pankade vastutus kinnisvara tagatisel laenude osas - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

pankade vastutus kinnisvara tagatisel laenude osas

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • vanaema rääkis, et tema isa rääkis, :) et laen tuleb tagasi maksta muidu võetakse maja käest. Ilmselt oli see esimese vabariigiaegu.
    See et inimene aru ei saa, et võlg võõra oma siis peab järlikult nii minema.
    kui julged võtta julge vastutada.
    ................................................ .............................................................................................
    (räige roppus laenajate kohta, kes ei saa kohustuste täitmisega hakkama ja vinguvad aiai oioi mulle tehti liiga)
  • Iga konkreetse käenduse lugu peab eraldi uurima.
    Kel on antud tasuks vaadata kuidas anti. Juhatuse liikme käendus on alati tarbijakäendus. Tarbijakäenduse puhul on oluline et pangal oleks ette näidata avaldus kus käendaja tahtis käendust anda. Vanematel käendustel seda avaldust pole, kuna pank ei tabanud et tarbijakäenduse eripärasid.
    Lisaks tasuks kinnistuomanikel panna teise astme hüpoteeke suurtemate summade peale.

    Kõik sellised pisiasjad annavad läbirääkimise ruumi. Lisaks tasub alati ka kohe panga direktorile helistada.

    ps. TNT, ei taha uskuda et alla kirjutasid!
  • http://www.epl.ee/artikkel/488236

    Numbrid välja käidud. Pankade arvates tõstaks võlakaitseseaduse rakendumine 10-aastase kodulaenu intressi 1% ja 20-aastase kodulaenu intressi 0,5%. Selline intressitõus pidi nii karm olema, et kodulaen võib muutuda kättesaadavaks vaid vähestele jõukatele, mistõttu võlakaitseseadust ei tohiks rakendada.
    Arvan, et kui 3-4 pangast pakkumine küsida, siis sulab see 0,5% olematuks.
  • Muidugi, kes seda enne kuulnud on, et kõrgem risk kõrgemat tootlust tähendab. Mingi ekonomistide loba.
  • kui pangad kisavad, siis järelikult on võlakaitseseadus õige asi ja tuleb kiirelt vastu võtta. Mis püha lehm see pank on, kõik peavad oma vigade eest vastutama, ka pangad.
  • Võlakaitseseadus paneb sinu pankade vigade eest vastutama. Näiteks kui 10-aastasel, 1M laenul kallineb riskimarginaal kahelt protsendilt kolmele, maksad sa pangale intressikuludeks 100K asemel 130K.
  • Ma ei arva nii - pank on edaspidi hoolsam laenu väljastamisel, ei väljasta enam laenu kinnisvara ostmiseks (pea)olematu omafinatseeringuga või juhutöölisele või muidu tegelasele, kes ilmselgelt ei suuda laenu tagasi maksta. Aga nii ju asi buumi ajal käis - laenu said isegi tegelased, kel polnud raha notaritasuks ja riigilõivuks (see probleem lahendati nii, et kavalam arendaja liitis need kulud hinnale ja "kandis ise"), igale lollile pidi olema selge, et neil pole raha ka igakuiseks laenumakseks (aga näe, pank sellest aru ei saanud).
  • Lihtne on öelda "sa eksid", esitamata omapoolseid põhjendusi. Arvad, et pangad jätkvad igasugu errudele (tegelane, kes siis mõned nädalad tagasi 50k laenu tahtis saada) laenude andmist, tõstes kõigil intresse? Ei jätka ju, juba mõnda aega on pankadel tekkinud kohusetunne.
  • Pankades on scooringu parameetrid üsna jõhkraks aetud ja laenu pigem ei anta. See veel võimendaks seda, aga samas ainuõige vahend KV hindade langetamiseks mõistlikule ja sobivale tasemele.
  • Hack, muidugi on lihtne öelda esitamata omapoolseid tõestusi. Aga see oleks nii pikk, ja sa niikuinii ei oleks nõus.
    Üks tõestus on see, et riikides kus selline süsteem (kõnni minema) töötab, ON kõrgemad intressid (USA).
    Common sense ju. Miks peaks pank mitte võtma riskide katteks rohkem raha.
    Seepärast ütlengi: sa eksid
  • Aga kuidas siis peaks panku karistama selle eest, et nad andsid laenu inimestele, kellele ei tohiks laenu anda? Kasutati kõikvõimalikke turunduse võtteid, et inimestele laenu "pähe määrida". Lisaks a la diivanist naftapuurimise reklaamile tehti ka häbitud otseturundust. Mulle isiklikult helistasid peale kodupanga veel 2 panka ja püüdisid soodsat laenu pakkuda! Nüüd on meil samasugune "kadunud dekaad" tulemas nagu jaapanis oma ajal, kus ühe põlvkonna elu eesmärk saab olema surnud hobuse maksmine. Kõik riskid jäävad laenuvõtjale ja pank ei vastuta millegi eest. Ainuke vahend kuidas neil õnnetuil laenulõksust pääseda on eraisiku pankrott.
  • Inimesed kellele laenu ei tohi anda võiksid ju lasta omale passi vastava templi lüüa ja probleem oleks lahendatud.
  • Tättoo otsaette oleks asjalikum: ei pea passi taskust otsima.:)
  • Olevipoeg kas viinamarjad kisuvad hapuks? Aga juba vanasõnagi ütleb et loll saab kirikus ka peksa.
  • vaata iffkillla, need lollid (keda kirikuski pekstakse) muutuvad koormaks sotsiaalabisüsteemile, seega meile kõigile - aga mina pole old see loll, kes oleks neile laenu andnud, samuti mitte see loll, kes oleks tipust kv-d ostnud. Ma ei taha, et pank selle niiviisi läbi riigi minu kraesse väänab.
  • Kas ikka pigem riik ei vääna neid läbi panga sinule kraesse. Seadusandlikku võimu siiamaani minu teada pankadel pole. Tingimused selleks on siiski riigi poolt loodud.
    Mina samuti ei soovi neid omale kaudselt kraesse, kuid vastutuse pankadele veeretamine ei ole lahendus, sest loota et antud seltskond sellest midagi positiivset õpiks on suhteliselt sinisilmne.
  • Mis viinamarjad? Mul pole ühtegi laenu kaelas ja mingit hapusid kinnisvarainvesteeringuid samuti mitte. Aga nagu hack ütles, maksab selle jama lõppude lõpuks kinni tavaline kodanik. Kui iffkilla ei soovi, et vastutama peavad inimesed ja samuti ei soovi selle pankadele veeretamist, siis kes selle "kinnisvaranalja" enda kanda peab võtma?
  • Probleem on ju ikkagi selles, et pankade tegevus on EWabariigis RISKIVABA.
    Panevad puusse - sitta sellega - koorivad viiviste ja kõrgemate intresside läbi rohkem. Kui just kodanik ennast pankrotti ei lase.
    Läbi ristkäenduste, lisatagatiste jne....
    Minu jaoks oli totaalne krahh saabumas Sweedi Naftapuurimise reklaamiga. Joptvaju - inimestele määriti raha kaela KULUTAMISEKS!!!! , ehk siis osteti odavalt nende elamisi kokku!
  • SEEB omanikud on ju öelnud, et pangandus on selline lahe tegevus aga mitte väga kasumlik, saab niisma inffi. Pappi teenitakse ikka varade ümberjagamisega, ehk siis majanduslangusega.
  • TNT, sa mõne riskivabalt raha teeniva panga viimase aasta kasumiaruannet oled vaadanud?
  • Cynic, pangal on reaalselt võimalik kaotada eraisikulaenult vaid siis, kui kuulutatakse välja eraisiku pankrot ja ka sel juhul saab pank enne tagatise ja kõik muu endale. Oskab keegi öelda, mitu inimest on Eestis eraisiku pankroti välja kuulutanud? Need miljardid kahjumeid on ilmselt ikka raamatupidamise numbrid. Läheb tõusuks, siis pööratakse need numbrid kasumireale.
  • tõsi ta on, panga kasum on täpselt nii suur, kui vaja. Laenuprovisjon on selline lahe number, mida võib veeratada täpselt sinna auku, kuhu vaja. "Näeme probleeme majanduses ja seoses sellega suurendasime laenuprovisjone"... Kui siis ootamatult(?) selgub, et meil ärajalutamise võimalust pole ja 90% tõsiselt probleemsetest laenudest (minnakse tagatiste kallale) kokkuvõttes ikkagi kahju ei tekita, siis mõne aja pärast on lihtsalt ootamatult suured kasumid. See puudutab siis eraisikute osa. Ettevõtete poolelt on asi kurjem aga ka seal hakkasid pangad juba aegsasti nõudma isiklikke käendusi ja see alandas ka nende laenude riske märgatavalt.
  • 1 miljard kahjumit eelmise 10 kasumi kõrval ei ole just midagi märkimisväärset meie wabariigis paiknevate välispankade filiaalide bilansis. Piltlikult.
  • Ja tõesti, see tekkinud siiani provisjonidest

  • Selge pilt. Panga kahjum see on panga oskamatu raamatupidaja süü kes provisjone tegi. Ja siis selle sama (tegelikult olematu) kahjumi tõttu olid aktsionärid sunnitud panka kapitali juurde panema ajal kui kõigil likviidsusega kitsas. Ja keegi ei tulnud selle peale, et selle asemel hoopis raamatupidaja korrale kutsuda. Ja nii kümnetes pankades korraga.
  • Cynic, raamatupidamisega oled tegelenud? See ei ole päris omalooming.
    Ma ei ole küll pankade raamatupidamisega kursis, aga näiteks tavafirmas kantakse pikemat aega laekumata arve jupphaaval kuludesse. Kui nüüd arve siiski ära makstakse, siis kuludesse kantud summa ilmub tulude poolele.
    Usun, et pankades toimub midagi samalaadset. Kui näiteks laen on 2 miljonit ja tagatis on kukkunud 1 miljoni peale, siis kantakse osa laenust kuludesse.
    Mõni pankur võiks kommenteerida.
  • jah, Cynic,
    pangad surevad likviidsuse puudumisse, mitte halbadesse laenudesse. Väga lihtne on raskses kasumis olles pankrotti minna :-)
  • Tegelastele, kellele ei tohi laenu anda peaks Oru Kodu embleemi otsaette tätoveerima :)
    Kõige viisakam oleks süüdimatutele pankuritele vesi peale tõmmata läbi pankrotiseause muutmise tõttu-leevendada eraisiku pankroti tagajärgi.
  • rehatrader 28/02/10 13:12 Ma ei ole küll pankade raamatupidamisega kursis
    Aga teemal sõna võtma oled küll mihkel.
  • SideKick, ootame ära, kuni mõni pankade raamatupidamisega kursis olev isik sõna võtab ja siis vaatame, kas minu tavaraamatupidamisega tõmmatud paralleel oli õige. Ma olen siiski üsna kindel, et pankade kahjum on raamatupidamislik ja seda just eraisikute osas. Mõned eraisikupankrotid ei kaalu kindlasti üles seda kasumit, mida toovad kõik ülejäänud õigeaegselt laenumakseid maksvad kodanikud.
  • rehatrader, nii kurb kui see ka pole, aga Sa ei tunne kompetentsete inimeste kommentaare ära oma ülima ebakompetentsuse tõttu, Cynic on kompetentseimaid inimesi siin foorumis üldse
  • http://www.epl.ee/artikkel/492815

    veidi ka tegelikust olukorrast, raskustes laenumaksjaid ja neist omakorda varade sundmüügini jõudnuid on oluliselt vähem kui foorumi paanikaosakonna valvepostitajate arvates
  • Suurepärane, kui Cynic on foorumi kõige kompetentsem inimene. Kõige kompetentsemal inimesel on kindlasti ka numbreid, mis tõestavad tema kõrget noteeringut. Huvitab siis selline asi, et kui palju eraisikutele laenatud raha on lõplikult kaduma läinud? Ei huvita mingid a´la 'ebatõenäoliselt laekuvad arved' ega maksetähtaja ületanud arved vaid ikka see raha, mis on igasuguste lepingute haardest väljunud. Teiseks huvitab, kui palju pangad eraisikute laenudelt teeninud on. See kõik võiks olla 2009 aasta kohta.
    Minu ebakompetentne arvamus on, et siit ei pruugi negatiivset tulemust tulla pangale.
    Henno, erguta nüüd Cynicut vastama nendele küsimustele, muidu võib sinu jutu lobaks tituleerida.
  • rehatrader, sa oled täiesti piisava veenvusega suutnud kõigile oma juhmust ja vaegharitust demonstreerida. Äkki aitab nüüd?
  • Pankade laenude väljastamise poliitikast ja vastutusest artikkel
    http://majandus.delfi.ee/news/uudised/kinnisvarafirma-tombas-lohku-swedbanki-ja-seb.d?id=30501511
    huvitav oleks teada kas ja kui palju need laenud ka tagatistega kaetud olid ning millistel asjaoludel ikkagi laenu anti?
    Ilmselt jääbki teada saamata ning tavalisel laenusaajal keeratakse järgmine vint peale.
    varasemalt avaldas Eesti Pank ka tagatiseta/katteta laenude osakaalu. Huvitav kui suure osa portfellist moodustab praegu
    ning kes on selle saajad?

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon