Rail Baltica
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Britid vist ikka tahavad oma max 400 km/h HS2 kiirraudteed ehitada, ja selle hind on täiesti ülekäte minemas, spets pakub keskm £400m per miil ja kohati Londonis sees 1,25b per miil, ametlikult usutakse keskm 200m/miil siiani.
Kui RB oleks sama kiire ja ehit.kulu hiinlaste keskm. £24m per miil tuleks RB hinnaks (@850 mls?) £20,4b = €23,3b.
Allikas the Times:
-
opex
Juba kaetakse mingeid kulusid mingite teiste vahendite arvel, kui see asi ükskord ära tehakse siis ei saa keegi teada palju tegelikult kokku pappi kulunud on. http://m.arileht.delfi.ee/article.php?id=78862088
Meeldib, et projekti kallal asjatab Estonian Airist tuttuu Ahti Kuningas. Like. -
Õige otsus: rongiliiklus Pärnusse pannakse kinni:
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/uhe-ajastu-lopp-2019-aastal-lopetatakse-reisirongiliiklus-tallinnast-parnusse?id=78895616
Ootaks veel Viljandi rongi sulgemist. -
Cool!
17MEUR on liiga palju raudteeremondi jaoks, aga 30MEUR investeerida venemaa vagunitesse on ok. -
sr71
Cool!
17MEUR on liiga palju raudteeremondi jaoks, aga 30MEUR investeerida venemaa vagunitesse on ok.
Investeeringuotsuse mõttekus sõltub ikkagi oodatavast tulust. Ilmselt paistab Pärnu liinilt seda tulu veel vähem kui Venemaalt, seda enam et RB investeerimisotsus on juba tehtud.
Tegelikult on rong Pärnu suunal võidujooksu bussidele juba kaotanud ja hästi ei usu et ka RB seda vahekorda muudaks. Väljumisi on liiga vähe selleks. -
Draax
Investeeringuotsuse mõttekus sõltub ikkagi oodatavast tulust. Ilmselt paistab Pärnu liinilt seda tulu veel vähem kui Venemaalt, seda enam et RB investeerimisotsus on juba tehtud.
Venemaalt tuleb kahjum suurem ja tahaks näha seltsimeeste nägusid kui järgmine kord sõjatehnika veereb Eesti vagunitel järgmisse okupeeritavasse riiki. Business as usual? -
sr71
Draax
Investeeringuotsuse mõttekus sõltub ikkagi oodatavast tulust. Ilmselt paistab Pärnu liinilt seda tulu veel vähem kui Venemaalt, seda enam et RB investeerimisotsus on juba tehtud.
Venemaalt tuleb kahjum suurem ja tahaks näha seltsimeeste nägusid kui järgmine kord sõjatehnika veereb Eesti vagunitel järgmisse okupeeritavasse riiki. Business as usual?
Ei ole business as usual. Ma ei kiida seda Venemaa vagunitehingut heaks poliitilistel põhjustel. Ärilise sisu kohta ei oma piisavalt andmeid, et täielikult maha laita. Olen nõus nendega kes ütlevad, et see on poliitiliselt riskantne diil, aga eks aeg näitab, kas midagi sealt tagasi tuleb või ei tule.
Samas Pärnu raudtee tasuvuse kohta peaks olema võimalik üsna lihtsalt vajalikud tehted teha ja kui selge miinus paistab, pole tõesti mõtet raha sinna loopida. -
Pärnu rongiliinist: Kui rongile, mis sõidab päevas 2 korda, tuleb peale 5 isikut, siis on midagi täiesti pekkis.
Mitte omavahel segi ajada venemaaga aetavat vaguni-äri ja sinna alla pandavat raha ning Pärnu liini. Pärnu liin on selgelt liiga kallis ja liiga suurelt doteeritav. Sulgemine oli õige otsus.
Venemaaga aetav vaguni-äri on kahtlane värk ja seda ei peaks samuti tegema, vist. -
Selle vaguniäri üheks eelduseks on, et järgmise 7-10 aasta jooksul ei toimu uut sõjalist agressiooni Ukraina, Valgevene, Poola, Leedu, Läti või Eesti suunal? See on valearvestus.
-
Noh, loodame, et Euroliit paneb siinsetele vaguniäri-aferistidele keelu peale.
-
Lelle-Pärnu raudtee avati kitsarööpmelisena 1928.a.
1971.a.ehitati see ümber laiarööpmeliseks raudteeks.
Raudtee hiilgeaeg saabus 1981.a kui Pärnu raudtee ühendati Mõisaküla kaudu Riiaga. Kompartei nõudmine oli, et rong peab Tallinnast Riiga jõudma 5 tunniga. Suure surmaga siis jõudiski, ehkki rong oli Tartu kaudu käiva päris-Riia rongi kõrval kehvake, Ungari D1 ehk rahvasuus tuntud ka kapsaussina.Hiljem sõitsid ka Lätis tehtud DR rongid.
Raudteega olid suured plaanid, esialgu käepärastest teise ringi materjalidest ehitatud tee pidi kapitaalselt remonditama ja kiiruseid taheti tõsta, kuid siis lõppes N. Liit ära ja viimane Tallinn-Pärnu-Riia rong väljus 1992.a. 2000.a. kisti Pärnu-Mõisaküla lõik üles kui täiesti mõttetu, sest Läti pool oli hulk raudteed hoopis ära varastatud. Sama saatus ootab ees ka Lelle-Pärnu lõiku peagi-ülesvõtmine. Edelaraudtee ei hakka seda ise ülal pidama kui riigirongid infrastruktuuri kasutustasu enam ei maksa.
Iseloomulik on A. Roosma pilt Mõisakülast Tallinn-Riia esimese otserongi saabumise pidustustelt.Jah, pidulik küll ja vahva, et sai otse Riiga sõita, kuid need koledad punased loosungid rikuvad kogu asja ära.
Raudtee kinnipanemisel eeldatavasti pidustusi ei toimu. -
Matkajad saavad endale juurde uue jalgrattatee Lelle-Pärnu, analoogne on Riisipere-Haapsalu. Asi seegi. Tervis tuleb.
-
Edelaraudtee tahab oma vanade rongidega taas sõitma hakata kuuldes uudist, et Elronile uusi ronge juurde ei osteta. Nad on kampa saanud Tartu linnapea Klaasi , kes mõtet toetab.
http://tarbija24.postimees.ee/4181951/edelaraudtee-tahab-oma-vanad-rongid-tallinna-ja-tartu-vahele-soitma-panna?_ga=2.267789575.844828154.1499939219-920167080.1491486673
Keegi pole neil seninigi keelanud sõita, kuid ilma dotatsioonita ei mängi ilmselt välja. Seda nad ministeeriumilt aga tõenäoselt ei saa, sest milleks peaks riik riigifirmale konkurentsi tekitama ? Seisukohal sõitjad maksavad ju samuti pileti eest täishinna . Pole riigi mure, et nad peavad seisma.
Tegelt õhtul saaks ehk üks rong pressida kahe Elroni väljumise vahele õhtusel väljumisel Tallinnast k.19.30 . ja hommikusel väljumisel Tartust k. 11 paiku. Ülejäänud ajad on üsna kaetud. Hilisõhtune rongiaeg on samuti vaba, kuid küsitav palju see sõitjaid annaks kui rong jõuaks sihtlinna peale keskööd kui ühistransport enam ei tööta
https://pilet.elron.ee/Schedule?From=Tallinn&To=Tartu&Date=21.07.2017 -
"Juulis sõideti Eestis rongiga 571 000 korda ehk 4 protsenti rohkem kui aasta tagasi, rongiliiklust korraldav Elron teenis tegutsemisaja suurima piletitulu.
Elroni piletitulu juulikuus oli 1 142 000 eurot, mis on suurim piletimüügist teenitud tulu alates ettevõtte tegevuse algusest 2013. aastal. Mullusega võrreldes kasvas Elroni piletitulu 7 protsenti."
http://elron.ee/juulikuu-piletitulu-oli-elroni-tegutsemisaja-suurim/
=>keskmine piletihind/sõit: 2,000 000 000 EUR
, = koma -
Tallinn-Valga maksab nüüd Elroniga 16,20 EUR. Huvitav millised õllekogused on lubatud kaasa võtta :-)
-
Odav keskmise pileti hind pole üllatav teades, et enamik sõite tehakse Tallinnas ja selle lähiümbruses. Nad võib olla ei arva Tallinnalt saadud rahasummat praegu keset aastat piletitulu hulka ja tallinlaste sõidud lähevad kirja kui tasuta.
-
Me vist teame kuidas vene transiidiga on, nüüd kui neil on oma töötavad sadamad. EY! Unistada ju võib jardide eest:
Avalikult Rail Balticust@FB: "Nende arvude jagatise järgi on 2026 aastal 77% transiidist SRÜ-st, Kolmekümne aastaga väheneb see 75%-ni..."
Ja õige point seal ka, kes maksab see tellib muusika, st. putleri mafia otsustab kui valusalt RB kõrbeb...
- -
ka Go Rail püsib veel elus, suuresti riigiga sõlmitud Moskva rongi teeninduslepingule. Nad teevad ka muud nipet-näpet, veavad näiteks reisiveduriga EVR teeparandusrongi, mis vanad raudteelased paneb pead vangutama, kuid hädaga pidi vanapagan ka kärbseid sööma.
Hiljuti ostsid Lätist juurde vana reisiveduri TEP-70, mis oli 10 aastat konserveeritud. Algul mõeldi see varuosadeks, sest nende endi vedurid on juba amortisatsiooni viimase piiri peal. Kuid lätlaste vedur osutus nii reipaks, et kohalikud meistrimehed Tallinn Väikse depoost putitasid ta viimase peal üles. Tehti korda, värviti -lakiti üle ja juba käib reisirongi vedamas.
Remondi üks peategelasi Slava Boitsov on teinud selle veduri taastamisest seeria videosid ja tõepoolest, ka välispidi tuli ilus välja ning jookseb nagu kulda . Näha on, et inimesed on südamega töö juures olnud ja pole haltuurat teinud.Ka venelased oskavad kui tahavad
https://youtu.be/J2MP_b47rds
Siin vajutab vedur koos rongiga enne Tapale jõudmist 120 km / h, läheks ka 140 ja rohkem, kuid Eestis pole see lubatud. Mulle meeldivad need kabiinivideod, hoopis teine asi kui rongi küljeaknast välja vaadata. Vedurijuht on muide eestlane , ehkki juhiabiga räägitakse kabiinis vene keeles.
https://youtu.be/J2MP_b47rds?t=24m45s
Ja kui ilus on Eestis maastik, isegi vihmaga. Keegi inglane ükskord ei uskunud, et seesugused kabiinivideod on reaalsed : pole võimalik, et rong sõidab ja mõlemal pool on aina mets, rohelus ja vahel põllud, see on klantsitud simulaatoripilt ! -
Aktivistid loodavad ümberveenda RB töötajaid? Otsustajaid oleks vaja valgustada pigem.
-
konks on selles, et MTÜ Avalikult Rail Balticust ( ARB ) arvestuste järgi on Ernst & Young oma tasuvusanalüüsis põhjendamatult suurendanud RB tulusid 4,1 miljardi euro võrra. Kui see peaks osutuma tõeks, on projekt EL abikõlbmatu ja isegi juba jagatud raha võidakse tagasi nõuda.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/rail-balticu-organisatsioonid-kohtuvad-kas-raudtee-kulud-on-4-1-miljardi-vorra-suuremad?id=79530838
Ma ise ei usu, et isegi kui E&Y pani seal lambist sotsiaalmajanduslikku tulu juurde, midagi veel õnnestuks tagasi pöörata.
Niisuguste projektide juures mängivad majanduslikud arvestused teisejärgulist rolli. Küsimus on kas Euroopa Komisjon tahab seda teha või mitte ? See on poliitiline otsus. Praegu ta tahab. Ja selle poliitilise tahte tõttu ollakse valmis ka leppima küsitava tasuvusanalüüsiga . Sotsiaalmajanduslik tulu on nii veniv mõiste, et selle kallal irisemine ilmselt kursimuutust ei too. -
Samas EL ajab päris teraselt näpuga raharidadel järge. Mingi summa on juba tagasi küsitud, kuna EL ei pidanud selle kasutamist õigeks.
-
seal kus on reaalsed kulud ja tulud, seal jah aetakse järge. Aga mingi sotsiaalmajanduslik tulu ? Kas keegi üldse teab, mis asi see on ja kuidas seda mõõta ?
ma vilksamisi kuulsin raadiost, et konkreetselt käib jutt õhu puhtusest, mis pidi andma RB põhilise tulu. No see on nii udune asi kui veel olla saab . -
No eks see EL kontrollkomisjon Partsi Juku isikus võib mingi oma EY uuringu tellida ja leida, et see sotsiaalmajanduslik tulu peaks mingi teine olema.
-
Konkreetsemalt pretensioonidest E&Y uuringule on siin
http://avalikultrailbalticust.ee/PDF/RB_sept/Agenda%20for%20the%20meeting%20with%20MTU%20ARB%2018.09.2017%20Final.pdf -
Vaatasin telekast seda kuuevarbaliste käitumist, mis kaamerate ette jäi ja mu väikegi usk selle projekti edukasse õnnestumisesse sulas. Tee mis tahad, lätlastel on täiesti slaavilik ärikultuur ja kõiki asja aetaksegi selle järgi. Kardan, et lõpuks on eestlased need lollid, kel müts üle kõrvade tõmmatakse. Lätlased saavad oma kesklinna ja lennujaama vahelise ühenduse, leedukad oma Vilniuse ja Kaunase vahelise lõigu ja meie hiigelkalli Tallinna ja Pärnu vahelise lõigu, millel rongid ei sõida.
-
RB on poliitiline projekt. Poliitilist projekti ei saa peatada majanduslike argumentidega.
Selle vastu võitlemine ( ja veel nii hilises järgus ) on mõttetu ja naiivne. Meenutab välismaalaste küsimust küüditamise kohta : miks te politseid ei kutsunud kui teid loomavagunisse aeti ja Siberi viidi ? Nüüd siis keegi haaras telefonitoru ja kurtiski kohalikule miilitsale,et teda tahetakse kuhugi rongi peale viia, soojad riided kästi kaasa võtta ja et see ei ole ikka õige asi.
Kuidagi tragikoomiline on see. -
stagna,
RB majanduslik mõttekus on koguaeg olnud küsitav ja sellele on erinevad üksikiskud kui ka organistsioonid korduvalt tähelepanu juhtinud. Juba aastaid.
EY uuring tuli välja ja sisuliselt nädalaga leiti sealt juba suured vead. Leitud vigu pole autorid (ega tellija) mitme kuu jooksul kommenteerinud. Tragikoomiline tõesti. -
Tohutu bulla kantseliiti ja sõnavahtu, aga kahjuks vähe sisu.
Oleks ju võinud ilusti ära seletada, millistele andmetele tuginedes saab väita, et raudtee tõrjub 2025 aastal välja EURO 2, mitte EURO 5 või 6 nõuetele vastavad veokid. Sellest pisiasjast tuleb väidetavalt 4 miljardi euro eest puhast õhku analüüsi plusspoolele. -
Kõige hullem selle projekti puhul ongi see, et otsustajad ei anna endale aru, et kui projekti aktiva poolel on õhk siis tuleb passiva poolele samas summas haljast raha panna. Ja seda kardetavasti igal aastal.
-
Kusjuures kui keegi päriselt usuks neid CBA keskkonna-alaseid tulusid, siis tuleks kõik alla EURO5 diiselmootorid linnades alates 01/01/18 keelustada ja riigieelarvesse hakkaks kohe voolama selget sotsiaalmajanduslikku tulu.
Rääkimata loomulikult sellest, et vanemate mootoritega ühistranspordivahendid peaks riik päevapealt välja vahetama, ükspuha kui palju see maksab sest sotsiaalmajanduslikud tulud on alati märksa suuremad. -
Kas tulevikus hakatakse puhast õhku arvestama ka riikide SKP-sse ja puhta õhu näol saaks maksta ka riigimakse?
-
Pigem ikka sedapidi, et sotsiaalmajandusliku tulu pealt hakatakse reaalses rahas maksu nõudma.
Ma elan aedlinnas elavast liiklustänavast 700 m kaugusel, mul on üsna puhas õhk võrreldes nendega, kes elavad otse selle tänava ääres. Ma saan sotsiaalmajanduslikku tulu. Kuid sentigi maksu ma selle tulu pealt pole maksnud.
Saadan kohe Ossile ettepaneku, et see maks tuleb sisse seada ja reaalselt eurodes sisse nõuda. Riigil on raha vaja ja neil juba juhe jookseb kokku nuputades, et kust ometi seda küll võtta. Sotsmajanduslikust tulust võtamegi maksu maha. -
New study suggests PM air pollution damages the kidneys
Neeru, kopsu ja südamehaiguste ravi on seotud reaalsete kuludega, sinna otsa liita töövõime langusega seotud kulud. Iseenesest võib ju sõnademänge mängida, et asi absurdiks keerata, aga tegelikus elus on ikkagi tegemist reaalsete kuludega. -
Eestis ei ole probleemi õhu saastatusega. Kui eesmärk on tõesti inimeste tervis siis võiks raha otse meditsiinile ja spordile anda mitte vägisi maksumaksjale veidi puhtamat õhku müüa.
-
Eesti probleemiks on hullupööra saastav energeetika. Aga seda ei tee elektriauto-usku inimesele selgeks.
Ütleme selle siis veel kord väja - Eestis on elektrisõiduk, sealhulgas elektrirong, äärmiselt saastav transpordivahend. Religioon ja usk siinkohal ei aita - senikaua, kuniks meil pole oma tuumajaama, asi ei parane. -
Eestis on taastuvenergia osakaal juba veerand. Taani, kellest me selle näitaja osas stabiilselt u 10a jagu taga oleme, on tänaseks jõudnud kuhugi 60% kanti.
-
See on kahtlemata tõsi, aga proovime nüüd mõelda mastaapidele.
Haigekassa eelarve suurusjärk on 1 miljard. Kas keegi usub tõemeeli, et tänu Rail Balticule vähenevad ravikulud u 10%, nii et tuleb 4+ miljardit kasu 30 aasta jooksul? Tõsiseltvõetav uuring üritakski hinnata, kui suur see ravikulude langus Eesti kontekstis päriselt võiks olla.
Näiteks see uuring väidab, et välisõhu saastatuse kahju Tallinnas on u 20 mln eurot, ütleme et tänases vääringus 50 mln eurot. Liikluse mõju on märkimisväärne, aga kui suur osa on RB asendataval transiitliiklusel?
Kordan - kui kasud oleksid ligilähedaseltki analüüsis eeldatud suurusjärgus, on elementaarsete õhupuhtust parandavate sammude mittetegemine ammu enne RB ehitust lausa kuritegelik raiskamine:
- ühistranspordivahendite, sh taksode ja sõidujagajate, kiirkorras uuendamine parimale võimalikule tehnoloogiale, lasnamäe trammitee väljaehitamine
- linnades või linnakeskustes Low Emission Zone'de kehtestamine, vanade mootorite suhteliselt kiire keelustamine nendes tsoonides
- veoautode suunamine kesklinnast Muugale või Paldiskisse, kesklinna sadamasse lubada regulaarliikluses ainult LNG küttel laevu
- naastrehvide keelustamine
- ahikütte keelustamine
- jnesiimos
New study suggests PM air pollution damages the kidneys
Neeru, kopsu ja südamehaiguste ravi on seotud reaalsete kuludega, sinna otsa liita töövõime langusega seotud kulud. Iseenesest võib ju sõnademänge mängida, et asi absurdiks keerata, aga tegelikus elus on ikkagi tegemist reaalsete kuludega. -
Marvin
Eesti probleemiks on hullupööra saastav energeetika. Aga seda ei tee elektriauto-usku inimesele selgeks.
Ütleme selle siis veel kord väja - Eestis on elektrisõiduk, sealhulgas elektrirong, äärmiselt saastav transpordivahend. Religioon ja usk siinkohal ei aita - senikaua, kuniks meil pole oma tuumajaama, asi ei parane.
Kõige hullem on see, et põlevkivielektrit toodetakse märksa rohkem kui eestlastele üldse tarvis on - NAD EKSPORDIVAD SEDA!!! Ja kui selgub, et turuhind on nii madal, et ei õnnestugi müüa, siis langetatakse keskkonnatasusid tagasiulatuvalt, et õnnestuks siiski midagi eksportida. Siinkohal ei maksa süüdistada elektritransporti vaid Vabariigi Valitsust, kelle selge ja ühene tahe on saastades raha teenida. RB puhta õhu häma on selle kõrval lausa naeruväärne lollus. Pange oma kuradi põlevkivijaam väiksema võimsuse peal tööle, vaat kus hakkab alles sotsiaalmajanduslikku tulu taevast alla sadama. -
Häda on selles, et se nn taastuvenergia on Eestis nii ebastabiilne, et sellega ei mängi välja muidu kui põlevkivijaam peab kõrval huugama, et vajadust rahuldada. Ja kes see ütleb, missugust elektrit eksporditkse, kas põlevkivist saadut või tuuleenergiat ? Ega eksporditaval kilovatil silti ja triipkoodi küljes pole .Samahästi võiks öelda, et kallist tuuleenergiat müüakse odavalt välja. Kombijaamad on kah sellised, et soojust pole aastaringselt ühepalju vaja.
Iseasi kui meie "taastuv" oleks hüdroenergia. Kui ikka paarkend kuupkilomeetrit vett on hoidlas, siis jätkub sealt kauaks ka kuivemaks perioodiks. Kuid meil pole jõgesid, mida nii palju paisutada.
Vägisi tekib mõte, et kõik need tuulepargid, millele tarbija peab kõvasti peale maksma on üsna mõttetud ja isegi kahjulikud. Tehtud lihtsalt selleks, et EU pomode ees linnuke kirja saada.
Tuumajaama ehitamisest me ei pääse niikuinii. Meil lihtsalt ei lasta lõpmatuseni põlevkiviga tossutada. Mida varem me seda teeme, seda parem . Soomes on tuumaenergial oluline koht ja kartused, et midagi Tsernobyli stiilis õhku lendab, peaaegu olematud. -
Normaalsed riigid omavad pump-hüdroelektrijaama. Isegi sedagi meil pole.
Sisuliselt on meil olukord kus 24/7/365 huugavad põlevkivielektrijaamad (või siis toodetakse elektrit põlevkiviõli tootmise jäägina) ning neil tundidel kui on elektri ülejääk võrgus, siis nad lasevad osa toodetud soojusest lihtsalt Narva jõkke.
Taastuvenergia puhul on võetud kohustused -- mingiks aastaks peab olema koguenergiatootmisest olema mingi 20% "taastuv". Ja siis käib energeetikas kaval mäng kus "taastuva" alla liigitatakse puitu, turvast jne., ehk kõik seda mis tekitab ikkagi CO2 -te.
Soome on täis tuumajaamsid ja pole nagu kuulnud sealt tulevat hala, et saastatakse, põletatakse väärtuslikku maavara, põletatakse metsad maha jne. Kõik need probleemid mis meil pidevalt päevakorral on.
Rootsi on täis tuumajaamasid, kuigi see riik suudaks ka hüdroenergiast päris palju välja pigistada. -
Kas see taastuvenergia osakaal tähendab emissioonivaba energiat või tähendab see seda, et fossiilsete kütuste asemel aetakse palke ahju? Mulle mõnikord tundub, et suurema osa taastuvenergiast moodustab millegi muu põletamine nagu puit, energiavõsa või turvas.
-
Paberite järgi paistab, et puidust saadud CO2 on "taastuv", seega seda osa ei arvestata. Ma pole selle taastuvuse-väitega nõus.
-
lausa ehituspalki vast ahju ikka ei aeta. Mingi hakkepuit, jäätmed, pinnad, väheväärtuslik puit vms.
kui aga võtta nii, et tuuleenergia salvestada kunstlikusse veekogusse, mis vaiksetel päevadel töötab hüdroelekrijaamana, siis tehniliselt jah, on see võimalik. Aga kuipalju see veel maksma läheb kui lihtsad tuulikud toovad kahjumit ?
Kuidas tuuleenergia kõigub saab vaadata eleringi graafikult. Ühel päeval üle 200 MW / h, siis paar järgmist lausa 0 lähedal
https://dashboard.elering.ee/et/system/production-renewable?period=week&show=graph -
Eestisse on planeeritud mitmesaja meetri sügavusele maa sisse urgu teha tohutu reservuaar, mis elektriülejäägi korral pumbatakse tühjaks ja elektripuuduse ajal lastakse vett täis. Ehk siis pump-hüdrelektrijaam. Efektiivsus ~80% Aga see maksab metsiku summa ja ma ei tea kas see tasub end ära.
Leedus on analoog olemas, 900MW, kui reservuaar täis suudab 12 tundi elektrit genereerida. https://en.wikipedia.org/wiki/Kruonis_Pumped_Storage_Plant
Enamasti kipub elektriga olema nii, et kui meil on ülejääk, on ka teistes riikides ülejääk ning elektri hind on all. Või kui meil on puudus, siis on ka teistel puudus. Seega me võime elektrit eksportida, aga mis kasumeid see meile toob? Sellest pole juttu olnud. -
See viimatinimetatud pump-hüdrojaam saab teoks ainult juhul, kui saadakse luba maavarade (graniit?) kaevandamiseks. Vabalt võib juhtuda, et luba antaksegi seoses "me pärast teeme rohelise jaama siia" lubadusega. Kui maavara välja võetud, võib juhtuda aga "tõrge" ja jaam kui tõenäoliselt vähem kasulik osa projektist jääb rajamata.
Ahjaa - prognoosiga hulgem elektriautosid teedele tuua kaasneb ka negatiivne stsenaarium selliste jaamade jaoks - elektritarbimine ööpäeva lõikes muutub ühtlasemaks (sest autosid hakatakse laadima öösel). See omakorda vähendab ööpäevasisest hinnaerinevust ja sealt edasi sellise jaama kasumlikkust. Sama mõjuga (väiksemal määral) on ka muud smart-lahendused (elektriboilerist täisautomaatse tehaseni) - need kõik võivad võrgust küsida odavaimat tunnihinda ja tarbida just siis. -
Kui tänaseni on pump-hüdroelektrijaama ülesanne on tasandada päevast elektrikoormust öise elektriülejäägiga, siis see eeldab, et on olemas mingisugune tuumajaam või soojuselektrijaam, kust tulev elektritootmise võimsus on ühtlane.
Olukorras kus suurem osa elektrist hakkab tulema tuulegeneraatoritest ning päikesepatareidest, tekib pump-hüdroelektrijaama järgi vajadus just siis kui tuul vaibub või päike pilve taha läheb.
Ja täiesti võimalik, et sellises olukorras toimetav pump-hüdroelektrijaam peaks olema palju võimsam ning suutma palju kauem elektrit toota kui näiteks 12 tundi.
Pump-hüdroelektrijaama võib asendada ka näiteks gaasiturbiin-elektrijaamaga, aga siis pole mingist rohelisest energiast ja loodussäästmisest põhjust enam rääkida. Gaasiturbiin-elektrijaam on Eestis olemas, n-ö varujaam. Gaasitrubiin-elektrijaamast saadava elektri omahind on päris kallis.
Kui tulevikus Eestis hakkab elekter tulema jätkuvalt suurest elektrijaamast, siis tarbimise ühtlustumisel (autode laadimine) pump-hüdroelektrijaama järgi vajadus tõesti puudub. -
Rail Baltica suhtes skeptilised inimesed on avalikult esitanud terve pika rea küsimusi ja kahtlustusi Rail Balticat planeerivale ametnikkonnle:
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kusime-avalikult-13-punkti-mida-rail-balticu-ehitajad-siiani-avalikkuse-eest-varjul-hoiavad?id=79613770
P.S. isiklikult ei näe Rail Baltical mõtet, kui riik peab sinna iga aasta hakkama raha matma, et seda struktuuri elus hoida. -
minu arust peaks selle RB-l niikaua pidurit peal hoidma, kuni sela mingid kuuevarabalised mutid arvavad, et saavad vaikselt ja kellelegi midagi selgitamata rehepappi teha. Miks mul on tunne, et selle projekti juhtimises on roll lätlaste kätte läinud?
