Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Leia kümme erinevust:
Kalev Jaik
toimus ränk majanduskatastroof, mis oli veel rängem kui Teine maailmasõda.Donald Trump
No, I meant he's the founder of ISIS -
Isegi Kalev ei suutnud isegi üht erinevust leida. Mõlemad on absurdsed ütlused, mille eesmärgiks pole faktidest rääkida vaid inimesi ärritamise teel trollida.
-
Noh, Kalev, kas me võime siis lukku panna, et sa ei tea, ega saa aru, mis tähendab "käibemaksukohuslane" KMS mõistes.
-
To Offf
(((Noh, Kalev, kas me võime siis lukku panna, et sa ei tea, ega saa aru, mis tähendab "käibemaksukohuslane" KMS mõistes. )))
Käibemaksukohuslased on eraisukud, ja käibemaks on maks, mida võtab riik eraisikutelt „trahvina” vahetustehingute sooritamise pealt, jättes eraisikute rikkuse suurenemise ehk tegeliku tulu maksustamata. Käibemaksu maksmise „teoreetiliseks” aluseks on seniste majandusõpetuste äraspidine ja võlts arusaamine sellest, nagu tekiks tulu millegi odavalt ostmisest ja kallilt müümisest, või siis rikkuse ilma kulutusi tegemata kusagilt saamisest, mitte aga tootmisest, mistõttu tootmisel saavutatut tuluks ei peeta. Seetõttu sellist isikut või majandusüksust, kes majandab ilma ostu-müügi ja laenamiste tehinguid tegemata, mingi tulu- või käibemaksuga ei maksustatagi. Käibemaksuga kellegi maksustamine on niisama absurdne maksustamine, nagu näiteks maksustamine selle järgi, mitu korda keegi ööpäevas oma silmi pilgutab, või siis taevatähtede ja tähtkujude seisu järgi. Sellise äraspidise arusaamise aluseks on veel soov varjata ühiskonnas toimuvaid riisumisi, ja käibemaksuga maksustamise eesmärgiks kaubavahetust kinniblokeeriv sabotaaž.
Käibemaksukohuslased on eraisikud, kuid eraisikutelt käibemaksu võtmine on kaasaegses majanduses suuremas osas varjatud/maskeeritud mitmete lavastuste ja maskeeringutega, mistõttu inimesed võivad sellest käibemaksust ka üldse mitte teadlikud olla, kui ka pidada näilist käibemaksu käibemaksuks. Üks selline näiline käibemaks on näiteks selline, et tegelikult riigifirmad on maskeeritud erafirmadeks, millised riigifirmad peavad maksma riigile käibemaksu, ehk riik iseenesele ehk üks selle allüksus teisele allüksusele käibemaksu. -
"Käibemaksukohuslased on eraisukud, ja käibemaks on maks, mida võtab riik eraisikutelt „trahvina” vahetustehingute sooritamise pealt, jättes eraisikute rikkuse suurenemise ehk tegeliku tulu maksustamata"
See on täielikult ja otsast otsani vale. "Käibemaksukohuslane" ja "käibemaksu maksja" ei ole üldsegi sünonüümid.
Käibemaksu maksab lõpptarbija, ükskõik, kas tegemist on juriidilise v. füüsilise isikuga.
Eraisikute omavahelised tehingud käibemaksuga maksustatud ei ole. Sa võid eraisikuna osta näiteks maja ja müüa selle maja kasudega edasi (kallima hinnaga), käibemaksu Sa tasuma ei pea. Küll aga pead tasuma tulumaksu.
"eraisikute rikkuse suurenemise ehk tegeliku tulu "
Seda maksustatakse üldjuhul tulumaksuga. Käibemaksukohuslased on ainult juriidilised isikud (aga sugugi mitte kõik).
" nagu tekiks tulu millegi odavalt ostmisest ja kallilt müümisest, või siis rikkuse ilma kulutusi tegemata kusagilt saamisest, mitte aga tootmisest, "
Aga meie räägime KÄIBEmaksust, mitte TULUmaksust. Odavalt ostes ja kallilt müües tekib käive ja riik maksustab käivet. Kuskohas siin see "absurd" on?
"Seetõttu sellist isikut või majandusüksust, kes majandab ilma ostu-müügi ja laenamiste tehinguid tegemata, mingi tulu- või käibemaksuga ei maksustatagi."
Aga miks peaks? Jah, kui sa tahad elada naturaalmajanduslikus pastoraalses idüllis nagu 19. sajandil, kasvatad ise sihu ja lehmi, teed neile heina ja kasvatatd seakartulit, lüpsad, tapad loomad, teed lihaks, kasvatad kapsad-kaalid ise, siis tõesti-tõesti... riik ei maksusta sind mitte sendi eestki. Maksu hakkad maksma niipea, kui sa osa oma tootmise tulemusi tahad turul vahetada mingite muude varade, näiteks aspiriini, tee, kohvi, telefoniühenduse jne. vastu.
Paljud talunikud nii elavadki. Maksavad ainult selle "vahetustehingute" poole pealt. Kõik mis läheb oma tarbeks, maksu alla ei kuulu. Kas peaks või?
Näiteks kasvatad endale oma põllu peal talvekartuli ja siis pead riigile selle eest mingit "tulumaksu" maksma? Kas Jaiguveres ongi sedasi? -
Offf
Seda maksustatakse üldjuhul tulumaksuga. Käibemaksukohuslased on ainult juriidilised isikud (aga sugugi mitte kõik).
Füüsilisest isikust ettevõtja võib end käibemaksukohuslasena arvele võtta (ja peabki seda tegema, kui käive läheb üle seaduses ettenähtud piiri). -
Muide, Kalevil on ilmselgelt kavatsus ajada segamini mõisted "eraõiguslik isik" ja "füüsiline isik", mida mõlemaid kontekstides, kus täpsus eriti oluline ei ole, võidakse "eraisikuks" hüüda.
-
To Offf
(((Näiteks kasvatad endale oma põllu peal talvekartuli ja siis pead riigile selle eest mingit "tulumaksu" maksma? Kas Jaiguveres ongi sedasi?)))
Jaiguveres maksustatakse rikkuse juurdekasv ehk tulu, mitte aga varade vahetus ehk käive. Näiteks kui keegi vahetab oma X väärtuse suuruse vara teise X väärtuse suuruse vara vastu, näiteks nagu maja aktsiate vastu, aktsia teatrietenduse teenuse, leiva, ülikonna jne vastu, siis teda ei maksustata. Kui ta aga kasvatab kartuleid, ükskõik kas oma tarbeks või müügiks, ja tema rikkus seetõttu suureneb ehk tekib tulu, siis maksustatakse see tulu ehk rikkuse juurdekasv tulumaksuga.
Tulu ehk rikkuse juurdekasv, nii nagu üldse rikkus, tekib ainult tootmisel kapitalikasumina, ei teki aga varade vahetusest ehk käibest. Sellepärast tulebki maksustada tulu, mitte aga käive. Klausel siinkohal aga on see, et mõningatel juhtudel, kui ja kuivõrd see varade vahetus ehk käive on tootmisprotsessi osa, on see käive käsitletav tootmisena, ning sellel juhul tekib selles tulu nii nagu ikka tootmises, ning see tulu tuleb maksustada tulumaksuga nii nagu ikka tulu. Näiteks vahetavad varasid isikud A ja B varasid mitte otseselt, vaid kaupmehe kaudu, kaupmees osutab kaubavahetuse teenuse, milline teenus osutub tootmisprotsessi osaks ja kah tootmiseks, selles teenuses toimub rikkuse juurdekasv, mis tuleb maksustada tulumaksuga nagu ikka tulu. Sama toimub siis, kui isikud A ja B ise isenestele teevad ära selle kaupmehe teenuse. Vahet pole, kas varade vahetustel isikud A ja B asendavad kaupmeest või kaupmees neid. Keegi peab need vahetusoperatsioonid selles tootmisprotsessis ära tegema, sellise teenuse osutama.
Mis aga puutub „naturaalmajandusse”, siis on naturaalmajandus selline majandus, kus puuduvad sellised illusoorsed asjad nagu finantsvarad ja raha. Seda olenematult sellest, kas selles majanduses toimuvad varade vehetused või ei toimu, kas see majandus on eelajaloolisel kiviaja suurpere arengutasemel, kus varade vahetusi (ostmisi-müümisi ega laenamisi) ei toimunud, või ükskõik kui kõrgelt arenenud Jaiguvere tasemel, kus peaaegu kogu toodetav läheb mitmekordsetesse vahetustesse, ning kus kellegi poolt tulu saamiseks tema oma tarbeks kartulikasvatamine, majaehitamine, koduköögis toiduvalmitamine jne on selle liiga vähese kasumlikkuse tõttu peaaegu et välistatud. „Naturaalmajandusele” vastandub ainult selline majandus, milles figureerivad peale varade veel ka illusoorsed varad --- sellised kummitused nagu finantsvarad ja raha. -
Kalev, ei ole vaja naturaalmajandust ja muid ammu paika pandud termineid asjatult ringi defineerida.
See mida sa püüad kirjeldada "naturaalmajandusena" on jaikmajandus. Täiesti omaette nähtus, mille sina oled välja mõtelnud. Hetkel sellele "vabas looduses" analooge ei ole ja seega on meil vaja selle tähistamiseks uut sõna.
Seega, siis on meil Jaiguveres ajaikollad, kes käivad kokku lugemas, mitu kartulit sul sügiseks rohkem on, mitu musta sõstart kasvas ja kui palju sa sel aastal õunu said. OK, ja millistes ühikutes Jaiguveres maks määratakse? -
To Offf
(((Seega, siis on meil Jaiguveres ajaikollad, kes käivad kokku lugemas, mitu kartulit sul sügiseks rohkem on, mitu musta sõstart kasvas ja kui palju sa sel aastal õunu said. OK, ja millistes ühikutes Jaiguveres maks määratakse?)))
Jaiguveres on põhiliselt kahte liiki majandajad: 1)suurfirmade töölised, kellede hulka kuuluvad ka direktorid, juhid/insenärid ehk ohvitserid; 2)suurfirmade aktsionärid. Need majandajad on ühtlasi kapitalistid, kusjuures tööliste kapital on nende töö, aktsionäride kapital on kogu ülejäänud ehk esemeline kapital alates tootmisprotsessis kasutatavatest masinatest, energiatest ja tootmise materjalidest. Ühtlasi on need majandajad ka tarbijad ja säästjad, ning reeglina ja soovitatavalt on iga majandaja samal ajal nii tööline kui aktsionär. Kui keegi tahab oma sissetulekud saada ainult esemelise kapitali tuludest ja olla rantjee, siis on see tema vaba valik ja lasku käia, kui aga ainult töölise palgast, siis see samuti pole keelatud ja lasku aga käia. Väga tõsiselt soovitatud ja selgitatud aga on kõigile, olla samal ajal nii tööline kui ka aktsionär, eriti aga töölistele olla aktsionär, ja mitte ainult tööline. Maksustatud aga on kõik need majandajad/kapitalistid tulumaksuga, milliseks maksuks võetakse üks osa nende tulust.
Kui peale nende põhiliste majandate leidub veel mõni individuaalettevõtja või majandav perekond, nagu näiteks ehitab eraisik koos oma perekonnaga oma tarbeks maja, istutab heki ja hooldab seda jne, ning selle ehk tootmise tagajärjel suureneb selle näiteks poolelioleva maja väärtus nii, et tekib kapitalikasum, siis kuulub see kapitalikasum teatud protsendi ulatuses maksustamisele. Maksuarvestus toimub kaubaühikutes, maksu maksmine aga tehaseosakutes.
Kui majaehitajal pole tehaseisakuid maksu maksmise jaoks, sest maja on alles pooleli ja tema ei kavatse seda ehitust müüa, siis võtab riik temalt tulumaksu järgmisel moel. Riik sundvõõrandab maja ehitajalt ühe osa sellest majast või pooleliolevast ehitusest, mille väärtus on võrdne maksu suurusega, hakates ise selle maja uueks kaasomanikuks ehk osanikuks, andes ühtlasi selle maja teistele kaasomanikele võimaluse see majaosa temalt tehaseosakute eest hiljem välja osta ostueesõiguse korras.
Riigi varajasemalel arengustaadiumitel toimuski eraisikute maksustamine varades, ning alles hiljem muutus see maksustamiseks varades raha vahendusel ja turu kaudu. Varajastes riikides olid kah olemas maksuinspektorid, kes käisid hindamas varade juurdekasvu ehk tulu, kehtestasid tulu järgi maksutariifid ja korjasid karistuste ja relva ähvardusel sunniviisiliselt „vabatahtlikult” maksusid. Igat viljavihku, küntud maatükki, marjapõõsast, lambatalle jne need maksuinspektorid lugemas ega mõõtmas ei käinud, ega igasse lauta või aita oma nina üldse ei toppinud, vaid tegid oma mõõtmised ja arvestused ning kehtestasid maksutariifid üsna umbkaudselt, aga ikkagi tulu arvesse võttes näiteks niimoodi. Teatud külakogukonna kohta kehtestati kohustus maksta riigile nii palju teravilja, kariloomi, kala, karusnahku jne, kuid kehtestati kohustusi ja võeti maksusid sellise majandusliku arvestusega, et need maksud seda külakogukonda ei laostaks ega tapaks, vaid kindlasti jääks alles külakogukonnale elamise ja rikkamaks muutumise võimalus, et külakogukonna areng jätkuks. Tähendas see seda, et võeti tulumaksu, ning et tulumaksuks võeti ära vaid üks osa kapitalikasumist. Muuseas, on sellistest maksudest üles ehitatud ka näiteks Egiptuse püramiidid ja Tallinna ning Viljandi linnuse müürid.
Maksuinspektorite arvestuste kohta peeti omakorda arestust ja järelevalvet kõrgemate riigiorganite poolt, mida tõendab näiteks järgmine näide Eesti ajaloost. Kui Mõõgavendade ordu liider 13 sajandil küsis Rooma paavstilt formaalset luba aestiidide maa vallutamiseks, siis paavst andis selle loa, kuid ainult sellisel tingimusel, kui vallutatud aestiisid ei maksustata rohkem, kui palju neid maksustasid nende endised ehk paganlikud valitsejad. Et ka tegelikult hakati elanikkonda maksustama nii, et eraisikutelt ära võeti ainult üks osa kapitalikasumist ehk tulust, kusagil umbes ainult 25% suurune osa, seda tõendab see, et peale vallutust, mis lõppes aastal 1224 ja kestis kuni Liivi sõjani 1558, toimus enneolematult kiire elanikkonna juurdekasv, elatustaseme tõusmine ja rikkuse suurenemine nii üldse kui ka inimese kohta keskmiselt.
Põhimõtteliselt niimoodi hakkab toimuma maksustamine ka Jaiguveres, ainult et palju kõrgemal kultuuritasemel ja maksuinspektorite täpsemate, adekvaatsemate ja teaduslike arvestuste järgi. Seevastu praeguses ebardlikus majandussüsteemis toimub maksustamine nii, et tulu asemel maksustatakse hoopis käive, maksustamine toimub põhiliselt salaja ehk varjatult, maksustamine aga on nii ränk, et eraisikust aktsionärilt, kellega võrdsustatav majandaja ehk kapitalist on ka eraisikust hoiustaja, võetakse ära mitte ainult kogu kapitalikasum ehk tulu 100% ulatuses, vaid sellele lisaks ka osa tema esemelisest kapitalist kuni tema täieliku paljaksriisumiseni. Sellega võrreldes on näiteks orduaegne maksustamine palju leebem ja vastuvõetavam tänapäevasest röövellikust eraisikutest esemelise kapitali omanike maksustamisest. -
Kogu see pikk jaigutus ei vastanud päris selgelt ja üheselt küsimusele. Kui minul on maal näiteks suvila, kus on paar õunapuud, mõned marjapõõsad ja paar pisikest peenart kus kasvavad omaks tarbeks porgandid, herned ja veel nippet-näppet, siis, KUI ma elaksin Jaiguveres, siis ma pean selle eest riigile TULUMAKSU maksma?
Kuidas riik seda siis täpselt arvestab? Maasikahooaeg on näiteks üsna lühike. Sajad ajakollad käivad inimeste eramajapidamisi läbi käimas ja maasikapuhmaid üle lugemas??? Aga kui varesed mu maasikad p...se panevad? Kas siis peab ka maksu maksma Jaiguveres? Aga kui ma unustan tomatitaimi kasta ja need välja lähevad?
Kas tomatid loetakse kokku ükshaaval või arvestatakse maks puhma pealt?
Kas koerakuudi ehitamine või lagunenud tara parandamine on ka tulu saamine ja läheb maksu alla?
Ja peamine küsimus... mis selllise maksu ADMINISTREERIMINE maksma läheb? Kui palju ajakollasid on vaja kartulimugulate, maasikate, koeraputkade kokku lugemiseks?
Ja millised on sanktsioonid Jaiguveres, kui ma ehitan näiteks kuuris vaikselt laua, saan "rikkamaks" aga maksu ei maksa?
See teema läheb jube põnevaks lõpuks. See Jaiguvere maksuasjandus on lausa ülihuvitav kontseptsioon. -
Ja ühtlasi võime viimasest jaigutusest ka välja lugeda, et Kalev ei saa jätkuvalt mõhkugi aru käibemaksu olemusest ja mõttest. Isegi mitte sellest, et käibemaks maksustab vara juurdekasvu. Aga ainult sellisel, õiglasel moel, kui varast saadi selle varade vahetamise teel kasu.
-
To Offf
(((Kui minul on maal näiteks suvila, kus on paar õunapuud, mõned marjapõõsad ja paar pisikest peenart kus kasvavad omaks tarbeks porgandid, herned ja veel nippet-näppet, siis, KUI ma elaksin Jaiguveres, siis ma pean selle eest riigile TULUMAKSU maksma?)))
Arvestuste lihtsustamiseks ei hakata igat pisiasja arvestama ja maasikaid kellegi hobiaias kokku lugema, ning tulumaks sellistel puhkudel kas jäetakse üldse võtmata, või siis seda võetakse mingi umbkaudsema lihtsustatuma arvestuse alusel. Näiteks vanasti võeti tegelikult tulumaksu isegi nii lihtsustatud ja umbkaudse arvestuse järgi, et võeti seda „hingemaksu” võtmise vormis, millise „hingemaksu” tariifid erinevate isikutüüpide puhul olid erinevad, lapsed ja töövõimetud inimesed aga olid selle maksu maksmisest üldse vabastatud.
Ühtlasi on Jaiguveres olemas majandusteadus, erinevalt praegusest „teadusena” tuntud võltsist pseudoteadusest, ning majandusteaduse seisukohad tulu ja üldse varade kohta on suuresti teistsugused praeguse pseudoteaduse seisukohtadest. Erinevusi on iga kandi pealt ja väga suuri, aga üks erinevus on näiteks selline, et majandusteadus peab tööjõudu varaks, mida preagune pseudoteadus varaks ei pea, tööjõu kulu kuluks ei pea, ega tööd kapitaliks ei pea. Ilmneb selline tööjõu mitte pidamine varaks kõige ilmekamalt näiteks sellest, et tööpuudust, mis on tööjõu raiskamine ehk vara mõttetu raiskamine/hävitamine ehk kahju tekitamine, pseudoteadus mingiks raiskamieseks, pillamiseks ehk kellegile ja ühiskonnale üldse kahju tekitamiseks ei pea, töö väärtust aga arvestab nii ebardlikult ja võltsilt, nagu töö eest makstava palga suuruse järgi. Tulemused on sellised ja nii võltsid, et see pseudoteadus töötu tööjõu väärtuse arvestab nulliks, tööjõu tootmist tootmiseks ei pea, tööjõu raiskamist varade raiskamiseks ei pea, põllutöölise tööpäeva aga avab näiteks 1000 ja enam korda vähem väärtuslikumaks firma direktori tööst jne. Majandusteadus suhtuks sellisesse nähtusesse nagu tööpuudis kui katastroofi, kui õnnetusse, näiteks nii nagu praegu suhtub päästeamet tulekahjusse või rongiõnnetusse, praegune pseudoteadus aga suhtub sellesse kui normaalsesse nähtusesse, mis justnagu peakski olema nagu aamen kirikus.
Niisiis, Jaiguveres on olemas majandusteadus, mis tööjõudu peab varaks, tööjõu raiskamist varade raiskamiseks, ja tööjõu kulutamist vara kulutamiseks, mis on samasugune vara kulutamine, nagu näiteks kulub vett, kui seda lastakse veekraanist välja ja solgivalamust alla voolata. Vastavalt sellisele varade, kulude ja tulude teaduslikule arvestusele ilmneb, et igasugune selline individuaalne hobi korras tootmine, nagu näiteks suvilas mõne marjapõõsa või kartulite kasvatamine, kodune toiduvalmistamine, ühe või kahe lehma pidamine, puukuuris põlve otsas laua meisterdamine jne, kaasa arvatud ka igasugune fiendus, on nii suur tööjõu kui vara kulutus, et arenenud industriaalses ühiskonnas see ei osutu üldse kasumlikuks tootmiseks, vaid osutub hoopis tööjõu raiskamiseks. Selline tootmine ei suuda konkureerida tööstusliku palju produktiivsema ja odavama tootmisega, osutub reeglina kahjumlikuks tootmiseks ehk varade ---esmajoones tööjõu ja töö --- raiskamiseks, ja vastavalt sellele sellist tegevust pole ka tarvidust üldse maksustada. Selline tootmine osutub pigem tarbimiseks kui tootmiseks, olles tootmine ehk rikkuse loomine vaid näiliselt. Kaasaegses ebardlikus majandussüsteemis on inimesed riigi poolt sunnitud niimoodi tegelikult kahjumlikult tootma, milline kahjumlik tootmine on näiteks kodune toiduvalmistamine ja individuaalne majaehitamine, aga Jaiguveres sellist sundust ega sabotaaži ei ole. Jaiguveres kahjumlik tootmine ega tarbimine maksustatud ei ole, on aga maksustatud tulu tulumaksuga. -
Et Jaiguveres on siis nii, et kui oma tööjõudu raiskad, siis makse maksma ei pea? Vahva!
-
To Offf
(((Ja ühtlasi võime viimasest jaigutusest ka välja lugeda, et Kalev ei saa jätkuvalt mõhkugi aru käibemaksu olemusest ja mõttest. Isegi mitte sellest, et käibemaks maksustab vara juurdekasvu. Aga ainult sellisel, õiglasel moel, kui varast saadi selle varade vahetamise teel kasu. )))
Vara juurdekasv on tulu, tulu aga tekib ainult tootmisel, mitte aga käibel ehk varade vahetustel. Vahetustel ju tulu ei teki, sest vahetatakse võrdse väärtusega varad. Vahetus ei tohi olla ebavõrdne, ning ebavõrdne vahetus on riisumine ehk sisaldab riisumist.
Vara on tootmise teel loodud asi inimeste vajaduste rahuldamise jaoks, ja peab ilmtingimata olema inimestele vajalik/kasulik, ükskõik kas igale tootjale enesele vajalik/kasulik, või teisele isikule vajalik/kasulik, kellega tootja vahetab varad võrdväärse vahetuse teel, saades niimoodi teiselt tootjalt vastastikuse vahetuse teel temale enesele vajaliku/kasuliku vara tema enese vajaduste rahuldamise jaoks. See vara vajalikkus/kasulikkus tekib tootmisel, mitte aga vahetustel, olles tootmise produkt! Sealjuures nähtus, et varad on toodetud mitte iga tootja enese vajaduste rahuldamise jaoks, vaid selleks et vahetada need iga tootja enese jaoks vajalike varade vastu turul vastastikuste vahetuste teel, vahetamine aga ei ole millegipärast võimalik, ja nii jäävad iga tootja kätte temale enesele mittevajalikud varad, on patoloogiline nähtus majanduses ehk kriisinähtus. Sellise patoloogilise nähtuse olemasolu majanduses aga ei tähenda seda, nagu muudaks vahetus varad vajalikeks/kasulikeks, mitte aga tootmine. Normaalses majanduses, nagu näiteks Jaiguveres, selliseid patoloogilisi nähtusi ei esine , nii nagu ka ebavõrdset vahetust ega muud riisumist ega saotaaži. Maksustatud Jaiguveres on tulu, mitte aga käive, mitte varade vahetused, ning mitte tarbimine ega mingi müütiline ja kummituslik „lõpptarbimine”. Muuseas on see „lõpptarbimine” üks järjekordne absurdsus võltsi pseudoteaduse arsenalist. -
Kalev Jaik
Vara juurdekasv on tulu, tulu aga tekib ainult tootmisel, mitte aga käibel ehk varade vahetustel.
Kus tekkis siis Tartu kuulsa raamatukaupmehe Konstantin Jaigi tulu? -
To stefan
(((Vara juurdekasv on tulu, tulu aga tekib ainult tootmisel, mitte aga käibel ehk varade vahetustel.
Kus tekkis siis Tartu kuulsa raamatukaupmehe Konstantin Jaigi tulu?)))
Tulu ehk varade juurdekasv tekkis nagu ikka ja alati ning igal pool see tekib tootmisprotsessis kapitalikasumitena. Kuna minu vanaisa oli põhiliselt kaupmees, ja tema tootmislõiguks oli varade vahenduse teenuste osutamine erinevate varade omanike vahel --- erinevate tootjate ja tarbijate vahel, siis tekkis selles tema tootmislõigus kapitalikasum, millest tema koos oma perekonnaga ja tööliskonnaga ära elas ja järjest rikkamaks muutus ning ka maksud ära maksis. Kapitaliks oli nii tema enese, tema perekonnaliikmete ja palgaliste tööliste töö, kui ka tema esemeline kapital, ehk temale kuuluvad esemelised varad, mis olid rakendatud sellesse suure ühiskondliku tootmisprotsessi lõiku. -
Kalev Jaik
Vara juurdekasv on tulu, tulu aga tekib ainult tootmisel, mitte aga käibel ehk varade vahetustel.Kalev Jaik
tema tootmislõiguks oli varade vahenduse teenuste osutamine
Vahendus on siis tootmine, vahetus aga mitte? Ehk naabri särgi pesemine on tootmine, oma särgi pesemine aga mitte? -
To tqnism
(((Et Jaiguveres on siis nii, et kui oma tööjõudu raiskad, siis makse maksma ei pea? Vahva!)))
Tööjõud ehk inim-vara on samasugune vara nagu ka esemelised varad, ja seda on võimalik raisata nii nagu ka esemelisi varasid, nagu näiteks on esemeliste varade raiskamine toiduainete rikneda laskmine ja sõjapurustuste tekitamine. Tööjõu raiskamine on kasutu ja väga vähe kasumliku töö tegemine ja tegema sundimine, inimeste invaliidistamine ja tapmine näiteks sõjas, kui ka tööjõu niisama rikneda/hävineda laskmise teel näiteks tööpuuduse ja majanduskriiside organiseerimise sabotaaži teel. Tööjõudu on võimalik ka tarbida, nagu näiteks teenuste tarbimise teel, kui ka on võimalik tööjõudu ka ka inimkapitaliks --- tööks --- teisendada.
Kui omanik tema omanduses olevaid varasid raiskab või tarbib, olgu siis tegemist tema esemeliste varadega või tööjõuga, siis pole mingit alust teda sellepärast maksustada mingisuguse tulumaksuga. Sest raiskamisel ju tulu ei teki, vaid toimub hoopis varade hävinemine ehk vaesumine kuni kasvõi omaniku puruvaeseks jäämiseni. Kui aga keegi raiskab niimoodi võõraid varasid nende varade omanike teadliku tahte vastaselt, olgu see siis kas näiteks võõra auto klaasi lõhkumine huligaani poolt või võõra tööjõu raiskamine tööandja poolt, siis samuti ei pea keegi kellegile mingit tulumaksu maksma, sest tulu puudub, ja on ainult kahju. Küll aga peab selle kahju tekitaja oma varadega kompendseerima ehk kinni maksma oma varadega vara omanikule selle tekitatud kahju. -
To stefan
(((Vahendus on siis tootmine, vahetus aga mitte? Ehk naabri särgi pesemine on tootmine, oma särgi pesemine aga mitte?)))
Särgi pesemine ja muu taoline teenus või millegi puhastamine või remontinine on igal juhul tootmine, ükskõik kelle särk see on, kas peseja enese särk või naabri särk. Särgi pesemisel suureneb särgi väärtus suuremaks, kui see oli pesemata ehk määrdunud särgil, ja särgi väärtus suureneb pesemisel rohkem, kui suur oli selle särgi pesemisel kulutatud kapital, ehk tekib nagu ikka tootmisel kapitalikasum.
Varade vahetuste tegemine, mis on käive, võib olla kah tootmine ---nimelt suure ühiskondliku tootmisprotsessi üks väike osa ehk osa tootmisest, kuid seda ainult siis ja sedavõrd, kui ja kuivõrd see on tootmisprotsessi osa. Sellel juhul suurenevad vahetatavate varade väärtused vahetusteenuste osutamise väärtuste võrra, mitte aga vahetusteenuse osutamisel tehtavate kulutuste ehk lapitali kulutuste võrra, vaid reeglina enam kapitali kulutustest. Vahetused aga peavad olema võrdväärsed igal juhul. Kuid sealjuures mitte vahetused ise ei suurenda varade väärtust, vaid suurendab hoopis põhiline tootmine, sest varade vahetus muudab tootmist oluliselt produktiivsemaks, kui seda oleks tootmine ilma varade vahetusteta ehk ilma turuta, kus igaüks toodab kõike vajalikku tema enese vajaduste rahuldamise jaoks. -
Kalev Jaik
Vahetustel ju tulu ei teki, sest vahetatakse võrdse väärtusega varad.Kalev Jaik
Varade vahetuste tegemine, mis on käive, võib olla kah tootmine
Äkki on siis nii, et mis on tootmine või ei, või mis on vara või ei, lihtsalt sõltub sellest, kuidas me ühiselt oleme otsustanud neid mõisteid defineerida. -
#Vara juurdekasv on tulu, tulu aga tekib ainult tootmisel, mitte aga käibel ehk varade vahetustel. Vahetustel ju tulu ei teki, sest vahetatakse võrdse väärtusega varad. Vahetus ei tohi olla ebavõrdne, ning ebavõrdne vahetus on riisumine ehk sisaldab riisumist.#
Ja kuidasmoodi kehtiv käibemaksuarvestus läheb selle printsiibiga vastuollu? Mitte vähimalgi määral ei lähe. Käibemaksuga maksustakse varade juurdekasvu tootmisel aga AINULT SIIS, kui tootmisel tekkinud varade juurdekasv on vahetatud teiste varade vastu. Kui tootmisel tekkinud varade juurdekasv kastatakse ära ettevõtte sisetarbeks, siis käibemaksu ei rakendu. Aga sisendkäibemaksu siis loomulikult ka tagasi ei saa.
Ehk, käibemaks on ka teatud sorti "tulu" maks... aga seda maksu rakendatakse mitte enne, kui selle tulu saamine on vormistatud muude varade vastu vahetamise teel. Seni kuni see "tulu" istub sul laoseisuna pole käibemaks teema.
Samuti tuleb tõesti tasuda käibemaksu nii selliste tehingute pealt kus toimus võrdväärne vahetus kui ka selliste tehingute pealt kus toimus jaikonoomika mõistes "mittevõrdväärne" vahetus, riisimine või kinkimine.
Ehk siis, kui vara juurde ei tekkinud, "spekulant" ostis odavalt ja müüs kallimalt kui aus vahendusteenuse tasu, soovib riik käibemaksu ka lõpptarbijalt riisitud varade pealt. See on ka täiesti loomulik, riisimine on samuti üks majandustehing ja riik peab ju oma osa maksudena saama ikkagi. -
"hobi korras tootmine, nagu näiteks suvilas mõne marjapõõsa või kartulite kasvatamine, kodune toiduvalmistamine, ühe või kahe lehma pidamine, puukuuris põlve otsas laua meisterdamine jne, kaasa arvatud ka igasugune fiendus, on nii suur tööjõu kui vara kulutus, et arenenud industriaalses ühiskonnas see ei osutu üldse kasumlikuks tootmiseks,"
Aga millega Sa tõestad et ei osutu. Võtame näiteks tomatid. "Töösutslikult toodetud" tomatid, on tihtipeale maitsetud, halva kvaliteediga, jumal teab mis kemikaalidega töödeldud. Kodus toodetud tomatite KVALITEET on tunduvalt kõrgem. Sama kvaliteediga käsitööduslike tomatite eest, maksan ma poes rohkem, kui ma ise sinna aega, energiat ja raha panustan. (võimalikud variandid). Näiteks mõnele inimesele meeldib "näpud mullaseks teha". Ma eriline potiaednik ei ole, aga võin tuua näite teisest kogemusest.
Köögilaud maksab poes, erinevalt kvaliteedist, 100-500 EUR. 100EURine laud on kõige viletsamast õhukesemast männi-liimpuidust, peab vastu ehk mõni aasta, kui sedagi. Hakkab kohe logisema ja järele andma. Lisaks peaks ise panema lisakinnitused ja vahetama välja kõik poldid-mutrid. Seega, omahind suurem, seda enam, et kokku tuleb see asi ka panna.
500-EURine söögilaud on juba kvaliteetne, massiivne, vastupidav... AGA... mina ehitan samalaadse oma kuuris valmis 200, maksimaalselt 300 EURise omahinnaga (ja sinna alla käib ka "tööjõud" töövahendite kulu ja kõik muu).
Mis meil selle laua hinna moodustab? Materjali kulu. Kvaliteetsetet materjali saabi isegi jaehinnaga parema hinnaga. Tüüvahendid. Aga töövahendid on mul majapidamise jaoks nii kui nii olemas, seega nende soetuskulu (omahinna tasuvus) ja amort jaguneb rohkema kui ühe laua peale. Tööjõukulu. Siin teed sa Kalev rumala arvestuse, et igasugune mõtestatud tegevus on töö ja peab sisse tooma. Mina teen näiteks IT-d. Aga IT alal produktiivne olla ei suuda inimene üle 6 tunni päevas. Samas, "laua ehitamine" on minu jaoks TÖÖJÕU TAASTOOTMINE. See ongi PUHKAMINE. Teha midagi muud kui IT-d. Seega, lauda ehitades ma teen korraga kahte kasulikku asja. 1. taastoodan oma tööjõudu päris tootmise (suurtootmise) jaoks. 2. toodan endale juurde isilikku vara.
Niiet tööjõu kulu ei ole tegelikult kulu vaid tulu. Muud kulud on kahtlemata ka olemas, aga marginaalsed.
Seega, kust tuleb selline kallis hind. Kas see on mittevõrdväärne vahetus? Ei ole. Kuna 500-600 EURine kvaliteetne söögilaud on enamiku inimeste jaoks kallis, siis sellise laua mööblipoe laos hoidmine on püsikulu. Sealt tuleb ka see juurdehindlus. Ja seega on vähemalt minul odavam selline asi ise ehitada. -
Jaiguveres on spetsiaalsed ametimehed, kes hommikust õhtuni tunnetavad, et kvaliteet on OLIGARHi väljamõeldis väärtusselguse ärarikkumise jaoks. Need müügilised jaiktootmisliinioperaatorid, kellel on jultumust klientidele rääkida, et nende toodetud tomatid on naabri tomatitest kõrgema kvaliteediga, võtavad ajaikollad kinni ja teevad neile trahvi.
-
To Offf
(((Seni kuni see "tulu" istub sul laoseisuna pole käibemaks teema.)))
Selline laoseis, mis ei ole säästudena hoitavad varad, tekib kriisinähtusena ainult ebardlikus majandussüsteemis, kus varad on toodetud tootjatel nende vahetamise jaoks turul igaühe jaoks temale enesele vajatavate varade vastu, need vahetused aga ei saa toimuda, sest kaubavahetus turul on kas suuremas või väiksemas ulatuses kinni blokeeritud. Midagi ei saa müüa, sest mitte midagi ei osteta, pole võimalik müüa ega osta, igaühe käes on temale enesele mittevajalikud varad, temale vajalikud varad aga on teiste temasuguste käes nende jaoks samuti mittevajalike varadena, ja on temale kättesaamatud. Sest kätte saaks neid varasid vaid vahetuste teel, vahetused aga ei saa toimuda. Normaalses majanduses sellist mittevajalike varade laoseisu ei teki, ja ladudes seisavad ainult säästudena hoitavad varad. Sealjuures need varade vahetused --- ostmised-müümised ja laenamised --- iseenesest ei anna mingit varade juurdekasvu ehk tulu, tulu tekib ainult tootmisest, ning varade vahetus, juhul kui see on tootmisprotsessi osa, vaid soodustab põhilist tootmist, milles tulu kapitalikasumina tekib. Et see nii on, seda tõendavad järgmised näited.
Juhul kui ühiskonnas panna tootmine seisma, jätta alles aga varade vahetus, siis võivad inimesed neidsamu varasid edasi-tagasi ringiratast vahetada kasvõi miljardeid kordi lõputult, ilma et tekiks mingit varade juurdekasvu ehk tulu. Sellest järeldus: vahetustes iseenesest tulu ei teki, võib aga tekkida aimult siis ja sedavõrd, kui ja kuivõrd vahetused on suure tootmisprotsessi osad. Tootmises aga tekib tulu ka siis, kui vahetusi üldse ei toimu, mida tõendab järgmine näide.
Kujutame inimkonda ühe firmana, milles kõik majandussuhted toimuvad firmasiseselt ilma ostmiste-müümiste ja laenamisteta, nagu toimusid majandussuhted ürgaegses suurperes ja toimuvad ka rõhuv enamus majandussuhteid ka igas kaasaegses firmas, ja seda suuremas ulatuses, mida suurem ja mitmekülgsem on firma, et midagi ei müü inimkond Marsi elanikele ega osta nende käest ega ei laena, et mingit käivat selles majanduses ei toimu, on vaid tootmine, tarbimine, investeerimine, säästmine jne. Sellise inimkonna kui firma majanduses tekib tulu ja inimkond muutub järjest rikkamaks ja ükskõik kui rikkaks, ja seda ilma ostmiste-müümiste ja laenamisteta, ning järelikult ei pea see inimkond maksma Jupiterile mingit käibemaksu. Sest käivet ju ei ole! Ning et ühe võltsi pseudoteaduse võltside tõlgenduste kohaselt käibemaks on sama mis tulumaks, ainult et seda võetakse mitte tulult vaid hoopis käibelt ehk valest kohast ja valearvestuste kohaselt, siis järelikult ei tule maksta ka tulumaksu ega ühtegi teist maksu, ja on selline maksuparadiis ja absurdne nõmedus.
Peale kõikide muude absurdsuste seisneb üks absurdsus selle käibemaksuasjanduse juures veel järgmises. Oletame, et on kaks firmat A ja B, ning need firmad peavad oma majandustegevuses üksteisi vastastikuselt varustama kõige vajalikuga. Need firmad võivad seda nende vastastikust üksteise varustamist vormistada nii ostmiste-müümistena ja laenamistena ehk käibena, mille puhul nad peavad maksma käibemaksu nagu plaksub, kui ka soovi korral igasuguse käibe- ja tulumaksu maksmisest loobuda ja elada maksuparadiisis. Maksudest kõrvalehoidmine võib käia nendel firmadel nii lihtsa nipiga, et nad maskeerivad need kaks firmat üheks firmaks, milles samad majandussuhted toimuvad firmasiseste suhetena, millistes suhetes tekkivat varade juurdekasvu ehk tulu võlts pseudoteadus tuluks ei pea ega mingi käibe- ega tulumaksuga ei maksusta. Samamoodi võib suurfirma maskeerida ennast paljudeks väikefirmadeks, kellede vahel nüüd samad ja samade tulemustega majandussuhted hakkavad olema ostmised-müümised ja laenamised ehk käive, ja vastavalt sellele, kui paljudeks väikefirmadeks see suurfirma ennast maskeerib, suureneb ka käibemaks nii et tapab.
Veelgi absurdsem nende nõmeduste juures on veel see, et võlts pseudoteadus peab tuluks mitte kellegi tõelist tulu, vaid hoopis selle kellegi poolt raha saamist üdini võltsi rahaarvestuse ja varade arvestuse järgi. Tulu aga ei ole raha, vaid on varad --- ainult tootmises tekkiv varade juurdekasv. Riisumist saadav tulu tõeline tulu ei ole, on vaid näiline tulu ehk tulu ainult riisuja jaoks, kuna aga teine isik, kellelt riisuja vara ara ära riisus, jääb riisumisel sedavõrra vaesemaks. -
Küsimus on puhtsemantiline. Käibemaks ON maks varade e. rikkuse juurdekasvult. Lihsalt seda rikkuse juurdekasvu arvestatakse ostu-müügi, mitte varade loomise hetkel. Kui lood vara ja seda maha ei müü, siis on see "oma tarbeks" ja käibemaksu sellelt ei arvestata.
-
"Need firmad võivad seda nende vastastikust üksteise varustamist vormistada nii ostmiste-müümistena ja laenamistena ehk käibena, mille puhul nad peavad maksma käibemaksu nagu plaksub,"
See eeldus kehtib AINULT juhul, kui mõne vara puhul on üks tehingu osapooltest lõpptarbija rollis. Käibemaks on lõpptarbija maks.
Samuti ei saa ma aru, miks sa tood idiootlikke näiteid, firmasiseste liikumiste ja oletuste kohta, et kui firmasid üldse ei oleks või oleks üks suur firma. NLiit oli üks suur riigifirma. NLiidus käibemaksu ei olnud. See pole meie case. Meie räägime tavalisest majandussüsteemist kus on palju sõltumatuid agente, suur- ja väikefirmasid, kontserne ja lõpptarbijaid. -
Kalev Jaik
Juhul kui ühiskonnas panna tootmine seisma, jätta alles aga varade vahetus, siis võivad inimesed neidsamu varasid edasi-tagasi ringiratast vahetada kasvõi miljardeid kordi lõputult, ilma et tekiks mingit varade juurdekasvu ehk tulu.
Ehk siis nii, nagu jaikotermodünaamika gaasipallidest räägib. Energiat lisada ei ole tarvis, pallid ainult vahetavad oma olemasolevat energiat, aga igiliikuril kästakse sellegipoolest liikuda. -
To Offf
(((Käibemaks ON maks varade e. rikkuse juurdekasvult. Lihsalt seda rikkuse juurdekasvu arvestatakse ostu-müügi, mitte varade loomise hetkel.)))
Niisiis, nagu te tunnistate, on käibemaks tulumaks, nida aga võetakse mitte tulult ehk rikkuse juurdekasvult vaid hoopis käibelt ehk ostult-müügilt. See aga on valest kohast tulumaksu võtmine, põhimõtteliselt valedel alustel ja valede arvestuste järgi, kus kõik on otsast lõpuni nõme ja absurdne, ning pealeselle veel ränkade tagajärgedega sabotaaž. Absurdne on kõik siin alates sellest, et ost müük on ja peab olema võrdväärne varade vahetus, kus mingit rikkuse suurenemist ehk tulu ei teki, küll aga vahetavad pooled maksma veel selle tehingu pealt trahvina „käibemaksu” nimelist tulumaksu, mida siis ei pea maksna, kui varasid ei vaheta, või kui me selle vahetuse maskeerime ostu-müügi asemel firmasiseseks varade liikumiseks. Näiteks võib firma oma töölisele nii müüa korteri või laenata ehk rentida seda, mille puhul tuleb maksta tulu- või „käibemaksu”, aga soovi korral võib seda näidata ka töölise tasuta varustamisena elamispinnaga, ja siis ei pea seda maksu maksma, sest siis on see kõik firmasisene varade liikumine või kasutamine. Aga niimoodi võib firma varustada töölise ka „tasuta” toiduga, lasteaedadega, suvilatega, ja üldse kõige-kõigega, kaasa arvatud ka tasuta ja ilma tagasimaksmise kohustuseta laenudega firma pangast, või võib see tagasimaksmise kohustus olla vaid fiktiivne ehk näiline ja laen ise halvaks laenuks ja tööline krooniliselt maksujõuetuks ja pankrotis olevaks maskeeritud, ja tööline võib samuti firmas tööd teha „heategevuse” korras ilma ametlikult palka saamata, ning siis ei pea keegi maksma mingit tulu- ega käibemaksu ükskõik kui suurte tegelike tulude ja tegeliku tarbimise juures. Tarvitseb aga kõike neidsamu majandussuhteid näidata ostmiste-müümistena ja laenamistena, kui tuleb kõigil hakata maksma seda käibemaksu nii et tabab.
Ehk teine näide. Kui firma näitab maksuinspektorile detalide liikumist treipingi juurest freespingi juurde ostmise-müümisena, ja tootmise tõttu muidugi kasumliku tehinguna, sest tootmine on ja peab olema kasumlik, i siis tuleb maksta seda „käibemaksu”. Kui aga näitab seda firmasisese varade liikumisena, siis maksu maksma ei pea.
Üks absurdsus on veel selline, nagu te väidate, et käibemaksu peab maksma mingi „lõpptarbija”. Ost-müük aga on võrdväärne varade vahetus, mille juures ei toimu mingit tarbimist, nii nagu ka tootmist, ning maksuinspektirit ega seda võltsi pseudoteadust, mille võltsidest kaanonitest mansuinspetor oma tegevuses juhindub, ei huvita see, mida teeb varade müüja müümisel saadud ostetud varadega, kas ta tarbib või raiskab need ära, muudab kapitaliks, hakkab säilitama säästudena, jne. Müüdavate varad eest ostetud varasid ei pea üldse tarbima, vaid neid võib nende varade omanik ka paljudel teistel meetoditel kasutada, ja mitte ainult prahiks, vaid ka teisteks varadeks teisendada. Teie aga räägite mingist tarbimisest ja „lõpptarbimisest”, justnagu te teaksite, et toimub tarbimine või see müütiline „lõpptarbimine”. Näiteks müüb isik A tema omanduses oleva maja maha, vahetades selle 1X suuruse vara teise 1X suuruse vara vastu. Kust te teate, et ta maja müümisel saadud 1X suuruse ostetava vara ära tarbib või „lõpptarbib”? Või on siinkohal tegemist hoopis nähtusega, et võlts pseudateadus tõlgendab majandustehinguid valesti, ning tarbimist niisama valesti, nagu ta tõlgendab ehk kvalifitseerib ka teisi majandustehinguid valesti, nagu näiteks raha loomisel varade riisumist laenu andmiseks, laenu saamist ostmiseks ehk raha eest ostmiseks, laenu tagastamist ehk varade erastamist varade raha eest müümiseks, töölise poolt tööandjale varade laenamist tööandja poolt töölise tööjõu või töö ostmiseks, riisumist tootmiseks, jne, jne?. -
" Näiteks võib firma oma töölisele nii müüa korteri või laenata ehk rentida seda, mille puhul tuleb maksta tulu- või „käibemaksu”, aga soovi korral võib seda näidata ka töölise tasuta varustamisena elamispinnaga, ja siis ei pea seda maksu maksma, sest siis on see kõik firmasisene varade liikumine või kasutamine. "
Ei, niimoodi meie maksukeskonnas teha ei saa. Tuleb tasuda nii käibemaks, kui veel üks eraldi maks, nimega "erisoodustusmaks" . Jälle näeme, et Kalev pole üldse kursis makusüsteemiga, mida ta "lolliks" "abbsirdseks" ja "nõmedaks" nimetab. -
"Ehk teine näide. Kui firma näitab maksuinspektorile detalide liikumist treipingi juurest freespingi juurde ostmise-müümisena, ja tootmise tõttu muidugi kasumliku tehinguna, sest tootmine on ja peab olema kasumlik, i siis tuleb maksta seda „käibemaksu”. Kui aga näitab seda firmasisese varade liikumisena, siis maksu maksma ei pea."
See on väga hea näide, midagi hakkab Kalev hoomama käibemaksu olemusest. Kalevi toodud näites peab tõesti käibemaksu juurde arvestama, aga maksab selle ikkagi lõpptarbija.
"Üks absurdsus on veel selline, nagu te väidate, et käibemaksu peab maksma mingi „lõpptarbija”. Ost-müük aga on võrdväärne varade vahetus, mille juures ei toimu mingit tarbimist, nii nagu ka tootmist, "
Siin sa, Kalev, eksid rängalt. Käibemaksuseadus justnimelt teeb RANGET vahet varade "äratarbimise", raiskamise, laristamise, kulutamise, või kuidas sa iganes seda soovid nimetada, ja varade tootmisesse tagasi suunamise vahel.
Siin ongi saladus... kui sa varad "ära tarbid", siis sa maksad käibemaksu (lõpptarbija), kui sa kulutad varad näiteks oma tootmise laiendamiseks, siis sa käibemaksu ei tasu. -
To Offf
(((Siin ongi saladus... kui sa varad "ära tarbid", siis sa maksad käibemaksu (lõpptarbija), kui sa kulutad varad näiteks oma tootmise laiendamiseks, siis sa käibemaksu ei tasu. )))
Tarbmisel ei pea kaasaegses ebardlikus majandussüstemis keeegi maksma mingit maksu, ei võltsilt „käibemaksuks” tõlgendatud ja nimetatd tulimaksu, ega ühtegi teist maksu, nii nagu ka tootmisel ehk rikkuse loomisel, millisel tootmisel tegelikult tekib tulu ehk rkkuse (varade) juurdasv. Asi aga on selles, et kaasaegne võlts pseudoteadus, mida nimetatakse „akadeemliseks majandsteaduseks”, tõlgendab tarbimist nii nagu ta teisi majandustehinguid valesti, ning sllepärast õnnestubki sellel võltsil paseudoteadusel tõlgendada ka maksustamist selliselt võltsilt, justnagu maksaks maksu tarbjad tarbimiselt ehk mingil müütilisel „lõpptarbimiselt, peale millise „lõpparbimise” peaks ju siis veel olema ka veel mingisugune teistsugune tarbimine või tarbimised. Sellepärast on vast vaja kõigepealt selgusele jõuda selles, et mis on ja ei ole tarbimine, aga samuti tootmine. Tõelise majandusteause definitsioonid tarbimise ja tootmise kohta oleksid lühidalt järgmised.
Tarbimine on inimeste poolt selline varade kasutamine oma vajaduste rahuldamise jaoks, mille tulemuseks on varade hävinemine ehk kahanemine. Seevastu on tootmine selline inimeste poolt varade kasutamine oma vajaduste rahuldamise jaoks , mille tulemuseks on varade suurenemine ehk juurdekasv. Tootmise juures on need kasutatavad varad kapital, juurdekasvanud ehk suurnenud osa varadest aga kapitalikasum. Tarbimisesel saavad varadega ära rahuldatud küll paljud inimeste vajadused, ning varad selleks üldse loodud ehk toodetud ongi, et nendega rahuldada inimeste vajadusi, kuid sealjuures toimub varad hävinemine või kahanemine. Erinevalt tarbimisest, jäävad tootmisel kasutatatavate varadega paljud inimeste vajadused küll rahuldamarta ja nende rahuldamisest tuleb paratamatult loobuda, kuid rahuldatuks saab varade loomise/saamse ehk rikkamaks muutumise vajadus, millisete suurenenud varadega ehk rikkusega saab edaspidi rahuldada peaaegu kõiki inimeste vajadusi sllises piiratud ulatuses, kui palju neid varasid ehk rikkust selleks on ehk kellegil on, ehk on toodetud ja säästetud.
Vastavalt sellele on palju sellest, mida senini on peetud tootmiseks, hoopis tarbimine, nagu näiteks kahjumlikult tootmine, ja mida on peetud tarbimiseks, nagu näiteks söömist, puhkamist, kehakatete, eluasemete ja toasooja kasutamist, ajalehe lugemist, õppimist jne, on teatud juhtudel hoopis tootmine --- tööjõu tootmine. Sellised varade kasutamised, nagu ostmised, müümised, laenamised ja kinkimised iseenesest ei osutu ei tarbimiseks ega tootmiseks ning osutuvad tarbimiseks ainult siis, kui nendes toimub varade kahanemine, ja tootmiseks siis, kui need on suure ühiskondliku tootmisprotsessi osad.
„Teadusena” tunutud võlts pseudoteadus aga tõlgendab peaaegu kõike valesti, kaasa arvatud ka antud juhul kõik seoses maksustamisega. Nagu te väidate, investeerimist ei maksustata, maksustatakse aga tarbimine, millistes väidetes ilmneb see põhimõtteliselt valest arusaamine majandusasjadest ja kõige valesti tõlgendamine. Mis on investeerimine? Investeerimine tegelikult on varade tootmisprotsessi rakendamine ehk kapitaliks muutmine, mis on sama mis varade loomine ehk tootmine, tootmine aga on ja peab olema kasumlik, ning ainult tootmisel tekib tulu ehk kapitalikasumitena varad ehk rikkus üldse. Aga nagu teie väidate, ja nii ka kaasaegses ebardlikus majanduses ka tegelikult on, et investeerimist (= tootmist) ja selles ja ainult selles tekkivat tulu ehk varade juurdekasvu ei maksustata. Veelgi enam, investeerimist, mis on sama mis tootmine, üldse tootmiseks ei peeta, ega tootmisel ja ainult tootmisel tekkivat tulu tuluks ei peeta, ja selle asemel peetakse tuluks mingitel erimeetoditel riisutud varasid --- riisutud varade saamist, millised riisutud varad, olenematult nende riisuted varade hulgast ja riisumise edukusest, ei ole üldse tulu ega riisutud või kingitud varade saamine tulu saamine. Samamoodi ja teie väidete vastaselt ei ole kaasaegses majanduses maksustatud ka tarbimine, ükskõik milline, kui suur ja kui pillav raiskamine ja varade hävitamine see ka pole. Pole vahet, kas tarbija sööb ära tema omanduses oleva leivatüki, et mitte nälga surra; supleb veinivannis; korraldab orgia, kus tarbib kolme tunniga ära töölise aastapalga jagu varasid; teeb soengu ja ehib ennast hilpudega; sõidab sodiks töölise viie aasta palga väärtuse suuruse auto, hävitades selle vara murdosa sekundiga, jne. Ükskõik millise ja kui suure tarbimise ja kui vägeva pillamiase ja varade hävitamise korral ei pea maksma mingit makse, ja tarbimine nii nagu ka tootmine on maksuvaba. Ei pea te ju maksma mingit maksu, kui te näiteks põletate jaanitules ära 10 m3 puid või lasete oma põllusaagil või ehitusmaterjail rikneda ja prahiks teiseneda. Maksustatakse aga hoopis varade vahetused „käibemaksu” nimelise tulumaksuga. -
Ei pea te ju maksma mingit maksu, kui te näiteks põletate jaanitules ära 10 m3 puid või lasete oma põllusaagil või ehitusmaterjail rikneda ja prahiks teiseneda.
Ikka peab, põllusaagi riknemine ei ole muidugi tarbimine, aga küttepuude põletaja maksab küll käubemaksu. Meil ei ole naturaalmajandust või on see nii tühiselt ebaoluline ja seetõttu ei pea käibemaksu maksma ka näiteks siis, kui süüakse ära teod oma aiast. Kalev ei paista reaalse eluga eriti kursis olevat. Tööjaotuse tase on arenematutes majandustes kõrgem ja on täna Eestis kõrgem kui oli seda NSVL-s. Ta on vast tähele pannud, et marjapõõsad ja õunapuud on kadunud suuresti inimeste aedadest. Maal on inimesed loobunud kartuli kasvatamisest oma tarbeks, kuigi maad võib neil olla. Metsaomanik reeglina ostab täna küttepuud oma isiklikuks tarbeks ja põllumees ostab enamuse oma toidulauale. Nüüd Kalev võiks veel vinguda, et ajaline nihe on maksustamise ja reaalse tarbimise vahel. Aga käibemaks on lõpptarbimismaks ja Kalev ise maksab seda. Isegi tema ei söö enam tigusid oma aiast. -
To Kristjan 1
(((Aga käibemaks on lõpptarbimismaks ja ...)))
Ikka räägite te mingist „lõpptarbimisest”, justnagu oleks olemas veel ka mingi teistsugune tarbimine. Aga ei ole, ja lühidalt on tarbimine inimeste selline operatsioon varadega, mis seisneb varade hävinemises/kahanemises või varade väärtuse vähenemises, andes sellis tulemuse. Tarbimisele vastandub tootmine, mis on inimeste selline operatsioon varadega, mis seisneb varade loomises/suurerndamises või varade väärtuse suurendamises. Vastavalt sellele on tarbimine ikka tarbimine olenematult sellest, mis eesmärkidel ja millistel motiividel inimeste poolt seda operatsiooni varadega tehakse, mis annab varade hävinemise/kahanemise tulemise, kas see operatsioon toimub sihilikult ja aktiivselt või passiivselt ja juhuslikult näiteks kas laiskuse, rumaluse või ettevaatamatuse tõttu, toimub see teadlikult või ebateadlikult, nagu näiteks inimese magades, koomasisundis või süüdimatus seisundis olles, ja olenematult sellest, kas inimene või inimesed üldse on või ei ole teadlikud varadest ja nende väärtusest, milledega nad kas teadlikult/tahtlikult või teadmatult/tahtmatult opereerivad . Nii näiteks on elekteri tarbimine ka see, kui me unustame laualambi välja lülitamata ja see põleb ja kulutab elektrit meie teadmatult/tahtmatult, kui me üldse ei tea, et elekter on vara, kui elektri lülitab sisse hoopis keegi teine meie asemel teadmatult ja tahtmatult, või inimese asemel näiteks loom või loodusjõud, näiteks nagu torm või maavärin. Tarbimine on ka varade nii füüsiline kui ka moraalne amortiseerumine, juhul kui need varad ei ole kapital ega teisene tootmisel hoopis suuremateks varadeks ehk ei kasva juurde, ja seda olenematult sellest, kui teadlikult tahtlikult või tahtmatult see toimub ja sellel toimuda lastakse. Tarbimine on näiteks ka see, kui tööjõul lastakse kasutult hävineda/amortiseeruda näiteks tööpuuduse tekitamise teel, kui inimesed pole üldse teadlikud sellest, et tööjõud on vara ja tohutu suur vara, ja tööpuudus varade rasksmine/hävitamine, ja tööpuudus nende jaoks, erinevalt näiteks õlle joomisest ja tordi söömisest, ebameeldiv nähtus ja nuhtlus on. Lühidalt on tarbimine varade kulutamine/hävinemine/hävitamine olematult sellest, kui teadlikult või teadmatult seda tehakse, mis eesmärgil ja milliste tagajärgedega, ning millises ulatuses sellest varade kulutamisest võtab osa inimene aktiivselt ja millises ulatuses toimub see loodusjõudude kaasabil ja toimel inimeste jaoks juhuslikult , näiteks nagu haiguste, õnnetuste ja avariide tagajärjel.
Milline aga on seos tarbimise ja varade vahetuse ehk käibe vahel, aga samuti tootmise ja käibe vahel? Nii väike, ebamäärane ja ebaoluline seos, et see seos võib ka üldse puududa, ja nii tarbimine kui ka tootmine võivad mõlemad toimuda ka nii, et ei ole üldse käivet, et ei toimu varade vahetusi erinevate isikute vahel --- ei toimu ostmisi-müümisi ega laenamisi. Kui aga käive ühiskonnas ikkagi on, siis on üliraske seda kindlaks teha, et kui palju on sooritatud ostu-müügi, laenamiste operatsioone näiteks 1000 eri liiki detailidest 100 aastat tagasi ehitatud ja järgneva 100 aasta jooksul hooldatud ja remonditud maja, et kuidas on see kõik seotud selle maja tarbimisega, milline tarbimine võib seisneda nii selle maja uksehingede kulutamises elanike poolt, kui ka maja tühjalt seista ja nii füüsiliselt kui ka moraalselt amortiseeruda laskmises, kui ka maja hävinemises kas tormi, maavärisemise, tulekahju, sõja, jne tagajärjel ükskõik kuna ja kuidas. Nii aga on lugu kõikide varadega, et peaaegu võimatu on seostada nende varade nii tootmist kui ka tarbimist varade vahetustega ehk käibega, ja juba näiteks ühe raudnaela juures on paeaegu võimatu seda kindlaks teha, kui palju ostu-müügi ja laenamiste tehinguid on sooritatud selle naela tootmisel alates näiteks maagi kaevandamisest. Pealegi peavad vahetused olema võrdväärsed, mistõttu nendes ei saagi tootmine ega tarbimine kuidagi peegelduda.
Kokkuvõttes tuleb maksustada tulu, mis tekib ainult tootmisel, mitte aga käive, mitte ostmised-müümised ega laenamised.Tarbimist aga ei tule maksustada, see pole ka praeguses majandussüsteemis maksustatud, ning kontseptioon tarbimise maksustamisest rajaneb valesti arusaamistele sellest, et mis on tarbimine. Selle kohta toon ma järgmise näite.
Murdvaras lõhub ära lao ukse, hävitades/tarbides ära selle vara, kuid võlts akadeemiline majandusteadus ja juura ei pea seda vara hävitamist üldse tarbimiseks ega murdvarast tarbijaks, ega maksusta teda mingusuguse tarbimismaksu ega mingi muu maksuga, vaid ainult peab varas selle vara omanikule kinni maksma ehk kompenseerima tema poolt tekitatud kahju ehk maksma kinni äratarbitud varad teiste varadega nagu ka turul ostetavad varad. Samuti ei pea võlts pseudoteadus seda käibeks ehk varade vahetuseks, kuigi käive tegelikult on, sest varas „laenas” õigusevastaselt (riisus) ara võõra vara ning hävitas/lõhkus ehk tarbis selle ära, pärast pandi ta see „laen” omanikule kinni maksma nagu turul suhtega 1:1 võrdväärselt, ning mingit tarbimismaksu maksma ei pea. Sest tarbimine on maksuvaba, ükskõik kas see on omade või võõraste varade tarbimine, õiguspärane või õigusvastane ja ükskõik milliste tulemustega ja kui suur või väike tarbimine. -
"Ikka räägite te mingist „lõpptarbimisest”, justnagu oleks olemas veel ka mingi teistsugune tarbimine. Aga ei ole,"
Aga on küll. Ja järgnevas jutus seletad sa selle ju ilusti ära. Lõpptarbimine on varade "ärakulutamine". Teine võimalus varasid tarbida on kasutada neid toomise sisendina. Esimest tegevust maksustatakse käibemaksuga, teist mitte.
Võtame sellise lihtsa näite:
Eraisik Offf ostab arvuti, selleks, et Kaleviga foorumis vaielda. See on lõpptarbimine ja ma pean tasuma KM.
Juriidiline isik Offfi valduses ostab arvuti, selleks, et klientidele "Itte teha." Kuna tegemist on majandustegevuse sisendga, siis võin ma käibemaksu riigilt tagasi küsida.
Mis siin arusaamatuks saab jääda üldse? -
Murdvaras lõhub ära lao ukse, hävitades/tarbides ära selle vara, kuid võlts akadeemiline majandusteadus ja juura ei pea seda vara hävitamist üldse tarbimiseks ega murdvarast tarbijaks, ega maksusta teda mingusuguse tarbimismaksu ega mingi muu maksuga, vaid ainult peab varas selle vara omanikule kinni maksma ehk kompenseerima tema poolt tekitatud kahju ehk maksma kinni äratarbitud varad teiste varadega nagu ka turul ostetavad varad.
Oh ah.Murdvaras peab uue luku ostma ja lukke ei müüa poes ilma käibemaksuta. Rahune maha Kalev ja tegele endale jõukohaste teemadega. -
To Kristjan 1
(((Oh ah.Murdvaras peab uue luku ostma ja lukke ei müüa poes ilma käibemaksuta)))
Pole ju siin mingit käibemaksu, kui murdvaras lõhub/tarbib ära X suuruse omaniku vara, maksab selle aga pärast kinni X suuruse oma varaga. Toimub võrdväärne varade vahetus, nii nagu see toimub ka ostu-müügi puhul, ainult et toimub see siin edasi-tagasi „laenamiste” vormis, kus „laenu” võtmine varga poolt toimub toimub salaja ja õigusvastaselt, „laenu” tagastamine aga sunniviisiliselt. Tarbimine on siin maksuvaba, nii nagi see on alati ja igal pool maksuvaba, ja antud juhul on maksuvaba ka käive ehk varade vahetus.
Üldse on nii, et käibe puhul toimub ja peab toimuma võrdväärsete varade vahetus, ükskõik kas see käive toimub ostu-müügi või edasi-tagasi laenamiste vormis, ning vastavalt sellele ei saa tulu käibes üldse kuidagi peegelduda. Tulu käibes ei teki, ega saa ka peegelduda. Käibe järgi ei saa seda üldse kuidagi tuvastada, kas tulu üldse on olemas või mitte. Käibe enesega seotud kulutusi me saame tuvastada, käibe järgi tulu aga mitte. Käive on võrdväärne varade vahetus erinevate omanike vahel, ja sellel puhul muutub iga tehingu osapoole jaoks vaid omatavate varade liik, varade väärtus aga ei pea üldse muutuma, ja võib muutuda vaid erandjuhtudel niimoodi. Varade väärtus väheneb käibes käibe enesega seotud kulutuiste võrra, nagu näiteks on vaja kulutada selleks tööd, tõsta varasid ühest varasalvest teise, teistmoodi pakendada, jne. Varade väärtus käibes aga võib suureneda ainult siis, kui see käive on tootmisprotsessi osa, ja ainult sedavõrd, kui suure osa see tootmisprotsessist moodustab, võrreldes ülejäänud ehk põhilise tootmisprotsessiga. -
Pole ju siin mingit käibemaksu, kui murdvaras lõhub/tarbib ära X suuruse omaniku vara, maksab selle aga pärast kinni X suuruse oma varaga.
Ikka fail. See oma vara on uus lukk näiteks, selle pealt on ta käibemaksu maksnud. Su jutt on umbjama. Imestama paneb vaid see, et sa loodad, et oled nii osav keerutaja, et suudad end välja rääkida oma lollustest. Sa ei ole seda. -
" Kui aga käive ühiskonnas ikkagi on, siis on üliraske seda kindlaks teha, et kui palju on sooritatud ostu-müügi, laenamiste operatsioone näiteks 1000 eri liiki detailidest 100 aastat tagasi ehitatud ja järgneva 100 aasta jooksul hooldatud ja remonditud maja"
Seda on ju imelihtne kindlaks teha. Ehitusmaterjalide eest tuleb ostul tasuda KM. -
To Offf
(((Ehitusmaterjalide eest tuleb ostul tasuda KM.)))
Jah, käibemaksu maksta meie kaasaegses ebardlikus majandussüsteemis tuleb, aga esitame enestele ka küsimuse, et millisest varade allikast need varad tulevad, mis tuleb majandajatel käibemaksuks ära maksta? Ostetavatelt ja müüdavatele varadelt need maksuks makstavad varad ei saa kuidagi tulla, sest ostul-müügil toimub võrdväärsete varade vahetus: ostja ostab ostetava vara eest samasuure müüdava vara eest, sealt midagi maksuks ära võtta ei saa, ja seal ehk ostu-müügi tehingus varad ei teki. Samuti ei saa need maksuks makstavad varad tekkida nii, nagu näiteks tavaline naiivne inimene arvab ja pseudoteadus tõlgendab, et ostame midagi odavalt ja müüme kallilt, vahepeal aga paneme taevast pilve pealt hinda juurde. Pseudoteadus ju tõlgendab majandusasju nii võltsilt, nagu see ilmneb eriti selgelt intresside määramise juures, kus pank määrab intresse suvaliselt nii nagu kunagi heaks avab. et varad tekivad hindadega manipuleerimise teel. Ei ole ju nii, et me vahetame ostu-müügi käigus 1X väärtuse suurused varad, peame mõlemad selle ostu-müügi tehingu pealt maksma 20% käibemaksu kahe peale kokku 0,4 X hulk varasid, jäädes ise 20% võra vaesemaks kui enne selle vahetustehingu tegemist. On aga kaasaegses ebardlikus majanduses nii, et tarbimise, tootmise ja tulu pealt ei pea maksma mingit maksu, küll aga peab vahetustehingute pealt maksma käibemaksu, kui ka võib soovi korral üldse mitte maksta maksu ka käibelt. Viimasel juhul vahetame omavahel 1Xsuurused varad ükskõik kas otseselt või raha vahendusel, varad saavad vahetatud, mõlemad me jääme endiselt kumbki 1X suuruste varade omanikuks, vahetunud on vaid nende varade liik, ning me ei pea maksma mitte mingisugust käibemaksu ega mingit muud maksu. See on niisamuti nagu võib ka üks isik oma erinevate taskute vahel teostada varade vahetust ehk käivet niipalju kui tahab, ja jällegi ei pea ta maksma mingit käibemaksu.
Kuid selle majandussüsteemi ja maksustamise süsteemi ning seda korraldava võltsi pseudoteaduse ebardlikkus ja nõmedus on veelgi suurem, kui mina olen jõudnud seda senini kirjeldada. Vähe sellest, et raha on selles nõmedas süsteemis võltsilt tõlgendatud varaks, raha eest varade saamine ostmiseks ja loovutamine müümiseks, raha laenamise ja hoiustamise objektiks jne. Maksustamise juures on see nõmedus koguni nii suur, et maksustatakse mitte varade vahetus ehk käive, vaid hoopis varade loovutamisel raha vastu raha saamine, kuna aga raha eest loovutatavate varade saaja jäetakse maksustamata. Seega maksustatakse üldsegi mitte varad, rääkimata juba varade juurdekasvust ehk tulust, vaid hoopis sellise illusoorse väärtusega illusoorse asja nagu raha saamine. Kuidas see nõmedus koos päraldistega reaalsuses välja näeb, selle kohta toon ma järgmise illustreeriva näite.
Aktsionärilt kui omanikult sundvõõrandatakse tema vara --- aktsia, mille ta on ostnud 1000 kaubaühiku suuruse vara eest raha vahendusel, millise raha illusoorne väärtus oli samuti 1000 kü suurune, millise vara (aktsia) väärtus on kasvanud 3000 kaubaühiku suuruseks, ja vastu antakse talle raha, mille illusoorne väärtus on 100 kü suurune, ja millise raha eest ta ka saab turult 100 kü varasid. Tulemus on selline, et aktgsionärilt riisuti tema aktsia sundvõõrandamisel 2900 kü suurusel hulgal varasid, ehk ta riisuti peaaegu et puupaljaks. Võltsi pseudoteaduse võltside tõlgenduste kohaselt mingit riisumist ei toimunud, vaid toimus hoopis käive, milles aktsionär kui raha saaja sai oma aktsia eest nii palju raha tuluna, et peab nüüd selle rohkem saadud raha pealt maksma käibemaksu nimelist tulumaksu 20%, sest ta olevat selle aktsia ostnud odavamalt kui selle selle sundvõõrandamisel ära müüs ja saanud tulu, ning käibemaks on 15 kü suurune. Pange tähele, et seda „käibemaksu” nimelist tulumaksu peab maksma aktsionär, kellelt varad ära riisuti nende sundvõõrandamisel, ja kes tegelikult sai sellest riisumisest 2900 kü kahju riisuja kasuks, riisumisest „tulu” saaja ehk riisuja aga ei pea maksma mingit ei käibe- ega tulumaksu. Riisuja aga võib nüüd tema omanduses olevate riisutud varadega teha mida tahab, neid tarbida, investeerida, kinkida, oma omandusest oma variisikute omandusse välja kantida näiteks halbade laenude andmise, oskamatu äritegevuse, sponsoreerimise ja heategevuse maskeraadi katte varjus, ja ta ei pea ka edaspidi iial maksma mingit käibe- ega tulumaksu, või siis võib seda siiski vahel veidi siiski teha naljaviluks sümboolselt, juhul kui suvatseb. -
" Ei ole ju nii, et me vahetame ostu-müügi käigus 1X väärtuse suurused varad, peame mõlemad selle ostu-müügi tehingu pealt maksma 20% käibemaksu kahe peale kokku 0,4 X hulk varasid, jäädes ise 20% võra vaesemaks kui enne selle vahetustehingu tegemist. "
Ei, nii tõepoolest ei ole. Käibemaksu maksab lõpptarbija. Kui keegi soovib endale mingit 1X suurust vara, siis peab ta riigile loovutama veel 1x/100*20% hulk varasid.
EELDUSEL, et müüja on käibemaksukohuslane. -
Kalev
Aasta liigub lõpupoole, kuidas võtaksid kokku jaikonoomika õpetamise edusammud siin foorumis? Ja kuidas on läinud võrreldes 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014 ja 2015-ga? Ja kuidas 2017 väljavaated? -
To Offf
(((Käibemaksu maksab lõpptarbija.)))
Milline tarbija, ja kus on tarbimine?! Raha ei ole ju võimalik tarbida ega üldse kulutada, ning tarbida/kulutada on võimalik ainult varasid. Meie ebardlikus majandussüsteemis aga maksustatakse „käibemaksu” nimelise tulumaksuga hoopis raha saaja, kui vahetatakse illusoorse väärtusega illusoorne asi --- raha --- varade vastu. Mida varade saaja nende raha eest saadud varadega edasi teeb, kas tarbib/hävitab ära, muudab kapitaliks jne, see ei huvita kedagi, eriti aga akadeemilist „majandusteadust” ja selle võltsi õpetuse retseptide järgi tegutsevat maksuinspektorit, ja juhul kui see varade saaja need varad ära tarbib kasvõi nende ärahävitamise teel, ei maksustata teda mingisuguise käibemaksuga. Tarbijat ei maksustata, ükskõik kui suur ja pillav on tema tarbimine. Selle asemel maksustatakse hoopis raha saaja, kellel aga pole varasid võimalik üldse tarbida, sest raha eest loovutatud varad ei ole tema omanduses ega temale kättesaadavad, ja jällegi ei huvita see pseudoteadust ega selle jüngrist maksuinspektorit üldse, et kas ta saab need loovutatud või nende asemel teised samaväärsed varad selle raha eest tagasi saab või ei saa, ja juhul kui siiski mõnikord natukene tagasi saab, et mis ta nende varadega teeb, kas tarbib/hävitab ära või teeb nendega hoopis midagi muud, kas ta midagi üldse tarbib või ei tarbi, või üldse selle raha eest varasid saab või ei saa.
Nagu näete, ei ole see käibemaksuga kellegi maksustamine tarbimisega ega müütilise „lõpptarbimisega” üldse seotud, ja on tootmise ja tuluga kas seotud vaid natukene ja ainult mõningatel juhtudel ja nii äraspidiselt ja ebaloogiliselt, kui see veel vähegi võib olla. -
Oot, oot, kuidas raha "saaja" maksab. Lõpptarbija maksab ju. "raha saaja" on ainult vahendaja. Ja huvitab küll riiki, mida sa varadega teed. Kui muudad kapitaliks, siis käibemaksu ei maksa, kui kulutad niisama isiklikuks tarbeks, siis maksad. Sa ei saa jätkuvalt käibemaksu olemusest aru. Justnimelt tarbimist maksustatakse käibemaksuga, investeerimist, ehk varade kapitaliks muutmist käibemaksuga ei maksustata (loomulikult peab sul olema enne vastav juriidiline staatus, et sa tohid varasid kapitaliks muuta käibemaksuvabalt).
-
To Offf
(((Kui muudad kapitaliks, siis käibemaksu ei maksa, kui kulutad niisama isiklikuks tarbeks, siis maksad. Sa ei saa jätkuvalt käibemaksu olemusest aru. Justnimelt tarbimist maksustatakse käibemaksuga, )))
Siinkohal on tegemist jätkuva arsaamatusega ja kõige tõlgendamisega võltsi pseudoteaduse võltside seisukohtade valguses. Kõigest on valesti aru saadud alates tootmisest, tulust ja tarbimisest. Selgitan.
Tarbimine on varade kulutamine, hävitamine või hävineda laskmine, ning see ehk tarbimine, vastupidiselt psedoteaduse tõlgendustele ja teie väidetele, ei ole üldse maksustatud. Ükskõik kuidas ja mis ajenditel ja eesmärkidel seda varade kulutamist/hävitamist ehk tarbimist teostatakse, kas aktiivselt, passiivselt, teadlikult või teadmatult, tahtlikult või tahtmatult, kunagi ei ole see maksustatud. Pole ka vahet, kas seda varade kulutamist/hävitamist teostab varade omanik ise, teostab seda keegi teine ükskõik kas omaniku nõusolekul või tahte vastaselt, või kurjategija kuriteo sooritamisel, kunagi ei ole see ehk tarbimine maksustatud, seisnegu see tarbimene kas näljase poolt leiva söömises, leiva rikneda laskmises, murdvarga poolt võõra ukse lõhkumises, autojuhi poolt juhuslikult avarii tegemises, püromaani poolt võõra maja mahapõletamises, terroristi poolt terroriaktide sooritamises, jne. Ka näiteks majanduskriisi tõttu tööjõu amortiseeruda/rikneda laskmine ja seisvate tehaste samuti amortiseeruda/rikneda laskmine on tarbimine, ja jällegi see ehk tarbimine ei ole maksustatud.
Varade kapitaliks muutmine, tootmisprotsessi rakendamine ehk investeerimine aga on tootmine, ning ainult tootmisel tekib tulu, mis on varade ehk rikkuse juurdekasv. Ning nagu teie väidate, et see ehk investeerimine ei ole maksustatud, tähendab ühtlasi seda, et tulu ei ole maksustatud. Tulu ei ole võltsilt „käibemaksuks” tõlgendatud ja nimetatud tulumaksuga maksustatud, ja selle asemel on maksustatud hoopis varade vahetamisel sellise illusoorse asja nagu raha vastu raha saamine! Nii võlts ja absurdne on see kõik otsast lõpuni.
Varade vahetamisel raha vastu maksustatakse raha saaja, kes varadest ilma jäi, varade saaja aga jäetakse maksustamata. Tarbida aga on võimalik ainult varasid, mitte aga raha. Varade saaja võib saadud varasid tarbida nii nagu ise tahab, ja soovi korral ka täiesti maksuvabalt, raha saaja aga ei saa midagi tarbida, sest tal pole varasid, mida tarbida, ning tema varad on omale saanud varade saaja. Võimalus, et raha saaja selle raha eest loovutatud varasid selle raha eest tagasi saab, ja siis noid tagasisaadud varasid tarbib või midagi muud nende varadega teeb, on kah nii väike, et reeglina alati saab ta raha eest vähem tagasi kui loovutas, sest osa varasid riisub temalt raha looja niikuinii ära, sageli aga ei saa tagasi peaaegu üldse loovutatud varasid tagasi ja peaaegu kõik loovutatud varad riisutakse talt ära. Millised on lood raha saaja poolt raha eest loovutatuid varade tagasisaamisega selle raha eest, seda näitab näiteks järgmine asjaolu. Kogu selle raha eest, mis üldse olemas on, on raha looja saanud ühiskonnalt varad, mida aga ühiskond ehk ühiskonnaliikmed kõik kokku temalt temalt tagasi ei saa. Raha looja aga on kommertspank, ametliku riigi ehk nukuriigi pank ehk „keskpank” tegeleb rohkem raha loomise ja rahandussüsteemi absurdse reguleerimise teesklemisega ja ühiskonnale ehk rahvale puru silmaajamsega, . Sest põhiline osa rahast on arveldusraha, mida loob kommertspank, ning sularaha, mida loob keskpank, on vaid üks väike tühine iluripats põhilise raha ehk arveldusraha juures ja kõrval. Kommertspank aga loob raha ja riisub selle eest varasid ühiskonnalt jätkuvalt, ühtlasi tühistades seda ühiskonnaliikmete omanduses olevat raha jätkuvalt nii et inflatsioon ja rahareformid toimuvad ka jätkuvalt, ja muudkui aga riisub ja riisub raha loomise meetodil ja veel mitmel muul meetodil ühiskonnalt varasid jätkuval nii et lustib.
Kui aburdne ja nõme see käibemaksuga maksustamine on, seda näitab veel järgmine näide. Raha looja riisub ühiskonnalt ehk ühiskonnaliikmetelt varasid raha loomise teel, tekitades niimoodi raha illusoorse väärtuse vähenemise kasvõi kuni nullini ehk inflatsiooni. Seejärel tühistab raha looja selle tema poolt loodud ja ühiskonnaliikmete omandus oleva raha, teeb rahareformi ja hakkab uut raha looma ja selle uue rahaga ühiskonnaliikmetelt varasid riisuma vanal moel, riisudes niimoodi ära näiteks X hulk varasid, milline riisumine käib selliselt, et raha looja saab ühiskonnaliikmetelt varad, ühiskonnaliikmed aga temalt tema loodud raha. Nüüd aga tuleb käibemaksustamine, ning maksustatakse ühiskonnaliikmed ehk raha saajad, mitte aga raha looja ehk varade saaja, sest tuluks arvatakse raha , mitte aga varad ega varade saamine. Seega, maksustatakse see, kellelt varad ara riisuti, veel täiendavalt „käibemaksu” nimelise tulumaksuga, kuna aga varade saaja, kes võib need saadud ehk riisutud varad ka ära tarbida kasvõi viimase jupini, jäetakse maksustamata. Sest võlts pseudoteadus varasid tuluks ei pea, ükskõik olgu need kellegilt riisutud või tootmisel tuluna loodud varad, ja peab tuluks hoopis raha, mis aga ei ole ei saa üldse tulu olla. -
To stefan
(((Aasta liigub lõpupoole, kuidas võtaksid kokku jaikonoomika õpetamise edusammud siin foorumis? )))
Tänan küsimast! Minu arvates on siin foorumis väitlemine läinud võrdlemisi edukalt, ja edukamalt kui varasematel aastatel. Vähemalt mina ise olen siin väideldes ja vaieldes ning selle mõjul jõudnud tunduvalt edasi arendada nii oma majandusteooriat kui ka füüsika teooriat suurema küpsuse ja täiuslikkuse suunas. On tekkinud hulk probleeme, milledeni ja millede võimalike lahendusteni ma arvatavasti ei oleks üldse jõudnudki ainult üksinda omaette mõtiskledes. Selles suhtes on oponendid mind kõvasti aidanud, ja ka nendelt on mul tulnud kõvasti õppida.
Aga ka minu oponentide seisukohtades on märgata kõige selle mõjul arusaamise jälgi ja minuga nii mõneski asjas nõustumise algeid, kuigi avalikult nad seda ei tunnista ja endiselt taunivad kõike seda, mida mina väidan ükskõik mille kohta. Ka nende seisukohades on toimunud ilmselt ka selle väitluse mõjul muutused, ja samuti progressi suunas. Näiteks üks minu oponent koguni tunnistas, et tema oleks isegi nõus elama sellises ühiskonnas, kus kohustused ja lepingud ei ole tunnistatud varadeks, milline tunnistus kaldub juba sellest arusaamise suunas, et võlanõuded ei ole varad, ja järelikult ka raha ei ole vara. See tunnistus kaldub juba finantsvaradest ja rahast õigesti arusaamise suunas. Kuigi võibolla eklektiline seisukoht, aga siiski on see asjadest õigesti arusaamise alge ikkagi. Selliseid seiskohtade muutumisi suurema küpsuse ja täiuslikkuse suunas on märgata ka peaaegu kõikide minu oponentide juures. Esialgu vähevõitu küll, aga ikkagi. -
Kalev kirjutas sellist lolli jura:
"Tarbimine on varade kulutamine, hävitamine või hävineda laskmine, ning see ehk tarbimine, vastupidiselt /
/../
sooritamises, jne. Ka näiteks majanduskriisi tõttu tööjõu amortiseeruda/rikneda laskmine ja seisvate tehaste samuti amortiseeruda/rikneda laskmine on tarbimine, ja jällegi see ehk tarbimine ei ole maksustatud. "
See on loll jutt. Selleks, et neid varasid SAADA on tarbija nende omandamisel maksund teiste varadega + maksnud 20% käibemaksu riigile. Maks on makstud siis kui varad teiste varade vastu vahetades oma omandisse saadi.
Seega makstakse ära omandamise, mitte tarbimise hetkel. -
"Varade kapitaliks muutmine, tootmisprotsessi rakendamine ehk investeerimine aga on tootmine, ning ainult tootmisel tekib tulu, mis on varade ehk rikkuse juurdekasv. Ning nagu teie väidate, et see ehk investeerimine ei ole maksustatud, tähendab ühtlasi seda, et tulu ei ole maksustatud. "
Ei seda see sugugi ei tähenda. Tulumaks ja käibemaks on täiesti erinevad maksud. Meil eestis hetkel ettevõtte tulumaksu ei rakendata. Seega, kui sul on Tehas mis toodab Asju ja sa paned kõik need teised varad mida sa Asjade eest saad, tagasi tehase laiendamisse ja mitte kunagi midagi oma tarbeks välja ei võta, siis kasvab sinu tehas tõesti lõutult suuremaks aga käibemaksu sellele kasvule ei rakendata. Päris elus sellist stsenaariumi kunagi ei kohta. -
To Offf
(((Selleks, et neid varasid SAADA on tarbija nende omandamisel maksund teiste varadega + maksnud 20% käibemaksu riigile. Maks on makstud siis kui varad teiste varade vastu vahetades oma omandisse saadi. Seega makstakse ära omandamise, mitte tarbimise hetkel. )))
Kõigepealt on alusetu ja ebaloogiline see, et te tembeldate tarbijaks varade vahetaja, kui varade vahetamine ei pruugi üldse tarbimine ega tarbimisega kuidagi seoses olla, ega pruugi see ka tootmine ega tootmisega seoses olla, tarbida aga on võimalik ka üldse varade vahetusi tegemata. Varade vahetuse seostamine tarbimisega on kohatu.
Teiseks ei ole varade vahetusel varade saamine mingi varade saamine tegelikult, sest saadavate varade eest tuleb ära anda teised varad, mis on ja peavad olema nende varadega võrdväärsed. Varade vahetusel jäävad mõlemate tehingu osapoolte omandusse väärtuse poolest samasuured varad, ning muutub vaid nende varade liik. Varade liik aga pole antud juhul üldse tähtis, ja tähtis on hoopis varade väärtus, ning arenenuma majandusega ühiskonnas peavadki varad olema üksteise vastu vahetatavad. Ning pole üldse oluline, kas varade vahetus toimub erinevate isikute vahel, või ühe isiku erinevate taskute vahel, tahtis on ikka varade väärtus, mis peab olema võrdväärne, mitte aga varade liik. Varade liigi tähtsus ilmneb alles sellises kriisiolukorras, kus varad on toodetud nende vahetamise jaoks, vahetamine aga ei ole millegipärast võimalik, ja igaühe kätte jäävad temale enesele mittevajalikud varad, temale vajatavad varad aga, mis on samal moel teiste temasuguste isikute käes, osutuvad temale kättesaamatuks.
Niisiis, vahetuste teel varade saamine ei ole mingi varade saamine tegelikult, ja varasid saab ainult varade loomisel ehk tootmisel tuluna selleks teisi varasid ehk kapitali kulutades. Samuti ei ole varade saamine ka varade saamine riisumisel, sest riisumisel varad ei teki, võetakse aga ära varad ühe isiku omandusest teise isiku ehk riisuja omandusse.
Varade vahetuse ehk käibe maksustamine võltsilt „käibemaksuks” nimetatud ja tõlgendatud tulumaksuga, jättes tootmise ja tulu maksustamata, on põhjalikult absurdne ja nõme. Tegelik kaasaegne majandus ühes seda juhtuva ja tõlgendava võltsi akadeemilise pseudoteadusega aga on veel palju absurdsem ja nõmedam, sest varade vahetust ehk käivet ei maksustata üldse, ja selle asemel maksustatakse hoopis raha eest varade loovutamisel saadav raha ehk selline raha saamine, millist kõige absurdsema raha mõõtmise ja rahaarvestuse järgi saadavat raha tõlgendatakse siis tuluks ja sellist raha saamist tulu saamiseks, ja muidugi raha varaks. Viga algab sellest peale, et võlts pseudoteadus tõlgendab tuluks mitte tulu, mis on varade juurdekasv ehk rikkuse suurenemine, vaid hoopis sellise illusoorse ja illusoorse väärtusega asja nagu raha saamise -
#Varade vahetuse seostamine tarbimisega on kohatu.#
Ei ole. 99.9% varasid vahetatakse väärtusahela lõpus "äratarbimise" mitte tootmise sisendi saamise eesmärgil.
