Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kalev Jaik
Ei, nii suur võhik ma vast ikka ei olnud. Aga oletame, et tema arvates olin küll. Kuid ka sellel juhul oleks temal minuga vestlemine ja arutlemine/vaidlemine rikastanud vaimselt ka teda vähekene
Kalev, kas on mõeldav, et Piiril oli plaanis mõni tegevus, mis oleks teda sama aja jooksul vaimselt rohkem rikastanud? -
To dig
(((Kalev, kas on mõeldav, et Piiril oli plaanis mõni tegevus, mis oleks teda sama aja jooksul vaimselt rohkem rikastanud?)))
Muidugi oli Piiril tema enese arvates palju paremat ja kasulikumat teha kui minuga vestelda ja arutleda/vaielda mingil mõttetul teemal. Alguses pöördusin ma tema poole kirjaga,millise kirjale ta ka vastas kirjaga ja seletas järgmist.
Ta kahtleb väga-väga, et kellegil õnnestub kangutada TD II seaduse õigsust, sest see on nii põhjalikult ja igakülgselt järelekontrollitud asi nagu aabitsatõde, ja igasugune vastupidine arvamus saab rajaneda ainult füüsika puudulikule tundmisele. Ta soovitas mul lugeda selle kohta füüsika õpikutest, õppida füüsikat paremini tundma, ja teha see asi omale selgeks. Veel lisas ta, et juhul kui see asi ikka selgeks mitte kuidagi ei saa, mis olevat kah võimalik, siis vaevalt et seda õnnestub ka kellegil selgeks teha mingisiguse seletuse või tõestusega, et selle kohta on kah olemas tuhandete inimeste paljukordsed kogemused, ja ka temal enesel üks selline väga õpetlik kogemus. Nimelt oli üks keegi maakooli füüsikaõpetaja kah üritanud kangutama hakata TD II seadust ja selle oma ideega hakanud füüsikuid tülitama nii et vähe pole. Tema siis oli igati püüdnud tollele mehele asja selgeks teha, et ta eksib, oli tema eksimusi kätte näidanud ja temaga vestelnud/vaielnud tüütuseni aastate jooksul, kuid kõik see olevat olnud täiesti tühi töö ja vaimunärimine, ning mees oli jäänud ikka edasi oma ekslike arvamuste juurde. See suur tema selgitustöö ja vaidlus oli lõppenud tolle mehe surmaga, sest too oli olnud vanem maas. Piir kirjutas, et juhul kui inimene ikka mitte kuidagi aru ei saa, siis vaidlemine temaga on mõttetu, ja vaidlemine temaga võib lõppeda vaid ühe osapoole surmaga.
Aga nagu näete, Piir ise seekord eksis, et keeldus minuga vestlemast/vaidlemast. Poleks ta keeldunud, oleks kõige tõenäolisemalt ta aru saama hakanud TD II seaduse ja veel mitmete senise füüsika seisukohtade ekslikkusest ja minu avastuse õigsusest, millist ta aga nüüd aru ei saanud, ja ka pole keegi teine aru saanud. -
Kalev Jaik
To Offf
(((Muide, Kalev, kuidas sa saad ETTE teada, mis arutelu käigus Piiriga välja koorub? Ja kui sa juba ette tead, milleks siis arutelu?)))
Ette tean ma seda, et igasugusest tõelisest arutlusest või vaidlusest välja koorub mingil määral ikka tõde kasvõi natukenegi, ning reeglina peaaegu alati toimub vastastikune vaimne rikastumine.
Aga selline tõde, et sinu "avastus" on vale ja pole mitte mingi avastus, ei saa mitte mingil juhul välja kooruda, eks ole? -
Kalev Jaik
To Offf
(((Kalevi-suguseid tunnustamata omaarust "geeniusi", rämpsmõtlejaud ja infomüra tekitajaid on terve maailm täis.)))
Igasugust valet ja infomüra on maailm tõepoolest täis alates välimuse ehtimisest ja disainist, religioonist, „poliitikana” tuntud demagoogilisest vaimutoidust rahvamasside jaoks, reklaamist jne, ning lõpetadas selliste pseudoteadustega, nagu näiteks politiloogia, teoloogia, ajalooteaduse võlts osa, akadeemiline majandusteadus jne. Samuti on maailm täis sellise infomüraga sügavalt mõjutatud ehk ajupestud inimesi ehk rämpsmõtlejaid , nagu näiteks maailmasõdade alguses vabatahtlikult sõjaväkke läinud inimesed, Balti ketis seisnud inimesed, islamiterroristid, igasugused usklikud jne. Kuid selliseid inimesi, kellel oleks mingi teoreetilist laadi origiaalne idee, mis ei ole mingi lihtsalt väide, vaid millisel teemal see inimene hakkaks arutlema, iseenesega või kellegi teisega vaidlema, ma pole oma pika elu jooksul peaaegu et kohanud. Inimesed küll usuvad millegisse või ei usu, kuid hoiduvad igasugusest argumenteeritud arutlusest ja vaidlusest nagu kurat kirikust, nagu seda vanasti väljendati.
Selline "infomüra" nagu näiteks propaganda ja poliitika on vajalik inimeste VALITSEMISEKS. Seega ei saa seda lugeda rämpsuks, vaid tegemist on vajaliku asjaga. Võiks ütleda, et lausa vaimuvaraga :)
Kalevi pseudoteadust on vaja ainult selleks, et oleks mingi ajaviide. Sinu enda definitsiooni järgi on sinu "teadus" vähem väärtuslik kui näiteks poliitika v. majandusteadus. -
Kalev
Kas oled joonist teinud mis näitab kuidas "igiliikur" välja näeb? -
To stefan
(((Kas oled joonist teinud mis näitab kuidas "igiliikur" välja näeb?)))
Ei ole ma joonist teinud. Joonis siin ka väga vähe aitaks asjast arusaamisel. Näiteks mis aitaks siin hüdroelektrijaama joonis, kui on vaja seletada hoopis seda, et kuidas veeaur alt üles saab, mis pärast kondenseerumist vihmana alla sajab, milline energia --- madalatemperaruuriline keskkonna soojus --- selle alt üles tõstab ja selleks tööd teeb, ja kas selline soojuse jätkuv muundumine tööks 100%-liselt on või ei ole energia muundumine TD II seaduse vastaselt. Ehk teisisõnu seda, et gaasimolekuli tõusmisel gaasisambas toimib energia muundumine soojusest tööks TD II seaduse vastaselt. Veel on vaja selgitada seda, et molekuli tõusmisel gaasisambas toimub molekuli kineetilise energia vähenemine, mis tähendab temperatuuri langemist, ning et selline üles-alla liikuv molekul gaasisambas tekitab temperatuuride erinevuse sellises keskkonnas, kus temperatuurierinevused puuduvad, ning et see on samuti TD II seaduse vastaselt toimuv nähtus. Pealeselle on veel terve rida selliseid TD II seaduse vastaselt toimuvaid nähtusi ja energia muundumisi, mis kõik kokkuvõttes lükkavad selle seaduse ja veel paljude senise füüsika seisukohtade õigsuse ümber. Joonisel seda kõike selgitada oleks väga raske, ja mina arvutil joonist teha ei oskagi. -
Oled sa Kalev püüdnud valemitesse joonistada oma igiliikurit?
-
Kalev Jaik
To stefan
(((Kas oled joonist teinud mis näitab kuidas "igiliikur" välja näeb?)))
Ei ole ma joonist teinud. Joonis siin ka väga vähe aitaks asjast arusaamisel....
...Joonisel seda kõike selgitada oleks väga raske, ja mina arvutil joonist teha ei oskagi.
Ma mõtlesin pigem kas sa käsitsi paberi peal iseendale oled joonise teinud. Sellist "lisame isotermiliselt" juttu jne võib hakata muutuma sulle selgemaks, kui sa teed iseendale joonise, mis näitab missugust masinat sa tegelikult silmas pead.
Joonis peaks olema esimene asi. Jutt alles seejärel. -
To Rage
(((Oled sa Kalev püüdnud valemitesse joonistada oma igiliikurit?)))
Valemid on dogmaatilised mõttestambid, ja nendest ning nendesse pimedalt uskumisest olen mina oma maailmatunnetuses püüdnud hoiduda. Need küll kergendavad mõtlemist, kuid võivad ka mõtlemist takistada, mõjudes tarbetu infomürana, ja viia mõtlemise valedele järeldustele. Näitena toon baromeetrilise valemi, mis viis Kristjan 1 valele järeldusele, et kahe gaasisamba liitmisel samba kõrgus ei suurene, või et gaasisamba kõrgus on juba niikuinii lõputult suur. Üks põhjus, miks füüsikud, eriti aga majandusteadlased, reaalsust ei näe, ja on selle suhtes kanapimedad, on see, et nemad ekslevad oma ülikeeruliseks aetud valemite laburindis ja peavad ekslikult hoopis seda laburinti reaalsuseks, mitte aga tegelikku reaalsust. Näiteks ekslevad majandusteadlased oma selliste valemite laburindis, et raha on vara, raha eest vara saamine on ostmine, eelarve on raha, kulutused ja sissetulekud on raha, palgad ja hoiused on samuti raha jne, ekslevad nende ja taoliste valede valemite järgi ülikeeriliseks aetud arvutusvalemite laburindis, ja kõige selle tulemusel ei saa majanduses tegelikult toimuvast üldse aru, kaasa arvatud näiteks tervete majandussüsteemide paljaksriisumistest ja majanduskriiside põhjustest, ja saavad sellest täiesti valesti aru, ega saa ka sellest aru, et võlanõue on inimeste kollektiivne teadmine, mitte aga kellegile isikule kuuluv asi ega vara.
Valemeid on vaja, kuid neid tuleb õigesti, mitte aga valesti kasutada, ning nende valemite endi õigsust ehk reaalsusele vastavust tuleb kogu aeg kahtluse alla panna ja järele kontrollida. Aga sobivaid valemeid, millede abil saaksin mina oma avastuse õigust kellegile selgeks teha, ma ei leiagi. -
Rage, meenuta üheksandamat aastat:
Kalev Jaik 12.05.2009 17:42
To Kristjan 1
"on küll olemas teooria, kui see valem härra vilusoohvile liiga keeruliseks ei osutu. MV=PQ "
See teooria ja valem on ju jama. Ma ei saa küll aru selles valemis toodud sümbolite tähendusest, kuid oletan ometi, et valem on põhimõtteliselt vale. Sest esiteks on selles teoorias ja valemis arvatud rahaks ka sellised asjad, mis raha ei ole, nagu hoiused ja seisvad valuutad. Teiseks viitab see teooria ja valem ilmselt mingile raharingluse kiirusele, mis on samuti põhimõtteliselt vale. Sest rahal ei ole mingit ringlemise kiirust, sest raha oma funktsioonis olla illusoorne kaup turul ringleb alati maksimaalse kiirusega. Nendel hetkedel, kui ta ei ringle või ei ringle maksimaalse kiirusega, lakkab see asi olemast raha ja muutub seisvaks valuutaks. Järelikult osutub igasugune raharingluse kiiruse väitmine valeks.
Poolteist aastat hiljem, pärast põhjalikku keelitamist, pistis Kalev ka ise varba vette:Kalev Jaik 4.02.2011 3:09
To Offf
(((Näiteks kuidas panna sümbolitega kirja, et "omandiõigus on teatud teadmine". Milline teadmine? Kui palju peab teadjaid minimaalselt olema, et tekiks omandiõigus? Kas see õigus on transitiivne ja sümmeetriline? Ja nii edasi.
Näiteks Jõudu iseloomustab valem F=ma. Sellest saavad ühtmoodi aru nii hiinalne kui inglane.
Milline valem iseloomustab sinu omandiõiguse definitsiooni? )))
Hästi, pakun välja kolme valemit: V=V ; V>N ; N=N. Sümbol V tähendab vara, ning sümbol N nõudeõigust ehk võlakirja. Kokku tähendavad need kolm valemit seda, et vara vahetamine vara vastu on müümine, vara vahetamine nõudeõiguse vastu ei ole müümine vaid on laenamine, ning nõudeõiguse vahetamine nõudeõigise vastu ei ole ei müümine ega laenamine.
Niisiis, vara vahetamine nõudeõiguse, võlakirja vastu on laenamine. See aga tähendab, et nõudeõiguse müümine on võimatu, kuivõrd nõudeõiguse "müümisel" toimub just nimelt vara vahetamine nõudeõiguse vastu.
Kuidas siis tekib see nõudeõigus/omandiõigus, mis on teadmine. Kui maailmas on vaid üksainus inimene, siis on omandiõigus see tema teadmine, et see vara on tema oma. Kui on kaks inimest, siis ainult ühe ühe inimese teadmisest omandiõiguse jaoks ei piisa, vaid nad mõlemad peavad seda teadma. Siis on omandiõigus nende mõlemate teadmine, et see vara on nimelt ühe nendest oma. Ehk on iga omandiõigus nende mõlemate oma. Kui maailmas on kolm või enam inimest, siis on omandiõigus kõigi nende teadmine, et see vara on nimelt selle isiku oma. Kõik peavad seda teadma, see on kõigi nende teadmine ja kõigi oma. Igaleühele antakse seda teada ehk tehakse see selgeks ükskõik millisel moel, ning kes sõnadest aru aru ei saa, sellele tehakse olulise vajaduse ilmnemisel see ikkagi selgeks kas ähvarduste, rusikate, malaka või nuia abil. Neid avalikke teadmisi tekitati kellegi poolt teistele teatamise ehk määramise teel, aga samuti tühistati ja muudeti samal moel.
Kui maailmas on 6 miljardit inimest, siis on ja peab iga omandiõigus olema kõigi nende teadmine, seda vähemalt potentsiaalselt. Kui mõni neist sellest siiski midagi ei tea, siis tema teadmatusega lepitakse vaid nii kaua, kuni ta oma kätt selle vara järele ei hakka sirutama. Nagu tal tekivad kokkupuuted selle varaga, nii tehakse see ka temale selgeks, ning selle vara kohta kehtestatud omandiõigus kui avalik teadmine saab ka tema teadmiseks. Vähemalt peab ta sellest omandiõigusest niipalju teadma, et see vara tema oma ei ole, vaid on kellegi teise oma.
Kui tekkis riik, siis võttis riik omandiõiguste kehtestamise ja tühistamise suuremas osas oma peale ja kehtestas seaduste näol ka eraisikute tarvis reeglid või baasraamid omandiõiguste detailsemate kehtestamiste ja tühistamisete jaoks. Need baasraamid on näiteks sellised, et müüdud vara kuulub ostjale, mitte aga müüjale, kingitud vara kuulub kingi saajale, mitte aga kinkijale, ning laenatud vara kuulub laenu andjale, mitte aga laenu saajale.
See viimane õigussäte, et laenatud vara kuulub võlausaldajale, on antud juhul eriti tähtis, kuivõrd sisaldab eneses seisukohta, et nõudeõigust ei ole võimalik müüa. Sest kui laenatud vara kuulub võlausaldajale, siis ei saa selle vara kohta kehtestatud nõudeõigus mitte kuidagi muunduda finantsvaraks, ehk ei saa seda muundumist mitte kuidagi isegi mitte näiliselt õigustada. Nõdeõigust aga saab müüa ainult siis, kui see on mundunud finantsvaraks. Nõudeõigus ei saa siis muunduda finantsvaraks sellepärast, et võlausaldajale kuuluv vara võlgniku kasutuses on olemas, ja seda ei saa muuta varaks mitmekordselt. Et see vara saaks muunduda finantsvaraks, selleks peab olema see vara maha salatud ja laenu saaja omaks arvatud.Kalev Jaik 4.02.2011 12:57
To Buratino
Ütlema eiis nii, et sümbol = minu valemites tähendab vahetamist ja ühtlasi võrdsust. Valem V=V tähendab.et varad vahetatakse üksteise vastu, ehk müüdava vara eest ostetakse teine vara asemele. Valem V>N tähendab, et ostmist ega müümist ei toimunud, vaid toimus laenamine. Ning valem N=N tähendab, et vahetati nõudeõigused, et sellega ei toimunud ei ostmist-müümist ega laenamist.
Need valemid ju tõendavad, et kui varade vahetamine oli ostmine-müümine, siis vara vahetamine nõudeõiguse vastu ei saa enam kuidagi ostmine ega müümine olla. See siis tähendabki, et nõudeõigust või võlakirja ei ole võimalik müüa, et selle müümise püüdlus osutub hoopis vara laenamiseks.
Aga siis hirmutasin mina vaesekese ära:digwuren 4.02.2011 18:46
Kalev Jaik
Ütlema eiis nii, et sümbol = minu valemites tähendab vahetamist ja ühtlasi võrdsust.
Nii tuleb ju jama välja. Kui minul on üks ilus punane õun ja Offfil on üks teine täpselt samasugune ilus punane õun, siis võib neid õunu ehk vaadelda võrdsena, aga mis hea pärast me neid vahetama peaksime?Valem V>N tähendab, et ostmist ega müümist ei toimunud, vaid toimus laenamine.
Kas kogu see tähendus on tolle keskmise märgi sees?
Edasi hakkab teaduse-uurijaid kindlasti huvitama, kas ∀ V, N: V>N või kehtib ∃ V, N: ¬(V > N) ja kui viimane, siis millised need V ja N säärase eksistentsi kehtivuse jaoks olema peavad. Mõlemal juhul saab ilmselt päris põnevaid järeldusi teha, kui > ainult korralikult ära defineerida.
Sestpeale on Kalev valemeid ainult sarjanud.Kalev Jaik 12.02.2011 8:42
To digwuren
(((Nii me siis vaidleme, et kui me peaksime ühes asjas selgusele jõudma, jätate teema käsitluse pooleli ja hüppate sellelt teemalt kuhugi kõrvale,
Hoo, kas tõesti on Buratino see, kes valemitest rääkimise katki jättis ja hüppas tagasi tühje tünne kõmistama?))))
Te kasutate väitluses sellist "argumenteerimise" meetodit, et kummutate selliste valemite abil opaonendi seisukoha õigsuse, millises valemis kvaliteedid on valesti määratletud, näiteks nagu on varade kõrval nõideõigus kah varaks arvatud, tegelikult laenamine on müümiseks arvatud, varad on maja salatud ja nõudeõiguseks arvatud jne. Mina aga lükkan sellise valemite ja arvutuste süsteemi tagasi sellepärast, et kõigepealt tuleb kvaliteedid õieti määratleda, et mis asi mis on. See aga on ainuõige samm, ega pole mitte argumentide puudumise tõttu ebameeldivaks ostunud teema pealt põgenemine tühja tünni kõmistamise juurde. Pigem on teie poolt siinkohal valemite pakkumine ja nõudmine selline teema pealt põgenemine.
((((Ja mida te siis minu lolluseks peate?
Noh, näiteks seda lolli juttu:
finantsvarasid võib iga kell suvaliselt tühistada kas osaliselt või täielikult.))))
See, et finantsvarasid saab tühustada ja nende tühistamine käibki kogu aeg täiel rindel krooniliselt, ei ole mingi loll jutt. Vaadake kui lihtsalt käis teatud finantsvarade tühistamine näiteks Saksamaal 1923. aastal. Tühistati mitte ainult töötajate viimase kuu palk, mis oli finantsvaraks arvatud, vaid ka kõik rahva säästud ja hoiused, mis olid kah finantsvaradeks arvatud. Sellist finantsvarade täielikku tühistamist on harrastatud peale selle veel tuhandetel kordadel ikka ja jälle uuesti jätkuvalt, ning selliseks finantsvarade osaliseks tühistamiselks on ka näiteks selline ülemaailmne krooniliselt esinev kõikvõimas nähtus nagu inflatsioon.
Kui aga praegu tahetakse näiteks euro kui finantsvara täielikult tühistada niimoodi nagu mark 1923. aastal, siis käib see tegijate käes niisama lihtsalt, nagu see käis ka siis. Selleks on vaja ainult näiteks nii vähe vaeva näha, et kui pankurite ja töösturite süsteem, mis tegelikult on ühtne süsteem, jätkab ühel ilusal päeval küll eurode vahetamist varade vastu(eorode eest varade "ostmist"), kuid keeldub eurode vahetamisest varade vastu (varade "müümisest" eurode eest), hakates varasid "müüma" ainult uue tema poolt emiteeritava valuuta eest, ning ongi euro nädala pärast täielikult tühistatud, kuigi osaline tühistamine ehk järjest kiirenev euro inflatsioon algab peale alates esimesest tunnist. -
Muidugi sa dig oled astunud samasse ämbrisse nagu paljud, nagu ma isegi, kui arvasin, et Kalevile on võimalik midagi seletada vastuolusid näidates tema jutus. Sa kujutad ette Kalevit lähtudes endast, sest sulle on ju võimalik seletada midagi, mis sa valesti väitsid? Kaleviga ei tundu see nii olevat. Näitena kaks kommentaari Kalevilt, mis on omavahel vastuolus:
Näitena toon baromeetrilise valemi, mis viis Kristjan 1 valele järeldusele, et kahe gaasisamba liitmisel samba kõrgus ei suurene, või et gaasisamba kõrgus on juba niikuinii lõputult suur.
Kolmandaks, kui me väidame, et sammaste liitmisel samba kõrgus ei suurene, siis me läheme vastuou ka füüsika seniste seisukohtadega ja eelkõige baromeetrilise valemiga.
Ühel juhul tuleb valemitest hoiduda, sest need viivad arutleja eksiteele. Teisel juhul tuleb neist lugu pidada, sest need tõestavad avastuse õigsust. Mõlemad väited tõestavad avastuse õigsust järjekordselt. Ma olen veendunud, et Kalev ei trolli või ei argumenteeri pahatahtlikult. Ta tõesti arvab, et on midagi avastanud ja temast ei saada aru. Kriitikameele puudumine enda luulu suhtes on täiesti tavaline sellistel inimestel. -
Kristjan1, sellepärast ongi nüüd käes aeg uurida, kuidas Kalevi maailm seestpoolt välja näeb, ja mitte raisata aega arusaamisele suunatud seletamise peale. Minule näib praegu, et Kalevi käitumismuster kujutab endast kooslust erinevate sotsiaalsete protokollide külest pudenenud kildudest, nende kildude äratundmine võiks aga üldharivas mõttes huvitav olla.
Aga noh, kui keegi seletada tahab, on see tema ja Kalevi vaheline asi. -
To Kristjan 1
(((Näitena toon baromeetrilise valemi, mis viis Kristjan 1 valele järeldusele, et kahe gaasisamba liitmisel samba kõrgus ei suurene, või et gaasisamba kõrgus on juba niikuinii lõputult suur.
Kolmandaks, kui me väidame, et sammaste liitmisel samba kõrgus ei suurene, siis me läheme vastuolu ka füüsika seniste seisukohtadega ja eelkõige baromeetrilise valemiga.)))
Siinkohal ja veel mitmel pool mujalgi esineb vasturääkivusi ja ebakõlasid ka minu järelduste süsteemis, nagu näiteks see, et baromeetrilisele valemile olen andnud ühesuguse hinnangu, siis aga hoopis teistsuguse hinnangu. Sellised vasturääkivused ja ebakõlad nagu ikka tulenevad liiga vähesest erinevate teadmiste süstematiseeritusest, liiga vähesest läbimõeldusest, liiga vähesest kriitilisusest dogmadesse uskumisel, ja liiga suurest valemite usaldamisest. Kuid meie üks ülesanne on sellistest ja taolistest vasturääkivustest, ebakõladest, ebakriitilisustest ja ebaloogilisustest meie arusaamiste süsteemis üle saada ja vigu parandada, mida vähemalt mina olen ka kogu aeg teinud. Kõik areneb, ja arenema peavad ka me arusaamised maailmast. -
Kalev Jaik
Sellised vasturääkivused ja ebakõlad nagu ikka tulenevad liiga vähesest erinevate teadmiste süstematiseeritusest, liiga vähesest läbimõeldusest, liiga vähesest kriitilisusest dogmadesse uskumisel, ja liiga suurest valemite usaldamisest. Kuid meie üks ülesanne on sellistest ja taolistest vasturääkivustest, ebakõladest, ebakriitilisustest ja ebaloogilisustest meie arusaamiste süsteemis üle saada ja vigu parandada, mida vähemalt mina olen ka kogu aeg teinud. Kõik areneb, ja arenema peavad ka me arusaamised maailmast.
johhaidii.. me oleme korduvalt pakkunud sulle välja, et süstematiseeri oma teooria ära, seda siis kas täpsete kirjelduste ja teeside kaupa, mingite loogiliste punktide kaupa või kasvõi valemitega.. aga sa suudad ainult mingit proosajahu ajada mis on koguaeg vastuolusid täis.
alustame lihtsamast, kirjuta list omadusi mis defineerib objekti varalisuse.
seejärel list omadustest, mis määrab, et objekt kindlasti ei ole vara. -
Mida teha geomeetriliste Kalevitega?
Kalev, sina ei ole ju ometi kunagi proovinud nurka sirkli ja joonlauaga kolmeks jagada? -
Õigeusklik matemaatikajaigutus:
A Correction in Set Theory — William Dilworth, Beloit, Wisconsin
Preface
The logic and assumptions which today comprise the `foundations of mathematics' often lead to paradox—the name given to a logical but patently absurd conclusion. One may regard paradox with awe, or one may look for underlying errors.
Orthodox mathematical belief today holds that we may take a solid sphere of any fixed size, divide it into a few pieces, and then reassemble those pieces into two solid spheres, each of the same fixed size as the first. This theorem, due to S. Banach and A. Tarski in 1924, has been acclaimed as a triumph of modern methods. Logically similar notions weave through the ``new mathematics'' taught everywhere today.
In the 1924 paper the authors depend explicitly on the work of F. Hausdorff, who was in turn building on Georg Cantor's theory of sets. So either the sphere surgery can be done, and one equals two, or we had better have another look at Cantor's sets. Here I present an analysis, made possible by modern semantics, of a central fallacy in Cantor's theory. The reader will follow my argument without difficulty if he understands that certain endless sequences of fractions have finite limits; e.g., one-half plus one-quarter plus one-eighth, and so on, never totals more than one, no matter how far extended. -
Jaikluseuurija õel kättemaks:
One trisector in Ohio refused to send me his construction because he thought that the trisection was worth money and he was afraid that I would steal it. For revenge, I put him in touch with a trisector in Texas, but as a revenge it was not successful: they corresponded and each concluded that the other was not making sense.
-
To Rage
(((me oleme korduvalt pakkunud sulle välja, et süstematiseeri oma teooria ära, seda siis kas täpsete kirjelduste ja teeside kaupa, )))
Oma arvates olen seda kogu aeg korduvalt teinud, nii kokkuvõtvalt kui ka üksikute punktide kaupa. Kuidas ma veel seda tegema peaksin, et see arusaadavam oleks, seda ei tea. Pikalt seda aina korrata kah ei taha. Alustame näiteks millegi varalisusest.
Varad on tehislikult ehk tootmise teel loodud asjad inimeste vajaduste rahuldamise jaoks, ning nende asjade varalisus ehk väärtus on nende asjade suurus üksteise suhtes. Inimestel on vajadused, milledest ühe osa saab rahuldada loodusressurssidega, teise osa aga tehislikult ehk tootmise teel loodud asjadega, ning nood tehislikult loodud asjad ongi varad.
Peale varade on olemas veel ka asjad, mis ei ole varad, ja nendeks asjadeks on ühelt poolt loodusressursid, teiselt poolt aga inimestevahelisi varalisi suhteid reguleerivad kollektiivsed teadmlsed, nagu õigused, litsentsid, omandiõigused, võlanõuded, lepingud, kokkulepped ja kohustused.
Kuid peale loodusressursside, varade ja inimestevahelisi varalisi suhteid reguleerivate kollektiivsete teadmiste on olemas ka illusoorsed varad, mis on ühelt poolt inimeste poolt ekslikult varadeks peetavad loodusressursid, teiselt poolt aga ekslikult varadeks peetavad inimestevahelisi varalisi suhteid reguleerivad inimeste kollektiivsed teadmised, esmajoones omandiõigused ja võlanõuded, ning nendest loodud finantsvarad ja raha. Nii nagu on olemas peale varade ka illusoorsed varad, on olemas ka illusoorsed väärtused, millised illusoorsed väärtused on kas varade väärtuse valesti hindamised ja mõõtmised, või siis üldse sellistele asjadele väärtuse omistamine, mis ei ole varad ja milledel väärtus puudub, nagu loodusressurssidel, omandiõigustel ja võlanõuetel. Nii näiteks ei ole võlanõue vara, ja sellele väärtuse omistamine on illusoorne väärtus, nii nagu on ka võlanõudest loodud illusoorsele varale --- finantsvarale ja rahale --- väärtuse omistamine illusoorne väärtus.
Suurimaid arusaamatusi on siiani tekitanud probleem, et kas omandiõigused ja võlanõuded ning nendest loodud finantsvarad ja raha on varad või ei ole, ja kui ei ole varad, siis mille alusel me saame seda järeldada, et ei ole varad. Kriteeriumid, et inimesed usuvad ja on niimoodi kokku leppinud, et finantsvarad ja raha on varad, et jumal on olemas, et Maa on lapik jne, ei ole muidugi kriteeriumiteks selliste järelduste tegemiseks. Küll aga on terve rida kriteeriume, millede alusel saab täiesti kindlalt järeldada, et võlanõuded, finantsvarad ja raha ei ole varad, nagu näiteks järgmised kriteeriumid.
Varad luuakse tootmise teel, omandiõigused ja võlanõuded aga määramise või kokkulepete sõlmimise teel, omandiõigustest ja võlanõuetest finantsvarasid ja raha aga nende asjade valesti tunnetamise ehk eksimise teel.
Varadel on omadus teiseneda kas teisteks varadeks või prahiks, nagu näiteks kuluda või amortiseeruda, milline omadus ega omandiõigustel, võlanõuetel, finantsvaradel ja rahal puudub. Näiteks pole võimalik võlanõuet kulutada, ja seda saab ainult tühistada, nii nagu seda saab ainult määramisega luua. Raha samuti ei ole võimalik kulutada, vaid seda on võimalik ainult kas igavesti muutumatuna käest-kätte edasi anda teisele isikule või tühistada. Varasid on võimalik tootmisse rakendada ehk kapitaliks muuta ehk investeerida, omandiõigusi, võlanõudeid, finantsvarasid ja raha aga võimatu.
Varasid on võimalik säästa ja hoiustada, võlanõudeid ja raha aga mitte. Sest võlanõue on kellegi poolt kellegile teisele isikule varade andmise ehk maksmise kohustus, on mitme inimese teadmine ehk kollektiivne teadmine, säästa ja hoiustada on võimalik ainult vara, mitte aga mingisugust kohustust, millist kohustust kui inimeste kollektiivset teadmist saab ainult määramise teel kehtestade, seda mäletada, ja määramise teel tühistada. Kohustuse kellegi poolt mäletamine või teadmine aga ei ole säästmine ega hoiustamine. Kõik see kehtib ka valesti tunnetatud maksmise kohustuse ehk võlanõude --- raha --- kohta, mille säästmine ja hoiustamine on niisama võimatu nagu võlanõude säästmine ja hoiustamine üldse. Osutub aga raha säästmiseks ja hoiustamiseks peetud tegevus hoopis varade laenamiseks, millised varad selle raha saamisel on selle raha eest loovutatud ehk kellegile ära antud, juhul kui see ei ole varade riisumine pettuse teel illusoorse vara --- raha --- abil. -
kirjuta punktide kaupa lihtlaused:
objekt on vara siis kui:
1) on toodetud
2) on vajalik/kasulik inimesele
3)
objekt ei ole vara siis kui:
1) on loodusressurss
2) ei ole vajalik
jnejnejne
Siis defineeri samamoodi ära, mis on tõeline vajadus jne. Siis on võimalik omavahelisi seoseid luua ja tuua näiteid kus reeglistik vajab täpsustamist või parandamist ja lõpuks saab selgelt ja üheselt määratud.. -
"Varad on tehislikult ehk tootmise teel loodud asjad inimeste vajaduste rahuldamise jaoks, ning nende asjade varalisus ehk väärtus on nende asjade suurus üksteise suhtes."
Ehk siis Väga Suur Hunnik Mulda, mis on kokku kühveldatud e. tootmise teel loodud, on väärtuslikum kui Pisike Hunnik Kulda. Jälle uus vaatenurk. Aga mulle meeldib. -
Rage, seda nõu on Kalevile juba antud. Õnnetuseks ei ole tema ajukurrud niisuguse kujuga, et ta suudaks argumente tükkideks võtta ja tükke ükshaaval esitada, ta peab tingimata heietama.
-
To Rage
(((objekt on vara siis kui:
1) on toodetud
2) on vajalik/kasulik inimesele
3)
objekt ei ole vara siis kui:
1) on loodusressurss
2) ei ole vajalik
3)on ühiskonnas varalisi suhteid reguleeriv kollektiivne teadmine, näiteks nagu omandiõigus ja võlanõue.
4)on omandiõigusest või võlanõudest loodud illusoorne vara, näiteks nagu finantsvara ja raha.
5)on valesti ehk varana tunnetatud loodusressurss.
6)on vara loodusressursi osa.
7)on vara väärtuse illusoorne osa ehk illusoorse väärtusega osa, näiteks nagu 99, 99% suurune osa kõrgelt hinnatud kirjamargi väärtusest.
8) on muu illusoorne vara, näiteks nagu reliikvia, kultusobjekt, püha kivi, jne.
(((Siis defineeri samamoodi ära, mis on tõeline vajadus jne.)))
Siin ei oska ma niimoodi lühidalt punktide viis seletata, vaid seletan „proosa” vormis.
Inimestel on vajadused, mis ei piirdu ainult füsioloogiliste vajadustega, vaid suurem osa inimeste vajadustest on mõjutatud ja kujundatud inimese psüühika poolt tema instinktide, tunnete, arusaamiste, veendumuste, ideaalide, väärtushinnangute ja eesmärkide tasandil, kokkuvõttes psüühiliselt mõjutatud ja kujundatud, ning need vajadused on erinevatel inimestel suuresti erinevad, ning erinevad ka ühel inimesel erinevatel eluperioodidel ja erinevates olukordades. Vaatamata inimeste vajaduste väga suurele erinevustele ja mitmekesisusele, on vaja neid vajadusi liigitada tõelisteks ja illusoorseteks ja eristada tõelisi vajadusi illusoorsetest.
Jättes siinkohal kõrvale kõik eetilised probleemid, mis on hoopis teine teema, on minu esialgse hinnangu kohaselt mittetõelised ehk illusoorsed vajadused sellised, kus inimene saab valesti aru iseenese ja teiste inimeste vajadustest, pidades selliseid asju vajadusteks, mis ei ole need vajadused. Ehk on illusoorsed vajadused vajadustest valesti arusaamised. Sellised vajadustest valesti arusaamised algavad peale juba loomade juures näiteks sellega, et hiir läheb lõksu, ja jätkuvad inimese juures vajadustega narkouima ja igasuguse muu enesepettuse teel saavutatava naudingu ja lõngusluse järele. Selliste illusoorsete vajaduste kategooriasse kuuluvad ka näiteks vajadused igasuguse maagilisuse ja religioosse järele alates vastavast rituaalitsemisest ja selleks kulutuste tegemisest kuni üleoomulike olenditega suhtlemiseni ja vajadusteni teha ettevalmistusi hauataguse elu ja taevasse paradiisi pääsemise jaoks. Selliseks illusoorseks vajaduseks on näiteks ka vajadus raha kogumise järele, mis rajaneb sellele, et inimese tegelik vajadus on säästa ehk tagavaraks hoida varasid, peab aga ekslikult raha varaks, ja sellepärast korjab raha, sellest mitte aru saades, et see tema poolt raha kogumiseks ekslikult peetav tegevus on hoopis selle raha eest loovutatud varade laenamine kellegile teisele ja laenatutena hoidmine, ning et mitte raha ei ole see asi, mida ta säästab ja kogub, et raha kogumine ja hoiustamine on üldse võimatu. -
aga kuidas Kalev sa käitled juhtumeid kus mõni objekt vastab mõlemale definitsioonile, kus tekib vastuolu.
Näiteks objekt on toodetud, aga pole kasulik? -
To Rage
(((aga kuidas Kalev sa käitled juhtumeid kus mõni objekt vastab mõlemale definitsioonile, kus tekib vastuolu.
Näiteks objekt on toodetud, aga pole kasulik?)))
Minu arvates ei ole selliseid juhtumeid. Näiteks on objekt toodetud, kuid pole mitte kellegile vajalik/kasulik, siis ei ole see vara. On objekt vajalik/kasulik, kuid pole toodetud, nagu seda on loodusressursid, siis samuti ei ole see vara. Muidugi võivad inimesed ka valesti arvata, nii valesid asju varadeks pidada kui ka varasid mitte varadeks pidada, nagu see on laialdaselt omane ka veel kaasaegsetele inimestele eesotsas senise akadeemilise majandusteaduse ja juuraga, aga see on hoopis teine teema. -
Kalev
Kas erinevatel inimestel on erinevaid vajadusi, või kas kõigil inimestel on sama vajadusi? Ehk kas vara lakkab olemast vara kui ta liigub ühelt inimeselt teisele, ja siis saab jälle varaks kui ta liigub kolmandale inimesele? -
Kalev Jaik
Näiteks objekt on toodetud, aga pole kasulik?)))
Minu arvates ei ole selliseid juhtumeid.
Vaatame nüüd, kuidas metsiku habemega kaputsiinahvid toodavad kiviaegseid tööriistu, kuigi neil neid vaja ei ole:Our understanding of the emergence of technology shapes how we view the origins of humanity[1, 2]. Sharp-edged stone flakes, struck from larger cores, are the primary evidence for the earliest stone technology[3]. Here we show that wild bearded capuchin monkeys (Sapajus libidinosus) in Brazil deliberately break stones, unintentionally producing recurrent, conchoidally fractured, sharp-edged flakes and cores that have the characteristics and morphology of intentionally produced hominin tools. The production of archaeologically visible cores and flakes is therefore no longer unique to the human lineage, providing a comparative perspective on the emergence of lithic technology. This discovery adds an additional dimension to interpretations of the human Palaeolithic record, the possible function of early stone tools, and the cognitive requirements for the emergence of stone flaking.
Saadaval on ka video. -
To stefan
(((Kas erinevatel inimestel on erinevaid vajadusi, või kas kõigil inimestel on sama vajadusi? Ehk kas vara lakkab olemast vara kui ta liigub ühelt inimeselt teisele, ja siis saab jälle varaks kui ta liigub kolmandale inimesele?)))
Miski asi kas on või ei ole vara olenematult sellest, kelle omanduses või valduses see on. Erinevate inimeste vajadused on erinevad, ja ka varad nende vajaduste rahuldamine jaoks on erinevad, ning enamikul juhtudel on nii, et varad on selliste inimeste kas omanduses või valduses, kes neid ise ei vaja. Eriti omane on see nähtus enamarenenud ühiskondadele, kus peaaegu kõik varad toodetaksegi isikute poolt, kes neid varasid ise ei vaja, ja nii satuvadki varad juba nende loomisel ehk tootmisel isikute kätte, kes neid ise ei vaja, vajavad aga hoopis teistsuguseid varasid, mida toodavad teised nendesugused isikud, kes samuti neid oma toodetud varasid ise ei vaja. Iga inimese vajadused erinevatel eluperioodidel ja erinevates olukordades on erinevad, eluperioodid ja olukorrad muutuvad, ning nii satuvad ka need varad, mida keegi vajas varem, tema omandusse või valdusse mittevajalike varadena. Kokkuvõttes on varade sattumine selliste isikute kas omandusse või valdusse, kes neid ise ei vaja, paratamatu nähtus, ja seda suuremas ulatuses, mida arenenum on ühiskond ja selle majandus.
Olukorrast, kus varad on selliste isikute käes, kes neid kas ise ei vaja, või kui vajavadki, siis vajavad teist liiki varasid rohkem kui neid, aitab välja varade vahetus erinevate isikute vahel ehk turg oma ostmiste-müümistega ja laenamistega, kus näiteks ostetakse üks vara teise ehk müüdava vara eest, ja nii saavad nii ostja kui ka müüja vahetuse teel kätte oma mittevajatava vara asemel vajatava või enam vara. Varade vahetus ehk turg asutati juba eelajaloolisel ajal rohkem kui 6000 aastat tagasi, ning ühes ühiskonna ja selle majanduse arenemisega on turu osatähtsus majanduses järjest kasvanud ning kasvab edaspidigi.
Kui turg ehk varade vahetus nii ostmiste-müümiste ja laenamiste meetoditel ei funktsioneeri nii nagu see peaks, siis on selle tagajärjeks kriisinähtused majanduses ja majanduskriisid, peamiselt sellised nagu nõudluse nappus ja defitsiit, millised mõlemad hädal on kaasajal kroonilised ja tulenevad sellest, et varade vahetus toimub illusoorse vara --- raha --- vahendusel, ebardliku rahandussüsteemiga aga on kaubavahetus turul kas suuremas või väiksemas ulatuses kinni blokeeritud. Näiteks nõudluse nappus paistab väliselt välja sellisena, justnagu oleks kõiki varasid liiga palju ehk üle toodetud. Tegelikult pole midagi üle toodetud, vaid hoopis varade vahetus turul on kas suuremas või väiksemas ulatuses võimatumaks või raskendatuks tehtud. -
Mis on vajalik on seega subjektiivne. Mis on vara on objektiivne. Iga vara on vajalik. Subjektiivsus on seega objektiivne.
-
Rage, kas sa panid tähele, et Kalev keeldub selgitamast, "mis on tootmine"
Ma olen seda temalt aastate jooksul korduvalt küsinud, aga vastust ei ole saanud.
Ainult keerutamist või siis "vara" või "vajaliku" definitsiooni sisse toomist.
Ehk siis väiteid kasutatakse iseenda defineerimiseks. -
To Offf
(((Rage, kas sa panid tähele, et Kalev keeldub selgitamast, "mis on tootmine"
Ma olen seda temalt aastate jooksul korduvalt küsinud, aga vastust ei ole saanud. )))
Oma arvates olen seda kogu aeg selgitanud. Inimestel on vajadused, ja on asjad nende vajaduste rahuldamise jaoks. Esialgselt, kui inimene oma bioloogilises arenguprotsessis oli alles primitiivne elusorganism, olid asjad milledega see elusorganism oma vajadusi rahuldas, vajalikud/kasulikud loodusressursid, ja ka arenguprotsessis edasi kuni tänapäevani rahuldab inimene suurema osa oma vajadustest vajalike/kasulike loodusressurssidega alates hingamise jaoks vajalikust õhust, päevavalgusest, vihmaveest, looduslike veekogude veest, gravitatsioonist jne. Kuid juba ammu enne inimeseks saamist alates primitiivsete taimede arengutasemest pani bioloogilnine evolitsioon elusorganisme loodusressursse enese jaoks esialgu enam vajalikumaks/kasulikumaks muutma ja hiljem ka mittevajalikke/mittekasulikke ja kahjulikke loodusressursse vajalikeks/kasulikeks asjadeks muutma, milliseks üheks meie jaoks väga oluliseks muutmiseks on näiteks fotosüntees. Selline elusorganismide poolt loodusressursside enam vajalikemaks/kasulikemaks ja üldse vajalikeks/kasulikeks asjadeks muutmine ongi tootmine, ja selliselt muudetud asjad on varad. Seega tootmine algab peale ammu enne inimest alates elusorganismide taimede arengutasemest, on loodusressursside vajalikeks/ kasulikeks asjadeks muutmine, ja jätkub sealt edasi loomade arengutasemetel, jätkudes sealt veel edasi inimese ja inimühiskonna kõikidel arengutasemetel järjest suuremas ulatuses kuni tootmiseni tehastes ja teeninduses tänapäevases inimkonnas, ja jätkudes edaspidises arenguprotsessis järjest suuremas ulatuses.
Tootmine inimühiskonnas on loodusressursside muutmine inimeste poolt ehk tehislik muutmine inimestele vajalikeks/kasulikeks asjadeks ehk varadeks, ehk on varade loomine, kuid selles varade loomise protsessis ehk tootmisprotsessis on paratamatu ka juba toodetud varade rakendamine ja kulutamine. Need tootmisprotsessis rakendatavad/kulutatavad varad on kapital, mis jaguneb kaheks kapitali alaliigiks --- inimkapitaliks ehk tööks ja ülejäänud kapitaliks ehk esemeliseks kapitaliks, ning tootmisprotsessis tekivad varad kapitalikasumitena, millised kapitalikasumid on ainukene varade ehk rikkuse saamise allikas. Kapitalikasum on see osa varadest, mille võrra on tootmisel valmistatav toodang suurem vara selle tootmiseks kulutatavast kapitalist. -
Kalev eitab jätkuvalt tarbimise objektiivset piiratust. Inimesel on alati valikud ja seda tänapäeval ka esmatarbekaupade hulgas. Suvalise asja tootmine iseenesest ei tee kedagi jõukamaks.
-
To R. Ott
(((Kalev eitab jätkuvalt tarbimise objektiivset piiratust. Inimesel on alati valikud ja seda tänapäeval ka esmatarbekaupade hulgas. Suvalise asja tootmine iseenesest ei tee kedagi jõukamaks.)))
Inimese ja üldse inimeste vajadused varade järele on piiramatult suured, kaasa arvatud ka tarbimisvajadused. Nende vajaduste rahuldamine aga on piiratud varade hulga piiratusega, varade hulga piiratus aga on tingitud tootmisvõimsuste piiratusest ja varade saamise/hankimise piiratusest. Varade nappus avaldub kõigile inimestele selliselt, et mingit ühte vara saada ükskõik kas tootmise, tarbimise, säästmise jne jaoks, selleks peab inimene kindlasti mingist teisest varast loobuma, ehk kõik millegi saavutamine toimub millegist teisest asjast loobumise hinnaga. Veel avaldub varade nappus rahanappusena ja piiramatult suur vajadus varade järele piiramatult suure rahaahnusena, sest varade saamine meie praeguses majandussüsteemis toimub raha eest, kuigi raha ei ole vara.
Muidugi on inimestel mingil määral peaaegu alti olemas valikuvõimalused, et millist vara ja millepärast millisele teisele varale eelistada nii tootmisel, tarbimisel kui ka säästmisel, ehk millisest varast loobuda selleks, et saada sellest vajalikum/kasulikum vara, nagu näiteks loobub talupidaja õllest ja pidutsemisest selleks, et koguda varasid traktori ostmise jaoks. Samuti on inimestel mingil määral peaaegu alati olemas valikuvõimalused, kas eelistada tarbimist säästmisele või vastupidi, või eelistada nendele hoopis varade muutmist kapitaliks või vastupidi.
Toodetakse aga mitte suvalisi varasid, vaid neid varasid, millede järele tuntakse või arvatakse tundvat kõige teravamat puudust, loobudes aga sedavõrra nende varade tootmisest, millede järele puudus ei ole nii terav. -
Seega, loomad ja taimed toodavad varasid, väidab Kalev.
-
Kalev, aga kas vara saab muutuda mitte varaks? Millistel juhtudel või hetkedel see juhtub, eeldusel objekti enda füüsikalised näitajad ei muutu?
-
To Offf
(((Seega, loomad ja taimed toodavad varasid, väidab Kalev.)))
Loomad ja taimed toodavad loodusressurssidest nende jaoks vajalikke asju ehk varasid, mis on varad vastava looma või taime jaoks, mitte aga varad inimese jaoks. Inimese jaoks on need loomade ja taimede jaoks varad mitte varad vaid loodusressursid, nagu näiteks on seda merevetika poolt mineraalainetest toodetav orgaaniline aine või linnu poolt toodetud elamu ehk pesa. Küll aga on sellisest loomade ja taimede poolt vajalike asjade ehk varade tootmisest välja arenenud tootmine inimese ja inimühiskonna arengutasemel, ja nendest taimede ja loomade jaoks varadest varad ehk rikkus inimeste jaoks. -
To Offf
(((Seega, loomad ja taimed toodavad varasid, väidab Kalev.)))
Loomad ja taimed toodavad loodusressurssidest nende jaoks vajalikke asju ehk varasid, mis on varad vastava looma või taime jaoks, mitte aga varad inimese jaoks. Inimese jaoks on need loomade ja taimede jaoks varad mitte varad vaid loodusressursid, nagu näiteks on seda merevetika poolt mineraalainetest toodetav orgaaniline aine või linnu poolt toodetud elamu ehk pesa. Küll aga on sellisest loomade ja taimede poolt vajalike asjade ehk varade tootmisest välja arenenud tootmine inimese ja inimühiskonna arengutasemel, ja nendest taimede ja loomade jaoks varadest varad ehk rikkus inimeste jaoks. -
Rage
Kalev, aga kas vara saab muutuda mitte varaks? Millistel juhtudel või hetkedel see juhtub, eeldusel objekti enda füüsikalised näitajad ei muutu?
Kui ühe jaikvara seest jaikvaralisuse vaim välja aetakse, otsib see lähima sobiva objekti ja possessib seda sõimu ja tänitamise saatel, et keegi on keskitki läbi pillanud. -
To Rage
(((Kalev, aga kas vara saab muutuda mitte varaks? Millistel juhtudel või hetkedel see juhtub, eeldusel objekti enda füüsikalised näitajad ei muutu?)))
Kui varaks olev objekt ise füüsiliselt ei muutu, siis muutub see mitte varaks siis kui lakkab olemast eriliselt vajalik/kasulik inimeste jaoks. See juhtub näiteks vara moraalsel amortiseerumisel, kui vana hästi säilinud kahemehesaag ei osutu enam metsatööstuses vajalikuks, või vana suur vändaga leierkast vajalikuks jne. Samuti väheneb varaks oleva objekti varalisus ehk väärtus, kui väheneb selle vajalikkus/kasulikkus inimeste jaoks.
Muidugi peab varaks oleva objekti vajalikkuse/kasulikkuse kadumine või vähenemine toimuma loomulikel majanduslikel põhjustel, mitte aga mingisuguse sabotaaži ega riisumise tagajärjel, nagu näiteks sellise sabotaaži tagajärjel, et katkestatakse elektrivarustus ja nii muudetakse elektriseadmed vajalikest asjadest mittevajalikeks, või nagu muudeti Nõukogude Liidus ligi pooled eriti põllumajandusmasinad mittevajalikeks tagavaraosade defitsiidi ja üldse defitsiidi kunstliku tekitamise teel, ebardliku rahandusssüsteemiga võimatuse tekitamise teel normaalselt vahetada ühtesid varasid teiste ehk vajatavate varade vastu. -
Kalev Jaik
To Offf
(((Seega, loomad ja taimed toodavad varasid, väidab Kalev.)))
Loomad ja taimed toodavad loodusressurssidest nende jaoks vajalikke asju ehk varasid, mis on varad vastava looma või taime jaoks, mitte aga varad inimese jaoks. Inimese jaoks on need loomade ja taimede jaoks varad mitte varad vaid loodusressursid, nagu näiteks on seda merevetika poolt mineraalainetest toodetav orgaaniline aine või linnu poolt toodetud elamu ehk pesa. Küll aga on sellisest loomade ja taimede poolt vajalike asjade ehk varade tootmisest välja arenenud tootmine inimese ja inimühiskonna arengutasemel, ja nendest taimede ja loomade jaoks varadest varad ehk rikkus inimeste jaoks.
Ühesõnaga, loomade varadel ja inimeste varadel peab ILMTGINGIMATA vahet tegema ja eristama? Samuti peavad inimeste varad olema ilmtingimata inimeste toodetud? Kas sedasi? -
Kalev Jaik
Kui varaks olev objekt ise füüsiliselt ei muutu, siis muutub see mitte varaks siis kui lakkab olemast eriliselt vajalik/kasulik inimeste jaoks. See juhtub näiteks vara moraalsel amortiseerumisel, kui vana hästi säilinud kahemehesaag ei osutu enam metsatööstuses vajalikuks, või vana suur vändaga leierkast vajalikuks jne.
Olgu, üsna arusaadav, aga kas võib ka nii juhtuda, et vara ei muutu kohe mitte varaks vaid on mingis vahepealses olekus ku vara väärtus muutub/kahaneb?
Kahemehesae pealt kohe metsaharvestile arenguga ei hüpatud vaid seal oli järk-järguline tehnoloogia areng mis lõpuks kahemehesae väärtusetuks varaks muutis. -
To Offf
(((Ühesõnaga, loomade varadel ja inimeste varadel peab ILMTGINGIMATA vahet tegema ja eristama? Samuti peavad inimeste varad olema ilmtingimata inimeste toodetud? Kas sedasi?)))
Jah, inimeste jaoks varad peavad olema toodetud inimeste poolt, muidugi kaasa arvatud inimeste poolt kodustatud loomade ja kultuurtaimede abil, nagu seda on näiteks põllumajanduslik tootmine ja alkoholi tootmine tehases pärmiseente abil. Varasid loomade ja taimede jaoks ja inimeste jaoks on vaja eristada, sest metsikute loomade ja taimede jaoks varad inimeste jaoks ei ole varad, vaid on loodusressursid, nagu seda on need loomad ja taimed ka ise loodusressursid. Loomade ja taimede jaoks varasid ja inimeste jaoks varasid aga ühendab nende päritolu ehk see, et ühed on teistest välja arenenud ja ühtede loomime ehk tootmine on teiste loomisest ehk tootmisest välja arenenud , nii nagu on ka loomad taimedest ja inimene loomast välja arenenud. -
To Rage
(((Olgu, üsna arusaadav, aga kas võib ka nii juhtuda, et vara ei muutu kohe mitte varaks vaid on mingis vahepealses olekus kui vara väärtus muutub/kahaneb? )))
Muidugi, kui varaks olev objekt füüsiliselt ei amortiseeru, amortiseerub aga moraalselt ehk muutub mitte varaks, siis väga sageli ei toimu see muutumine järsku, vaid on pikaajaline sageli aastakümneid kestev protsess, mis toimub selliselt, et väheneb pikkamööda selle objekti varalisus ehk väärtus, võides väheneda lõpuks kuni nullini, millal objekt lakkab olemast vara ja muutub täielikult loodusressursiks, milliseks on ka inimtekkeline praht. Näiteks kirjutusmasina moraalne amortiseerimise protsess Eesti, mis toimus lähiminevikus, kestis üle 20 aasta.
Minu teooria järgi ei ole ükski vara kunagi vara 100%-liselt, vaid koosneb kahest osast: selle objekti vara osast ja loodusressursi osast, ning vara amortiseerumisel kahaneb selle vara-osa ja suureneb samapalju loodusressursi osa. Varaks oleva objekti täielikul amortiseeruimisel on selle vara osa täielikult kadunud, ja objekt muutunud 100-liselt loodusressursiks. -
Kas on veel mingeid juhtusid mil puhul vara väärtus muutub või muutub lausa mitte varaks?
-
To Rage
(((Kas on veel mingeid juhtusid mil puhul vara väärtus muutub või muutub lausa mitte varaks?)))
Muidugi on veel palju juhtumeid, millede puhul vara väärtus kas väheneb või siis kaob täielikult ning vara muutub mitte varaks. See juhtub tarbimisel, eriti aga pillaval tarbimisel; varade normaalsel füüsilisel amortiseerumisel; igasugusel muu varade kas osalisel või täielikul füüsilisel hävinemisel varade säästmisel, loodusõnnetuste ja muude õnnetuste ja avariide tagajärjel; majandajate vigade ja eksimuste tagajärjel; varade sihilikul hävitamisel ja kasutamiskõlbmatuteks muutmisel sabotaaži tagajärjel; varade riisumise tagajärjel, kui riisumine takistab varade otstarbekohast kasutamist; ja veel mõnedel juhtudel.
Erandjuhtum on kapitaliks olevate varade --- näiteks nagu tootmisprotsessis olevate tootmisvahendite --- normaalne amortiseerumine, mille puhul toimub mitte varade kahanemine, vaid hoopis varade juurdekasv. Kapitaliks olevad objektid küll kuluvad/amortiseeruvad ja lõpuks muutuvad ise prahiks, kuid selles muutumises teisenevad tootmisel valmistatavaks toodanguks, milline toodang on reeglina suurem vara selle tootmisel kulutatavast kapitalist. Ehk teiseneb kapital tootmisprotsessis toodanguks, teisenedes kasumlikult. Kõik igasugused muud varad kahanevad/amortiseeruvad, kuid vastupidiselt nendele kapital kasvatab varasid juurde ja kasvab juurde. -
Ma pidasin silmas olukordasid, kus eseme füüsikalised omadused ei muutu, see kus vara hävineb või kulub on arusaadavad ja loogilised.
Ma tahaks küsida nüüd lisaküsimuse. Nagu kirjeldasid, siis vara väärtus amortiseerub moraalselt. Kuidas sa seda mõõdad? Kuidas kirjutusmasinate tehas või kirjutusmasina omanik või kirjutusmasinat soetama hakkav kodanik teab millisel hetkel kui palju väärt kirjutusmasin on? -
To Rage
(((Ma tahaks küsida nüüd lisaküsimuse. Nagu kirjeldasid, siis vara väärtus amortiseerub moraalselt. Kuidas sa seda mõõdad? Kuidas kirjutusmasinate tehas või kirjutusmasina omanik või kirjutusmasinat soetama hakkav kodanik teab millisel hetkel kui palju väärt kirjutusmasin on?)))
Kõige õigem ehk adekvaatsem varade suuruse ehk väärtuse mõõtmine, kaasa arvatud ka varade moraalse amortisatsiooni ja üldse amortisatsiooni mõõtmine, toimuks muidugi majandusteaduse seisukohtade ja kriteeriumite järgi, ning majandusteadus ja üldse teadus järjest areneb ja hakkab maailma peegeldama järjest täpsemalt ja adekvaatsemalt. Kuid senised tunnistatud majandisõpetused ja akadeemilise majandusteaduse nimeline õpetus pole veel üldse teaduse tasemeni arenenud, vaid viimane on koguni võlts pseudoteadus. Küll aga saaks tekkiv ja arenev teadus sellega enam või vähem rahuldavalt hakkama ja kõikidest teistest õpetustest ja meetodidest kindlasti kõige paremini hakkama. Majandajad on alates iidsetest aegadest püüdnud varasid määratleda ja nende suurusi ehk väärtusi mõõta püüdnud ja mõõtnud peale muude meetodite ka loogiliste kalkulatsionide meetodil, ning need määramised, hindamised ja mõõtmised, vaatamata nende puudulikkusele ja nendes suurematele ja väiksematele eksimustele, on olnud palju õigemad ehk adekvaatsemad kui näiteks määramised, hindamised ja mõõtmised senise võltsi akadeemilise majandusteaduse poolt ja järgi.
Valdavam senine varade väärtuse mõõtmise meetod praktikas on olnud mitte mingid majandajate loogilised kalkulatsioonid, vaid üsna pime orienteerumine turul toimuvate muutuste järgi, nõudluse ja hindade muutumiste järgi. Nõudlus on inimeste soov osta mingit vara teiste varade eest, millised varasid vajab selle vara müüja, ning hind on varade vahetusproportsioon turul, ehk varade hulk, mida millegi ostmisel müüjale vastu antakse. Nõudluses ja hindades peegeldab umbkaudselt kas halvemini või paremini varade väärtus, ja nõudluse vähenemises pakkumise suhtes ning vara hinna languses väärtuse vähenemine, ja nende kriteeriumite järgi orienteerutaksegi senises praktikas väärtuse mõõtmisel, kaasa arvatud ka väärtuse mõõtmisel varade moraalse amortisatsiooni puhul.
Kui viltune ja vale ning teadusele vastuvõetamatu on senine varade väärtuse mõõtmine nõudluse ja hindade ning nende muutumiste järgi turul, seda tõendab mitte ainult varade väärtuse väga sagedane ignoreerimine inimeste poolt ja varadele illusoorse väärtuse omistamine ning turu risustamine täielikult illusoorsete varadega --- finantsvarade ja rahaga, vaid ka viimastega teostatavad sabotaažid ja riisumised majanduses, nillede tagajärgedeks on kriisinähtused majanduses ja majanduskriisid, nagu näiteks selline kriisinähtus, et tootmine on tehtud tootjate jaoks kahjumlikuks ja seega võimatuks tegevuseks, tootmine on kinni blokeeritud ja tekitatud tööpuudus. Aga see on hoopis teine teema. -
Ühesünaga ühtepidi
"Jah, inimeste jaoks varad peavad olema toodetud inimeste poolt, muidugi kaasa arvatud inimeste poolt kodustatud "
Selleks, et VARA oleks VARA, peab vara olema toodetud Inimeste poolt ja Inimeste jaoks.
Teistpidi jälle väidab Kalev, et
"Varad ja väärtus on objektiivsed"
Seega on nüüd tõestatud, et "objektiivne on subjektiivne" ja "subjektiivne on objektiivne"
Bingo! -
Kalev Jaik
Aga see on hoopis teine teema.
Absoluutselt nõus, sa kirjutasid ainult, et see kõik toimuks muidugi majandusteaduse seisukohtade ja kriteeriumite järgi, aga millised need seisukohad või kriteeriumid on, sellest mitte sõnagi. Püüa nüüd sarnaselt vara defineerimisele ka üles loetleda need kriteeriumid. -
To Offf
(((Selleks, et VARA oleks VARA, peab vara olema toodetud Inimeste poolt ja Inimeste jaoks.
Teistpidi jälle väidab Kalev, et
"Varad ja väärtus on objektiivsed"
Seega on nüüd tõestatud, et "objektiivne on subjektiivne" ja "subjektiivne on objektiivne"
Bingo!)))
Siinkohal tuleks selgusele jõuda, et mis on objektiivne ja mis subjektiivne. Objektiivne on objektiivne reaalsus ehk mateeria, subjektiivne aga on selle objektiivse peegeldus tunnetaja --- kas inimese või looma --- psüühkas, nagu tundmustes, tahtmistes, arvamustes, arusaamistes, teadmistes, kavatsustes, plaanides. Ehk on subjektiivne ühe materiaalse asja peegeldus teises materiaalses asjas --- tunnetaja närvisüsteemis. Kui adekvaatne ehk reaalsusele vastav see peegeldus ehk subjektiivne on, on iseasi, ja sellest pole praegu jutt.
Seega, kui miski asi, olgu see siis kas loodusressurss või vara, on inimestele vajalik/kasulik, siis on see objektiivselt ja mitte subjektiivselt niimoodi, ja subjektiivsus selle juures on see, kas ja kuidas see peegeldub inimese arusaamistes ja üldse psüühikas. Millegi vajalikkus, mittevajkalikkus ja kahjulikkus inimeste jaoks on objektiivsed objektiivsete asjade omadused, mis inimeste subjektiivsuses võivad üldsegi mitte peegelduda ehk inimene või inimesed nendest üldse mitte teadlikud olla, võivad paljudes variantides valesti peegelduda, ja võivad ka kas enam või vähem adekvaatsemalt peegelduda.
Inimene on objektiivne, nii nagu on ka objektiivsed tema vajadused ja asjad nende vajaduste rahuldamise jaoks, kaasa arvatud ka varad. Seda vaatamata sellele, et inimese vajadused olenevad suurel määral inimese subjektiivsusest, nii nagu oleneb subjektiivsusest ka inimtegevus, sest nii loomade kui ka inimeste tegevust juhib suurel määral psüühika ehk subjektiivsus. Selles tähenduses on ka see psüühika ehk subjektiivsus ise objektiivne, olles ühe materiaalse asja peegeldus teises materiaalses asjas, mis midagi juhib ja kujundab. Kujundab ja mõjutab see psüühika ka inimese vajadusi ja vastavalt sellele ka inimtegevust ja varasid nende vajaduste rahuldamise jaoks, kuid vaatamata sellele jäävad inimese vajadused ühes inimtegevusega ja asjadega nende vajaduste rahuldamise jaoks objektiivseteks ega muutu millegiks subjektiivseteks. -
Inimese vajadused on subjektiivsed. Eelkõige vajadus inimese olemasolu järele on subjektiivne. Kalev Jaik võiks objektiivselt vabalt olemata olla.
