Rail Baltica - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Rail Baltica

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Eelmisest postitusest: Et see MAGLEV rong oma kiirust õigustaks, tuleb Pärnu vahepeatus ära jätta ja kohe Tallinnast Riiga põrutada. Järgmine peatus oleks Kaunas, mis oleks nagu Vilniuse eeslinn, siis Bialystok (sest poolakad on niivõrd ülbed) ja siis Varssavi. Edasi Berliin.
  • 113366

    Berliinist Brüsselisse sõidab 6.40, samuti tuleb rongi vahetada. Berliin-Pariis kulgeb põhimõtteliselt läbi Brüsseli, 2 rongivahetust. Huvitav, miks sakslased-prantslased pole joonlauaga tõmmanud pealinnade vahele trassi

    Joonlauaga Berliini ja Pariisi vahele tõmmatud trass on kõigest 5% (40km) pikem kui joonlauaga tõmmatud Berliin-Brüssel-Pariis trass. Reaalselt on joonlauaga tõmbamine rumalus, kuna teele jääb veel mitu suurlinna, noh ja oma rolli mängib ka see pisiasi, et mille keskel Berliin pool sajandit asetses.

    Mis puudutab Amsterdam-Brüsseli-Pariisi liini, siis näiteks Air France müüb pileteid algusega Brüsselist, mille esimene etapp on hoopis Thalys, mingeid sarnaseid skeemid on ka teiste suurte lennujaamade ümber tavalised.
  • Laristu-> võõra (nt maksumaksja) rahaga rajatud küsitava väärtusega objekt.
    Selle uudissõna ülesse leidjale-> tvelv points! Läheb raudselt masskasutusse.
  • antsukene
    Laristu-> võõra (nt maksumaksja) rahaga rajatud küsitava väärtusega objekt.
    Selle uudissõna ülesse leidjale-> tvelv points! Läheb raudselt masskasutusse.


    Türistu võiks olla siis laristu rajamise otsuseid vastu võttev erikomisjon

    You know what I mean ...
  • Noh vaadakem missugust artiklit võib avaldada, kuigi juba pealkirjas on naeruväärne mõtlemisviga:

    http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mati-hint-rail-balticu-tasuvusuuring-eeldab-et-iga-liikumisvoimeline-parnakas-hakkab-korra-nadalas-riias-kaima?id=77279804&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A+eestipaevaleht+%28EESTI+P%C3%84EVALEHT%29

    Kommentaarides ilmuvad siis kohe hulk inimesi, kes samuti sellest aru ei saa, enne kui keegi kommentaator mitme tunni pärast kirjutab:

    "Ta jätab arvestamata, et nende hulgas on suur hulk neid vanderselle, kes juba Tallinnas rongile istusid."

    ...ja äkki mõni Riias ka

    =>
    Jah, see pole omaette argument RB poolt ega vastu, aga näitab kui suurt rolli emotsioonid siin mängivad.
  • Paluks hämamata. Hint kasutab numbreid AECOMi "tasuvusuuringust", ja need on tabelis selgelt eraldi välja toodud, mille kohaselt Tallinn-Pärnu ja Pärnu-Riia on selgelt lahku löödud.
    Näiteks mina loen sellest tabelist välja, et kui aastal 2020 reisib Tallinnast Pärnusse iga päev (aasta läbi, pange tähele - kas on rannahooaeg või mitte!) 4029 inimest ja Pärnust Riiga 3004 inimest, siis 1025+ reisijat lihtsalt astuvad Pärnus rongist maha, et tutvuda Pärnu huviväärsustega, jalutada seenele, kalale või randa(ikka aasta läbi!). Või siis on Pärnus asjatajaid rohkem, kui Riiga läheb mingi osa pärnakaid. Iga päev ikka, iga päev.
  • Talvel saab Riia-Pärnu liin väga populaarseks. Kõik trassiäärsed lätlased saabuvad rongiga jää peale ahvenat püüdma, jääpuur üle õla ja kelk järgi lohisemas. Päälinna poistel rongiga viina toomas käia on ju ka omaette püha päeva üritus, mis seal salata.
    Millalgi suvel hakkab Pärnu lahel kohapüük. Mis võiks olla toredam kui hommikul oma kummipaat selga upitada, ridvakott kaenlasse võtta ja sammud Balti jaama seada. Saab rongis rahulikult merel nõutud 0,5 promilli sujuvalt sisse libistada ja päevake kohasid kimbutada. Õhtul kamraadidega kodu poole tuhisedes saab kalavalesid pajatada ja retsepte sepitseda, millist praadi ja rulaadi küpsetada ja oma kallist kaasat hõrgu roaga üllatada....
    Nii need tuhanded tulevadki.
  • Aga huvitav, mis need praegused numbrid siis on? Ma konkreetset Tallinn-Pärnu liini statistikat ei leidnud, aga lugesin kokku, et homme väljub hoolimata rannahooajast 28 bussi (ehk 1000 reisijat päevas oleks ~30 per buss, mis tundub suht reaalne). Ja siis 2010.a. vedas Edelaraudtee seal liinil 180000 reisijat aastas, ehk ühel suunal 250tk päevas.
  • Keskmise reisijate arv päevas Tallinna sadamas (tuhat reisijat/päev)

    2001: 16
    2002: 16
    2003: 16
    2004: 18
    2005: 19
    2006: 19
    2007: 18
    2008: 20
    2009: 20
    2010: 22
    2011: 23
    2012: 24
    2013: 25
    2014: 26
    2015: 27
    2016: 28

    portoftallinn.com

    Umbes 90% Hel-Tal liinil. Linda Line peaks olema statistikast väljas.

    Järeldused:
    1) inimesed reisivad
    2) millegipärast inimesed reisivad aina rohkem
  • ....ja nad ei reisi rohkem, sellepärast, et Eesti õlu on muutunud odavamaks.
  • stefan
    ....ja nad ei reisi rohkem, sellepärast, et Eesti õlu on muutunud odavamaks.

    ei, nad käivad ühe rohkem Soomes tööl ja kes seal elavad käivad vanemaid kodus vaatamas.
  • Kaks hüpoteesi:

    1) Tulid transpordid Hel-Tal => Soomlased ja eestlased hakkasid mõlemas riigis tegutsema/olema
    2) Soomlased ja eestlased hakkasid mõlemas riigis tegutsema/olema => Tulid transpordid Hel-Tal

    ...või dünaamiline protsess
  • Miks Tallink vahepeal teise Riia-Sto laeva maha liinilt võttis, kui võimalus sõita tooks reisijad?
    Kas Tallink müüb 4 inimesele kruiisi Rootsi 46 euriga kokku seepärast, et nõudlus on jube suur või selleks, et hoolimata aastaid kestnud võimalusest on talvel sõitjatega kitsas käs?
  • Miks sa ei ole valmis tunnistama, et peaaegu ühtegi faktorit (sarnane keel, hinnavahe, palgavahe, suured kogukonnad vastastikku), mis Tallinn-Helsingi atraktiivseks reisiks teeb, Tallinn-Riia liinil ei ole? Seda enam, et millegipärast on laevasõit paljude jaoks tore asi iseenesest (koguni nii lõbus värk, et laevafirmal tasub inimesi tasuta pardale võtta ja tarbida lasta); ühestki rongiliinist, mida peaksid üleval restoran-vagunites ja rongipoodides sajalisi luhvtitavad reisijad pole aga seni kuulda olnud. Võibolla on see lihtsalt rongifirmade tegmatajätmine, kuid vähemalt osaliselt siiski seab piiranguid ka rongivagunite suurim võimalik gabariit?
  • Huvitav, kui kui keeruline oleks hyperloop toru sarnaselt gaasitorule mere põhja istutada? Idee järgi selles midagi erilist olla ju ei võiks, mis selle ilmvõimatuks teeks?

    Esialgu väiksemamõõtmelist kaupa selle kaudu saaks edukalt liigutada - inimesi kohe purki ei julgeks vast ajada. Hind ei tohiks sedasi ülemäära suur tulla?
  • Keerulist pole istutamises endas tõesti midagi - segmendid veetakse kohale, uputatakse õigel kohal, ühendatakse ja kui toru koos, pumbatakse vesi välja. Nõnda on kuskil Kagu-Aasias lausa betoontunneleid rajatud, know-how täitsa olemas ja võimalik sisse osta. Keerulisemaks teeb asja see, mis põhitorus toimuma hakkab - suured hõrendused (vaakum), hõõrdumine suurtel kiirustel, materjalid, ohutus jne. Aga siinkohal tasuks meenutada eelmise sajandi alguse teadlaste põrmustavat hinnangut kiirrongidele ("rongid ei saa eales sõita kiiremini kui 30 km/h, sest siis surutaks õhk vagunitest välja") ja Wernher von Brauni varaseid katsetusi, kui 90% V- rakettidest võpsikusse lendasid.
  • jesper
    Aga huvitav, mis need praegused numbrid siis on? Ma konkreetset Tallinn-Pärnu liini statistikat ei leidnud, aga lugesin kokku, et homme väljub hoolimata rannahooajast 28 bussi (ehk 1000 reisijat päevas oleks ~30 per buss, mis tundub suht reaalne). Ja siis 2010.a. vedas Edelaraudtee seal liinil 180000 reisijat aastas, ehk ühel suunal 250tk päevas.


    Nii raudteel, kui bussiliinidel on Tallinn-Pärnu vahel ka peatusi, seega ainult väljumisarvudega ei saa arvestada.
  • stefan
    ....ja nad ei reisi rohkem, sellepärast, et Eesti õlu on muutunud odavamaks.


    Käisin hiljuti korra Helsingis, seltskonna võis üldjoontes jagada kolme rühma - kaks valdava enamuse moodustanut olid pappkohvritega inimesed ja tööle siirdujad ja kolmas väiksem rühm oli suusatama minejad.
  • Henno Viires
    antsukene
    Laristu-> võõra (nt maksumaksja) rahaga rajatud küsitava väärtusega objekt.
    Selle uudissõna ülesse leidjale-> tvelv points! Läheb raudselt masskasutusse.


    Türistu võiks olla siis laristu rajamise otsuseid vastu võttev erikomisjon

    You know what I mean ...


    Nüristu.
  • Ammu ajaloo hämarusse vajunud mõiste kotipoisid saab RB valguses uue hingamise. Tallinn-Kaunas on väga vajalik ühendus.
  • jesper
    Aga huvitav, mis need praegused numbrid siis on? Ma konkreetset Tallinn-Pärnu liini statistikat ei leidnud, aga lugesin kokku, et homme väljub hoolimata rannahooajast 28 bussi (ehk 1000 reisijat päevas oleks ~30 per buss, mis tundub suht reaalne). Ja siis 2010.a. vedas Edelaraudtee seal liinil 180000 reisijat aastas, ehk ühel suunal 250tk päevas.


    Nii puusa pealt lastes ma arvaksin, et sellest 180 000-st reisijast aastas sõitis üle poole ainult Raplani ja tagasi. Rapla-Kohila piirkond on sisuliselt muutunud Tallinna eeslinnaks, Rapla rong on linnalähirong.

    Tallinnast Raplasse sõidutab Elron praegu15 rongi päevas,Tallinnast Pärnusse 2 rongi.Juba see ütleb nõudlusest paljugi. Lelle-Pärnu lõik on remontimata, rongi sõiduaeg pool tundi rohkem kui bussil ja seetõttu ei suuda see bussidele konkurentsi pakkuda.Ka Tallinn-Tartu rongil oleks palju vähem sõitjaid, kui sõiduaeg oleks endiselt 3 tundi .Kahju muidugi, et pole statistikat peatuste kaupa. Näiteks, Raplasse saabudes oli rongil niipalju inimesi, Lellesse saabudes niipalju ja Pärnusse saabudes niipalju.
  • Andmed on kindlasti olemas. Keegi võiks Elronile teabenõude esitada ja välja nõuda. Doteeritav firma ei peaks ka ärisaladuse taha pugeda saama.

    Minumeelest ekspressrong ei kaotakski ajaliselt liiga palju bussile, aga Pärnu raudteejaama täiesti vale asukoht teeb rongisõidu täiesti mõttetuks. Pealegi ilmselt pole vabu rongegi, millega Pärnu ekspressi teha.

    stagna

    Tallinnast Raplasse sõidutab Elron praegu15 rongi päevas,Tallinnast Pärnusse 2 rongi.Juba see ütleb nõudlusest paljugi. Lelle-Pärnu lõik on remontimata, rongi sõiduaeg pool tundi rohkem kui bussil ja seetõttu ei suuda see bussidele konkurentsi pakkuda.Ka Tallinn-Tartu rongil oleks palju vähem sõitjaid, kui sõiduaeg oleks endiselt 3 tundi .Kahju muidugi, et pole statistikat peatuste kaupa. Näiteks, Raplasse saabudes oli rongil niipalju inimesi, Lellesse saabudes niipalju ja Pärnusse saabudes niipalju.


  • tarmo


    50% Pärnu elanikest (mõned aastad vana statistika) elab Mai rajoonis, mis on 7-20 minuti jalutuskäigu kaugusel sellest rongijaamast. See on ka põhjuseks, miks kapitalismi tingimustes suur osa kaubandusest Papiniidu risti ümber on kolinud.

    Sinu pildi 22 minutit kesklinna tuleb sellest Google poolt 10 minutile hinnatud kõndimise osast Papiniidu risti + 3 min teatri otsas. Kui sinna jaama hakkavad tõepoolest tuhandeid reisijaid kohale vedavad rongid saabuma, küll siis sinna ka korralik sünkroniseeritud linnaliinibuss käima pannakse.
  • Rongijaama ju Pärnus polegi, on peatust. Vähemalt kui mina olin seal 20 kraadises külmas eelmisel talvel. Elroni rong aga, oli soe ja mugav.
  • Mina ei saa seniajani aru, mis elukas see "rongijaam" on. Raudtee seda osa, kus on mitu teed, pöörangud ja kus rongid saavad teineteisest mööda sõita, nimetati ikka raudteejaamaks kogu aeg ehk siis lihtsalt jaamaks. Peatuskohta, kus oli platvorm reisijate jaoks, kuid rongide üksteisest möödasõitmise võimalust pole, nimetati peatuseks. Hoonet raudteejaamas, kus reisijad said rongi oodata, einestada, keha kergendada, pakke hoiustada ja olid ka ruumid raudteejaama töötajatele, nimetati jaamahooneks ehk rahvakeeles ka vaksaliks, mis teadagi on laensõna vene keelest. Jaamahoone võis olla ka peatuskohas, kus raudteejaama kui niisugust polnudki . Näiteks Nõmme on raudteepeatus, kuid seal asub jaamahoone, mis pole küll enam sihtotstarbeliselt kasutusel . Nüüd on jaamahooned enamasti kas kasutamata või ei lasta neisse reisijaid, kes peavad väljas külmetama.

    Niisiis, on raudteejaam. On raudteepeatus. On jaamahoone.

    Mis elukas on rongijaam, pole seniajani aru saanud.Ehkki peatus.ee kasutab seda väljendit sageli.
  • stefan
    Rongijaama ju Pärnus polegi, on peatust. Vähemalt kui mina olin seal 20 kraadises külmas eelmisel talvel. Elroni rong aga, oli soe ja mugav.

    Soojustatud ooteruumiga raudteehoone ehitus ei tohiks olla eriline kulu, kui seal "tuhanded inimesed" liikuma hakkavad.
  • stagna
    Hoonet raudteejaamas, kus reisijad said rongi oodata, einestada, keha kergendada, pakke hoiustada ja olid ka ruumid raudteejaama töötajatele, nimetati jaamahooneks ehk rahvakeeles ka vaksaliks, mis teadagi on laensõna vene keelest.


    Vene keelde olla vaksal omakorda jõudnud hollandikeelsest wachtzaalist. Üks uus tõlgendus on, et see tuli hoopis ingliskeelest kellegi leedi Vaux'i rajatud pidusaalist nimega Vauxhall :-)


  • ttrust
    stefan
    Rongijaama ju Pärnus polegi, on peatust. Vähemalt kui mina olin seal 20 kraadises külmas eelmisel talvel. Elroni rong aga, oli soe ja mugav.

    Soojustatud ooteruumiga raudteehoone ehitus ei tohiks olla eriline kulu, kui seal "tuhanded inimesed" liikuma hakkavad.

    Jah, mõelgem jälle selle peale kuidas asjad käivad. Kas kõigepealt keegi ehitab raudteed, ja siis hakatakse selle peal sõitma. Või kas kõigepealt hakatakse raudtee peal sõitma, seejärel keegi seda raudteed ehitab.

    ...
  • stefan
    Jah, mõelgem jälle selle peale kuidas asjad liiguvad. Kas kõigepealt keegi ehitab raudteed, ja siis hakatakse selle peal sõitma. Või kas kõigepealt hakatakse raudtee peal sõitma, seejärel keegi ehitab raudteed.


    käesoleva teema kontekstis võiks mõttekäik olla pigem selline - kas kellegile meeldib raudtee ja ta otsib pooltargumente oma emotsiooni toetuseks või ta kõigepealt vaatab läbi poolt ja vastu argumendid ning seejärel kujundab oma suhtumise

    Vaata ka - Confirmation bias
  • Henno Viires
    stefan
    Jah, mõelgem jälle selle peale kuidas asjad liiguvad. Kas kõigepealt keegi ehitab raudteed, ja siis hakatakse selle peal sõitma. Või kas kõigepealt hakatakse raudtee peal sõitma, seejärel keegi ehitab raudteed.


    käesoleva teema kontekstis võiks mõttekäik olla pigem selline - kas kellegile meeldib raudtee ja ta otsib pooltargumente oma emotsiooni toetuseks või ta kõigepealt vaatab läbi poolt ja vastu argumendid ning seejärel kujundab oma suhtumise

    Vaata ka - Confirmation bias

    Täpselt nii, vaata mu lingitud ajaleheartikkel paar päeva tagasi, kus inimene väitsid, et pärnakad pidid sõitma kord nädalas Riiga, ja ilma läbi mõtlemata, oli tal kohe suur hulk toetajaid. Absurdne faktiviga midagi ei takistanud, kui eesmärk oli lugejate silmis õilis.
  • stagna
    Hoonet raudteejaamas, kus reisijad said rongi oodata, einestada, keha kergendada, pakke hoiustada ja olid ka ruumid raudteejaama töötajatele, nimetati jaamahooneks ehk rahvakeeles ka vaksaliks, mis teadagi on laensõna vene keelest.


    Vene keelde tuli küll inglise keelest. Nii et ehk võib ikka kasutada.
    https://en.wiktionary.org/wiki/%D0%B2%D0%BE%D0%BA%D0%B7%D0%B0%D0%BB

  • "Praegune Euroopa Komisjoni asepresident ja endine Soome peaminister Jyrki Katainen ütles Brüsselis Eesti ajakirjanikele, et loodab Rail Balticu teostumisele. „Rail Balticul on strateegiline tähtsus kõikidele Balti riikidele ja ka Soomele," sõnas ta. „Isegi kui see võib täna näida kalli investeeringuna, mõelge 20-30 aastat ettepoole. See muudab märkimisvärselt kogu regiooni geograafiat."

    http://arileht.delfi.ee/news/uudised/jyrki-katainen-rail-baltic-muudab-markimisvaarselt-kogu-siinse-regiooni-geograafiat?id=77255104
  • Viking Line 2015 aastaaruanne

    "There is tough competition for cargo volume on all routes, especially on the Helsinki–Tallinn route, where capacity is currently greater than demand. Volume on this cargo route is steadily on the rise – aside from being a means to transport goods to the Baltic countries, these countries have also become a transit corridor for goods being transported to other European countries."

    Kas hea argument, või lihtsalt "confirmation bias". Noh, igaüks otsustagu ise.
  • stefan, kui hel-tln liinil on kapasiteeti üle, siis miks ei ole kaupa?
  • Stefan, üks mõttetera teemal, et vaata Helsingisse pandi laev käima ja reisijate arv kasvas aastast aastasse. See on tõsi, aga... Soome oli välismaa, kuhu iga eestlane tahtis minna, sest enne sinna ei saanud. Soome on ka praegu välismaa, kuhu on alati mõnus minna paljudel erinevatel põhjustel. Riiga ma isegi ei tea, miks ma peaks minema. Osad hetkel Valkani lähevad, aga selleks pole vist uut rongi vaja.
    Nii et ma kardan, et see tees ühendus TAL->HEL ja ühendus TLN->Riia päris sama tarbimismustriga ei ole. Äkki on ainult mul nii, aga no ei ole kordagi tulnud pähe, et kui läheks õige nädalavahetuseks Riiga. Helsingis lõbustuspargis olen käinud küll.
  • mx77
    Eks nad jah räägivad osaliselt iseenda vastu, selles et liinil on nii kõva konkurents (kaupade ümber), samal ajal nad (nii Viking kui ka Tallink) tõstavad võimsust. Aga kaubaveonumbrid ongi lõppude lõpuks kasvanud kaua aega. Olgu konkurents tegelikult nii kõva, või ei.

    Väga harva tunnistaks keegi avalikult, et konkurents tema äris on nõrk, aga tegelikult ongi kasum Hel-Tal liinil olnud suurepärane, ja see ongi põhjus miks nad lisavad veel võimsust.
  • Suvine nädalavahetus Siguldas, Riias või Jurmalas on täitsa mõnus ajaviide aga ehk kord paari kolme aasta tagant ja siis on kah mõnusam autoga liikuda. Tagasiteel paned Valkas või Apes veel pakiruumi Valmieramuiza või Lacplesise õlut täis ja saad osad reisikulud tasa :-)
  • Miks juba praegu suured massid Tallinnast Riiga ei sõida, kui on olemas buss? Ideekohaselt peaks nõudlus juba ammu olema ja iga poole tunni tagant bussitäis inimesi Riia poole kihutama. Mille poolest buss halvem lahendus on, kui rong?

    Minu arust Rail Baltica sisuline mõte oleks järgmine: mitte sõita kiirelt Riiga vaid hoopis sõita kiirelt Berliini või veelgi kaugemale. Seevastu siin ja ajakirjanduses jahutakse ainult Riiast. Ka Riiast ning Kaunasest (Vilniusest) peaksid inimesed tahtma just Berliini või kaugemale sõita, mitte Tallinnasse.
  • ttrust
    Miks juba praegu suured massid Tallinnast Riiga ei sõida, kui on olemas buss? Ideekohaselt peaks nõudlus juba ammu olema ja iga poole tunni tagant bussitäis inimesi Riia poole kihutama. Mille poolest buss halvem lahendus on, kui rong?

    Minu arust Rail Baltica sisuline mõte oleks järgmine: mitte sõita kiirelt Riiga vaid hoopis sõita kiirelt Berliini või veelgi kaugemale. Seevastu siin ja ajakirjanduses jahutakse ainult Riiast. Ka Riiast ning Kaunasest (Vilniusest) peaksid inimesed tahtma just Berliini või kaugemale sõita, mitte Tallinnasse.


    Nojah, selleks et see reis Tallinnast Berliini oleks tõesti mõistlik peaks see olema ikka väga kiire raudtee, midagi prantslaste TGV sarnast. Aga vahepeal on ju see Poola, kellel on mingi täiesti omapärane arusaamine Rail Balticast ja kes saab ka EL-ist selle programmi raames raha, et 40 raudteeülesõitu renoveerida (loe: panevad lisaks foorile ka tõkkepuu) ja max kiirus jääb alla 160 kmh.
    Selle poolakate tegutsemise taustal jääb meie omade rapsimine täiesti arusaamatuks.
  • puhkjapojad1
    Stefan, üks mõttetera teemal, et vaata Helsingisse pandi laev käima ja reisijate arv kasvas aastast aastasse. See on tõsi, aga... Soome oli välismaa, kuhu iga eestlane tahtis minna, sest enne sinna ei saanud. Soome on ka praegu välismaa, kuhu on alati mõnus minna paljudel erinevatel põhjustel. Riiga ma isegi ei tea, miks ma peaks minema. Osad hetkel Valkani lähevad, aga selleks pole vist uut rongi vaja.
    Nii et ma kardan, et see tees ühendus TAL->HEL ja ühendus TLN->Riia päris sama tarbimismustriga ei ole. Äkki on ainult mul nii, aga no ei ole kordagi tulnud pähe, et kui läheks õige nädalavahetuseks Riiga. Helsingis lõbustuspargis olen käinud küll.

    Helsingi on palju suurem lugu, selles pole küsimust.

    Hel-Tal liin aga näitab:
    1) Kasv polnud ühekordne, siis kui piirid avanesid, vaid kasv on jätkunud aastakümneid, ja jätkub täna veel
    2) Kasv polnud vaid seotud odava alkoholiga, alkohol on hoopis märgatavalt kallinenud, kui liin on kasvanud. Üldiselt hinnad Eestis on märgatavalt kallinenud. Aga Hel-Tal on hakanud käima aasialasi, venelasi, sakslasi ja me ei teagi kes ja miks seal reisitakse.

    Kvantitatiivselt ma sellest järeldused Tal-Riia rongiliini kohta ei teeks, küll aga kvalitatiivsed järeldused. Ehk kui suured linnad ühendatakse, siis hakatakse nende vahel liikuma. Mida lähem/mugavam seda rohkem.

    Palju on ka põlvkondade küsimus. Arvan, et endiselt on vähe Eesti pensionäre Hel-Tal sõitmas, samal ajal kui noored sõidavad pidevalt.
  • ttrust
    Miks juba praegu suured massid Tallinnast Riiga ei sõida, kui on olemas buss?

    Väga asjakohane argument, mis minu arust näitab, et aeg ja mugavus mõjutab sõiduisu. Tänapäeval saab näiteks Helsingisse teha päevareisi. Riiga on see aga sisuliselt võimatu, kui ei taheta väljuda varakult, saabuda hilja koju ja istuda mingi 7-8 tundi bussis. Seevastu, lennuliiklus Riiga on minu meelest päris ootuspärane.

    Aga Riia pole Helsinki. Kui RB reisijate arvu kohta räägitakse 3-4 tuhat päevas, siis Tal-Hel on juba täna üle 25 tuhat päevas.
  • stefan
    Viking Line 2015 aastaaruanne

    "There is tough competition for cargo volume on all routes, especially on the Helsinki–Tallinn route, where capacity is currently greater than demand. Volume on this cargo route is steadily on the rise – aside from being a means to transport goods to the Baltic countries, these countries have also become a transit corridor for goods being transported to other European countries."

    Kas hea argument, või lihtsalt "confirmation bias". Noh, igaüks otsustagu ise.


    Argument puudub kui võrreldakse õuna ja banaani.
    Tallinn-Helsinki liinil on eraettevõtted käivitanud liine ja suurendanud mahte.
    Rail Baltica on riiklik ühisettevõte, mida finantseeritakse suures osas eurorahadega.
    See on minu jaoks lakmustest nr 1 - kui Rail Baltica oleks tulus projekt, siis ühel või teisel moel oleks erakapital sisenenud. Ma olen nimetatud testi tulemuse põhjal üpris kindel, et Rail Baltica ei ole võimeline puhaskasumisse jõudma, mille tõttu erakapitali huvi puudubki. Ainus asi, mille üle vaielda on - kas positiivsed kõrvalmõjud kaaluvad üles selle pidevalt maksumaksja rahakotist kaetava kahjumi? Teisisõnu - kas sarnaselt Estonian Air/Nordica projektiga toob iga sissepandud 1 EUR tagasi 3 EUR, nagu üks projektijuht tõsise näoga väitis.
  • Henno Viires
    Ainus asi, mille üle vaielda on - kas positiivsed kõrvalmõjud kaaluvad üles selle pidevalt maksumaksja rahakotist kaetava kahjumi?

    Kas ma saan õigesti aru, et sul pole selle küsimuse kohta arvamust?

    Jah, me oleme kõik siin kaua aega öelnud, et erakapital ilmselt RB täna ei finantseeriks, nii nagu erakapital ka ei finantseeriks maanteid. Siiski me toetame maanteid, ja nüüd on küsimus kas me toetame kiiret raudteed läbi Baltimaade.
  • stefan
    Henno Viires
    Ainus asi, mille üle vaielda on - kas positiivsed kõrvalmõjud kaaluvad üles selle pidevalt maksumaksja rahakotist kaetava kahjumi?

    Kas ma saan õigesti aru, et sul pole selle küsimuse kohta arvamust?

    Jah, me oleme kõik siin kaua aega öelnud, et erakapital ilmselt RB täna ei finantseeriks, nii nagu erakapital ka ei finantseeriks maanteid. Siiski me toetame maanteid, ja nüüd on küsimus kas me toetame kiiret raudteed läbi Baltimaade.


    Miks sa stefan arvad, et erakapital maanteid ei finantseeriks?
    Hetkel lihtsalt puudub seaduslik regulatsioon, mis võimaldaks maanteel sõitmise eest raha küsida.
  • Kas keegi on kusagil tõestanud et EstonianAir-Nordica toob 3 korda suuremat tulu maksude näol kui sinna sisse pandav raha on? Või on see lihtsalt üks tore väide?
  • stefan
    Henno Viires
    Ainus asi, mille üle vaielda on - kas positiivsed kõrvalmõjud kaaluvad üles selle pidevalt maksumaksja rahakotist kaetava kahjumi?

    Kas ma saan õigesti aru, et sul pole selle küsimuse kohta arvamust?

    Jah, me oleme kõik siin kaua aega öelnud, et erakapital ilmselt RB täna ei finantseeriks, nii nagu erakapital ka ei finantseeriks maanteid. Siiski me toetame maanteid, ja nüüd on küsimus kas me toetame kiiret raudteed läbi Baltimaade.


    stefan ma tõin sulle Riia-Stok näite, et oli 2 laeva käimas, Tallink pidi isegi 1 vahepeal mitmeks aastaks maha võtma, sest sõitjaid ei jagunud. Hea näide, et võimaluse olemasolu ei too reisijaid nagu sa üritav väita, oleneb ikka nõudlusest.
    Ära vassi maanteede puhul, erakapital on päris palju kiirteid maailmas finantseerinud, ilmselt oleks ma meil mingid löigud tasuvad. Maanteed rajatakse aktsiisist, st ei maksta peale, mida rohkem liiklust, seda rohkem aktsiisi laekub ja koguaeg väänatakse otsa ka lisaks.
  • ttrust
    Kas keegi on kusagil tõestanud et EstonianAir-Nordica toob 3 korda suuremat tulu maksude näol kui sinna sisse pandav raha on? Või on see lihtsalt üks tore väide?

    see oli Partsu ajuvaba jutt a la käive on kasum:D
  • pahurik
    ttrust
    Kas keegi on kusagil tõestanud et EstonianAir-Nordica toob 3 korda suuremat tulu maksude näol kui sinna sisse pandav raha on? Või on see lihtsalt üks tore väide?

    see oli Partsu ajuvaba jutt a la käive on kasum:D

    Just, aga kummaline on see, et igalpool noriv ajakirjandus pole lasknud seda väidet ära tõestada. Mulle küll meeldiks kui seda ei suudeta tõestada, siis mõned poliitikud saaks vastava märgi endale külge.
  • pahurik
    stefan ma tõin sulle Riia-Stok näite, et oli 2 laeva käimas, Tallink pidi isegi 1 vahepeal mitmeks aastaks maha võtma, sest sõitjaid ei jagunud.

    Hetkel on Sto-Riia liinil kaks laeva, Sto-Tal kaks laeva ja Sto-Helsingi neli laeva. Täiesti normaalne, isegi liiga palju Riia suunas, ma arvan, kuna taxfree pole, ja on pikk reis.

    Aga ärme teeme nendest laevadest järeldusi RB kohta. Minu toodud Hel-Tal liin räägib siiski rohkem, kuid ka see pole eriti lähedane võrdlus RB-ga. Lihtsalt viitasin kasvule mis on seal millegipärast toimunud.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon