Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Virumaa Teataja vahendab rahauuringuid:
Materjaliteadlaste analüüsidest selgub, et tunamullu kevadel Uhtnast leitud Rooma müntide koostis on väga sarnane siin valmistatud pronksehete koostisele – seega leidis kinnitust oletus, et Rooma pronksmünte kasutati Eesti aladel ehete valmistamise toorainena.
Kiudsoo nentis, et muinasaegsete eestlaste jaoks ei olnud Rooma müntide puhul tegemist raha kui maksevahendiga. "Ka muinasgermaanlaste käest hiljemalt 1500 aastat tagasi eesti keelde laenatud sõna 'raha' ei tähendanud algselt mitte maksevahendit, vaid tõenäoliselt hoopis röövsaaki," märkis ta.
-
To dig
(((Virumaa Teataja vahendab rahauuringuid:)))
Selles artiklis ei ole juttu rahast selle tänapäevases ehk uues tähenduses, vaid on jutt hoopis vanasti vahetusvahenditena kasutatavatest erilistest varadest nagu pronks ja pronksmündid. Erinevus on selles, et pronks on vara, raha aga ei ole vara, vaid on pettekujutlus ehk illusioon varast, ja raha maksevahendina on illusoorne maksevahend, ehk maksevahendina kasutatav illusioon. Seda hiiglasuurt ja põhimõttelist laadi erinevust kaasaegne võlts pseudoteadus ei taha tunnistada, et saaks niimoodi võltsida/valetada ka raha varaks ja tõeliseks maksevahendiks.
Minu teada aga sõna „raha” tuleb mingist soome-ugri sellisest algtüvest nagu „rahka”, „nahka”, mis algupäraselt tähendas nahka ehk loomanahka, ja hilisem mõiste „raha” on tulenenud sellest, et muistsel turul kasutati kaubavahetuse juures vahetusvahenditena loomanahkasid --- arvatavasti oravanahkasid. Muuseas, ka venekeelsel sõnal „sorok” ( arv 40) on samasugune soome-ugri päritolu, tulenedes sõnast „säär” (jalasäär). Säär on jalasäär, ning „säärkiks” hakati nimetama kehakatet ehk meie mõistes hõlsti või mantlit, mis ulatus kandjale jalasäärteni, milline mantel aga maksis turul 40 oravanahka. Sellest „säärkist” siis tulenevad nii venekeelne sõna „sorok” kui ka eestikeelne sõna „särk”. -
"Kuid kuigi alati ja igas ühiskonnas on kapital keskmiselt kasumlik, ei ole see garanteeritult kasumlik, vaid võib teatud juhtudel ka kahjumlik olla, ja selle rakendamine ja kulutamine tootmisprotsessis osutuda hoopis varade raiskamiseks"
Kalev, tuletan Sulle meelde, et kogu sinu "vilusoohvja" on väärtusetu, sest sa opereerid tõestamata väidete ja defineerimata terminitega. Kogu selle meeletult pika (ja lõbusa) mõttevahetuse jooksul, ei ole sa meile suutnud ütelda, mis asi see "vara" tegelikult on!
Et meenutada kuhu me jõudsime, siis tuletan Sulle meelde, et varad on vajalikud ainult inimeksisistentsi säilimiseks.
Iga kord, kui see teema jälle üles tuleb, hakkad Sa sonima mingitest "tõelistest vajadustest" ja "tõelistest väärtustest". iga kord jõuame me sama punktini, et "tõelise" tunnistamine tähendab Jumala olemasolu tunnistamist. Ja siis teed sa kiiresti teist juttu või kaod nädalaks pildilt. -
To stefan
(((Kui kogu Jaiguvere pommitakse maatasa, siis need kes olid rikkamad kaotavad ju rohkem vara, kui need kes olid vaesed. Kas vaesed peavad siis rikkurite vara taastama, või kas kõik inimesed loetakse sama vaeseks, ehk kõik nullitakse ära?
Tsiviliseeritud ühiskonnas on see paratamatu, et iga vara on kellegi isiku omanduses, ning et üks osa varadest on ühiskonnaliimete kommunistlikus ühisomanduses ehk riigi omanduses, teine osa varadest aga kindlasti eraomanduses ehk iga ühiskonnaliikme omanduses eraldi, ehk tema individuaalses omanduses, näiteks teil teie särk ja minul minu hambahari.
Kui nüüd toimub varade hävinemine, mis on mitte millegi nullimine, vaid on varade muutumine ehk teisenemine mitte-varadeks, prahiks ehk loodusressurssideks, siis kahju kannab see isik, kelle omanduses olevad varad hävinevad. Varade kellegi omanduses olemine tähendab peale kõige muu veel ka seda, et üks isik ei pea teisele isikule tolle omanduses olevate varade hävinemist oma omanduses olevate varadega kinni maksma.
Üks isik peab teisele isikule tolle omanduses olevate varade hävinemise oma varadega kinni maksma aga siis, kui ta ise on nood võõrad varad õisusvastaselt ära tarbinud/hävitanud või põhjustanud nende hävinemise näiteks võõra auto omavolilise purukspeksmise teel, pluss veel tolle vara omanikule oma sellise teguviisiga tekitatud muud kahjud ehk varade hävinemised, nagu näiteks raisatud tolle tööjõu, ja mõningatel juhtumitel ka saamata jäänud kasumid ehk saamata jäänud varade juurdekasvu. -
To Offf
(((Kalev, tuletan Sulle meelde, et kogu sinu "vilusoohvja" on väärtusetu, sest sa opereerid tõestamata väidete ja defineerimata terminitega. Kogu selle meeletult pika (ja lõbusa) mõttevahetuse jooksul, ei ole sa meile suutnud ütelda, mis asi see "vara" tegelikult on! )))
Tuletan meelde, et nii selgelt ja õigesti nagu mina, ei ole veel keegi ajaloos seda defineerinud, seletanud ja tõestanud, et mis on vara, kapital, tootmine, riisumine, raha jne. Aga püüan siis seletada teistmoodi ja ehk ka arusaadavamalt.
Elusorganismidel, kaasa arvatud ka inimestel, on vajadused, ja on ka asjad nende vajaduste rahuldamisese jaoks, ning algupäraselt ja suurmas osas on asjad vajaduste rahuldamikse jaoks mitmesuigused vajalikeks/kasuikeks asjadeks osutuvad loodusressursid, nagu vesi, õhk, looduslik soojus, valgus jne. Kuid juhuslikult vajalikest/kasulikeks osutuvatest loodusressurssidest ei piisa elusorganismide kõikide vajaduste rahuldamise jaoks, ning tekkis vajadus elusorganismidel enestel hakata muuta loodusressursse enese jaoks vajalikeks/kasulikeks asjadeks. Selle vajaduse tal hakata loodusressursse enesele vajalikeks/kasulikeks asjades muutma tekitas ja kujundas bioloogiline evolutsioon. Niimoodi elusolendi poolt loodusressuirsside enesele vajalikeks/kasulikeks oma vajaduste rahuldamise jaoks kasutatavateks asjadeks muutmine on tootmine, ning niimoodi vajalikeks/kasulikeks asjadeks muudetud asjad on varad, mis taimede ja loomade puhul on proto-tootmine ja proto-varad, inimese ja inimühiskonna puhul aga tootmine ja varad.
Edasi vastandub tootmine kellegi poolt kellegilt teiselt isikult varade saamisele, mis ei ole tootmine, ning varad ühiskonnas isikutevahelisi varalisi suhteid reguleerivatele kollektiivsetele teadmistele, mis ei ole varad. Aga see on juba teine teema. -
Kalev Jaik
Tuletan meelde, et nii selgelt ja õigesti nagu mina, ei ole veel keegi ajaloos seda defineerinud, seletanud ja tõestanud, et mis on vara, kapital, tootmine, riisumine, raha jne.
Aga kummal on parem aju, kas Kalev Jaigil või Donald Trumbil? -
Kalev, varsti tulevad võib olla kõikide asjade tootmise tehased ja need hakkavad ise ennast paljundama. Siis ei ole muud, kui jalad seinale visata ja ratsa rikkaks saada.
AI will make life meaningless, Elon Musk warns
Ja sina tahtsid konserve maa alla koguda kui rikkust ning väitsid, et niimoodi areneb majandus kõige kiiremini. Ei arene, need tehaste tootmise koletised tuleb lahti lasta ja neil tegutseda lasta, neid ka ei ole mõtet maa alla matta kui rikkust.The business magnate, who was being interviewed by Mohammad Abdulla Alergawi, the Minister of Cabinet Affairs and the Future for the UAE, told the slightly perplexed crowd: “One of the most troubling questions is artificial intelligence. I don’t mean narrow AI – deep artificial intelligence, where you can have AI which is much smarter than the smartest human on earth. This is a dangerous situation.”
He also warned world governments: “Pay close attention to the development of artificial intelligence.”
“Make sure researchers don’t get carried away – scientists get so engrossed in their work they don’t realize what they are doing.”
Mölluks läheb Kalev, tulnukad võtavad üle. On täitsa võimalik, et oligarh on ka AI tulnukas. Kuidas ta muidu kõikidest inimestest nii palju targem, salakavalam ja läbinägelikum on? Võib olla lihtsalt paar sajandit varem kuidagi sattunud meie keskele. Sa vist väitsid, et esimesed märgid oligarhi tegevuse kohta leidsid paarisaja aasta tagant.
See võib ka seda tähendada muidugi, et praegune oligarh mängitakse lihtsalt üle, sest uued AI tulnukad saavad temast targemad olema ja praegune oligarh kaotab oma võimu ning ei saa enam sigatseda. -
To Kristjan 1
(((Ja sina tahtsid konserve maa alla koguda kui rikkust ning väitsid, et niimoodi areneb majandus kõige kiiremini. )))
Maa alla kogutud konservid on küll varad, aga on säästudena hoitavad varad ehk säästud, ning säästudel on omadus kahaneda nende amortiseerumise ja nende säilitamiseks tehtavate kulutuste ehk varade kulutuste tõttu. Säästmine on kahjumlik tegevus, ja säästmisega võib keegi rikkamaks saada ainult kapitalikasumitena loodavaid varasid säästes, aga see on rikkamaks muutumine kapitali arvel, mitte aga säästude arvel. Säästud ehk akumuleeritud varad on majanduses küll kah hädavajalikud, kuid ainult teatud liiki varadest säästud ja teatud mõistlikkuse piirini. Majandust edasi aga säästud ei arenda, ning mina ei ole seda väitnud, et säästud panevad majanduse arenema. Majandust edasi arendab ainult kapital, mis on tootmisse tootmise võimalikuks tegemiseks ja produktiivsemaks muutmiseks rakendetavad varad, kaasa arvatud ka inimkapital ehk töö. Mida suurem on kapital inimese kohta tarbitavate varade suhtes, seda kiirem on majanduse edasiarenemine.
Säästusid ja tarbitavaid varasid on võimalik kapitaliks teisendada, ja veelgi lihtsam on kapitali säästudeks ja tarbitavateks varadeks teisendada, sest kapital niikunii teiseneb tootmisprotsessis valmistatavateks varadeks ehk toodanguks. Muidugi on võimalik kapitali ka prahiks teisendada, nagu näiteks kahjumliku tootmise ja mittevajalike asjade ehk prahi tootmise teel, milline praht on mitte vara, vaid loodusressurss --- inimtekkeline loodusressurss. -
To Kristjan 1
Tehisintellekt ei ole mingi uusaegne uus leiutus, vaid uusaegne leiutatud elekrtrooniline tehisintellekt on ainult varasema tehisintellekti edasiarendus. Tehisintellekti loomine/leiutamine inimese poolt algas juba ammusel eelajaloolisel ajal kõige esimese masina leiutamisega, milline masin oli arvatavasti kõige algelisem puurpink või treipink ehk puurimise ja treimise seadeldis. Selles seadmes pandi tööriist funktsioneerima automaatselt ilma inimkäe otsese juhtimiseta, mis tegi seadmest masina. See masin nägi välja umbes selline, et kahe kindla aluse vahele pandi inimjõul rootorina pöörlema puidust kaigas või palk, kasutades selle kaika ühte otsa millegisse augu lihvpuurimise jaoks liiva abil, pöörleva kaika külgi liiva abil nagu käiaketast liivakivist luisu asemel kivide lihvimise jaoks, või siis selle kaika enese küljest terava kiviga nagu treiteraga noa asemel laastude lõikamise jaoks ja kaika enese parajaks töötlemise ning tükeldamise jaoks.
Kõik järgnevad masinad ja kogu automaatika ning tehsintellekt üldse on selle kõige esimese masina edasiarendused, ja sealat pärineb ka selline tähtis leiutis nagu ratas ja vanker, aga kogu see tehisintellekt on põhimõtteliselt selline seadeldis nagu see kõige algelisem puur- või treipink, ja funktsioneerib selliselt. See tähendab, et kui selle tehisintellekti kandev masin oleks elusolend, loom, või inimese sarnane loom, siis oleks see olend inimese suhtes orjaseisundis niisamuti nagu on orjaseisundis ja orjad inimese poolt peetavad koduloomad ja orjanduslikes ühiskondades ka inimorjad, ja jääks orjaseisundisse ehk orjadeks. Sest inimesest orjapidaja ei laseks orje mingil juhul orjusest ehk oma valitsemise alt vabaks, nii nagu ta ei lase ka näites loomaaedades ja farmides orjuses hoitavaid loomi vabaks linnades ja põldudel vabalt omapäiselt ja puutumatult hulkuma ega tegutsema, ega lase ka kõige otsesemas orjuses vanglas hoitavaid vange vabaks vabalt omapäiselt hulkuma ja tegutsema ehk vabaks vangiraudadest ja politseinike, prokuröride, kohtunike ja timukate poolt tülitamisest. Sest orjade vabakslaskmine tähendaks tema tohutu suurele vaesumisele lisaks veel kas tema hukkumist kellegi tema endise orja käe läbi või tegutsemise tagajärjel, või siis paremal juhul tema enese orjastamist kellegi tema endise orja poolt.
Nii et sellel kartusel, et tehisintellekt hakkab inimest valitsema, ei ole alust. Tehisintellekt inimese suhtes on „orjaseisuses” ja jääb „orjaseisusesse”. -
Näe, Offf, täpselt niimoodi näeb see välja, kui üks ürask jälle tuleb ja Kalevi suurepäralises puust ajus kahe käigu vahele lühiühenduse närib. Edaspidi on mõiste "tehisintellekt" Kalevi peas pöördumatult ülalnähtava jamaga seotud ja ei ussi- ega püssirohi teda ei aita.
Kui Kaleviga selle üle vaielda, siis liiguvad metafoorsed ajuüraskid seda käiku mööda edasi-tagasi ja ta kulub veel jämedamaks. -
Nii et sellel kartusel, et tehisintellekt hakkab inimest valitsema, ei ole alust. Tehisintellekt inimese suhtes on „orjaseisuses” ja jääb „orjaseisusesse”.
Kui see saab olema targem kõige targematest inimestest ja hoomamatutes suurustes targem, siis hakkab ta inimest valitsema. Ma arvasin, et sinu kaliibriga mehe jaoks oli see arusaadav. Teeb ju sinu leiuatud oligarh sedasama. Ma näen tõsist ohtu sinu oligarhile. Sinu teooria järgi oled sina kõige targe inimene maailmas. Ok, eeldame, et see punkt sinu teoorias on õige. AI tulnukad saavad sinust targemad olema. Kui sina said aru, et oligarh eksisteerib, siis nemad saavad sellest ammugi aru. Vähe sellest, et aru saavad, suudavad tõenäoliselt mm täpsusega tema asukoha kindlaks määrata. Olgu muuga kuidas on, aga oligarhi nabivad nad küll kinni ja sellele jamale tehakse lõpp. -
#Elusorganismidel, kaasa arvatud ka inimestel, on vajadused, ja on ka asjad nende vajaduste rahuldamisese jaoks, #
Kalev, mis väärtus on inimeksistentsi säilimisel? -
To Offf
(((Kalev, mis väärtus on inimeksistentsi säilimisel Kalev, mis väärtus on inimeksistentsi säilimisel?)))
Mõiste „väärtus” on siin mitte selle majanduslikus tähenduses, kus see tähendab vara suurust või hulka, vaid selle ekstentsiaalses tähenduses. Milline aga see eksistentsiaalne tähendus peaks olema, seda me õigesti ei tea, ja selle kohta on vaid palju igasuguseid valdavamalt irratsionaalseid/emotsionaalseid eelarvamusi, arvamusi ja oletusi alates kõige primitiivsematest ja kõige ilmsemalt ekslikematest kuni mitmesuguste filosoofiliste oletusteni.
Selles selgusele jõudmiseks peaksime me kõigepealt selgusele jõudma selles, et mis on üldse elu mõte või eesmärk selle bioloogilises tähenduses, sest inimene koos kogu oma eksistentsiga ja psüühikaga on elu ehk elusaine arengu üks osa, ja selle senise arengu produkt ning kõige kõrgem tase. Eesmärk ja mõte aga on psüühilised nähtused, seevastu elu on füüsiline nähtus, ning psüühika koos oma tahtega, mõtlemisega, kujutlustega, eesmärkidega, teadmistega jne on vaid ühe materiaalse asja peegeldused teises materiaalses asjas --- elusorganismi närvisüsteemis, mille selliseks nagu see on, on kujundanud bioloogiline evolutsioon, ning elu madalamatel arengutasemetel puudub psüühika üldse koos igasuguste eesmärkidega ja mõtetega. Psüühika koos kogu täiega --- eesmärkidega ja mõtetega --- on elu funktsioneerimise ja arenemise abivahend paljude selliste abivahendite kõrval, nagu näiteks loomadel hambad, seedimine ja karvad , elul enesel aga puudub eesmärk ja mõte. Elu füüsiline püüdlus või kalduvus, mis ei ole mingi eesmärk ega mõte, on lõputult suureneda-paljuneda, kohanedes tingimustega ja võttes sealjuures kasutusele igasuguseid abivahendeid selleks ja arenedes järjest kõrgemate arengutasemete suunas. Ühtedeks abivahenditeks selleks kõigeks selles elu arengus on elusorganismi närvisüsteem ja psüühika ning organismi tegevuse juhtimine psüühika poolt ühes soodsamates arengutingimustes psüühika arenguga järjest kõrgemate arengutasemete suunas kuni inimeseni, ja sealt veel edasi kaasaegse inimeseni, ja ikka veel edasi jätkuvalt. Muuseas, tootmine ja varad on kah ühed abivahendid selles elu arenguprotsessis.
Psüühika areng on juba kohati jõudmas mõne kõrgema arenguredeli pulga peal selleni, ja natukene ka juba jõudnud, et inimesel tekib vajadus kõiges selles selgusele jõudmise ja õigesti arusaamise järele, oma varajasemate müütide, illusiooonide ja eksiarvamuste kõige selle kohta kummutamise järele, ja oma seniste primitiivsemate arusaamiste ja püüdluste ümberhindamise järele, vajadus välja rabelemise järele oma varajasest dogmaatilisusest ja irratsionaalsusest. Vastavalt sellele tuleb inimesel siis hakata otsima ja leidma seda inimeksistentsi „mõtet” ja „eesmärki”, ja vastavalt sellelele oma eesmärke seadma, mis näiteks minu arvates võiks olla ELU arengu teadlik jätkamine järjest kõrgemate arengutasemete ehk progressi suunas, ja järjest kiiremini, millise arengu raamidesse kuulub nii inimese arusaamiste ja mõtlemisvõime arendamime, inimese enese teadlik fülogeneetiline ehk rassiline arendamine ehk aretamine ja ontogeneetiline arendamine, ühiskonna ja inimkonna arendamine, majanduse, teaduse ja tehnika arendamine, ning seda kõike järjest kiiremini progressi suunas. -
To Kristjan 1
(((Nii et sellel kartusel, et tehisintellekt hakkab inimest valitsema, ei ole alust. Tehisintellekt inimese suhtes on „orjaseisuses” ja jääb „orjaseisusesse”.
Kui see saab olema targem kõige targematest inimestest ja hoomamatutes suurustes targem, siis hakkab ta inimest valitsema. )))
Tehisintellekt võiks vaid sellel juhul inimest valitsema hakata, kui see oleks juba nii keeruline masin, et omandaks elusorganismi sellised omadused, nagu ise-paljunemise ja ise- arenemise/kohandumise võimed, kui ta suudaks omataolisi kuid järjest keerulisemaid ja tingimustega järjest paremini kohastuvaid masinaid lõputult juurde luua. Niikaua kui tehisintellekt on inimese poolt ehitatud ja programmeeritud masin, mis ise paljuneda ja areneda ei suuda, ning ise funktsioneerides vaid kulub/amortiseerub jätkuvalt ja paratamatult kuni selle funktsioneerimise lõppemiseni ehk „surmani”, ta inimest valitseda ei suuda. Kuni selle ajani võib tehisinttelekt inimest vaid ajutiselt avariiolukordedes valitsema hakata põhimõtteliselt sellisel moel, nagu näiteks hakkab trammi elektrimootor ja tramm valitsema trammi piloodi ja trammis olevate reisijate üle siis, kui piloodil on trammi juhthoovad ootamatult katki läinud, ja tramm hakkab inimese poolt juhitamatult ehk „omapäiselt” mööda rööbasteed kihutama.
Kõige tõenäolisemalt ehk peaaegu kindlasti on elu mitte ainult planeedil Maa, vaid veel ka tuhandetel teistel taevakehadel universumis, ning samamoodi peaaegu sama kindel on see, et kusagil on see elu arenenud kõrgemale arengutasemele, kui see on kaasaegse inimese ja inimkonna arengutase, et kusagil on olemas targemaid ja palju targemad olendeid kui kaasaegne kõige arenenum ja targem inimene, et on palju edasiarenenumat teadust, tehnikat ja majandust. Seda kõike aga saame me vaid loogiliselt järeldada, mingit otseselt eksperimentaalset tõendusmaterjali selliseks järelduseks veel ei ole, ning et mingid kosmosest tulnukad oleksid kunagi Maad külastanud või kontakteerunud kellegi inimesega, selle kohta ei ole üldse ühtegi tõendit ega jälge teadus kusagilt leidnud. Hoopis vastupidi, tõendab kõik seda, et mingit kontakti tulnukatega pole kunagi senini olnud.
Kuid kui ühel päeval saabuksid kosmosest tulnukad, kes on oluliselt targemad ja igas mõttes võimekamad, parema tehnikaga varustatud ja rikkamad inimesest ja inimkonnast , siis oleks paratamatu see, et need tulnukad kas vallutaksid inimkonna ja hakkaksid inimkonda valitsema, muutes inimesed orjadeks samamoodi, nagu on inimene orjadeks muutnud näiteks hobused ja sead ning ühed inimesed teisi, või siis hävitaksid inimesed ja inimkonna niisamuti ära, nagu näiteks hävitasid ära ja tapsid maha omal ajal kromanjoonlased neandertaallased, või nagu näiteks hävitavad inimesed tänapäeval Aafrikas inimestele eriti tülikaid ja ohtlikke metsikuid inimahve, ning need ahvid juba oleksidki ära hävitatud, kui inimesed ise neid oma jahipidamiskeeldudega kunstlikult nii öelda elusate „muuseumieksponaatidena” elus ei hoiaks. -
Kalev
Kas on võimalik, et meie oleme "tehisintellekt" kellegi teise, palju targema, poolt ehitatud? -
To stefan
(((Kas on võimalik, et meie oleme "tehisintellekt" kellegi teise, palju targema, poolt ehitatud?)))
Ei, see ei ole võimalik! Kindlasti ehk ilma igasuguste kahtlusteta oleme meie ehk inimesed ühes meie intellektiga ja meie poolt loodud tehismaailmaga loodusliku bioloogilise ja sotsiaalse arengu produkt, kusjuures see sotsiaalne ereng pole midagi muud kui bioloogilise arengu jätkumine veidi kõrgemal tasemel kui sipelgapesas, hundi- või ahvikarjas. -
Kalev Jaik
Ei, see ei ole võimalik! Kindlasti ehk ilma igasuguste kahtlusteta oleme meie ehk inimesed ühes meie intellektiga ja meie poolt loodud tehismaailmaga loodusliku bioloogilise ja sotsiaalse arengu produkt, kusjuures see sotsiaalne ereng pole midagi muud kui bioloogilise arengu jätkumine veidi kõrgemal tasemel kui sipelgapesas, hundi- või ahvikarjas.
Samamoodi oleks ju võinud arvata ahv.
Kas pole meil raske oma enda tarkust hinnata, võrreldes võimaliku suurema tarkusega? -
No näed siis Kalev ja sina arutled selliste tühiste asjade üle, et kas raha on vara või kuidas personaalselt rikkaks saada, kui nii tähtsad küsimused jäävad kõrvale nagu tehisintellekt ja meie arusaamine oma tarkusest. See on nagu arutlemine ühe veemolekuli teekonnast suure veereservuaari vaatlemisel. Kas tõesti ei ole korrakski sinu mõttemaailma külastanud kahtlused, et see kõik on üks "set up" ja me kõik oleme masinad, mis teenivad suuremat eesmärki? (Kõik justkui viitab sellele? Ja sulle omaselt: see ei saa teisiti olla)
Kui nii, siis tundud sa mulle konformistina, võimalik, et programmeeritud masin, mis iseseisvalt mõelda ei oska, kuid mis on veendunud, et ta iseseisvalt mõtleb, see on sinusse programmeeritud Kalev. -
#Niikaua kui tehisintellekt on inimese poolt ehitatud ja programmeeritud masin, mis ise paljuneda ja areneda ei suuda, ning ise funktsioneerides vaid kulub/amortiseerub jätkuvalt ja paratamatult kuni selle funktsioneerimise lõppemiseni ehk „surmani”, ta inimest valitseda ei suuda.#
Selles väites on 2 viga. 1. Kui TI ei suuda areneda, siis pole õige rääkida TI-st. 2. Paljunemine ei ole otseselt vajalik funktsioon.
Võrdlus inimesega on kohatu, sest meie EI TEA kuidas teha "uusi ja paremaid inimesi". Õige TI aga on tehislik nähtus ja suudab ISE ENNAST ümber ja paremaks ehitada. Muidugi, kusagil tuleb alati piir ette ja meie oska ennustada, kas TI hakkaks looma endast veel paremat ja täisulikumat TI-d või tegeleks aina "enesetäiustamisega" -
To Offf
(((Võrdlus inimesega on kohatu, sest meie EI TEA kuidas teha "uusi ja paremaid inimesi".
Kuidas teha uusi ja paremaid inimesi, see on meile teada küll, seada vähemalt teadusele. Kuidas üldse inimesi tehakse, seda teavad kõik. Seda teavad kah väga paljud, et täisväärtusliku inimese tegemiseks paljalt lapse eostamisest ja sünnitamisest ning selle füüsiliselt suureks kasvatamisest ei piisa, et vaja on veel selle lapse vaimset kasvatamist ja harimist/treenimist võimalikult kõige intelligentsemate kavatajatest ja õpetajatest nõustajate/treenerite poolt ligi 30 aasta jooksul, ja seda võimalikult soodsamates tingimustes ning võimalikult teaduslikumal ja kõrgemal tasemel.
Kuid sellest veel ei piisa, vaid vaja on veel ka inimest ennast geneetiliselt ehk rassiliselt edasi aretada põhimõtteliselt niimoodi, nagu inimene aretab loomatõuge ja taimeliike, ja nagu ka bioloogiline evolutsioon on aretanud ahvi inimeseks ning jätkab aretamist. Bioloogiline evolutsioon aretab inimest ehk muudab iga järgmise põlvkonnaga veidike inimese geneetilisi/rassilisi omadusi ehk rassi sellises suunas, mida määravad juhuslikud mutatsioonid ja valik. Senisest parema ja enamarenenuma inimese loomiseks peab inimene hakkama oma rassilist arengut suunama, milline areng toimub läbi põlvkondade, järjest enam teadlikumalt ja enam teaduslikumal tasemel suunama/aretama hakkama, ehk peab iseennast rassiliselt aretama hakkama põhimõtteiselt selliselt, nagu ta on aretanud hundist koera, ja aretab koerast järjest edasi üsna erinevaid ja erinevate ka psüühiliste omadustega koeratõugusid. Inimese psüühilised omadused ja intelligentsus on otseselt mitte eriti suures ulatus geneetiliselt/rassiliselt tingitud, kuid bioloogiline alusmaterjal selleks on geneetiliselölt/rassiliselt tingitud, ning ilma seda rassilist alust vastavalt aretamata ei anna inimese intelligentsuse edasiarendamisel ükskõik milline kasvatus ja haridus kuigi suuri või siis alates teatud piirist üldsegi mitte tulemusi. Üldse psüühika ja ka inimese intelligentsuse areng on piiratud olendi närvisästeemi ehituse ja funktsioneerimise päritud geneetiliste/rassiliste omadustega ja iseärasustega samamoodi, nagu see on näiteks koeral, et ka kõige paremini inimese moodi kasvatatud/haritud koer ega ahv ei hakka inimese moodi mõtlema. -
"Kuidas teha uusi ja paremaid inimesi, see on meile teada küll, seada vähemalt teadusele. "
See on täielik jama. Teadusele pole mitte midagi sellist teada. Teadus kombib mingeid piire, aga seda kuidas näiteks aretada super-lühimaajooksja, kes koosneb ainult kopsudest ja lihaselistest tagajalgadest, teadus ei tea.
Kuigi tüvirakkude aretamise alal on teadus viimasel ajal hulka edusamme teinud, ei suuda me ikka veel "inimest nagu lego" kokku panna, et võtame vannis aretqtud kopsud-maksad, keha ja laome bioloogilise keha kokku. Samuti ei suuda teadus mitte kuidagi "mõtlemist juhtida"... ja see tuleb Sinu enda aruteludest kenasti välja. -
To Offf
((("Kuidas teha uusi ja paremaid inimesi, see on meile teada küll, seada vähemalt teadusele. "
See on täielik jama. Teadusele pole mitte midagi sellist teada. Teadus kombib mingeid piire,...)))
Teadusele on see teada küll, aga mitte kõik inimesed ei ole sellest ühte moodi teadlikud, et kuidas toimib bioloogiline evolutsioon ehk eranditult kõikide elusolendte, geneetiliste/liigiliste/rassiliste omaduste muutumine, kaasa arvatud ka inimese rassiline muutumine, ning et see toimub paratamattult. Lühidalt toimub see järgmiselt.
Need geneetilised/liigilised omadused olenevad pärilikkusaine ehk DNH molekuli ehitusest ja selle ehituse eripärasustest, see hiiglasuur ehk väga paljudest aatomitet koosnev molekul aga saab kogu aega paratamatult vigastada igasuguse radioaktiivse ja kosmilise kiirguse ning mitmesuguste keemiliste mõjutuste poolt. Nendest vigastustest suuremad hävitavad selle molekuli, väiksemad aga muudavad vaid selle ehituse eripärasusi, ja see molekul jääb vigastatult-muudetult edasi soodsates tingimustes isepaljunevaks molekuliks, mis paljuneb koos elsorganismi paljunemisega. Et selle molekuli ehituse eripärasustest olenevad elusorgamismi liigilised/rassilised omadused, siis nendest pärilikkusaine molekuli ehituse eripärasuste muutustest tulenevad ka organismi liigiliste/rassiliste omaduste muutused, mida nimetakse mutatsioonideks.
Mutatsioonid toimuvad paratamatult ja jätkuvalt, ja kõikvõimalikes juhuslikes suundades, ja oma rõhuvas enamuses osutuvad mutatsioonid organismi elutegevusele kahjulikeks, millede kuhjumine põhjustab elusorganismi hukkumise. Kuid mõned mutatsioonid osutuvad elusorganismi elutegevusele juhuslikult kasulikeks, soodustades elusorganismi elutegevust ja paljunemist. Valik, mis esialgu on looduslik valk, hävitab need muutunud elusorganismid, millised mutatsioonid osutuisid organismi eluitegevuse ja paljunemise jaoks kahjulikeks, jättes alles ja pannes edasi muteeruma ja paljunema teised elusorganismid, kellede mutatsioonid antud tingimistes osutusid juhuslikult kasulikeks.
Bioloogiline evolutsioon toimib mutatsioonide ja valiku toimel, toimub alati paratamatult, kaasa arvatud ka inimese juures, ja niimoodi on arenenud viirusetaoline elusorganism bakteriks, bakter amööbiks, amööb ahviks, ahv inimeseks, inimene erinevateks inimrassideks, alarassideks jne, see areng jätkub, ning selle arengu tulemusena erineb juba ka iga laps oma vanematest ja õdedest-vendadest oma liigiliste/rassiliste omaduste poolest, nii nagu ka iga linnupoeg ja koerakutsikas. Selle bioloogilise evolutsiooni juures on mutatsioonid juhuslikud, valik aga on olnud looduslik kuni selle ajani, kui inimene hakkas kunstlikku valikut tegema esialgu kodustatud taimede ja loomade aretamise teel temale soovitud suunas, jättes valikuliselt ellu ja pannes paljunema temale enam meelduvamad ja kasulikumad mutantidest isendid, ning hävitades süstemaatiliselt ära teised ehk ülejäänud mutantidest isendid. Niimoodi valikut tehes ja evolutsiooni suunates on inimene metsikutest taimedest ja loomadest välja aretanud kultuurtaimed ja koduloomad, ning see inimese poolt teostatav aretamine jätkub nii ebateadlikult kui ka teadlikult ja teaduslikul tasemel. Ainult et inimese enese aretamiseni vähemalt enam teadlikumal ja teaduslikul tasemel pole inimene peaaegu veel jõudnud, ja senini on valiku peaaegu et puudumise tõttu juhuslike mutatsioonide kuhjumine põhjustanud peale inimese soovitud liigiliste/rassiliste omaduste muutumiste kaugelt suuremas ulatuses hoopis inimese värdjalikkust ja värdjalikkuse järjest suurenemist. Sest bioloogiline evolutsioon ei toimu alati ja kindlasti progressi suunas, vaid toimus selles suunas, kuhu suunab seda valik, ja see suund võib olla ka värdjalikkuse ja mandumise ehk rassi mandumise suund.
Kokkuvõttes allub bioloogilisele evolutsioonile paratamatult ka kaasaegne inimene nagu ka iga teine elusolend, muutudes rassiliselt mutatsioonide ja valiku tulemusel, ning inimest on võimalik ka kunstlikult aretada ükskõik millises suunas ja kui palju, olgu see siis kas inetllekti ja geniaalsuse edasiarendamise suunas, ainult lihasemassist koosneva sporditšempioni aretamise suunas, mõne mürgi, viiruse või haiguse vastu resistentsuse suurendamise või vähendamise aretamise suunas, debiilikust värdja või mõne teistsuguse värdja aretamise suunas jne, kui ka on võimalik inimest aretada ahviks või kasvõi amööbiks või bakteriks. Arengu ja aretamise võimalused on olemas, ja inimese rassiline areng toimub paratamatult olenematult sellest, kas me seda tahame või ei taha, oleme või ei ole sellest teadlikud, või oleme hoopis valesti teadlikud ja arvame inimese rassiliselt muutumatu ja põlvest põlve muutumatuna edasi kestva olevat. -
Jah, kogu see mula ei tähenda mitte midagi. Me EI OSKA inimest "tükkidest kokku laduda". Me ei oska aretada soovitud fenotüübi ja genotüübiga inimest. Ja hoopiski ei oska teadus "mõtlemist juhtida"
Samas, arvuteid me oskame tükkidest kokku laduda ja programeerida oskame me neid ka. -
To Offf
((( Me EI OSKA inimest "tükkidest kokku laduda". Me ei oska aretada soovitud fenotüübi ja genotüübiga inimest. Ja hoopiski ei oska teadus "mõtlemist juhtida")))
Inimene areneb rassiliselt paratamatult nii nagu ka iga teine elusolend, sest mutatsioonid toimuvad paratamatult, ning seda mutatsioonide poolt põhjustatud arengut suunab valik, nii looduslik valik kui ka inimese poolt teostatav ehk kunstlik valik. Kunstliku valiku korral võib see areng toimuda ka inimesele soovitud suunas. Mingit piiri sellel inimese evolutsioonilisel arengul ei ole, ning inimest võib aretada ükskõik milliseks, ükskõik kui täiuslikuks või primitiivseks olendiks, või kasvõi tagasi ahviks, sisalikuks jne. See areng aga on võrdlemisi aeglane, ja toimub läbi paljude põlvkondade, kuid märgatavad muutumisi selles arengus esineb juba ka ainult üheainse või mõne põlvkonna jooksul, mida tõendab näiteks inimeste poolt teiste elusorganismide nagu taimede ja loomade sordiaretus ning selle tulemused.
Inimese mõtlemist suudab teadus kah muuta ükskõik millises suunas ja milliseks inimese rassilise aretamise teel. Sest mõtlemisel, mõtlemisvõimel, mõttelaadil, iseloomul ja üldse psüühikal on füüsiline/füsioloogiline alus närvisüsteemi ehituse ja funktsioneerimisena, närvisüdsteem, selle ehitus ja funktsioneerimise
iseärasuised on rassilised omadused niisamuti nagu näiteks juukste ja naha värvus, kasv jne. Psüühhikal on füüsiline alus, mis on rassiline omadus, ja seda saab muuta/aretada ükskõik milliseks niisamuti , nagu saab muuta ja aretada muid rassilisi omadusi. Et närvisüsteem ja sellest tulenev psüühika kui rassilised omadused on aretatavad, seda tõendab näiteks koeraratõugude aretamine, mille tulemusel on saavutatud väga erinevavate psüühiliste omadustega ja kalduvustega koeratõuge. Seda tõendab näiteks ka see, et teatud liiki vaimuhaigete ja debiilikute laste seas on kaugelt suurem protsent selliseid vaimuhaigeid ja deliilikuid kui keskmiselt elanikkonna seast, olenematult nende kasvatusest. See tõendab, et kui selles suunas aretamist kunstlikult hakata jätkama paljude põlvkondade jooksul, siis järjest suureneb selliste protsent, ning saavutus on selline, et peaaegu kõik nende järglased tulevad sellised.
Inimest aretada aga on võimalik vaid teatud meetoditel, mitte aga ükskõik kuidas, nagu näiteks mitte nii, et monteerija paneb nagu tehases auto monteerimisel vastavalt detalid kokku, ja saabki tunni ajaga selline auto või selline ja sellise psüühikaga inimene nagu tahetakse. -
Rootsi riigiametnikele tekitab meelehärmi, et inimesed on ühtäkki otsustanud liiga palju makse maksma hakata, seletab The Economist. Süüdlaseks peetakse negatiivseid intressimäärasid — riigi maksukontol saab raha hoida tasuta.
This week brought a new puzzle, however, with evidence that some Swedes are deliberately overpaying their taxes. Official figures published on February 22nd showed tax revenues poured in far faster than forecast last year. Sweden’s government got a budget surplus of 85bn kronor ($9.5bn) in 2016. Nearly half of that, 40bn Skr, was from overpayment by firms and individuals. This appears to be deliberate. It also causes a headache for civil servants who will have to make repayments and manage the funds. What is going on?
This is not evidence, in fact, of a new or extreme culture of Nordic eagerness for paying tax. Instead the explanation is financial, a bizarre result of the existence of negative interest rates. For the past two years, since March 2015, Sweden’s central bank has kept rates below 0%, as have other Swedish banks, in a broad effort to have the economy avoid deflation. At the same time, the government promised to pay a positive interest rate—0.56%—for any funds that had been overpaid in tax, upon their return to the taxpayer. Even though this interest payment has since been cut to zero, individuals and companies remain better off storing their savings in the form of overpaid tax, rather watch them shrink in the bank. According to the Financial Times a similar situation, again thanks to an unusually large government surplus, is emerging in Switzerland, which also imposed negative interest rates in 2015.
Jaiguveres midagi niisugust muidugi juhtuda ei saa — maksude ülemaksmist peetakse seal eriti salakavalaks riisimiseks ja selle eest on ette nähtud ränk karistus. -
Ühendkuningriigi füüsikud on välja mõelnud, kuidas üksildane aatom vaakumi vastu hõõrdub. Põhjuseks on virtuaalsete osakeste paarid, mille olemasolemise jaikofüüsika mäletatavasti ära keelas.
"We spent ages searching for the mistake in the calculation and spent even more time exploring other strange effects until we found this (rather simple) solution," one of the team, Matthias Sonnleitner from the University of Glasgow told Lisa Zyga at Phys.org.
It's impossible for physicists to physically create a perfect void, because no amount of decontamination can guarantee that a stray atom hasn't crept in, but calculations have predicted that a theoretically perfect vacuum would actually be buzzing with its own strange energy, filled with 'virtual' particle-antiparticle pairs that pop in and out of existence.
This 'empty but not empty' description of a perfect vacuum stems from an aspect of quantum mechanics called Heisenberg's uncertainty principle, which states that countless virtual particles could theoretically be appearing and disappearing at random moments in the void.
These quantum shifts produce randomly fluctuating electric fields, and the Glasgow team's calculations describe how they could interact with an atom travelling through a vacuum, causing it to absorb energy and enter an excited state. -
To dig
(((Jaiguveres midagi niisugust muidugi juhtuda ei saa — maksude ülemaksmist peetakse seal eriti salakavalaks riisimiseks ja selle eest on ette nähtud ränk karistus.)))
Jaiguveres on olemas tõeline majandusteadus, ja majandamine käib seal teaduslikul alusel. Teaduse järgi on maksud makstavad varad, mitte aga raha, nii nagu on varad ka laenud ja intressid, ning üldse käib varade mõõtmine, kaasa arvatud ka makstavate varade mõõtmine, vara-ühikutes ehk kaubaühikutes. Et laenatud varasid kasutatakse normaalsetes majandustingimustes kapitalina, kapitalina kasutatav vara aga kasvab juurde ehk on kasumlik, siis seda juurdekasvu maksavad Jaiguveres võlgnikud võlausaldajatele intressidena, ning intressimäärad olenevad selle varade juurdekasvu ehk kapitalikasumite suurusest. On võimalik ka kokkuleppeline intressi määramine kohe laenamisel ühiskonnas keskmise kapitali juurdekasvu järgi või alusel.
Laenuintresside puudumine aga on teaduse järgi emba kumba, kas riisumine või kinkimine. Kinkimise puhul kingib laenatud vara juurdekasvu võlausaldaja võlgnikule, mida Jaiguveres ka kvalifitseeritakse kinkimiseks, ning nii kinkija kui ka kingi saaja peavad olema teadlikud sellest kinkimisest ja kingi suurusest. Kui aga intressi mittemaksksmine ei ole kinkimine, siis on see riisumine nii nagu ka näiteks laenu tagastamata jätminegi, ning see on Jaiguveres kuritegu nii nagu ükskõik millisel teisel moel teostatav riisumine.
Kehtestatud maksumääradest riigile maksude rohkem maksmine, on varade riigile kinkimine. Vaevalt aga, et keegi riigile varasid kingib. Küll aga võib varade kellegi käest riisumine pettuse või väljapressimise teel välja paista kinkimisena, või olla maskeeritud kinkimiseks. Kui Jaiguveres keegi varasid riigile kingib, siis peab ta ka selgelt teadma, et see on kinkimine, ja miks ta seda teeb, nii nagu peab see ka avalikkusele teada olema, mitte aga ei tohi see kinkimine olla tõlgendatud valesti mingisuguseks „maksude ülemaksmiseks” või kes teab milleks.
Kaasaegses ebardlikus ja kuritegelikus maailmas, kus majandusasju käsitleb võlts pseudoteadus, kus kõik on valesti tõlgendatud alates varadest, maksmisest, ostmisest jne, on ka laenamine ja intressid ning maksude maksmine niisama põhjalikult ja põhimõtteliselt valesti tõlgendatud nagu ka kõik muu. Nii on laenud ja hoiused võltsilt rahaks tõlgendatud, ning hoiuste riisumine hoiustajatelt tõlgendatud hoopis raha inflatsiooniks ja hoiustajatele intresside maksmiseks, kahjumid kasumiteks jne. Niisama võltsilt tõlgendatud on ka see „maksude ülemaksmine”, mis tegelikult on hoopis üks sabotaaži teel teostatava rahanduskriisi tagajärgedest, ja ühtlasi ka ajuloputus rahva petmiseks. -
Ja Heisenbergi määramatusprintsiipi peab jaikofüüsika OLIGARHi katseks vett sogaseks teha, et igiliikuri ehitamise võimalikkus välja ei paistaks.
-
To dig
(((Ja Heisenbergi määramatusprintsiipi peab jaikofüüsika OLIGARHi katseks vett sogaseks teha, et )))
Kummalisel kombel olete peaaegu õigesti ära arvanud minu seisukoha selle määramatuseprintsiibi kohta. See printsiip on kindlasti vale, olgu see siis kas eksiarvamus või sihilik nii öelda vee segaseks tegemine ehk võltsing. Õige ja tõsiteaduslik seisukoht maailma kohta on selline, et kõik mis toimub, toimub põhjuslikult ehk füüsiliselt põhjustatult ilma mingisuguste hälveteta või kõrvalekaldumisteta. See määramatuse printsiip aga väidab, et midagi võivat toimuda ilma põhjuseta ehk „määramatult”.
Tegelikult on asi selline, et igasugune juhuslikkus, paratamatus ja määramatus on inimese maailmatunnetuse ehk mõttemaailma fenomenid, mitte aga objektiivse reaalsuse ehk füüsilise maailma fenomenid, ja millegi objektiivses reaalsuses määramatuks, juhuslikuks või paratamatuks arvamine on oma olemuselt selline animismi ilming nagu mõttemaailma ja füüsilise maailma omavahel segiajamine ja mõttemaailma fenomenide omistamine füüsilisele maailmale. Selliseid animismi ilminguid esineb ka veel tänapäevaste inimeste maailmatunnetuses väga laialdaselt, ja mitte ainult näiteks sellistes nähtustes, et inimesed peavad oma sellist teadmist nagu omandiõigust füüsilise asja ehk vara omaduseks, koos varaga müüdavaks ja üldse müüdavaks asjaks, jne.
Asi on selles, et inimene ka teaduse tasemel tunnetab maailma ikkagi puudulikult, ega saa aru paljude nähtuste toimumistest ega toimumiste põhjustest, ega oska ühte või teist muutust maailmas mitte kuidagi seletada, nagu näiteks seda, miks käitub mingi osake teatud juhtudel nii, millest füüsikud aru ei saa ega oska seletada. Selliste inimestele veel arusaamatute nähtuste seletamiseks ongi välja mõeldud sellised mugavad seletused ehk teadmised, et see või teine nähtus on juhuslik, määramatu või paratamatu. -
#Tegelikult on asi selline, et igasugune juhuslikkus, paratamatus ja määramatus on inimese maailmatunnetuse ehk mõttemaailma fenomenid, mitte aga objektiivse reaalsuse ehk füüsilise maailma fenomenid, ja millegi objektiivses reaalsuses määramatuks, juhuslikuks või paratamatuks arvamine on oma olemuselt selline animismi ilming nagu mõttemaailma ja füüsilise maailma omavahel segiajamine ja mõttemaailma fenomenide omistamine füüsilisele maailmale.#
Oh seda Jaikosoofia imelist maailma. See lause on nii "diip" et võtab lausa karbi lahti. Üheainsa lõiguga välistab Kalev objektiivsete nähtuste teineteisest sõltumise ja samas ka juhuslike sündmuste võimalikkuse. Sihukest juttu ei suuda isegi väga tugevas psühhoosis narkar ajada. Deepter than deep.
Samas seletab see muidugi Kalevi "ringtõestusi" -- Kalev ütles just välja, et järeldamine on võimatu. -
To Offf
(((Üheainsa lõiguga välistab Kalev objektiivsete nähtuste teineteisest sõltumise ja samas ka juhuslike sündmuste võimalikkuse.)))
On olemas objektiivne ehk füüsiline maailm, ja on olemas psüühiline ehk psüühiliste nähtuste maailm, ning animism on selline ebaadekvaatsus tunnetaja maailmatunnetuses, kus tunnetaja ajab segi füüsilise ja psüühilise, omistades psüühilise maailma nähtusi füüsilisele maailmale. Animismi ilminguteks on sellised nähtused, et ürginimene omistas tormile raevu, jõele teadlikkuse, päikesele rõõmu jne, kui ka sellised nähtused, et astroloog seostab oma kujutlustes mingi tähtkuju kellegi inimese saatusega, ja tunnetab tähtkuju reaalselt ehk füüsiliselt tolle inimese saatusega seoses olevat. Animismi ilmingud on laialdaselt omased ka kaasaegse inimeste maailmatunnetustele, ulatudes isegi filosoofiasse välja, nagu näiteks Hegeli filosoofiasse, kus füüsilist maailma arvati mõistusliku olevat. Animismi ilmingud on ka füüsilisele maailmale määramatuse ja juhuslikkuse omistamine kasaegse füüsika poolt ja üldse, kui ka omandiõiguse tunnetamine omatava asja omadusena, mis on eriti omane kaasaegsele võltsile akadeemiliselt majandusteadusele ja juurale, ning muidugi viimastest mõjutatud argiteadvusele.
On aga maailmas kõik põhjuslik ehk füüsiliselt (mitte maagiliselt ) põhjuslik, ning põhjuslikkuse tunnistamine juba iseenesest välistab selle, et füüsilises maailmas võiks midagi olla juhuslik või määramatu. -
Niisiis, ei saa olemas olla teineteisest sõltumatuid e. juhuslikke sündmusi?
Miks sa nüüd väidad, et põhjuslik seos on olemas, kuigi sa eelmises postis väitsid, et põhjuslikkust ei ole olemas. -
Kalev Jaik
On olemas objektiivne ehk füüsiline maailm, ja on olemas psüühiline ehk psüühiliste nähtuste maailm,
Püha isa Ted joonistas selle kohta isegi pildi, kui Dougalil need asjad natuke segamini kippusid minema:
Caerbannogi küülik kujutab OLIGARHi. -
To Offf
(((Niisiis, ei saa olemas olla teineteisest sõltumatuid e. juhuslikke sündmusi?
Miks sa nüüd väidad, et põhjuslik seos on olemas, kuigi sa eelmises postis väitsid, et põhjuslikkust ei ole olemas.)))
Seda pole ma väitnud, et põhjuslikkust ei ole olemas. Hoopis vastupidi, olen ma kogu aeg väitnud, et põhjuslikkus on olemas, mis ühtlasi tähendab ka seda, et juhuslikkust ega määramatust pole objektiivelt olemas, ning et juhuslikkus ja määramatus on hoopis psüühilised nähtused ehk inimese maailmatunnetuse eripärasused. Näiteks me et tea, miks püssist väljalastud kuul tabas märklaual punkti N, mitte aga mõnda teist meie arvates tuhandetest võimalikest punktidest, et tea ega oska seletata seda kuuli lendamise põhjuste ahelat kuigi täpselt, ja sellepärast teeme selle nähtuse seletamisel mugavdatud järelduse, et see oli juhus või juhuslik. Antud juhul on see kuuli tabamise juhuslikkus ja kuuli tabamise mõnda teise punkti võimalikkus meie maailmatunnetuse eripärad, mitte aga juhuslikkus ega võimalikkus objektiivses maailmas, ning selliste nähtuste omistamine objektiivsele maailmale on animismi ilming. -
#oopis vastupidi, olen ma kogu aeg väitnud, et põhjuslikkus on olemas#
Väitisid, et ei ole, veidi teist sõna "paratamatus" kasutades.
# juhuslikkust ega määramatust pole objektiivelt olemas#
Kalev, kui juhuslikke, teineteisest sõltumatuid sündmusi pole olemas, miks sa siis juba loteriidelt ja kasiinodest ei tassi ära kottide kaupa varasid (raha kujul) ja investeeri neid tehastesse? Oleksid ju varad sedasi paremini paigutatud. Kui juhuslikkust pole olemas, suudaks sinusugune vägev teadlane kindlasti ennustada ette kõik võidud. -
To Offf
(((# juhuslikkust ega määramatust pole objektiivelt olemas#
Kalev, kui juhuslikke, teineteisest sõltumatuid sündmusi pole olemas, miks sa siis juba loteriidelt ja kasiinodest ei tassi ära kottide kaupa varasid (raha kujul) ja investeeri neid tehastesse? )))
Teineteisest sõltumatud sündmused on olemas, kuid sellel pole midagi tegemist juhuslikkusega. Loteriis aga on juhuslik see, et meie ei tea, millised on jõud ja hõõrdumised loosirattas või masinas, ja sellepärast on see, et millises asendis see ratas või masin seisma jääb, meie maailmatunnetuse jaoks juhuslik. Nendes jõududes ja hõõrdumistes aga pole midagi juhuslikku, ehk objektiivselt pole miski asi juhuslik, vaid on alati põhjuslik.
Mis aga puutub loteriivõidu saamisse, ja muidugi ka loteriis kaotamisse, siis see on riisumine, ja riisumises nii riisujana kui ka riisumise ohvrina ehk kaotajana osalemine pole näiteks minule vastuvõetav juba ainuüksi moraalsetest kaalutlustest lähtuvalt. Jaiguveres, kus juura on teaduslik ja seadused ei ole kuritegelikud, on loteriimängud keelatud nii nagu on igasugune riisumine kuriteoks tunnistatud, keelatud ja karistatav. Karistada saab ka loteriimängus osaleja ka sellel juhul, kui ta osutub kaotajaks, ja karistada saab selle eest, et ta üritas omale pettuse teel saada ehk riisuda võõraid varasid, ning see riisumine ei õnnestunud tal temast mitteolenevatel põhjustel. -
Kalev, kui juhuslikkust pole olemas, miks sa siis börsil pururikkaks miljonäriks pole saanud. Osakks ju sinusugune teadlane kõikvõimalikke tõuse ja langusi ette ennustada?
-
Kalev
Kas sa oled determinist? -
To Offf
(((Kalev, kui juhuslikkust pole olemas, miks sa siis börsil pururikkaks miljonäriks pole saanud. Oskaks ju sinusugune teadlane kõikvõimalikke tõuse ja langusi ette ennustada?)))
Normaalses majandussüsteemis on börs turg, turul aga toimub varade vahetus mis on ja peab olema võrdväärne. Mingeid kasumeid võrdväärsel varade vahetusel ei teki, võib aga tekkida siis ja sedavõrd, kui ja kuivõrd see varade vahetus on tootmisprotsessi osa, ja siis on need tootmispotsessis tekkivad kasumid, mitte aga varade vahetustel tekkivad kasumid. Kasumid aga tekivad ainult tootmisproptsessis , mitte aga varade vahetustel, mida tõendab näiteks see, et isikud A ja B võivad ükskõik kui palju varasid omavahel edasi-tagasi vahetada, aga mingit varade juurdekasvu ehk kasumeid sellest ei teki. Aktsiate turg aga on selline turg, kus vahetatakse tootmisettevõtete osakuid ehk aktsiaid igasuguste muude varade vastu, ja milline vahetus on ja peab olema samuti võrdväärne. Aktsiatehingutelt samuti mingeid kasumeid kunagi ei teki, ning kasumid tekivad hoopis tootmisel, kui neid aktsiate vormis omatavaid varasid kasutatakse tootmisel kapitalina ja see tootmine. Tootmine aga on alati ja igas ühiskonnas keskmiselt kasumlik. See tähendab, et normaalses majandussüsteemis on aktsiad keskmiselt kindlalt kasumilikud, sest tootmine on reeglina kasumlik, ning need aktsiatelt saadavad kasumid on tootmise kasumid, mitte aga aktsiatehingutel tekkivad kasumid.
Nii on see normaalses majandussüsteemis. Kaasaegne majandussüsteem aga ei ole normaalne majandussüsteem, vaid on ebardlik ja kuritegelik majandussüsteem nii oma „sotsialistlikes” kui ka „kapitalistlikes” modifikatsioonides, ja siin on kõik hoopis teisiti kui normaalses majandussüsteemis. Siin eraisikute omanduses esemelist kapitali peaaegu ei ole, ning peaaegu kogu esemeline kapital --- tehased ja nende osakud ehk aktsiad --- ehk umbes 97% ulatuses maffioosse riigi ehk maffia omanduses, kuuludes aga formaalselt ehk lavastuse järgi maffia teenistuses olevatele isikutele, kes on maskeeritud eraettevõtjateks ehk suurakrtsionärideks. Tõelistele aktsionäridele, kes on nendes aktsiaseltsides eraisikutest väikeaktsionärid kuulub vaiid ehk 3% aktsiatest. Terves majanduses ja altsiaseltsides ruulib maffia nagu ise tahab, riisuides/kantides varasid ühest oma allüksusest teise, lavastades niimoodi kahjumeid,lostumisi ja pankrotte, kui ka ülikasumeid ja muinasjuitulisi rikkastumisi, pluss veel majanduskriise ja seisakuid ning kõigutades niimoodi hindasid üles-alla nagu tahab. Kogu selle riisumiste ja lavastuste tulemus on selline, et kasu aktsiatest ja esemelisest kapitalist üldse saab maffia, ning eraisikutest aktsionäridele on keskmiselt ja lõppkokkuvõttes garanteeritud kaotused ja kahjumid. Mingit tõelist aktsiate börsi kaasaegses majandussüsteemis samuti ei ole, vaid börsi asemel on hoopis maffia poolt korraldatav börsi lavastus, kus põhiliselt maffia ise müüb iseendale aktsiaid ja ostab neid iseeneselt, lavastades sealjuures nii suuri kaotusi ja krahhe kui ka muinasjuitulisi rikastumisi. Tõeliste eraisikute osalus selles börsis on marginaalselt väike, ja nendele on garanteerituid kahjumid.
Et olukord kaasaegsetes aktsiaseltsides, börsil ja majanduses üldse on selline, siis ei ole seda kellegil eraisikul kuigi palju võimalik ette arvata, mida maffia ehk seda juhtivad isikud kavatsevad või hakkavad majanduses tegema, kuidas riisuda eraisikute vara või riisumata jätta, kuidas kunstlikult tekitada majanduskriise, hindade kõikumisi ja inflatsioone. Kui majandus toimuks majandusseduste järgi ehk loomulikult, siis oleks võimalik majandust tundval isikul majanduses toimuvat ette prognoosida. Et aga majanduses toimub peaaegu kõik kellegi isiku suvade ja kapriiside järgi, on kunstlik ja lavastatud, siis neid suvasid, kapriise ja trikke on väga raske ja mõnikord täiesti võimatu ette prognoosida. -
To stefan
(((Kas sa oled determinist?)))
Muidugi olen ma determinist, ja võitlen indeterminismi vastu, millise indeterminismi avaldusteks on ka näiteks füüsikas juhuslikkuse ja määramatuse arvamine objektiivseteks asjadeks. -
"Tootmine aga on alati ja igas ühiskonnas keskmiselt kasumlik. See tähendab, et normaalses majandussüsteemis on aktsiad keskmiselt kindlalt kasumilikud, sest tootmine on reeglina kasumlik, ning need aktsiatelt saadavad kasumid on tootmise kasumid, mitte aga aktsiatehingutel tekkivad kasumid. "
No ja mis siis? Kas siis "normaalses majandussüsteemis" ei saa ükski ettevõte olla edukam kui mõni teine ettevõte ja kiiremini kasvada? ROhkem kasumit teenida?
"Tõeliste eraisikute osalus selles börsis on marginaalselt väike, ja nendele on garanteerituid kahjumid. "
Kuidas on selliste eraisikutega, kes teavad, et mingeid juhuslikke kõikumisi ei ole olemas ja suudavad maffia tehinguid ette ennustada ja nende pealt kasumit teenida? Näiteks meie lgp. Majandusteadlane? -
Kalev Jaik
Muidugi olen ma determinist
Ehk juba täna on ette määratud, kas, või mis, sina homme LHV foorumis kirjutad, ja sellest sa ei pääse? -
http://sverigesradio.se/sida/avsnitt/826252?programid=793
Rootsi determinist kellel on kombeks seista Malmö kunstihalli ees erinevate plakatidega. Niimoodi tulevad inimesed ta juurde filosoofiast vestlema. Kas toimiks ka Tartus Kalev?
Plakati tekst: Ei saa kasutada vaba tahe aksioomiks. -
To stefan
(((Ehk juba täna on ette määratud, kas, või mis, sina homme LHV foorumis kirjutad, ja sellest sa ei pääse?)))
Igasugused määramised ja ettemääramised on psüühilise maailma nähtused, mitte aga füüsilise maailma nähtused, ning füüsilises maailmas toimub kõik põhjustatult ilma igasuguste määramisteta. Psüühilises maailmas toimub samuti kõik põhjustatult, aga sellise iseärasusega, et tunnetajal on võimalik midagi ka ise otsustada ja teha valikuid määramistel ja otsustamistel, millega tekib tahtevabadus ja ka vabadus suunata oma tegevust füüsilises maailmas. See tähendab, et ühed psüühilised nähtused juhivad teisi mingil määral valikuliselt ehk vabalt, et näiteks inimene saab ise vabalt määrata ja otsustada, mida ta homme hakkab tegema või mitte. Tegelikult toimub ka selles valikuvabaduses ja tahtevabaduses kui psüühilistes nähtustes kõik põhjustatult. Kuid kuna me nendest võimalik et tuhandetest põhjustest ja põhjuste ülikeerulisest ahelast teame väga vähe, ühtede psüühilise nähtustega aga saame teisi psüühilisi nähtusi oma psüühilises maailmas mõjutada, ja viimaste poolt juhitult ka oma füüsilist tegevust mõjutada, siis mugavdatult järeldamegi, et midagi tolmub siin vabalt ehk justnagu mitte põhjustatult. Järeldus sellisest justnagu mitte põhjustatud valikuvabadusest ja tahtevabadusest aga on vale järeldus. -
#füüsilises maailmas toimub kõik põhjustatult ilma igasuguste määramisteta.#
See lause, nagu paljud Kalevi aksioomid r''gib nii armsasti isenedale vastu. -
To Offf
(((Kas siis "normaalses majandussüsteemis" ei saa ükski ettevõte olla edukam kui mõni teine ettevõte ja kiiremini kasvada? ROhkem kasumit teenida?)))
Muidugi saab üks ettevõte olla edukam kui teine, ning hoopis edukuses ja tootmise kasumlikkuses firmade üksteisega võrdne olemine on peaaegu et võimatu.
((("Tõeliste eraisikute osalus selles börsis on marginaalselt väike, ja nendele on garanteerituid kahjumid. "
Kuidas on selliste eraisikutega, kes teavad, et mingeid juhuslikke kõikumisi ei ole olemas ja suudavad maffia tehinguid ette ennustada ja nende pealt kasumit teenida?)))
Maffia tehinguid, varade kantimisi/riisumisi ühest firmast teise ja kõrvale kusagile musta auku, kahjumite ja rikastumiste ning pankrottide lavastusi, ning aktsiahindade suvalist kõigutamist ükskõik kui palju üles või alla, on raske või peaaegu võimatu kellegil kõrvaltvaatajal ette ennustada. Kui aga kellegil kõrvaltvaatajal siiski õnnestuks neid maffia tegevusi ette ennustada, ja seda infot ära kasutades kah kasu saada ehk teenida, oleks selline kasu saamine ikkagi riisumine --- maffia poolt teostatava riisumise suurelt pidulaualt omale ka palukeste näppamine. See oleks siis selline riisumine, nagu seda teeb eraisikust salakaubavedaja, kes kah saab osa maffia poolt teostatavast suurest riisumisest, näpates suurelt maffia riisumise pidulaualt omale kah väiksemaid palakesi. Samasugust riisumist teostab ka teine eraisik, kes ühe majandustsooni valuutaga „ostab” teisest majandustsoonist kõiki varasid imeodavalt, nagu näiteks eestlane Ukrainas õlut, kus pudel õlut maksab 40 eurosenti, kui samasugune pudel õlut maksab Eestis 1,6 eurot jne. Maffia suurelt riisumise pidulaualt on võimalik ka mõnel nutikamal eraisikul vähesel määral omale varasid riisuda, ehk maffia poolt teostatavast suurest riisumisest osa saada. -
Kalev Jaik
Igasugused määramised ja ettemääramised on psüühilise maailma nähtused, mitte aga füüsilise maailma nähtused, ning füüsilises maailmas toimub kõik põhjustatult ilma igasuguste määramisteta. Psüühilises maailmas toimub samuti kõik põhjustatult, aga sellise iseärasusega, et tunnetajal on võimalik midagi ka ise otsustada ja teha valikuid määramistel ja otsustamistel, millega tekib tahtevabadus ja ka vabadus suunata oma tegevust füüsilises maailmas.
Kust leidsid "psüühilise maailma". Deterministi jaoks on kõik füüsika, ja füüsika ilma juhuslikkuseta. -
"Ukrainas õlut, kus pudel õlut maksab 40 eurosenti, kui samasugune pudel õlut maksab Eestis 1,6 eurot jne. Maffia suurelt riisumise pidulaualt on võimalik ka mõnel nutikamal eraisikul vähesel määral omale varasid riisuda, ehk maffia poolt teostatavast suurest riisumisest osa saada."
Ehk siis kui Eestlane ei taha riigil ennast lasta õlleaktsiisiga "riisida" ja ostab õlut lätist, kust aktsiis on madalam, siis riisib ta sellega Eesti riiki saamata jäänud akltsiisi näol?
"Muidugi saab üks ettevõte olla edukam kui teine, ning hoopis edukuses ja tootmise kasumlikkuses firmade üksteisega võrdne olemine on peaaegu et võimatu."
Siis oskab sinusugune vägev majadusteadlane Jaiguveres kidnlasti osta ainult kõige edukamate, paremate ja kiiremini kasvavate ettevõtete aktsiaid??? -
To Offf
(((Siis oskab sinusugune vägev majadusteadlane Jaiguveres kidnlasti osta ainult kõige edukamate, paremate ja kiiremini kasvavate ettevõtete aktsiaid???)))
Tootjate üleüldine ja igavene püüdlus on saada võimalikult väiksemate kulutustega võimalikult suuremat positiivset tulemust. Teaduse keelde tõlgitult tähendab see seda, et tootjad püüavad võimalikult väiksemate kapitali kulutustega saada võimalikult suuremat varade juurdekasvu tootmisel ehk kapitalikasumit. Vastavalt sellele püüavad tootjad investeerida oma varasid ehk muuta kapitaliks nii ja sinna, kuidas ja kus on kapital enam kasumlikum. Inimeste konservatiivsus seda küll takistab mõnda aega, kuid lõpuks saab see konservatiivsus alati ikka kindlalt ületatud, ja ka kõige konservatiivsemad nende seast hakkavad ikka enam kasumlikumalt investeerima, olgu see siis kasvõi vanast talupaja moodi investeerimisest ja eluviisist loobumine ja vabrikutöölisena oma tööjõudu enam kasumlikumalt investeerima hakkamine, või siis hoopis oma varade enam kasumlikum investeerimine tehasesse näiteks traktoritehase või keemiakombinaadi aktsionäriks hakkamise teel.
Vastavalt sellele püüdlusele püüavad nii töölised tööle mina sellistesse firmadesse, kus töö on kergem ja makstakse rohkem palka, kui ka esemelisse kapitali oma varasid investeerijad osta selliste firmade aktsiaid, kus kapitalikasumid on suuremad. Vastavalt sellele lähevad vähem kasumlikumad firmad konkurentsiga lõpuks üldse likvideerimisele, milline firmade likvideerimine näiteks Jaiguveres käib järgmisel kahel põhilisel meetodi. Vähem kasumlikum firma ühineb suurema ja kasumlikuma firmaga veel suuremaks aktsiaseltsiks. Teisel meetodil likvideerimisel teisendab vähem kasumlikum firma oma varad ehk kapitali toodanguks pikema ajaperioodi jooksul, seda toodangut turul vahetuste kaudu ei investeeri enam oma firmasse, vaid investeerib enam kasumlikumasse teise firmasse tolle firma aktsionäriks hakkamise ehk aktsiate ostmise teel. -
Miks me siin mängudiktaatoriga jändame, kui twitteris on päris eksemplar olemas?
