Päevakaja
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Keskklassi kadumist puhtalt woke-kogukonna kraesse keerata on ebaõiglane, vaata kuidas tahad.
-
Oot riigilt korteri (ja autoostuloa) saanud, poola telki v suvilat kooperatiivis omanud valgekraed ja palju haltuurat teinud sinikraed polnud siis keskklass nõukas v? Pühajärve sanatooriumisse asja polnud aga mossega sai Krimmi sõita.
-
Mr. Go
Keskklassi kadumist puhtalt woke-kogukonna kraesse keerata on ebaõiglane, vaata kuidas tahad.
Ei olegi keeranud. See on mitmete asjaolude kokkulanegemise tulemus, millest olulisim on keskpankade paisuvatest bilansimahtudest tulenev varahindade inflatsioon. -
Kuidas varahindade inflatsioon keskklassi vaeseks teeb, arvestades, et varasid omab ka keskkass ning eriti, et keskpankade paisuvad bilansimahud toidavad peale hindade tõusu ka majanduskasvu, millest võidab mitte ainult keskklass, vaid eelkõige just alamklass? Teiseks, mis takistab neid varasi maksustamast või on see sotsialism ja seega välistatud? Ja lõppude lõpuks, kuidas ikkagi varahindade inflatsioon hüsteerilise võuklemisega seotud on, nagu sa oma eelmises postituses kirjutasid.
-
Vaestel pole midagi. Keskklassil on natuke - sageli mitteriskantsetes instrumentides. Rikastel on varad - sh. tootlikud varad. Nullintressimäärad ja rahatrükk tekitavad tänaseks selgelt jägitavat varahindade inflatsiooni, mis on märkimisväärselt kasvatanud ebavõrdsust ja halvendanud keskklassi olukorda eelkõige suhtelises plaanis. (Mitteriskantsed varad sõitu kaasa ei tee.) Spread ehk varanduslik ebavõrdus on veidi liiga laiaks läinud ja inimesed on pahased. See, et mitmes kohas tänaval mäsu tehakse on ajalugu vaadeldes otseselt seostatav sellega, et elustandard on stagneerunud või halvenenud.
Kui üritada hüsteerilise võuklemise ja varahindade inflatsiooni seost leida, siis rahatrükk on heaoluühiskonna ehitamiseks vajaliku distsiplineerimatu ning vastutustundetud eelarvepoliitika ja enda umbelaenamise otsene tagajärg. Selle paigutamine võuklemise konteksti polegi eriti raske. Liberaalne suhtumine teiste rahasse on väga võuk. Teesklemine, et tagajärgi ei eksisteeri ja vastutus on vägivald, on väga võuk. Siinkohal ei tahaks ma saada taas teenimatult süüdistust binaarses maailmatunnetuses ja nendin seega tõika, et vastutustundetu eelarvepoliitika ja umbelaenamisega on tegelenud kõik arenenud maailma võimurid aastakümneid sõltumata nende asetusest parem-vasak-skaalal.
Mis puudutab seda, kas keskpankade paisuvad bilansimahud toovad ka majanduskasvu, siis see ei paista nii olevat. Jaapan on hea näide. Euroala on väga hea näide. Majanduskasvu toovad demograafia ja tootlikkuse kasv. Laste saamisega on arenenud maailmas nii nagu on - ning odav raha on tootlikkuse kasvu mõistes problemaatiline. Näiteks hoiab odav ja kergelt kättesaadav raha elus selliseid ärimudeleid, mis vähegi normaalsemas keskkonnas oleks sunnitud marginaalide parandamiseks (ellujäämiseks) tootlikkust tõstma. Nüüd aga tiksuvad niisama. -
Üldiselt ma arvan, et see rahatrükk on tulemust andnud küll, mitte pikaajaliselt majanduskasvu stimuleerimisena küll aga lühiajaliselt kriiside leevendamisel. Aga kriisi leevendamisel on omakorda jälle see efekt, et ära jääb kriisi loomupärane majanduse puhastamine: nagu Sa juba mainisid, jäävad ellu ärimudelid, mis teistsuguses keskkonnas kriisi ajal kindlasti kaoksid. See omakorda jälle tähendab tegelikult, et majandus pärast kriisi ei tegutse nii efektiivselt kui võiks. Samas teisest küljest on sügavad kriisid jälle väga valusad suuremale osale ühiskonnast.
See ongi põhimõtteliselt poliitiline valik kumba me rohkem väärtustame: kas majanduse maksimaalse efektiivsusega arenemist või rahulikku muretut kulgemist kõigile. -
Aa ok, nüüd ma saan alles aru, et võuklased ongi põhimõtteliselt kõik, kes ei toeta Austria koolkonda, tasakaalus eelarvet ja klassikalist majandusteooriat, see on üsna silmiavav avastus. Nõudluse stimuleerimist kui majanduspoliitilist meedet on kasutatud juba eelmise sajandi 30ndatest, hea teada, et proto-woke sündis juba varsti 100 aastat tagasi. Mis puudutab seda, et keskpankade paisuvad bilansimahud toovad ka majanduskasvu, siis absoluutselt kindlalt nii see on. Jaapan mitte ei lükka ümber, vaid kinnitab seda - ilma riikliku sekkumiseta oleks neid nende demograafia juures tabanud pikaajaline ja sügav depressioon. Pmst ongi riikliku sekkumise kasvu juurpõhus demograafia - ainuke võimalus tarbimist ergutada olukorras, kus tarbijaid jääb järjest vähemaks, on teha seda riiklikult stimuleerides. Nii, et kui vähe lapsi on võuk, siis jah, sellega võib isegi nõustuda teatud tingimustel. Kokkuvõtteks saab nõustuda aga santaga - valik sõltub maailmavaatest. Minu maailmavaade paraku ei luba toetada kaotatud kümnendit 25% tööpuudusega lihtsalt sellepärast, et alternatiiv on liiga võuk.
Mis puudutab varahindade tõusust tingitud ebavõrdsust, siis aitab siin maksustamine nagu ütlesin, kui see nüüd jälle võuklemine pole muidugi. -
Meie rahandusministri propageeritaval vastu-tsüklilisel eelarvepoliitikal on sisse kodeeritud üks olemuslik viga.
Masu ajal kõlab see väga hästi - kulutame laenuraha abil rohkem ja aitame hoida hõivet ja majandustegevust käimas jms.
Tore. Nüüd kui see langustsükkel läbi saab, ei saa seisma panna teehitusobjekte ega koolimajade ehitusi rääkimata erakorralistest pensionitõusudest.
Ehk kõrgkonjunktuuris ei suuda riigid end tagasi tõmmata (see paistab ilusti välja ka Eesti uues eelarvestrateegias, kus kasvukõvera muutusel kulutatakse sama ladnalt edasi). Aga see on ju ometigi vastutsüklilise majanduspoliitika mõte, et kõrgkonjunktuuris suudab riik kulutused koomale tõmmata.
Nii sisenetaksegi lõptusse spiraali, kus iga kriis eeldab veel suuremat riikliku panust.
Vägisi jääb tunne, et poliitikutel kui ka avalikkusel laiemalt, et tegu on viimase kriisiga, millega Eestil silmitsi seista tuleb. Kahjuks/õnneks võin garanteerida et see nii ei ole. Kuid kas meil laskemoona jätkub nii järgmiseks kui ka ülejärgmiseks kriisiks (eeldades et praegusi võlgu teenindame me veel terve põlvkonna) või laseme ladnalt oma laenuvõime punasesse ja loodame et midagi lähitulevikus ei juhtu? -
gooligan, misse punane laenuvõime anno 2020 tähendab? Ja mis värviga näiteks Itaalia laenuvõimet iseloomustaksid?
-
mykoloog
Aa ok, nüüd ma saan alles aru, et võuklased ongi põhimõtteliselt kõik, kes ei toeta Austria koolkonda, tasakaalus eelarvet ja klassikalist majandusteooriat, see on üsna silmiavav avastus. Nõudluse stimuleerimist kui majanduspoliitilist meedet on kasutatud juba eelmise sajandi 30ndatest, hea teada, et proto-woke sündis juba varsti 100 aastat tagasi. Mis puudutab seda, et keskpankade paisuvad bilansimahud toovad ka majanduskasvu, siis absoluutselt kindlalt nii see on. Jaapan mitte ei lükka ümber, vaid kinnitab seda - ilma riikliku sekkumiseta oleks neid nende demograafia juures tabanud pikaajaline ja sügav depressioon. Pmst ongi riikliku sekkumise kasvu juurpõhus demograafia - ainuke võimalus tarbimist ergutada olukorras, kus tarbijaid jääb järjest vähemaks, on teha seda riiklikult stimuleerides. Nii, et kui vähe lapsi on võuk, siis jah, sellega võib isegi nõustuda teatud tingimustel. Kokkuvõtteks saab nõustuda aga santaga - valik sõltub maailmavaatest. Minu maailmavaade paraku ei luba toetada kaotatud kümnendit 25% tööpuudusega lihtsalt sellepärast, et alternatiiv on liiga võuk.
Mis puudutab varahindade tõusust tingitud ebavõrdsust, siis aitab siin maksustamine nagu ütlesin, kui see nüüd jälle võuklemine pole muidugi.
Kontratsükliline majanduspoliitika on ideena väga ilus. Mulle ka teoorias meeldib. Praktiliselt on sellega aga läinud nii, et halbadel aegadel on kulutatud, sest on pidanud kulutama. Headel aegadel on kulutatud, sest on saanud kulutada. Mitme riigi puhul ei saa me ausalt rääkida sellest, et nad oleks maksevõimelised. Nüüd ollakse olukorras, kus ECB bilansimaht on üle poole Euroala SKTst. Mis edasi? Kolm aastat veel ja ECB lükkab trükitavat raha juba ettevõtete aktsia-/omakapitali, sest bilansi tervis ei luba neil enam ECB poolt turult ära korjatavat võlga emiteerida? ECB prantsuse autotootjate omanikuna kõlaks küll kui Peak European Union. Nende kaootiliste monetaarsete improvisatsioonide lõppresultaat on ilmselt selgus küsimuses, kui kaua võib raha trükkida, enne kui majandusagentidel selle trükitava ühiku vastu usaldus kõikuma lööb? Enne seda saame empiirilise kinnituse teadmisele, et ilma kasumimotiivita ettevõtluses midagi kasulikku ega innovatiivset ei looda. Ilmselt ühel hetkel nendime ka seda, et maksustamisega ebavõrdusse vähenamisel ka eriti kaugele ei jõudnud, sest veidigi rikkamad inimesed panid lihtsalt leekima. Samuti avastame me ilmselt ja millegipärast, et tehnoloogias on Euroopa maas juba kolmandat põlvkonda ning neil, kellel on millegi eest midagi maksta, maksavad millegipärast USA (triljoni)ettevõtetele. Mina oleks maailmavaateliselt või muidu lihtsalt eelistanud. et sellist Suurt Pahandust ei tule. -
gooligan, kõik, mis sa kirjutad on loogiline ja õige. Aga see eeldab seda, et see rahaühik, milles me laenu võtame, on kõva, kindel, tugev ja usaldusväärne ka pikas perspektiivis. Täiesti rahulikult on võimalik leida argumente, miks see ei pruugi seda olla. Seega on praegune liberaalsem suhtumine riigieelarvesse eelnevat väidet uskudes suisa õigustatud. Ainus tõsisem virisemise koht peaks olema see, kuhu seda rahhi lükatakse - et oleks päriselt ka mingi koht, millest meil kõigile pikas perspektiivis (sh. eriti tootlikkuse tõstmiseks) kasu oleks.
-
....mis sellel kõigel võugiga ühist on?
PS. Sveitsil on kuuldavasti põhiseaduslik võlapidur, tea kuidas selline töötaks?
https://epl.delfi.ee/arvamus/majandusnurk-villu-zirnask-hea-et-eesti-riiki-pole-sama-lihtne-pankrotti-ajada-kui-dzassikohvikut?id=91047975 -
opex
....mis sellel kõigel võugiga ühist on?
PS. Sveitsil on kuuldavasti põhiseaduslik võlapidur, tea kuidas selline töötaks?
https://epl.delfi.ee/arvamus/majandusnurk-villu-zirnask-hea-et-eesti-riiki-pole-sama-lihtne-pankrotti-ajada-kui-dzassikohvikut?id=91047975
Villu on tark mees ja see on hea lugu. Aga ka tema eeldab, et meil on kasutusel kõva ja kindel valuuta ning küll need tõusvad (reaal)intressidki ükskord meid tagumikust näksama tulevad. Vaatasin aknast välja. Horisondil igatahes neid näksajaid veel ei paistnud. -
Mingit kirvekujulist reaalintressi ei maksa oodata.
Tuletame meelde, MIKS keskpangad praegu sellist rahapoliitikat ajavad. Põhjus oli väga lihtne - kui aastal 2008 usaldus finantsasutuste vahel kõikuma lõi ja need omavaheliste laenude intressi tõstmisega püüdsid riski kompenseerida, selgus kurb tõsiasi. Liiga suur osa süsteemselt olulisi asutusi oli Warren Buffetti tsiteerides "püksata ujuma läinud". Oluliste turutegijate võimalik pankrot tundus niivõrd õudne, et selle vältimiseks andsid keskpangad välja lubaduse teha omaltpoolt "whatever it takes".
Osad spekulandid arvasid, et tegemist on ainult retoorikaga, rajasid oma edasise tegevuse sellele, mida õpikutarkus karmilt keelab ("never fight the Fed!") ja kõrvetasid oma näpud. Siit edasi oli kõigil selge - suured tegijad tohivad riske võtta piiramatult, sest kui on oht, et need võivad realiseeruma hakata, tuleb Fed ja muudab reaalsust vajalikus suunas.
Eesti riigi laenamist puudutab see nii palju, et kui me säilitaksime tasakaalus eelarvet olukorras, kus "suured" seda isegi ei püüa, siis pingutaksime siin püksirihma ainult selle nimel, et endast rikkamatele peale maksta - meie eratarbijate ostuvõime oleks selle summa võrra väiksem, mida riik laenamise asemel maksudega püüaks kokku korjata.
Kui aga vaatamata kõigele intressid peaksid tõusma hakkama, siis on siin lihtne strateegia. Meil pole vaja "lõvist kiiremini" joosta, ehk eelarvet iga hinna eest tasakaalu saada - piisab, kui oleme "kiiremad" (loe: ettevaatlikumad) oma sõpradest Itaaliast, Hispaaniast, Prantsusmaast, no ja kui ERITI kindel tahaks olla, siis ka Saksamaast. Meie stardipositsioon on selleks piisavalt hea. Ja kui peakski tulema kõrgemate intresside aeg, lüüakse too "whatever it takes" uuesti lauda niipea kui kellegi eelpoolnimetatutest hakkab võlakoormusega probleeme tekkima.
Kui ükskord oleme olukorras, et ECB omab kõiki kiirlaenukontoreid, prantsuse autotehaseid, itaalia arvutitööstust ja eesti viinamarjaistandusi, siis on muidugi asjade seis s*tt. Aga oma lohutuseks võime endale öelda - isegi kui me siin nurgas ennast rihmaks venitame, et muuda meie pingutused üldist pilti rohkem kui umbes 0,2 protsenti. Nimelt nii suur on meie osakaal eurotsooni GDPs. Nii et kui vähegi ette vaadata, siis võime kogu olukorda võtta stoilise rahuga. Ja halvimaks stsenaariumiks varuda keldrisse talvekartul ja kuuri küttepuud valmis. -
gooligan
Meie rahandusministri propageeritaval vastu-tsüklilisel eelarvepoliitikal on sisse kodeeritud üks olemuslik viga.
Masu ajal kõlab see väga hästi - kulutame laenuraha abil rohkem ja aitame hoida hõivet ja majandustegevust käimas jms.
Tore. Nüüd kui see langustsükkel läbi saab, ei saa seisma panna teehitusobjekte ega koolimajade ehitusi rääkimata erakorralistest pensionitõusudest.
Ehk kõrgkonjunktuuris ei suuda riigid end tagasi tõmmata (see paistab ilusti välja ka Eesti uues eelarvestrateegias, kus kasvukõvera muutusel kulutatakse sama ladnalt edasi). Aga see on ju ometigi vastutsüklilise majanduspoliitika mõte, et kõrgkonjunktuuris suudab riik kulutused koomale tõmmata.
Nii sisenetaksegi lõptusse spiraali, kus iga kriis eeldab veel suuremat riikliku panust.
Vägisi jääb tunne, et poliitikutel kui ka avalikkusel laiemalt, et tegu on viimase kriisiga, millega Eestil silmitsi seista tuleb. Kahjuks/õnneks võin garanteerida et see nii ei ole. Kuid kas meil laskemoona jätkub nii järgmiseks kui ka ülejärgmiseks kriisiks (eeldades et praegusi võlgu teenindame me veel terve põlvkonna) või laseme ladnalt oma laenuvõime punasesse ja loodame et midagi lähitulevikus ei juhtu?
Mina näen siin kahte peamist arenguvõimalust:
a) El jätkab föderaliseerumist, ühel hetkel on kogu rahandus liikmesriikide pädevusest läinud. Siis pole see enam meie probleem (ja isegi kui peaks olema, on meil sel hetkel palju suuremaid probleeme).
b) föderaliseerumine jätkub aeglaselt, enne jõuab kätte euro usalduskriis. Päris Zimbabwega võrreldavat inflatsiooni ei teki, aga ikkagi saab see olema võimas. Võlg kaob olematusesse, samal hetkel on meil palju suuremaid probleeme.
Kuna printeri seiskamist ei kannataks EU majandus hetkel välja, tasub sõitu nautida. -
Karum6mm
Nende kaootiliste monetaarsete improvisatsioonide lõppresultaat on ilmselt selgus küsimuses, kui kaua võib raha trükkida, enne kui majandusagentidel selle trükitava ühiku vastu usaldus kõikuma lööb?
Kusjuures mina isiklikult ootan seda huviga. Täiesti tõsiselt, mind on ka vaevanud küsimus, et kas tõesti saab nii lõpmatuseni või tuleb ikka mingil hetkel piir vastu ja kuidas see piir siis täpsemalt välja näeb. Ilmselt me oma eluajal selle ära näeme. Aga kui näeme, siis näeme, ei mina usu, et päris nälg ja veri tänavatel saab olema, lihtsalt huvitav saab olema. -
santa
Karum6mm
Nende kaootiliste monetaarsete improvisatsioonide lõppresultaat on ilmselt selgus küsimuses, kui kaua võib raha trükkida, enne kui majandusagentidel selle trükitava ühiku vastu usaldus kõikuma lööb?
Kusjuures mina isiklikult ootan seda huviga. Täiesti tõsiselt, mind on ka vaevanud küsimus, et kas tõesti saab nii lõpmatuseni või tuleb ikka mingil hetkel piir vastu ja kuidas see piir siis täpsemalt välja näeb. Ilmselt me oma eluajal selle ära näeme. Aga kui näeme, siis näeme, ei mina usu, et päris nälg ja veri tänavatel saab olema, lihtsalt huvitav saab olema.
alles see oli kui Kristjani siin hurjutati, kui väitis, et USA saab raha trükkida nii palju kui soovib. Nüüd on asi reaalsus ja keegi enam ei imesta. -
santa
Kui vaadata NL'i konservatiivne-liberaalne skaalal, siis võib vist öelda et alguses, Lenini ajal, ta oligi pigem liberaalne....
Lenini ajast pole sisuliselt mõtet rääkida. NL loodi 1922. a lõpus, Lenin suri 1924. a alguses. Sisuliselt elas NLi ajal ühe aasta, oli väga haige ja ilmselt mitte täie mõistuse juures suure osa ajast. -
See tuleb siis kui ECB hakkab otse emissioonist valitsuste võlga ostma, enne mitte. 80ndate NSVL tuleb meelde.
-
Vanaema
santa
Kui vaadata NL'i konservatiivne-liberaalne skaalal, siis võib vist öelda et alguses, Lenini ajal, ta oligi pigem liberaalne....
Lenini ajast pole sisuliselt mõtet rääkida. NL loodi 1922. a lõpus, Lenin suri 1924. a alguses. Sisuliselt elas NLi ajal ühe aasta, oli väga haige ja ilmselt mitte täie mõistuse juures suure osa ajast.
Muidu varem oli täie mõistuse juures? Et täitsa normaalne inimene? -
"Karum6mm"
Vanaema
santa
Kui vaadata NL'i konservatiivne-liberaalne skaalal, siis võib vist öelda et alguses, Lenini ajal, ta oligi pigem liberaalne....
Lenini ajast pole sisuliselt mõtet rääkida. NL loodi 1922. a lõpus, Lenin suri 1924. a alguses. Sisuliselt elas NLi ajal ühe aasta, oli väga haige ja ilmselt mitte täie mõistuse juures suure osa ajast.
Muidu varem oli täie mõistuse juures? Et täitsa normaalne inimene?
Mul ei olnud kindlasti eesmärgiks varasemaid tegusid kiita. Lihtsalt juhtisin tähelepanu sellele, et NL ajaloos Lenini perioodi ei ole olnud. Ta ei juhtinud riiki. Mis varasemat perioodi puudutab, siis on asi keerulisem. Kas suurte kurjategijate kohta saab alati öelda, et nad pole normaalsed inimesed? Ilmselt saab. Kas saab öelda, et nad pole täie mõistuse juures? Ma ei ole vastuses kindel. -
"Karum6mm"
Mr. Go
Keskklassi kadumist puhtalt woke-kogukonna kraesse keerata on ebaõiglane, vaata kuidas tahad.
Ei olegi keeranud. See on mitmete asjaolude kokkulanegemise tulemus, millest olulisim on keskpankade paisuvatest bilansimahtudest tulenev varahindade inflatsioon.
Kui kaugele saab varahindade inflatsioon minna?
Kusagil on ju piir? Väärtpaberitele ja kinnisvarale saab mulli sisse puhuda, aga kusagil peavad olema jaetarbijad, kes selle kraami lõpuks ära ostavad. Ja siis peavad samuti olema kusagil spekulandid ja maaklerid kes seda varakult tajuvad, et kraamile ei pruugi ostjaid olla, olgu laenuraha nii odav kui tahes. Nood tõmbavad selle kraami hinnatõusule pidurit.
Varade hindade tõusuga peaks jõudma inflatsioon samuti nii piima-leiva-bensiini hinda kui ka palkade tõusu, aga seda viimast pole ju viimase paarikümne aasta jooksul märkimisväärselt toimunud, vähemalt arenenud Lääneriikides. -
Kui kaugele saab minna? Minuarust pole meil vaja selliseid retoorilisi küsimusi, meil on esmaklassiline suht hiljutine first-hand kogemus rubla inflatsioonist olemas. Noorematel seltsimeestel ehk mitte.
-
Hüperinflatsiooni tingimustes keegi eriti ei taha midagi müüa, ses homme saab sama asja eest juba palju rohkem. Ja ostjad püüavad võimalikult ruttu oma rahast lahti saada. Mis juhtub, kui müüjaid ei ole ja ostjaid on - varade ja kaupade hinnad tõusevad kiirenevas tempos.
-
Pakun, et Tallinki aktsiakurss ei saa lähiajal tõusta kõrgemale, kui 4500000000000 EUR, kuna hinna muutmiseks on tarvis sooritada tehing börsisüsteemis. Investeerimisel peaks seda silmas pidama ja mitte liiga hoogu minema.
-
Analüüsisin miks LHV foorum kuidagi teistsugune tundub ja põhjuseid on vähemalt 2:
- stagna pole ammu siin komminud
- kommi tsiteerimisel tekivad nüüd jutumärgid tsiteeritava aliase ümber -
"Karum6mm"
mykoloog
Aa ok, nüüd ma saan alles aru, et võuklased ongi põhimõtteliselt kõik, kes ei toeta Austria koolkonda, tasakaalus eelarvet ja klassikalist majandusteooriat, see on üsna silmiavav avastus. Nõudluse stimuleerimist kui majanduspoliitilist meedet on kasutatud juba eelmise sajandi 30ndatest, hea teada, et proto-woke sündis juba varsti 100 aastat tagasi. Mis puudutab seda, et keskpankade paisuvad bilansimahud toovad ka majanduskasvu, siis absoluutselt kindlalt nii see on. Jaapan mitte ei lükka ümber, vaid kinnitab seda - ilma riikliku sekkumiseta oleks neid nende demograafia juures tabanud pikaajaline ja sügav depressioon. Pmst ongi riikliku sekkumise kasvu juurpõhus demograafia - ainuke võimalus tarbimist ergutada olukorras, kus tarbijaid jääb järjest vähemaks, on teha seda riiklikult stimuleerides. Nii, et kui vähe lapsi on võuk, siis jah, sellega võib isegi nõustuda teatud tingimustel. Kokkuvõtteks saab nõustuda aga santaga - valik sõltub maailmavaatest. Minu maailmavaade paraku ei luba toetada kaotatud kümnendit 25% tööpuudusega lihtsalt sellepärast, et alternatiiv on liiga võuk.
Mis puudutab varahindade tõusust tingitud ebavõrdsust, siis aitab siin maksustamine nagu ütlesin, kui see nüüd jälle võuklemine pole muidugi.
Kontratsükliline majanduspoliitika on ideena väga ilus. Mulle ka teoorias meeldib. Praktiliselt on sellega aga läinud nii, et halbadel aegadel on kulutatud, sest on pidanud kulutama. Headel aegadel on kulutatud, sest on saanud kulutada. Mitme riigi puhul ei saa me ausalt rääkida sellest, et nad oleks maksevõimelised. Nüüd ollakse olukorras, kus ECB bilansimaht on üle poole Euroala SKTst. Mis edasi? Kolm aastat veel ja ECB lükkab trükitavat raha juba ettevõtete aktsia-/omakapitali, sest bilansi tervis ei luba neil enam ECB poolt turult ära korjatavat võlga emiteerida? ECB prantsuse autotootjate omanikuna kõlaks küll kui Peak European Union. Nende kaootiliste monetaarsete improvisatsioonide lõppresultaat on ilmselt selgus küsimuses, kui kaua võib raha trükkida, enne kui majandusagentidel selle trükitava ühiku vastu usaldus kõikuma lööb? Enne seda saame empiirilise kinnituse teadmisele, et ilma kasumimotiivita ettevõtluses midagi kasulikku ega innovatiivset ei looda. Ilmselt ühel hetkel nendime ka seda, et maksustamisega ebavõrdusse vähenamisel ka eriti kaugele ei jõudnud, sest veidigi rikkamad inimesed panid lihtsalt leekima. Samuti avastame me ilmselt ja millegipärast, et tehnoloogias on Euroopa maas juba kolmandat põlvkonda ning neil, kellel on millegi eest midagi maksta, maksavad millegipärast USA (triljoni)ettevõtetele. Mina oleks maailmavaateliselt või muidu lihtsalt eelistanud. et sellist Suurt Pahandust ei tule.
Headel aegadel liigset kulutamist saab piirata kui näiteks muuta ECB reglementi, et see ei osta võlakirju riigilt, kelle libisev keskmine aastane SKP kasv on rohkem kui X%. Või siis näiteks mingi kokkulepe eurotsooni sees, mis seob võlakirjade väljastamise SKP kasvuga. Või mingi kolmas lahendus. Suhteliselt kasutu on rääkida kui halvasti kõik on, hoopis konstruktiivsem on pakkuda lahendusi.
Erasektori võlg ei puutu üldse asjasse. ECB ostab ikka Prantsuse riigi võlakirju mitte autotootja omi. Kui Prantsuse riik tahab oma autotootjat aidata on see nende otsus (mis peab olema kooskõlas EL riigiabi reeglitega), minu arust tuleb erasektorit sooduslaenude ja otsegrantidega toetada nii vähe kui võimalik, erandiks on võibolla COVIDiga seotud probleemid, kuna need olid prognoosimatud. Kasumimotiiv pole eraettevõtlusest kuhugi kadunud seoses keskpankade bilansimahu kasvuga.
Jah, ma arvan ka, et inflatsioon tuleb. Aga see on igatahes parem kui see, kui meil on aastaid double digit majanduslangus ja kümme aastat 25% tööpuudus. Lihtsalt need on alternatiivid, mille vahel on valida, kas ajada riikliku sekkumise poliitikat või klassikalist "eelarve peab olema tasakaalus" poliitikat. 2008 proovisime austerityt juba, rohkem ei soovi, see lihtsalt on nii, meeldib või mitte ja mõistetavatel põhjustel. Sama toimub muide USAs (ning mujal arenenud riikides), nii et see võrdlus on ebaõnnestunud. Sama hakkab toimuma ka Hiinas 20 aasta pärast, India ja mujal Aasias 30 a pärast ja Aafrikas 50.a. pärast, kui nende demograafia samasse seisu jõuab, lihtsalt selle vahega, see saab hullem olema, kuna neil pole väljast tööjõudu kuskilt võtta, erinevalt meist.
Mis puudutab leekima panevaid rikkaid, siis maksustada saab vara, mitte inimest ja vähemalt osa varast ei leegi kuhugi (kinnisvara näiteks). -
mykoloog
Headel aegadel liigset kulutamist saab piirata kui näiteks muuta ECB reglementi, et see ei osta võlakirju riigilt, kelle libisev keskmine aastane SKP kasv on rohkem kui X%. Või siis näiteks mingi kokkulepe eurotsooni sees, mis seob võlakirjade väljastamise SKP kasvuga. Või mingi kolmas lahendus. Suhteliselt kasutu on rääkida kui halvasti kõik on, hoopis konstruktiivsem on pakkuda lahendusi.
Muidugi! Muidugi ei ole mitte midagi, mida eurobürokraatia ei saaks veel mõne regulatsiooniga lahendada. Reguleerimine aitab alati.
/aroonia -
"Marvin"
mykoloog
Headel aegadel liigset kulutamist saab piirata kui näiteks muuta ECB reglementi, et see ei osta võlakirju riigilt, kelle libisev keskmine aastane SKP kasv on rohkem kui X%. Või siis näiteks mingi kokkulepe eurotsooni sees, mis seob võlakirjade väljastamise SKP kasvuga. Või mingi kolmas lahendus. Suhteliselt kasutu on rääkida kui halvasti kõik on, hoopis konstruktiivsem on pakkuda lahendusi.
Muidugi! Muidugi ei ole mitte midagi, mida eurobürokraatia ei saaks veel mõne regulatsiooniga lahendada. Reguleerimine aitab alati.
/aroonia
Muidugi, et ole olemas ühtegi probleemi, mida lihtsalt isevoolu teed minna laskmisega ei saaks lahendada. Mitte midagi tegemine aitab alati. -
Praeguse finantsabsurdi põhjus on ECB võlakirjade ostuprogramm, mille kokkupuude senituntud majandusteooriaga on pehmelt öeldes kauge. Tegemist on massiivse eksperimendiga, kus panuseks on meie kõigi heaolu. Selle reguleerimine mingi kokkuleppega ei muuda selle absurdi olemust.
Meie majanduskeskkond on üle-, mitte alareguleeritud. Rohkem reguleerimist ei ole vaja. Küll on vaja jamaga tegelemine ära lõpetada. -
"Marvin"
Praeguse finantsabsurdi põhjus on ECB võlakirjade ostuprogramm, mille kokkupuude senituntud majandusteooriaga on pehmelt öeldes kauge. Tegemist on massiivse eksperimendiga, kus panuseks on meie kõigi heaolu. Selle reguleerimine mingi kokkuleppega ei muuda selle absurdi olemust.
Meie majanduskeskkond on üle-, mitte alareguleeritud. Rohkem reguleerimist ei ole vaja. Küll on vaja jamaga tegelemine ära lõpetada.
Võlakirjade ostuprogramm pole põhjus, vaid tagajärg. Eksperimendiga on tegu kindlasti, aga alternatiiviks on kärpimine, mis oli samasugune eksperiment, mida proovisime eelmise kriisi ajal. Kas leiad, et peaksime, seda uuesti tegema? Nii, et see jutt et "jamaga tegelemine tuleb ära lõpetada" on umbes nagu rääkida, et tuletõrje on halvasti korraldatud ajal, kui maja juba põleb. Tore teada, aga paraku kasutu tänases olukorras, ega aita kuidagi kaasa probleemi lahendamisele. -
"mykoloog"
Võlakirjade ostuprogramm pole põhjus, vaid tagajärg. Eksperimendiga on tegu kindlasti, aga alternatiiviks on kärpimine, mis oli samasugune eksperiment, mida proovisime eelmise kriisi ajal. Kas leiad, et peaksime, seda uuesti tegema? Nii, et see jutt et "jamaga tegelemine tuleb ära lõpetada" on umbes nagu rääkida, et tuletõrje on halvasti korraldatud ajal, kui maja juba põleb. Tore teada, aga paraku kasutu tänases olukorras, ega aita kuidagi kaasa probleemi lahendamisele.
Eelmise kriisi ajal oli minu tööks muuta ühe suure omavalitsuse IT-vallas kärpimine võimalikuks. Ma tegin selle teoks ja arvan, et tegin hästi. Kulud vohasid ning kääridega meest oli nende kallale väga vaja. Oleks praegu ka.
Kärpimine on kahtlemata arutust kulutamisest mõistlikum lähenemine, ehkki ebameeldivam. Vähemasti oleks sellel puutumus majandusliku reaalsusega. -
Kuidas see kärpimine aitas riigi SKPd tõsta? Või ups, hoopis tõmbas alla? Ilma lisainfo v kokkuhoitud raha mõistliku edasikulutamiseta oli see kärpimine kahjulik tegevus. Tõenäoliselt maksti sellest rahast juhtkonnale preemiat.
-
Kulutada saab raha, mida on. Kui raha ei ole, siis kulutada ei saa - olgu see mõistlik või mitte. Juhtkond (peale minu :)) preemiat minu teada ei saanud. Mina sain. Tulemuste eest. Tööandjale miljonite kokkuhoidmise eest võib preemiat saada küll. Ei olnud piinlik seda vastu võtta sugugi.
-
Nagu Kristjan1 kunagi siin ütles: kui sa räägid et "riik saab kulutada niipalju raha kui tal on," siis sa lihtsalt ei saa aru kuidas riigi rahandus toimib ja tal oli õigus paraku.
-
Ma rääkisin omavalitsusest. Minu teada neil trükipresse ei ole.
-
STOCKHOLM, Sept 17 (Reuters) - Sweden's government on Thursday proposed a new "risk tax" for major banks to bolster public coffers should there ever be a repeat of the 2008 financial crisis.
The tax would come into effect in 2022 and is supported by Sweden's governing Social Democrat and Green coalition, as well as the opposition Center Party and Liberals.
"The purpose of the new tax is to strengthen public finances and create space to cover the costs that a crisis in the financial system risks entailing," the finance ministry said in a statement.
The Social Democrats have been considering a bank tax for years, but have withdrawn several proposals after criticism they have been poorly designed.
The proposal is expected to increase tax revenues by approximately 5 billion Swedish crowns ($568 million) in 2022, the statement said.
vd. müüsin kõik rootsi positsioonid ja enam seda riiki ei vaata -
Eelmises kriisis polnud trükipressi ka Eesti valitsusel. Selle asemel oli kullastandard, kus kulla aset täitis Saksa mark ja lõpupoole euro.
-
"mykoloog"
Võlakirjade ostuprogramm pole põhjus, vaid tagajärg. Eksperimendiga on tegu kindlasti, aga alternatiiviks on kärpimine, mis oli samasugune eksperiment, mida proovisime eelmise kriisi ajal. Kas leiad, et peaksime, seda uuesti tegema? Nii, et see jutt et "jamaga tegelemine tuleb ära lõpetada" on umbes nagu rääkida, et tuletõrje on halvasti korraldatud ajal, kui maja juba põleb. Tore teada, aga paraku kasutu tänases olukorras, ega aita kuidagi kaasa probleemi lahendamisele.
Kui me eelmise kriisi ajal kärpimisele vaatamata olime jõudnud 2019. a. lõpuks 39%-se võimenduseni EA19 alas ning juuniks 2020 56+%-se võimenduseni, siis kui me nüüd alles raiskama hakkame, mis oleks hea target ECB võimendus EA19 alas aastaks 2025?
-
Erasektori võlg puutub vägagi asjasse. ECB ostab juba jupp aega korporatiivvõlga – puhas erasektor. Sealt ei ole nii kauge tee ka selleni, kui hakatakse võtma ka muid instrumente. Jaapanis pole keskpangal probleeme (aktsiate) ETFe turult kokku osta. Kui ühel hetkel omab keskpank olulisi ettevõtteid olulises koguses, siis mingist kasumimotiivist küll enam rääkida ei saa. See aga juba on ajuvalu, kuidas mingi ettevõte eksisteerib selleks, et oleks töökohad vms. Keskpangal pole ettevõtluses kuskilt otsast skin in the game. Järjekordne tee proto-kolhoosikorrani.
2008/09/10. oli meil siin Eestis austerity riigi tasandil rohkem nagu show. Esiteks pumbati eelarve õhku täis juba siis, kui nii mõnigi tegelane hoiatas, et oot-oot, siit tuleb majanduslangus. Kangelasteoga sai hakkama erasektor, kus kasutati sellist toredat kohanemismehhanismi nagu allapoole paindlikud palgad. Vastasel korral oleks häving ja tööpuudus oleks olnud veidi suuremad. Riik kärpis sisuliselt ära ainult selle õhu, mis viimases eufoorias eelarvesse sisse pumbati. (Praeguse valitsuse plõksimine teemal, et me teeme seekord teisiti, kui siis, on ka suhteliselt suur udu, sest toona oleks meile laenu andnud ainult IMF. Natuke. Kallilt. Praegu aga valaks turg meid rahaga sisuliselt (ja ka tegelikult) nullise yield’iga üle.)
Leekima panevad rikkad on selles suhtes veidi jama teema, et need kipuvad olema need, kes (maksustatava) väärtuse loomiseks eeldused loovad. Rikkuse suhtes valitsev klassivaen ja see, et see on poliitikateks vormunud, on üks olulisi põhjuseid, miks Euroopa kolmandat põlvkonda tehnoloogias maas on. Prantsuse sotsialistid järgmist Google’it ei loo. See on eurosotsimise suurim error, et rikkaks saamine on pärispatt. See, et selle käigus võiks riik makse saada, loodud väärtus ka väiksemaid aktsionäre rikkamaks teha, töökohti tekkida jms, on eurosotsialistile ilmselt täismüstika. Küll aga ei ole müstika üha suurem konfiskeerimine.
Mis puudutab seda, et meil on kaks lahendust – säästlikkus ja inflatsioon, siis säästlikkus ei ole enam muidugi mingi lahendus. Keegi ei taha hiiglaslike võlakoormate juures deflatsiooni ehk võla reaalväärtuse kasvu. Tehniliselt oleks see kusjuures õiglane. Inimlikus plaanis vastuvõetav - ilmselgelt mitte. -
"jpedro"
Postimees lekitab riigisaladust strateegiliste seenemetsade asukohtadest
Kasutaja mykoloog leitud! -
Väga päevakajaline teema, seenehooaeg on täies hoos. Kui nüüd see inetu vahejuhtum kõrvale jätta, siis seenel tasub käia. Sisestage google otsingusse "seeneline leidis" ning vaadatake ja imestage, missugune aukartustäratav nimekiri leitud esemetest.
-
"jpedro"
Postimees lekitab riigisaladust strateegiliste seenemetsade asukohtadest
Häda kohe selle asjaga. Otsib mees omaarust ohutu koha, kus kedagi ei segaks, ja siis ... Vähe sellest, et endal häbi, riik tuleb veel ja tahab kinni panna või vähemalt süsti teha. Ta oleks ennast ikka LGBxyz kogukonna liikmeks pidanud kuulutama, siis oleks hoopis see tädi pidanud vastust andma. Et ahistab vähemusi või midagi sellist. -
"zuckerblaum"
"jpedro"
Postimees lekitab riigisaladust strateegiliste seenemetsade asukohtadest
Häda kohe selle asjaga. Otsib mees omaarust ohutu koha, kus kedagi ei segaks, ja siis ... Vähe sellest, et endal häbi, riik tuleb veel ja tahab kinni panna või vähemalt süsti teha. Ta oleks ennast ikka LGBxyz kogukonna liikmeks pidanud kuulutama, siis oleks hoopis see tädi pidanud vastust andma. Et ahistab vähemusi või midagi sellist.
mykofiil
Kusjuures ma ka ei saa aru, miks seda inimest karistada tahetakse? -
"Karum6mm"
Erasektori võlg puutub vägagi asjasse. ECB ostab juba jupp aega korporatiivvõlga – puhas erasektor. Sealt ei ole nii kauge tee ka selleni, kui hakatakse võtma ka muid instrumente. Jaapanis pole keskpangal probleeme (aktsiate) ETFe turult kokku osta. Kui ühel hetkel omab keskpank olulisi ettevõtteid olulises koguses, siis mingist kasumimotiivist küll enam rääkida ei saa. See aga juba on ajuvalu, kuidas mingi ettevõte eksisteerib selleks, et oleks töökohad vms. Keskpangal pole ettevõtluses kuskilt otsast skin in the game. Järjekordne tee proto-kolhoosikorrani.
2008/09/10. oli meil siin Eestis austerity riigi tasandil rohkem nagu show. Esiteks pumbati eelarve õhku täis juba siis, kui nii mõnigi tegelane hoiatas, et oot-oot, siit tuleb majanduslangus. Kangelasteoga sai hakkama erasektor, kus kasutati sellist toredat kohanemismehhanismi nagu allapoole paindlikud palgad. Vastasel korral oleks häving ja tööpuudus oleks olnud veidi suuremad. Riik kärpis sisuliselt ära ainult selle õhu, mis viimases eufoorias eelarvesse sisse pumbati. (Praeguse valitsuse plõksimine teemal, et me teeme seekord teisiti, kui siis, on ka suhteliselt suur udu, sest toona oleks meile laenu andnud ainult IMF. Natuke. Kallilt. Praegu aga valaks turg meid rahaga sisuliselt (ja ka tegelikult) nullise yield’iga üle.)
Leekima panevad rikkad on selles suhtes veidi jama teema, et need kipuvad olema need, kes (maksustatava) väärtuse loomiseks eeldused loovad. Rikkuse suhtes valitsev klassivaen ja see, et see on poliitikateks vormunud, on üks olulisi põhjuseid, miks Euroopa kolmandat põlvkonda tehnoloogias maas on. Prantsuse sotsialistid järgmist Google’it ei loo. See on eurosotsimise suurim error, et rikkaks saamine on pärispatt. See, et selle käigus võiks riik makse saada, loodud väärtus ka väiksemaid aktsionäre rikkamaks teha, töökohti tekkida jms, on eurosotsialistile ilmselt täismüstika. Küll aga ei ole müstika üha suurem konfiskeerimine.
Mis puudutab seda, et meil on kaks lahendust – säästlikkus ja inflatsioon, siis säästlikkus ei ole enam muidugi mingi lahendus. Keegi ei taha hiiglaslike võlakoormate juures deflatsiooni ehk võla reaalväärtuse kasvu. Tehniliselt oleks see kusjuures õiglane. Inimlikus plaanis vastuvõetav - ilmselgelt mitte.
Tõsi, ECBl on tõesti erasektori võla ostmise programm, tuli mulle üllatusena. Minul selle programmi suhtes mingeid romantilisi tundeid pole. Samas ei näe selles ka mingit surmapattu, kõik sõltub konkreetsetest kriteeriumitest ja ajastusest.
Ka sellega saab nõustuda, et 2009 oli meil vähem võimalusi, aga see ei tähenda seda, et täna peaksime kärpima. Kui täna on rohkem võimalusi - jumal tänatud, kasutagem neid.
Mis leekima pannud rikastesse puutub, siis siin kahjuks lööb sinu ideoloogiline taust välja. Rikkust ei maksustata, sellepärast, et keegi arvaks, et "rikkad on pahad" nagu sina usud, vaid sellepärast, et nii on ühiskonnale optimaalne. "See on eurosotsimise suurim error, et rikkaks saamine on pärispatt." on selline tore loosung, õlgmehe loomine, umbes sama tore kui "see on külakurnajast pankuri suurim error, et makse maksta on pärispatt." "Eurosotsialist" jälle on umbes samasugune termin nagu "Rootslaste lakei, rahapesijast pankurtõbras" Mul on muidugi okei ka selliste loosungitega vehkida, aga kas on mõtet? Maksud teadupärast pole üldse EL teema, vaid liikmesriikide. Sisu poolelt on see sinu jutt selline käibetõde, senine kogemus näiteb, kõrgemad maksud ei vähenda innovatsiooni, pigem vastupidi. Prantsuse sotsialistid ja google - samamoodi võib väita et Kongo sõjapealikud ei loo järgmist Nokiat, hoolimata sellest, et nad makse ei maksa, erinevalt Soome kõrgetest maksumääradest.
Aga jah, küsimus on eelkõige alternatiivides, mulle tundub, et peale Marvini kõik nõustuvad (enamus vähemalt), et kulutamisele täna alternatiivi pole. -
Ma pidasin eurosotsi all silmas üldist nähtust, mitte konkreetset isikut. Aga jah - see mulle pähe ei mahu, kuidas mitte just pika ajaga sai tsivilisatsiooni keskpunktist manduv enese naba imetlev võla-auk, kus ainsateks ideededeks on kahaneva energiaga sotsimine, ümberjagamine ja rahatrükk? See ei saa olla kuigi jätkusuutlik. Nüüd enam muidugi ilma kulutamata ei saa. Lihtsalt kuskil on ikka päris palju päris valesti läinud, kui noorte tööpuudus on kohati kümneid protsente ja varasemalt täitsa tõsiseltvõetavad riigid on tegelikkuses maksejõuetud.
-
"Karum6mm"
Ma pidasin eurosotsi all silmas üldist nähtust, mitte konkreetset isikut. Aga jah - see mulle pähe ei mahu, kuidas mitte just pika ajaga sai tsivilisatsiooni keskpunktist manduv enese naba imetlev võla-auk, kus ainsateks ideededeks on kahaneva energiaga sotsimine, ümberjagamine ja rahatrükk? See ei saa olla kuigi jätkusuutlik. Nüüd enam muidugi ilma kulutamata ei saa. Lihtsalt kuskil on ikka päris palju päris valesti läinud, kui noorte tööpuudus on kohati kümneid protsente ja varasemalt täitsa tõsiseltvõetavad riigid on tegelikkuses maksejõuetud.
Kontrolli oma faktide allikas üle. Kui Euroliidu SKP jaotumist vaadata, siis eurosotsialistliku võuklemise osakaal jääb alla paari protsendi :)
PS. eurosotsialistlikuks võuklemiseks lugesin kõik, mis jääb põllumajandusest, tööstusest ja teenusmajandusest üle. -
"Karum6mm"
Ma pidasin eurosotsi all silmas üldist nähtust, mitte konkreetset isikut. Aga jah - see mulle pähe ei mahu, kuidas mitte just pika ajaga sai tsivilisatsiooni keskpunktist manduv enese naba imetlev võla-auk, kus ainsateks ideededeks on kahaneva energiaga sotsimine, ümberjagamine ja rahatrükk? See ei saa olla kuigi jätkusuutlik. Nüüd enam muidugi ilma kulutamata ei saa. Lihtsalt kuskil on ikka päris palju päris valesti läinud, kui noorte tööpuudus on kohati kümneid protsente ja varasemalt täitsa tõsiseltvõetavad riigid on tegelikkuses maksejõuetud.
Eks minagi pidasin rootslaste lakei all silmas nähtust, mitte isikut. Ma jälle ei saa aru, kuidas on Eesti pangandusest, kui kunagisest majanduse lipulaevast saanud kahaneva energiga enese naba imetlev monopoolset seisundit kuritarvitav ja pensionivarasid käpardlikult investeeriv monstrum, kus ainsaks ideeks on musta vene raha pesemine. Saab nõustuda, et kuski on midagi valesti läinud.
