Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Kalev, sa oled vist põhiliselt tegelenud füüsikas teist liiki igiliikurlusega? Ja sinu eriala vist on gaasid. Kas sa elektrivärgindusega ei ole tegelenud ja esimest liiki igiliikuritega? Kuulda on, et Indiast on läbimurre tulemas ja kui isegi mitte Indiast, siis sellega paistab tegelevat nii palju inimesi et esimest liiki igiliikuri ehitamine tundub olevat aja küsimus. India Won’t Suppress Tewari’s Free Energy Generator

    Kas igiliikurite ehitamine ja arendamine investorite raha kaasates on Jaiguveres lubatud? Palju petiseid tundub olevat selles vallas.
  • Kalev, kas sa ei suuda seletada, miks sellist jama vaja on?
    Miks on vaja kohvri pakihoidu hoiule andmine (hoiustamisteenuse ostmine), täiesti selge ja üheselt mõistetav asi kõigile inimestele, nimetada ümber kohvri laenamiseks pakihoiule kitsendavate tingimustega pakihoiul on keelatud kohvirit hallata, kasutada ja käsutada. Miks selline ümbernimetamine maailma paremaks peaks tegema?
  • See Keskerakonna garantiikirjade värgendus on järjekordne näide võlaõiguslikest suhetest, mida ei saa laenamisena vaadelda.
  • Elon Musk'i kõne Marsi koloniseerimise kavast peaks tulema juba järgmisel teisipäeval. Kalev, kas plaanides Marsile, kuhu OLIGARHi pisikesed karvased käpakesed ei ulatu, Jaiguvere asutamiseks on mingeid edasiminekuid toimunud?
  • To Offf
    (((Miks on vaja kohvri pakihoidu hoiule andmine (hoiustamisteenuse ostmine), täiesti selge ja üheselt mõistetav asi kõigile inimestele, nimetada ümber kohvri laenamiseks pakihoiule....)))

    Jutt ei ole majandustehingute nimetamisest, vaid nende kassifitseerimisest, ja muidugi nendest õigesti arusaamisest. Pakihoiu näite toon ma sellepärast, et selgitada, mis on ja mis ei ole laenamine. Lootsin, et aru saadakse, et pakihoidu kohvri hoiule andmine on laenamine, et see aitab meil aru saada sellest, ms on üldse laenamine ja mis laenamise objekt. Teie aga ei tundnud ka siin laenamist ega laenu ära, et see on ühele isikule kuuluva vara andmine teise isiku valdusse, ja pöörasite oma tähelepanu hoopis ebaolulisele asjaolule, et see on teenuse osutamine ja selle ostmine. Pöörate tähelepanu ebaolulisele ja jätate tähelepanu alt välja olulise.

    Oluline on siinjuures mitte mingi teenus, vaid vara, mida üks isik annab teise isiku valdusse, ja võlanõue, mis määrab kindlaks nende isikute ja veel kolmandate isikute õigused ja kohustused selle vara kohta, et mis need tohivad ja ei tohi teha selle varaga, ja mida ja kuna on kohustatud tegema. Need võlanõude sätted võivad olla ükskõik millised, ka sellised, et pakihoid võib selle kohvri ja selle sees olevad asjad ära tarbida, maha müüa ja müümisel saadud varad tootmisse investeerida, kellegile laenata, kinkida jne, kuid peab igal juhul selle laenu võlausaldajale tagastama ükskõik milliste varade tagasiandmise teel. Pange tähele, et pakihoid võib selle kohvriga ükskõik mida teha, kui nii on kokku lepitud ehk on võlanõude sätted sellised, kaasa arvatud ka selle või siis selle müümisel saadud varade edasi laenamine, et tegemist on laenamisega. Et selle laenamise juures toimub veel ka kellegi poolt kellegile teenuse osutamine, siis see pole antud juhul üldse oluline, vaid oluline on vara andmine ja saamine, mis antud juhul on laenamine, juhul kui pakihoid laenu tagastab, kui aga ei tagasta, siis riisumine.
  • Kalev
    Kas pakihoiu omanik laenab pakki, või kas paki omanik laenab pakihoidu?
  • Pakihoiuga on asi siiski natuke teisiti. Inimene võis hoiustada pakihoius ka prahti, mis pakihoidjale kuidagi kasulik vara ei ole ja millest lahtisaamiseks tuleb kulutusi teha hoopis. Kalevi käsitlus moonutab selle tehingu reaalset sisu ja viib meid rappa.

    Sinu mõte reaalvarde laenamisest on üldjuhul lugejale arusaadav. Sa lihtsalt ei oska ennast kuidagi väljendada ja igasugu pahalased püüavad sind kiusata ka. Kui välja jätta sinu poolt vahutatud jama (kitsed omavad heina ja bussijuht on bussi laenanud firmalt), siis sinu kaeblemine selle üle, et reaalvarad on maha salatud, on arusaadav. Praeguses süsteemis toimub finantsvarade laenamine ja kohustuste väljastamine. Näiteks majalaenu saaja, ei saa laenuks maja, vaid ta väljastab valuutas denomineeritud kohustuse ja pank teeb sama. Selline hammas hamba vastu või mõnedelt elementidelt sarnane süsteem sinu poolt kirjeldatuga on isegi eksisteerinud, aga kaotati orjanduse ja feodalismi kaotusega. Väga väheste eranditega saab kõiki kohustusi kustutada rahas tänapäeval, teoreetiliselt saab kohustuse kustutada ka mingi armuandmise läbi või võlgade kustutamise läbi. Seda viimast on ka ajaloos hästi palju tehtud. Teooriaga "andsite reaalvara turule, saite vastu raha, tegelikult olete vara laenanud turule" pole praktiliselt mitte midagi teha, kohustuste väljastamine ei toimu ainult seoses varadega. Kuigi sinu teooria on mittekoherentne, on sinu väited siiski mingil määral arusaadavad kõigile. Ideaalset süsteemi pole olemas, sinu jutud, et tegelikult on nii, on sulaselge lollus. Sa lihtsalt räägid enda eelistustest ja sellest, kuidas sinu meelest õiglane on. Seejuures jätad sa tähelepanu pööramata väga paljudele asjaoludele. No näiteks kapitali ja tööjõu saadav osa tootmisest jääks ikkagi poliitiliselt manipuleeritavaks. Sa saaksid ikkagi "riisutud" ka sellises süsteemis, sest mingit "tegelikult" ei ole siin olemas, see on kõik kokkulepete küsimus.

    Miks süsteem on täpselt selline nagu see on, seda mina ei tea. Arvatavasti sellepärast, et see töötab, seda saab hõlpsasti poliitiliselt juhtida ja manipuleerida, see viimane on vajalik ära hoidmaks probleeme ühiskonnas. Rikkuse ülemäärane kontsentratsioon väikese grupi inimeste kätte ja ülejäänud on võlaorjuses näiteks, sellest ka võlgade andeksandmine, mida valitsejad vanasti pidevalt läbi viisid.

    Sa ei ole mitte midagi avastanud Kalev. Ka sinu jutt omandiõigustest ja omandist on täielik jama. Mulle tundub, et hakkasid nende asjade üle siis mõtlema, kui toimus rahareform, sest enne pidasid raha vastu vahetust bartertehinguks. Teema käis sulle üle jõu, sest vasavasisuline juura haridus sul puudus. Ma arvan, et sul on targem see jama jätta sinna, kus see ja teine, sest seda lollust keegi omaks küll ei võta. Vead su jutus on liiga ilmsed.
  • #Jutt ei ole majandustehingute nimetamisest, vaid nende kassifitseerimisest, ja muidugi nendest õigesti arusaamisest. Pakihoiu näite toon ma sellepärast, et selgitada, mis on ja mis ei ole laenamine. Lootsin, et aru saadakse, et pakihoidu kohvri hoiule andmine on laenamine, et see aitab meil aru saada sellest, ms on üldse laenamine ja mis laenamise objekt. Teie aga ei tundnud ka siin laenamist ega laenu ära, et see on ühele isikule kuuluva vara andmine teise isiku valdusse, ja pöörasite oma tähelepanu hoopis ebaolulisele asjaolule, et see on teenuse osutamine ja selle ostmine. Pöörate tähelepanu ebaolulisele ja jätate tähelepanu alt välja olulise.#

    Kristjan on olulise juba ära ütlenud. Me võime ka prahti hoiule anda. Kui keegi midagi segamini ajab, siis on see Kalev.
    Sa oled võtnud sellise rumala seiskoha, et kui reaalvaradega mingeid toimingud tehakse, siis tuleb see ilmtingimata klassifitseerida kas laenamiseks või ostuks-müügiks. Primitiivne seisukoht. Niiviisi mõtleb ahv.

    #Pange tähele, et pakihoid võib selle kohvriga ükskõik mida teha, kui nii on kokku lepitud ehk on võlanõude sätted sellised, kaasa arvatud ka selle või siis selle müümisel saadud varade edasi laenamine, et tegemist on laenamisega.#

    See on sama rumal jutt. Selliste tingimuste juures ei ole tegu enam PAKIhoiu vaid millegi muuga. Näiteks Pandimajaga.

    Analüüsime jaikjama analoogia põhjal. Oletame, et Kalev võtab pähe, et "kõik nelja rattaga asjad tuleb klassifitseerida autodeks". Ja seal kus teised inimesed ütlevad "traktor" tuleb Kalev targutama: tegemist ei ole traktori vaid põllumajandusliku autoga, millel on suur veojõud, madal kiirus, erinevate agregaatide külge ühendamise süsteemid ja kere ehitus mis annab põllumajandusliku auto juhile hea ülevaate igas suunas. See, et tegu on spetisaalmasinaga ei ole üldse oluline, oluline on see, et neli ratast klassifitseeirvad selle autoks.
  • Ja siis peavad teadlased vaidlema kolm tuhat posti selle üle, mis värk on roomiktraktoriga neljarattalise traktoriga miinus neli ratast pluss roomikud.
  • To Kristjan 1
    ((( ...sest mingit "tegelikult" ei ole siin olemas, see on kõik kokkulepete küsimus. )))

    See „tegelikult” on küll olemas, ja igasugused kokkulepped ja üldse teadmised peavad seda tegelikkust peegeldama õigesti. See kehtib ka majandustehingute kohta, et igasugused kokkulepped ja üldse teadmised peavad neid kui tegelikkust peegeldama õigesti. Kui selgub, et inimesed on tegelikkusest valesti aru saanud ja valesti kokku leppinud, siis tuleb muuta neid arusaamasid ja kokkuleppeid, mitte aga luua tegelkkusest võltspilti sellel alusel, et sellised on inimeste arusaamised ja kokkulepped näiteks nii, et üks majandustehing on ost-müük või siis laenamine sellepärast, et inimesed on niimoodi kokku leppinud ja usuvad, et see on nii.

    (((Näiteks majalaenu saaja, ei saa laenuks maja, vaid ta väljastab valuutas denomineeritud kohustuse ja pank teeb sama. )))

    Kus on siin loogika? Majalaenu saaja saab laenuks maja, aga teie väidate, et ta pole maja saanud, vaid keegi on väljastanud hoopis kohustuse. Kust see maja siis tekib, kas puhast vaimust? Kohustus ehk maksmise kohustus on sama asi mis võlanõue, mida nimetatakse ka kviitungiks ja tšekiks. Pank annab teile kviitungi maja saamiseks, te saate selle kviitungi eest maja, te salgate selle maja kui laenu maha ja tõlgendate tehingu kviitungi väljastamiseks ja saate nii vale tulemuse, nagu oleks toimunud mitte maja laenamine, vaid hoopis kviitungi laenamine, või kui see kviitung on muudetud rahaks, siis raha laenamine. Laenamise puhul tühistatakse ja kehtestatakse vara kohta võlanõudeid ja üldse omandiõigusi, on aga laenamine vara --- antud juhul maja --- laenamine, mitte aga mingi võlanõude ega raha laenamine, ega maksmise kohustuse ehk võlanõude väljastamine.

    (((Praeguses süsteemis toimub finantsvarade laenamine ja kohustuste väljastamine.)))

    Ei toimu finantsvara laenamist, sest finantsvara laenamine on võimatu. On aga hoopis üks teine majandustehing võltsilt tõlgendatud finantsvara laenamiseks. Finantsvara on võlanõudest loodud illusoorne vara ehk selline kummitus, ja selle laenamine on samamoodi võimatu nagu võlanõude laenamine. Võlanõuet ei saa laenata mitmel põhjusel, sest esiteks ei ole see vara, teiseks ega ei kuulu see kui kollektiivne teadmine kellegile isikule, et keegi saaks seda kellegile laenata või müüa.
  • To Kristjan 1
    (((Kas sa elektrivärgindusega ei ole tegelenud ja esimest liiki igiliikuritega? )))

    Ma ei jõua ära imestada, et kuidas on võimalik, et üks hartud inimene ja elektiinsenär ega tema jüngrid ei saa aru, et selline igiliikur on võimatu, ja kuidas teised temasarnased inimesed ei saa aru, mis on laenamine, laen, ost-müük jne. Elektriinsenär, kui ta mitte midagi elektriasjandusest ei teaks, on ikkagi elekrimootoreid ja generaatoreid näinud, ja näinud seda, et kõigil nendel on jahutusribad ja jahutusventilaatorid, mis tähendab seda, et kõigi nende kasutegur on alla 100%, et osa kas elektrist või tööst muutub nendes kasutult soojuseks, et elekter ei muutu nendes 100% tööks ega töö 100% elektriks. Et elektrimasinatest saaks igiliikur , peaks nende kasutegur olema suurem kui 100%, mis oleks esiteks tehniliselt võimatu, teiseks aga vastuolustuks üldse aine ja energia jäävuse seadusele. Ühesõnaga, see on samasugune nõme ja absurdne arusaamine asjadest nagu näiteks Rooma paavsti arusaamine piiblist, ja füüsikute mitte arusaamine sellest, et minu avastus on õige, või et gaasisambas tõusva molekuli kineetiline energia väheneb, et see on soojuse muundumine tööks TD II seaduse vastaselt.
  • Kalev, mille l põhineb sinu väide, et paavst tõlgendada piiblit valesti?
  • To Offf
    (((Kalev, mille l põhineb sinu väide, et paavst tõlgendada piiblit valesti? )))

    See minu väide põhineb teaduse tõestustele eriti viimase 300 aasta jooksul, millede järgi piibel on üks absurdsete müütide kogumik, milles tõde ehk adekvaatset maailmatunnetust on umbes samapalju nagu igasugustes muinasjuttudes üldse. Paavsti tõlgenduse järgi aga on piibel tõde ja kõikide ülejäänud tõdede etalon ehk ülim tõde. Kui paavsti mõttemaailm ei oleks täis üksteisega seostamata arusaamisi ja vasturääkivusi, nagu see ja tavalise inimese mõttemaailm üldse on nagu prügikast sorteerimata prahti, ja ta ikkagi tunnistaks piiblis kirjutatu tõeks, peaks ta teaduse otsast lõpuni valeks tunnistama, või siis vastupidi. Seda ega teist paavst muidugi ei tee seetõttu, et tema mõttemaailm on täis üksteisega seostamata arusaamisi ja vasturääkivusi, ja seal eksisteerib rahumeelse ja sõbraliku kooseksisteerimise kujul igal sammul loogilisus ja kriitilisus kõrvuti kõige absurdsema absurdsusega, ja need üksteisi ei sega ega teineteisega konflikti ei satu. Midagi vasturääkivat ega absurdset ta selles oma mõttemaailmas ei avasta, ja mitte ainult selle kandi pealt mis puudutab piiblit, ning kui avastaks vasturääkivusi ja absurdsusi, siis hakkaks ta hoopis teisiti ja teisel tasandil mõtlema kui tema ja üldse tavaline inimene seda teeb, ja temast saaks filosoof.
  • Kalev, kust sa nii hästi paavsti piiblitõlgendusi tead? Milliseid paavsti piibliteemalisi teoseid oled lugenud?
  • Kalev Jaik
    Paavsti tõlgenduse järgi aga on piibel tõde ja kõikide ülejäänud tõdede etalon ehk ülim tõde.

    Näe, Kalev ajas just katoliikliku ja luterliku dogma omavahel segamini.
  • Space.com kirjutab, et Mars Society alustab täna Marsi koloonia ehitamise harjutust, aga Kalevil pole ikka veel vähimatki Marsi-strateegiat. Kas jaikstronoomid on Marsi OLIGARHi väljamõeldiseks ja mitteolemasolevaks tegelikult kuulutanud?
  • Kalev
    Kas OLIGARH nüüd helistab valijameestele ringi kuidas presidendivalimistel hääletada, või kas on tegelikult nii, et nad hääletavad nii nagu nad ise tahavad?

    Sa saad ju tegelikult aru, et OLIGARH ei eksisteeri, kuidas sa saad siis selliste dogmadega jätkata...See hävitab ju sinu usaldusväärsust ka kõigil teistel teemadel kus sul hoopis oskusi ja teadmisi on. Mõtle natuke palun!
  • To stefan
    (((Sa saad ju tegelikult aru, et OLIGARH ei eksisteeri, kuidas sa saad siis selliste dogmadega jätkata.)))

    Inimestele, les ei mõtle loogiliselt/kriitiliselt, ja kelle mõttemaailm on täis üksteisega seostamata teadmisi ja vasturääkivusi nagu prügikast sorteerimata prügi, on jah omased sellied absurdsed dogmad, ja mitte ainult sellel teemal, et kas OLUGARHI on või ei ole olemas. Selline inimene on teatud kohtades nagu öeldakse nii „pime”, et ta mitte midagi „näe” peale oma absurdse dogma, ja mitte ühegi tõestusega ega seletusega ei ole talle ka võimalik mitte midagi selgeks teha. Talle võib küll sisendusega sisendada teine dogma ja teine pime usk, aga tema mõtlemine ja terve maailmatunnetus jääb edasi niisama dogmaatiliseks ja täis vasturääkivusi ja absurdsusi olevaks vaatamata tema usu muutumisele. Toon selle kohta ühe värsls näite tegelikust elust.

    Eile õnnestus mul üle hulga aja vestelda ühe inimesega, ja see vestlus kestis koguni 6 (!!!) tundi. Vestluse teemaks olid majandusküsunused, täpsemalt Eesti põllumajanduse olukord, veel täpsemalt see, kas piima tootmine käib kasumitega või kahjumitega. Inimene on keskharidusega, aktiivne ühe partei liige, osaleb oatiivselt aktiivselt poliitikas rihkem kui 25 aastat, on Eesti patrioot ja natsionalist, on aktiivne kaitseliitlane, loeb oga päev tähelepamelikult ajalehti, võtab osa presidendivalimise vaidlustest, käib parteikoosolekutel ja kuulab regulaarselt „Rahva teenrid” raadiosaateid ja päevauudiseid jne. Tema enese arvates on ta teadlik ja valgstatud inimene, ja loomulikult teab kõike õigesti.

    Tema arusaamised Eesti majandusest, kaasa arvatud põllumajandsest ja piima tootmisest olid ja jäid sellisteks, et häda pole midagi, et ainult need, kellel ei ole mõistust, kes ei oska ise majandada ja on ühed igavesed hädavaresed ja virisejad, virisevad nagu alati ja tahavad kavalusega välja petta Pria toetusi ning teevad tühja lärmi. Hakaku need virisejad virisemise asemel hoopis tööle, lasku piima hind alla nagu seda olevat Lätis tehtud, ja siis hakatakse piima ostma ja tulevad kasumid nagu mühab. Mina püüdsin talle küll selgeks teha, et piima tootmine toimub kahjumitega, et terve Eesti põllumajanduslik tootmine toimub juba 102 aastat järgemööda kahjumitega alates aastast 1914, ja selle turumajanduslik osa saab üldse eksisteerida vaid tänu pangalaenudele ja muule kunstliku hingamise teel sellele tehtud ja tehtavale välisabile, nagu see tolmub mitte ainult Eestis, vaid ka Aafrikas, USA-s ja kogu maailmas. Seletasin, ei iga päev ju kirjutatakse ajalehtedes sellest, et eriti põllumajanduslik turumajanduslik tootmine toimub kahjumitega ja piimanduse olukord on katastroofiline, aga nagu ikka, ükski seletus ega tõestus ega kõige ilmsem fakt ei aidanud. Dogmad olid raudselt kindlad ja immuunsed igasuguste tõestuste ja seletuste vastu, ja jäid kindlaks. Samuti oli see inimene kindel selles, et mingit tööpuudust ei olevat olemas, et igaüks, kes oskab ja tahab tööd teha, leiab alati tööd, ja need, kes ei oska või ei taha tööd või vähe teenivad, on selles ise süüdi, mitte pole keegi teine selles süüdi. Maalt linna aga tulevat inimesed sellepärast, et ei viitsi tööd teha.

    Mina vaidlesin temaga, ning tema seisukohad minu kohta sarnanes üllataval kombel foorumlaste sisukohtadega ja olid järgsed. Mina nägevat kõike mustades värvides ja tahtvat ainult mõttetult vaielda, ise aga olevat puruloll või idioot, kes ei teadvat mitte midagi majandusest, ettevõtlusest ega millestki, ei oskavat mitte midagi peale lolluste teha, ja üldse elavat oma luulude maailmas, mitte aga reaalses maailmas. Nii suurt lolli nagu mina ei olevat tema veel enne näinud ega kohanud. Kui ma veel nimetasin, et raha eest millegi saamine ei ole ostmine ja raha laenamine on võimatu, siis oli tema seisukoht selle kohta selline, et sellist lollust polevat ta veel enne kuulnud, ja soovitas mul selle probleemiga pöörduda arstide poole, kes oskavat mulle abi anda.
  • Kalev Jaik
    To stefan
    (((Sa saad ju tegelikult aru, et OLIGARH ei eksisteeri, kuidas sa saad siis selliste dogmadega jätkata.)))

    Mina vaidlesin temaga, ning tema seisukohad minu kohta sarnanes üllataval kombel foorumlaste sisukohtadega ja olid järgsed. Mina nägevat kõike mustades värvides ja tahtvat ainult mõttetult vaielda, ise aga olevat puruloll või idioot, kes ei teadvat mitte midagi majandusest, ettevõtlusest ega millestki, ei oskavat mitte midagi peale lolluste teha, ja üldse elavat oma luulude maailmas, mitte aga reaalses maailmas. Nii suurt lolli nagu mina ei olevat tema veel enne näinud ega kohanud. Kui ma veel nimetasin, et raha eest millegi saamine ei ole ostmine ja raha laenamine on võimatu, siis oli tema seisukoht selle kohta selline, et sellist lollust polevat ta veel enne kuulnud, ja soovitas mul selle probleemiga pöörduda arstide poole, kes oskavat mulle abi anda.

    Tubli Kalev, see on tõesti hea kokkuvöte sinust, braavo.
  • Kalev, kas Sul on kunagi olnud juhust näha, kuidas esitati veenev argument ja argumendi kuulaja selle mõjul ümber veendus?
  • Kalev, ma vaatan just ühte filmi sarimõrvarist ja tahtsin küsida, et kas sina oled tapnud kedagi. Ei, ma ei taha öelda, et sa lapsi oleksid tapnud, aga võib olla oled mõne täiskasvanu maha löönud? Võiksid sellest kirjutada.
  • To dig
    (((Kalev, kas Sul on kunagi olnud juhust näha, kuidas esitati veenev argument ja argumendi kuulaja selle mõjul ümber veendus?)))

    Jah, on olnud ka selliseid juhtumeid, kui inimesele esitati veenev argument, ja inimene veendus ümber. Üks selline juhtum on mulle hästi meelde jäänud.
    Minu nooruses vaga ammu olin ma kord notari juures. Notar vormistas minu dokumente, kui järsku tungis notari kabinetti sisse üks pooleldi purjus mees ja hakkas notarit sõimama, et teda olevat petetud ja müüdud temale poole maja asemel õhku, ning notar olevat nende petistega ühes kambas ja olevat suli ja varas. Mees röökis ja oli notarile kallale kargamas ja ähvardas tolle maha lüüa. Selgus, et mees oli ostnud mõned päevad varem pool maja, mille ostmist oli notar vormistanud, aga notar polnud paberites seda märkinud, et ta ostis maja alumise korruse, ja on märkinud mingi mõttelise osa 1/2, mis aga olevat mingi umbluu ja paljas õhk, ja selle paberiga, mis notar talle andis, võivat ta nüüd vaid perset pühkida. Kõik tema tuttavad ja targad inimesed olid tal soovitanud miilitsasse kaebama minna, et teda on petetud, tema aga tahtvat enne seda notarile ühe kõva keretäie anda nii et ta --- raisk --- tunneb. Mina takistasin tollel mehel notarile kallale minemast, ja notar hakkas talle seletama, mis asi on mõtteline osa, mida mees oli ostnud, et see ei ole mingi korrus ega korter majast. Mina samuti kuulsin siis esmakorsdselt sellist sõna „mõtteline osa”, ega teadnud selle tähendust. Notar palus, et mees rahuneks ja hakkaks teda kah kuulama, ja hakkas talle seletama, mis on mõtteline osa, ja seletas talle seda vist tund aega ja tõi igasuguseid näiteid ja tõestusi. Mees oli esialgu raevu täis, aga pikapeale rahunes ja näis midagi aru saama hakkavat. Mina, kes ma seda notari seletust pealt kuulsin, sain aru, mis on mõtteline osa. Siis tulid notarile abilised, ja tollel mehel paluti tungivalt notari kabinetist lahkuda, mida mees ka pooleldi vastutahtmist tegi. Notar ütles, et tal on sellest jamast närvid nii läbi ja käed värisevad, et ta ei hakka ka minu paberid vormistama, ja käskis mul uuesti tulla järgmine päev. Mina lahkusin samuti, ja tänaval läksin tollele mehele järele ja hakkasin temaga rääkima. Sellest minu vestlusest tolle mehega selgus, et mees oli aru saanud notari seletustest ja tõestustest ja tunnistas seda minule peaaegu avalikult, ja ka seda, tema tuttavad ja targad olid talle „kärbseid pähe ajanud”.
  • To Kristjan 1
    (((Kalev, ma vaatan just ühte filmi sarimõrvarist ja tahtsin küsida, et kas sina oled tapnud kedagi. Ei, ma ei taha öelda, et sa lapsi oleksid tapnud, aga võib olla oled mõne täiskasvanu maha löönud? Võiksid sellest kirjutada.)))

    Kedagi tapnud ma ei ole. Küll aga olen kakelnud üle 30 korra peaaegu eranditult purjus huligaanuidega, kes on minule kallale tunginud, ja kus võitlus käib kas elu või surma peale. Kõigis nendes kaklustes olen mina peksa saanud, ja päästnud oma elunatukese põgenemisega. Veel rohkematel juhtudel aga on mul enne põgeneda õnnestunud, kui mind ründavad huligaannd on minuni jõudnud, ja sellepärast on kaklus ära jäänud.
  • Kuidas sa aru saad, et tegemist on huligaanidega ja oskad jooksu pista? Võib olla on lihtsalt lärmakas, heas tujus seltskond. Minule ei ole huligaanid kunagi tänaval kallale tulnud. Võib olla sa fläšid oma uhkete ülikondade ja kallite ehetega, et nad tahavad sind röövida? Ma olen seal Jaama tänaval elanud kunagi, kohe sinu lähedal ja ei näinud ma seal küll mingeid huligaane, joodikud töllasid Kivi tänava poe juures (neid oli kaks nõuka aja lõpus seal lähestikku Kivi tänaval). Sind on rünnatud 30 korda ja teist samapalju oled vast vältinud põgenemisega, lisaks varastatakse sul rabarberid ära jne.Sul ei vea kohe üldse, mis ette võtad, see vett vedama läheb. Kui mind oleks huligaanid rünnanud 30 korda, siis ma võib olla ei julgeks väljagi minna, muretseksin relva vms.
  • To Kristjan 1
    (((Kui mind oleks huligaanid rünnanud 30 korda, siis ma võib olla ei julgeks väljagi minna, muretseksin relva vms. )))

    Esialgu ei ole 30 korda, vaid on 1 kord, 2 korda jne, ja igakord arvad, et see oli juhus ja edasi midagi taolist ei juhtu. Relv aga vaevalt et aitab huligaani vastu, sest tema surma ei karda, tagajärjed teda ei heiduta, ja relvaga teda ei hirmuta. Relv aitaks vaid siis, kui mina ründaks huligaani, mitte aga tema mind. Olen kasutanud ka relva, aga tulemused on sellised, et murdosa sekundi pärast on see relv huligaani käes, mina aga kolaka ära saanud. Näiteks ükskord ründas mind huligaan minu oma hoovi peal. Ma üritasin korteri uksest sisse põgeneda, kuid ust tema ees kinni tõmmata ei jõudnud, ja huligaan järgnes mulle. Haarasin koridorist haamri, et sellega ennast kaitsta ja huligaani rünnak tõkestada. Arvasin naiivselt, et huligaan hakkab nüüd mind kartma ja loobub rünnakust. Tulemus aga oli selline, et murdosa sekundi pärast olin mina kolaka ära saanud, haamer aga oli huligaani käes, ja mul tuli relvituna kaklema hakata haamriga relvastatud huligaaniga. Taganemise ega põgenemise võimalust mul kah enam ei olnud.

    Ka minu tuttavad räägivad, et neid pole ükski huligaan kunagi rünnanud, või kui, siis haruharva. Mina aga tõmban huligaane ligi nagu magnet, aga näiteks naised hoiavad minust eemale. Miks see nii on, seda ma ei tea. iImselt on siin tegemist mingi erilise kehakeelega. Sealjuures kunagi ma ei tülita ega solva kedagi, käitun alati viisakalt ega provotseeri kedagi mind ründama. Ka minu kunagi sõber imestas, et millest see tuleb, et kui tema üksinda või ükskõik kellegi teisega läheb ükskõik kui hilja õhtul välja, siis mitte kunagi teda ükski huligaan ei ründa, aga kui ta läheb koos minuga eriti kas reede või laupäeva õhtul läbi Tartu kesklinna tänavaid, siis peaaegu igakord tungitakse meile kallale ja pekstakse ka teda läbi, kui meil põgeneda ei õnnestu.
  • Niisiis, Kalev, Sinu teadmised inimeste veenmistest on piiratud ühe purjus inimese veenmisega?
  • Kalev
    Mulle tundub, et sa hakkad jaikusoofia alustaladel kõhklema, ja hoopis arvad, et need 335 valijameest/naist kes olid Estonia kontserdisaalis äkki isegi hääletasid nii nagu nad soovisid, ja et mingi OLIGARH neile ei helistanud.
  • To stefan
    (((Mulle tundub, et sa hakkad jaikusoofia alustaladel kõhklema, ja hoopis arvad, et need 335 valijameest/naist kes olid Estonia kontserdisaalis äkki isegi hääletasid nii nagu nad soovisid, ja et mingi OLIGARH neile ei helistanud. )))

    Tehke oma silmaluugid lahti ja vaadake, kes need 335 inimest on? Ühiskonna kõige kõrgem privilegeeritud koorekiht ja rikkurid, keda on maffia rikkaks ja privilegeerituteks teinuid rahva vara riisumise arvel, kes on tegelikult maffia lõa otsas ja palgal olevad marionetid. Need inimesed on kinnimakstud isikud, aga nagu seda ütlevad vanasõnad: „Raha paneb rattad käima ja naised laulma!” , ning „Kes maksab, see tellib muusika!” Vaadakse näiteks ka USA presidente, et kes neid valib või paneb paika ehk kelle teenistuses need on? Neid valib mitte rahvas, vaid hoopis peneb paika „raha”, nad on selle „raha” marionetid, ja kõik mis nad teevad, teevad nad selle „raha” huvides ja „raha” diktaadi järgi. See „raha” aga on maffia.
    Muidugi on osa nendest 335 isikust lihtsalt ajuloputatud isikud, kes valimiste lavastuse korraldamises tegutsevad ebateadlikult omaenese südametunnistuse järgi, põhiline ehk otsustav osa nendest isikutest aga teevad ja „valivad” nii, nagu seda on nendele leivaisade poolt kästud. Kuid isegi juhul, kui neid isikuid keegi ei käseks, et kuidas nad peavad „valima” ja mida rääkima, ega ei maksaks nendele selle eest ehk ei privilegeeriks neid, saaksid nad valida ainult nende kandidaatide seast, keda nendele valimise jaoks on välja pakkunud maffia, valides igal juhul ja garanteeritult maffia teenistuses oleva isiku ehk maffia marioneti, ehk valides maffia. Selliseid ja taolisi „demokraatlikke valimisi” ehk nende lavastusi võiks sama edukalt korraldada ka näiteks vanglas või vangilaagris , kus vangid ise „valivad demokraatlikult” omale vangivalvurid ja timukad, ja kus näites Auschwitzi laagris oleks vangid kindlasti valinud kas Hitleri või Himmleri, kui neid oleks selle eest vastavalt privilegeeritud ja selleks majanduslike hoobadega sunnitud nng vastavalt ajuloputatud.
  • Kalev
    Miks sa arvad, et vaid 335 inimest üle Eesti valdade on maffia kinni poolt makstud, äkki on hoopis 1,3 miljonit miinus üks inimene maffia poolt kinni makstud?

    Aitäh, et sa OLIGARHist enam ei räägi, see tõstab su usaldusväärsust, et su tekstidest võib järeldada, et sa oled lõpuks aru saanud, kui absurdne see fiksmõte oli.

    Raha mõju poliitika osas on sul õigus. Kahjuks selline mõju on olemas, ja erakondade rahastamine tuleb muuta demokraatlikumaks.
  • #Mina püüdsin talle küll selgeks teha, et piima tootmine toimub kahjumitega, et terve Eesti põllumajanduslik tootmine toimub juba 102 aastat järgemööda kahjumitega alates aastast 1914, ja selle turumajanduslik osa saab üldse eksisteerida vaid tänu pangalaenudele ja muule kunstliku hingamise teel sellele tehtud ja tehtavale välisabile, nagu see tolmub mitte ainult Eestis, vaid ka Aafrikas, USA-s ja kogu maailmas. #

    Vaata, Kalev, kui päratult rikkaks on ühiskond tänu Oligarhile saanud. Juba 102 aastat toimub tootmine kahjumiga ehk põllumajanduse elus hoidmiseks kulutatakse rohkem varasid, kui põllumajandus varasid juurde toodab ja näe ikka veel jätkub.
  • Kalev, kas me hakkame nüüd röövimist, kui tehingut varadega, õigesti kvalifitseerimisena "laenamiseks" koos lisaklauslitega, et laenamine toimus mittevabatahtlikult ja laenatud vara tagasi saamise tõenäosus on mõningane?
    Toimus ju see mida sina nimetad "ühe isiku vara liikus teise isiku valdusesse". Sellised tehingud pidid olema ilmtingimata laenamiseks klassifitseeritud.
  • Kalev, kas Sa ei ole kuulnud, et valijamehed võivad vabalt igaüht, keda tahavad ja kes elementaarsetele nõudmistele vastab, üles seada? Kakskümmend üks valijameest annavad oma allkirja ja ongi kandidaat olemas.
  • To Offf
    (((Kalev, kas me hakkame nüüd röövimist, kui tehingut varadega, õigesti kvalifitseerimisena "laenamiseks" koos lisaklauslitega, et laenamine toimus mittevabatahtlikult ja laenatud vara tagasi saamise tõenäosus on mõningane?
    Toimus ju see mida sina nimetad "ühe isiku vara liikus teise isiku valdusesse". Sellised tehingud pidid olema ilmtingimata laenamiseks klassifitseeritud. )))

    Röövimine on riisumise üks alaliik, mitte aga laenamine. Laenamise puhul annab üks isik oma vara teise isiku valdusse vabatahtlikult teatud tingimustel, millised võlanõude koosseisu kuuluvad kokkuleplikud tingimused näevad peale kõige muu ette kunagi hiljem selle vara tagastamist, ning laenamine on see tehing ainult siis, kui ka tegelikult toimub selle vara tagastamine. Kui vara tagastamist ei toimu, ei ole tehing laenamine, vaid on riisumine.

    Mis puutub põllumajandusse, siis toimub seal tootmine tegelikult kasumlikult nii, nagu üldse igasugune tootmine toimub alati keskmiselt kasumlikult. Tootmise üldse, kaasa arvatud ka põllumajandusliku tootmise, kahjumlikuks teeb aga toodangu ärariisumine maffia poolt igasuguste kavalate riisumisskeemide abil alates riisumisest raha loomise meetodil kuni firmadest varade väljakantimiseni ja riisumiseni mittevõrdväärsete valuutavahetuste meetoditel. Toodangu riisumise tõttu toimib tootmine tootjate jaoks kahjumlikult. Et tootmine tootjate jaoks selle kahjumlikkuse tõttu ei lakkaks, selleks teeb riisumist teostav maffia tootjatele nendelt riisutud varade arvel „kingitusi”, tehes seda laenude andmise, dotatsioonide maksmise, ja muidu igasuguse abi andmise vormis.
  • #Röövimine on riisumise üks alaliik, mitte aga laenamine. Laenamise puhul annab üks isik oma vara teise isiku valdusse vabatahtlikult teatud tingimustel, millised võlanõude koosseisu kuuluvad kokkuleplikud tingimused näevad peale kõige muu ette kunagi hiljem selle vara tagastamist, ning laenamine on see tehing ainult siis, kui ka tegelikult toimub selle vara tagastamine. Kui vara tagastamist ei toimu, ei ole tehing laenamine, vaid on riisumine. #

    KALEV??? Kust see jutt nüüd tuleb? Alles paar posti tagasi Sa väitsid, et kui toimub vara andmine ühe isiku valdusest teise isiku valdusesse, siis on ilmtingimata tegemist laenamisega. Väitsid, et OLULINE on vara ja valdus, mitte operatsiooni sisu ja eesmärk. Juba taganed oma sõnadest???

    Tsiteerin:
    "Jutt ei ole majandustehingute nimetamisest, vaid nende kassifitseerimisest, ja muidugi nendest õigesti arusaamisest. Pakihoiu näite toon ma sellepärast, et selgitada, mis on ja mis ei ole laenamine. Lootsin, et aru saadakse, et pakihoidu kohvri hoiule andmine on laenamine, et see aitab meil aru saada sellest, ms on üldse laenamine ja mis laenamise objekt. Teie aga ei tundnud ka siin laenamist ega laenu ära, et see on ühele isikule kuuluva vara andmine teise isiku valdusse, ja pöörasite oma tähelepanu hoopis ebaolulisele asjaolule, et see on teenuse osutamine ja selle ostmine. Pöörate tähelepanu ebaolulisele ja jätate tähelepanu alt välja olulise."

    Kalev, kas sa röövimise juures tõesti ei tunne laenamist ega laenu ära ja pööradad tähelepanu ebaolulisele asjaolule, et see on mittevabatahtlik ja jätad tähelepanuta olulise: et see on ühele isikule kuuluva vara andmine teise isiku valdusse?
  • To Offf
    (((Alles paar posti tagasi Sa väitsid, et kui toimub vara andmine ühe isiku valdusest teise isiku valdusesse, siis on ilmtingimata tegemist laenamisega. Väitsid, et OLULINE on vara ja valdus, mitte operatsiooni sisu ja eesmärk. Juba taganed oma sõnadest??? )))

    Ei tagane ma oma sõnadest ega räägi enesele vastu. Te pole päris õigesti aru saanud, et mis on laenamine ja mille poolest see erineb riisumisest ja muudest majandustehingutest. Püüan täpsustada. Laenamine koosneb kahest operatsioonist, milledest üks on laenu andmine, teine aga laenu tagasisaamine, ning nende kahe laenamise operatsiooni vahel on ajaline intervall, ning selle laenamise tingimused on määratud sellise kollektiivse teadmisega nagu võlanõue. Muidugi peab sealjuures võlanõue kui eriline teadmine selle laenamise kohta, selle kehtestamine ja tühistamine olema adekvaatne või võimalikult adekvaatsem selle suhtes, mis toimub, ehk varade ja nendega toimuva suhtes. Varad aga teisenevad ühtedest varadest teisteks varadeks või siis prahiks, kas kuluvad/vähenevad või kasvavad juurde ehk suurenevad.

    Kuid kui toimub küll laenu andmine-saamine, laenu tagastamist aga ei toimu, osutub ka see laenu andmine-saamine riisumiseks --- laenu ehk laenatud vara riisumiseks. Riisumine on ka see, kui laenu andmist-saamist ei toimu, küll aga kehtestatakse võlanõue, mis näeb ette selle olematu laenu tagastamist, ja see olematu laen ka tagastatakse, kusjuures riisutav vara on see, mis selle olematu laenu tagastamisel antakse-saadakse ehk ühe isiku poolt teisele isikule antakse ehk makstakse.
  • On veel üks tohutu suur vale aja absurdsus võltsi akadeemilise majandusteaduse ja juura valede ja absurdsuste suures arsenalis, ja see on raha kulutamise absurdne müüt. Näiteks väidab see võlts pseudoteadus seda, nagu oleks haigekassa oma raha kas nii või teisiti ära kulutanud, nagu olevat kulutatav asi raha. Tegelikult on igasugune raha kulutamine üldse võimatu, vaid võimalik kulutada ja kulutatakse ainult varasid, ning kulutamine on vara kas tarbimine või hävinemine. Kulutamine selle majanduslikus tähenduses tähendab vara hävinemist või vähenemist. Kapitali puhul vara --- kapital --- küll kulub, kuid teiseneb tootmisel valmistatavaks toodanguks, teisenedes kasumlikult, erinevalt igasugusest muust vara kulutamisest või kulumisest. Raha aga on võimatu kulutada. Raha võib küll minna üle ühe rahaomaniku omandusest teise rahaomaniku omandusse, kuid see ei ole raha kulutamine, nii nagu pole ka vara üleminemine ühe omaniku omandusest või valdusest teise omaniku omandusse või valdusse vara kulutamine, vaid kulutamine on hoopis vara hävinemine/hävitamne.

    Niisiis, üdini võlts pseudoteadus tõlgendab oma võltsides sonimistes ja valetamistes varade kulutamise raha kulutamiseks, kui raha on asi, mida pole võimalik üldse kulutada, ning raha üleminek ühelt isikult teisele isikule ei ole millegi ega raha kulutamine. See on nii, nagu pole ka leiva andmine kellegile teisele isikule leiva ega millegi kulutamine, on aga kulutamine see, kui see leib ära süüakse-tarvitatakse.

    Muuseas, ka siis kui raha kas osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistatakse, nagu see toimub inflatsioonide ja rahareformide puhul, ei ole see raha kulumine, sest raha ei ole vara, vaid on illusioon ehk illusoorne asi, ning mingi illusiooni kehtetuks tunnistamine ei ole selle illusiooni kulutamine ega kulumine. Näiteks kunagi tunnistati kehtetuks jumal Taara, sest saadi pikkamööda aru, et see oli illusoorne ase ehk illusioon, kuid püha jumala Taara kehtetuks tunnistamine ja temasse usu ja usalduse vähenemine ei olnud Taara kulumine ega kulutamine.
  • Kalev, kas Sa ei ole tähele pannud, et foorumirahvas ei ole (enamasti) purjus? Ehk oleks abiks kasutada kainete inimeste jaoks mõeldud argumenteerimismeetodeid?
  • Arusaadav Kalev. Kas pehme ja kare vesi ei võiks olla sinu järgmise raamatu sisu? Või kuiv vein, mis riietele pritsides riided märjaks teeb? Või pikk poiss?
  • To dig
    (((Kalev, kas Sa ei ole tähele pannud, et foorumirahvas ei ole (enamasti) purjus? Ehk oleks abiks kasutada kainete inimeste jaoks mõeldud argumenteerimismeetodeid?)))

    Ma olen seda tähele pannud, et kui inimene oma mõttemaailma iseärasuste tõttu pole võimeline aru saama, või kui ta millgipärast ei taha aru saada ja tahab hoopis kõigest tendentslikult moonutatult ja valesti aru saada nagu talle meeldib, siis pole talle võimalik ka midagi selgeks teha, ning siis mitte ükski argument ega tõestus ei aita. Ning pole oluline, kas toimub purjus huligaani veenmine ja temale selgitamine, et ärgu mingu inimest ründama, et sellel mõttetul ründamisel on kehvad tagajärjed, et keegi võib haiget saada, invaliidiks jääda või surma saada, kaasa arvatud ka tema ise, või siis teisel juhul täiesti kaine kuid valetunnistajana ära ostetud ja ajupestud majandusprofessori veenmine selles, et kui vara laenatakse ja kehtestatakse võlanõue, siis on vara see, mida laenatakse, mitte aga võlanõue, et võlanõue vara ei ole, laenatav ega ostetav-müüdav asi ei ole. Vangimajad on täis inimesi, kes on veendunud, et nad mitte milleski süüdi ei ole ja on süütud tallekesed, ning ükski politseinik, prokurör ega kohtunik pole suutnud neid veenda ka kõige selgemate argumentidega ja tõestustega, et nad on midagi varastanud, kedagi peksnud, ära tapnud jne. Vangla revident või inspektorgi , kui ta küsitleb suure visiidi ajal ülesrivistatud vange, et kas kellegil on mingeid kaebusi, esitab tavaliselt oma küsimuse nii, et kas keelelgi on kaebusi peale selle, et ta istub süütuna ja teda kehvalt toidetakse, sest need kaebused ja arusaamised vanglas on üldrahvalikud ja igihaljad.
  • Kalev, kuidas siin nii.... 30 TUHAT posti ja siis sa järsku parandad oma laenamise definitsiooni.?
    Enne oli jutt, et kui varad liiguvad ühe isiku valdusest teise, siis on laenamine. Nüüd tood välja lisaklausli, et varad peab hiljem ka tagastatama? Miks alles nii hilja?
  • Elon Musk hakkab umbes viie tunni pärast rääkima, kuidas ta Marsile inimestega täidetud asulaid ehitama hakata kavatseb. Kalevil aga ei ole ettekujutust Jaiguvere loomisest ei Maa ega Marsi peal — selle asemel on ülemajaikolla otsustanud, et selles, et inimesed jaikosoofiliselt elada ei taha, on süüdi kõik teised inimesed peale Kalevi.
  • Kalev, kuidas Sulle SpaceX'i suured raketid tunduvad?
  • To Kristjan
    (((Arusaadav Kalev. Kas pehme ja kare vesi ei võiks olla sinu järgmise raamatu sisu? Või kuiv vein, mis riietele pritsides riided märjaks teeb? Või pikk poiss?)))

    Selle küsimusega tahate te vist öelda seda, et miski asi võub olla ka valesti nimetatud, kui selle tähendus on hoopis teine, nagu näiteks on vein „kuivaks” nimetatud, kui selles „kuivas veinis” on ligi 90% märgollust ehk vett, ehk rohkem kui mõne soolajärve vees, ja selle „kuiva” tähendus on hoopis teine, ning kõik inimesed saavad aru, millega tegelikult on tegemist. Kuid majanduses ei ole nii, et miski asi võib olla niimoodi kokkuleppeliselt valesti ehk metafooriliselt nimetatud, et üks majandustehing võib olla nimetatud teiseks, raha andmine ühe isiku poolt teisele isikule nimetatud raha kulutamiseks, varade kulutamine samuti raha kulutamiseks, varad nimetatud rahaks ja raha varaks jne. Majanduses on asjad mitte niimoodi metafooriliselt nimetatud, vaid põhimõtteliselt valesti kvalifitseeritud ja tõlgendatud alates sellest, et võlanõue on kellegile isikule kuuluvaks asjaks ja varaks tõlgendatud; raha on varaks tõlgendatud, raha illusoorse väärtuse vähenemine tõlgendatud hindade tõusmiseks; laenatud varad hoiustatavaks rahaks tõlgendatud; varade väärtus valesti ja valede mõõtühikutega mõõdetud; varade riisumine raha loomisel tõlgendatud laenu andmiseks, raha eest vara saamine tõlgendatud ostmiseks; hoiuste riisumine tõlgendatud raha inflatsiooniks; vara vahetamisel raha vastu raha saamine tõlgendatud tulu saamiseks ja raha tuluks; jne.
  • To Offf
    (((Kalev, kuidas siin nii.... 30 TUHAT posti ja siis sa järsku parandad oma laenamise definitsiooni.?
    Enne oli jutt, et kui varad liiguvad ühe isiku valdusest teise, siis on laenamine. Nüüd tood välja lisaklausli, et varad peab hiljem ka tagastatama? Miks alles nii hilja?)))

    Seda, et laenamine on viivitusega toimuv varade vahetus, mis koosneb kahest operatsioonist, milledest üks on laenu ehk laenatava vara andmine/saamine ja teine laenu tagastamine, ning et mõlemate nende operatsioonide puhul toimub kas võlanõude kehtestamine või tühistamine, olen ma kogu aeg seletanud. Ainult et mõnikord olen ma ka ühte laenamise operatsiooni, nagu laenu andmist/saamist nimetanud laenamiseks, sest see operatsioon on üks osa laenamisest, ja vastavalt võlanõude sätetele peab sellele järgnema ka teine laenamise operatsioon ehk laenu tagastamine. Muidugi on olemas veel ka kolmas laenamise operatsioon ehk protsess, milleks on laenatud vara teisenemine võlgniku valduses laenu andmise/saamise ja laenu tagastamise vahel, aga see ehk kapitalikasumite tekkimine ja jagamine ehk intresside maksmine, või siis kahjude tekkimine ja kahjutasude maksmine, on hoopis teine teema.

    Vastavalt sellele on nii, et kui tööline teeb tööandjale tööd, laenab ta tööandjale selle tööga loodavad varad ehk annab laenu. See laenu andmine/saamine on üks laenamise operatsioon, ja seda võib ka tingimisi laenamiseks kvalifitseerida, eeldades, et sellele järgneb laenu tagastamine ehk palga maksmine. Kui aga laenu andmisele/saamisele laenu tagastamist ei järgne, mis antud juhul on palga maksmine, ei osutu ka laenu andmine/saamine laenamiseks, vaid osutub laenu ehk laenatud varade riisumiseks.
  • To dig
    (((Kalev, kuidas Sulle SpaceX'i suured raketid tunduvad?)))

    Need raketid ja terve see teaduse ja leiutamise ning uurimise asjandus mitte ainult ei tundu mulle liiga vilets, kehv ja saamatu olevat, vaid on seda ka tegelikult, ja on seda teadagi mis põhjustel, millistest põhjustest olulisemad on rikkuse nappus ehk vaesus, ja teine riigi enese poolt tehtav sabotaaž. Kõik see kehtib mitte ainult selle raketinduse ja teaduse valdkonna kohta, vaid ka paljude muude valdkondade kohta alates näiteks majanduskriiside tekitamisest ja tuumaenergia arengu takistamisest kuni absurdsete sõjamängude korraldamiseni igal pool Afganistanis, Süürias, Ukrainas jne ehk saamatute idiootide mängimiseni. Kuid vaatamata kõigele sellele areng progressi suunas ikkagi toimub, kuigi pidurdatult, väga aeglaselt teosammul ja tagasilangustega, mida tõendab ka areng selles raketinduse ja teaduse valdkonnas.
  • Niipalju siis tänast jaiktrumbutamist.
  • #Seda, et laenamine on viivitusega toimuv varade vahetus, mis koosneb kahest operatsioonist, milledest üks on laenu ehk laenatava vara andmine/saamine ja teine laenu tagastamine, ning et mõlemate nende operatsioonide puhul toimub kas võlanõude kehtestamine või tühistamine, olen ma kogu aeg seletanud. Ainult et mõnikord olen ma ka ühte laenamise operatsiooni, nagu laenu andmist/saamist nimetanud laenamiseks, sest see operatsioon on üks osa laenamisest, ja vastavalt võlanõude sätetele peab sellele järgnema ka teine laenamise operatsioon ehk laenu tagastamine. #

    Seega, kui röövel röövib kodanikult vara, hiljem püüab politsei selle röövli kinni ja käseb vara kodanikule tagasi anda, siis oli tegemist jaiklaenamisega, kus vahepeal oli vara röövli valduses, riigivõim kehtestas võlanõude, et vara tuleb tagasi anda (see on sihuke kollektiivne teadmine?) ja pärast tagastati vara kodanikule.
    Väga äge värk.
  • To Offf
    (((Seega, kui röövel röövib kodanikult vara, hiljem püüab politsei selle röövli kinni ja käseb vara kodanikule tagasi anda, siis oli tegemist jaiklaenamisega, kus vahepeal oli vara röövli valduses, riigivõim kehtestas võlanõude, et vara tuleb tagasi anda )))

    Vara läheb küll röövimise puhul ühe isiku valdusest teise isiku valdusse üle, kuid laenu andmine/saamine ei ole see sellepärast, et sellel puhul ei toimu vastavat võlanõude kehtestamist, vaid seaduslik omandiõigus selle vara kohta jääb muutmata võlanõudevormiliseks omandiõiguseks. Laenu andmise puhul aga peab kehtestatud saama võlanõue, ja peab kehtestatud saama osapoolte vabal teadlikul tahtel ja kohe vara andmisel/saamisel. Kui politsei röövli katte saab ja röövimise tuvastab, siis kehtestab riik küll võlanõude, mis näeb ette röövitud vara tagastamist selle omanikule, kuid see on hiljem ja sunnitult kehtestatud võlanõue, mis ja mille järgi vara tagastamine jällegi ei toimu osapoolte vabal teadlikul tahtel, kuna laenamise puhul peab võlanõue kehtestatud olema kohe vara andmisel/saamisel ja osapoolte vabal teadlikul tahtel.
  • Eile trumbutas Kalev:
    Kalev Jaik
    To dig
    (((Kalev, kuidas Sulle SpaceX'i suured raketid tunduvad?)))

    Need raketid ja terve see teaduse ja leiutamise ning uurimise asjandus mitte ainult ei tundu mulle liiga vilets, kehv ja saamatu olevat, vaid on seda ka tegelikult, ja on seda teadagi mis põhjustel [...] mida tõendab ka areng selles raketinduse ja teaduse valdkonnas.


    Kalev, miks Sa kukkusid uusi ilmutusi pelga sisepõlguse põhjal sarjama selle asemel, et vähemalt videosalvestus üle vaadata? Kas ajaikollad ei saa ja ei tohi teada, millest nad räägivad?
  • Küll oleks põnev, kui õnnestuks Kalev panna leiutama ajamit, kus Browni liikumine lükkab raketi gaasisamba alumisest otsast üles.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon