Firmad-kleptomaanid - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Firmad-kleptomaanid

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Ega me tegalikult keegi ei teagi, mis põhjustab Rootsis niivõrd väikese võrgutasu, mis meil niivõrd suure. Meil näeb riik seda ühe võimalusena täiendavaid makse koguda. Rootsis võib-olla riik subsideerib elektrivõrkude ehitamist.
  • Üks põhjus võib olla näiteks see, et Elektrilevil on emaettevõttele Eesti Energia AS tähtajatu pikaajaline laenukohustus summas €154 880 000 ja arvelduskrediit summas €148 407 000 (andmed viimasest avaldatud majandusaasta aruandest). Intressimäära suurus on Eesti Energia AS-i eelarvekomitee otsustada ja viimastel aastatel on võetud intressidena ettevõttest ca 10 miljonit eurot. Sellele lisandub dividend summas 32,5 miljonit eurot.

    Selline kunstlikult, ettevõtte jaotamisel tekitatud võla- ja omandisuhe on puhtalt raamatupidamislik konstruktsioon, mis võimaldab näidata võrguettevõtte kasumlikkust tegelikust madalamana ja küsida püsivalt 5-6% kõrgemat võrguteenuse tasu, kui see muidu äriliselt põhjendatud oleks.

    Põhiline põhjus on aga see, et Elektrilevi on masendav plaanimajanduslik kolhoos, mille võrgutasude arvutusmetoodika käib kulupõhiselt st. "võrgutasuna" tuleb kinni maksta kogu see papp, mida nad suudavad huugama panna.
  • mx77
    Eleringi madalpingeliinid, mida nad ka väga oma raha eest ehitada ei taha vaid sisuliselt küsivad iga liituja käest täishinna.

    Oleks siis, et tarbija maksab ainult infraehituse omast taskust kinni...

    Reaalsuses on need "kalkulatsioonid" ikka täiesti ulmelised. Naaber soovis amortiseerunud katuse läbiviigu likvideerida ja oma majapidamisse elektri maakaabli kaudu tuua. Võrguettevõtja seisukohast tuli teha pisikene liitumispunkti muudatus - ühendada posti otsas lahti ühed juhtmed ja seal samas ühendada kokku teised. Sama ka arvesti juures. Kokku max 1h elektriku tööd, millele lisanduks elektriku sõidukulud ja muudatuse registreerimine infosüsteemis. Arvuta, kuidas tahad, no üle €1000 ei tule miskit pidi kokku. Hinnakalkulatsioon selle eest esitati aga: €9000.- Eks kääridest nende summade vahel annabki tuletada selle "koefitsendi", mis väljendab, kui palju peab tarbija elektriteenuse eest riigile varjatud maksudena ja ebaefektiivsuse kattena tasuma.
  • PeaLik: Oleks siis, et tarbija maksab ainult infraehituse omast taskust kinni...
    Reaalsuses on need "kalkulatsioonid" ikka täiesti ulmelised...

    Mäletan siin mõnede aastate tagust persidendi Vabriigi Aastapäeva kõnet, kus ta viibutas EE-suunas näppu, et liitumishinnad on sellised kirved, et pärsivad eestimaalaste american driimi - oma kodu loomist maale.
    Kaamer zumis Liivet.
    H.H. Luik vist istus tema kõrval, irvitas ja pani mingi killu. Liive jäi siiski tõsiseks.

    Näpuviibutamise tulemus?
    Liitumishinnad ja muud ,,kulupõhised kalkulatsioonid,, on tarbija jaoks kasvanud.

    Eesti võik Euroopas läbi suruda rehepappliku nõudmise, et kui vastavalt kvoodile põgenikke vastu võetakse, siis need liituvad elektrivõrguga vastavalt Eleringi/EE hinnakirjale.
    Mured oleks murtud, põgenikud loobuksid.
  • Pealik on asjast õigesti aru saanud. Kogu see Eesti Energia kompott on riigi jaoks sisuliselt maksuameti osakond. EE dividendid on lihtsalt üks suur maskeeritud maks, mis võimaldab poliitikutel maksukoormuse osas rehepappi teha. Vt ka #avalikusektorivõlg ja #töötukassa.

    Üks suur fucking pakazuhha.
  • Võrgutasudest.

    Kas keegi teab, kes maksab kinni kao, mis tuleneb elektri juhtimisest läbi Estlinkide Lätti? Kui arvestada, et keskmiselt liigub Lätti umbes 500 MW tunnis, kadu 4 % ja keskmine MWh hind 30 eurot, on kadu aastas 5 mln eurot.

  • rivo20
    Võrgutasudest.

    Kas keegi teab, kes maksab kinni kao, mis tuleneb elektri juhtimisest läbi Estlinkide Lätti? Kui arvestada, et keskmiselt liigub Lätti umbes 500 MW tunnis, kadu 4 % ja keskmine MWh hind 30 eurot, on kadu aastas 5 mln eurot.



    Kas Estlink on vahepeal pikemaks ehitatud? Minu teada liigub elekter Lätti ikkagi läbi Eleringi ülekandevõrgu, mitte läbi Estlinki kaabli. Pole ka kindel, et nad elektronide päritolumaad vaatavad.
  • EE puhul tasub vaadata ka seotud ettevõtteid. Neid, kes ehitavad, remondivad ja hooldavad võrke. Kogu tarneahel on kindlatele ettevõtetele üles ehitatud ja konkurentsi ei ole. Kohalikud elektrimehed, kes teenust osutavad on kord ühes ja siis jälle teises firmas tööl - parasjagu just nii nagu vaja on.

    Eesti väiksus annab siinkohal selgelt tunda, konkurentsile lihtsalt pole ruumi. Siinkohal tasub mõelda, et kas niisuguses situatsioonis poleks otstarbekam in-house teenuse osutamine. Ahjaa, me erastasime need teenused, kindlas teadmises, et ka monopolist eraettevõtja pakkumine on igal juhul efektiivsem, kvaliteetsem ja odavam kui in-house teenus.
  • Kalakajakas
    EE puhul tasub vaadata ka seotud ettevõtteid. Neid, kes ehitavad, remondivad ja hooldavad võrke. Kogu tarneahel on kindlatele ettevõtetele üles ehitatud ja konkurentsi ei ole. Kohalikud elektrimehed, kes teenust osutavad on kord ühes ja siis jälle teises firmas tööl - parasjagu just nii nagu vaja on.

    Eesti väiksus annab siinkohal selgelt tunda, konkurentsile lihtsalt pole ruumi. Siinkohal tasub mõelda, et kas niisuguses situatsioonis poleks otstarbekam in-house teenuse osutamine. Ahjaa, me erastasime need teenused, kindlas teadmises, et ka monopolist eraettevõtja pakkumine on igal juhul efektiivsem, kvaliteetsem ja odavam kui in-house teenus.


    Millisest monopolist me räägime? Äkki tutvuks Elektrilevi hangete tulemustega? Minu teada on meil lausa 3 suuremat ettevõtet, kes Elektrilevile teenust osutavad.
  • impendium
    rivo20
    Võrgutasudest.

    Kas keegi teab, kes maksab kinni kao, mis tuleneb elektri juhtimisest läbi Estlinkide Lätti? Kui arvestada, et keskmiselt liigub Lätti umbes 500 MW tunnis, kadu 4 % ja keskmine MWh hind 30 eurot, on kadu aastas 5 mln eurot.



    Kas Estlink on vahepeal pikemaks ehitatud? Minu teada liigub elekter Lätti ikkagi läbi Eleringi ülekandevõrgu, mitte läbi Estlinki kaabli. Pole ka kindel, et nad elektronide päritolumaad vaatavad.


    Selge see, et vahepeale jääb ka Eleringi ülekandevõrk. Kui elektrihind on Lätis ja Eestis võrdne, kuid eksport Lätti toimub, siis Eesti tarbijad maksavad kas siis Põhjamaadest tulnud või EE elektrijaamadest toodetud elektri transpordi kao kinni (kõrgema hinna ajal maksavad ka, kuid Elering teenib vahe vähemalt omale)?
  • Hetkel näitab, et Eesti tarbimine on 933 MW, tootmine 761 MW, Estlinkid impordivad 1016 MW elektrit Põhjamaadest, kus hind hetkel 12,70. Meil aga on hind 55,08 eurot MWh eest...
  • Hetkel küll OT, aga sooviks tänada flame'i postituse eest 12.05.2015 9:33

    Täiega töötab, vastused tulevad minutitega nii tollist kui postist *)
    Ainus pikem vahe või tekkida punktide 5 ja 6 vahel, kui toll tahab pakki avada. Helistatakse ja küsitakse, kas soovid juures olla, jne

    tänud ja strong recommend.

    *) kas pole kummaline, et peaaegu üheaegselt siinpool lahte Eesti Post avastab et ta on tegelikult Omniva, aga lahe põhjakaldal senine Itella tuvastab sisekaemuse põhjal, et ta on ikkagi Posti..
    Ja üle ida-läänemere Rootsis tekib üleüldse postnord. Mis on ehk selle arhailise postipasuna ja moodsa värdsõna vahel pendeldamisest kerge samm edasi. Ühinenud on Rootsi ja Taani riiklikud postiteenistused ning vaadatakse uutele (põhja kaudu kulgevatele) kaubavoogudele, aasia suunal, üleüldisest internetikaubanduse kasvust rääkimata.
    kui nt eestlane läheb aliexpressist ostma, selgub et "rootsi post" on end sealsetes menüüdes juba sisse seadnud ja toimetab internetipoe kaupa aasiast euroopasse. impressive
    <offtopic lõpp>
  • Kui soovite endale peavalu autorentimisega välismaal, siis soovitan soojalt Avis'e teenuseid.
    Sattusin tahtmatult jälle kord nende otsa ja järjekordselt üritatakse märkamatult krediitkaardilt 100+€ vuuki panna.
    Viimase 10 aasta jooksul kolmas kord Aviselt rentida ja kolmas kord jama käes.
  • antsukene
    Kui soovite endale peavalu autorentimisega välismaal, siis soovitan soojalt Avis'e teenuseid.
    Sattusin tahtmatult jälle kord nende otsa ja järjekordselt üritatakse märkamatult krediitkaardilt 100+€ vuuki panna.
    Viimase 10 aasta jooksul kolmas kord Aviselt rentida ja kolmas kord jama käes.

    Pole hullu, neljas kord on oma aega ootamas!
  • antsukene
    Kui soovite endale peavalu autorentimisega välismaal, siis soovitan soojalt Avis'e teenuseid.
    Sattusin tahtmatult jälle kord nende otsa ja järjekordselt üritatakse märkamatult krediitkaardilt 100+€ vuuki panna.
    Viimase 10 aasta jooksul kolmas kord Aviselt rentida ja kolmas kord jama käes.


    Avis / Budget on kindel avoid. Absoluuselt kõik korrad kui nendega tegemist tulnud teha, on mingi jama olnud. Sõltumata riigist.
  • Seekord siis kett sattus selline:
    Ryanair->Budget->Avis (Budgeti esindaja/asendaja)....
    Oleks teadnud, oleks....oleks tädil rattad all, oleks omnibuss.
    Nüüd peab tegelema jamaga :(
  • Kerge WTF hetk, müügitulu 127m, dividendid 31m.
    Elering plaanib maksta riigile 31 miljonit eurot dividende
    Eleringi müügitulukahanes 1,8 protsenti 127 miljoni euroni, muud äritulud kasvasid 3,8 miljoni euro võrra 5,4 miljoni euroni. Ettevõtte kasum kukkus 38 protsenti 25,1 miljoni euroni.


    Kunagi räägiti, et võrgutasu on vaja tõsta hädavajalike investeeringute tegemiseks, naiivselt arvasin, et elektrivõrgu investeeringuteks aga ju siis sain valesti aru ja mõeldi investeeringuid (inimestesse, vahvatesse projektidesse jne.) üldisemalt...

    Edit: ahjaa, tehti ju mingi monopolide ohjeldamise seadus ka, keegi võiks Reinsalult ja Veskimäelt selle kohta küsida :)
  • Kas sa mees ka tead, kui palju raha kulub peenhäälestusele?

  • Pakkuge, kui kaua on Telia arvates kehtiv tähtajatu leping :)
  • vilkur

    Pakkuge, kui kaua on Telia arvates kehtiv tähtajatu leping :)


    Kui sa pakkumisega nõustud, on selle tingimused siduvad tähtajatult.
    Pakkumine ise on aga jõus, pakun, umbes nädala.
  • See jutt sobiks otsaga ka rohepesu teemasse.

    Käisin täna Paikre prügimäele prügi viimas. Maksmisel ilmnes ebameeldiva üllatusena, et sellest aastast alates on hinnakirjad jämedalt võttes kolmega läbi korrutatud.

    Riigi omanduses olev monopol on tore olla. Kõigepealt pannakse püsti mingi korralik skeem, et saastetasusid vältida ja raha teenida. Kui see lõpuks läbi kukub ja kohtus kahjunõuded välja pekstakse, siis küll teenuse tarbija selle jama kinni maksab. Sest muid valikuid peale metsaalla viimise ka nagu väga pole.


  • Palju on üldse normaalne maksta taolise teenuse eest? Ma elan maapiirkonnas, kuhu juhtmed ei ulatu, siis kasutan Telia 20M/5M üle õhu internetti + rendiseadmed (välisantenn, ruuter, digiboks- vahetatakse iga natukese aja tagant välja) + digitv + salvestamine, arve ca 41€/kuus. Mulle on normaalne tundunud ega palju soodsamalt ja kvaliteetsemat vist saakski.
  • Telia kontserni erinevatel turgudel tegutsevad tütarfirmad on ikkagi endiselt suhteliselt sõltumatud ettevõtted, ühised on vaid üksikud it-süsteemid. Telia Eesti paneb oma hinnad paika ikka oma kulude ja Eesti turu järgi, Soome või Leedu Telia teenused siin väga asjasse ei puutu.
  • "santa"
    Telia kontserni erinevatel turgudel tegutsevad tütarfirmad on ikkagi endiselt suhteliselt sõltumatud ettevõtted, ühised on vaid üksikud it-süsteemid. Telia Eesti paneb oma hinnad paika ikka oma kulude ja Eesti turu järgi, Soome või Leedu Telia teenused siin väga asjasse ei puutu.

    Skandinaavia ärikultuuris panevad tütarfirmad oma hinnad paika Stockholmist saabuva Exceli tabeli kaudu saabuva rangelt soovitava oodatava kasumlikkuse järgi. Selle saavutamiseks on mõningane iseseisvus talutud. Pisut.
  • Osa elektrimüüjaid on asunud püsihinnaga lepinguid tühistama

    Mõnus manki-biznis. Kuni hind püsib alla prognooshinna, kasseeritakse aastaid riskipreemiat ja kui üks kord üle tõuseb, tõmmatakse luubikirjas lepingupunktidega kliendile kott pähe. Eriline mõte ju üldse mingit fix-lepingut sõlmida. Mingilt venelaste Interalt võib sellist huiamist ju oodata, aga Antti Moppel ja Andres Linnas ka sellised armetud rotid on, tuli küll üllatusena.
  • Korralik šimpansi biznjeks tõepoolest. Kohe, kui optsioon rahasse jõuab, ütleme, et MKM! 😁

    Aga pole viga - selle inflatsioonipuraka kontekstis saame veel korralikku tsirkust näha. 🙄

  • Kuna sisuliselt:
    fikseeritud hinnaga elekter = turuhinnaga elekter + swap
    ja sisuliselt
    swap = kindlustus
    siis
    Elektrimüüjad-kindlustusseltsid käituvad igati harilikult. Elektrimüüja müüb elektrit, ei jäta ju ometi elektrit ostjale tarnimata. Aga kindlustuse osa sellest ettevõttest käitub nagu iga kindlustusselts, kui kahjud mudeli raamidest suurelt väljuvad - litigate like a motherfucker. Nii et ses mõttes kõik harilik. Shady AF, aga harilik.
  • Lihtsalt huvi pärast, mis siis saab, kui:
    Firma saadab sulle tüüplepingu, et pane digiallkiri ja saada tagasi vms. Aga paned sinna lepingusse kolmanda lehekülje keskele väikeste tähtedega rea juurde, et "iga elektrikatkestuse eest peab Firma maksma kliendile 12 kuu keskmise arve kompensatsiooniks". Firma töötaja tähelepanu ei pööra, saadab lepingu tagasi omapoolse digiallkirjaga.
  • "jim"
    Lihtsalt huvi pärast, mis siis saab, kui:
    Firma saadab sulle tüüplepingu, et pane digiallkiri ja saada tagasi vms. Aga paned sinna lepingusse kolmanda lehekülje keskele väikeste tähtedega rea juurde, et "iga elektrikatkestuse eest peab Firma maksma kliendile 12 kuu keskmise arve kompensatsiooniks". Firma töötaja tähelepanu ei pööra, saadab lepingu tagasi omapoolse digiallkirjaga.


    Valiidne küsimus, aga samas on enamik (suur)firmasid lahendanud selle kavalalt.
    Allkirjastatud leping sisaldab põhimõtteliselt ainult eritingimusi (lepingupoolte andmed, kehtivuse aeg, elektrilepingu puhul näiteks tarbimiskoha aadress ja valitud pakett). Üldtingimused on eraldi dokumendis ja sellele on tavaliselt lihtsalt viidatud ja üldtingimusi uuendavad suurfirmad regulaarselt. Vaidluste puhul on tavatarbijal soojenduseks tükk tegemist, et tuvastada, missugune tüüptingimuste versioon konkreetselt minu lepingule kohaldub ja siis hakata selle peenikese kirja üle vaidlema.

    Suured tarbijad (ettevõtted) on veidi erinevas olukorras. Esmalt muidugi eeldaks, et suurtarbijad nagu kaubanduskeskused või töötlev tööstus, kelle elektriarved on igakuiselt viie-kuue kohalised, pööravad lepingu juriidilistele aspektidele pisut rohkem tähelepanu ja nende puhul on tegelikult võimalik ka päriselt lepingu tingimuste üle läbi rääkida, sest müüjal on huvi neid oma portfelli saada.
    Ettevõtetel on eraisikuga võrreldes aga selles mõttes keerulisem, et neid ei kaitse tarbijakaitseseadus. Kui vaidluse puhul võib eraisikul olla võimalik isegi tõendada, et peenes kirjas punkt oli sinna pahauskselt pandud ja seda on võimalik kasutada tarbijal vaiba alt ära tõmbamiseks, siis võib kohus ka ehk isegi öelda, et selline punkt on õigustühine. (Suur)ettevõtete puhul aga eeldatakse, et lepingupooled on võrdsed ja ka võlaõigusliku lepingu sõlmimisel on hoolsuskohustus võrdne. Teiste sõnadega - ei ole "suur monopol vs. väike tarbija" suhet ja igaüks peaks enne lepingu sõlmimist oma due diligence'i ise hoolikalt ära tegema.
  • "Draax"
    Ettevõtetel on eraisikuga võrreldes aga selles mõttes keerulisem, et neid ei kaitse tarbijakaitseseadus. Kui vaidluse puhul võib eraisikul olla võimalik isegi tõendada, et peenes kirjas punkt oli sinna pahauskselt pandud ja seda on võimalik kasutada tarbijal vaiba alt ära tõmbamiseks, siis võib kohus ka ehk isegi öelda, et selline punkt on õigustühine. (Suur)ettevõtete puhul aga eeldatakse, et lepingupooled on võrdsed ja ka võlaõigusliku lepingu sõlmimisel on hoolsuskohustus võrdne. Teiste sõnadega - ei ole "suur monopol vs. väike tarbija" suhet ja igaüks peaks enne lepingu sõlmimist oma due diligence'i ise hoolikalt ära tegema.

    VõS-is on selle kohta üks oluline punkt, mis rakendub osapoolte suurusest sõltumatult:
    § 42. Tüüptingimuse tühisus
    (1) Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

    Antud juhul võiks ju arvata küll, et: "õiguste ja kohustuste tasakaalu on teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud"
  • Absoluutselt.
    Aga ettevõte peab selle tõendamiseks pöörduma kohtusse. Eraisik saab esialgu tuge tarbijakaitselt.
  • Huvitav, et muidu verejanulised pangad pole selle peale tulnud, et võiks fikseeritud intressiga laenud intresside tõustes omal algatusel ujuva intressiga laenudeks muuta. Aga ega seda jah enne ei tea kui intressid ükskord tõusma hakkavad.
  • "Cynic"
    Huvitav, et muidu verejanulised pangad pole selle peale tulnud, et võiks fikseeritud intressiga laenud intresside tõustes omal algatusel ujuva intressiga laenudeks muuta. Aga ega seda jah enne ei tea kui intressid ükskord tõusma hakkavad.

    Vanasti oli pankade laenulepingutes intressiarvutus määratud valemiga: marginaal+EURIBOR.
    Kui EURIBOR miinusesse pööras, siis mälu järgi paar panka igatahes vähemalt üritas hakata kliente üle laskma, et marginaalist midagi maha küll nüüd ei võeta, aga nad toodi päris kiirest maa peale tagasi.
  • Elektri fix toode selles mõttes huvitav, et vähemalt eraisikust tarbijal on õigus lepingust enne tähtaega välja tagurdada ilma kuludeta. St. kõrge börsihinnaga perioodil on alla börsihinna fiximine justkui nobrainer tehing erakliendile. Septembris veel selline võimalus oli, nüüd on ka kõik fix pakkumised tõusnud.
  • Vast sobib siia teemasse.
    If kindlustus ei saada enam arveid meilile, vaid soovib, et ma läheksin arvet nende iseteenindusest otsima.
    Viidates mingile andmekaitse umbluule (IMHO tahavad oma elu mugavamaks teha lihtsalt).
    Pole ju reaalne, et pean iga arve maksmiseks iga teenusepakkuja "iseteenindusse" sisse logima. Ja paljuke selliseid firmasid üldse on, kellel selline võimalus olemas. Enamus äritegevust peaks tänapäeval toimuma ikka "arve meilile" viisil.
    Otsekorraldus mulle ka ausalt öeldes ei meeldi, ei sobi et mu arvelt lihtsalt raha iseenesest lahkub. Tahan asju kontrolli all hoida. Kuigi see võib mõnele rumalana tunduda.
  • "peeter82"
    Vast sobib siia teemasse.
    If kindlustus ei saada enam arveid meilile, vaid soovib, et ma läheksin arvet nende iseteenindusest otsima.
    Viidates mingile andmekaitse umbluule (IMHO tahavad oma elu mugavamaks teha lihtsalt).
    Pole ju reaalne, et pean iga arve maksmiseks iga teenusepakkuja "iseteenindusse" sisse logima. Ja paljuke selliseid firmasid üldse on, kellel selline võimalus olemas. Enamus äritegevust peaks tänapäeval toimuma ikka "arve meilile" viisil.
    Otsekorraldus mulle ka ausalt öeldes ei meeldi, ei sobi et mu arvelt lihtsalt raha iseenesest lahkub. Tahan asju kontrolli all hoida. Kuigi see võib mõnele rumalana tunduda.


    Telli e-arve panka, mida maksad käsitsi
  • otsekorraldusega laekub ju arve panka ja sealt näed
    saab valida ka ju kas raha lahkub automaatselt kontolt või maksad ise
    on ju mugavam, kui iga kord neid arve andmeid ise sisse toksida?
  • Täpselt ei tea, mis kasutusjuhtu sa mõtled, aga mul saab kuu lõpus auto kindlustus käbi ja kaks päeva tagasi saadeti selline pakkumus-arve meilile ning kuskile pole vaja sisse logida:
  • võrdlemisi kallis on ikka golfi kindlustada või on if kleptomaan

  • "yanek"
    otsekorraldusega laekub ju arve panka ja sealt näed
    saab valida ka ju kas raha lahkub automaatselt kontolt või maksad ise
    on ju mugavam, kui iga kord neid arve andmeid ise sisse toksida?

    no mul on natuke erikeiss, sest ma ise ei ole kindlustaja, maksan lihtsalt arveid. Arve tuli varem mulle meilile ja kõik toimis.
    Pangas on olemas määratud maksed, midagi sisse toksima ei pea peale summa; ja arve number tekib selgitusse copy-paste-ga.
  • "yanek"
    võrdlemisi kallis on ikka golfi kindlustada või on if kleptomaan


    Ainult summa järgi poliisil ei saa päris täpselt midagi järeldada. Tänapäeval on isegi liikluskindlustusel kõiksugu erinevaid valikuid juures nagu puksiiriabi, asendusauto jms. mis omakorda hinda mõjutavad.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon