Kinnisvaraturu tipu ennustamine - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Kinnisvaraturu tipu ennustamine

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • "Onu Ott"
    Minu meelest on praegustes kodulaenulepingutes ka sätestatud punkt, et kui EURIBOR pole enam relevantne või ei kehti, on pangal õigus intressi arvestamisel kasutusele võtta oma analoogne meetod.


    Ei tea, mis pangast jutt käib, kuid paari aasta vanustel SEB panga kodulaenulepingutel sellist punkti ei ole.
  • "Visahing"
    Varsti on lepingus samad punktid, nagu mu v. v isal 1931.laenu intress oli 12%.


    Pole vaja ajas nii kaugele rännata. Minu 1996.a. kodulaenulepingus oli intress 12,8% ja arvestusvaluutaks DEM ning see oli sel ajal päris tavaline
  • "urmo"
    "Onu Ott"
    Minu meelest on praegustes kodulaenulepingutes ka sätestatud punkt, et kui EURIBOR pole enam relevantne või ei kehti, on pangal õigus intressi arvestamisel kasutusele võtta oma analoogne meetod.


    Ei tea, mis pangast jutt käib, kuid paari aasta vanustel SEB panga kodulaenulepingutel sellist punkti ei ole.


    Selline punkt tekkis siis, kui sai teatavaks plaan asendada Euribor uue baasintressiga.
    Aastal 2008 finantskriisi kohale jõudes selgus, et Euribor baasintressina oli epic fail - kuna ta põhines pakkumisindikatsioonidel, mitte tehingutel, sai temast (Priit Põldoja tsiteerides) "intress, millega pangad üksteisele raha EI LAENA". Nüüd siis hakkame jõudma sinnamaale, et paari aasta pärast on meil uus ja loodetavasti rohkem reaalsusele tuginev intressihinnastamise raamistik. Ja et mitte iga kliendiga eraldi vaidlema heakata, pandi baasintressi vahetamise punkt lepingutesse sisse.

    Mis puutub tollesse ajaloolisesse lepingusse - meil oli enne euroga liitumist olukord, kus 90+% laenuportfellist oli välja antud "kullas", ehk siis EURis (või ajalooliselt DEMis ja hiljem konverteeritud). Siit ka põhjus, miks vaatamata kriisile valuutakomiteest ei loobutud - majandus oleks saanud paindlikkust juurde, aga vahetus perspektiivis oleks enamiku laenuvõtjate ja seejärel kõigi finantsasutuste bilansid õhku lennanud.
  • "opex"
    https://arileht.delfi.ee/artikkel/92995439/ekspert-kinnisvaraturust-votke-rahulikult-mingit-buumi-ei-ole


    Lugesin seda artiklit ja olin segaduses. Ma kasutaksin kommentaaris toodud väiteid ja väljendeid, kui ma peaksin tõestama, et turul on buum.

    * Järelturukorterid on selle kevade hitt.
    * Inimesed on ostuotsustes julgemad ning kohati läheb suisa enampakkumiseks.
    * ...nõudlus ületab pakkumise.
    * Nõudlus on aga kasvanud seetõttu, et...
    * ...kel on finantsvahendeid, soovivad neid paigutada kinnisvarasse.
    * ...kvaliteetsetele ja erilistele korteritele joostakse tormi.
    * märkimisväärne hulk elamispindadest läheb ka investeeringuks.
    * Meie inimesed on kinnisvarausku ning nii soetatakse kortereid ka pensionifondiks või siis lastele tulevikuks
    * ...isegi siis, kui hetke üüritootlus on kasin.
    * ...tehinguhinnad liiguvad ka uusarendustele hoogsalt järele.
    * ...vabanevate pensionirahade voolamist kinnisvaraturule...

    Aga eks kõik sõltub sellest, kuidas mõistet buum defineerida.

    Olen märganud, et sageli on buumi definitsioon enam-vähem "nagu 2005.-2006. a oli või hullemgi veel". Sellest oleme muidugi kaugel, kuid kuum on Tallinna elamispindade turul küll.
  • Pigem ütleks, et on ikka buum küll.
    Nii nagu aastakümneid pole vaja teha muud kui jälgida mida teeb mägede kinnisvara turg ehk odavama otsa kinnisvara.
    Kui detsembris oli näiteks lasnamäel pakkumises üle 60 4-toal korteri hinnaga ca 90-tuhat siis kuuaega hiljem oli alles vaid 20 korterit. Täna on valik veidi suurenenud kuid hinnad on ca 15% kõrgemad.
    Samuti imetakse korralikult kõik turult ära nii mustamäel kui ka õismael.
    Selle järsu tõusu taga on otseselt pensioni raha. Ja ma arvaks, et see on viimane blow up.
  • Vaadates inimeste raha hoiul ja võetud laene, siis oleme kaugel mullist. Eelmisel korral oli ikka laene kordades rohkem kui kontol raha. Jah, tean, et kontol olev raha ei ole jagunenud proportsionaalselt, aga see kellel seda va nutsu on tahabki praegu panna kinnisvarasse. Ja seda rahanatukest peaks veel olema omajagu.
  • Võib-olla oleks mõtekas raha panna Läti kinnisvara ja maa alla?
  • "harley"

    Selle järsu tõusu taga on otseselt pensioni raha.

    Mäh? Keskmine II pensionisamba väärtus peaks olema pisut üle 6000 EUR. Mismoodi selle eest kinnisvara ostetakse?
    Või räägin ma aiaaugust praegu.

  • "peeter82"
    "harley"

    Selle järsu tõusu taga on otseselt pensioni raha.

    Mäh? Keskmine II pensionisamba väärtus peaks olema pisut üle 6000 EUR. Mismoodi selle eest kinnisvara ostetakse?
    Või räägin ma aiaaugust praegu.



    Teoreetiliselt see keskmine juba võib aidata omafinantseeringu kokku saada. Mõnel siis rohkem ja teisel vähem. Ja numbrist tulenevalt vaatavad need inimesed tõenäoliselt pigem mägedele. Ei ole mingi ekspert, lihtsalt minule tundub nii:)
  • "misso"
    Võib-olla oleks mõtekas raha panna Läti kinnisvara ja maa alla?


    Riia hinnad on jah kohati kordades Tallinnast odavamad. Samas hooned ise on reeglina räämas, kuigi korter ise võib ok olla. Ma ei ole nüüd viimasel ajal seda otsingut vaadanud, aga isegi eelmisel aastal oleks Riia paneelikaid ca. 500€ ruut saanud osta. Praegu vaatavad lingilt vastu kesklinna hinnad.
    https://www.ss.com/ru/real-estate/flats/riga/centre/sell/filter/
  • "peeter82"
    "harley"
    Selle järsu tõusu taga on otseselt pensioni raha.

    Mäh? Keskmine II pensionisamba väärtus peaks olema pisut üle 6000 EUR. Mismoodi selle eest kinnisvara ostetakse?
    Või räägin ma aiaaugust praegu.

    Seda II samba pensioniraha pole veel kätte saadud. Mismoodi II sambast välja võetava pensioniraha eest seda kinnisvara juba praegu ostetakse? Lisaks, ei jätku välja makstavat pensioniraha isegi omaosaluse täitmiseks, enamasti, et laenu saada.
    Pigem pensioniraha kas jäetakse arvele ja kasutataske lihtsalt olmeostude jooksul ära või minnakse reisile või tehakse remonti või ostetakse mingi auto/mööbel/koduelektroonika.
  • "peeter82"
    "harley"

    Selle järsu tõusu taga on otseselt pensioni raha.

    Mäh? Keskmine II pensionisamba väärtus peaks olema pisut üle 6000 EUR. Mismoodi selle eest kinnisvara ostetakse?
    Või räägin ma aiaaugust praegu.



    Eesti Pank: Esimese lainega võetakse teisest sambast välja rohkem raha, kui seni arvati, sest vastupidiselt ootustele lahkuvad esimeses laines keskmisest suurema pensionisäästuga inimesed. Seetõttu on teisest sambast väljavõetav keskmine summa esimeses laines märksa suurem, kui seni arvatud.

    Tegelikult pole vahet kui suur see summa on igal juhul liidetakse see olemasolevate säästudega.
  • harley, saa aru, et see raha laekub alles sügisel kontodele. Täna pole seda võimalik kasutada.
    Esimeses kvartalis sai teha vaid avaldusi väljavõtmiseks.
  • Väikseks täpsustuseks, et pensionieelikud saavad juba praegu ülekandeid - kuigi see ei mõjuta jutuks olevat turgu vast
  • "Kuldar1"
    harley, saa aru, et see raha laekub alles sügisel kontodele. Täna pole seda võimalik kasutada.


    Turg on ettepoole vaatav ja spekulatiivne.
    Kontodel olev raha on selle uudisepeale liikuma läinud kinnisvarasse. Lisaks annab inimestele otsustuskindlust see et sügisel saab raha juurde. Inimesed juba arvestavad sellega. Keegi ei oota sügist inimesed ostavad täna ja kindlasti loodavad osad sügisel parema hinnaga müüa.
    Olen aastaid kasutanud mägede turgu indikaatorina ja väidan et turult imetakse kõik vähegi ok hinnaga ära.
    Võibolla tuleb sügis veel kuumem kui raha päriselt käes on võibolla mitte.
  • Ei usu, et kuumemaks läheb, tuleb külm dušš, mingi ootamatu hinnatõus või kirjutab Investor Toomas, et miks kõik ostavad taas tipust ja asi korras. Mõned võiks ka aru saada, et vana maja korter näiteks Vabriku tn pole ok investeering, et fassaad korda teha pakkumine 200 000. Endal plaanis väike kortermaja fassaadi remont, 30k. Uus ehitisele saabub materjalidest hinnatõus märkimisväärne. Huvitav aeg igatahes, eks annan teada, kui projektide turg ära kukub, hetkel pekstakse rahaga, et äkki teeksite tööd ka pühapäev.
  • See pensionirahade (ette)kasutamine on ilus spekulatsioon, aga ilmselt mitte tõene.
    Pigem on ikkagi buumi taga säästude paigutamine kinnisvarasse inflatsiooni kartuses. Eestlased teavad hästi, mis on inflatsioon. Rublaaeg, krooniaeg ja nüüd euroaja inflatsioon + kestev rahatrükk ja hüperinflatsiooni jutud.
    Inimesed ei ole lollid.
    Kardan, et pensionisamba raha on selle kõige juures piisk meres ja odava laen ning "raha väärtuse vähenemine" on ka suur meelitaja.
  • Pakun välja, et inimestel on lihtsalt igav, raha jääb üle kuna reisida ei saa ja parandavad oma elutingimusi. Sisustuskaupade ja mööbli osas on samuti buum.
  • "Visahing"
    Ei usu, et kuumemaks läheb, tuleb külm dušš, mingi ootamatu hinnatõus või kirjutab Investor Toomas, et miks kõik ostavad taas tipust ja asi korras. Mõned võiks ka aru saada, et vana maja korter näiteks Vabriku tn pole ok investeering, et fassaad korda teha pakkumine 200 000. Endal plaanis väike kortermaja fassaadi remont, 30k. Uus ehitisele saabub materjalidest hinnatõus märkimisväärne. Huvitav aeg igatahes, eks annan teada, kui projektide turg ära kukub, hetkel pekstakse rahaga, et äkki teeksite tööd ka pühapäev.


    Millal ajaliselt seda külma dušši ootad?

    Mina arvan, et see trall kestab ikkagi veel edasi ja läheb oluliselt kuumemaks, enne kui rahuneb. Ärikinnisvaras tundub minule, et on hetkel kõik stopi peal - keegi ei osta, keegi ei müü, keegi ei üüri. Okei, vaikselt tilgub müüki asju, aga selliseid mida minu hinnangul keegi tahtma ei peaks. Toitlustuskohad üritavad leaseback diile teha, aga ilmselt iga üürileandja saab aru, et sellise koha ostmine ei ole hetkel parim investeering.

    Tahaks loota, et see olukord normaliseerub (mai, juuni, juuli) ja siis põrutavad hinnad (müük ja üür) elukondlikele järele. Muidugi kui tuleb kolmas-neljas-viies laine, siis see tees kuidagi paika pidada ei saa.

    Disclaimer: tegutsen kinnisvara valdkonnas ja võin olla irdunud tegelikkusest ning tegeleda soovmõtlemisega.
  • Reisida ja muud moodi ennast luhvtitada ei saa. Sellest üle jääv raha otsib rakendust...

    Tsitaat Merko teemast: "Samas Järve tornides müük lepase reega ei paista minevat. Vaatasin 2 nädalat tagasi ja siis oli müümata 40, täna 37 korterit." See on siis ainult üks kahest tornist. Hindu seal alla lastud ei ole ja teist torni pole (vähemalt avalikult) üldse müüma hakatud. Ilmselt oodatakse, et ostuhuvi suureneb veelgi.
  • "peeter82"
    Pakun välja, et inimestel on lihtsalt igav, raha jääb üle kuna reisida ei saa ja parandavad oma elutingimusi. Sisustuskaupade ja mööbli osas on samuti buum.

    Meeleolu tuleviku suhtes on palju postiivsem ja kindlam, kui see Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutise ajal oli, kus tol ajal tunti tõsist hirmu eesootava ees (USA kinnisvaralangus juba hirmutas). Oma rolli mängib ka see, et Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis lõppes päris kiirelt ja elu läks normaalsetess rööbastesse päris kiirelt. Arvatakse et isegi kui tuleb, siis elab üle.
  • No see korter on olnud müügis juba vist ehitamisest peale. Nüüd siis bronnitud. Märk? https://www.kv.ee/eksklusiivne-3toaline-korter-asub-hinnatud-eliitma-2898752.html
  • "R.Ott"
    No see korter on olnud müügis juba vist ehitamisest peale. Nüüd siis bronnitud. Märk? https://www.kv.ee/eksklusiivne-3toaline-korter-asub-hinnatud-eliitma-2898752.html

    aastatega võiks siiski linkide postitamise ära õppida, kas tõesti 1 klikk liiga palju tahetud?
  • Tähelepanekuid buumist:
    • Pandi hiljuti kv.ee üles ~2k m2 tootmismaa, maakleriga ühendust võttes oli ta üllatunud et selle paari päevaga juba kolm huvilist, omanik pidavat veel mõtlema, võeti kuulutus maha. Läks paar päeva mööda, pandi uuesti üles, aga hind +54%.

    • 2020 alguses oli endises aianduskooperatiivis elamumaa krunt müügis €16k, nüüd 2021 märts kõrvalkrunt samade parameetritega €24k.

    Või siis mitte, 2021 saab ka odavalt:
    • Vallavalitsuse poolt korraldatud kirjalik enampakkumine ~1k m2 tootmismaale, alghind 650, oli 10 pakkujat, kõrgeim ~1,1k€.

    • Vallavalitsuse poolt korraldatud oksjon ~2,3k m2 tootmismaale, alghind ~2,3k€, 1 pakkuja, läks ära alghinna eest, kuigi oksjonil oli 40+ jälgijat.
  • Oli just naisega täna sama arutelu, käisin siin teemas ka scrollbacki lugemas, aga targemaks ei saanud. Ehk eksperdid aitavad. MIS KURAT TOIMUB
    Meil on koroonasurutis, teenindussektoril on kõri läbi lõigatud. Jaekabanduses elavad "toidupoed", kes usinalt laiendavad oma "tööstuskaupade" valikut toidu arvel (kes ei usu, vaadake mis Prismades toimub) ja ülla-ülla ALKOPOED (no ju siis on tegu elutähtsa teenusega, kui dedicated 100% alkopoed keelu alla ei kuku). Kõik muu on ju kinni või hingitseb "e-kaubanduse" otsas. (Naerukoht: Ehituse ABC "e-pood" töötab põhimõttel, esitad tasutud arve väljatrüki, üks "tibin" otsib tohutust paberipakist selle teise poole, teine tibin toksib selle uuesti kassasse ja kolmas tibin otsib 15 minutit kaupa taga -- JÄRJEKORD venib nagu TATT)
    Ilmselgelt need ettevõtted kasumit ei teeni hetkel, mis töötajate palkadega on, seda ma ei teagi.
    Seega pool eestit on sellest tsüklist mis muu hulgas ka lisaväärtust loob välja lõigatud.
    Seega, kust kuradist tuleb see raha mille eest meil "kinnivara"buumi" "köetakse" ?
  • Tööstuskaupade jaekaubandus, meelelahutus ja turism on siiski aint osa majandusest. Pigem madalate palkadega osa. Isegi norm. aegadel polnud vist need mis kv-mulli suureks puhuks, va. külaliskorterite kokkuostjad.
    PS. K-rautas on veebitellimuse käsitlus palju parem sinu kirjeldatuga võrreldes.
  • "Offf"
    Meil on koroonasurutis, teenindussektoril on kõri läbi lõigatud.

    Teenindus on ju ümberjagamine. Mida vähem kulutad teenustele, seda rohkem jääb investeerimiseks.
    Spas ja restos jätad käimata, soetad hoopis kinnisvara.
    Kunagi oli ju ka lauluke; "Hea on olla kiilaspeal, kammi raha panka vean" :)
  • "marker"
    "Offf"
    Meil on koroonasurutis, teenindussektoril on kõri läbi lõigatud.

    Teenindus on ju ümberjagamine. Mida vähem kulutad teenustele, seda rohkem jääb investeerimiseks.
    Spas ja restos jätad käimata, soetad hoopis kinnisvara.
    Kunagi oli ju ka lauluke; "Hea on olla kiilaspeal, kammi raha panka vean" :)


    Teatan aladlikult, et tõesti tõesti, püüan alatult(?) muutunud reaalsust ka enda kasuks ära kasutada ja ehitan usinalt õhtupoolikutel e-õppe keskkonda, mis tegelikult ka töötaks :) Kogemused on olemas nii it, e-õppe kui selle alal, mis "konkurentidel" halvasti on :)

    Aga tõsisemalt - teenindussektori poodidel on ju ka OMANIKUD, kes teenisid KASUMIT, kui see õnnetu madalapalgaline töötaja kõrvale jätta, siis on majandusest ikkagi päris kena tükk välja lõigatud (imho). Teenindus ja mitte-toidukaupade jaekaubandus. Ilmselt saavad oma laksu ka need logistika-ettevõtted, kes pole ennast kohe ümber orienteerinud "ukselt uksele" ja "pakimajandusele". "Horeca" busse näiteks enam ei märka "elukohajärgse kaubanduskeskuse" parklas sebimas.
    Võiks ju eeldada, et kinnisvarasse paneb oma raha X-teenindusettevõtte omanik ja mingi ports "kontoriplanktonit" ja "pooljuhte" sest neil on mida sinna panna. See õnnetu saalitöötaja tõesti ei tohiks asjasse puutuda.
  • "Kuldar1"
    harley, saa aru, et see raha laekub alles sügisel kontodele. Täna pole seda võimalik kasutada.
    Esimeses kvartalis sai teha vaid avaldusi väljavõtmiseks.


    Saab ikka küll kulutada. Eriti kui arvad, et septembris maksab kinnisvara oluliselt rohkem kui täna.
    Sa ju tead täpselt, et septembris laekub pensioniraha sinu kontole. Võtad laenu, mille maksad kõik korraga tagasi septembris. Intress pole küll ilmselt kõige magusam, aga kui ootad korralikku tulu oma soetatud kinnisvara pealt, siis kannatad ära.
    Ma ei saa aru milles probleem kulutada ette seda raha mis kindlasti on võimalik määratud tähtpäeval tagasi maksta. Pakun et suvaline pank annab sulle selle laenu, millele oled oma pensiraha tagatiseks pannud.
  • to: CharlieF
    Praktiliselt ühelgi pensionifondi kontol pole sellise suurusjärgu summat, millega kinnisvara osta. Parimal juhul saab seda summat kasutada omafinantseeringu osaks, kuid sinu kirjeldatud moel ükski pank küll nõus finantseerima ei ole.
    Täanane buum on pigem sellest ca. ühest miljradist, mis muidu iga aasta puhkusereisidega välja viiakse. Lisaks on meil juba pikemalt jõude seismas päris arvestatavas summas hoiuste jääki, mis ei jagune ühtlaselt rahvastikus. Ja need 5-6 kohalised hoisutejäägi summad on hakanud inflatsiooni hirmus tasapisi liikuma.
  • Ehituspoodidest niipalju, et Ehituse ABC-l pole (seni olnud) tellimuse miinimumsummat, mis tuleb mängu juhul, kui just midagi väikest puudu on. Bauhofis oli toode 3€, aga miinimumtellimus 20€. K-Rautas 5€, aga miinimum 19,99€. Ehituse ABC-s 10€, seega läks raha neile... Kokkuvõttes sai üle leti hüütud, et tooge peotäis naelu ka - ja toodi, kohapealse kaardimaksega. Natuke kiirem kui neli päeva, mis kulus tolle 10€ maksnud ja poes olemas olnud kauba vormistamiseks, mis tõesti vist väga mitme inimese käest läbi käis
  • "Kuldar1"
    to: CharlieF
    Praktiliselt ühelgi pensionifondi kontol pole sellise suurusjärgu summat, millega kinnisvara osta. Parimal juhul saab seda summat kasutada omafinantseeringu osaks, kuid sinu kirjeldatud moel ükski pank küll nõus finantseerima ei ole.
    Täanane buum on pigem sellest ca. ühest miljradist, mis muidu iga aasta puhkusereisidega välja viiakse. Lisaks on meil juba pikemalt jõude seismas päris arvestatavas summas hoiuste jääki, mis ei jagune ühtlaselt rahvastikus. Ja need 5-6 kohalised hoisutejäägi summad on hakanud inflatsiooni hirmus tasapisi liikuma.


    Ei pea nii vanamoodsalt asjale vaatama. Minul poleks küll mingit probleemi oma pensioni II samba ulatuses laenu saada. Ja selle eest saaksin ka kinnisvara osta, tõsi küll, mitte Tallinnasse. Ega kinnisvara ost käigi tänapäeval nii, et võetakse oma madratsi sisse kogutud sull ja laotakse siis ükshaaval müüjale peo peale. On igasuguseid võimalusi kinnisvara soetada, kasvõi näiteks mitme peale, mida ka tänapäeval päris palju tehakse.
    Ma pigem rõhutasin, et seda raha saab väga ilusasti ette ära kulutada kui vaja peaks olema.
  • Kolm erinevat tuttavat on mulle sel nädalal teatanud, et on ostnud Tallinnas korteri. Vanusevahemikus 25-31a, kõigil esimene isiklik korter, majade vanused vastavalt 1966a, 2004a, 2021a, Mustamäe, Lasnamäe, Kristiine.
  • "Kui sõidad mõned aastad odava autoga ja investeerid, siis võid hiljem osta praktiliselt ükskõik millise auto. Broneeri WOWW personaalne nõustamine ja vahetame mõtteid!"
  • https://arileht.delfi.ee/artikkel/93063795/uus-soome-miljardifond-toob-raha-eesti-kinnisvaraturule
    Ta lisas, et esmajärjekorras on fondi peamine fookus Eesti turul. Hiljem soovitakse laieneda ka Lätti ja Leetu.
    Titanium Oyj tegevjuht Tommi Santanen lausus, et fondi eesmärk on kasvada lähiaastatel üheks Baltikumi suurimaks kinnisvarainvestoriks
  • "Kuldar1"
    harley, saa aru, et see raha laekub alles sügisel kontodele. Täna pole seda võimalik kasutada.
    Esimeses kvartalis sai teha vaid avaldusi väljavõtmiseks.


    Ära koba pimeduses:
    https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2021/04/07/ullatav-skeem-sugisene-pensioniraha-ostab-juba-tana-kortereid
  • Riigi lüpsmisele rajatud äriplaan kipub vägisi untsu minema ?

    «Mina täna ei näe mingit varianti, et 70-80 miljonit investeeringut tänases teadmatuses keegi tegema hakkab,» ütles Sõõrumaa.
    ...............

    «Leping näeb ette seda, et kui mina 2026 jään kolm kuud hiljaks selle valmimisega, siis riik omab õigust minu käest kogu investeering ära võtta ja maksab 10 protsenti alghinnast,»
    .............
    Suurpankadelt Sõõrumaa arenduse jätkamiseks laenu ei saa. «Dokumentide kokkupanemisel oli üks nõue suuremate kommertspankade seisukoht ja kõik kommertspangad ütlesid, et sellises seisus nemad seda rahastamist ei näe,» sõnas ta.


    https://majandus24.postimees.ee/7219497/soorumaa-tahab-patarei-arenduse-viieks-aastaks-pausile-panna?_ga=2.48504806.1133546251.1616580780-879188041.1616580780
    Ta sai selle võileivahinnaga 4.6 M , nüüd peaks riik ka renoveerimiseks veel raha lauale laduma ?

    Ei lähegi nii lihtsalt kui Tallinna koolidega, kus sõbramehed Ratas ja Savikas talle lausa kandikul kullamägesid pakkusid.
  • Ta sai selle võileivahinnaga 4.6 M


    Kui ma õigesti mäletan, siis toimus müük avalikul enampakkumisel. Mismoodi see siis võileivahinnaks kvalifitseerub? Või miks kõigest kõiketeadja stagna ise seda võileivahinda välja ei käinud ja kiirelt veidi raha ei teeninud?
  • Lisaks ka sama teema jätkuks väikese lõigu ühest pikast intervjuust.
    https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92942599/intervjuu-urmas-soorumaa-linnahall-maha-ja-kuni-mereni-vaba-selge-promenaad
    Küsisite Kredexist raha Patarei Merekindluse projekti tegemiseks. Ei saanud. Mis seisus Patarei on? -
    Küsisime laenu, mitte toetust. Laenu, mis tuleks tagasi maksta! Ma ei saa vahel aru, kuidas riik neid laene jagab. Tallink sai 100 miljonit, nad lasid 3000 inimest lahti ja tegid Soome laevatehasele uue laeva eest ettemaksu. Põhimõtteliselt saatsid selle raha Soome...

    Patarei Merekindluse osas suhtleme riigiga edasi. Mul on järgmisel nädalal minister Sutiga jutuajamine. Patarei Merekindlus oli 20 aastat riigi oma ja riik ei suutnud seda korda teha. Mina ka ei suuda uues tekkinud olukorras. Olen siia juba umbes poolteist miljonit sisse pannud. Aga siia peaks investeerima ligi 10 miljonit, enne kui siin tavapärases mõistes saaks kinnisvaraarendusega üldse pihta hakata.


    Eestlaslik suhtumine on, et las parem tsaari aegne kindlus mädaneb - peaasi, et keegi sellega midagi ette ei võta.

    Minu mäletamist mööda oli ta ka ainus pakkuja.
  • Sest juba alghind oligi võileivahind . Selle madaluse põhjuseks oli leping, mis kohustas arendajat kogu suure kompleksi renoveerima .

    Nüüd ta ütleb, et ei leia selle jaoks raha . Riik ladugu raha välja või peatagu lepingu need klauslid , mis nõudsid projekti õigeaegset valmimist .

    Markko Märtin ütleks selle peale, et nii ei saa ju rallit sõita ! kui üks pool iga riski realiseerumisel kogu aeg tünga saab
  • "stagna"
    Markko Märtin ütleks selle peale, et nii ei saa ju rallit sõita ! kui üks pool iga riski realiseerumisel kogu aeg tünga saab

    Täpsuse huvides on siiski oluline mainida, et toodud tsitaat on pärit kuulsa ralliekipaaži Vollmilch/Erdnuss suust.
  • Sõõrukas tahab LAENU.
    Lhv viroloogid teavad jälle täpselt kuidas üks vangla ostmine kabanossi hinnaga taskusse pistetakse.
    Tallinki papp voolas vist otse Soome aga kõlbas raha jagamise plaanidesse paremini..
  • Tessa! Broneerin koha kohe Sõõrumaa järel!.

    Ma olen ka elus teinud terve portsu ärilisi valearvestusi - müünud liiga vara, müünud liiga hilja, ostnud liiga kallilt, jätnud midagi teenimata kas oma laiskusest või rumalusest või lihtsalt visioonipuudest. Eriti suured on olnud just need valearvestused, kus midagi on jäänud teenimata. Ma siiani lolli peaga arvasin, et see ongi normaalne ja nii asjad käivadki. Nüüd, kui Tallink ja Porto Franco saavad oma valearvestusi riigi õlule lükata ja Sõõrumaa tahab seda sama teha, siis ma võtaks ka sappa. Ma võin täpsed numbrid kokku lüüa, aga 8-kohalise nõudega tuleksin kindlasti. Kus kassaluuk on ja millal kohale peab tulema?

    Aitäh kõigile, Äririskide Sotsialiseerimise Sihtasutus (ÄSS) on väga väärt algatus riigi poolt!
  • "Heki Fond"
    Tessa! Broneerin koha kohe Sõõrumaa järel!.

    Ma olen ka elus teinud terve portsu ärilisi valearvestusi - müünud liiga vara, müünud liiga hilja, ostnud liiga kallilt, jätnud midagi teenimata kas oma laiskusest või rumalusest või lihtsalt visioonipuudest. Eriti suured on olnud just need valearvestused, kus midagi on jäänud teenimata. Ma siiani lolli peaga arvasin, et see ongi normaalne ja nii asjad käivadki. Nüüd, kui Tallink ja Porto Franco saavad oma valearvestusi riigi õlule lükata ja Sõõrumaa tahab seda sama teha, siis ma võtaks ka sappa. Ma võin täpsed numbrid kokku lüüa, aga 8-kohalise nõudega tuleksin kindlasti. Kus kassaluuk on ja millal kohale peab tulema?

    Aitäh kõigile, Äririskide Sotsialiseerimise Sihtasutus (ÄSS) on väga väärt algatus riigi poolt!


    Miks valearvestus? Kui riik jagab raha allpool turutingimusi siis oleks ju loll seda mitte kasutada. Praktika näitab, et selleks tuleb võimalikult kõvasti meedias pasundada (vt ka Tallink) ja avalikku arvamust kujundada. Ise teeks Sõõrumaa asemel täpselt samamoodi. :)

    Isiklikult ei usu, et kogu äriplaani eeldus on riigiabi, aga kindlasti tasub proovimist.
  • "juured"
    Sõõrukas tahab LAENU.
    Lhv viroloogid teavad jälle täpselt kuidas üks vangla ostmine kabanossi hinnaga taskusse pistetakse.
    Tallinki papp voolas vist otse Soome aga kõlbas raha jagamise plaanidesse paremini..

    Sõõrukas ütles ise, et pangad ei anna. Kas see tähendab, et riik peaks andma? Ma olen kindlasti suuteline genereerima umbes 1 finantseerimiskõlbmatu äriidee minutis. Kuhu peab esitama taotluse nende rahastamiseks riigieelarvest?
  • See äririski sotsialiseerimine on vist mingi ajastu märk jaa, ei ole ainult suured kalad vaid varsti juba igaüks otsib lolli.
  • Pank ei anna laenu! on kujunenud mingiks väga populaarseks ving-hüüatuseks, mis viitab justkui sellele, et kuskil on mingi hiid-ebaõiglus.

    Keegi võiks meelde tuletada, et laenu andmine on suhteliselt tehniline protsess, mille peamine fookus on sellel, et laenuandja üldiselt omadega plussi jääks. Ei tohiks olla eriti üllatav, et laenu antakse seetõttu neile, kelle puhul on peamiselt just tehnilisi parameetreid arvestades põhjust eeldata, et ta selle laenu ka tagasi maksab. Ühtlasi võiks keegi meenutada ka seda, et kui laenu andmine on olnud liberaalsevõitu ja laenu on saanud need, kes täiesti objektiivsetel põhjustel ei oleks pidanud saama, on alati mingi jama tulnud.
  • Selgelt toimub kihistumine.Vaesed laenu ei saa, rikkad saavad suuremates kogustes ja parematel tingimustel.
    Lihtsalt vanasti said vaesed laenu veidi paremini-nüüd ei saa enam üldse.
    Võtta nt selle pealt, et vanasti sai Selveri müüja laenuga ikka osta paneelika magalasse, nüüd enam ei saa.
    Inflatsioonilises keskkonnas rikastel lihtsalt vara täieneb laenuga kogu aeg ja tagasi peab maksma lepalehti.
  • "privador"
    Selgelt toimub kihistumine.Vaesed laenu ei saa, rikkad saavad suuremates kogustes ja parematel tingimustel.
    Lihtsalt vanasti said vaesed laenu veidi paremini-nüüd ei saa enam üldse.
    Võtta nt selle pealt, et vanasti sai Selveri müüja laenuga ikka osta paneelika magalasse, nüüd enam ei saa.


    Ühiskonna vaates on selline kihistumine muidugi probleemne, eriti olukorras kus see kandub edasi läbi põlvkondade. Vaesest või paljulapselisest perest (maa)noorel on ühel hetkel isikliku kinnisvara omamise barjäär ületamatult kõrge - juba sissemakse kogumiseks läheb 10+ aastat.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon