Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • To pahurik
    (((!Küsisin 1 lihtsa küsimuse. Milles sa PEAD riigile makse maksma?
    Õige, vastus on RAHAS. Sa ei saa maksa makse mitte milleski muus kui rahas, kas sulle jõuab see kohale? " )))

    Ma tõestasin selle teile veelkordselt ära, et tšekiga ega rahas pole võimalik maksta, teie aga ei saa aru ja väidate, et rahas olevat võimalik maksta. Loogiliselt, kriitiliselt ega teaduslikult te mõtlema ei hakka, ja usute pimedalt teile sisendatud valesid. Sellest, et maksumaksja maksab maksusid varades raha vahendusel, mitte aga rahas, te aru ei saa ega tahagi aru saama hakata. Seda, et riik eelistab teatud juhtudel maksusid võtta mitte otseselt vaid raha vahendusel, peate te justnagu selle tõestuseks, et riik võtab maksusid rahas. Sellest, et maksunaksja loovutab varad, ja riik saab raha vahendusel temalt need varad, te aru ei saa. Sellest samuti aru ei saa, et raha, nii nagu ka tšekk, ei ole makstavad asjad, ega nende andmine ei ole maksmine.

    (((Su pensionide maksmise jutt on sama jama. Riigil ei ole vaja raha saamiseks mingeid VARASI vaja loovutada, et sulle pensioni maksta, riik vöib raha lihtsalt emiteerida ja sulle maksta. )))

    Siin ei saa te pensionite maksmisest samuti aru, ehk saate valesti aru. Ei saa aru näiteks sellest, et kui riik emiteerib raha ja annab selle emiteeritud ehk loodud raha pensionärile, ja pensionär saab selle raha eest turult varad, siis ei ole selline teguviis pensionärile pensioni maksmine, vaid on hoopis pensionärile varade riisumine ülejäänud ühiskonnalt loodava raha abil. See on varade riisumine, mitte aga pensioni maksmine ega saamine. Sellel juhul muidugi pole vaja riigil pensionärile mingeid varasid loovutada , vaid varad riisutakse ülejäänud ühiskonnalt. Üldse on raha loomine ülejäänud ühiskonnalt varade riisumine. Pensioni maksmine on hoopis see, kui riik loovutab, annab ehk maksab pensionärile varasid ükskõik kas otseselt, või siis raha vahendusel. Osaliselt maksabki riik pensionäridele pensionit otseselt ehk ilma raha vahenduseta, nagu näiteks pensionäridele "tasuta" bussisõitude osutemise teel ja meditsiiniteenuste osutamise teel.

    Samal moel on alati ka maksude maksmine toimunud osaliselt varades ka ilma raha vahenduseta ehk otseselt. Selliseks maksude võtmiseks ilma raha vahenduseta on näiteks igasugused varade rekvireerimised ja konfiskeerimised, igasuguste kohustuslike koristustööde tegemine tasuta talgute korras ja eriti omal ajal "kommunustlikel laupäevakutel" tööde tegemine, karistusaluste poolt linnatänavate puhastamine ühiskondlikus korras, aga samuti kohustuslik ja ka vabatahtlik sõjaväeteenistus, ühiskondlikus korras teenimine kaitseliidus jne.





  • Kalev, jaga oma argument üksikväideteks. Siis pane igale väitele konkreetne number külge. Nii, nagu Thomas Aquinas tegi.
  • "Sellest, et maksumaksja maksab maksusid varades raha vahendusel, mitte aga rahas, te aru ei saa ega tahagi aru saama hakata. Seda, et riik eelistab teatud juhtudel maksusid võtta mitte otseselt vaid raha vahendusel, peate te justnagu selle tõestuseks, et riik võtab maksusid rahas"
    Kalev, väidad, et riik vötab teatud juhtudel maksusi vötta raha vahendusel, Räägi meile milles siis tavaliselt sa riigile makse maksad? Ära hakka jälle hämama, too konkreetne näide kus sa ei maksa makse rahas.:)
    " Üldse on raha loomine ülejäänud ühiskonnalt varade riisumine."
    Kalev, kas maksustamine on ka ühiskonnalt varade riisumine? Kui sa väidad, et riigi poolt raha emiteerimine on riisumine, siis on seda ka maksustamine vöi mis?
  • To pahurik
    (((Kalev, väidad, et riik vötab teatud juhtudel maksusi vötta raha vahendusel, Räägi meile milles siis tavaliselt sa riigile makse maksad? Ära hakka jälle hämama, too konkreetne näide kus sa ei maksa makse rahas.:) )))

    Me räägime ikka sellest, kuidas üldse makse makstakse, mitte aga sellest, kas ka kuidas mina isiklikult makse maksan. On kahte moodi maksude maksmist: 1)varades ilma raha vahenduseta; 2)varades raha vahendusel. Maksude maksmine varades ilma raha vahenduseta käib niimoodi, et näiteks Saksa ajal ja Nõukogude ajal sõja alal pidi talupidaja andma riigile teatud ajaperioodil 2 tonni kartuleid, 300 kg liha, 50 tm männipalke, peab käima 120 tundi taastamistöödel, kaitsekraave kaevamas, jne. Sellised olid maksumäärad ehk normid. Maksude maksmine varades raha vahendusel aga käib niimoodi, et maksumaksja vahetab teatud hulga oma varadest turul raha vastu, annab selle raha riigile, ning riik valib ise turul, milliste varade vastu ta selle raha vahetab. Et niimoodi raha vahendusel makse maksavad paljud maksumaksjad, siis on riigil võimalus turul vabalt valida, nimelt milliste varade vastu ta selle maksumaksjalt saadud raha vahetab, kas on need varad ehitusmaterjal silla ehitamise jaoks, raudteevagun, okastraat vangide jaoks jne. Aga riik võib selle maksumaksjalt saadud raha edasi anda oma ametnikele, ja siis iga ametnik juba ise otsustab, kas ta vahetab selle raha turul diivani, laste jalanõude, sünnipäevatordi jne varade vastu. Viimasel juhul toimub maksumaksja poolt raha vahendusel maksumaksmine riigiametniku sünnipäevatordi kujul, millise tordi riigiametnik turul ise välja valib või tellib.

    (((Kalev, kas maksustamine on ka ühiskonnalt varade riisumine? Kui sa väidad, et riigi poolt raha emiteerimine on riisumine, siis on seda ka maksustamine vöi mis? )))

    Ajalooliselt on küll maksustamine välja arenenud riisumisest, kuid siiski erineb maksustamine riisumisest. Nimelt on maksustamisel olemas kindlad maksumäärad ja ka loogilised ning õiged maksustamise põhjendused, ning maksustamine on olemasolevate omandiõigustega ja seadustega kooskõlas ning avalik. Maksumaksjad teavad ja peavad teadma, kui palju ning mis õigustusel nad maksusid peavad maksma, ning kõik see peab olema kehtivate omandiõigustega ja muude seadustega kooskõlas, ning maksustamise juures ei tohi olla mingit pettust. Ka omandiõiguste muutmised peavad maksustamise puhul olema õigesti põhjendatud ja seadustega kooskõlas. Riisumise juures aga seda kõike ei ole, alates sellest, et pole maksumäärasid, maksustamise õigeid põhjendusi, ning riisumine toimub kehtuvate omanduõiguste ja seaduste vastaselt. Vastavalt sellele oli näiteks kulakutelt kolhoseerimisel varade äravõtmine riisumine, mitte aga maksustamine, sest puudusid maksumäärad, ning selline varade äravõtmine toimus ka kehtunud omandiõiguste ja muude seaduste vastaselt, kaasa arvatud ka maksustamise seaduste vastaselt.







  • pahurik

    Aga jätka veel paar aastat Kalev, midagi uut pole sa mitu aastat suutnud öelda:D


    Suutis küll. Vahepeal on Kalev teinud vägitegusi keemias ja toiduainetööstuses leiutades veini tootmise "alkoholi osalise välja destileerimisega".

  • To Offf
    (((Ei, "tõestanud" oled sa ainult oma, Jaiguveres kehtiva "teaduse" taustsüsteemis. Üöejäänud 7 miljardit, peale sinu, elavad sellises päris maailmas, kus tõestustele kehtivad natuke teised nõuded kui Jaiguveres. )))

    Selline õpetus või arusaamiste süsteem ei ole teadus, millise seisukohad võiksid tõesteks arvatud olla ainult selle õpetuse taustsüsteemis. Teaduse seisukohad ei olene sellisest taustsüsteemist, kas on see Jaiguvere ja sealsete arusaamiste taustsüsteem, meie praegune 7 miljardi inimese arusaamisete ja tegutsemiste taustsüsteem, mõni muu arusaamiste taustsüsteem, või siis näiteks animistidest tulekummardajate ja nende arusaamiste ja tegutsemiste taustsüsteem. Teie küll arvate meie praeguse 7 miljardi inimeste arusaamiste ja tegutsemiste taustsüsteemi "päris maailmaks", nii nagu näiteks ka 1932 arvab selle "reaalsuseks", kuid see ei tähenda, et sellises päris maailmas või reaalsuses olevad inimeste arusaamised oleksid tõesed ja tegutsemised õiged ning tõe kriteeriumiteks. Tõestuste kohta kehtivad nõuded ja reeglid samuti ei tohi oleneda mingisugusest sellisest taustsüsteemist, ja kui need on pandud olenema, siis ei ole need tõestused. Näteks see, et 7 miljardit inimest peab kauba vahetamist raha vastu ostmiseks-müümiseks, hoiuseid rahaks, raha varaks jne, ning ka tegutseb vastavalt nendele arusaamistele asjadest, siis see ei ole selle tõestuseks, et kauba vahetamine raha vastu oleks ostmine-müümine, hoiused oleksid raha, või raha oleks vara.
  • To pahurik
    (((Miks peaks keegi oma varasi rahade vastu vahetama kui neil pole mingit väärtust? Aga näed vahetavad, ...)))

    Muidugi pole rahal väärtust, on aga illusoorne väärtus, mis aga ei ole väärtus, vaid on inimeste valesti arusaamine asjadest ehk illusioon. Inimesed vahetavad oma varasid raha vastu sellepärast et nad on kas otsese vägiallaga või siis pettusega sunnitud seda tegema, et neil ei ole meie majandussüsteemis mingit teist võimalust.
  • Näed, Kalevikene, sul puudub funktsionaalne lugemisoskus. Päris teadlased, need kes töötavad ülikoolide juures ja uurimisasutustes on kokku leppinud, millistele nõuetele peab üks tõestus vastama, et seda loetaks "tõestuseks".
    Sinu "tõestused" nendele ei vasta. See ei näita midagi selle kohta, kas need on "õiged" või "valed" vaid lihtsalt ei vasta nõuetele. Ülikoolis näiteks võidakse tagasi lükata kraaditöö, mis võib küll sisaldada õiget teoooriat, aga ei vasta vormindusnõuetele.
    Kui me nüüd vaatame, et kas need nõuded on "head" v. "halvad", siis mingit "kõrgemat" hindamiskriteeriumi meil ei ole, kui praktika. Verifitseeritavus on hea, sest annab meile käegakatsutavaid praktilisi tulemusi -- näiteks mikroelektroonika, nanotehnoloogia, osakeste lõhustamise, elektriauto jne. jne. jne.
    Kõik asjad, mis meil olemas on, on meil tänu päris teadlaste päris reeglite kohaselt tehtud töödele.
    Mida on meile andnud Kalevi võsafilosoofia -- mitte midagi praktilist ja töötavat peale ohjeldamatu annuse entertainmenti.
  • To Offf
    (((Päris teadlased, need kes töötavad ülikoolide juures ja uurimisasutustes on kokku leppinud, millistele nõuetele peab üks tõestus vastama, et seda loetaks "tõestuseks".
    Sinu "tõestused" nendele ei vasta. )))

    Ebakriitiliselt otsustate teie, et kes on teadlane ja kes ei ole; mis on teadus ja mis ei ole; ning mis on tõestus ja mis ei ole, viitades jälle sellistele kriteeriumidele selle üle otsustamisel. nagu kellegi kokkulepped ja praktika. Teadusel aga on omad ainekäsitluse ja tõestamise meetodid, mis ei olene kellegi kokkulepetest ega ka sellisest praktikast, et kas näiteks India templi preestite õpetus templi kassa täitmisel ehk tulu saamisel on edukas või mitte.

    Te räägite tõestusest ja näiteks sellest, et minu tõestused ei vastavat tõestuse normidele. See siis peaks tähendama, et teie ja teie mõttekaaslaste poolt teaduseks arvatud senise akadeemilise majandusteaduse tõestused vastavad tõestuse normidele küll, erinevalt minu tõestustest. Millegipärast aga te ei esita enesele küsimust, et kuidas ja millega on see õpetus selle ära tõestanud, et näiteks võlanõue või seda tõendav dokument on ostetav ja müüdav asi, on vara, ning et sellise dokumendi vahetamine vara vastu on ostmine-müümine. Minu teada ei ole selle kohta mingit tõestust, tõestuse katset, mingit põhjendust ega isegi mitte oletust sellel "teadusel" olemas. Või on tõestuseks see põhjendamatu eelarvamus ehk pime usk, et nii lihtsalt asjad on, inimesed on nii kokku leppinud, ja ka arvavad ja tegutsevad vastavalt sellele?

    Mina aga olen selle põhjalikult ja mitmekülgselt ara tõestanud, et võlanõue ega seda tõendav dokument ei saa kuidagi olla ostetav-müüdav asi ega vara, et sellise dokumendi vahetamine varade vastu ei ole ostmine-müümine. Pikki tõestusi ma siinkohal ära tooma ega kordama ei hakka, mainin aga tõestuseks vaid seda, et võlanõuded ja neid tõendavad dokumendid saavad eksisteerida ainult varade laenamise korral, mitte aga ostmise-müümise korral. Järelikult, kui mingi tehingu juures on tegemist võlanõudega või seda tõendava dokumendiga, siis on tegemist varade laenamisega, mitte aga ostmise-müümisega.
  • Selline õpetus või arusaamiste süsteem ei ole teadus, millise seisukohad võiksid tõesteks arvatud olla ainult selle õpetuse taustsüsteemis.


    Oi, oi Kalev. Klassikaline füüsika, eukleidiline geomeetria või võtame Eesti ja soome-ugri keeleteadus. Kas peale sinu võimuletulekut on oodata jaikoronto keelt, mida peavad rääkima kõik maailma elanikud? Kas Absoluutne, Mitteeukleidiline ja Lobatsevski geomeetria keelatakse?
  • To Kristjan 1
    Ühtegi õpetust ei tuleks ära keelata, kaasa arvatud ka neid, mis osutuvad ekslikeks ehk valedeks. Hoopis tuleks inimesi valgustada ja nende maailmatunnetust arendada, et nad hakkaksid paremini ja õigemini maailma asjadest aru saama, loogilisemalt ja kriitilisemalt mõtlema, ning suudaksid paremini õpetusi hindama hakata. Ära aga tuleks keelata inimeste petmine mingil pahatahtlikul või kuritegelikul eesmärgil, nagu näiteks riisumiste ja sabotaazide teostamiseks, varjamiseks ja õigustamiseks. Sellist inimeste petmist, mida teostatakse valgustuslikel ja kasvatuslikel eesmärkidel, nagu seda teeb näiteks tsirkuse mustkunstnik, ei tule ära keelata. Sellised petmised on hoopis väga vajalikud, sest need näitavad inimestele demonstratiivselt, kui valed ja illusoorsed võivad olla nende arusaamised asjadest, kui nad usuvad sellesse ebakriitiliselt, mis neile sisendatakse, ning kui kerge ja kui raskesti arusaadavalt on võimalik neid osavatel petistel ära petta, ning kui vähe võib olla tõe kriteeriumiks praktika, kui sellest praktikast valesti aru saadakse.
  • Kui nii, siis teeme kohe valgustamisega algust:
    Kalev Jaik
    Selline õpetus või arusaamiste süsteem ei ole teadus, millise seisukohad võiksid tõesteks arvatud olla ainult selle õpetuse taustsüsteemis.


    See kahjuks ei ole õige Kalev, väga palju on selliseid vajalikke teadusi, mille seisukohad on tõesteks arvatud ainult nendes taustsüsteemides.
  • To Kristjan 1
    (((Kas peale sinu võimuletulekut on oodata jaikoronto keelt, mida peavad rääkima kõik maailma elanikud? )))

    On paratamatu, et ühes inimeste arusaamiste ja üldse kultuuri arenguga ka keel areneb ja peab arenema. See on niimoodi toimunud alates iidsetest aegadest, toimub edasi jätkuvalt, ning see keele areng on toimunud nii stiihiliselt kui ka inimeste poolt teadlikult suunatult. On paratamatu ka see, et ühed keeled tõrjuvad teisi keeli välja, nagu näiteks tõrjus vene keel Ida-Euroopast välja paljud seal varem olnud soome-ugri, balti ja türgi-tatari keeled. Lihtsalt rahvas läks üle teisele keelele, mis varem oli nende inimeste jaoks võõrkeel. On fakt ka see, et senised keeled, mis on nii stiihiliselt sellisteks arenenud kui ka oskamatute inimeste poolt sihilikult arendatud, on täis täiesti tarbetuks osutuvat rämpsu, milline rämps takistab ja raskendab nii keele õppimist, inimestevahelist suhtlemist keele abil, kui ka inimeste eneste mõtlemist. Arvatavasti kõige enam on sellist rämpsu täis senini maailmas kõige levinumad keeled, nagu seda on hiina keel ja inglise keel. See oleks absurdne ja nõme, kui lasta näiteks sellisel tegelikult rämpsu täis inglise keelel teised keeled maailmast välja tõrjuda, millises suunas areng praegu toimub.

    Kõige selle tõttu on see paratamatu, et keele arengut tuleks teadlikult suunata ja keeli pikkamööda täiendada ning rämpsust puhastada, kui ka pikemas perspektiivis üldse üle minna ühtsele ülemaaimsele kunstlikult loodud keelele.
  • To Kristjan 1
    (((Kui nii, siis teeme kohe valgustamisega algust:
    Kalev Jaik
    Selline õpetus või arusaamiste süsteem ei ole teadus, millise seisukohad võiksid tõesteks arvatud olla ainult selle õpetuse taustsüsteemis.
    See kahjuks ei ole õige Kalev, väga palju on selliseid vajalikke teadusi, mille seisukohad on tõesteks arvatud ainult nendes taustsüsteemides. )))

    Ei, nii see ei ole, ja siinkohal te eksite. Inimeste arusaamiste tõesus ei olene inimeste arusaamiste ega tegutsemiste taustsüsteemist. Kui oleneks, siis tuleks välja näiteks ka sellised valed tulemused, et nõidade maagiaõpetus on õige nõidade arusaamiste ja tegutsemiste taustsüsteemis, kus seda õigeks peetakse, või siis hoiused on raha sellises inimeste arusaamiste ja tegutsemiste taustsüsteemis, kus hoiuseid rahaks peetakse. Ei ole ju hoiused raha ega raha vahetamine kauba vastu ostmine, ja seda olenematult sellest, milline on inimeste arusaamiste ja tegutsemiste taustsüsteem. Samuti on näiteks ka üks majandustehing laenamine, ja mitte ostmine-müümine, ja seda jällegi olemematult inimeste arusaamiste ja tegutsemiste taustsüsteemist.
  • Kalev Jaik

    Te räägite tõestusest ja näiteks sellest, et minu tõestused ei vastavat tõestuse normidele. See siis peaks tähendama, et teie ja teie mõttekaaslaste poolt teaduseks arvatud senise akadeemilise majandusteaduse tõestused vastavad tõestuse normidele küll, erinevalt minu tõestustest. Millegipärast aga te ei esita enesele küsimust, et kuidas ja millega on see õpetus selle ära tõestanud, et näiteks võlanõue või seda tõendav dokument on ostetav ja müüdav asi, on vara, ning et sellise dokumendi vahetamine vara vastu on ostmine-müümine.


    Mina rääkisin päris teadustest nt. füüsika, matemaatika, keemia jne. Sina neid korralikult ei tunne, aga need inimesed, kes tunnevad, suudavad luua tuumareaktoreid, isesõitvaid autosid, mobiiltelefone jne. jne. jne.
    Terve maailm on täis praktilisi tõestusi selle kohta, et kasutatav nn. teaduslik meetod on toimiv.

    Mis puutub võlanõuete jurasse, siis ei hakka ükski majandusteadlane selle peale oma aega raiskama, sest kokkuleppeid ei olegi vaja "tõestada".

  • Kalev, kas jaikoteese tuleb nummerdada kreeka, rooma või araabia numbritega?
  • To Offf
    (((Mina rääkisin päris teadustest nt. füüsika, matemaatika, keemia jne. Sina neid korralikult ei tunne, aga need inimesed, kes tunnevad, suudavad luua tuumareaktoreid, isesõitvaid autosid, mobiiltelefone jne. jne. jne.
    Terve maailm on täis praktilisi tõestusi selle kohta, et kasutatav nn. teaduslik meetod on toimiv. )))

    Jah, füüsika, keemia jne on teadused, ja kõik, kaasa arvatud ka praktika, tõendab seda, et nendes kasutatav ainekäsitluse ehk maailmatunnetuse meetod on parim ja õige. Selles suhtes olen ma teiega põhimõtteliselt nõus.


    ((((Mis puutub võlanõuete jurasse, siis ei hakka ükski majandusteadlane selle peale oma aega raiskama, sest kokkuleppeid ei olegi vaja "tõestada". )))

    Mis aga puutub sellesse "võlanõuete jurasse" ja sellesse, et niisuguste ja taoliste asjade tõestamise peale ei pea teadus aega raiskama, vaid et selliste asjade lahendamine käib kokkuleppeliselt ja iseenesetmõistatavalt, siis selline maailmatunnetuse meetod ei ole teaduslik meetod, selline maailmatunnetus ei ole teadus, ja teaduseks peetav selline maailmatunnetus on pseudoteadus, pealegi veel juba ka potentsiaalselt võlts pseudoteadus, sest sellise maailmatunnetuse tasemel ja raamides seisukohad ei rajane põhjendustele ega tõestustele, ega pole ka loogiliselt, kriitiliselt ega üldse mitte kuidagi kontrollitavad ehk verifitseeritavad. Selline võlts pseudoteadus oleks ka näiteks keema, kui selle ainekäsitlus rajaneks sellistele iseenesestmõistetavatele või kokkuleppeliselt saavutatud dogmadele, et raua roostetamine tuleneb jumala tahest või mingist muust maagilisest mõjutusest, ning et selliste asjade tõestamise peale ei ole vaja teadusel aega raisata. Pealegi ei ole see "võlanõuete jura" ja selle lahendamine mitte mingi tähtsusetu asi, vaid on nii tohutu suure tähtsusega asi, et moodustab terve inimeste arusaamiste vundamendi majanduse, õiguse, ühiskonnakorralduse ja üldse ühiskonna kohta.
  • To dig
    (((Kalev, kas jaikoteese tuleb nummerdada kreeka, rooma või araabia numbritega?)))

    Arvan, et ikka meie praeguste ehk araabia numbritega, sest need on kõikidest teistest numbritest kõige sobivamad. Samuti arvan, kõik ülejäänud kirjamärgid tuleks asendada ladina kirjamärkidega, sest ülejäänud kirjamärkidega võrreldes on need kõige sobivamad, ning eriti vana-egiptuse ja hiina kirjamärgid osutuvad tänapäevbal nendega võrreldes päris rämpsuks. Aga ka igasugused kreeka, slaavi, armeenia, heebria ja teised taolised kirjamärgid ja nende kasutamine on tänapäeval ladina kirjamärkidega võrreldes anakronistlik ehk tagurlik nõmedus.
  • To stefan
    (((Kuidas Jaiguveres pidutsetakse?)))

    Arvan nii, et kui suhteliselt enanarenenumad inimesed Jaiguveres üldse pidutsevad, siis nimelt niimoodi, et arutlevad veelkordselt loogiliselt/kriitiliselt ja mitmekülgselt läbi mingi möödunud sündmuse, selle põhjused ja sellega seoses olevad asjaolud, panevad selle kõik mitmekordselt kahtluse alla, arutlevad uuesti, ning jõuavad siis kas uute või siis tagasi endistele tõeseks osutuvate seisukohtade juurde. Ehk pidutsevad need inimesed maailma eriliselt veel täiendavalt tundma õppides, meenutades, arutledes/vaieldes ehk mõteldes. Sealjuures muidugi puhkamine ehk lõõgastumine on hoopis midagi muud kui pidutsemine, kuigi pidudemine võib eneses sisaldada ka puhkamise elemente.








  • Kalev Jaik
    Pealegi ei ole see "võlanõuete jura" ja selle lahendamine mitte mingi tähtsusetu asi, vaid on nii tohutu suure tähtsusega asi, et moodustab terve inimeste arusaamiste vundamendi majanduse, õiguse, ühiskonnakorralduse ja üldse ühiskonna kohta.


    Majandus on kokkulepete süsteem.
    Õigus on kokkulepete süsteem.
    Ühiskond on kokkulepete süsteem.


  • Kalev Jaik
    To stefan
    (((Kuidas Jaiguveres pidutsetakse?)))
    Arvan nii, et kui suhteliselt enanarenenumad inimesed Jaiguveres üldse pidutsevad, siis nimelt niimoodi, et arutlevad veelkordselt loogiliselt/kriitiliselt ja mitmekülgselt läbi mingi möödunud sündmuse

    Kas Jaiguveres naerdakse?

  • To Offf
    (((Majandus on kokkulepete süsteem. )))

    Niimoodi arvamine on väga valesti arvamine. Et majandus ei ole kokkulepete süsteem, vaid on hoopis midagi muud, selles on lihtne veenduda. Nimelt arenes majandus inimühiskonnas välja majandamisest ehk kah majandusest või proto-majandusest loomade juures, ja oli selle proto-majanduse erengu jätkumine. Ptoto-majandus aga ei olnud mingi kokkulepete süsteem, ja selles võisid puududa igasugused kokkulepped. Robinson üksikul saartel kah majandas, ja tal oli majandus, aga jälle puudusid selles majanduses igasugused kokkulepped. Majandamise ehk majanduse kõige olulisemad protsessid on tootmine ja tarbimine, aga need jällegi ei ole kokkuleppelised protsessid. Varad, mida toodetakse ja tarbitakse, ning milledega tehakse veel ka igasugusid muid majandusteninguid, nagu näiteks säästudena hoidmine, investeerimine ehk kapitaliks muutmine, laenamine, ostmine-müümine, riisumine jne, jällegi ei ole kokkuleppelised asjad. Nii näiteks ei saa kokkuletete sõlmimise teel varasid luua ega olematuks muuta, ei saa kokkulepetest kõhtu täis, ega saa ka kokkuleppeid investeerida.

    Lühidalt, majandamine ehk majandus on opereerimine varadega alates varade loomisest ehk tootmisest, ning see ei ole kokkulepete süsteem. Kokkulepped võivad teatud juhtudel majanduses kah olemas olla teatud eriliste lisa-nähtustena, kuid nende olemasolu ei ole üldse obligatoorne, ega ka nende olemasolu korral pole need kuigi olulised, võrreldes kõige sellega, mis on hoopis olulisem..
  • Kalev Jaik
    Samuti arvan, kõik ülejäänud kirjamärgid tuleks asendada ladina kirjamärkidega, sest ülejäänud kirjamärkidega võrreldes on need kõige sobivamad, ning eriti vana-egiptuse ja hiina kirjamärgid osutuvad tänapäevbal nendega võrreldes päris rämpsuks.

    Куда-куда? Мис кирилъицал сийс хяда он? Селъэс он ю хоопис рохкем игасугусейд пыневайд я касуликке кирьямярке куй ладина тяхестикус!

    Хийна тяхестикус ага он лаўса нийпалью торедайд гльююфе, ет оская меэс лоэб седа мяркимисъвяярселт кийремини куй мистахес ладинатяхестикулист кирья. Кас Яйгуверес пеавад инимесед сийс тыэсти мингисугусте архайлисте пронксиаегсете тяхтедега элама я тёётама? Мисъяокс сихуке саботааж хеа пеакс олема?
  • Kalev Jaik
    To dig
    (((Kalev, kas jaikoteese tuleb nummerdada kreeka, rooma või araabia numbritega?)))

    Arvan, et ikka meie praeguste ehk araabia numbritega, sest need on kõikidest teistest numbritest kõige sobivamad.

    Kas see sobivus on objektiivne või subjektiivn?

    Milline jaikotees on väärt austavat numbrit null? Milline numbrit üks?
  • To dig
    Võrreldes igasuguste teiste numbritega on araabia numbrid sõbivamad objektiivselt. Seda juba sellepärast, et teisi numbeid kasutades, näiteks nagu rooma numbreid, maiade numbreid jne, pole võimalik teha mingeid vähegi keerulisemaid arvutusi, ning isegi näiteks aastaarvu üleskirjutamine ja väljalugemine osutub ülimalt keeruliseks ja kohmakaks.

    Hiina kirjamärkisid kasutades võib küll oskaja inimene näiteks sõna "sotsialism" kergemini ja kiiremini välja lugeda kui ladina kirjamärkides, kuid kokkuvõttes pole ka see mingi eelis, ja tulemused on hoopis vastupidused. Et nendes kirjamärkides üldse midagi keerulisemat väljendada, selleks peab inimene eelnevalt selgeks õppinud olema mitu tuhat erinevat, erineva tähendusega ja üksteisest väga raskesti eristatavat kirjamärki. See ülesanne aga osutub nii raskeks, et võrdub mingi võõrkeele selgeksõppimisega. Nii et selleks, et hiina kirjamärkides üldse midagi väjendada ja väljendatust aru saada, on inimesel vaja täiesti asjatult selgeks õppida üks tarbetu võõrkeel, mis aga asjatult viidab aega, koormab inimese mõistust ja takistab tema mõtlemisvõimet, ja on ka täiesti asjatu tohutu suur kulutus majanduslikult. Seevastu aga ladina kirjamärkide selegeksõppimiseks on vaja ära õppida ainult mõnikümmend kirjamärki ja nende tähendust, ning nendes kirjamärkides kirjakeel on ülilihtsalt tõlgitav kõnekeelde ja vastupidi. Sellega saab hakkama iga laps või ka täiskasvanud inimene ainult mõne nädalaga, või siis veelgi kiiremine. Hiina kirjamärkides kirjakeele tõlkimine kõnekeelde aga osutub ajstult ülikeeruliseks ja vaatamata sellele ikkagi väga puudulikuks. Pealeselle on igasugustes hiina, egiptuse, jaapani jne kirjamärkides võimalik väljendada põhiliselt ainult selliseid sõnumeid, mille üle ei ole vaja arutleda, panna midagi kahtluse alla, ega millegi üle vaielda, midagi üldse täpsemalt kirjeldada. Sellepärast mõjub selliste kirjamärkide kasutamine lisaks kõigele veel ka kindlasti negatiiselt inimese mõtlemisvõimele ja maailmatunnetusele üldse. Raske oleks ette kujutada ka näiteks arvuti klaviatuuri, millel oleks mitutuhat klahvi, iga klahv erineva kerjamärgi jaoks.

    Aga mis on häda kirillitsal? Kindlasti on need hädad palju väiksemad kui hiina kirjamärkidel, aga siiski on. Nimelt sisaldab kirillitsa ülearuseid krjamärke, mistõttu sama tekst kirillisas saab asjatult pikem kui ladina kirjamärkides. Pealeselle on kirillitsas kirjamärke, milledel on ladina kirjamärkide süsteemis hoopis teine tähendus. See aga tekitab asjatuid raskusi ja arusaamatusi. Keele üheks funktsiooniks on ja peab olema ju inimestevahelise suhtlemise hõlbustamine, mitte aga selle raskendamine ega võimatuks tegemine. Igasugune kirillisa, araabia, heebria jne kirjamärkide süsteem aga hoopis raskendab inimestevahelist suhtlemist ja vastastikust arusaamist.

    Igas tänapäevases keeles, eriti aga enam arenenumas ja teaduse keeles, on hulgaliselt rahvusvahelisi sõnu, millede tähendused on kõikdes keeltes ühesugused. See asjaolu teeb ka iga võõrkeele mingil määral arusaadavaks ka nendele, kes seda keelt pole õppinud, ja kergendab oluliselt võõrkeele õppimist. Igasugune kirillitsa jne kirjamärkide süsteem, aga samuti rahvusvaheliste sõnade moonutamised vastavalt kirillitsa erinõuetele, aga hoopis raskendavad inimestevahelist suhtlemist ja võõrkeelest arusaamist, ning üldse arusaamist. Näiteks kui rahvusvaheline sõna "auto" ei oleks kirjutatud vene keeles kirillitsas, vaid oleks kirjutatud ladina kirjamärkides, ega poleks moonutatud vastavalt kirillitsa nõuetele, siis oleks see sõna mõistetav ka sellele jaapanlasele, kes pole vene keelt õppinud. Aga nüüd see mõistetav ei ole.
  • To stefan
    (((Kas Jaiguveres naerdakse? )))

    Naermine on üks tunnetaja organismi eriline reaktsioon tunnetaja psüühikas tekkivale erilisele röömu tundele ehk emotsioonile. Tavaliselt on see rõõm selle üle, et keegi teine on kas tegelikult või kujutletavalt kehvem, saamatum või rumalam kui MINA ehk tunnataja ise. Nii näiteks naerdakse purjus inimese üle, rumala inimese üle, tsirkuse klouni üle, koera üle, kes põgeneva saaklooma tagaajamise asemel ajab taga oma saba, anektoodis kirjeldatava kellegi rumaluse üle, jne. Aga naerdakse või naeratatakse ka lihtsalt heaolu- või rõõmutundest.

    Seega on naermine inimesele sügavalt omane nähtus, nii nagu ka emotsioonid ja tunded. Inimese psüühika arenedes küll emotsioonide ja tunnete ning kõige irratsionaalse osatahtsus psüühikas järjest väheneb võrreldes mõistusega, kuid see areng on väga aeglane, on kestnud aastatuhandeid, ja jääb arvatavasti ka edasi kestma aastatuhandeid. Seega jäävad alles väga kauaks ajaks ka emotsioonid ja tunded ühes organismi reageerimistega nendele, nagu seda on näiteks, naermine, nutmine, vihastumine jne, kuigi nende osatähtsus järjest väheneb mõistuse osatähtsuse suurenemise tõttu. Vastavalt sellele on naermine omane ka inimestele Jaiguveres, kuigi selle osatähtsus inimeste tegutsemistes ja elus üldse ei ole seal enam nii suur, kui see on olnud varem ja on praegu. Nii et naerdakse, nutetakse, vihastutakse, solvutakse, valu tundes oiatakse jne ka Jaiguveres.
  • #Hiina kirjamärkisid kasutades võib küll oskaja inimene näiteks sõna "sotsialism" kergemini ja kiiremini välja lugeda kui ladina kirjamärkides, kuid kokkuvõttes pole ka see mingi eelis, ja tulemused on hoopis vastupidused. Et nendes kirjamärkides üldse midagi keerulisemat väljendada, selleks peab inimene eelnevalt selgeks õppinud olema mitu tuhat erinevat, erineva tähendusega ja üksteisest väga raskesti eristatavat kirjamärki. See ülesanne aga osutub nii raskeks, et võrdub mingi võõrkeele selgeksõppimisega.#

    Jah, aga teist pidi piisab jällegi ÜHE kirjakeele selgeks õppimisest. Kanjid tähendavad ju mõisteid, mitte sõnu.
    Võtame näite, kus meil on eestlane, kes ei oska inglise keelt aga tunneb kanjisid ja inglane, kes ei oska eesti keelt, aga tunneb kanjisid.
    Eestlane ütleb: naine. Inglane ei saa aru.
    Eestlane joonistab kanji

    Inglane saab kohe aru, AHAA "woman".
    Ise sa ju leiad, et üks keel oleks kõikseparem asi üleüldse ja kõik saaksid üksteisest aru.
    Kanjid on mõisteline mitte häälikuline keelesüsteem ja erinevat kõnekeelt rääkivad inimesed saaksid selle vahendusel suhelda.
    Nagu tavaliselt, räägib Kalev oma suures rumaluses iseenesele vastu.
  • #Pealeselle on igasugustes hiina, egiptuse, jaapani jne kirjamärkides võimalik väljendada põhiliselt ainult selliseid sõnumeid, mille üle ei ole vaja arutleda, panna midagi kahtluse alla, ega millegi üle vaielda, midagi üldse täpsemalt kirjeldada.#
    Kalev, kas sa Hiina filosoofiast ei ole siis midagi kuulnud. Neil seal olid kuulsad filosoofid juba sel ajal, kui meie siin alles "loomanahkades ringi käisime".
  • Kalev Jaik
    Inimese psüühika arenedes küll emotsioonide ja tunnete ning kõige irratsionaalse osatahtsus psüühikas järjest väheneb võrreldes mõistusega, kuid see areng on väga aeglane, on kestnud aastatuhandeid, ja jääb arvatavasti ka edasi kestma aastatuhandeid

    Jälle näed sa Kalev, et su ideaalinimeseks on hoopis robot. Kummaline, et sa pole suutnud natuke edasi mõelda sellisest primitiivsest seisukohast. Mõtle ja tunne sügavamale!
  • Aga nime Kalev Jaik kirjutaks ma kanjides hoopis nii
  • Kalev Jaik
    To Offf
    (((Majandus on kokkulepete süsteem. )))

    Niimoodi arvamine on väga valesti arvamine. Et majandus ei ole kokkulepete süsteem, vaid on hoopis midagi muud, selles on lihtne veenduda. Nimelt arenes majandus inimühiskonnas välja majandamisest ehk kah majandusest või proto-majandusest loomade juures, ja oli selle proto-majanduse erengu jätkumine.


    Seda jama pole sa kunagi tõestanud ja keegi pole sellele jamale vaevunud ka vastu vaidlema.

  • #Niimoodi arvamine on väga valesti arvamine. Et majandus ei ole kokkulepete süsteem, vaid on hoopis midagi muud, selles on lihtne veenduda. Nimelt arenes majandus inimühiskonnas välja majandamisest ehk kah majandusest või proto-majandusest loomade juures, ja oli selle proto-majanduse erengu jätkumine Ptoto-majandus aga ei olnud mingi kokkulepete süsteem, ja selles võisid puududa igasugused kokkulepped..#

    Kasutame ka seda Jaigi "teaduslikku" tõestamismeetodit.
    Jaik on arenenud pika evolutsiooni käigus amööbist, kellel teatavasti pole mõistust. Järelikult pole ka Jaigil mõistust.
  • Kalev Jaik
    Pealeselle on igasugustes hiina, egiptuse, jaapani jne kirjamärkides võimalik väljendada põhiliselt ainult selliseid sõnumeid, mille üle ei ole vaja arutleda, panna midagi kahtluse alla, ega millegi üle vaielda, midagi üldse täpsemalt kirjeldada.

    Kuda-kuda, Kalev? Kas Sul on mingusugune jabur ettekujutus, et hiina kirjakeel on primitiivne nigu Tarzani kõnepruuk?
    Raske oleks ette kujutada ka näiteks arvuti klaviatuuri, millel oleks mitutuhat klahvi, iga klahv erineva kerjamärgi jaoks.

    Kehv kujutlusvõime siis.

    Tavaliselt ei ole iga märgi jaoks eraldi klahvi, enamike märkide jaoks tuleb lihtsalt mitut klahvi vajutada. Näe, Jaapani mobiiltelefonile piisab õige vähesest nuppude arvust:

    Nagu näed, on sellel jaapani kirjamärke kõigest üksteist: foneetilised あ か さ た な は ま や ら わ、。 ja sümboliklahv 記号.
  • To 1932
    (((#Niimoodi arvamine on väga valesti arvamine. Et majandus ei ole kokkulepete süsteem, vaid on hoopis midagi muud, selles on lihtne veenduda. Nimelt arenes majandus inimühiskonnas välja majandamisest ehk kah majandusest või proto-majandusest loomade juures, ja oli selle proto-majanduse erengu jätkumine Proto-majandus aga ei olnud mingi kokkulepete süsteem, ja selles võisid puududa igasugused kokkulepped..#

    Kasutame ka seda Jaigi "teaduslikku" tõestamismeetodit.
    Jaik on arenenud pika evolutsiooni käigus amööbist, kellel teatavasti pole mõistust. Järelikult pole ka Jaigil mõistust )))

    Siinkohal teete te suure loogikaved#Niimoodi arvamine on väga valesti arvamine. Et majandus ei ole kokkulepete süsteem, vaid on hoopis midagi muud, selles on lihtne veenduda. Nimelt arenes majandus inimühiskonnas välja majandamisest ehk kah majandusest või proto-majandusest loomade juures, ja oli selle proto-majanduse erengu jätkumine Ptoto-majandus aga ei olnud mingi kokkulepete süsteem, ja selles võisid puududa igasugused kokkulepped..#

    Kasutame ka seda Jaigi "teaduslikku" tõestamismeetodit.
    Jaik on arenenud pika evolutsiooni käigus amööbist, kellel teatavasti pole mõistust. Järelikult pole ka Jaigil mõistust.)))

    Amööb, kellel polnud mõistust, võis küll areneda olendiks, kellel on mõistus, kuid ei saanud areneda mõistuseks. Nii ka majandus, mis ei olnud kokkulepete süsteem ega kokkulepped, ei saanud areneda kokkulpete süsteemiks ehk kokkulepeteks. Kokkulepped, mis majandusse võisid kah tekkida, ja mõnikord majanduses eksisteerida, ise ei olnud majandus ega saanud moodustada majandust. Majandust said moodustada ainult opereerimised varadega alates varade loomisest ehk tootmisest. Varad samuti, nii nagu nad ei olnud kokkulepped ega kokkuleppelised asjad, ei saanud areneda kokkulepeteks ega kokkuleppelisteks asjadeks. Kui siit veel edasi minna sama loogilist rada mööda, siis tuleb välja, et kuivõrd varad ei olnud ega ole kokkuleppelised asjad, võlanõuded ja nendest loodud raha aga on "kokkuleppelised" asjad, siis järelikult võlanõuded ja raha ei ole ega saa olla varad. Kõik see on ju loogiliselt, õigesti ja oma olemuselt ka teaduslikult ära tõestatud. Meetod on õige ja oma olemuselt ka teaduslik.Millest te siin aru ei saa?
  • See proto-majanduse jutt on debiilsete ja põhjendamata "seoste" loomine.
    Kujutleme proto-"majanduse" minimudelit, kus meil on üks taim ja üks loom
    taim ilmselt Kalevi meelest tegeleb "tootmisega" (või "proto-tootmisega") ammutab loodusressurssi (päikesevalgus, süsihappegaas, vesi, mikroelemendid) ja muudab seda kasulikuks tooteks näiteks puiduks ja lehtedeks.
    On selline kooslus -- taim tarvitab süshappegaasi, vabastab sealt endale vajaliku süsiniku (fotosüntees) ja eraldab hapnikku. Loom jällegi hingab selle hapniku sisse, seob süsinikuga ja väljastab süsihappegaasi (osa peatükist "süsinikuringlus looduses".
    Kas see on "proto-majandus". Kas taime ja looma vahel toimus varade vahetus ehk ost müük?
    Või kuidas seda "tehingut" võiks Kalev nimetada.
    Nüüd, loomal (on selline taimetoitlane loom) läheb kõht tühjaks ja ta pistab selle taime tükkis juurtega hoopis nahka.
    Mis loodusest määratud majandustehing SEE nüüd oli?
    Nüüd läheb ühel teisel, karnivoori moodi loomal kõht tühjaks ja ta pistab selle taimesööja omakorda nahka.
    Ega see ometi RIISIMINE polnud??? Kui ei olnud, siis mis see oli? Ost-müük või koguni "protolaenamine"?
  • Vaatleme sellist põnevat nähtust, nagu sümbioos (kahe või rohkema organismi kooselu).
    Sellel on mitu vormi
    obligism - mõlemale poolele kasulik kooselu, kusjuures mõlemale poolele on eksistentsiks VAJALIK teise olemasolu
    mutualism -- mõlemale poolele KASULIK kooseksisteerimine, kuigi saaks ka ilma hakkama
    kommensalism -- vastastikku neutraalne
    parasitism -- ühele kahjulik, teisele kasulik
    amensalism -- ühele neutraalne, teisele kahjulik
    ja kõige huvitavam
    sünekroos -- mõlemale poolele KAHJULIK
    (päris loodusteadlased ei pahanda, et ma natuke lihtsustatud kujul kirjutasin, eks)
    Kõiki neid "proto-majanduse" "proto-tehinguid" on loodusteadlased jälginud ja kirjeldanud.
    Mõned neist meenutavad jaikoloogilisi "riisimisi". Kas me siit võime järeldada, et riisimine on igati loomulik ja vajalik majanduse osa, kuna nn. "proto-majanduses" on "riisimine" täiesti eksisteeriv nähtus?
  • To dig
    Tore ja hariv oli minul tutvuda selle jaapani klaviatuuriga. Selle eest teile muidugi tänu!

    Inimesel teeb juba ainuüksi sellise kunstlikult ülikeeruliseks aetud klaviatuuri nägemine silmad kirjuks. Meie ladina klaviatuur on oma lihtsuse poolest võrreldes sellega lausa "lapsemäng". Lisaks sellele ei saa seda kunstlikult keeruliseks aetud klaviatuuri kuidagi "lihtsalt" kasutada, vaid ainult eriliselt ja jälle kunstlikult keeruliseks aetult šifreeritult. On justnagu mingi spioonide šifreeritud salakeel! Muidugi peab inimene selle täiesti tarbetu šifreeritud salakeele veel ka eelnevalt selgeks õppima, et seda üldse kasutama hakata, ja ka oma keelt kasutada, ja seda lisaks veel oma keele selgeksõppimisele. Ja sellise rämpsuga risustatakse inimeste mõistust, ja üldse maailmatunnetust, raskendatakse inimeste vastastikust arusaamist ja üldse arusaamist, vähendatakse inimeste töövõimet, ja koormatakse asjatult majandust! Kõik need lollused ja sigadused tuleb ju ka inimestel kinni maksta, ja väga kallilt.
  • #
    Amööb, kellel polnud mõistust, võis küll areneda olendiks, kellel on mõistus, kuid ei saanud areneda mõistuseks Nii ka majandus, mis ei olnud kokkulepete süsteem ega kokkulepped, ei saanud areneda kokkulpete süsteemiks ehk kokkulepeteks. #
    Täpselt samuti kui amööbist inimeseni toimunud areng tekitas mõistuse, mis eristab inmest kõigist teistest elusolenditest, tekitas majanduse areng üha rohkem ja rohkem kokkuleppeid. Mitte kunagi pole olnud nii, et kokkulepped on puudunud. Kui polnud muid, siis oli alati kokkulepe inimese ja looduse vahel. Loodus kirjutas ette, mida võib ja mida mitte ning inimene kas aktsepteeris seda või siis kärvas ära. Inimese olemus on mõistus, kaasaegse majanduse olemus on kokkulepped erinevate mõistuste või kollektiivide vahel. Paistab et Jaigi areng amööbist ei ole jõudnud nii kaugele, et sellest aru saada. Ja kaasaegne ühiskond on nii humaanne, et laseb eluvõimetutel ka eksisteerida teiste kulul.

    #Majandust said moodustada ainult opereerimised varadega alates varade loomisest ehk tootmisest. Varad samuti, nii nagu nad ei olnud kokkulepped ega kokkuleppelised asjad, ei saanud areneda kokkulepeteks ega kokkuleppelisteks asjadeks#

    Opereerimine varadega saab kaasaegses ühiskonnas toimuda ainult kokkulepete kujul. Ka tootmine on kokkulepe kõigi selle osaliste vahel. Kui inimene ei oska masinat käsitseda, siis pole tootmist. Oskus tuleb aga õpetamisest ehk kokkuleppest õpetaja ja õpetatava vahel. Kokkulepped on ka töö eeskirjad, kollektiivlepingud, ohutustehnika eeskirjad ja nii edasi. Kokkuvõttes on töölise ja masina vahel ka kokkulepe, mida tööline võib masinaga teha, kuidas ta peab seda tegema ja mida ei tohi teha. Toota ilma kokkulepeteta võib Jaik ainult peerugaasi oma toas. Ja lõpmatult tühja plära. Vabandust, ka seda viimast ei saa ta teha ilma kokkuleppeta firmadega, kes pakuvad talle plära levitamise teenust.

    Muide, ainult Jaik võib suli kombel väita, et keegi on varasid nimetanud kokkulepeteks. Varad pole majandus. Majandus on kokkuleppeline opereerimine varadega. Samuti on kokkuleppeline, millega opereerida ja mis on varad.
    7 miljardit inmest peab varadeks vahendeid, millega nad rahuldavad oma vajadusi ja neil pole mitte mingit vajadust seda arvamust muuta.
    7 miljardit inimest peab reaalsuseks seda, mida saab silmaga näha, käega katsuda, filmida, fotografeerida. Üks külatola, kes peab ennast majandusteadlaseks, peab reaalsuseks oma haigeid ettekujutusi, mis tekkivad tema pähe nähes tõelist reaalsust, mis pidevalt talle jalajälgi tagumiku peale toodab. Vaimne puue käsib tal asendada reaalsus oma väljamõeldistega. Nii on tal tegelik reaalsus illusoorne, väljamõeldis aga tegelik reaalsus. Ja seda jura ajab aastate kaupa. Kaua võib, Jaik? Kas tõesti kuniks elupäevi antud või tuleb kunagi ka selginemine?

  • Kalev, soovitan siis Jaiguvere jaoks seda kõikse lhtsamat ja mitte tarbetult keeruliseks aetud klaviatuuri
  • Lisaks niipalju, et varad kui füüsilised objektid ei ole kokkulepped, küll on kokkulepe ühiskonnas see, mida pidada ühiskonna väärtusteks ehk varadeks. Need ei ole reeglina füüsilised objektid. Ja selle kokkuleppe sisu on järgmine. Vara ühiskonna on see, mis on vajalik ühiskonna eksisteerimiseks. Nii on demokraatliku ühiskonna kui terviku jaoks väärtus ehk vara eraomandi puutumatus, inimõigused, seadustest kinnipidamine, ühesugune moraal, territoorium, ühised väärtused, ühine keel ja kombed, iga ühiskonna liikme õigus pidada varaks seda, mis rahuldab tema mingit vajadust ... Seda loetelu võiks jätkata, kuid vist on kõigile peale Jaigi niigi arusaadav. Totalitaarse ühiskonna põhiline vara on kuulekus võimule. Kui seda vara pole ja selle puudumine on avalik, võib ühiskonna mittekuulekas liige jääda ilma kõigist oma isiklikest varadest, kaasa arvatud elu. Ühiskonna jaoks olulisi varasid ei toodeta reeglina tehastes, vaid neid toodab ühiskonna areng inimese eelkäijatest inimeseni.
    Nii on ka rahaga. Raha on vajalik kaasaegse ühiskonna eksisteerimiseks. Ilma rahata poleks sellist ühiskonda, kus me elame. Miks eksisteerivad üldse riigid? Põhiliselt selleks, et kaitsta ühiskonna ühiseid varasid. Riik ei ole selleks, et Jaigil oleks maja, riik on selleks, et Jaigi õigus oma seaduslikus korras omandatud majale oleks kaitstud. Riik on ka selleks, et kehtestada ja kaitsta raha väärtust ringlusvahendina.
    Peale ühiskonna eksisteerimiseks vajalike varade on iga ühiskonna liikme jaoks vara see, millega ta rahuldab oma vajadusi. Näiteks Jaigi jaoks on vara peale kapitali võimalus oma jaburdusi levitada. Võta temalt see võimalus ära ja üks suur vajadus jääb tal rahuldamata.
    Kokkuvõttes on kõik ühised mõisted kokkuleppelised, olgu need siis varad või midagi muud. Samal ajal on igal inimesel demokraatlikus ühiskonnas vaba voli pidada enda jaoks varaks ükskõik mida ehk teisiti öeldes anda mõistele "vara" talle sobiv sisu. Määrav on ainult see, et see "ükskõik mis" rahuldab tema vajadust. Riik võib piirata või ära keelata mõne vajaduse rahuldamist, riik võib võib mõjutada inimest, et tekitada temas mingit vajadust, näiteks seadusekuulekust, kuid riik ei saa mitte kunagi ega mitte kuidagi kirjutada inimesele ette, et väärtus ehk vara on tema jaoks ainult tehases toodetu. See oleks nii absurdne, et sellist riiki ja selliseid meetodeid on normaalse mõistusega inimesel võimatu ette kujutada. Külatola jaoks näib see olevat täiesti võimalik. See teebki temast peale kõige muu külatola.
  • Kalev, kuidas jaikoteeside nummerdamine edeneb?
  • To 1932
    (((Mitte kunagi pole olnud nii, et kokkulepped on puudunud. Kui polnud muid, siis oli alati kokkulepe inimese ja looduse vahel. Loodus kirjutas ette, ...)))

    Teie selles käsitluses esimene suur viga on see, et ajate segi suhted ja kokkulepped ning tõlgedate suhteid kokkulepeteks. Aga ei ole suhted kokkulepped. Suhted on füüsilised asjad, kokkulepped aga vaimsed ehk mõttelised asjad. Neid asju omavahel segi ajada ei tohi. Inimese ja looduse vahel ei saa olla kokkuleppeid, saavad olla ainult suhted. Vastavalt sellele on vale ka see, et majanduses pole kunagi kokkulepped puudunud. On küll puudunud, need puudusid nii Robinsoni majanduses, ja puuduvad ka tanapäevases sellises majanduses, kus keegi üksinda või oma perega majandab, näiteks nagu koduköögis toimuvas majanduses, kus ise valmistatakse toit ja ise süüakse see ka ära. See aga tõendab järjekordselt seda, et majandus ei ole kokkulepete süsteem või opereerimine kokkulepetega. Majandus on opereerimine varadega, varad aga ei ole kokkuleppelised asjad ega kokkulepped.

    (((Opereerimine varadega saab kaasaegses ühiskonnas toimuda ainult kokkulepete kujul. Ka tootmine on kokkulepe kõigi selle osaliste vahel. )))

    Teie teine suur viga on see, et opereerimine varadega saab toimuda kokkulepete kujul. Ei saa opereerimine varadega toimida kokkulepete kujul, küll aga saab opereerimine varadega toimuda kokkulepete alusel ehk kokkuletete järgi, ja sedagi ainult mõnikord mõningatel juhtudel, kusjuures kokkulepped majanduses ja nende olemasolu pole üldse obligatoorne. On aga obligatoorne alati varad, mis aga pole kokkulepped ega kokkuleppelised asjad. Tootmine samuti ei ole kokkulepe ega midagi kokkuleppelist, ning tootmine, nii nagu ka tarbimine, investeerimine jne võivad toimuda ka ilma igasuguste kokkulepeteta ja üldse ka ilma igasuguste arusaamisteta või õigete arusaamisteta. Makandus ei ole kokkuleppeline opereerimine varadega, vaid on opereerimine varadega, kusjuures kokkulepped majanduses võivad ka üldse puududa.

    (((7 miljardit inmest peab varadeks vahendeid, millega nad rahuldavad oma vajadusi ja neil pole mitte mingit vajadust seda arvamust muuta. )))

    Aga kokkulepetega pole võimalik vajadusi rahuldada, ning kui keegi arvab, et on võimalik, siis ta eksib, ja eksib rängalt. Näiteks pole võimalik kokkulepetest kõhtu täis süüa, mis peaks olema igaleühele arusaadav. Et ka omandiõigused, võlanõuded ja raha on kokkuleppeliste asjade kategooriasse kuuluvad asjad, siis pole võimalik ka nendega inimeste vajadusi rahuldada. See tähendab seda, et omandiõigused, võlanõuded ega raha pole varad, ning kui keegi või 7 miljardit inimest peab neid varadeks, siis ta eksib.
  • Offf
    Kalev, soovitan siis Jaiguvere jaoks seda kõikse lhtsamat ja mitte tarbetult keeruliseks aetud klaviatuuri

    Offf, Kalev ei mõista piisavalt põhikoolialgebrat, et aru saada, kuidas ainult nulli ja ühega kõik maailma arvutused ära teha saab. Talle tundub, et ülejäänud numbrid riisiti ära, et niimoodi arvutamise-tööd saboteerida, ja õige pea lubab ta, et Jaiguveres ehitatavad arvutid tohivad kasutada kõiki kümmet numbrit, mis paneb arvutamise Jaiguveres õitsema, nii et varsti toovad kõik firmad oma arvutuskeskused Jaiguverre üle. Balansseeritud kolmendsüstem on siiski rangelt keelatud — ajaikollad on negatiivsete numbrite arvutamiseks kasutamise kirikuvande alla pannud kui saatanliku ketserluse.
  • #Suhted on füüsilised asjad, kokkulepped aga vaimsed ehk mõttelised asjad. Neid asju omavahel segi ajada ei tohi#

    Nii et Jaigi suhe oma "teooriaga" on füüsiline asi? Võib-olla Jaik kirjeldab meile selle suhte füüsikalisi parameetreid. Ja ühikuid, milles neid mõõdetakse?
    Nii et Jaigi suhe raha kui sellisega on samuti füüsiline asi? Kumb nendest, kas reaalelus toimiv või luuludes esinev? Või mõlemad, olgugi et need on oma olemuselt vastupidised? Kirjelda meile, mis füüsikalistes ühikutes sa seda suhet mõõdad?
    Jaigile teadmiseks, kõiki füüsilisi asju iseloomustavad füüsikalised parameetrid nagu näiteks pikkus, laius, kaal, tugevus jne. Kõik neid saab mõõta. Kui ei saa mõõta, sest pole mõõdetavaid parameetreid, siis pole tegemist füüsilise asjaga. Nii palju peaks enda arvates teadlane ikka teadma.

    Loodus seab inimese ette oma mõõdetavad omadused, tajub neid inimene just mõõdetavatena või mitte, see pole oluline, kuid inimene võib neid looduse omadusi kasutada täiesti oma äranägemisel. Ka see on kokkulepe loodusega, kus loodus on kord passiivses vormis, kui kokkulepet järgitakse ja karistab, kui kokkulepet rikutakse.
    Muide, ka kokkulepe kui mõiste ei ole kellegi poolt ette kirjutatud ja igaüks võib anda sellele just sellise sisu nagu ta tahab. Mina nimetan inimese suhet loodusega kokkuleppeks, Jaik füüsiliseks asjaks. Las siis vastab eeltoodud küsimustele. Jään ootama.

    #On küll puudunud, need puudusid nii Robinsoni majanduses, ja puuduvad ka tanapäevases sellises majanduses, kus keegi üksinda või oma perega majandab, näiteks nagu koduköögis toimuvas majanduses, kus ise valmistatakse toit ja ise süüakse see ka ära.#

    Toidu valmistamiseks peavad olema kokkuleppelise kvaliteediga produktid, millest toitu teha. Näiteks mädanenud kartulitest ei saa teha söödavat toitu.
    Toidu valmistamiseks peavad olema kokkuleppeliselt valmistatud vahendid. Näiteks ei saa lõigata leiba noaga, mis ei lõika.
    Toidu valmistamiseks peavad olema oskused, mis on kokkuleppeliselt omandatud kelleltki.
    Kokkuvõttes on ka kodus toidu valmistamine võimalik ainult paljude eelnevate kokkulepete tulemusena.

    #Teie teine suur viga on see, et opereerimine varadega saab toimuda kokkulepete kujul. Ei saa opereerimine varadega toimida kokkulepete kujul#

    Jaik, mõiste "opereerimine" sisaldab vältimatult kokkuleppeid näiteks looduse, seaduste, iseenda võimaluste, teiste opereerijate ja palju muuga. Ilma kokkulepeteta ei saa opereerida. Ainult peerugaasiga võid seda teha ja sedagi ainult oma toas. Ja siis kui seedimine seda võimaldab. Ruumis, kus on teisi inimesi, ei saa sa vabalt peeretada, ilma et teisi ei pahandaks. Tahad seal vabalt peeretada, pead ennem luba küsima.

    #Aga kokkulepetega pole võimalik vajadusi rahuldada, ning kui keegi arvab, et on võimalik, siis ta eksib, ja eksib rängalt. Näiteks pole võimalik kokkulepetest kõhtu täis süüa, mis peaks olema igaleühele arusaadav#

    Väga vabalt võib, kui on kokkulepe, et keegi sulle toitu suhu paneb ja sul jääb üle ainult neelata. Ka neelamise võib ära jätta, kui on kokkulepe toita veenisiseselt või sondi kaudu. Kas seda on nii raske ette kujutada, et kokkulepetaga võib pea kõiki vajadusi rahuldada. Igatahes pole see Jaigile arusaadav.

    #Et ka omandiõigused, võlanõuded ja raha on kokkuleppeliste asjade kategooriasse kuuluvad asjad, siis pole võimalik ka nendega inimeste vajadusi rahuldada.#

    Kui sinul pole vajadust raha abil oma toiduainete saamise vajadust rahuldada, siis sa oled kas loll või valetad teadlikult. Ma arvan, et esimene. Mille abil sa siis oma toiduainete saamise vajadust rahuldad? Kas tühjade pannide lakkumisega?
    Muide, kõiki vajadusi rahuldatakse millegi või kellegi abil, nii et keerutamine teemal "mitte raha eest, vaid raha abil" siin ei kõlba.
  • To Offf
    Teie poolt toodud majanuse või proto-majanduse mudel, kus aluseks on võetud süsiniku ringkkäik looduses, ei anna kuigi selget ega ka õiget arusaamist majandusest. Minu arvate palju parem majandusmudel oleks see, kui me hakkaks käsitlema näiteks ilvese majandust või proto-majandust.

    Selles majandusmudelis oleks ilvese poolt saaklooma ülesotsimine, varitsemine, jälitamine ja mahamurdmine tootmine ehk proto tootmine, ning kätte saadud ja mahamurtud saakloom oleks vara. Selle saaklooma söömine ilvese poolt oleks tarbimine, aga vähemalt osaliselt ka investeerimine, sest nii rakendataskse mahamurtud saakloom tootmisprotsessi --- nimel ilveste järgmise põvvkonna ehk tööjõu tootmispritsessi, ehk muudetakse kapitaliks, ning ilveste paljunemine selles tootmisprotsessis oleks siis selle kapitali kasumid. Mahamurtud saaklooma varjamine ja peitmine ilvese poolt näiteks huntide eest oleks varade säästmine ehk säästmine, ning ilvese poolt teisele ilvesele saaklooma lihastst ühe osa loovutamine oleks kinkimine. Kui teine ilves selle ilvese käest tema tahte vastaselt tema saaklooma ära võtab, oleks see riisumine. Need signaalid ja see paljude loomade suhtumised, milledega loomad üksteisele seda "selgeks" teevad, kelle oma mahamurtud saakloom on, oleks siis omandiõigus ehk proto-omandiõigus, mis aga oleks paljude loomade "teadmine", ei kuuluks ühlegile loomale, ega ei oleks vara. Ühtlasi oleks see omandiõigus selline loomadevaheline "kokkulepe", esialgu muidubi puhtal kujul vägivallaga ja ähvardamistega saavutatud kokkulepe. . Kui loomad oleks võimelised varasid üksteisele laenama, siis oleksid nende laenamiste kohta kehtivad samasugused kokkulepped võlanõuded, mis samuti ei oleks varad ega kuuluksid mitte ühegile loomale. Kui loomad oleksid võimelised varasid vahetama, nagu näiteks nii, et üks annab teisele osa saaklooma lihast, teine aga selle eest temale vastu näiteks ehitatud varjualuse, kuhu saab peituda halva ilma korral, siis oleks see varade vahetus ehk ost-müük, mille puhul tuleb muidugi vastavalt ära muuta kokkulepped ehk antud juhul omandiõigused.

    Selline oleks siis proto-majanduse mudel, mis aitaks meil aru saada sellest, mis asi on majandus üldse, et see on opereerimine varadega, mitte aga opereerimine kokkulepetega ega kokkulepete süsteem. Ühtlasi aitaks selline majandusmudel meil selgusele jõuda, mis on kokkulepped, kaasa arvatud ka omandiõigused ja võlanõuded, et need on varadest hoopis erinevad asjad, mis ei ole varad, ega ka kuulu mitte kellegile.
  • Lisaks veel niipalju, et Kalev Jaik on elus ja saab süüa ainult tänu vähemalt järgmistele kokkulepetele. Esiteks kokkulepe riigiga, et ta saab pensioni ja nimelt rahas.rahas. Teiseks kokkulepe üürnikega, et nad maksavad üüri ja nimelt rahas. Kolmandaks kokkulepe riigiga, et riik tagab selle raha väärtuse ja vahetatavuse teiste varade vastu. Neljandaks kokkulepe riigiga, et riik tagab Jaigi kui füüsilise isiku julgeoleku ja vara puutumatuse. Ilma nende kokkulepeteta Jaik siin ei ajaks oma plära, vaid oleks ammu surnud..
  • Et siis ilvese poolt ilmsüüta rohusööja ära riisimine on Kalevi meelest tootmine?
    Oookei...
  • Kalev Jaik
    Pealeselle on igasugustes hiina, egiptuse, jaapani jne kirjamärkides võimalik väljendada põhiliselt ainult selliseid sõnumeid, mille üle ei ole vaja arutleda, panna midagi kahtluse alla, ega millegi üle vaielda, midagi üldse täpsemalt kirjeldada.

    Kalev, põhjenda seda lolli väidet ikka ka.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon