Rail Baltica
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
clint
raulir
Lähen kohe varsti pikale nädalavahetusele testima reaalset pealinnade vahelist liini, millega RB fännid armastavad projekti võrrelda.
.
.
Piletihind on £59 sinna ja £67 tagasi ühele inimesele, kuna meil oli võimalus valida odavamad väljumised ja tulla tagasi alles teisipäeval. Parematel aegadel ulatuvad hinnad £200-ni üks ots, reklaam jälle ütleb, et "sõida £25 eest Pariisi".
Siit ju nähtubki, et puudub kogemus, aga igaksjuhuks olen vastu. Kõikjal Euroopas need rongipiletid ka ei ole nii kallid, näiteks Itaalias, rongisõit võrreldes Saksamaaga, on poole odavam, samas kvaliteet vähemalt kiirrongides on sama kui mitte parem, mugavad istmed, lauad iga istmepaari vahel. Viimati nägin üllatavalt palju tudengeid Milano suunas sõites, aga aega ei raisatud aknast väljavahtides, kuigi oli mida vaadata, palmid ja särav vahemeri libises aknast mööda , vaid raamatud ja kaustikud olid laudadel, ja koduülesannete lahendamine käis.
RB-ga võrreldav rong Milanosse ja Vahemeri?
Lisaks elab Milanos enamvähem terve Baltikumi täis inimesi umbes Harju maakonna suurusel alal, lisaks Pärnu maakonnas veel üks Lätitäis Torinolasi. -
Pariisis käidud. Kokkuvõtteks ma ütleks, et RB uuringus toodud unistus linnadevahelisest töölkäimisest ei saa väga suure tõenäosusega tõeks.
Nagu juba mainitud on RB uuringu puhul küll välja toodud näiteks lennuki muu ajakulu, samas RB puhul on tehtud nägu, nagu kogu ajakulu seisnekski vaid rongisõidu ajas.
Reaalselt aga hakati mõlemas otsas juba 45 min enne rongi väljumist valjuhäälditest check-in-i hilinejaid taga kiirustama. Enne rongi pääsemist tehti täielik turvakontroll ja läbikobamine (lennujaamadega võrreldes ei olnud küll vedeliku hulk ühe liitri peale piiratud), kontrolliti passe kaks korda mõlemas otsas, lisaks piletikontroll. Minnes kulus turvasabaseismistele kokku 19 minutit.
Tulles kontrolliti mu passi eraldi, kuna automaatvärav ei lugenud ja pass oli vaid paar nädalat tagasi välja antud. Väidetavalt toimub sarnane kontroll ka viisaruumi siseliinidel.
Mõlema otsa puhul kulus punktist punkti jõudmiseks üle nelja tunni. St, et töölkäimine pole sellise rongiga mõeldav, ärireisid või korra nädalas pendelränne ülikooli või tasuvale tööle aga küll - sama nagu lennukigagi.
Üldine meeleolu Pariisis oli ka ärev. Kaubanduskeskuste ja ka näiteks McDonald'site ustel otsiti seljakott põhjani läbi, mõnel pool libistati ka veel metallidetektoriga keha üle.
Turismikohtade juures olid 2-3 kaupa iga 50m tagant sellised mornid tüübid nagu pildil. See ei olnud otseselt seotud valimistega, kuna näiteks Mortmartre'i mäel olid nad ka täna hommikul. (Ma ei hakanud neid ise igaks juhuks pildistama.)
Valimiste võidupidu oli meil otse hotelli aknast näha (ruum sai küll jõe ja lossivaate tõttu valitud :) ). Jäi mulje, et seal oli rohkem turvajaid kui pidulisi. Loendasime kokku 26 bussi nagu pildil, pargitud piki jõekallast, ning paksult sellistes rüüdes politseinikke, osad ka automaatidega.
Peol endal tundus suht vähe rahvast olevat, mingit rahvamassi tänavatele ei valgunud, aga ega meil täpset ülevaadet ka polnud, kuna läksime sööma ja jalutama, ja pidu sai enne tagasijõudmist otsa :) -
Jalgpall on see, mis pidulised tänavale toob. Miks peaksid tavainimesed niivõrd rõõmustama uue presidendi üle? Üks ametnik see kõik ju. Oleks tänavatel mingi uhke paraad või suur maailmatippudega kontsert... siis veel.
-
ttrust
Jalgpall on see, mis pidulised tänavale toob. Miks peaksid tavainimesed niivõrd rõõmustama uue presidendi üle? Üks ametnik see kõik ju. Oleks tänavatel mingi uhke paraad või suur maailmatippudega kontsert... siis veel.
Kui tagasi tulin ja Eesti ajakirjandust vaatasin, siis see oli küll sellisena kirjeldatud, nagu oleks kogu Pariis pidutsenud, kuna headuse jõud said võidu kurjuse jõudude üle.
Kogu see Euroopa Liidus toimuv reaalsuse moonutus meenutab mulle järjest rohkem Nõukogude Liidus toimunut. Isegi pool ajast purjus olev vanatoidest parteijuhtkond on olemas.
Vabandan teemavälise jutu pärast. -
Tundub, et Haapsalu raudtee sai näpuotsaga finatsi.
http://www.err.ee/595191/loviosa-135-miljonist-taristurahast-saab-tallinna-parnu-maantee -
Tähelepanuväärne, et investeeringuobjektide hulgast on välja jäänud Lelle-Pärnu raudtee renoveerimine. Edelaraudtee pole rahul ja tahaks kasvõi omavahenditega raudtee ära remontida kui riik garanteerib reisirongiliikluse jätkumist Pärnuni vähemalt RB valmimiseni
http://majandus24.postimees.ee/4109597/edelaraudtee-lelle-parnu-raudtee-rahastamata-jatmine-on-ebamoistlik?_ga=2.48411172.349939705.1494519734-920167080.1491486673
Turba oma 1000 elanikuga on pisut loogilisem lõppjaam rongile kui Riisipere, kuid samas võiks vaadelda, et 12 000 elanikuga Võru on mõistlikum lõppjaam kui metsade vahel olev Koidula, kuhu peale piirijaama töötajate keegi ei sõida.Praegu suveajal käib rong Piusani ja sealt edasi on 27 km raudteed Võrru.See tee vajaks kapitaalremonti, sest 60 km /h kiirusepiirang ja nõukaaegsed lagunud reisijaplatvormid Lepassaare ja Võru jaamades on takistuseks, miks rong Võruni ei saa sõita.
Ma ise prognoosin, et Riisipere raudtee kaugemale ei ulatu kui Turba jaamani( kui sedagi pisikest lõiku suudetakse ehitada ),Pärnu raudtee mädaneb ära ning veetakse vanametalliks ja pikapeale sama ka Koidula-Valga 96 km pikkusee tsaariaegsee raudteega.Eks ta veider ole, Valga-Võru-Koidula -Pihkva kaudu käib lühim raudteeühendus Riia ja Piiteri vahel, kuid mingit rakendust sellele ei leita. -
Ära nüüd, Stagna, muretse. RB toob õnne õuele nii valkadele kui võrokestele. Sõidavad aga lux-ekspress-bussiga Talina ja tsuh-tsuh Riga kaudu kuhu iganes. Kasvõi otse Kaunasesse!
Ajavõit on üüratu ja rongisõit puhas rahaline kasu, kitsed elus ja Co2-jalajälg kahaneb rotikäpajäljeks. Rääkimata sotsiaalsest võidust. (sõiduaja jooksul saab teha röögatu koguse selfisid, sotsiaalmeediapostitusi ja blogikandeid) -
Lelle-Pärnu liinil on aastas 40000 reisijat. 10 aasta jooksul seega, ütleme, 500000. 17 miljonit nende vahel ära jagades teeb 34 eurot reisija kohta üksnes raudteeremondi eest. Jutt, et Edelaraudtee remondib ise, kui vaid lepinguke antakse, on oma olemuselt järjekordne riigile sms-laenu pakkumine.
Sellisel kujul ei ole sellel rongil mitte mingit mõtet. Ülikallis sotsiaalprojekt. Samas ma ei saa aru, miks isegi ei katsetata Tallinn-Saku-Rapla-Pärnu ekspressrongiga, kus võiks ka päriselt sõitjaid olla, kuna sõiduaeg kujuneks bussiga võrreldavaks. -
stagna
Tähelepanuväärne, et investeeringuobjektide hulgast on välja jäänud Lelle-Pärnu raudtee renoveerimine. Edelaraudtee pole rahul ja tahaks kasvõi omavahenditega raudtee ära remontida kui riik garanteerib reisirongiliikluse jätkumist Pärnuni vähemalt RB valmimiseni
http://majandus24.postimees.ee/4109597/edelaraudtee-lelle-parnu-raudtee-rahastamata-jatmine-on-ebamoistlik?_ga=2.48411172.349939705.1494519734-920167080.1491486673
Turba oma 1000 elanikuga on pisut loogilisem lõppjaam rongile kui Riisipere, kuid samas võiks vaadelda, et 12 000 elanikuga Võru on mõistlikum lõppjaam kui metsade vahel olev Koidula, kuhu peale piirijaama töötajate keegi ei sõida.Praegu suveajal käib rong Piusani ja sealt edasi on 27 km raudteed Võrru.See tee vajaks kapitaalremonti, sest 60 km /h kiirusepiirang ja nõukaaegsed lagunud reisijaplatvormid Lepassaare ja Võru jaamades on takistuseks, miks rong Võruni ei saa sõita.
Ma ise prognoosin, et Riisipere raudtee kaugemale ei ulatu kui Turba jaamani( kui sedagi pisikest lõiku suudetakse ehitada ),Pärnu raudtee mädaneb ära ning veetakse vanametalliks ja pikapeale sama ka Koidula-Valga 96 km pikkusee tsaariaegsee raudteega.Eks ta veider ole, Valga-Võru-Koidula -Pihkva kaudu käib lühim raudteeühendus Riia ja Piiteri vahel, kuid mingit rakendust sellele ei leita.
pysiv
Jäin mõtisklema uudise peale, et Pärnu lennujaama on kavas matta 20M+. Samas RB aitaks kiirelt Pärnust Tallinna lennuväljale, kust suurem valikuvõimalus ja paraneks ka selle tasuvus. Tekib veel lisaks 1 jätkusuutmatu , mis vajab raha. Samas Stagna viide sellele (Koidula-Võru-Valga), kus olemasolev vara lastakse hävida, pole ammu tähelepanukünnist ületanud. Kui jätkusuutlik on selline killustatus ? Näib, et asjad käivad kõhutunde ja lobby suunistel . Kas keegi ei vastutab? -
Hea Stefan, rääägi see Riisipere-Turba raudteelõik ka ilusaks. Saaks rahulikult magada.
-
Veel Haapsalu raudteest. Balti jaamast Haapsalu jaama on 104 km, samapalju kui Tallinnast Rakvere jaama raudteed pidi.( kah 104 km ) Elroni rong sõidab Tallinnast Rakverre 1.19, tehes vahepeal 9 peatust.
Oletades, et Haapsalu rong teeks kah 9 peatust ja sõidaks sinna sama ajaga, oleks see kiirem ja mugavam kui buss, mis sõidab Haapsalusse 1.40.Bussi ainus eelis rongi ees oleks, et väljumisi on rohkem päeva jooksul. Kuid nüüd on neid lausa üle mõistuse palju, 32 bussi iga päev Tallinnast Haapsalusse ( osa sõidavad küll edasi Hiiumaa praamile ja Kärdlasse ) näitab seda, et reisijaid on palju. -
Haapsalu raudtee võiks pikendada juba Rohukülani, saaks rongist otse Hiiumaa praamile istuda. Väheneks autode praamiga üleveo vajadus.
-
Homemaker
Haapsalu raudtee võiks pikendada juba Rohukülani, saaks rongist otse Hiiumaa praamile istuda. Väheneks autode praamiga üleveo vajadus.
Loogika longab.
Autot on Hiiumaale kaasa vaja võtta sellepärast, et sealne ühistransport ei toida. Kas ei vii sinna, kuhu vaja, või viib valel ajal, või on tarvis rohkem kola kaasa võtta kui näpu vahele mahub. Kui auto rahvast täis, siis võib isegi rahaliselt kasulikum tulla.
See, kas raudtee lõpeb Riisiperes või Rohukülas, ei mängi eelneva kalkulatsiooni juures mitte mingit rolli. -
Hiidlased (sh ka tallinlastest suvehiidlased) saaksid linnas käies auto Heltermaale jätta. Rattamatkajad jms saaksid ilma autota Hiiumaale jne.
-
zuckerblaum
Homemaker
Haapsalu raudtee võiks pikendada juba Rohukülani, saaks rongist otse Hiiumaa praamile istuda. Väheneks autode praamiga üleveo vajadus.
Loogika longab.
Autot on Hiiumaale kaasa vaja võtta sellepärast, et sealne ühistransport ei toida. Kas ei vii sinna, kuhu vaja, või viib valel ajal, või on tarvis rohkem kola kaasa võtta kui näpu vahele mahub. Kui auto rahvast täis, siis võib isegi rahaliselt kasulikum tulla.
See, kas raudtee lõpeb Riisiperes või Rohukülas, ei mängi eelneva kalkulatsiooni juures mitte mingit rolli.
Nõus, toimiks siis kui praamisadam oleks Kärdlas.
Hiiumaal minu viimase teadmise kohaselt puudub ka taksoteenus. -
Auto võid ka praegu Heltermaale jätta. Kes seda ei tee, vajab autot mitte Rohukülast Haapsallu sõitmiseks, vaid mandril (noh, näiteks Tallinnas) ringi liikumiseks.
Rattamatkajad.... ilma autota... Hiiumaale... ???
Mis takistab rattamatkajal praegu autot Haapsallu või Rohukülla jätmast? -
pysiv
Samas RB aitaks kiirelt Pärnust Tallinna lennuväljale.
Vale vastus, RB aitaks Pärnust RIIA lennujaama.
Kui sul on tarvis Kiisalt bussi/rongiga kuhugi mujale Eestisse pääseda, siis enamjuhtudel oleks ju mõistlik seda teha mitte Rapla, vaid Tallinna kaudu, või kuidas? -
Draax
zuckerblaum
Homemaker
Haapsalu raudtee võiks pikendada juba Rohukülani, saaks rongist otse Hiiumaa praamile istuda. Väheneks autode praamiga üleveo vajadus.
Loogika longab.
Autot on Hiiumaale kaasa vaja võtta sellepärast, et sealne ühistransport ei toida. Kas ei vii sinna, kuhu vaja, või viib valel ajal, või on tarvis rohkem kola kaasa võtta kui näpu vahele mahub. Kui auto rahvast täis, siis võib isegi rahaliselt kasulikum tulla.
See, kas raudtee lõpeb Riisiperes või Rohukülas, ei mängi eelneva kalkulatsiooni juures mitte mingit rolli.
Nõus, toimiks siis kui praamisadam oleks Kärdlas.
Hiiumaal minu viimase teadmise kohaselt puudub ka taksoteenus.
Järelikult tuleb raudteed pikendada Kärdlani ja sealt edasi üle Kuressaare ja Sõrve Kuramaale. -
Homemaker peabki autot saarel, mandril sõidab raudteel ;) Sedasi pmst toidaks. Iseasi, palju selliseid on. Tõenäoliselt oleks kokkuvõttes odavam iga kord Tallinnast takso sadamasse vastu saata.
-
Homemaker
Haapsalu raudtee võiks pikendada juba Rohukülani, saaks rongist otse Hiiumaa praamile istuda. Väheneks autode praamiga üleveo vajadus.
Buss sõidab samuti ilusasti Rohukülani. Ei mingit probleemi. Rong kindlasti ei vähenda autode arvu praamil. Kuidas Hiiumaal on võimalik üldse ilma isikliku autota hakkama saada? -
2korda2
Homemaker peabki autot saarel, mandril sõidab raudteel ;) Sedasi pmst toidaks. Iseasi, palju selliseid on. Tõenäoliselt oleks kokkuvõttes odavam iga kord Tallinnast takso sadamasse vastu saata.
Riigil oleks odavam. Nagu riigil oleks odavam taksoga sõidutada neid rongisõitjaid, kes Tartust lõuna poole sõidavad. -
jah, vanasti käiski rong Rohuküla sadamakaini.Eelmine EW suutis seda 1920ndatel teha, sest raudtee ja sadam, need käivad kokku nagu sukk ja saabas.
Julgete mõtete maailmast oleks raudteesild üle väina ja rong sõidaks Kärdlani välja iga ilmaga !Tallinnast Kärdlasse 2 tunniga ! Mis see 12 meremiili ikka on , meri on nii madal kah, et laevad jäävad isegi faarvaatris kinni. Regionaalpoliitika missugune.
Ah kust selle jaoks raha saab ? -
Kui palju maksab riik/Eesti Raudtee peale praegu elektrifitseeritud raudteelõigule (rööbastele jne) mis kulgeb Keilast Riisiperre? Palju riik/Eesti Raudtee maksab peale reisirongidele, mis Keilast Riisiperre sõidavad?
Edasi: Palju läheb maksma raudteelõik Riisperest Rohukülani? Palju riik/Eesti Raudtee hakkab maksma iga-aastaselt selle raudteelõigu ülalpidamisele? Palju läheb maksma rongiliikluse toimimine?
See raudteelõik ei tasu end mitte kunagi ära. Küsimus on - kas sinna alla see hunnik raha matta, on õigustatud?
Kui tihti hakkab käima rong Rohukülasse?
Hetkel sõidab rong Pärnusse 2 korda päevas.
Rakvere võrdlus ei päde, sest raudtee olemasolu Narva suunal on strateegiliselt vajalik (kas on?). Tõenäolislt on strateegiliselt vaja raudteed samuti Paldiskisse. Keilast Riisipere-Rohuküla suunal ei ole raudteed strateegiliselt vaja. Ja miks Rohukülasse, miks mitte Virtsu? -
Rakvere võrdlus on sõiduaja mõttes, et rong suudab bussi edestada nii aja kui mugavuse tõttu. Ainus eelis bussil on sagedasemad väljumisajad.
Haapsalusse / Rohukülla on seepärast kerge raudteed ehitada, sest teetamm on alles ja raudteekoridori maa on riigi omandis.Muldkeha on eraomand siiski . Vana Virtsu kitsarööpmelise raudtee puhul on maa ammu paljude omanike käes, hooned peale ehitatud jne .
Haapsalu raudtee maksumusest ja hoolduskuludest saab lugeda siit
http://online.le.ee/2014/11/19/haapsalu-raudtee-taastamine-voib-olla-arvatust-mottekam/?kmi=dOKlOANeyp3qJThp86qMs579PqU%3D
Odavaim variant 30 milli, kalleim elektrifitseeritud variant Rohukülla 65 milli.Odavama diiselraudtee puhul EU abi ei saa, elektriraudtee puhul võiks ehk saada.
Olen seda meelt, et raudtee ülalpidamist ja rongide jooksutamist Riisiperre ehk eikuhugi pole mõtet pikalt jätkata. On kaks varianti, kas pärast Keilat rööpad üles võtta või pikendada Haapsaluni / Rohukülani .Valitsus valis teise variandi. Ma ütleks, et valitsus on aegade jooksul teinud palju mõttetumaid kulutusi.
Selle raudteega on ka üks nüanss, et kuna sinna kaubavedu pole planeeritud võib hooldus ja remont olla hoopis odavamad kui mujal Eestis. Kõige hullemad raudtee lõhkujad on rasked kaubarongid ja veel raskemad GE vedurid, mille teljekoormus on 31,7 tonni. Eesti raudteed on aga ehitatud kuni 25 tonnise teljekoormuse jaoks. Võite siis ette kujutada, mida need 27 % normist raskemad vedurid on meie raudteega viimase 14 aastaga teinud
.Burkhardt keeras ikka paraja käki kokku järglasele nende ostuga. Maha neid vedureid müüa ei saa, sest keegi ei taha neid. Millegagi tuleb kaupa vedada. Järelikult ühest otsast remondime raudteed higipull otsa ees ja siis tulevad raske veduriga rongid ja vajutavad profiili jälle lohklikuks nii et Flirdid hüppavad selle peal nagu märtsijänesed. -
stagna
Selle raudteega on ka üks nüanss, et kuna sinna kaubavedu pole planeeritud võib hooldus ja remont olla hoopis odavamad kui mujal Eestis. Kõige hullemad raudtee lõhkujad on rasked kaubarongid ja veel raskemad GE vedurid, mille teljekoormus on 31,7 tonni. Eesti raudteed on aga ehitatud kuni 25 tonnise teljekoormuse jaoks. Võite siis ette kujutada, mida need 27 % normist raskemad vedurid on meie raudteega viimase 14 aastaga teinud
Aga öeldagu siis otse välja, et tahetakse trammi, mitte raudteed... -
Miks ei võiks Riisiperre püsti panna rattalaenutuse, samasugused ka Haapsallu ja Rohukülasse. ilus sile matkatee läheb sealt Riisiperest otse. Kõik räägivad, et "vaadake kuidas hollandis sõidetakse jalgratastega", .... aga siis neesamad rääkijad planeerivad uut pikka raudteeliini.
-
Ühe juttiga võiks ka paadilaenutuse teha.
-
stagna
jah, vanasti käiski rong Rohuküla sadamakaini.Eelmine EW suutis seda 1920ndatel teha, sest raudtee ja sadam, need käivad kokku nagu sukk ja saabas.
Prooviks nüüd aru saada, et tol ajal oli maantee tänases mõistes veel leiutamata. Lisaks olid autod arengu algetapis: haruldased, kallid, ebausaldusväärsed jne. Rong aga oli juba ca poole sajandi jooksul täiesti töötavaks transpordilahenduseks arendatud.
Nii oligi kitsarööpmeline rööpapaar + susla ainus nö kiire ja majanduslikult teostatav transpordiviis. Kuskil kõrval lookles ka kruusatee kus tatsasid inimesed, hobused, jalgrattad ja mõningad motoriseeritud liiklusvahendid ka sekka. Kui vaadata mis kiirusel selle aja rong sõitis, siis tänapäeval ei sõidaks sellise asjaga vabatahtlikult keegi. Autod, bussid, veokad on selle rongi-unistuse 100 aastaga täielikult tehnoloogiliselt ära söönud. Sisuliselt on Haapsalu rongi teema midagi võrreldavalt anakronistlikku kui kirjutusmasin, juhtmega telefon, puupliit, kooguga kaev jms. Toimub romantiline unistamine vana-vanaisade aegadesse jäänud tehnikasaavutustest.
Tänapäeva rong on hoopis midagi muud. Kuna tänapäeva autod on sellisel tasemel nagu nad on, siis kiiruslikult nende tempos püsimine või ületamine nõuab raudteed millel on sajanditaguse kitsarööpmelisega sama palju ühist kui tänapäeva kiirteel omaaegse kruusateega. Ja sama pöörane on tänapäeva raudtee hind. -
Meenutaks, et raudteedele raha maksmine ei vähenda kulutusi maanteedele. Samuti, raudteed mööda sõitvad rongid ei vähenda eriti bussiliiklust eri linnade vahel. Sest kui rongis on 5 inimest ... 5 inimest bussis rohkem või vähem, on ainult kaduvväike osa.
-
Hiidlased, kes on kolinud Harjumaale ja Tallinnasse tööd tegema (õppima) on umbes poolteise tuhande jagu (sisse kirjutatud Hiiumaale, peavad alaliseks elukohaks Hiiumaad), lisaks neile on mitme tuhande jagu mandri-hiidlasi, kelle juured asuvad Hiiumaal, kuid, kes püsivalt elavad Tallinnas või Harjumaal. Neile lisandub umbes mõnisada teise kodu hiidlast ja suvehiidlast (kes on ostnud endale suvemaja ja nendest arvestatav osa on hetkel sisse kirjutatud Hiiumaale).
Kõigest hoolimata pole ma kindel, et raudtee taastamine Rohukülani ennast õigustaks. Rohuküla sadam on ja jääb kaubavoogude jaoks madalaks. Täna on EOQ (Economic Order Quantity) puidu veol kasvanud 4500 - 5000 tonnini. Lääne-Eesti sadamad sobivad aga pigem vanade vene laevade jaoks, mille kandevõime on ca 3000 - 3500 tonni, siinkohal rääkimata inimeste vanusest, kes teavad kuidas nendel meredel sõidetakse ja tunnevad neid sadamaid (suurepärane näide sellest kuidas taristu areng on ajale jalgu jäänud).
Sedavõrd, kuidas saarel alaliselt elavate inimeste arv (rahvastikuregistri andmed registriandmeteks, leiva läbimüügile tuginedes elab saarel talvel alaliselt umbes 7000 elanikku või juba pisut vähem) on vähenenud, on ühistranspordi kasutajate arv teinud sama. Koos reisijate arvuga on vähenenud liinikilomeetrid ja väljumiste sagedus. Samas, taksoteenus on saarel jätkuvalt olemas - oleks kasutajaid, oleks ka pakkujaid. -
ttrust
Meenutaks, et raudteedele raha maksmine ei vähenda kulutusi maanteedele. Samuti, raudteed mööda sõitvad rongid ei vähenda eriti bussiliiklust eri linnade vahel. Sest kui rongis on 5 inimest ... 5 inimest bussis rohkem või vähem, on ainult kaduvväike osa.
Nunuh, kas tõesti arvad, et kui Tallinnast Haapsalusse saab rongiga 1 tunni 20 minutiga ( buss sõidab 1.40 ) on rongis vaid 5 inimest ? Pärnu rong on seepärast tühi, et sõidab pool tundi kauem kui buss,Pärnu rongipeatus on ebasobiva koha peal ja sõiduajad on vägagi ebaloogilised nii töölkäija kui kooliskäija jaoks.. Samuti on väljumisi vaid 2 päevas.Niiviisi muidugi ei konkureeri.
Haapsalu rongil peaks olema vähemalt 5- 6 väljumist päevas, et katta enamuse inimeste sõiduvajadust ja konkureerida bussi ning autoga. Praegu sõidutatakse Riisiperre 11 rongi päevas, kuhugi inimtühja metsa vahele -vaat see on raiskamise supernäidis. Pole mingi kunst saata selle asemel 6 rongi Haapsalusse kui tee olemas oleks ja isegi kulutused ilmselt ei suureneksvõrreldes 11 Riisipere rongiga .
Mida teeb normaalne rongiliiklus bussiga, seda saab vaadata Tallinn-Rapla näitel. 16 Elroni rongi sõidab sealt Tallinna ja samapalju tagasi.Bussiliiklus sinna on samahästi kui surnuks võisteldud. Paldiskiga peaaegu sama lugu.Sinna käib küll rohkem busse, kuid need on doteeritud maakonnaliinid, mis peavad teenindama väikseid peatuseid , kuhu rong ei sõida .Kuna Paldiski käib piisavalt ronge, siis keegi sealt ei kipu nii väga bussiga Tallinna sõitma.
Samas ma olen kindel, et kui rööpad üles kiskuda, tekib kohe rohkesti busse, kes ripakilejäänud reisijaid soovib vedada. ja seda isegi kommertshindadega
Flirt rongi puhul, kiirusega 120m km / h, piisava väljumiste sagedusega ja samalaadse piletihinnaga pole buss rongile üldse konkurendiks.
Ma olen üsna kindel, et kui Haapsalusse saaks rongiga 1. 20 ja kui oleks vähemalt 6 väljumist päevas kaasa arvatud varahommikune ja hilisõhtune, ei käiks sinna 32 bussi nagu praegu käib, võib-olla käiks vaid need, mis niikuinii Hiiumaale edasi lähevad.
Rohuküla-Haapsalu raudteeõik on debati teema, kuipalju see kasutust leiaks. Tänapäeval tõesti ei leidu enam palju käed taskus sõitjaid, kes tahaks Heltermaale saada. Hiiumaale minnakse oma autoga või bussiga -
Stagna, on sul tuua näiteid Eestist, kus rongiliiklus on bussiliiklust oluliselt vähendanud?
-
Just tõin ju .
Rapla.,Türi, Paldiski, Keila, Tapa,Tamsalu, Jõgeva. Kui on piisava sagedusega ronge, vaagub bussiliiklus hinge. Võid teha reisijauuringu, et palju sõidab inimesi Raplast ja Paldiskist Tallinna rongiga ja palju bussiga. Või sama asi ka kaugemalt nagu Tapa,Jõgeva, isegi Valga, kust Tallinna läheb vaid 3 rongi päevas.Kui palju busse sõidab Tamsalust või Jõgevalt Tallinna ?
Isegi Tallinn-Tartu liinil on bussireisijate arv tõenäoliselt vähenenud, mida rohkem ja kiiremini rongid liiguvad, miks muidu bussifirmad püüavad üksteise võidu hinda alla lüüa, et hinnatundlikke klientegi säilitada. Siin oleks vaja reisijaarvu uuringut , et seda tõestada, kuid loogika ütleb niiviisi. -
Inimesed sõidavad rongiga seetõttu, et seal pole kunagi olnudki korralikku bussiliiklust, v.a. buss mis peatub iga posti taga ja mis sõidab kõikidest ümbruskonna asulatest läbi.
Ah et Tallinn-Tartu liinil on bussiliiklus tõenäoliselt vähenenud? Et kindlalt ei tea, tõenäoliselt on? Aga kui tõenäoliselt pole? -
stagna
Ma olen üsna kindel, et kui Haapsalusse saaks rongiga 1. 20 ja kui oleks vähemalt 6 väljumist päevas kaasa arvatud varahommikune ja hilisõhtune, ei käiks sinna 32 bussi nagu praegu käib, võib-olla käiks vaid need, mis niikuinii Hiiumaale edasi lähevad.
Tallinn - Keila 25 km (rong 37 min)
Tallinn - Riisipere 50 km (rong 1 h 4 min)
Tallinn - Haapsalu 100 km => isegi kui väikeseid peatusi vahelt ära jätta, kui reaalne on 1 h 20 min ? -
Iga peatus lisab sõiduajale vähemalt 3, kui mitte 5 minutit. Ehk Haapsalu rong peaks sõitma peatustega võibolla Taebla, Risti, Turba, Keila, Saue, Laagri, Nõmme, Järve, Balti Jaam
-
Ei-ei, tuleb teha otseliin Tallinn-Haapsalu, siis saame sõiduajaks 1.02 ja bussidega oleks kööga. Ja väljumisi võiks olla 15 päevas, siis oleksid inimesed rahul. Küll Kadri papi välja kuskilt peksab.
-
....ja trass tuleb uus teha, vanast 74,18 meetrit vasakule ja aed tuleb ümber ehitada raudteele!
-
See peaks ju igaühele selge olema, et mida kaugem sihtpunkt, seda vähem tehakse peatusi, eriti linnalähistel. Tallinnast Keilasse sõidab 40 rongi päevas. Need 5-6, mis sõidavad (oletatavas) tulevikus Haapsalusse, ei pea kindlasti peatuma Lillekülas, Tondil, Järvel,Rahumäel, Hiiul ja paljudel teistes väikestes peatustes.Poleks üldse ime kui Haapsalu rongi jaoks oleks esimene peatus Keila ja sealt edasi pisut tihedamini. Tallinn-Valga rongid ei peatu ju kah iga posti juures Tallinna ja Tartu vahel. Tihedamini hakkavad peatuma alles peale Tartut, kus neil on täita kohaliku rongi ülesanne ja kus liiklus on hõredavõitu. Tallinn-Tartu vahel 5 peatust, Tartu-Valga vahel 11 peatust
1.20 on Tallinn-Rakvere rongi sõiduaeg. Vahemaa on sama mis Tallinna ja Haapsalu vahel, 104 km. Vahepeal on 9 peatust. Selle alusel võib öelda, et umbes sama ajaga saaks ka Haapsalusse kui mitte liiga sageli peatuda.Isegi kui oleks 1.30, ikkagi kiiremini kui buss.
Ma juba ütlesin, et rahalises mõttes pole vahet, kas kärutada 11 rongi päevas Riisiperre ja tagasi nagu praegu või 5- 6 rongi Haapsalusse ja tagasi. Ainus takistus, et rööpaid pole nii kaugele viidud . Rongi kulutused sõltuvad läbitud vahemaast, olgu diiselkütus või elekter või remondikulud.
11 Tallinnast Riisiperesse ja tagasi, rong läbib 22 x 51,3 km = 1128 km päevas
5 rongi Tallinnast Haapsalusse ja tagasi 10x104,4 = 1044 km päevas
kui 6 rongi siis 12 x 104,4 = 1252 km päevas
Kõige mõttetum on see praegune variant, kus rongid kärutavad Riisipere vahet 1128 km päevas ja peale Keilat on vaid üksikud reisjaid.
Kui Haapsalu raudteed ei soovita ehitada, siis on mõttekas rööpad peale Keilat üles kiskuda. Kuskile metsa vahele elektrironge ajada 11 korda päevas on mõttetu. -
Ma arvan, et liiklus Tallinn-Tartu kolib samm-sammult raudteele. Peamiseks probleemiks on Tartu raudteejama asukoht. Rongid moderniseeritud - check. Tallinnas trammiühendus Ülemistele - check. Jääb alles tartlastel lahendada probleemi seal.
-
stagna, kui nüüd majanduslikult mõelda, kas sa siis ise ehitaksid Haapsalusse raudtee?
Maantee on olemas, seda tuleb hooldada ja remontida, bussid liiguvad tihedalt ilma dotatsioonita. Nüüd võtame ja paneme üüratu summa raudtee peale, et seda maanteed dubleerida, kaupa seda mööda liikuma ei hakka, samas hooldama peab ikka ja reisijapiletle tuleb löpmatlt peale hakata maksma.
Lisaks siis maantee spetsiaalselt Haapsalu suunal on ainult 30+km, ülejäänud on ju Saaremaa suunaga ühine.
Sama küsimus ka Stefanile? Sa ju reaalset tunnistad endale, et Haapsalu raudtee on majanduslik nonsens, see ei ole sul Tartu või Pärnu ja Riia. Sellega rahaga on palju targemaid asju teha, mitte olemasolevat maanteed dubleerima hakata.
Väikelinna kallist raudteed rajama oleme valmis, 34k püsielankuga maakonda püsiühendust rajada ei ole enam plaaniski, parem laevu osta ja peale maksta pidevalt. -
Rootsis algas mõned aastakümned tagasi selline areng, et rongijaamad ja bussijaamad kolisid kokku "reisikeskusteks". Reeglina pidid muidugi bussid kolima raudteejaama juurde. Täna on see nähtus nii üldine, et ma arvan on raske leida isegi väikelinna kus pole rongi- ja bussijaam samas kohas. Eestis seevastu näemegi isegi Tallinnas, Tartus või Pärnus, et bussi- ja rongijaam on eri kohtades. See kahjustab inimeste üleminek ühistranspordile, ja on muidugi ebaefektiivne (inimestele ja majandusele).
Ennäe, veel üks punkt millega võib Eesti SKP-lõhe Soome/Rootsiga seletada. Ma otsin neid pidevalt, kuna neid ei peaks olemas olema. -
http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/varval.asp?ma=TS1421&ti=S%D5ITJATEVEDU+RAUDTEEL+%28KUUD%29&path=../database/Majandus/22Transport/06Raudteetransport/&search=REISIJA&lang=2
Statistikaameti info järgi on peale uute rongide tulekut reisijate arv langusest tõusu pööranud. Täpsemaid liine ei saa valida, aga kogunumbrites on pilt selline: -
kui "tasuta" rongiliiklus üle eesti sisse viia, siis nr. kasvaksid veel kiiremini, mul pole küll selles vähimatki kahtlust. Kus raudtee juba olemas, tuleb seda efektiivselt kasutada, aga uusi tupikteid rajada ala Haapsalu, on nonsens.
-
pahurik
Ma arvan, et mis puudutab Haapsalu, siis tuleks lähtuda analoogsetest linnadest, millel raudteeühendus on. Äkki on Viljandi parim võrdlus. Sel juhul Viljandi baasil tuleks otsustada kas Haapsalu raudtee on mõistlik või ei, või millal selline raudtee oleks mõistlik.
RB suurendabki raudteeliiklust üldiselt, k.a eestisiseselt, ehk olukord pärast RBd võib erineda päris palju raudtee kasuks, võrreldes tänase seisuga. -
Raudtee Eestis üleüldse on majanduslik nonsess praegu. EVR saab kahjumit, Edelaraudtee hingitseb vaevu Elroni kasutustasude peal, igaks remondiks on vaja EU abiraha kerjata.
Kuid just see, et bussid liiguvad tihedalt, näitab, et sõitjaid jätkub, oleks vaid korralik liiklus raudteel.Kui sõita niiviisi nagu Tallinna ja Pärnu vahet või ka Tallinna ja Narva vahet, pole sel tõesti suuremat mõtet.
Võrrelda Saaremaa silda ja Haapsalu raudteed on võimatu. Üks maksaks vähemalt 500 milli või isegi jardi, teisele oleks elektrifitseerimata variant 30 milli, mis on kommiraha.Elektrifitseeritud oleks kallim, kuid sinna saaks ehk euroraha peale kaubelda ja ka elektrironge on Elronil üle, mitte puudu.Sel juhul ei pea veeremit juurde ostma.
Mis puutub piletiraha, siis olen üsna kindel, et Haapsalu vahet hakkas rohkem reisijaid olema kui Riisipere vahet. Kulutused aga nagu juba eespool näidatud rongidel samad.
Nii et mina, jah, ehitaks Haapsalu raudtee kui see oleks minu otsustada. ma arvan, et see oleks mõttekam infrastruktuuriprojekt kui sigakallis Mäo liiklussõlm või suurejooneline, kuid üsna tühi Koidula piirijaam, mis maksis 70 miljonit .
Kuipalju siin ronge on näha ? -
Stagna, minuteada peaks viimased nr olema ikka 300-350 miljoni , mitte 500. Võta laevade maksumus, dotatsioon ja pileti hind ja see summa ei tunda enam suur, eriti kui Koidulaga võrrelda.
Näiteks. http://www.saartehaal.ee/2016/08/11/saaremaa-sild-oleks-riskivaba-projekt/ -
Ükski suurprojekt ei tule nii odav kui kalkulatsioon näitab. Mida suurem ja mida kaugemale lükkub, seda kallimaks läheb.Canadas sarnane Confederation bridge läks maksma 1,3 jardi, ületades plaanilise maksumuse 300 miljoniga .
Ma kahtlen kas sillaületustasu on nii suur, et selle eest saab mõne aastaga maksumuse kinni maksta koos laenuintressidega.Läheb aastakümneid . kui üldse on võimalik selle eest laenu kinni maksta.
Igal juhul oleks sillaehitus Eesti suurim projekt, tohutute raskuste ja takistustega. RB kõrval veel teist sihukest laenukoormat võtta ei kanna riik välja. Jupp raudteed on selle kõrval köki möki.
Ma ei hakka võrdlema kumb oleks vajalikum, sild oleks ehk vajalikum, kuid ehituse mastaap paneb asjad paika, mis on reaalne ja mis mitte
