Rail Baltica - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Rail Baltica

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Postimehe kutid said oma vaevalise raudteereisiga Berliini ometi lõpule. Eriti kehva oli sõit Lätis ja Leedus. Bialystokist edasi olevat juba parem olnud.

    http://pluss.postimees.ee/4119729/postimees-soidab-rongiga-berliini-pikk-paevatee-kaunasest-berliini?_ga=2.37550434.311093559.1495537183-920167080.1491486673

    Vaevarongide asemel kiire rong kindlasti suurendab sõitjate arvu, kuid kuipalju, seda keegi ei tea. Tundub, et Leedust kaugemale pole kellelgi suurt huvi sõita, isegi leedukatel endil mitte. Eks tuleb siis Balti riikide omavaheline ühendus suurejooneliselt reklaamitud Euroopa-ühenduse asemel.
  • Kogu seda siinset Rail Baltica teemat iseloomustab kõige paremini see 1969 aastast pärit sketš: https://www.youtube.com/watch?v=4ra5h17EbC8
  • Tundub, et Poolas on kiirraudteevõrk päris ilusti välja ehitatud viimastel aastatel. Äkki stagna oskab veel infot anda.

    https://en.wikipedia.org/wiki/High-speed_rail_in_Poland

    "Headline journey times are 2 h 58 min from Warsaw to Gdańsk, 2 h 28 min to Kraków and 2 h 34 min to Katowice. EIP services from Warsaw to Wrocław run via the CMK trunk line, Częstochowa and Opole, taking 3 h 42 min against up to 6 h for the previous route via Poznań."
  • Rohumaa on isegi pisikese Riisipere-Turba lõigu suhtes üsna tõrjuv.

    Pikem intervjuu on Lääne Elus, lugege ise

    http://online.le.ee/2017/05/27/priit-rohumaa-teha-raudtee-ainult-turbani-oleks-naljakas/

    Põhijutt, et andke hästi palju raha, siis me oleme nõus seda ülal pidama.

    Minu arust on see 5 milli väga tugevasti üle pakutud. Tõepoolest "tõrjehind"
    Türi-Viljandi raudteelõik renoveeriti 2013.a. 21,6 miljoni euro eest. See on 52 km tammist alates täiesti uuesti ehitatud raudteed. Kas Edelaraudtee maksab selle hooldamise eest 5 milli aastas ? Kust nad nii suured rahad võtavad ? Ma pakun , et seal pole esimesed kümme aastat muud teha kui talvel pisut lund lükata ja meistritel vahetevahel tee üle kontrollida kas see on korras. Teras ei roosteta nii kiiresti läbi ja betoonliiprid ei mädane pudedaks nii kiiresti. Nii 10-15 aasta pärast tuleb võib-olla ballasti sõeluda.
  • "Introduction of the fast, modern Pendolinos in December 2014 had a major effect on rail ridership in Poland. In the first five months of 2015, Warsaw - Kraków rail ridership rose by 50 percent. In May 2015 alone, Warsaw - Kraków ridership was 70 percent higher than a year earlier."
    https://en.wikipedia.org/wiki/Pendolino
  • Eesti Raudtee nõukogu juht: Haapsalu raudteele tuleb iga aasta umbes viis miljonit peale maksta.
    http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eesti-raudtee-noukogu-juht-haapsalu-raudteele-tuleb-aastas-umbes-viis-miljonit-peale-maksta?id=78360426
    Kas see maksumaksjale nagu liiga kalliks ei lähe, et inimesed saaksid rongiga lõbusõitu teha? Haapsalusse ja Rohukülla minevate maanteede korrashoiu eest peab niikuinii maksumaksma maksma.
  • alati kui keegi postitab uuesti just paar posti enne pandud lingi, tekib mul küsimus, kas teemas kirjutajad eelmisi poste kunagi ei loe?
  • ttrust
    Eesti Raudtee nõukogu juht: Haapsalu raudteele tuleb iga aasta umbes viis miljonit peale maksta.
    http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eesti-raudtee-noukogu-juht-haapsalu-raudteele-tuleb-aastas-umbes-viis-miljonit-peale-maksta?id=78360426
    Kas see maksumaksjale nagu liiga kalliks ei lähe, et inimesed saaksid rongiga lõbusõitu teha? Haapsalusse ja Rohukülla minevate maanteede korrashoiu eest peab niikuinii maksumaksma maksma.

    Lisaks siia juurde:
    "Rohumaa sõnul on täpset toetusvajadust praegu raske välja arvestada, sest see sõltub paljudest teguritest: kasutamise intensiivsusest, sellest, kas raudtee on elektrifitseeritud või mitte, sellest, kas see ulatub ka Rohukülani jms." (ibid)
    See 5 miljonit on laest võetud summa e lihtsalt mull. Korrektne oleks - tõenäoliselt tuleb Haapsalu raudteele peale maksta. Summa sõltub väljaehitatavast lahendusest ja kasutusintensiivsusest.
    (Samas, kunagi tehti sellele raudteeliinile nõuetekohane tasuvusanalüüs, koos sinna juurde kuuluvate tundilikkuse ja stsenaariumite analüüsiga - kui oli nõuetekohane analüüs. Siinkohal ei peaks midagi arvama.)
  • Kui see tõsi on, siis on Tartu-Riia rongiühendus nagu maast leitud.

    Siin muidugi palju küsmärke:

    1) Kas Ukraina võimud on lisaks pressikonverentsi andmisele võimelised rongi ka tegelikult käima panema?
    2) Kas Läti ja Eesti võimud, kes seni pole tahtnud/suutnud omavahelisi raudteeasju kooskõlastada, tulevad projektiga kaasa?
    3) Mis kell rong Riia-Tartu-Tallinna vahel liikuma hakkab? Südaöisest pole vist palju kasu.
  • Minu arust polnud taolist rongi isegi vene ajal. Oli Minski rong, kuid sealt edasi Kiievisse on veel 626 km. Peale magamisvagunitega rongi muud välja ei mängigi, sest sõit tuleb nii pikk , üks öö tuleb teel veeta . Praegu neil käib üks põhiline rong Kiievist Minski sama skeemi järgi nagu vanasti meil Riia rong, hilisõhtul väljub, hommikul k 8 jõuab kohale. Ja siis on mingitel kuupäevadel ka teine rong veel. Kui k 8 Minskist siiapoole tulema hakata, jõuab õhtuks Tallinna küll.Vanal logul nõukaaegsel raudteel jõudis Minski rong Tallinna 17 tunniga.Näiteks Valgast Tallinna läks sel "kiir-rongil" aega 4.41. Tänapäeval poleks mingit probleemi jõuda Minskist siia 14 tunniga ja olla k. 22 Tallinnas.

    Ukraina raudtee on nii suur organisatsioon, et neil võimekust muidugi jätkub ja ka uuemaid vaguneid toodab neil oma Krjukovo tehas. Kuid küsitav kas Balti riigid tahavad sellega kaasa minna. Vähemalt niipalju tuleks siis omalt poolt panustada, et anda veduriteenus ja manöövriteenus sellele rongile tasuta, võib-olla loobuda ka infrastruktuuri kasutustasu nõudmisest, et hoida piletihind konkurentsivõimeline. Reisijaile oleks kindlasti hea kui reisivõimalused Balti pealinnade vahel paraneksid. Vaevalt, et niisuguse rongi saabumist / väljumist Tallinnast ja Riiast rihitaks öötundidele, ikka sel ajal kui ühistransport liigub. Kõige mõistlikum on veeta öö sõites Kiievist Minski nagu teevad ka praegused rongid nende linnade vahel. Reisijaile oleks iga võimalus mugavalt kupeevagunis pealinnade vahel liikuda hea, kuid ma oleks üsna skeptiline ses suhtes, et kes maksab ? Ukraina üksinda kõike seda lõbu kinni ei tao, isegi kui ta annab veeremi ja personali omalt poolt.
  • Meil seatakse kahtluse alla RB-l kaasaegse kiirrongiga Varssavi sõitmise mõttekus. Nüüd tahetakse pikemale distantsile panna käima aeglane rong?! Lisame siia juurde vähemalt 2 piirikontrolli (UKR-BLR ja BLR-LIE) ja asi muutub absurdseks.
    Ma sõitsin 93-ndal rongiga Riia-Lviv (ja tagasi). Valgevene magasin mõlemas suunas kõige täiega maha, sest piirikontroll oli pehmelt öeldes formaalne.
  • Miks rongiga? Hobuvankriga saaks veel aeglasemalt ju?
    Tõsimeeli arutatakse täielikku nonsenssi.
  • Bussiga saab läbi Minski Ukrainasse, Kiievisse. Sõit võtab aega rohkem kui 24h. Vilniuses tuleb ümber istuda.
    Ainult, et ma ei tea kas Ukrainasse sõiduks tuleb muretseda Valgevene transiitviisa. Paberite järgi, ilma viisata pääseb Euroliidu elanik Valgevenesse ainult läbi Minski lennujaama.
  • Küsimus ka selles, et selle liiniga on hõlmatud miljonilinnad Minsk( 1,8 mln ) ja Kiiev ( 2,8 mln ) . Ma ei tea kuipaljud inimesed soovivad Ukrainast ja Valgevenest Balti riikidesse sõita, kuid eks mingi nõudlus ikka on. Endises N. Liidu ruumis on raudtee konkurentsitult kõige populaarsem reisimisviis, isegi see aeglane, kus rong ei kihuta 240 km / h . Ukraina ja Valgevene vahel pole viisasid ja Ukrainale terendab ka viisavabadus Euroopa Liiduga , (millal, see pole kindel veel. ) Balti riikidele on Ukraina niikuinii viisavaba.Ma usun, et kui rong käiku pandaks, leiaks batka võimaluse kuidas EU kodanikele teha Valgevene läbimine või ka seal mõne päeva peatumine väga kergeks dokumentide poole pealt .Lennujaamas nad seda teevad juba praegugi.

    Piiriületus pole enam niisugune nuhtlus nagu varem,tegelt saaks selles rongis olema vaid üks tõeline piirikontroll Leedu ja Valgevene vahel. Samasugune kontroll käib praegugi, iga päev sõidab Minskist Vilniusse 5 rongi ja see vahemaa kaetakse 2.30 kiirema rongiga. Tšaika sõitis sama vahet 3.25 nii et isegi koos piirikontrolliga saab nüüd tunni võrra kiiremini.

    Öörongi kontseptsioon on endise N. Liidu aladel vägagi jõuline, sest enamus raudteesid ei võimalda nii kiiret liikumist nagu Münchenist Berliini või Brüsselist Pariisi. Võib-olla lääne-eurooplasele on see talumatu, et heidad õhtul rongis magama ja hommikul või järgmisel õhtul jõuad kohale, kuid ida-eurooplasele käib küll ja isegi soomlastel on öörongid veel alles.

    Mina poleks küll selle poolt kui Ukraina selle rongi tõepoolest käiku paneks ja kui Eesti oma territooriumil seda rongi teenindaks soodustingimustel või puha tasuta. Moskva rongi me ju tõmbame ja manööverdame Eestis riigi rahadega- riigihanke selleks võitis Go Rail - miks siis mitte Balti-Ukraina suunalist rongi ? Ainult mõni kobedam reisivedur tuleks juurde rentida, sest need Go vedurid on väga logud ja mädad ning niisugust anekdootlikku pilti kui DR diiselrong või kaubavedur rahvusvahelist reisirongi tõmbab, küll ei tahaks enam näha. Seda on Eestis juhtunud.

    https://youtu.be/KIaEeFyiCWU
  • Minski ja Kiievi suunal tuleks liiprid ikka üles võtta, mitte maha panna.
  • ttrust
    Bussiga saab läbi Minski Ukrainasse, Kiievisse. Sõit võtab aega rohkem kui 24h. Vilniuses tuleb ümber istuda.
    Ainult, et ma ei tea kas Ukrainasse sõiduks tuleb muretseda Valgevene transiitviisa. Paberite järgi, ilma viisata pääseb Euroliidu elanik Valgevenesse ainult läbi Minski lennujaama.


    Vaat see on tõesti piin - bussiga 24 t kuhugi sõita. Süüa korralikult ei saa, juua ei saa,pikali heita ja magada ei saa, suitsu teha ei saa. Ma ei läheks sihukesele bussisõidule isegi siis kui peale makstaks.

    Aga rongiga Kiievi sõita 24 tundi poleks mingi probleem. Võtaks omaenda seltskonna, ostaks terve kupee.Joogid, õlled-napsid ja pirukad-võileivad võtaks kaasa, teed saab vagunisaatja käest, õhtuse prae ja kuuma hommikukohvi restoranvagunist.Öösel saad inimese kombel linade vahel magada. Saad hambaid pesta ja puhta särgi selga tõmmata enne saabumist. Jõuad pärale kui valge inimene, puhanud ja värske, selg ei valuta .

    Maailmas on piisavalt inimesi, kes ei taha lennata. 173 eurot lennupilet Kiievisse võib olla polegi nii kallis, kuid mina sõidaks pigem rongiga.
  • Ei, ja hobuvankreid kah mitte pikemal distantsil. Magamisvagunitega kuni 120 km/h liikuv rong pole mingi hobuvanker ega ka telefoniautomaat vaid täiesti tänapäevane nähtus.

    Tuleb tähele panna , et see rong ei hakkaks suurte hulkadena vedama inimesi Tallinnast Kiievisse ja tagasi, enamus reisijaid oleks lähematel distantsidel suurte linnade vahel. Nagu öeldud, Kiievist Minski käib rong niikuinii, Minskist Vilniusse samuti koguni 5 rongi, kuid otse Kiievist Vilniusse ei saa. Vilniusest Riiga pole üldse rongi, kuid võiks ju olla.Riiast Tallinna pole samuti, kuid busse ja autosid sõelub seda vahet oi kuipalju. Järelikult nõudlus on.

    Mis saab kellelgi selle vastu olla kui Ukraina osa sellest nõudlusest rahuldab oma veeremiga ? Peale lennu-ja bussifirmade, kes praegu on monopoliseerinud reisiliiikluse Balti pealinnade vahel. Nemad on kindlasti vastu, et konkurent juurde tuleks.

    Aga ma möönan, et tõenäoselt seda rongi ei tule, sest Balti riigid ei soovi selleks sõrmegi liigutada. Balti omavaheline võimetus koostööks on isegi suurem ida suunas, kus takistused on ju palju suuremad ja seda ka ideoloogilises plaanis.
    Vaatame : Eestist käib rong Piiterisse ja Moskvasse, kuid Riiga ei käi
    Lätist käib rong Moskvasse ja Minski, kuid Eestisse ja Leedusse ei käi
    Leedust käib rong Venemaale, Valgevenesse ja Poolasse, kuid Lätti ega Eestisse ei käi.

    Sihuke tunne justkui oleks Balti riikide vahel erakordne vaen ja Trumpi müürid piiridele ehitatud.
  • Kas sa julgeks sinna merepõhja toru sisse sõitma minna ? A kui venelaste allveelaev sinna augu torkab, need jommis peaga ei tea ise kah, kus nad meres ringi kolavad. Või läheb Putini gaasitoru just sealtkohalt lõhki kust Muski toru parasjagu üle läheb .Mis valu see on kui ei kannata paari tundi mõnusat laevasõitu ära oodata . Suurepärane võimalus argiaskeldustest pisut puhata ja lõõgastuda. Pealegi saab ka auto või bussi laeva peale laadida.
  • Well, esialgu pole peale idee midagi veel. Isegi katsetoru mitte.
    Rahakapslite liigutamise toru põhjal inimeste hyperloopi analoogiat otsida on pehmelt öeldes asjatundmatu.
    Ja sellise vaakumtoru saboteerimine merepõhjas? Väike täke ja merevesi teeb ülejäänu......
  • http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/intervjuu-tanel-ots-rail-baltiku-neljapaevasest-konverentsist-riikoja/
    Tanel Ots: "Rail Baltic ei ole tõenäoliselt EL jaoks abikõlbulik.
    Homme, 8.06 kell 10 tasub Riigikogu kodulehelt otsida link, et jälgida konverentsi, kus tuuakse välja palju ootusi põhjustanud EY uuringu arvutusvead. Vigu on selliseid, mille eest koolipoiss suvetööle jääb, aga ka miljardite eurodeni küündivaid valearvestusi. Rääkisime täna pisut ka Kukus."
  • Stagna ja antsukene, ma olen lugenud, et see kõikse-kõikse saboteerimisheebel, Narva veehoidla lüüside oma, on kõik need õndsad 25 aastat teisel pool piiri otsustajate näpukaugusel olnud. Siiani pole ükski kiusatust tekitav situatsioon Narva referendumist ja topelttollidest Pronksiöö, NATO ja sanktsioonideni pannud kellegi sõrmi selle asendi "Открывать шлюзы, отрубить электичество от нацистов"* järele sügelema pannud. Kiire ja efektiivse invasiooni plaanides võib mistahes toru lombi all olla ehk kümnenda järgu prioriteet - niikuinii tormavad esimeste roheliste mehikeste saabudes kõik tšuudid tunnelisse, ummistavad selle ära ja lämbuvad sinna. Why bother? Pealegi saab Hyperloopiga dessantnikke vähemalt sama hästi transportida kui reisijaid, sestap nafik selline ühendus ise ära rikkuda?

    * - Avada lüüsid, natsid elektrist ilma jätta
  • Kle, mingit loopi pole olemas ja ei tulegi, jätke see debiilne lora. Samahästi võiks jaurata kosmoselennukitest,. mis lendavad Euroopast Ameerikasse poole tunniga, liftidest Kuuni . He3 kaevandamisest seal, maalaste kolooniast Europal jne.

    Kui ma tahan lugeda ulmekirjandust, siis ma loen head kirjandust.

    Bradbury, Strugatskid, Lem, Asimov, Clarke, Simak.

    Musk on halb ulmekirjandus, igaüks võib seda öelda
  • antsukene
    Well, esialgu pole peale idee midagi veel. Isegi katsetoru mitte.
    Rahakapslite liigutamise toru põhjal inimeste hyperloopi analoogiat otsida on pehmelt öeldes asjatundmatu.
    Ja sellise vaakumtoru saboteerimine merepõhjas? Väike täke ja merevesi teeb ülejäänu......


    Oeh. Ma ei tea mitu korda on siit läbi käinud see inf, et merepõhja ei pandaks lihtsalt suvalist toru vaid merepõhja alla läbi graniidi kaevatakse tunnel, mille sisse ehitatakse toru. Sabotaaž? Vaakumiandurid annavad murdosa sekundiga märku, kui mingi jama on ja liiklus seiskub, torus olev masin sõidab emmast-kummast otsast välja väiksema kiirusega, kui õhk on torusse pääsenud.

    Katsetoru ei ole? Misasi see siis on? Augustis on järgmine sõidukite katsevõistlus sellessamas torus.

    http://www.spacex.com/hyperloop
  • kindsigo,
    puurides merepõhja tunneli ja selle sisse toru paigaldades kaob igasugune hinnaeelis "traditsioonilise" lahenduse ees. See oleks lihtsalt idiootsus.
    Teine asi- hyperloopi eeliseks nimetatakse kiirust. On väike rõõm teadmisest "800m eespool fikseeris andur 2ms tagasi rõhumuutuse" kui reisijatele ohutu pidurduse teekond on 1,5 km.
    Pea pool sajandit tagasi kimas Bond kapslis mööda gaasitrassi. Päris elus on tegemist aga OLULISELT keerulisema lahendusega.
  • Muuseas, need kapslid kimavad tegelikult ka mööda gaasitrassi. Seda asjandust mis seal liigub nimetataks seaks. põhjusmõtteliselt saaks vastava hingamissüsteemi abiga seda Bondi trikki ka praktikas korrata.
    https://en.wikipedia.org/wiki/Pigging
  • https://youtu.be/RNFesa01llk

    Võibolla on seal põhjus, miks Musk ise ei investeeri Hyperloop ideesse, vaid tegeleb selliste vanamoodsate asjadega nagu The Boring Company. Siin ei ole jätkuvalt mõtet rääkida praktilisest ühendusest linnade vahel, kui ei ole täissuuruses töötavat prototüüpi, millega saab nii inimesi kui kaupu liigutada.
  • minu 2 senti siia Haapsalu jutulõime.
    Ostsin teisipäeval eelmüügist (15min enne bussi väljasõitu) oma lapsele Tll-Haapsalu pileti (LuxExpressiga, 4euri 90 senti). Tegu siis õhtul kl 18.30 väljuva "tipptunni ekspressiga". Lisaks minu lapsele oli bussis veel täpselt 4 inimest.
    Selle 5tugrigu eest saad juba täna ülimugavalt (wc, kohvi, tee, filmid) Tallinnast Haapsallu 1h 50min.
    Miks ikkagi seda krdma rongi vaja on? Haapsalu on üks kiiremini kahanevaid linnu, toimiv transport (koos toimiva konkurentsiga!) täitsa olemas, bussid sõidavad kommertsalustel ning mingit dotatsiooni ei küsi...
  • siimos
    https://youtu.be/RNFesa01llk

    Võibolla on seal põhjus, miks Musk ise ei investeeri Hyperloop ideesse, vaid tegeleb selliste vanamoodsate asjadega nagu The Boring Company. Siin ei ole jätkuvalt mõtet rääkida praktilisest ühendusest linnade vahel, kui ei ole täissuuruses töötavat prototüüpi, millega saab nii inimesi kui kaupu liigutada.


    Füüsikareeglite vastu ei saa jah. Soojuspaisumine ja õnnetuse puhul rõhumuutustest tekkiv fataalne oht on kindlasti väga suur väljakutse. Hyperloop One võib olla kavalalt välja mõeldud scam. Õnneks neid ettevõtteid on veel, kes toru ehitada püüavad. SpaceX territooriumile ehitatud testrada võib saada esimeseks täissuuruses prototüübiks, kus ka täismõõtudes liikur suurel kiirusel ja hõrendatud õhus sees sõidab. Ootaks augustikuise võistluse tulemused ära enne kui seda tehnoloogiat utoopiaks nimetaks.
  • Endel Oja arvab, et RB on valmides vananenud tehnoloogia

    http://epl.delfi.ee/news/arvamus/endel-oja-rail-baltic-jaab-tehnoloogilises-konkurentsis-kaotajaks?id=78513715

    Vaat minu arust need argumendid, et kohe-kohe tehakse midagi põrutavalt uut ja imeliselt ökoloogilist, küll ei päde.

    Palju haibitud kütuseelemendi puhul unustatakse ära, et see puhas vesinik tuleb kuidagiviisi saada, sest looduses seda ei eksisteeri meie planeedil. Ja praktikas saadakse seda ikka maagaasist või naftast .Gaasist ja naftast vesiniku eraldamine võtab niipalju energiat ja on nii kallis, et muudab vesinikumajanduse mõttetuks, pealegi tekitab samasuguse CO2 nagu gaasi või nafta enda põletamine.

    Jällegi toob Oja argumendida isesõitvad rekkad, mis peaks mingi prognoosi järgi moodustama aastaks 2030 tervelt 90 % kõigist treilerautodest.Unustab, et enamus taolistest prognoosidest on kapitaalselt põrunud.

    Oja sõnade järgi peaks varsti hakkama ka tohutu elektrirekkade buum, sest võimsad akud peaks väga odavaks muutuma.

    Loe nagu ulmeromaani. Selle loogika järgi peaks Euroopa siis oma elektriraudteed 15 aasta pärast kinni panema,sest seal pole midagi vedada, tehnoloogia on aegunud. Kuid ma olen veendunud, et elektriraudteed on Euroopas olemas ja neil on kõvasti tööd nii 15 kui 25 aasta pärast.

    RB pole mitte seepärast kahjulik, et tehnoloogia nii kiiresti vananeks vaid seetõttu, et see ei leia piisavalt rakendust isegi siis kui ta oleks valmis tööle asuma juba homme .
  • Tallinn->Riia homme hommikul:

    06.00 Air Baltic Välja müüdud
    06:00 Lux Express 21 EUR
    06:30 Ecolines 16:50 EUR
    07:00 Lux Express Välja müüdud
    08:00 Ecolines 16:50 EUR
    08:00 Lux Express Välja müüdud
    08:30 Lux Express 21 EUR (saabumisaeg katub 08:00 bussiga)
    09:30 Ecolines 15:50 EUR
    09:30 Lux Express Välja müüdud
    10:00 Lux Express Välja müüdud (saabumisaeg karub 09:30 bussiga)
    10:45 Air Baltic Välja müüdud
    11:00 Lux Express Välja müüdud
    11:15 Lux Express Välja müüdud (saabumisaeg katub 11:00 bussiga)


    Mõned inimesed vist juba reisivad Tallinna ja Riia vahel. Jällegi, me ei saa kõrvale jätta seda mida teame Tallinn-Helsingi liini kasvust läbi aastate. Tallinn-Riia hakkab ka kasvama, ma arvan, ehk Rail Baltic ehitatakse täpselt õige liini jaoks.
  • Ende Oja artikli tsitaat:

    "Kui tõesti leidub piisavalt friike, kes sooviksid sõita Tallinnast läbi Poola Berliini, saab kasutada ka muutuva teljevahega rongikoosseise."


    Siit järeldub kohe, et kommentaator pole aru saanud, et tegemist on võrgu ehitamisega Euroopas, vaid ta arvab, et on mingi lõppeatusest lõppeatuseni sõitmine millega on tegemist.

    Kindlasti suudab igaüks tuua 100 tehnilisi variante kuidas RB ehitada, ja ekspertid võivad nende üle vaielda, aga lõppude lõpuks on suurem pilt selline, et kas meil on Euroopas raudteevõrk, või kas meil ei ole raudteevõrku. Tallinna ja Riia ühendamine on iseenesest mõistetav raudteeliin, kui me üldse raudteed tahame.
  • Selle üle keegi ei vaidlegi, et Tallinn-Riia otseühendus raudteega oleks vajalik ja et reisinõudlus nende linnade vahel on suur.

    Küsimus ainult milline ühendus, kui kallis ja kui kiire.

    Muide vaatasin just DB sõiduplaani ja kas mul mälu petab või mis, aga Berliin-Varssavi rongid on kõvasti aeglasemaks jäänud. Enne justkui ? sõitsid 5.30 , nüüd 6.23. Vahemaa ca 550 km, nad sõidavad aeglasemalt kui Elron Tallinnast Tartusse

    Elron Tartusse täna 2.08 , 190 km. Keskmine kiirus 89 km /h
    Berliin-Varssavi 550 km ja 6.23 Keskmine kiirus 86 km /h

    Inimesed ikka sõidavad kui 4 rongi päevas käib edasi tagasi. Kõlbab ka süda-eurooplastele see tavaraudtee.
  • stefan
    Tallinn->Riia homme hommikul:

    Pakun, et see pilt oleks mõnevõrra erinev, kui täna ei toimuks Rammsteini kontserti.
  • stagna
    Palju haibitud kütuseelemendi puhul unustatakse ära, et see puhas vesinik tuleb kuidagiviisi saada, sest looduses seda ei eksisteeri meie planeedil. Ja praktikas saadakse seda ikka maagaasist või naftast .Gaasist ja naftast vesiniku eraldamine võtab niipalju energiat ja on nii kallis, et muudab vesinikumajanduse mõttetuks, pealegi tekitab samasuguse CO2 nagu gaasi või nafta enda põletamine.

    Kütuseelemendi tehnoloogia ei ole kuidagimoodi ainult vesinikuga seotud. Aga kuidas see RBsse puutub, jääb mulle tiba hämaraks.
  • On see realistlik, et see ühendus Tallinna-Helsingi vahel tuleb?

    Jah, alustame tunneli ehitust järgmisel aastal ja viie aastaga on ühendus olemas.

    Kas Elon Muski Hyperloop saab olema osa sellest?

    Nemad või ükskõik, mis tehnoloogia, võiks olla osa sellest. Esialgu on plaan ehitada piisavalt suure diameetriga tunnel, kuhu mahub traditsiooniline tehnoloogia. Samas on Hyperloopi tehnoloogia veel väga varajases staadiumis.

    Kas Hyperloop saab kasutusvalmis viie aasta jooksul?

    Ei, sest isegi tehnoloogia saab täiuslikult valmis, on vaja palju veel seadusandlikul tasemel läbi töötada. Kuna töötame koos hiinlastega, kasutame nende kiirrongi tehnoloogiat. Neid huvitab ka siit saadav referents.

    Olete öelnud, et tunnel maksab 15 miljardit eurot.

    Võibolla vähemgi, see summa on esialgsete hinnangute järgi arvestatud, millele on lisatud umbes kolmandik mängimisruumiks.

    Kui suur osa sellest on juba olemas?

    Kirjalikku lepet veel ei ole, aga olen optimistlik, et raha tuleb kokku. See pole ülisuur projekt hiinlaste jaoks.

    Kas on lihtne sellist summat kokku koguda?

    Miski pole keeruline. Küsimus on suhtumises.



    Kahjuks on see ülirajus koguses optimismi pritsiv artikkel tasuline.
    http://www.aripaev.ee/uudised/2017/06/12/eesti-asub-maailma-nabas
  • Oh paha, ma sellise mehe juttu küll väga tõsiselt ei võtaks, kes on vaid ühe arvutimängu tegemisega käe valgeks saanud. See on rohkem lotovõit.
  • Jah. Aga ma ei välistaks Hiina ärimeeste huve merepõhja see tunnel oma rahadega ikkagi ära teha ja sellega opereerima asuda. See poleks ei Eesti ega Soome projekt, puhas Hiina ärihuvi.
  • Hiinlased selleks ajaks äkki kah isegi ootavad juba, et kümneid jarde maksev asi vähemalt ära tasuks kunagigigi.
  • Hr Kaunissaar tegeles viimati Tallinna trammiprojektiga.

    Ajalehes kirjutavad, et lisaks kesiste trammide ostmisele on olemas tunnistajaid, kes väidavad, et selle riigihanke korraldamine võiks vabalt minna Kars §300 lõige 2 alla.

    Selle asemel saadeti hankedokumendid linnavalitsusse ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse kooskõlastamiseks. Sealt jälle omakorda Hispaania saatkonda, kust need liikusid edasi Hispaaniasse. Hispaanias tegeles hankega konsultatsioonifirma Ineco. Majandusministeeriumist saabus konfidentsiaalne dokument lõpuks Trammi- ja Trollibussikoondisesse tagasi. Nüüd oli kõik heaks kiidetud. Näiteks pandi paika, et trammi viis ust peavad olema laiusega 1300 millimeetrit. Täpselt nii laiade ustega tramme toodetakse Hispaania ühes suuremas vagunitehases Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles (CAF).

    § 300. Riigihangete teostamise nõuete rikkumine

    (1) Riigihanke menetluse nõuete rikkumise eest menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil, samuti seaduse kohaselt nõutavat riigihanke menetlust korraldamata hankelepingu sõlmimise eest eelise andmise eesmärgil – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

    (2) Sama teo eest, kui riigihanke maksumus või sõlmitud hankelepingu maksumus on eriti suur, –
    karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.


    Iseenesest on arusaadav, et Hispaania soov oli, et trammid ostetaks nende riigi ettevõttelt. Samas on hämmastav, kui selleks peab kasutama taolist kriminaalsel piiril susserdamist. Kas tõesti pole olemas legaalset vastuostu võimalust taolistes tehingutes?
  • ziff
    stefan
    Tallinn->Riia homme hommikul:

    Pakun, et see pilt oleks mõnevõrra erinev, kui täna ei toimuks Rammsteini kontserti.

    Suurüritusi on jah ilmselt üks tore näide kuidas RB viib Tallinn ja Riia teineteisele lähemale, ja majandus kasvatab. Praegused bussireisid siis 4,5h bussis igas suunas, või RB mingi 2h. Väga oluline vahe.
  • See Talsinki tunnel on puhas vuhvel. Mis Hiina, mis ärimehed ? Juhul kui vihjatakse sellele, et Põhja meretee sulades oleks hea vedada Soome kaudu Hiina kaupu Euroopasse, siis Soomel pole isegi väljapääsu Barentsi merele ega Norra merele.Siis peaks ehitama Murmanskist või pigem mõnest Põhja-Norra sadamast ehitama 1435 mm raudtee läbi Soome, tunneliga Soome lahe alt ja edasi RB pidi.See oleks lühem tee jah kui laevaga ümber Norra sõita ja läbi Taani väinade.Praegu ulatub Soome raudtee põhjas vaid Kolarini ja see on 1524 mm raudtee. Praegugi saaks Narviki sadamast panna kaubad 1435 mm raudtee peale ja läbi Rootsi ning Taani süda-Euroopasse vedada. Kui põhiliselt on Narviki sadama käive hoopis teistpidi, rauamaagi vedu Rootsist sadamasse ja sealt laevadega kuhu iganes.



    Kui jutt käib sellest, et tunnel peaks end ära tasuma kohalike reisijate ja Soome enda kaubaveo arvel, siis see on küll üsna nõrk lootus.

  • Täna on Riias Eesti-Läti mäng, kiirrongiga läheks isegi, auto või bussiga vaevalt.
  • Hiinlased pidid ka "Lasnamäe Trammi" valmis ehitama. Nagu linneviletsuse-vunts (vist) ja käärkäsi suure suuga lubasid. Siiamaani otsitakse neid hiinlasi taga. Kõik pidi hiinlaste käest tulema, raha ning vist ka tulevased sõitjad.
  • See on vist seesama probleem, et ega hiinlased ei ütle kunagi ei, sa pead ise aru saama, millal nende jah tähendab jah ja millal ei.
  • Kallas: loodan, et Rail Balticut ei taba hõlmikpuu ja ooperimaja saatus
    http://majandus24.postimees.ee/4147835/kallas-loodan-et-rail-balticut-ei-taba-holmikpuu-ja-ooperimaja-saatus

    "Kallas ütles intervjuus Vikerraadiole, et näeb Rail Balticu vastaste hulgas inimesi, keda on juba viimased 25 aastat näinud millegi vastu olemas ja mitte kunagi millegi poolt olemas."

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon