Päevakaja - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Päevakaja

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • puhkjapojad1
    http://m.postimees.ee/section/676/3883241
    Adminnitakse turg perse ja siis veel kulutatakse otsa, et turgu oma optimumist eemale hoida. Jabur.


    Kõige parem kommentaar: «Näiteks kui kümme protsenti tõuseb aktsiis, siis me ootame seitse-kaheksa protsenti laekumiste kasvu. Aga kui laekumine jääb mõne protsendi juurde, siis on selge küsimärk, miks seda teha,» ennustas Koidu. «Siis on küsimus, kas need nelja aasta peale planeeritud aktsiisitõusud on endiselt adekvaatsed.»

    Jajah, aktsiisi tõsteti ju rahva tervise huvides.
  • puhkjapojad1
    http://m.postimees.ee/section/676/3883241
    Adminnitakse turg perse ja siis veel kulutatakse otsa, et turgu oma optimumist eemale hoida. Jabur.


    Riik kotib kodanikku, a miks ma ei peaks siis riiki vastu kottima? Midagi sellist oli filmis "Kolme katku vahel"
    "Te istute nagu puugid talupoja turjal ja arvate, et lihtinimesed ei tahagi elada"
  • Kuidagi mõlkis ja kortsus näeb välja see laev.

    http://www.postimees.ee/v2/3883503/postimees-tuergis-vaata-kaugele-on-joudnud-parvlaev-tiiu-ehitus[/quote]

    See ju sama paksust plekist tehtud kui sõiduautod, selle kortsus..:))...Türklased teevad kõvasti vahelt selle praamiga
  • tulu
    Kuidagi mõlkis ja kortsus näeb välja see laev.

    http://www.postimees.ee/v2/3883503/postimees-tuergis-vaata-kaugele-on-joudnud-parvlaev-tiiu-ehitus


    See ju sama paksust plekist tehtud kui sõiduautod, selle kortsus..:))...Türklased teevad kõvasti vahelt selle praamiga[/quote]

    Ja väiksevõitu paistab.
  • Kortsus võib olla ka asi mis sootuks esteetilisem. Ega seda Tiiut ometi mõnes kurvis juba proovitud...
  • mrk



    Kuidagi mõlkis ja kortsus näeb välja see laev.

    http://www.postimees.ee/v2/3883503/postimees-tuergis-vaata-kaugele-on-joudnud-parvlaev-tiiu-ehitus


    Misasja, lähete türklasega kauppa tegema, tahate saada odavat sirget ja siledat asja, täna olete sündinud :)
  • “Kiirpilk viimase viie aasta andmetele näitab, et Rohukülas on meretase alla -50 cm olnud 11 korda,” rääkis Tarmo Kõuts. “Seega keskmiselt kaks korda aastas. Mõistagi, iga kord natuke teistmoodi ja erineva ajalise kestusega – ei ütleks, et haruharva. Eks see praegune suht pikaajaline ole, aga nagu näha graafikult, ei midagi eriskummalist.” kirjutab Ivar Soopan Lääne-Elus.

    Keegi võiks ikkagi mulle selgitada, kust tekkis see 4 meetrit süvist nii Leedo, kui TS Laevadele. Kuri kahtlus on, et mitte keegi laevade tellimusega tegelevatest inimestest ei vaadanud mitte kordagi Väinamere merevee taseme muutumise graafikut.
  • Kajakas, eks see laev peab kuidagi püsti ka püsima, eriti kui kaks autotekki on.
  • tulu
    Kuidagi mõlkis ja kortsus näeb välja see laev.

    http://www.postimees.ee/v2/3883503/postimees-tuergis-vaata-kaugele-on-joudnud-parvlaev-tiiu-ehitus


    See ju sama paksust plekist tehtud kui sõiduautod, selle kortsus..:))...Türklased teevad kõvasti vahelt selle praamiga[/quote]


    No mina ei tea ühtegi sõiduautot, kui soomusautod välja arvata, mis on tehtud vähemalt 6-7 mm paksusest terasest. Laevade puhul ongi mõistlik teha ülemine osa võimalikult kerge, et raskuskeset alla viia ning seeläbi võimalikult palju kaubamahtu juurde saada. Eriti tähtis on see Saaremaa-Hiiumaa praamide puhul, kus süvis on väga kriitiline. Need "mõlgid" on keevitusdeformatsioonid, mis tekivad siis kui jäigastajad keevitatakse plaadi külge. Eriti tundlikud on nad õhemate plaatide puhul. Neid esineb isegi ka sõjalaevadel, kus kvaliteedinõuded on väga kõrged (vaata pilti allpool), kuid muidugi mitte nii suurelt, kui seda on Tiiul. Nende maksimaalne suurus on määratud ka ehitusreeglites (mis on minu meelest suht madalad) ja kui "mõlgid" ületavad piirmäärasid, siis on võimalik neid parandada kasutades näiteks põleti tehnikat, mis on väga ajamahukas ettevõtmine. Normaalne laevatehas, kes hoolib oma reputatsioonist, parandab neid isegi ka siis, kui nad vastavad küll reeglitele (ehk laeva tugevust nad suurt ei mõjuta), aga on visuaalselt liiga häirivad.

  • Kalakajakas
    “Kiirpilk viimase viie aasta andmetele näitab, et Rohukülas on meretase alla -50 cm olnud 11 korda,” rääkis Tarmo Kõuts. “Seega keskmiselt kaks korda aastas. Mõistagi, iga kord natuke teistmoodi ja erineva ajalise kestusega – ei ütleks, et haruharva. Eks see praegune suht pikaajaline ole, aga nagu näha graafikult, ei midagi eriskummalist.” kirjutab Ivar Soopan Lääne-Elus.

    Keegi võiks ikkagi mulle selgitada, kust tekkis see 4 meetrit süvist nii Leedo, kui TS Laevadele. Kuri kahtlus on, et mitte keegi laevade tellimusega tegelevatest inimestest ei vaadanud mitte kordagi Väinamere merevee taseme muutumise graafikut.


    Paar päeva tagasi oli AK-s üks merendusteadlane, kes asjalikult selgitas, et nii madalat veetaset on olnud viimase 15 aasta jooksul umbes 3x. Esimene oli kusagil 2000-ndate alguses (2002-2003?), teine vist 2013 ja kolmas nüüd. Praegune püsib erakordselt kaua.
    Minu jaoks tähendab see ikka üsna erakorralisi olusid, mis ei ole tavapärased.Force majeure. Veetaseme eest TS-i tampida tundub ülekohtune, aga praegu see raund käib ja kui juba peksma on hakatud, siis tundub, et see on lihtsalt hea põhjus ja koht kuhu frustratsioon välja elada.

    Peksta on õige selle eest, et laevad on hilinenud. Või kui piletimüük ei tööta.
  • Eks rumalust on selle TS Laevade asjaajamises ikka kuhjaga.
    Üks näide näiteks on mootorratturite kamandamine autodega samasse järjekorda. Kuna tsiklid on niikuinii alati pandud kuskile seinaäärde või vabadele lapikestele, kuhu autot ei saa panna, siis on ratturid varem alati ka väljaspool järjekorda peale lastud. Huvitav, et kui rattur nüüd koos autodega täisjärjekorra on ära seisnud, siis kas ta võib nõuda endale ka täiskohta praamil autodega samas reas?
  • @mx77 Ma ei koti neid madala veeseisu pärast. Neid madalaid veeseise on olnud ja tuleb edaspidigi veel. Ma kotin neid laevaehitajaid selle pärast, et nad pole vaevunud tegema ära elementaarset analüütikat ja selle põhjal valinud optimaalset lahendust. (Näiteks saavad madalama süvisega laevad sõita pisut kiiremini, sest lained madalas meres formeeruvad pisut madalamad, täna jätkame me 10 sõlmega so Hiiumaa liinil 1,5 tunniga).

    Me oleme Lean ja JIT maailmas, see tähendab, et saarel asuvate ettevõtete varustuskindlus peab olema vähemalt 99,9 (nad kulutavad niigi ohutusvarule rohkem). See on teenuste tase, mille parvlaevaliiklus peab tagama. Veeseisust, ilmast jms hoolimata.

    Loomulikult võib alati väita, et ok teeme mere sügavamaks, kuid ka siin istub ees loomulik piir. Kui teha väga sügavaks, siis tuleb teha oluliselt laiemaks ning kui juba on läinud oluliselt laiemaks, siis täitub kiiremini (loomulikud hoovused ei ole piisavad laevatee puhtakshoidmisel, selle asemel, et hoida puhas, hakkavad nad täitma). Kui vaadata neid vanu tsaaririigiaegseid laevateid, siis tundub uskumatu, et suurem osa neist on siiamaani mingil määral laevatatavad (tuttav geodeet rääkis, et käisid tsaariaegsete vasksete mõõteriistadega mõõdetud laseritega üle kontrollimas, polnud tolleaegsetele meistritele midagi ette heita, piisav täpsus saadi kätte juba tol ajal).
  • No ütleme nii, et broileritel siis olid laevahehituskompaniid taskus aga leedol paistab ilmataat taskus olevat.
    Levelite vahe :)
  • Kalakajakas
    Ma kotin neid laevaehitajaid selle pärast, et nad pole vaevunud tegema ära elementaarset analüütikat ja selle põhjal valinud optimaalset lahendust.


    Projekteerijat. Mõtlev inimene kotiks siin projekteerijat. Asjatundlikum kotiks muidugi tellijat, aga selle tasemeni küündimiseks peaks olema mingi elementaarne arusaam igapäevaste protsesside toimimisest...
  • Politsei uus kärpekava koondab juhte.
    Huvitav on see, et katsetatakse seal, kus olukord niigi päris hull on. Kaugu Eesti on varsti täielik pommiauk.
  • Kalakajakas
    @mx77 Ma ei koti neid madala veeseisu pärast. Neid madalaid veeseise on olnud ja tuleb edaspidigi veel. Ma kotin neid laevaehitajaid selle pärast, et nad pole vaevunud tegema ära elementaarset analüütikat ja selle põhjal valinud optimaalset lahendust. (Näiteks saavad madalama süvisega laevad sõita pisut kiiremini, sest lained madalas meres formeeruvad pisut madalamad, täna jätkame me 10 sõlmega so Hiiumaa liinil 1,5 tunniga).


    Sa Archimedese seadusest oled kuulnud?
  • ivoalaska
    Politsei uus kärpekava koondab juhte.
    Huvitav on see, et katsetatakse seal, kus olukord niigi päris hull on. Kaugu Eesti on varsti täielik pommiauk.


    Ei ela inimesi, ei ole ka politseid tarvis.
    Ühest otsast laristatakse, teisest otsast aina mõeldakse kuidas saaks kokku hoida.
    Kokkuhoid oleks ka see, kui elukutselised kaitseväelased kohustuslikus korras osaleksid päästeteenistuse töös. On kaitseväelased riigi kodanike kaitsjad? Kiirabi ja päästeameti igapäeva töö annab väga palju reaalses kriisiolukorras vajaminevaid teadmisi ja oskusi, võiks seda niisama jõude istuvat inimreservi kasutada otstarbekamalt.
  • Mr. Go
    Kalakajakas
    Ma kotin neid laevaehitajaid selle pärast, et nad pole vaevunud tegema ära elementaarset analüütikat ja selle põhjal valinud optimaalset lahendust.


    Projekteerijat. Mõtlev inimene kotiks siin projekteerijat. Asjatundlikum kotiks muidugi tellijat, aga selle tasemeni küündimiseks peaks olema mingi elementaarne arusaam igapäevaste protsesside toimimisest...


    Hetkel projekteerija kottimine oleks sama loogiline kui see juhtum. Elad Rooma vanalinnas ja sul oleks vaja autot, millega 10 km kaugusel tööl käia. Otsustad tellida endale Skoda Superbi. Skoda pidi ju tark valik olema ja autolehed kiidavad seda mudelit ka taevani. Pärast paari kuud kitsastel tänavatel sellega seigeldes ja õhtul parkimiskohta otsides, mõtled et seal Skodas ja VW töötavad ikka täielikud imbetsilid, et nad sellise auto on projekteerinud....
  • @Mr. Go, ma pidasin silmas laevaehitajate all silmas Leedot ning TS Laevu ja MKM-i, st kes inganes need lähteülesanded projekteerijale kinnitasid. Kliendil on alati õigus, eriti eestlasest kliendil.

    @Onu Ott, sa võid osta linnas sõiduks ka soomuki. See ei tähenda, et projekteerija/ehitaja süüdi on, et see kõige paremini kitsastele linnatänavate tavaliiklusesse ei sobi - pole ka selleks projekteeritud/ehitatud.

    @mx77, kas sa oma ehete väärismetallide proovijärgset sisaldust oled juba kontrollinud?
  • Kajakas, sa võiks oma teadusliku kommunismi juurde jääda.
  • Laeva süvis sõltub laeva massist ( koos laadungiga ) ja laeva põhjapindalast. 2000 tonnise kogumassiga laev surub välja 2000 tonni vett igal juhul, küsimus ainult milliselt pindalalt see välja surutakse, sellest sõltub ka süvis . Laeva projekteerijad peavad leidma mingi kesktee, sest kui tahetakse sama laadungimassi üle vedada väiksema süvisega laevaga, siis tuleb see ehitada lihtsalt pikem ja laiem .See pole aga praktiline kui neid madala veeseisu perioode on nii vähe.Praktiline oleks hoida selleks puhuks Hiiumaa liini jaoks madala süvisega varulaeva, mida saaks kasutada ka lisalaevana suvise tippkoormuse aegu.Tundub, et Regula ( 4,2 meetrit süvist )on liiga suure süvisega selle madala veeseisu puhuks, ehkki ta muidu ju kõlbaks hästi varulaevaks.
  • stagna
    Laeva süvis sõltub laeva massist ( koos laadungiga ) ja laeva põhjapindalast. 2000 tonnise kogumassiga laev surub välja 2000 tonni vett igal juhul, küsimus ainult milliselt pindalalt see välja surutakse, sellest sõltub ka süvis . Laeva projekteerijad peavad leidma mingi kesktee, sest kui tahetakse sama laadungimassi üle vedada väiksema süvisega laevaga, siis tuleb see ehitada lihtsalt pikem ja laiem ...


    Ei ole tarvis ehitada pikemat ega laiemat laeva, vaid laeva kere block coefficient'i lihtsalt suurendada. Kui sa vaatad Leigeri kere, mis on näidatud alloleval pildil, siis see on üsna sale (ehk block coefficient on väike). Alumine osa oleks pidanud rohkem täidlasemaks tegema nagu on seda tankeritel. See küll muudab laeva kere hüdrodünaamika poolest vähem effektiivseks, kuid kuna aluse kiirused on väikesed (10-15 sõlme vahel nagu ka tankeritel), siis kütusekulu tõus ei ole väga märkimisväärne (palju odavam kui varulaeva pidamine).
    Mulle tundub et asja tuum seisneb selles, et Norrakatelt telliti nn tüüpprojekt, mida küll natuke modifitseeriti, kuid laeva põhiparameetrid jääti samaks. Paraku Saarema-Hiiumaa veeteede olud ei ole samad mis Norra fjördide vahel. Teise block coefficient'i ehk kerekujuga laeva tellimine oleks tähendanud Norrakatele sisuliselt prototüüpi ning selle projekteerimine oleks rohkem maksnud ja ka aega nõudnud, mida kumbagi tollel hetkel väga polnud. Meediale oli vaja ju näidata, et lahendus on võimalikult soodne Leedo pakkumisega võrreldes ning valmib ka õigel ajal. Tegelikkust teame juba kõik niigi.
  • Kõige mõistlikum oleks siiski Hiiumaa ja Saaremaa vahele tamm + pisike sild üle laevatee ehitada:

    * Poleks vaja laevateed pidevalt süvendada
    * Tormid, jääolud ja veeseis ei segaks
    * Ei vaja pidevat dotatsiooni
    * Väiksem võimalus raha sidruniteks minemiseks
    * Ainult ühte ülevedu vaja majandada, pole vaja ekstra varupraame jms
    * Ehituse keerukus üle Soela väina on samas suurusjärgus Väikese väina tammiga - sügavus kuni 2 m, enamus umbes 3 km trassist laiud ja madalikud
    * Hiidlased saaks maismaaühenduse suurema keskusega kui seni
  • Kaljulaid: „Põllumajandus ei saa kunagi ja kuhugi kaduda, ta saab ainult muutuda. On täiesti kindel, et selle sajandi keskpaiga põllumajandus erineb tänasest enam kui tänane nelja-viiekümne aasta tagusest. Meie innovaatilises maailmas võib edu saavutada vaid see põllumees, kes mitte üksnes ei suuda toimuvaga kaasa minna, vaid tajub ka muutuste tulekut ning oskab ja suudab selleks ette valmistuda,“ ütles president Kaljulaid ning lisas, et samasuguste omadustega peab olema ka riik, kes tahab oma põllumajandust tugevana ja konkurentsis hoida. „Ärge nõudke kunagi ainult hetkekriisi lahendamist, nõudke alati süsteemset lähenemist. See on ainus, mis annab valmisoleku järgmisteks kriisideks ja suutlikkuse ära kasutada järgmisi kasvuvõimalusi,“ lisas ta.

    Lihtsalt ja loogiliselt.Kohe tuleb farmer ja teeb maatasa.
  • PS. Ma kardan küll, et kui Soela tamm plaani võetakse, siis hakatakse eesti moodi kohe plaanima eraldatud sõiduradadega neljarealist AAA111+++ kategooria kiirteed (50 km/h piiranguga ja kiiruskaameratega).

    Sillale plaanitakse ka kohe vähemalt 200m vaba kõrgust, et süvasadama laevad ikka tulevikus vabalt Haapsallu pääseks.

    Midagi sellist:



    ... ja siis saab veel mõned aastad avalikku arutelu pidada, et peaks selle silla ikka Tartu kaudu ehitama. Ning kuidas EL niikuinii kõik 85% kinni maksab.
  • Ma panin kohe plussi. Päris hea olukorra kirjeldus.
  • raulir
    Kõige mõistlikum oleks siiski Hiiumaa ja Saaremaa vahele tamm + pisike sild üle laevatee ehitada:

    * Poleks vaja laevateed pidevalt süvendada
    * Tormid, jääolud ja veeseis ei segaks
    * Ei vaja pidevat dotatsiooni
    * Väiksem võimalus raha sidruniteks minemiseks
    * Ainult ühte ülevedu vaja majandada, pole vaja ekstra varupraame jms
    * Ehituse keerukus üle Soela väina on samas suurusjärgus Väikese väina tammiga - sügavus kuni 2 m, enamus umbes 3 km trassist laiud ja madalikud
    * Hiidlased saaks maismaaühenduse suurema keskusega kui seni

    Nonäed, ma olen seda mõtet siin juba õige mitu aastat ketranud. Viimasel ajal just sellise soovitusena, et tamm+sild Hiiumaa ja Saaremaa vahele tuleks enne Mandri ja Muhumaa vahelise silla ehitust. Põhjus on ka väga lihtne - madal väin võimaldab enamuse vahemaast tammiga katmist.
  • Midagi sellist võiks tulla, et ka suurimad laevad alt läbi pääseks :-)



  • Øresundi silla ava on 57 meetrit. Sellest kõrgemat ehk pole Soelasse vaja teha :). Kalmaris olev Ölandi sild on 36 meetrit ja sellest tundub enam-vähem piisavat. Võrdluseks - Volvo Ocean Race 65-jalase võistluspurjeka taglas on umbes 30 meetrit ja see on ikka iiiiilgelt kõrge. Laevatee Hiiu väinas on umbes 5 meetrit sügav ning tegelikult on Soela ja Sõru vahel sellist sügavust ainult kanalis otse Sõru sadama ees - Sõru ja Soela vahel kõige kitsamas kohas on ikka lausalised karid ja kivid. Silla ehitamine sinna ei ole inseneriprobleem, vaid puhtalt poliitilise otsuse küsimus. Vaadatagu näiteks siit.

  • Peale seda võiks kohe ka saaremaal tehoülevaatustes piduritest ära likvideerida, sõidad korra ilma käiguta üle silla ja elu kohe selge.
  • Mingit kaarega silda pole vaja. Sealt karide vahelt ükski mõistusega kapten küll läbi tüürima ei hakka :)

  • Hiinas positiivsed mõtted: China's Future MEGAPROJECTS (2016-2050's)
    https://www.youtube.com/watch?v=gNE7VPtvfbI
  • kindsigo
    Mingit kaarega silda pole vaja. Sealt karide vahelt ükski mõistusega kapten küll läbi tüürima ei hakka :)


    Karide vahelt ei sõidetagi, vähegi süvisega alusega ikka mööda laevateed. Olemasolevast laevateest peaks ikka üle saama. Ehk siis ühelt poolt saab kõrge pealesõidu ehitada maismaale, mis peaks vesiehituse mahtu oluliselt vähendama.
  • Kui ilusasti on Marvini viidatud merekaardil näha see äsja "süvendatud" Rukki kanal, mida mööda Hiiumaa praamid "veerevad": http://gis.ee/meri/#16/58.9073/23.3563 Siin on Heltermaa sadama lähedal veel üks Heltermaa kanal, mida mööda praamid "veerevad": http://gis.ee/meri/#15/58.8707/23.0880 Virtsu-Kuivastu liinil pole karvavaõrdki selliseid probleeme, mis Rohuküla-Heltermaa liinil.
  • Vaatame veidi seda saartevahelise ühenduse rajamise finantsmatemaatikat.
    Ei viitsi praegu täpseid numbreid otsida, ja ega neid üheselt vist ei leia ka. Näppude peal arvutamiseks saab vast suurusjärkudega hakkama.

    Me teame, et Leedole maksti viimastel aastatel dotatsiooni €15M/aastas. Samuti teame, et riigil olid olemas vahendid (tehniliselt küll TS-l, aga me ju saame aru, et see on sama kuue teine tasku) uute laevade ostuks summas ca €120M. Sellest võiks meelevaldselt järeldada, et tänaste intressitasemete juures võiks riik olla võimeline neid kahte sisendit kasutades saama kokku ca €400M. Jah, võimalik, ja ka tõenäoline, et TS ei osta laevasid 100% omakapitalist. Sel juhul väheneb €400M ütleme €350M-ks.

    Varasemalt on Saaremaa silla ehitusmaksumusena välja käidud suurusjärk 3 miljardit krooni, st ca €200M. Paneme inflatsiooni ja avaliku sektori manageerimiskoefitsendi otsa ja ikka võiks nagu €350M sisse nagu ära mahtuda. Ehk siis samade vahendite juures oleks justkui täiesti tehtav sild Saaremaale. Jääks ära ebamäärane ja ajas kasvav dotatsioon, poleks ilmamuret ja tegelikult saaks tasulise ülesõiduga genereerida ka olulise sissetuleku.

    Ja nüüd, palun äkki keegi seletaks, kus ma eksin eelnevas matemaatikas või kui ei eksi, siis kuidas saab silla asemel otsustada praamide kasuks?
  • Saaremaa Sild ei võta dotatsiooni maha, kuna rõhuv enamus dotatsioonist läheb Hiiumaa Praamile. Ega Hiiumaa Praami kinni panda pärast silla valmimist. Seega - riigiametnikud on leidnud, et Saaremaa Sild tähendab topeltkulu, seepärast pole võib-olla viitsitud sellega - sillaga - ka reaalselt tegeleda.
    Millegipärast silla-idee Saaremaa ja Hiiumaa vahele pole riigi tasemel või ettevõtete tasemel teemana üles tõusnud, mina pole kohanud.
  • mike,

    Arvutused õiged, aga häda on selles, et jämedalt läheb see dotatsioon kõik Hiiumaa suunale.
    Sillad Suurele väinale ja Soele väinale oleks üks lahendus. (Ilmselt mitte palju kallim, kui ainult sild Suurele väinale) Niipalju kui ma olen üritanud aru saada, miks ikkagi Suure väina sild soiku on jäänud, tundub ainsa mõistliku põhjusena, et keskkonnamõju on seal peetud liiga suureks.

    Minupoolest võiks alustada Soela väinast. Saab suhteliselt lihtsalt teha ja saab aru, kas hüljes ikka julgeb alt läbi ujuda ja hiidlane üle silla sõita. Paraneb Hiiumaa ühenduskindlus. Ja avaneb võimalus valida, kas teha järgmine ühendus üle Hari kurgu või Suure väina
  • Huvitav, et keskkonnamõju praamide puhul ei eksisteeri? Ei eksisteerinud ka läbi kõigi nende aastakümnete, kus lisaks praamidele veel venemaa sõjavägi seal võimutses jne... ?
  • raulir
    PS. Ma kardan küll, et kui Soela tamm plaani võetakse, siis hakatakse eesti moodi kohe plaanima eraldatud sõiduradadega neljarealist AAA111+++ kategooria kiirteed (50 km/h piiranguga ja kiiruskaameratega).

    Sillale plaanitakse ka kohe vähemalt 200m vaba kõrgust, et süvasadama laevad ikka tulevikus vabalt Haapsallu pääseks.



    ... ja siis saab veel mõned aastad avalikku arutelu pidada, et peaks selle silla ikka Tartu kaudu ehitama. Ning kuidas EL niikuinii kõik 85% kinni maksab.

    Sa unustasid hülged ja rändlinnud ära. Raudselt on ELF platsis ja nõuab oma obrokit või muidu...

  • ttrust
    Huvitav, et keskkonnamõju praamide puhul ei eksisteeri? Ei eksisteerinud ka läbi kõigi nende aastakümnete, kus lisaks praamidele veel venemaa sõjavägi seal võimutses jne... ?


    Et nüüd ongi tollest keskkonnast pohlad, sest nõukogude armee?
  • Mr. Go
    ttrust
    Huvitav, et keskkonnamõju praamide puhul ei eksisteeri? Ei eksisteerinud ka läbi kõigi nende aastakümnete, kus lisaks praamidele veel venemaa sõjavägi seal võimutses jne... ?

    Et nüüd ongi tollest keskkonnast pohlad, sest nõukogude armee?

    Praegu pohlad - kindlasti mitte. Küll aga keskkonnamõjude tekstidesse kaasatakse ainult võimaliku ehitatava silla mõjud, kusagil pole näha olnud keskkonna-tervikteksti mis hõlmab ka ajalugu, praegust praamiliiklust, laevaliiklust jne.
  • http://arileht.delfi.ee/news/uudised/saab-soomele-voite-havitajaid-ise-koostama-hakata-kui-need-meilt-tellite?id=76044847
    Eesti võiks kah midagi sellist teha. Näiteks, kui Soome või Rootsi armeed sooje sokke hangivad, siis me võiks neile lubada, et kui hanke võidame, koome need valmis kohapeal.
  • ttrust, keskkonnamõju eksisteerib ka parvlaevade puhul. Ka uute parvlaevade korral oleks "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" põhjal olnud võimalik nõuda uute parvlaevade jaoks KSH hindamise läbiviimist. Küll aga ei pidanud otsustaja seda vajalikuks (Laevatee asub Natura alal, lihtsalt polnud tegemist olulise muutusega).

    Hiiumaa ja Saaremaa silla loogikasse lisaks:
    - Hiiumaa ettevõtjad ei ole huvitatud, sest rekkade jaoks on odavam ülevedu parvlaevaga (aeg+piletihind+kulu);
    - riigiasutuste ametnikud ja teenistujad Hiiumaal pole huvitatud, sest nende jaoks tähendaks see selle vähesegi leiva kadumist;
    - hiidlased ise pole huvitatud, sest teenused läheksid kaugemale (kuigi teenused kolivad saarelt pisitasa ära ja koos sellega on kasvanud hiidlaste huvi);
    - saarlased ei tea ööd ega mütsi sellest, mida Hiiumaa ja Saaremaa vahelise silla ehitamine neile annab, muidu nad juba ehitaksid seda.

    Loodus on suurema osa sellest sildade ja tammide süsteemist ise valmis ehitanud. Merekaart. Kui väiksemad läbivoolud maha arvata, siis mina näen ühte tõsist ja kahte pisipisi silda (laiemat läbivoolu).
  • Arusaadav, Kalakajakas, toetan Sinu mõtet. Hiiumaa ettevõtjad, ametnikud, rekkad pole huvitatud ...
    Küll aga meie maksumaksjatena peame olema huvitatud selle lõbu kõik kinni maksta ja madala veeseisu korral veel süüdi ka olema!
  • Lahe kuidas foorum on täis oma ala eksperte, kes teavad kuidas on asju paremini teha kui praegune valitsus teeb.. laevaehitus spetsialistid, laevandusteede spetsialistid, transporditeede eksperdid, sildade tasuvusuuringute tegijad jms.

    Saaremaa silla kohta paneks oma kaks senti juurde: Natura 2000 ala. Uurige millised piirangud sellele kehtivad ja uurige kui lihtne või keeruline on Natura 2000 ala nö listist tagasi võtta.
  • mike, sa unustasid oma arvutustes võtta arvesse ka silla hoolduskulusid.
  • Onu Ott
    mike, sa unustasid oma arvutustes võtta arvesse ka silla hoolduskulusid.


    Onu, sa jälle unustad, et ka maanteed ja sildu peab hooldama üle Eesti ja lisaks on vöimalik korjata sillaületustasu. Olen küll nõus maksma, et oleks ühendus tagatud ööpäevaringselt ja kiirelt. St tehke arvutused arvestades piletitulu.
  • Aga hiidlaste läbisõit Saaremaalt? Ikkagi kaks suurt mereriiki.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon