8000 kroonine kodanikupalk. - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

8000 kroonine kodanikupalk.

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • kindsigo, sa vist ei ole teaduslikku kommunismi õppinud, see sinu visioon on ikka täpselt kommunismi moodi küll:D
    Eriti see, et teen tööd võimaluste järgi ja elan nagu lill samala ajal.
  • pahurik
    kindsigo, sa vist ei ole teaduslikku kommunismi õppinud, see sinu visioon on ikka täpselt kommunismi moodi küll:D
    Eriti see, et teen tööd võimaluste järgi ja elan nagu lill samala ajal.


    No siis on Rootsis kommunistlik sotsiaalsüsteem. Aga vahet pole, nimeta seda kuidas tahad. Mitte et ma väga kiidaks nende sotsiaalsüsteemi, see meelitab ligi ohtralt pagulasi ja teisi muidusööjaid ja kurnab maksumaksjat ning riiki.
  • kindsigo
    pahurik
    kindsigo, sa vist ei ole teaduslikku kommunismi õppinud, see sinu visioon on ikka täpselt kommunismi moodi küll:D
    Eriti see, et teen tööd võimaluste järgi ja elan nagu lill samala ajal.


    No siis on Rootsis kommunistlik sotsiaalsüsteem. Aga vahet pole, nimeta seda kuidas tahad.

    sulle eespool ju selgitati, et seal ei ole nii nagu sa arvad. Seal on ikka sotsialistlis sotsiaalsüsteem, ilmselt oled sa kursis, et sotsialism on kommunismi eelne aste? Järgmisena siis on see, millest sina räägid:D
    Ma pigem näen tulevikku palju tumedamates värvides: seda aega, kus sa tööl ei käi ja sõidad mööda maailma ringi ja naudid elu, ei tule kahjuks kõigi jaoks. Pigem ma näen, et sul on kiip naha all ja istud oma getos ja naudid virtuaalset reaalsust, kõht tõsi küll on täis ja peavari ka olemas.
  • EL-l ei ole mingisuguseid volitusi kodanikupalka kehtestada liikmesriikides, las aga arutavad siis, arutada võib mida iganes. EL-i eelarve on ka nii väike, et kodanikupalga kehtestamine ei tule kõne allagi.
    Bill Gatesilt muidugi totter idee. Miks mitte lumepuhureid maksustada, mis lumelabidameestel töö ära võtsid?
  • pahurik
    Ma pigem näen tulevikku palju tumedamates värvides: seda aega, kus sa tööl ei käi ja sõidad mööda maailma ringi ja naudid elu, ei tule kahjuks kõigi jaoks. Pigem ma näen, et sul on kiip naha all ja istud oma getos ja naudid virtuaalset reaalsust, kõht tõsi küll on täis ja peavari ka olemas.


    Ma näen tulevikku sellisena, et pärast tehnoloogilise singulaarsuse kättejõudmist pole mingit vahet, kas inimene käib tööl või mitte. Kui AI soovib, peab ta meid kõiki üleval, ehitab meile majad ja kasvatab toitu. Me võime muidugi diskuteerida, mis sajandil või kas üldse see singulaarsus saabub.
  • pahurik
    kindsigo
    pahurik
    kindsigo, sa vist ei ole teaduslikku kommunismi õppinud, see sinu visioon on ikka täpselt kommunismi moodi küll:D
    Eriti see, et teen tööd võimaluste järgi ja elan nagu lill samala ajal.


    No siis on Rootsis kommunistlik sotsiaalsüsteem. Aga vahet pole, nimeta seda kuidas tahad.

    sulle eespool ju selgitati, et seal ei ole nii nagu sa arvad. Seal on ikka sotsialistlis sotsiaalsüsteem, ilmselt oled sa kursis, et sotsialism on kommunismi eelne aste? Järgmisena siis on see, millest sina räägid:D
    Ma pigem näen tulevikku palju tumedamates värvides: seda aega, kus sa tööl ei käi ja sõidad mööda maailma ringi ja naudid elu, ei tule kahjuks kõigi jaoks. Pigem ma näen, et sul on kiip naha all ja istud oma getos ja naudid virtuaalset reaalsust, kõht tõsi küll on täis ja peavari ka olemas.[/quote]

    kui majandus toimib turu mudeli alusel ja sotsiaalsüsteem võrdsuse alusel, siis kuidas see kommunism on?
    kui plaanimajandus asendada turumudeliga ja süsteemide (ettevõtete, poliitika) juhtimisest juurida välja korruptsioon, siis ma pakun, et on võimalik ehitada ühiskond, kus tootlikkuse efektiivsus on nii kõrge, et kõigile kodanikele saab maksta kodanikupalka mis katab normaalse toidu, eluaseme ja ravikulud. Lisaks on igal inimesel vaba valik kas ja kui palju ta tööl käib. Usun, et paljud kasutavad seda võimalust.
  • kindsigo
    Ma näen tulevikku sellisena, et pärast tehnoloogilise singulaarsuse kättejõudmist pole mingit vahet, kas inimene käib tööl või mitte. Kui AI soovib, peab ta meid kõiki üleval, ehitab meile majad ja kasvatab toitu.

    Niisiis, Marx ikkagi eksis, tee lõpus ei ole mitte kommunism, vaid võimalus olla lemmikloom.
  • Siia otsa sobiks jutujätkuks hästi see 6 a tagune video. Laskem asjaosalisel ise rääkida :)
    Alates 2:10

    https://www.youtube.com/watch?v=UIWWLg4wLEY

  • Jaurake palju tahes, tegelikkus on palju lihtsam. Ühiskonnas on üsna palju inimesi, kes ei kõlba millekski muuks kui lihttööks. Tänavaid pühkida, peldikuid küürida, köögis kartuleid koorida ja nõusid pesta. Haigetel vanuritel mähkmeid vahetada ja nende perseid sitast puhtaks pesta,kartulivagusid mullata ja koolibussi rooli keerata.

    Kuhu te panete need inimesed kui robotid kõik üle võtavad ?Kui lihttööd kaovad, mis juhtub üsna varsti ? Kas panete nad IT kursustele programmeerimist õppima või arstiteaduskonda ajukasvajaid opereerima ? Pole realistlik.

    On kaks valikut. Kas neid ülal pidada kodanikupalga vmt nimelise toetuse abil.Seda edukad ja jõukad ei soovi.

    Või tuleb nad likvideerida. Hitleri ja Stalini stiilis koonduslaagrites mõrvamine ei tule enam kõne alla, see võiks tekitada meie tugevates liitlastes ebamugavaid küsimusi ja delikaatseid etteheiteid.

    Eesti Vabariigi peaminister, kes ühiskonna huvides mõrvab kasutuid kodanikke, võidakse kutsuda USA saatkonda kohvile ja talle antakse õrnalt mõista, et nii pole ilus. " Ma saan aru, et te tahate kasutust kõntsast lahti saada, kuid te peaks mõistma, et valijad on pärast II maailmasõda väga tundliku orientatsiooniga, nad ei mõista seda. Seda tuleks teha vaikselt ja ilma suurema kärata. "

    Siinkohal olen ma USA saatkonnaga täiesti nõus. Kasutud inimesed peaks kaduma vaikselt, nagu laevatuled merel kaovad sumedasse suveöhe...

    Pange tähele, ma ütlesin "suveöhe", mitte "öösse". Seda selleks, et oleks pehmem ja poeetilisem see kirjeldus kuidas kasutud inimesed kaovad.

    Keegi ei taha jõhkrusi nagu Hitleri gaasikambrid või Stalini koonduslaagrid.

    Kuid stagna sotsiaalalkohol on vaikne ja tasane surm, mis ei häiri kedagi. 2-3 liitrit kanget õlut päevas ja asi kompu. Keegi ei sunni seda jooma, kuid kui on tasuta, siis joovad viimse tilgani ära. Riik pole lumpeni surmas süüdi, nad ise on. Ma imestan, miks keegi enne seda leiutanud pole.Peaks selle peale patendi võtma.

    Maksapuudulikkus tapab tasakesi ja ilma valuta. Inimene ei tunne midagi, ta on vaid piiritult väsinud ja nõrk, voodist tõusta ei suuda, ei soovi süüa ega juua ja tahab vaid kogu aeg magada, sest mürkained ta veres teevad uimaseks, puudulik maks ei suuda neid enam kahjutuks teha. Une asemel saabub peagi kooma ja siis surm. Väga humaanne.

    Mina soovitan kõigile, kes pole edukad ja kes on jätnud lootuse end ise ära toita. See on tõelise turumajanduse vaimus, väga odav, väga humaanne ja ei koorma ühiskonna aktiivset ning edukat eliiti liigsete maksudega. See on just see, mida kõik soovivad.

    Kuid sotsiaalalkohol peab olema just kange õlu, mitte viin.Viina võib kasutada sihtotstarbe väliselt, akende pesemiseks või lõikehaavade desinfitseerimiseks. Selline perversne aknapesija võib elada veel aastakümneid maksumaksja toel ja isegi börsimaakleriks õppida töötukassa raha eest, mis oleks suur turusolkimine ja täiesti alatu kõlvatu konkurents

    Sihuke jama tuleb välistada. Seega hääletage kõik sotsiaalalkoholi poolt, kes soovivad endale jõukat ja muretut tulevikku ning kes taipavad, et kõik ei mahu marjamaale ning ka karjamaal on juba väga kitsas.

    Riigikogu valimised on 2019.a. Seal hääletage sotsiaalalkoholi poolt ja te ei kahetse.
  • PwC on mingi uurimuse teinud, vbl on avalik? UKs u. 30%, USAs 38% ja GER 35% töökohtadest vbl läinud robotitele aastaks 2030 nende arvates.
    Rohkem automatiseeritavaid kohti tootmises, prügimaj. ja veetöötluses, riski% 62,6 ja transp. ning laotöö, riski% 56,4. Teiselpool koduabilised ja haridustöötajad, ainult 8% risk saada asendatud robotitega.
    Leiavad samas: "report stressed that automation won't result in rocketing unemployment. "The UK employment rate is at its highest level now since comparable records began in 1971, despite advances in digital and other labour-saving technologies," said John Hawksworth, chief economist at PwC.
    http://www.telegraph.co.uk/technology/2017/03/24/robots-will-take-third-british-jobs-2030-report-says/
  • Üks pisiasi robotite puhul on praeguses jutulõimes jäänud tahaplaanile on see et on piisavalt palju töid mida inimene kas ei ole võimeline tegema, või ei suuda ta seda teha nõutud kvaliteediga. Kasvõi see sama autode kere kokkukeevitamine, kui panna see inimeste teha, siis kasvab kohe kordades praagi juhtumite arv, ning kogu tootmine läheb tunduvalt kallimaks ja aeglasemaks. Inimene ei suuda teha sama tööoperatsiooni korduvalt ühte moodi, ikka lipsab sisse väikseid erinevusi pluss veel lisaks et kas on tegemist esmaspäeva hommikuga või reede õhtuga omab suht suurt mõju tööprotsessile.
  • Lisaks on oht selles, et kui varemalt kardeti, et robotid võtavad ära nn. "lihtsad tööd", siis traagilisel kombel oskavad arvutid väga hästi teha ka töid, mida varem arvati, et jäävad inimeste pärusmaaks. Siia alla kuulub kirjutamine, õpetamine, meditsiinis diagnostika, programmeerimine. Eks neid tegevusi leiab veel, aga robotil on siiani väga keeruline või peaaegu võimatu pääseda kitsastesse kohtadesse raskeid puhastustöid tegema või raskel maastikul liikuda (mägedesse mingite antennide paigaldamine näiteks).

    Tulevik tundub olevat pigem selline, et meil on kanalisatsioonipuhastajad ja ehitajad ikka inimesed, kogu taristut ja tervishoidu peavad üleval aga masinad.
  • Miks te oletate, milline tuleb tulevik, me juba oleme tulevikus!
    Kellel on istu ja tahtmist võtku asi käsile, uurigu arhiividest, raamatukogudest milline oli ühiskonna struktuur, töökohtade jaotus ning protsent tööealisest elanikkonnast mingil ametikohal tollel ajal, kui ei olnud majanduses kasutusele võetud ei sisepõlemis mootorit ega elektrit, näiteks.
    Saaks hea ettekujutuse tolleaegsest elu-olust ja sinna tänapäeva andmed kõrvale panna, alles siis saaks teada mis on juhtunud? miks? kas trendid jätkuvad?
  • Huvitav kas stagna lihtsalt trollib või stagna lihtsalt trollib?
  • Kaljulaid hetkel Brüsselis räägib (Postimehest):
    "KALJULAID: UUEL TEHNOLOOGIAL PÕHINEVAD TÖÖKOHAD EI PRUUGI ILMTINGIMATA NÕUDA INTELLEKTI VÕI HARITUST

    President Kersti Kaljulaid alustas oma sõnavõttu arutelupaneelil «Töö tulevik» tõdemusest, et tänapäeva noored ei käsitle tööd ning töö- ja eraelu tasakaalu enam samamoodi nagu vanemad põlvkonnad.
    Oma jutu kinnituseks ütles president, et näeb seda ise oma lastelt, kellest vanim on 28.
    Kaljulaidi sõnul tuleks leppida, et tänased noored eelistavad rohkem raha teenimise nimel rohkem töötamisele seda, et kui neil võimalus tekib, nad puhkavad ja naudivad mugavat elu. Ning selleks, et pensionisüsteemid ja ühiskonnad ummikusse ei jookseks, peaks maksusüsteeme kohendama nii, et ka moodsad noored saaksid oma elustiili juures siiski vajalikul määral makse maksta.
    Oma jutu illustreerimiseks meenutas president irvikkassi raamatust «Alice imedemaal». Ning hoiatas, et kui tolle kassi irve jäi kohale ka pärast seda, kui loom lahkus, siis vana majandusmudeli kokkuvarisemisel ei jää alles selle maksutulu.
    Debati edenedes tegi Kaljulaid märkuse, et kuigi vanad lihtsad töökohad kaovad, ei pruugi uued, mida tehakse moodsa tehnoloogiaga olla ilmtingimata kõrgemat intellekti või haritust nõudvad. Näiteks juba praegu teenivad inimesed raha videote internetti laadimisega. «On ohtralt inimesi, kes elatuvad sellest, et nad küpsetavad ja laevad selle internetti,» tõi ta täie.
    Kaljulaid esitas väljakutse ka kodanikupalga propageerijatele. Ta küsis, kas kõik inimesed ikka liikunuks edasi uuemasse majandusse, kui neile põllumajandussektori kahanemise ja tööstuse kasvamise ajastul oleks pakutud kodanikupalka.
    «Minu arvates paneb universaalse palga pakkumine inimesed endasse sulguma ja suurendab nende sõltuvust riigist,» leidis president, rõhutades samas, et ta siiski pooldab inimeste toetamist."
  • Ma ei taha kuidagi toetusi kritseerida, kuid kunagi ei tasu unustada tõsiasja, et inimene kipub olema täpselt nii laisk kui tal olla lastakse. Oleksin ka veel laisam, aga ei saa... elukvaliteet kukuks :D

  • Soovitan lugeda "Tagasitulek tähtede juurest". See osa sellest raamatust, mis enamusele ei paista meeldivat, käsitlebki just seda küsimust.

    Hetkel paistab füüsiline osa tehnoloogilisest progressist olema peatumas (eksponentsiaalse arvutusvõimsuse kasvu seadus enam ei taha toimida, lisatakse lihtsalt rohkem protsessoreid).

    Samas programeerimine alles liigub edasi vanast toore jõuga lähenemiselt kavaluse suunas. Inimprogrammeerijad ei kao kuhugi - ainult et alumine ots (90%?) neist muutub mingil hetkel ebavajalikuks. Mõnes kohas, kus ma töötanud olen, olen näinud, kuidas teatud progejaid hoitakse lihtsalt sellepärast, et "nii on töökorraldus alati olnud" ja "teised teevad ka". Samas juba praegu võib üks 100x progeja õige töökorralduse juures päevaga valmis teha asja, millega 3 1x mediaan-progejat kuuga hakkama ei saa (kui üldse kunagi).

    Minu arvamus kodanikupalga ja uustöötute osas ~50 aasta perspektiivis on selline nagu mainitud raamatuski:

    1. Valitsejad ja suurärimehed - alla 0.1%, riigiaparaadist jääb alles kõige kõrgem tipp, käsud ja regulatsioonid liiguvad otse infosüsteemidele. Ülirikkad.

    2. Meelelahutajad - alla 0.1%, staarid, hoolitsevad massidele mõeldud tsirkuse eest. Väga rikkad

    3. Tehnikud - alla 1%, hoiavad süsteeme käigus, programmeerivad. Saavad ekstra tasu, mis teeb nad üsna rikkaks.

    4. Töö- või kasuliku hobitegevusega hõivatud. 20% - siia lähevad kõik need kunstnikud, personaaltreenerid, juuksurid, prostituudid jms mitteärakaduvad teenindus- ning kultuurivaldkonna ametid. Teenivad veidike pärisraha ja saavad aegajalt lubada endale pisikesi luksusi a la päriskelneriga sõõgikoht või puhkus populaarses kuurortis.

    5. Mass - 80%. Kuna elamine on tasuta, siis istuvad kodus (virtuaalreaalsuses).

    Elamine on tasuta (kuigi teatav krediidilimiit on, aga see pole määratletud päris rahas). Raha on vaja luksuskaupade ostmiseks, peamiselt teiste inimeste töö/aja ostmiseks (suht odav, kuna alternatiiv on tasuta mass-robotteenus) ning piiratud ressursside ostmiseks (kallis).
  • allant
    Mis on tõenäosus et robot sinu töö ära võtab: https://www.replacedbyrobot.info/


    Naljakas - 90% rahvast kaotab töö robotitele, aga HR inimesi see ei ähvarda - neist vaid 0.55%.
  • raulir
    Samas juba praegu võib üks 100x progeja õige töökorralduse juures päevaga valmis teha asja, millega 3 1x mediaan-progejat kuuga hakkama ei saa (kui üldse kunagi).


    raulir, lugesin ühte Su vana postitust ja muutusin uudishimulikuks.

    Ülalt toodud väide. Palun kas täpsustaksid, et milliseid töövahendeid see 1 programmerija kasutab, et selline produktiivsus sünnib. Töövahendite all pean silmas: Programmeerimise keel, IDE ja mis sorti rakendus?

  • stefan
    Mark Zuckerberg: kodanikupalk annab turvatunde
    http://majandus24.postimees.ee/4126625/mark-zuckerberg-kodanikupalk-annab-turvatunde


    Eesti külahullud (Rohelised + Soone) saavad nüüd ühe argumendi juurde - lisaks viiele Nobeli laureaadile toetab ka Zuckerberg.
  • Kodanikupalk = helikopterilt raha külvamine, hea moodus oma 2% aastas inflatsiooni saavutamiseks, millega viimasel ajal aina enam hädas ollakse....aga kui "keerab vindi üle" ja inflatsioon saab olema mingi 6-7% aastas?
  • Aga vaadakem ühte asja: Tasuta Ühistransport Tallinnas. Kas tasuta ühistransport on viinud selleni, et ühistransportide tarbimine koormab ühiskonda, kuna laisad ja ahned sõidavad tasuta, või kas ta on pigem olnud abiks vaestele inimestele. Ma väidan, et viimast.

    Aga oletagem siis, et McDonalds (riigi kulul) pakuks "tasuta sõõmist". Kui palju siis söömine McDonaldsis tegelikult kasvaks, kas 10%, 50%.1000%. Me tegelikult, ausalt öeldes, üldse ei tea. Äkki kasvaks minimaalselt, ja vaesed saaksid oma söömist kindlustatud. Või äkki läheks vastupidi, et liigselt ära kasutataks, rahvas muutuks paksemaks ja laisemaks.

    Point on selles: Me TEAME VÄGA VÄHE sellest, kuidas inimesed käituvad siis kui A,B või C on tasuta.
  • sr71
    raulir
    Samas juba praegu võib üks 100x progeja õige töökorralduse juures päevaga valmis teha asja, millega 3 1x mediaan-progejat kuuga hakkama ei saa (kui üldse kunagi).


    raulir, lugesin ühte Su vana postitust ja muutusin uudishimulikuks.

    A mingi "Jello Vööld" suudaksid nad vist enamvähem sama kiirelt valmis kirjutada.
    Ülalt toodud väide. Palun kas täpsustaksid, et milliseid töövahendeid see 1 programmerija kasutab, et selline produktiivsus sünnib. Töövahendite all pean silmas: Programmeerimise keel, IDE ja mis sorti rakendus?



    Lihtsalt rauli peab silmas seda, et pane kasvõi 100k bomzhi ehitama, bhur kalifat nad ikka valmis ei ehita.

    Lihtsalt teatud kohas läheb keerukusaste selliseks, et keskpärane progeja ei suudagi seda progeda.
  • stefan
    Mark Zuckerberg: kodanikupalk annab turvatunde
    http://majandus24.postimees.ee/4126625/mark-zuckerberg-kodanikupalk-annab-turvatunde


    Kõlab nagu sotsialism nõuka-ajal. Kõik töölkäivad inimesed said enam-vähem võrdselt. Mõni vähem, mõni rohkem, aga ninaesine oli kindlustatud. Kes olid rahaahnemad, hakkasid sahkerdama. Aga see nn. "hall mass" rahuldus sellega, mis kätte kukkus(loe: pangaarvele). Ja kõigil oli happy-happy, joy-joy.
    Nii et ei midagi uut siin päikese all.
  • Küll selle vahega, et kes ahnemad-edasipüüdlikumad olid ja sahkerdasid, üritati tavaliselt võimalikujlt kiiresti kinnimajja panna.
    Aga arvatavasti täna, kus marksism pead tõstab, poliitikud inimeste eest kõik ära otsustavad ja reguleerivad ning kus kohe-kohe on ohtlik kahelda mistahes radikaalliberaalsetes teesides nagu "sugupooled on vaid mõttekonstruktsioon", pole ka spekulantide ning üldse varanduslike eristujate vastaseid meetmeid vaja kaua oodata.
  • stefan
    Aga vaadakem ühte asja: Tasuta Ühistransport Tallinnas. Kas tasuta ühistransport on viinud selleni, et ühistransportide tarbimine koormab ühiskonda, kuna laisad ja ahned sõidavad tasuta, või kas ta on pigem olnud abiks vaestele inimestele. Ma väidan, et viimast.

    Aga oletagem siis, et McDonalds (riigi kulul) pakuks "tasuta sõõmist". Kui palju siis söömine McDonaldsis tegelikult kasvaks, kas 10%, 50%.1000%. Me tegelikult, ausalt öeldes, üldse ei tea. Äkki kasvaks minimaalselt, ja vaesed saaksid oma söömist kindlustatud. Või äkki läheks vastupidi, et liigselt ära kasutataks, rahvas muutuks paksemaks ja laisemaks.
    Point on selles: Me TEAME VÄGA VÄHE sellest, kuidas inimesed käituvad siis kui A,B või C on tasuta.

    "Tasuta" ühistransport Tallinnas eksisteerib ainult tänu sellele, et riik on saastekvootide eest saanud Tallinnale organiseerida uued ühissõidukid. Oleks Tallinn selle kõik pidanud ostma linna eelarve rahade eest, poleks mingit "tasuta" ühistransporti.
    Samas paljud käivad väljastpoolt tallinnat Tallinnas tööl, tuues Tallinnale rahalist kasu, aga piletite hinnad läksid neile hoopis kallimaks, sellel hetkel, kui tallinna elanikele see "tasutaks" muutus.
  • Stealth
    stefan
    Mark Zuckerberg: kodanikupalk annab turvatunde
    http://majandus24.postimees.ee/4126625/mark-zuckerberg-kodanikupalk-annab-turvatunde


    Kõlab nagu sotsialism nõuka-ajal. Kõik töölkäivad inimesed said enam-vähem võrdselt. Mõni vähem, mõni rohkem, aga ninaesine oli kindlustatud. Kes olid rahaahnemad, hakkasid sahkerdama. Aga see nn. "hall mass" rahuldus sellega, mis kätte kukkus(loe: pangaarvele). Ja kõigil oli happy-happy, joy-joy.
    Nii et ei midagi uut siin päikese all.


    Vahe on selles, et sotsialismi ajal tuli tööl käia, parasiidid pandi kasvatusasutusse. Silicon Valley geeniused on kaotanud sideme reaalse eluga ning tahavad lihtsalt kõigile raha jagada. Arvestatav osa elanikkonnast kaotab igasuguse stiimuli töötamiseks, leppides oma igapäevase õlle ja burgeriga. Täitsa piisav turvatunne.
  • Sotsialismi ajal käidi "tööl" ja saadi "palka" ning kõige selle üheülbalisuse, vaesuse ja viletsuse üle valitses kohaliku kommunistliku partei rakukese partorg, kes tegutses "töökollektiivi" nimel. Absoluutselt mitterelevantne võrdlus tänapäevaga.

    Sotsialismi leiutasid ja seda propageerisid rikkurite järeltulijad. Ka Eesti esimene sotsialist oli olnud mingi sakslasest rikkuri pojake, 19 sajandil. Eks tänapäeva multimiljardäride visioonid astuvad sarnast arengurida, sisuliselt nad taas-leiutavad jalgratast, endale aru andmata.
    Ka Indrek Neivelt, kes oli omal ajal majanduses mikrotasandil väga tugev tegija, makrotasandile minnes polnud seda enam mitte....
  • Vanaema
    Arvestatav osa elanikkonnast kaotab igasuguse stiimuli töötamiseks, leppides oma igapäevase õlle ja burgeriga. Täitsa piisav turvatunne.

    Arvestades, et igapäevane töötegemine ei paku kõigile sedagi, on niisugune tulemus alumise otsa jaoks tõsine edasiminek.
  • Kalakajakas
    Vanaema
    Arvestatav osa elanikkonnast kaotab igasuguse stiimuli töötamiseks, leppides oma igapäevase õlle ja burgeriga. Täitsa piisav turvatunne.

    Arvestades, et igapäevane töötegemine ei paku kõigile sedagi, on niisugune tulemus alumise otsa jaoks tõsine edasiminek.

    Aga siiski need inimesed tekitavad juurde lisandväärtust, millel kogu see riik ja ühiskond siin püsti seisabki. Nad vähe tekitavad juurde küll, aga siiski tekitavad.
  • Ma arvan, et rikkad riigid nagu USA saavad endale täielikult lubada kodanikupalka neile, kel mingit muud sissetulekut pole. Sisuliselt makstakse seda praegugi erinevates vormides nagu mitmed toetused, toidutalongid. Kedagi ei lasta päris nälja ja külma kätte surra.

    Peame aru andma, et mida rikkam on riik, seda vähem on seal lihttööd ja seda kvalifitseeritum peab olema inimene, kes tahab endale osta maja valge teivasaiaga, kaks autot peresse ja lapsi läbi kolledži koolitada. Osa ühiskonnast kõlbab ainult tänavat pühkima või nõusid pesema. Osa ei viitsi isegi seda teha. Poleks mingi mure tagada neile elatusmiinimum, et nad vargile ja röövima ei läheks, narkot müüma ei hakkaks. Nii kui politseiga pahandus on, jäetakse kodanikupalgast ilma. See distsiplineerib. Istuvad kodus, joovad õlut ja hammustavad burgerit peale. Raha, mis sinna kulub, tuleb õlle.ja burgerikaubandusest kõik majandusse tagasi.
  • stagna
    rikkad riigid nagu USA saavad endale täielikult lubada kodanikupalka neile, kel mingit muud sissetulekut pole.

    Kodanikupalga mõte oli hoopis midagi muud....
  • stagna
    Osa ei viitsi isegi seda teha. Poleks mingi mure tagada neile elatusmiinimum, et nad vargile ja röövima ei läheks, narkot müüma ei hakkaks. Nii kui politseiga pahandus on, jäetakse kodanikupalgast ilma. See distsiplineerib. Istuvad kodus, joovad õlut ja hammustavad burgerit peale. Raha, mis sinna kulub, tuleb õlle.ja burgerikaubandusest kõik majandusse tagasi.

    Stagna, kui kõik sellised kodanikupalga peal istuksid nagu kajakas sooviks, siis tekib küsimus, kes selle lihtsama tõõ siis ära peaks tegema nende eest?
    See raha läheb majandusse tagasi muidugi, aga sa unustad ära, et enne tuli see maksudena ära korjata sealt.
  • Kalakajakas
    Vanaema
    Arvestatav osa elanikkonnast kaotab igasuguse stiimuli töötamiseks, leppides oma igapäevase õlle ja burgeriga. Täitsa piisav turvatunne.

    Arvestades, et igapäevane töötegemine ei paku kõigile sedagi, on niisugune tulemus alumise otsa jaoks tõsine edasiminek.


    Või hoopis sügavama mandumise garantii. Kaob igasugune stiimul pingutada, põhjast välja rabeleda. Indiaani reservaatides on midagi sellist nähtud.
  • Vanaema
    Kalakajakas
    Vanaema
    Arvestatav osa elanikkonnast kaotab igasuguse stiimuli töötamiseks, leppides oma igapäevase õlle ja burgeriga. Täitsa piisav turvatunne.

    Arvestades, et igapäevane töötegemine ei paku kõigile sedagi, on niisugune tulemus alumise otsa jaoks tõsine edasiminek.


    Või hoopis sügavama mandumise garantii. Kaob igasugune stiimul pingutada, põhjast välja rabeleda. Indiaani reservaatides on midagi sellist nähtud.

    selleks pole vaja nii kaugele sõita, piisab kui üle lahe Soome sõita, seal on selliseid abirahadest ja toetustest elavaid ja ainult joomisest lohutust leidvaid isikuid piisavalt. Tõõle nad ei lähe, sest siis peaks tööd tegema ja raha saaks ainult natuke rohkem kui üldse. Kusjuures tööd ja võimalust oleks, aga lihtsam on nii vegeteerida, Kalakajaks tahaks, et ka meil selliseid praegustele veel hulgi lisaks tuleks.
  • Ega vargustele vaesus kihuta. Vargused ja röövimised on elustiil, püüe teatava standardi saavutamiseks ja seda elustilistandardit ei jõua ükski riiklik abiraha kinni maksta.
  • ....riik, kes oleks saanud väga edukalt kodanikupalka lubada, tolle riigi kodanikud umbes aasta aega tagasi hääletasid kodanikupalga maha, näed ei tahagi niisama raha saada ....
  • sr71
    raulir
    Samas juba praegu võib üks 100x progeja õige töökorralduse juures päevaga valmis teha asja, millega 3 1x mediaan-progejat kuuga hakkama ei saa (kui üldse kunagi).


    raulir, lugesin ühte Su vana postitust ja muutusin uudishimulikuks.

    Ülalt toodud väide. Palun kas täpsustaksid, et milliseid töövahendeid see 1 programmerija kasutab, et selline produktiivsus sünnib. Töövahendite all pean silmas: Programmeerimise keel, IDE ja mis sorti rakendus?


    Töövahendid on üsna tähtsad, aga see produktiivsus ei sünni otseselt neist.

    Proovides seda asja lühidalt kokku võtta, ütleks, et olulised on progeja mõtlemine ning keskkond, kus seda kasutada lastakse.

    "Kui üldse kunagi" all pidasin silmas jah seda, kui projekt tegijatele üle pea käib ja seetõttu ebaõnnestub.
  • stefan

    Point on selles: Me TEAME VÄGA VÄHE sellest, kuidas inimesed käituvad siis kui A,B või C on tasuta.


    Tõesti, sellest olulisest asjast me teame ikka väga vähe.

    Näiteks sooduspakkumiste ajal seisavad inimesed kenasti rahulikult rivis, naeratavad teineteisele ja ei kipu iial liigselt ostlema. Tõestuseks esimene ettejuhtuv video.

    Tasuta kasuliku kauba nõudlus on lõpmatu.

    Et Tallinna ühistranspordi nõudlus pole lõpmatuks kasvanud, ütleb paljugi selle teenuse kvaliteedi kohta, samuti pole pakkumist võimaliku lisanduva nõudluse tarbeks suurendatud (sõidukid tipptunni ajal lootusetult täis).
  • Mida ma teen "tasuta" ühistranspordiga, kui sellega ma sõidan keskmiselt tööle ja tagasi 1 tund ja 15 minutit, autoga saab aga 20 minutiga või 25 minutiga? Seda enam, et lapsed tuleb kooli/lasteaeda/trenni viia, paljudel juhtudel.
  • stefan
    Aga vaadakem ühte asja: Tasuta Ühistransport Tallinnas. Kas tasuta ühistransport on viinud selleni, et ühistransportide tarbimine koormab ühiskonda, kuna laisad ja ahned sõidavad tasuta, või kas ta on pigem olnud abiks vaestele inimestele. Ma väidan, et viimast.


    Mina jälle väidan, et "tasuta" ühistransport Tallinnas on finatseeritud eelkõige lasteaedade ja laste ning noorte huvitegevuse arvelt ning tegemist on populistliku projektiga ...

  • Henno Viires
    Mina jälle väidan, et "tasuta" ühistransport Tallinnas on finatseeritud eelkõige lasteaedade ja laste ning noorte huvitegevuse arvelt ning tegemist on populistliku projektiga ...

    Tegelikult on Tallinnas ka näiteks tasuta TallinnaTV, tänavavalgustus, teedehooldus, teede ehitamine.
    Võtad linnaeelarve lahti ja ridu kuhu raha kulutatakse on terve hulk. Iga rida linna-eelarve kulude poolelt võiks lugeda "laste arvelt" tehtuks. Millise tunnuse põhjal jõuad järeldusele et just ühistransport on selline?
  • stefan
    Point on selles: Me TEAME VÄGA VÄHE sellest, kuidas inimesed käituvad siis kui A,B või C on tasuta.


    Üks toimiv süsteem on poliitilise TASUTA-lubadusega igatahes juba pekki keeratud: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/karoliina-vasli-autorikulg-tasuta-korgkoolid-on-kui-labijooksuhoov-kus-opetavad-saastuoppejoud?id=77949574 (üks arvamus tulemustest)

    Niipalju vast juba teame, et Tasuta-süsteemis väheneb rahavoog teenuse kvaliteedi parandamiseks (ja selleks, et kvaliteeti parandada, tuleb augud katta muust allikast).
  • Nõukogude vene ajal olid ka "TASUTA" kõrgkoolid, sai isegi stipendiumit väheke (kui hästi õppisid).
    Aga seal oli 3 reeglit:
    -- Õppekohti oli piiratud hulk.
    -- Oli reealne konkurss. Olid sisseastumiseksamid, kus eksamiülesanded olid väga erinevad ja erineva raskusega erialati. Ainult kuldmedalitega lõpetajad said eelisjärjekorras sisse, kui selline reegel mingil erialal kehtis.
    -- Kui kõrgkoolis õppekava ei täitnud ja õppetulemust ei olnud, said kõrgkoolist kergelt kinga.
    Ja asi toimis.
    Nüüd solgiti asi ära seoses riigieksamite alusel sissesaamisega, siis hakati lävendit täitma, siis hakati õppekohti looma vastavalt sellele mida sisseastujad soovisid.

    Nõukogude vene ajal oli ka tasuline õpe. Ja asi toimis.

    Tasuta süsteemid, kus ressurssi jagatakse laiali lõputult, ei toimi.
  • ttrust
    Nõukogude vene ajal olid ka "TASUTA" kõrgkoolid, sai isegi stipendiumit väheke (kui hästi õppisid).
    Aga seal oli 3 reeglit:
    -- Õppekohti oli piiratud hulk.
    -- Oli reealne konkurss. .

    Ega selle aja pilt igal pool nüüd nii ilus ka ei olnud.
    TRÜ-s näit füüsikas keemias oli konkurss 0,7-0,8 kohale. Sisse võeti kõik kes eksamitel midagigi sooritasid. Oli helgeid päid, aga suur osa läks ikkagi "lapsepõlve pikendama"
  • Samas tollal õppis TPI-s ca 5.000 üliõplast, nüüd 15.000, see viimane number on minu meelest absurd, eriti kui arvestada, et nn. kõvadel aladel on tudengite arv võrreldes nõukaajaga vähenenud.
  • marker
    ttrust
    Nõukogude vene ajal olid ka "TASUTA" kõrgkoolid, sai isegi stipendiumit väheke (kui hästi õppisid).
    Aga seal oli 3 reeglit:
    -- Õppekohti oli piiratud hulk.
    -- Oli reealne konkurss. .

    Ega selle aja pilt igal pool nüüd nii ilus ka ei olnud.
    TRÜ-s näit füüsikas keemias oli konkurss 0,7-0,8 kohale. Sisse võeti kõik kes eksamitel midagigi sooritasid. Oli helgeid päid, aga suur osa läks ikkagi "lapsepõlve pikendama"

    tõsi ta on, aga majanduses näiteks tööstuse planeerimise ja juhtimise erialale oli omal ajal 4 sooviijat 1 kohale. Ja ehituses jne ei olnud õppimine mingi meelakkumine, nägin küll kuidas sõbrad joonestamise ja muuga ränka vaeva nägid.
    Marker, kas TPIs õpetati füüsikat, minu mäletamist mööda oli seal mingi toiduainete keemia or smth.
  • pahurik
    marker
    ttrust
    Nõukogude vene ajal olid ka "TASUTA" kõrgkoolid, sai isegi stipendiumit väheke (kui hästi õppisid).
    Aga seal oli 3 reeglit:
    -- Õppekohti oli piiratud hulk.
    -- Oli reealne konkurss. .

    Ega selle aja pilt igal pool nüüd nii ilus ka ei olnud.
    TRÜ-s näit füüsikas keemias oli konkurss 0,7-0,8 kohale. Sisse võeti kõik kes eksamitel midagigi sooritasid. Oli helgeid päid, aga suur osa läks ikkagi "lapsepõlve pikendama"

    tõsi ta on, aga majanduses näiteks tööstuse planeerimise ja juhtimise erialale oli omal ajal 4 sooviijat 1 kohale. Ja ehituses jne ei olnud õppimine mingi meelakkumine, nägin küll kuidas sõbrad joonestamise ja muuga ränka vaeva nägid.
    Marker, kas TPIs õpetati füüsikat, minu mäletamist mööda oli seal mingi toiduainete keemia or smth.

    TRÜ - Tartu Riiklik Ülikool.
    Muide, kas peale 2000 aastat või veidi enne 2000 aastat õpetatakse ka TTÜ-s füüsikat erialana - rakendusfüüsikat (või midagi sellist).

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon