Kinnisvaraturu tipu ennustamine
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Porto Franco, vaikseks on jäänud, pumbad ei tööta
-
flame
Porto Franco, vaikseks on jäänud, pumbad ei tööta
Seal ongi suur osa ajast vaikne, kui Teder natuke pappi tilgutab, ehitatakse edasi.
Vaadake uudiste ajalugu, esimese maja valmimistähtaegu on pidevalt edasi lükatud, 2017. a plaanide järgi pidi see valmima 2018. aastal, siis 2019. aastal, praegu 2020. aasta kevadel. -
https://majandus24.postimees.ee/6764450/eesti-pank-keerab-swedbanki-ja-seb-laenukraanid-koomale
Eesti Pank keerab Swedbanki ja SEB laenukraanid koomale
Eesti Pank karmistab SEB ja Swedbanki riskiarvestust, sest eluasemelaenud on viimastel aastatel kiirelt kasvanud ning suuremad pangad on hinnanud riskide katteks kapitali hoidmise vajadust aina väiksemaks. -
Jube halb kui narkarid ja joodikud sealt ära aeti.
EPL: Pahased kohalikud: Kopli liinidele tuleb lubatust oluliselt rohkem kortereid -
Et kui on printsiibis kasulik projekt, siis ei tohi üldse kritiseerida? Selgelt on probleem liiklustihedus ja linn enda trammijutuga on kas loll või naiivne. Aga eks Eesti kombe kohaselt, ootame kuni õnnetus käes on ja siis mõtleme, kas ja kuidas tegeleda.
-
Lihtsalt konteksti mõttes - Koplis elas 2015.a seisuga 7240 inimest, nüüd siis lisandub sellele umbes 20-25%? Kes ilmselgelt pole ka väga trammiga sõitja rahvas. Ma pole küll väga süvenenud, äkki seal on ikka mingi parem plaan, aga kui linna nägemus on, et nad kõik hakkavad linnas käima mööda kitsast Maleva tänavat, siis on kohalike mure üsna õigustatud.
-
Vaatan pildilt, et Maleva tänava annaks neljarealiseks teha, kui need rohelised asjad tee servast jäätmejaama viia.
-
Fun fact Delfi artiklist. Minu jaoks üllatav, et Tartu üürihind Tallinnaga samal tasemel ja kõrgemgi.
"Tartus kui Tallinnas on tänavu kõige populaarsemad 1-toalised korterid, mille üürihind oli augustikuus Tartus keskmiselt 343 ja Tallinnas keskmiselt 337 eurot kuus,“ rääkis Tammeorg. -
Clementine
Fun fact Delfi artiklist. Minu jaoks üllatav, et Tartu üürihind Tallinnaga samal tasemel ja kõrgemgi.
"Tartus kui Tallinnas on tänavu kõige populaarsemad 1-toalised korterid, mille üürihind oli augustikuus Tartus keskmiselt 343 ja Tallinnas keskmiselt 337 eurot kuus,“ rääkis Tammeorg.
Hullud ajad jah. Juba ääremaadel, kus korterite hinnad 20-30 tuh., küsitakse 250 kuus. Ja kuuldavasti on ajutine tööjõud nõus seda maksma, sest üürikortereid ei ole väga võtta.
Eks see peegeldab hetkeseisu tööturul. -
Clementine
Fun fact Delfi artiklist. Minu jaoks üllatav, et Tartu üürihind Tallinnaga samal tasemel ja kõrgemgi.
"Tartus kui Tallinnas on tänavu kõige populaarsemad 1-toalised korterid, mille üürihind oli augustikuus Tartus keskmiselt 343 ja Tallinnas keskmiselt 337 eurot kuus,“ rääkis Tammeorg.
See pole mingi uudis, et ülikoolilinnas on üürihinnad kohati kõrgemad kui Tallinnas. Väiksem pakkumine ja suurem (hooajaline) nõudlus. -
Draax, eks selle pakkumise otsaga tegeletakse. Kaks mikrokorterite üürimaja on äsja valminud - hugo.stay ja üks väiksem Filosoofi tänaval, sügisel lööb Scandium oma über-luks-kilukarpide kopa maasse, st Telia vanasse majja.
-
Augustikuu on muidugi õige aeg ka seda võrdlust teha. Pakun, et jaanuaris oleks juba pilt natuke teistsugune.
-
Clementine
Draax, eks selle pakkumise otsaga tegeletakse. Kaks mikrokorterite üürimaja on äsja valminud - hugo.stay ja üks väiksem Filosoofi tänaval, sügisel lööb Scandium oma über-luks-kilukarpide kopa maasse, st Telia vanasse majja.
Pakkumisega tegeldakse igal vabal maalapikesel Tartus aga jah mikrokorterid on moes, lisaks veel nimekirja Kantri Kodud -
...ja kohe takkajärgi Tallinna "mägede" kortermajad vajavad kapitaalset renoveerimist
-
Vaata ikka originaalallikat, saab enam perspektiivi: https://www.stat.ee/pressiteade-2019-140
Sellised kõikumised on täiesti normaalsed, vt nt perioodi 2013-2016. -
Invictus, 2015 tõmbas tegelikult korra junni jahedaks küll, maailma makro oli suht patiseisus.
Aga pigem seniks kuni ECB käed all hoiab (mis võib kesta aastaid 5 ja rohkem kuna sisuliselt on ennast nurka mängitud ja käsi alt võtta ei saa; seda enam populaarsust koguvate sotsiaalpoliitikate valguses), jätkub vindumine ning midagi erilist ei toimu.
Olen palju mõelnud, et huvitav kuidas 50 aasta pärast tänastele monetaareksperimentidele tagasi vaadatakse, kuidas nendest väljutakse ning kas normaalsus üldse kunagi taastub :) -
Kvant
Olen palju mõelnud, et huvitav kuidas 50 aasta pärast tänastele monetaareksperimentidele tagasi vaadatakse, kuidas nendest väljutakse ning kas normaalsus üldse kunagi taastub :)
50 aasta pärast on praegune olukord see "normaalsus" mida taga igatsetakse :) -
Ma ei pidanud silmas seda, et praegused ajad oleks pahad ja oleks midagi jubedalt igatseda, kindlasti mitte. Kinnisvaras ei lähe üldse halvasti ning see trend ilmselt jätkub veel mõnda aega (vt. eelmine kommentaar).
Pigem seda, et nö. nähtamatu käsi on turult kadunud, või muutunud väga nähtavaks ning turuosalised toimetavad, turvavõrgud all. Kui see on "uus normaalsus" siis vabaturumajandusest enam ju rääkida ei saa, millest on kahju.
Siin on lihtsalt dissonants minu põhimõtete ning isiklike huvide vahel. -
uued tipud
"Eesti kinnisvarahinnad on ajaloo kõrgeimad – 17 suurema linna korterite keskmine tehinguhind tõusis novembris 4% võrra ja jäi pidama rekordilisel tasemel 1607 eurot ruutmeetri eest."
https://www.aripaev.ee/uudised/2019/12/06/kinnisvaraindeks-loi-jalle-uue-rekordi -
Kuidas rongiliiklus Tallinna tõstab väikse asula korterihindu Turba näitel.
2017.a. kui raudtee ehitus polnud veel otsustatud, oli korteri ruutmeetri mediaanhind Turbas 189 eurot, käesoleval aastal juba 416 eurot. Ja ikkagi on veel soodus võrreldes Tallinna-lähedaste asumitega. Pole üldse väga eriskummaline kui tööle või (üli)kooli sõit kestab tund või isegi rohkem.
https://kodustiil.postimees.ee/6842189/raudtee-taastamine-tostis-huvi-vaikeasula-k
Pole siis ime, et ka Risti, Palivere, Taebla, Uuemõisa ja Haapsalu elanikud soovivad sama eelist, mille nüüd sai Turba. -
Olen täiesti kindel, et sarnast eelist soovivad ka Kikepära, Sibustvere ja Paatupera ausad kodanikud.
-
Nujah, aga siinseski foorumis on väidetud, et seda rongi pole kellelegi vaja. Et asjalikud inimesed sõidavad Eestis punktist A punkti B oma Lexuse maasturiga või hädapärast Land Cruiseriga. Ja puruvaesed alampalgalised luuserid muidugimõista bussiga.
Paistab, et päris nii üheülbaline see Eesti riik kah pole. On nüansse, mis sellesse maailmapilti ei mahu . -
-
stagna
Nujah, aga siinseski foorumis on väidetud, et seda rongi pole kellelegi vaja. .
Isegi kopteri maandumisplatsi kohta endise Forex panga katusel ei saa öelda, et "pole kellelegi vaja"
Väidetavalt on sinna korra ka maandutud.
Investeerimisel/ehitamisel võiks ikka effektiivsust arvestada ja variante, kus samade kuludega rohkem lisandväärtust luua. -
Tallinna korterite puhul võiks keegi asjasse rohkem pühendatu kommenteerida palju on ostetud asju raha parkimise eesmärgil.
-
Käin sealt pidevalt mööda ja hakkas silma et miks õhtusel ajal maja suures osas pime on? Valmis ju juba see aasta.
http://tonismagi.ee/hinnad-plaanid/
Tegin majale tiiru peale..kell 7 õhtul ja 12 öösel ning suutsin kokku lugeda valgeid kortereid maks 10tk.
Mingi aeg osteti kortereid ikka elamiseks.... -
rinx
Käin sealt pidevalt mööda ja hakkas silma et miks õhtusel ajal maja suures osas pime on? Valmis ju juba see aasta.
http://tonismagi.ee/hinnad-plaanid/
Tegin majale tiiru peale..kell 7 õhtul ja 12 öösel ning suutsin kokku lugeda valgeid kortereid maks 10tk.
Mingi aeg osteti kortereid ikka elamiseks....
sektori insaiderite väitel ei ole selle projektiga hetkel häda midagi ... arvestades müüdud ja müümata korterite arvu
maja ei ole aasta aega valmis, pigem käesoleva aasta kevadel valminud ...
tänapäeval kesklinna kallima otsa kortereid ostetakse palju üürile andmiseks - hetkel on City24-s 3 korterit üürile pakkuda ...
tõenäoliselt on mingi hulk kortereid ka juba üüril, selles segmendis on üürnikud peamiselt Eestis töötavad välismaalased, kes tõenäoliselt käivad seal vaid magamas ja kell 7 on veel tööl mõnes IT firmas ning kell 12 pole veel pubist koju jõudnud
kohalike ostjate jaoks on selles segmendis tihti tegu teise korteri või nö. linnakoduga, kus ka igapäevaselt ei pruugita ööbida, lisaks tegeletakse peale ostu rahulikus tempos sisustamisega ja korterid ei pruugi olla veel elamiseks möbleeritud
veel ostetakse selles segmendis kortereid ka bürooks, jällegi õhtul tuled ei põle ...
jne. -
huvitav, milliseid Eesti KV-turu arenguid näeks ette worst-case-scenario Eesti majanduse olulisel jahtumisel?
Scenario:
1) võõrtöölised, nt UKR ehitajad lahkuvad;
2) IT-tegijatest välismaalased lahkuvad äride ümberkorraldamise tõttu või soovivad soodsamat pinda;
3) Euribor tõuseb üle 0;
4) palgatõus peatub, tööpuudus kasvab;
5) maamaks tõuseb, üldine KV-maksukoormus tõuseb; -
olevik
huvitav, milliseid Eesti KV-turu arenguid näeks ette worst-case-scenario Eesti majanduse olulisel jahtumisel?
Scenario:
1) võõrtöölised, nt UKR ehitajad lahkuvad;
2) IT-tegijatest välismaalased lahkuvad äride ümberkorraldamise tõttu või soovivad soodsamat pinda;
3) Euribor tõuseb üle 0;
4) palgatõus peatub, tööpuudus kasvab;
5) maamaks tõuseb, üldine KV-maksukoormus tõuseb;
https://leht.postimees.ee/6850653/labi-euroopa-tagaukse-tuhandete-ukrainlaste-pisarate-hind-on-kolmandik-eesti-majanduskasvust
kui seda uskuda, siis UKR võõrtöölised teevad väga olulise osa meie majanduskasvust? -
Artiklis toodud maksukahju on arvutatud eeldusel, et kuna hetkel makstakse mustalt, siis koos maksudega makstes oleks võõrtööliste netopalgad sama suured (pluss maksud) ja neid võõrtöölisi sama arv töötamas. Reaalsuses nii ei saa olema - koos maksudega teeniks võõrtöölised vähem ning arvuliselt oleks neid ka vähem.
See on samasugune arvutuspõhimõte, kus muusikud või filmitegijad arvutavad kokku, kui palju rahalist "kahju" nad said piraatluselt, mis eeldab seda, et iga piraat oleks valmis ostma seda filmi või muusikapala, mille ta nüüd tasuta alla tõmbab. Reaalsuses aga oleks ostjaid piraatide seas väike murdosa. -
ttrust
Artiklis toodud maksukahju on arvutatud eeldusel, et kuna hetkel makstakse mustalt, siis koos maksudega makstes oleks võõrtööliste netopalgad sama suured (pluss maksud) ja neid võõrtöölisi sama arv töötamas. Reaalsuses nii ei saa olema - koos maksudega teeniks võõrtöölised vähem ning arvuliselt oleks neid ka vähem.
Prognoosimine on tänamatu töö, aga julgen oletada, et kui koos maksudega teeniks võõrtööjõud vähem (ja neid oleks arvuliselt vähem) siis see survestaks eestlastest ehitustöötajate palku kõrgemale ja sealt tuleks ka täiendav maksutulu. Kas just nii palju kui artiklis arvutatud, aga mingi positiivne mõju kohalike palkade tõstmisest ikkagi tekib. -
Draax
ttrust
Artiklis toodud maksukahju on arvutatud eeldusel, et kuna hetkel makstakse mustalt, siis koos maksudega makstes oleks võõrtööliste netopalgad sama suured (pluss maksud) ja neid võõrtöölisi sama arv töötamas. Reaalsuses nii ei saa olema - koos maksudega teeniks võõrtöölised vähem ning arvuliselt oleks neid ka vähem.
Prognoosimine on tänamatu töö, aga julgen oletada, et kui koos maksudega teeniks võõrtööjõud vähem (ja neid oleks arvuliselt vähem) siis see survestaks eestlastest ehitustöötajate palku kõrgemale ja sealt tuleks ka täiendav maksutulu. Kas just nii palju kui artiklis arvutatud, aga mingi positiivne mõju kohalike palkade tõstmisest ikkagi tekib.
Sellega olen nõus, et suur mõju maksulaekumiste osas oleks mujal, aga lihtsalt kummaline on lugeda mõne ametkonna poolt välja toodud täpsetest kahjusummadest, nagu oleks keegi neilt selle rahasumma näppude vahelt ära võtnud,
Samas, kui arvestada aga teise poole virisemist, et eestlastest ehitustööjõud on liiga kallis ja et ainult tänu odavale välismaisele tööjõule meil üldse midagi ehitataksegi, siis sel juhul makromajanduslikult maksutulude prognoosimine oleks veelgi raskem. Kui väide, et puhtalt eestimaalastest ehitustööjõuga oleksid siinsed ehitusmahud palju väiksemad, paika peab, siis taandubki kogu rahavoog kohvipaksu pealt ennustamisele. Situatsioon on hulga keerulisem, kui see alkoholiaktsiisi tõstmisel oli koos selle tagajärgedega maksulaekumisele. -
minikorterid megakasumiga
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/mustamael-kortermajaks-ehitatud-hostel-sai-kasutusloa-linnaosa-vanem-seadusandlus-lubab-aga-linn-ei-tolereeri-seda?id=88466411
mina jälle ei saa aru, mis see linnaviletsuse asi peaks olema missugust kinnisvara ja kuidas kuskil müüakse või välja üüritakse. Mis krdi parkimiskohad ? Kas auto on Eestis nüüd järsku igale elanikule kohustuslik ?
Tüüp, kes üürib 12-20 ruutmeetrist kööktuba tõenäoselt ei omagi autot. Sisuliselt ju ühiselamu värk, ainult pisut privaatsem kui ülikooli ühikas Narva maanteel Tartus -
Väga on oluline. KOV peab planeeringuid koostades arvestama nii ühidtranspordi, lasteaiakohtade, parkimise jms-ga. Kui majutusasutuse asemele kolib korraga 100+ püsielanikku, siis see on päris suur muutus.
-
Nõme on lugeda, et kinnisvarahaid tüssavad ikka veel 2019a omavalitsusi ning ikka veel ei saa tõsiselt karistada selle eest. Nagu 1990-dad polekski läbi saanud.
-
Pisut üldisemas (st mitte konkreetse projekti) vaates...
Väidan, et kui lasteaiakohad kõrvale jätta, siis ei ole linna seisukohast suurt erinevust, kas mingis konkreetses asukohas asub hostel või korterelamu. Ehk siis hosteli kasutaja ja alalise elaniku linnakeskkonna tarbimine on sarnane.
Väikekorterid ei ole perekorterid. Neis elatakse üksi-kahekesi. Seega ei ole lasteaiakohad (või nende potentsiaalne puudumine) ka tegelikult väga teema.
Väikekorterite ebamõistlikud kõrged müügi- ja üürihinad näitavad, et turul on sellistest korteritest oluline puudujääk. Neid ei saa teha just parkimisnormide tõttu selliselt, et need võiksid laiemale massile kättesaadavad olla, mis omakorda võiks hindu allapoole viia.
(Teisalt ei saa hindu ebamõistlikult kõrgeks pidada, sest nõudlus ja pakkumine leiavad teineteist ja mõlemad on rahul.)
Paraku ongi just parkimisnormid need, mis määravad elamispindade arenduse toalisuse ja seeläbi omakorda likviidsuse.
Arendajad nõuavad teisest otsast, et parkimisnormid peaks alla laskma või sootuks kaotama. Et just väiksemaid kortereid saaks teha, mis on likviidsemad.
Linnaametnikud aga mõtlevad, kas elamufondi struktuur korteri suuruste alusel ja liiga suur väikekorterite proportsioon (ehk perekorterite puudus) on teema, miks pered koos maksutuluga linna piiri taha kolivad.
Linn on seda teed minemas, et parkimisnorme vähendada. Varasema minimaalse parkimiskohtade arvu asemel esitatakse isegi nõudmisi lubatava maksimaalse parkimiskohtade arvu ulatuses.
Päris elus see autode omamist ei vähenda. Pargitakse oma maalapi asemel lihtsalt tänaval. Enamus autoomanike ei ole valmis bussi kasuks otsustama, sest juba ühe ümberistumisega reis pealinna piires tähendab >30-minutilist reisi võrreldes 15-minutilise autosõiduga.
Lahendus võiks olla väikekorterite parkimisnormide leevendamine, kus parkimiskohtade vajadus on tõepoolest pisut väiksem. Väikekorteritest on selgelt defitsiit ja neid peaks pakkuma, sest kaasaajal on leibkonnad järjest väiksemad ehk väikekorterite vajadus pigem suureneb.
Nii kaua kuni nõudlus on tugev, proovitaksegi hallis tsoonis liikuda. Eks see ole ka majandustsükli faasi omapära, kus n-ö peateel on võimalused piiratumad, sest valdav nõudlus on rahuldatud.
Kui nüüd konkreetse projekti juurde tulla, siis linnaametnik tõdeb, et kõik on ju seaduslik. Seadusest mööda pole mindud. Kui siseseinteta sporditarvete poodi on võimalik virtuaalseteks korteriomanditeks jagada, siis miks ei peaks ühte hosteli jagada saama...? -
Tipp on ametlikult tehtud:
https://foorum.perekool.ee/teema/crowdestate/ -
Sellest, kuidas Tallinn on Euroopa kõige kiiremini segregeeruv pealinn ja muust
-
jpedro
Sellest, kuidas Tallinn on Euroopa kõige kiiremini segregeeruv pealinn ja muust
Ariklis pakutavad lahendused segregeerumise vastu .... Sotsiaalkorterid, läbisegi rikkuritega?
Eriti kui meenutada Tallinna uudiseid kuidas sotsiaalmajades kaovad ära trepikäsipuud, lülitid, lambid, pirnid, ukselingid ja kõik muu, majade ees on aga keskmisest kallimad autod. Samas on linnaametnikud hädas sellega, et sotsiaalkorteris elav uhke auto omanik lihtsalt ei maksa üüri ega kommunaale...
Kas ma ostaks oma kalli korteri sellisesse majja? Kindlasti mitte, sest mu korteri hind kukub, kuna keskkond on selline kuhu jõukas inimene ei tule. Sama kehtib ka siis kui rikkurite majale olev naabermaja on saasta täis. Sotsiaalmajade paigutamine (ja vajadusel ülekolimine) vaesemasse piirkonda ongi paratamatu. -
Mõned trendid, mis minule silma hakkavad:
1) 1988.-1990. a. beebibuumi põlvkond on täna juba 30-32 aastat vana. Magusam aeg esmasünnituseks ja 2+ lapsega perekonna loomiseks on nendel naistel seega sisuliselt juba läbi saamas. Kui beebibuumi põlvkond ei suutnud sündivust oluliselt tõsta ja rahvastikupüramiidile uut tugevat alust ehitada, siis järgmised aastad (90-ndatel sündinud naised) tõotavad tuua veelgi katastrofaalsema iibepuuduse - laste jaoks sobivaid kortereid/maju vajatakse üha vähem.
Kinnisvarainvestorite, tööandjate, ülikoolitajate ainuke lootus on sisserändajad ja külalistöölised - siit ka huvigrupp, kes on otseselt rahaliselt huvitatud võõra rahva sisse toomisest. Kuna palka tahetakse neile maksta vähem, siis eeskätt on see kontingent odavama üürikinnisvara tarbija - Stalini aegsed ühisköögiga korterid tulevad tagasi ....
2) "Moodsad inimesed" elavad üksinda, seega vaja on kortereid, kööke, vannitube, triikraudu, diivaneid jne. topeltkoguses. See soodustab tarbimist ning loomulikult on seetõttu ka huvigrupp, kes propageerib seda üksinda elamist nagu "strong independent woman", "men going their own way", "single mothers" jne.
3) USA kogemus näitab, et inimesed kolivad vanadekodudesse viimases hädas (seetõttu ka vanadekodude kinnisvara aktsiad ei ralli, pigem vastupidi). Vanurid tahaksid jääda sinna, kus on nende mälestused. Seega tõusev trend vanadekodude asemel võib tulevikus olla hoopis see, et ehitatakse uusi kortereid, mida on lihtne ümber ehitada vastavalt vajadusele (nihutatavad vaheseinad koos juurde tekitatava meditsiiniliste protseduuride toaga ja hooldaja toaga, ajutised kaldpinnad ratastoolile, ajutiselt kohandatud inva-WC, ajutiselt kohandatud kergelt pestavad pinnad jne.) -
ttrust arutles:
Sotsiaalkorterid, läbisegi rikkuritega?
Üks väga sõbralik inimene, keegi Suhkrumägi, elavat oma perega ühel Vaikse Ookeani keskel asuval saarel, mis on saarestikus nimega Hawaii - ühel suurel krundil, mis olevat ümbritsevast ka taraga eraldet ..... -
jpedro
Sellest, kuidas Tallinn on Euroopa kõige kiiremini segregeeruv pealinn ja muust
Eesti/Tallinna elamispindade turul on üksjagu puudujääke ja probleeme. Siiski näitab aktiivne turg ehk väga kõrge tehingute arv ehk keskkond, kus pakkujad ja ostjad omavahel kokkuleppele jõuavad, et asjad toimivad. Väidan, et turg toimib isegi väga hästi ja liikumise suund on õige.
Eluase on enamuse inimeste elu kõige suurem ost. Seetõttu on see kas või emotsionaalsetel kaalutlustel alati liiga kallis. See, et kalli toote juurde turundusgurud lisavad sõna "luksus" (mida kiirel välisvaatlusel enamus juhtudel siiski ei tehta) ei ole küll tugev baas artikli ülesehitamiseks.
Näited põhjast või läänest on ikka väga nõrgad. Munitsipaalid mõnedes naaberriikides arendavad ja reguleerivad, sest nad on sattunud lõksu, millest nad enam välja ei pääse. Nt Stokholmi elamispindade turul on väga tõsised probleemid, mis väljenduvad olulises defitsiidis ja kõrgetes hindades. (Mäletate veel sõna "korterijärjekord?) Mõlema probleemi olemus on tugev pakkumise ja hinnaregulatsioon.
Ühest küljest tahaksin artikli kirjutajaga väga nõustuda - suurtele ja väikestele probleemidele tuleb tähelepanu juhtida. Tore on, kui on välja pakkuda ka mingidki lahendusideed. See oleks tõsine pluss, kuid isegi mitte alati kohustuslik.
Kui probleemide ainsaks lahenduseks on täiendava riikliku/munitsipaalipoolse rahalise toetuse andmine ja/või regulatsiooni kehtestamine, siis aga on asi väga nõrk.
Ja üks mõte veel. Stokholmi elamispindade turu oluline probleem on defitsiidist tulenevad kõrged hinnad. Tallinna/Eesti puhul on hinnad mõistlikud, aga palgad/sissetulekud on väiksed. -
toompark
Ja üks mõte veel. Stokholmi elamispindade turu oluline probleem on defitsiidist tulenevad kõrged hinnad. Tallinna/Eesti puhul on hinnad mõistlikud, aga palgad/sissetulekud on väiksed.
Jajah, minu hind on õige. Lihtsalt need ostjad on vaesed.
Hämmastav, et kuigi palgatõus on üsna väle, siis korterihinnad liiguvad ees sama tempoga. Äkki saad avada seda mõttekäiku kuidagi? Et nüüdsest hakkavad sissetulekud kuidagi tõusma ja "mõistlikud hinnad" püsivad samal tasemel? :) -
Nagu kui hullud need korterite hinnad on, et kõik nagu kari lambaid koos kuulutavad, et ei jaksa osta. Väga soliidse uuemas majas (räägime 2000+, mitte paneelikad) saab juba 30. aastase laenu puhul kuumaksega ~250-350 eurot (sissemakse 10%+kredex või 20%) Tallinnas sees või lähistel. Keskmist palka teenivale inimesele ei tohiks ju see nii üüratu kallis olla? Sellist laenumakset makstes on ka väga ilusti võimalik üksinda ära elada. Kui hakkama ei saadaks tuleks väga konkreetselt oma pangakontole otsa vaadata ja mõelda, miks raha kuu lõpus kontol ei ole. Jääb lihtsalt tunne, et inimestele meeldib liialt vinguda ja mitte millegi nimel pingutada.
-
olen hõivatud ärikinnisvara valdkonnas, aga töö käigus puutun päris palju kokku ka uusarendustes korterite ostjatega ... abistan aegajalt kolleege abistamas mõne uue kortermaja müügil ...
nende kokkupuudete põhjal hakkab silma 2 tüüpilist ostjate gruppi, kelle jaoks täna uute korterite hinnad ei ole hullud
- vanem abielupaar, nii alates 45 ehk ja kuni pensionieelikuteni või isegi varases pensionieas inimesed... soovivad müüa mingi muu kinnisvara ja omandada uue korteri. Mõnel juhul on tegu suurema korteri või maja müüjatega, kel lapsed juba suured ning elavad eraldi ... seega ei ole nii suuri eluruume enam vaja. Või soovitakse lihtsalt vahetada olemasolev uuema kvaliteetse kodu vastu, milline kestaks ehk elupäevade lõpuni ...
- noorem paar - 20ndate lõpp/30ndate algus, nii lastega kui lasteta ... mees tavaliselt kõrgepalgaline spetsialist (IT, ehitus vms.) ... sissemakse raha olemas ja pangalaenu saamisega probleeme pole, kui korter sobib, siis minnakse kiiresti tehingusse. -
Kas korterihindu ei mõjuta (tunneliga arvestavad?) Soome ostjad? Kuulda on fondidest, mis kümnete kaupu kortereid kokku ostavad ..
