline oma pingelise töö kõrvalt leidis aega kas üks või kaks korda nädalas kauplusest toiduaineid ostmas käia. Kolm korda päevas sööklas söömas käimise jaoks aga poleks tal aega ega jõudu mitte kuidagi jätkunud. Kodus magamas pidi farmitöötaja käima, ja ainult seal võis ta siis enesele ja oma perele ka kiiruga mõnikord mingit toitu valmistada. Nii et söökla uks jäi ka farmitöötajate jaoks tegelikult suletuks, kuigi nemad oma palga suuruse poolest oleksid võinud seal söömas käia, kui nendel rohkem aega oleks olnud ja söökla lähemal olnud.
  • Mis kuradi ila sa ajad? Palgad ja normid olid ühesugused nii hooajatöötajatele kui kolhoosnikele. Traktorist sai hooajal umbes 400 rubla kuus, kui kõvasti rabeles. Väljaspool hooaega muidugi veidi vähem, aga ega see traktor talvel ka ei seisnud. Mina sain lapsena heinatööl päris kõva raha. Kõige parem töö üldse oli käsitsi sõnniku rookimine, sest sellel oli väga kõva tariif. Haises vastikult, aga teenida võis kuni 25 rbl. päevas.
    Sööklas söömas käidi organiseeritud korras. Kolhoosi buss sõitis "objektid" läbi ja kes soovis, sõitis sellega sööklasse lõunale. Õhtul oli söökla muidugi juba suletud. Aga hommikul ja õhtul söödi kodus. Eks sööklatötaja ole ka inimene ja tahab peale 8-tunnist tööpäeva õhtale.
    Täpsustame veel ära, et jutt käib Eesti NSV-st ja ajast pärast seda, kui "Nikita kolhoosnikele passid kätte jagas".
    Tõesti 50-60ndate kolhoosnikud olid sisuliselt sunnismaised pärisorjad.
  • Offf
    Mis kuradi ila sa ajad?

    Here we go again.

  • Kuid vaatamata sellele oli suvel hoitav suitsetatud liha pahatihti ikkagi kärbsevaklu ehk usse täis nii, et sellest lihast tehtud supil üjusid peal ussid. Kuid nii tühise asjaolu pärast ei hakanud küll keegi pirtsutama, et oleks jätnud supi söömata.


    targad inimesed olid, said aru, et ussid on objektiivselt väärtuslikud varad toidukraamina, neil on objektiivne toiteväärtus, pirtsutamine olnuks sabotaaž

    Suur talutuba tehti mööblist tühjaks, ning poolele toale laotati põrandale maha kiht õlgi. Inimesed siis magasid külg külje kõrval nendel õlgedel samades riietes, milledes nad päeval pöllul tööd tegid. Mingeid voodilinasid, tekke ega patju polnud, ning igaüks võttis magades peale oma mantli või ürbi, mis tal kaasas oli, ja pea alla padja asemel oma seljakoti.


    see oli Jaiguvere unistuste põllumajandussaaduste tootmise tehas, põhul ja mitte voodites magati tõenäoliselt sellepärast, et nii saab majandus kiiremini areneda, need olid tõenäoliselt kõik miljonärid seal tehases, kes põhu peal magasid ja kes hiljem maffia poolt paljaks riisuti, nemad teadsid kuidas majandust arendada, vot olid ajad ja oli majandus, ma küll ei tea, kas neil oli võimalus ka näiteks öösel põllule minna kartuleid korjama nagu Kalevi unistuste maailmas, kus inimestel on ka öösel võimalus tehasesse minna ja treipingid käivitada, et rohkem toota, et rikkaks saada


  • To Offf
    (((Palgad ja normid olid ühesugused nii hooajatöötajatele kui kolhoosnikele. Traktorist sai hooajal umbes 400 rubla kuus, kui kõvasti rabeles. )))

    Tundub nii, nagu me oleksime elanud erinevates Nõukogude Liitudes, kus teie poolt kirjeldatu on nagu mingi muinasjuturiik. Mina aga käisin viimati 1984 aastal paljudes Tartu rajooni koolhoosides tööl küll juhusliku päevatöölisena ehk "turuvarblasena" ja "Nõukogude Armee" nimelises koolhoosis "šeffina", rääkisin igal pool inimestega ja tutvusin majandusliku olukorraga ja elulaadiga, ning nägin hoopis teist pilti. Muidugi oli ka korruptsiooni, kus teatud tuttavatele inimestele ehk soosikutele kombineeriti punaparunite poolt ülikõrge palk, kuid üldpilt oli ikkagi teine. Lisan vaid, et kolhoosnikele ja näiteks "turuvarblastele"ei makstud võrdselt palka, vaid kolhoosnikud said palka tehtud tükitöö järgi, "turuvarblased" aga päevapalka hoopis põllul või rõugu all vihmavarjus viibimise eest, ning see palgavahe oli umbes kaheksakordne kolhoosnike kahjuks.

    Jutt aga oli meil sellest, et miks ühiskondlik toitlustamine ei saanud omale mitte kuidagi jalgu alla ei linnas ega maal, ja miks põhiline toitlustamine ja toiduvalmistamine toimus ja jätkab raudselt toimumist kodudes kõige raiskamislikumal ja ebaproduktiivsemal moel. Vastus saab olla vaid ühene: riigi poolt teostatava sabotaazi tõttu. Samal põhjusel ei edene mitte kusagil ka näiteks elamuehitus, ja elamispind on inimestele kunstlikult tapvalt kalliks ja üliraskesti kättesaadavaks tehtud.

    Aga teie jaoks see kõik ei ole vist eriti veenev, nii nagu ka sabotaaz veel paljudes muudes eluvaldkondedes. Nagu ma mäletan, ei leidnud te sabotaazi isegi mitte selles, et kuidas küll õnnestus Wehrmachtil edasi liikuda esimesese 24 tunniga Nõukogude Liidu territooriumil ainult kusagil 80 km, kui veel mingit arvestatavat vastupanu polnud ja kõik teed ja sillad olid terved, autod ja tankid aga liiguvad edasi vähemalt 30 km tunnis ehk 24 tunniga 720 km. Ehk teisisõnu, et miks hajutas Wehrmacht oma rünnaku tohutu laiale rindele, miks ründas igalt poolt armetult väiksete hajutatud jõududega ning kohutavalt aeglaselt, ja miks teatas rünnakust vähemalt tund aega vastasele ette, hakates enne rünnakut pommitama tegelikult tühja maad vastase territooriumil ehk asjatult lärmi tegema.
  • #Samal põhjusel ei edene mitte kusagil ka näiteks elamuehitus, ja elamispind on inimestele kunstlikult tapvalt kalliks ja üliraskesti kättesaadavaks tehtud.#
    Vaata Kalev. Mõned inimesed elavad päris maailmas päris elu. Mina isiklikult olen käed külge pannud päris mitme maja ehitamisel. Olen olnud osaline nii ise tööd tehes, kui ka materjale ostes, finantseerides, töömehi palgates. Mul on vähemalt mingisugunegi ettekujutus, mis ühe maja ehitamine maksab, kui palju kulub erinevaid materjale ja töötunde.
    Sina, Kalev, oled saanud ühe lobudiku päranduseks. Kui sa ise pole ühtegi maja ehitanud, kuidas sa saad targutada ehitamise teemadel?
  • To Offf
    (((Vaata Kalev. Mõned inimesed elavad päris maailmas päris elu. Mina isiklikult olen käed külge pannud päris mitme maja ehitamisel. )))

    Kui te olete ka ise ehitaja olnud ja algusest lõpuni kõike organiseerinud ja ostnud, siis te teate ka seda, kui raske ja vaevaline see kõik on ja kui kalliks läheb, kui ehitamine toimub traditsionaalse tehnoloogia järgi ehitusplatsil ilmasiku tingimustes. Aga nüüd kujutlege ette ka teistsugust ehitustehnoloogiat, kus ehitamine toimub soojas ruumis spetsiaalses tehases nii nagu näiteks kusagil suures autotehases või kompvekitehases konveiermeetodil vastavate vormidega ja rakistega. Tehases ehitatakse valmis vähemalt raudteevaguni mõõtu ja näiteks 100 tonni kaaluvad ehitusdetailid ehk moodulid, millistes moodulites on ära tehtud ka kõik viimistlus- ja maalritööd. Selline moodul veetakse ehitusplatsile kohale autoga, ning selle paikatõstmine kraanaga ja monteerimine võtab mõnel töölisel aega vaid 10 minutit. Ära jääb ehitusplatsil igasugune poriaugus ukerdamine, tellingutel turnimine, koera moodi külmetamine, igasugune nokitsemine ja viimistlemine, betoonivalamine ja selle kivistumise ootamine, igasugune kuude ja poolte aastate viisi kevadete ootamine ja molutamine, ehitusplatside piiramine ja valvamine, vähemalt 25% ehitusmaterjalide riknemine, vajadus ehitusplatsil igasuguste putkade, soojakute ja laoruumide järele jne. Vaadake näiteks seda, kui võimsad saavad ehitusobjektil ainuüksi prügikonteinerid, ehk kui palju ehitusmaterjale läheb prügikonteinerisse ja lükatakse boldhooseriga mulla alla! Ainuüksi rikutud lauajuppe ja värvipurke saab ehitusplatsil mitu prügikonteineri täit! Nüüd võrrelge neid kahte võimalikku ehitustehnoloogiat ja püüdke teha arvutused, et kui palju läheb 1 m2 elamispinna tootmine maksma ühe ja teise tehnoloogia järgi. Tulemus on umbes selline, et tehases ehitamine on vähemalt 10 korda odavam kui traditsionaalne ehitusplatsil ehitamine.

    Aga nüüd kerkib üles sabotaazi küsimus. Vagunite ja autode tootmine spetsiaalsetes tehastes konveiermeetodil on tuntud asi kaugelt üle 100 aasta. Kõigile on selge, et auto ehitamine ainueksemplarina väljas ilmastiku tungimustes sellise äraspidise tehnoloogia järgi, nagu toimub näiteks elamuehitus, oleks suur lollus, ning et spetsiaalses tehases tootmine on kümneid kordi odavam ja tegelikult ainumõeldav. Aga miks siis toimub elamuehitus nii äraspidisel meetodil, toimub nii kogu maailmas ja järjekindlalt? Mis seob kõiki neid tagurlasi, kes rohkem kui 100 aasta jooksul ei taha mitte kuidagi ega kusagil juurutada tööstuslikku ja odavat elamuehituse tehnoloogiat? Miks selles suunas tehnoloogia ei arene, nii nagu näiteks ka industriaalse ja odava toiduvalmistamise ja elanikkonna toitlustamise suunaski?
  • To stefan
    Tänan! Tore oli ka minul teada saada, et vaatamata kõigele mingi areng tööstusliku elamuehituse suunas siiski ka toimub. Näiteks mina olen selles suunas arengut jõudu mööda propageerinud juba üle 50 aasta. Nüüd aga saan teada, et on selliseid ka teisi, ja koguni praktikas katsetatakse kusagil midagi taolist.

    Kuid minu arvates on need ainult katsetused, mille tõelist praktikasse rakendamist hakkab ikkagi takistama sabotaaz. Katsetatudki on seda mitte mingis suurettevõttes, vaid üsna väikeses pisiettevõttes, ning ainult puidust ruumelementide ehk moodulitega. Raudbetoonist moodulid oleks muidugi palju turvalisemad, odavamad ja perspektiivikamad, aga ka tunduvalt raskemad. Sealjuures seda, et moodulite valmistamine tehases tuleb paljukordselt odavam traditsioonilisest ehitamisest ehitusplatsil, justnagu polekski avastatudki, vaid räägitakse ainult natukene odamamast ehitamisest. Püütakse jätta muljet, nagu mingit erilist revolutsioonilist efekti tööstuslikul ehitamisel justnagu ei olekski.

    Ka näiteks tööstusliku toiduvalmistamise osas on tehnoloogia üsna kõrgel tasemel välja arendatud näiteks konservivabrikutes, kuid vaatamata sellele on sabotaaz ikka selline ja nii võimas, et tegeliku inimeste toittlustamiseni see tehnoloogia ei jõua mitte kuidagi ei nii ega naapidi, ja tegelikus elus toimub toiduvalmistamine ja toitumine ikka endiselt koduköökides äraspidise keskaegse tehnoloogia järgi.
  • Mina ei tea, kus kuradi kohas sina käisid v. mis sina tegid. Orissaare kolhoosis oli asi lihtne. Igal hommikul kella 8 paiku tegi tööliste buss kindla ringi. Kes soovis tööd teha see läks tee äärde ja ootas bussi. Tööle rakendati kõik, kes seda soovisid. Väiksemad ja tüdrukud saadeti mõnda põldu rohima. Suuremad käisid heinatööl (suvel), aga sai ka muid asju tehtud. Puid laotud, sigalat värvitud ja sitta visatud. Nagu ma ütlesin, parim töö oli käsitsi sita viskamine, kuna selle eest maksti eriti kõrge tariifi järgi. Ja tööd olid üldiselt tükitööd. ulualla veetud heinakoormad pandi kirja ja raha jagunes siis heinaliste vahel. Samamoodi vaadati üle kõblatud vaod ja värvutud ruutmeetrid (kusjuures, roheliseks võõbatud sead ei läinud kahjuks arvesse).
  • Kalev, ehitatakse ise, sest inimesed TAHAVAD et nende maja oleks omapärane ja täpselt nende soovi järgi.
    Süüakse kodus, sest inimesed TAHAVAD, et toit oleks maitse kvaliteetne ja mitmekesine.
    Asi on selles, Kalev, et raha on sinu üle täielik peremees. Sa tahad aina vara koguda ja suuremaks kasvatada.
    Teised inimesed on jällegi oma vara peremehed. Nad kulutavad vara oma soovide vajaduste lõbude himude jne. peale.
    Nad soovivad teistsuguseid asju, kui kapital. Muidugi, eks nad soovivad kõik ka mingil määral kapitali omada, aga see soov pole neid muutnud maniakaalseteks kapitaliteenriteks.
    Seetõttu ei tule MITTE KUNAGI sellist maailma nagu sina ihaldad. Tuleks siis, kui kõik inimesed läheks peast segi ja hakkaks fanaatilisteks kapitalikummardajateks, nagu sina. Õnneks see hullus ei ole nakkav.
  • Muide, Kalev, mul on praegu käsil (lõpujärgus) üks igavene rist ja viletsus ehitustöö. Ütleme lausa nii sitt töö, et kaks töömeest keeldusid seda ette võtmast. Seega tuleb endal teha. Vaat missugune naljakas lugu.
  • Kalev Jaik
    To Offf
    (((Vaata Kalev. Mõned inimesed elavad päris maailmas päris elu. Mina isiklikult olen käed külge pannud päris mitme maja ehitamisel. )))

    Kui te olete ka ise ehitaja olnud ja algusest lõpuni kõike organiseerinud ja ostnud, siis te teate ka seda, kui raske ja vaevaline see kõik on ja kui kalliks läheb, kui ehitamine toimub traditsionaalse tehnoloogia järgi ehitusplatsil ilmasiku tingimustes. Aga nüüd kujutlege ette ka teistsugust ehitustehnoloogiat, kus ehitamine toimub soojas ruumis spetsiaalses tehases nii nagu näiteks kusagil suures autotehases või kompvekitehases konveiermeetodil vastavate vormidega ja rakistega. Tehases ehitatakse valmis vähemalt raudteevaguni mõõtu ja näiteks 100 tonni kaaluvad ehitusdetailid ehk moodulid, millistes moodulites on ära tehtud ka kõik viimistlus- ja maalritööd. Selline moodul veetakse ehitusplatsile kohale autoga, ning selle paikatõstmine kraanaga ja monteerimine võtab mõnel töölisel aega vaid 10 minutit. Ära jääb ehitusplatsil igasugune poriaugus ukerdamine, tellingutel turnimine, koera moodi külmetamine, igasugune nokitsemine ja viimistlemine, betoonivalamine ja selle kivistumise ootamine, igasugune kuude ja poolte aastate viisi kevadete ootamine ja molutamine, ehitusplatside piiramine ja valvamine, vähemalt 25% ehitusmaterjalide riknemine, vajadus ehitusplatsil igasuguste putkade, soojakute ja laoruumide järele jne. Vaadake näiteks seda, kui võimsad saavad ehitusobjektil ainuüksi prügikonteinerid, ehk kui palju ehitusmaterjale läheb prügikonteinerisse ja lükatakse boldhooseriga mulla alla! Ainuüksi rikutud lauajuppe ja värvipurke saab ehitusplatsil mitu prügikonteineri täit! Nüüd võrrelge neid kahte võimalikku ehitustehnoloogiat ja püüdke teha arvutused, et kui palju läheb 1 m2 elamispinna tootmine maksma ühe ja teise tehnoloogia järgi. Tulemus on umbes selline, et tehases ehitamine on vähemalt 10 korda odavam kui traditsionaalne ehitusplatsil ehitamine.

    Aga nüüd kerkib üles sabotaazi küsimus. Vagunite ja autode tootmine spetsiaalsetes tehastes konveiermeetodil on tuntud asi kaugelt üle 100 aasta. Kõigile on selge, et auto ehitamine ainueksemplarina väljas ilmastiku tungimustes sellise äraspidise tehnoloogia järgi, nagu toimub näiteks elamuehitus, oleks suur lollus, ning et spetsiaalses tehases tootmine on kümneid kordi odavam ja tegelikult ainumõeldav. Aga miks siis toimub elamuehitus nii äraspidisel meetodil, toimub nii kogu maailmas ja järjekindlalt? Mis seob kõiki neid tagurlasi, kes rohkem kui 100 aasta jooksul ei taha mitte kuidagi ega kusagil juurutada tööstuslikku ja odavat elamuehituse tehnoloogiat? Miks selles suunas tehnoloogia ei arene, nii nagu näiteks ka industriaalse ja odava toiduvalmistamise ja elanikkonna toitlustamise suunaski?


    Sa oled Kalev vist ikka väga loll. Selliseid tehaseid, nagu sa kirjeldad on eestiski mitmeid, skandinaaviamaadest rääkimata.
    On kaks tehast, mis ehitavad sisuliselt terve maja tehases valmis: Akso Haus ja harmet ja siis on veel 4-5 (Matek, Timbeco, Kodumajatehas jm.) tehast, mis ehitavad tehases valmis majaelemendid, mis siis ehitusplatsil paari päevaga majaks kokku pannakse. Aga ega ruutmeetri hind ikka väga ei erine.
  • To mx77
    (((Aga ega ruutmeetri hind ikka väga ei erine. )))

    See, et ehitatava ruutmeetri hind väga ei erine, ja industriaalne ehitamise tehnoloogia ei tõrju välja traditsioonilist peaaegu et keskaegset tehnoloogiat, on kah üks teostatava sabotaazi ilmingutest ja tagajärgedest. Paljudes teistes valdkondades, kus ei teostata sellist sabotaazi, nagu näiteks lõngaketramise ja kangakudumise valdkonnas jne, on küll industriaalne tehnoloogia keskaegse tehnoloogia kindlalt välja tõrjunud.

    Põhjused on needsamad, miks ei tõrju välja konservivabrikutes väljaarendatud industriaalne toiduvalmistamise ja jagamise tehnoloogia koduköökide keskaegset tehnoloogiat, ja miks industriaalse tehnoloogia järgi valmistatud toit tegelikult ei jõua inimeste toidulauale, ning kui natukene sellest jõuabki, siis tapvalt hirmkallilt ja kättesaamatult. Vastasel juhul tõrjuksid sööklad toidukauplused ja koduköögid kiiresti ja kindlalt majandusest ja elulaadist välja nii, nagu näiteks tõrjus suhkruvabrik välja kunagise koduse peedileemest siirupivalmistamise, või saapavabrik koduse viiskude ja pastelde valmistamise.
  • Offf
    Mina ei tea, kus kuradi kohas sina käisid v. mis sina tegid. Orissaare kolhoosis oli asi lihtne. Igal hommikul kella 8 paiku tegi tööliste buss kindla ringi. Kes soovis tööd teha see läks tee äärde ja ootas bussi. Tööle rakendati kõik, kes seda soovisid. Väiksemad ja tüdrukud saadeti mõnda põldu rohima. Suuremad käisid heinatööl (suvel), aga sai ka muid asju tehtud. Puid laotud, sigalat värvitud ja sitta visatud. Nagu ma ütlesin, parim töö oli käsitsi sita viskamine, kuna selle eest maksti eriti kõrge tariifi järgi. Ja tööd olid üldiselt tükitööd. ulualla veetud heinakoormad pandi kirja ja raha jagunes siis heinaliste vahel. Samamoodi vaadati üle kõblatud vaod ja värvutud ruutmeetrid (kusjuures, roheliseks võõbatud sead ei läinud kahjuks arvesse).


    minu kogemused räägivad ka umbes niisugusest asjast, turuvarblased olid reeglina tükitöölised, nendesse suhtuti halvemini kui püsitöölistesse üldiselt ja kolhoosnikud said enam vähem sama palka nendega, kusjuures kõplamine, õunte korjamine jne oli reeglina tükitöö, ka heinapallide viskamine auto pealt küüni oli, kuigi seal ei sõltunud palk sinust endast, vaid sellest, kui kiiresti koormad tulid näiteks.

    Sa oled Kalev vist ikka väga loll. Selliseid tehaseid, nagu sa kirjeldad on eestiski mitmeid, skandinaaviamaadest rääkimata.
    On kaks tehast, mis ehitavad sisuliselt terve maja tehases valmis: Akso Haus ja harmet ja siis on veel 4-5 (Matek, Timbeco, Kodumajatehas jm.) tehast, mis ehitavad tehases valmis majaelemendid, mis siis ehitusplatsil paari päevaga majaks kokku pannakse. Aga ega ruutmeetri hind ikka väga ei erine.


    tegelikult peaks tehases ehitamine isegi kallim tulema, sest niisugust tehnoloogiat ei kasutata, mida platsil kasutada ei saaks, peale selle on veel tehasehoone amortisatsioon kallim transport jne. muuidugi tehases võib organiseerituse tase kõrgem olla, sest seda tehakse iga päev ühtede ja samade inimeste poolt
    Jaik tahab hirmsasti tehaseid, aga tehast tehase pärast pole mõtet ehitada. Autotehases on sellised seadmed, mida ühe auto ehitamiseks pole otstarbekas muretseda. Majaehituse juures neid praktiliselt vast pole, seda enam, et kompressoreid, naelapüsse jne saab ju kasutada järgmise majaehituse juures jälle. Mõte oleks neil majatehastel peale selle, et soojas ja kuivas saad ehitada veel siis, kui kasutatakse mingisugust tehnoloogiat, mida pole otstarbekas platsile vedada. Neil on programmeeritavad saed, mis materjali mõõtu lõikavad vastavalt projektile, aga selle eelise kaalub üles tehasehoone amortisatsioon ja kallim transport+risk, et investeering läheb vett vedama. Näiteks katuseferme on otstarbekas tehases teha, sest neid peab pressima selliste pressidega, mida pole mõtet platsile vedada. Lolli juttu tuleb sellelt mehelt igas valdkonnas, kõik muudkui saboteerivad ja miks ei teha, aga miks sina ei tee ja kõiges nurjud Jaik?
  • Jah Kalev, just iga nurga taga piilub sabotaazh. :)
    Aga miks sa ise ei hakka tööstuslikult maju tootma, sa lööksid ju turu puhtaks odavate hindadega.
  • Ausalt ütleda peaks Kalev alustama seesugusest tehasest, kus toodtakse kalevjaike -- lolle, põikpäiseid, juhme ja üdini kapitali-himulisi monomaniakke.
  • To Offf
    Teie poolt kirjeldatud aeg, millal kolhoos nii palju kellegile maksis, sai olema mitte Nõukogude aeg, vaid hoopis uus aeg ehk perestroika aeg. Nimelt siis olid hinnad nii kuritegelikult nihkes, et ühelt poolt toimus hüperinflatsioon ehk rubla väärtuse vähenemine, teiselt poolt aga "ostis" maffia kolhooside ja riigi vara inflatsiooniliste rublade eest vanade ehk fikseeritud hindade järgi. Siis võis erandjuhtumina toimuda ka selline nähtus üldise riigivara riisumise taustal suitsukatteks, et supp sööklas maksis 15 kopikat, kooliõpilane aga teenis 25 ja rohkem rubla päevas.
  • To Kristjan 1
    (((Autotehases on sellised seadmed, mida ühe auto ehitamiseks pole otstarbekas muretseda. Majaehituse juures neid praktiliselt vast pole, ...)))

    Kuidas nii, et majaehitustehases korduvkasitatavaid seadmeid ei ole?! Just on, ja kõik seadmed on korduvkasutatavad! Näiteks ühte valuvormi 15 meetri pikkuse seinadetaili raudbetoonist valamise jaoks kasutatakse kasvõi 100000 sellise detaili valamiseks, kuni see valuvorm lõpuks ära kulub. Suurte moodulite transportimine ja monteerimine aga tuleb odavam väiksemate ehitusdetailide vedamisest ja monteerimisest. See on nii,nagu tuleb ka suure naftatankeriga nafta transportimine odavam kui transportimine väikeste laevukestega. Tehase hooned ja seadmed muidugi kuluvad ehk amortiseeruvad. Kuid teatavasti ületavad kapitalikasumid kuhjaga kõiki neid kapitali amortiseerumisi. Ja milline on risk, et inimesed ei taha kõige odavamalt toodetud elamispinda? See risk saab tulla ainult sellisest sabotaazist, kui inimestelt võetakse ära sissetulekute saamise ehk teenimise võimalus, röövitakse ära säästud, ja muudetakse inimesed ostujõuetuteks. Ilma sabotaazita aga mingit sellist ega muud riski ei ole.
  • To mx77
    (((Aga miks sa ise ei hakka tööstuslikult maju tootma, sa lööksid ju turu puhtaks odavate hindadega. )))

    Lööks turu odavate hindadega puhtaks küll, aga kahjuks pole eraisikul, kaasa arvatud ka minul, selleks võimalusi. Majandus on maffia käes, ja mitte mingite eraisikutest ettevõtjate käes. Et midagi toota, selleks on vaja kapitali. Kapital aga riisuti ja riisutakse jätkuvalt eraisikutelt ära maffiale. Näiteks hoiustajatelt hoiuste riisumine on üks selle suure riisumise ilmingutest.
  • Kalev, hüperinflatsioon tuli hiljem. Siis ei tasunud enam heinatööl käia. Viimane aasta kui me käisime, siis oli vastupidine sinu kirjeldatule. Palk oli väike, sööklas toit "turuhinnaga". Kui veel paar jõujooki ka ligi võtsid, siis maksid juba heinategemise lõbule peale.
  • Suurte moodulite transportimine ja monteerimine aga tuleb odavam väiksemate ehitusdetailide vedamisest ja monteerimisest.


    ei tule, sa ajad jama, 100 tonniste betoonist moodulite tõstmine ja transportimine on esiteks kõrgendatud ohu allikas, neid pole võimatu tõsta ega ka mitte transportida, aga see on tunduvalt kallim. Näiteks 50 tonnine seinapaneel valatakse platsil, sest ta on niivõrd suur, et teda ei saa transportida, sellise tõstmiseks kasutatakse nii umbes 500 tonnist kraanat(500 tonni tõstab ta muidugi vaid paar meetrit kraana rattast) ma ei tea, kas meil Eestis nii võimsat kraanat on, mõned aastad tagasi polnud.


    Korduvkasutuses selles mõttes, et sa tahad kõik majad ühesugused ehitada nagu autotehas, mis kümneid tuhandeid ühesuguseid autosid valmistab? Ainult nii saaksid sa mingi säästu, aga ka siis pole tarvis majatehast, sa võid selle rakise platsile viia ja seal valada jääb transport ära Sherlock. Üleüldse ei näe ma mõtet betoonist eramut ehitada. Puitsõrestiku löövad 3-4 kogenud meest mõne päevaga platsil kokku. Hakka nüüd sellepärast tehast tegema, kus kasutatakse täpselt sama tehnoloogiat. Iseasi jah, et arendajal on kindel partner, kel reputatsioon, kogemustega töölised jne. Aga betoonelementide tehased on meil olemas.
  • Sõrestik saetakse tehases välja robotiga. Platsil detailide kokku laskmine on muki-kaka.
  • Ma usun, et Kalev on kindlasti veendunud, et fakti taga, et kusagil 10% saematerjali läheb praaki (propelleris, keered, killud väljas) jne. taga on sabotaaž ja keegi kindlasti riisib. Jaiguveres kasvavad ainult neljakandilised ideaalselt sirged ja paralleelsete külgedega puud. Ja puusüü ei "mängi" ja mitteüks lauajupp ei "kisu". Jaiguveres juba sabotaaži ei ole. Emake Loodus sunnitakse põlvili armu paluma!
  • Kalev Jaik
    Nemad võisid saada küll kuni 10 rubla päevas palka, kuid nii kõrge palga saamiseks pidid need inimesed töötama nii suure koormusega peaaegu ilma puhkepäevadeta, et nendel ei jäänud töö kõrvalt isegi mitte piisavalt uneaega magamise jaoks.

    Jaikomaatika: kui teha rohkem tööpäevi, siis kasvab keskmine päevapalk.
  • Kalev
    Mitu nädalat puhkust OLIGARH saab? Kas ta pigem käib supelrannas, või tegeleb seiklusturismiga?
  • jumal küll, jälle te vaidlete selle debiilikuga asjadest millest see debiilik mitte midagi ei tea, aga arvab teadma kõike...
  • Tehase hooned ja seadmed muidugi kuluvad ehk amortiseeruvad. Kuid teatavasti ületavad kapitalikasumid kuhjaga kõiki neid kapitali amortiseerumisi. Ja milline on risk, et inimesed ei taha kõige odavamalt toodetud elamispinda?


    sinu käes küll kapitalikasumid kuhjaga amortiseerumisi ei ületa, seda on sinu plaanidest juba näha, kus tahad 100 tonniseid mooduleid valama hakata ja kindlasti ei ole need kõige odavamad hooned, ega selleks pole sul kapitali vaja, kraanasid ja kõike saab rentida, mine hakka pihta, veenad kliendi ära, et nii tuleb odavam, nagu sa füüsikuid oled veennud, et sina kõikse targem avastaja oled maamuna peal, ütle kindlasti kliendile, et avastasid end inseneri olevat loomu poolest, midagi ehitanud sa pole ja koolipinki kah nühkinud pole ehituse vallas, võib olla mõni tahab koostööd teha sinuga, sest "tegelikult" oled sa ju insener
  • To Kristjan 1
    (((100 tonniste betoonist moodulite tõstmine ja transportimine on esiteks kõrgendatud ohu allikas, neid pole võimatu tõsta ega ka mitte transportida, aga see on tunduvalt kallim. Näiteks 50 tonnine seinapaneel valatakse platsil, )))

    Pöörame veidi tähelepanu peale majandusliku külje veel ka asja tehnilisele küljele. 100 tonniste moodulite transportimine ja monteerimine pole sugugi mingi suurema ohu allikas, kui on vastavad autod ja kraanad. Peaasi, et sillad teedel kannavad. Igasugune betoonivalamine ehitusplatsil aga on nii kõlbmatu tegevus ja lausa lollus ning kilplasetöö, et sellest tuleb paratamatult loobuda. Betoonivalamine on võimalik vaid vastavas tehases. Seletan miks.

    Vähegi kvaliteetsema raudbetooni saamiseks peab armatuur enne betoonivalamist pingestatud olema. Armatuuri pingestamiseks aga läheb vaja nii tohutu suurt jõudu, et pingestamine on võimalik vaid tehases, mitte aga kusagil ehitusplatsil. Teiseks peab betoon peale valamist minema aurutuskambrisse, kus on umbes +90* temperatuur. Seda selleks, et betoon kiiremini kivistuks. Näiteks toatempetatuuril võtab betooni kivistumine aega vähemalt kaks nädalat, millal betooni saab üldse valuvormist välja võtta ja vabastada armatuuri pingestatusest, ja detaili kraanaga tõsta. Selline ootamine aga oleks ebaproduktiivne kilplasetöö. Pealegi on väljas temperatuur ligi pool aastat periooditi alla nulli ja kuni -40*C, millal ei saa üldse betooni valada. Tootmist aga on vaja jätkata aastaringselt kolmes vahetuses ehk katkestamatult. Kolmandaks tuleb valatud betoonile lisada veel igasugused kinnituspoldid, elektri- ja torusüsteemid, aknad-uksed, põranda-, seina- ja katusekatted, värvid ja viimistlus, mille kõige lisamine ehitusplatsil oleks jällegi ebaproduktiivne kilplasetöö, aeganõudev ja ebasobivates igati raiskavates tingimustes. Efektiivselt ja odavalt neid töid ära teha saab vaid spetsiaalses tehases. Nii et ehitamisele tehases ei ole alternatiivi ka tehnilise külje pealt vaadates.

    Veelgi odavam on ehitamine tehases siis, kui tsement betooni valmistamisel asendada kustutatud lubjaga ja räniliiva pulbriga, ning betooni kivistumine toimub autoklaavis ligi 200*C temperatuuril. Siis tekib tavalise betooni asemel silikatsiitbetoon, mis on sama tugev, ei kiirga radioaktiivset kiirgust, ja on ka odavam. Soojusisolatsioonimaterjalidest kõige odavamad on jällegi sellised looduslikud materjalid, nagu näiteks õled, puulehed, puidujäätmed ja samblaturvas.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon