Välismaal on parem elada?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Tasapisi hakkab ära tüütama see jutt, kuidas välismaal on parem elada ja kuidas esimesel võimalusel tuleks sinna putku panna. Ma olen ise veidi üle piiri tööd käinud tegemas ning mind lohutas see, et ma teadsin, millal ma tagasi saan. Tean hulka inimesi, kes töötavad maailma metropolides kohati päris peenete kohtade peal ning mitte keegi neist ei planeeri igaveseks ära jääda.
-
Keegi nendest "ei planeeri igaveseks ära jääda" pole aga naljalt tagasi tulnud. Minu kogemusel. Olen siiski loomu poolest optimist ning usun neid ja nende kunagist tagasitulekut.
Samas kõrvutad sa end märksa kehvemat palka saavate inimestega, mis on ilmselge absurd. Vaesel inimesel on Eestis siiski üsna raske. Läänemaailma praegused sotsiaalsed garantiid pole ilmselt küll jääv nähtus ja mina olen eluga Eestis rahul (ja tõenäoliselt aina paremaks läheb, nii absoluutväärtuses kui ka suhtena vana Euroopa riikidesse), kuid ilmselt ei peaks siiski mitte Sina see inimene olema, kes sellist käitumist taunib. -
TaivoS, ma arvestasin sisse selle, et arenenud maailma sotsiaalsed garantiid saavad tulevikus vähenema. Ka peab arvestama sellega, et lahkumise juttu ajavad pigem keskklassi kontekstis opereerivad indiviidid.
-
TaivoS võttis teema ilusti kokku. Need, kel pea ja haridus võimaldab valida, see tuleb tagasi. Need, kes ei suuda elus muud teha kui harju keskmist palka sisse toovad ametit pidada, need nutavad taga helgemat lääne elu. Peamine mure, mis väljamaal olles on see, et sa pead olema neile odav, muu nagu ei loe.
Performid üle keskmise, siis saadi lisandväärtuse.
Need, kes sinna läksid sotsiaalsetel kaalutlustel, need jäävadki sinna, sest nad on nõud ka piltlikult öeldes selle raha eest "põrandaid pesema" .
Väheke veider sinu poolt sellist teema algatust näha, Karum6mm. Mingi perekonna tuttavate ringis meelsasti veedetud nädalavahetus? -
Defineerigem "keskklassi kontekst"? Kas sinna alla kuuluvad ka mujal maailmas reeglina upper-middle class'i kuuluvad indiviidid? Näiteks sellised kõrgharidust nõudvad elukutsed nagu arstid, teadlased jms.
Ma küll ei ütleks, et lahkumist kaaluvad ainult mingid tainad, kelle alternatiiv oleks siin 800EUR/kuu tatikuulikesi veeretada. -
Ilmselt on minejate iseloom ka suuresti struktuurne (ennekõike ehitajad; ehitusega lähedalt seotud seotud ametid; inimesed, kes arvavad end selle alaga tegijad olema) ning nende tagasitulek on ilmselt lähiriikidesse mineku tõttu ka kõige tõenäolisem.
Ja minu arust ei ole üldisemas plaanis see keskklass, kes läheb (kuigi suuremat minekutuhinat enda ümber ei tähelda praegu, ega ka tumedama masu ajal). -
Ma tean oma tutvusringkonnas kolme isikut, kes on kõrgspetsialistid ja kogemustega, aga nad on piirdunund olema töövõtja rollis. Nende probleem on üldiselt sama - nad ei suuda tööalaselt tagasi tulla, kuna nende kvalifikatsioonile on Eestis vähe alternatiive. Võibolla riigihanked ja riiklikud tellimused võiksid konkurentsi pakkuda. Peamine probleem on siiski selles, et nad soovivad jätkuvalt rahvusvahelist liini ajada.
Elavad Eestis ja sissetulek tuleb väljapool piiri. Kodus käivad regulaarselt - nädalavahetus ja sealsed ning siinsed riiklikud pühad. Ühel on abielu läinud selletõttu hapuks. Aga mida salata, kui ma ühe juures käisin ta renoveeritud kodu vaatama, siis ma saan temast aru. Küsimus on, kaua näiteks tema suudab vastu pidada.
See töötamine välismaal on teema omaette ning siin ei ole ühest tõde. Asi ei piirdu ainult sissetuleku suurusega vaid ka ametialase professionaalsuse laiendamise võimalustes. Eestis on vähe rahvusvahelisi ettevõtteid või ettevõtteid, kes reaalselt vaatavad väljapoole Eesti turgu või kes vajaksid selleks kõrgema kategooria spetsialiste. -
Minule isiklikult on Eestis elamine meeldiv ja ma arvan, et siin läheb üha paremaks. Ma olen kogu oma elu elanud ühes kohas, kuid statistikat tehes ei ela ükski minu keskkooli või kõrgkooli kunagine kaaslane peale minu seal, kus ta kooli ajal elas. Inimene on liikuv. Paar sajandit tagasi oli suur sündmus, kui keegi koduvallast kaugemale elama läks, nüüd peetakse Eesti piires kolimist täiesti tavaliseks ja igapäevaseks asjaks. EL-i astumine teeb poole sajandiga ilmselt midagi taolist ka uutes piirides ja kaugemalegi. Noored inimesed oskavad keeli ja minna on lihtne.
-
See on kaudselt ka teema, mis on minu arust "talendid koju"-liinil probleemiks. Tõelised talendid, kes harjunud suures rahvusvahelises äris olema, ei pruugi suuresti lokaalses ja allhankele orienteerunud majanduses (erandid väljaarvatud) professionaalses mõttes piisavalt motiveerivat väljakutset leida.
-
Me peaks üha rohkem mõtlema Ameerika mudelile. Ameerika on osaliselt seetõttu edukam teistest riikidest kuna tööjõud on mobiilne. Tööjõud liigub vabalt New Yorkist LA-sse, Dallasesse, Floridasse, Washingtoni, Arizonasse kui ta leiab et tal on seal parem ja kõrgemad sissetulekud. Kuna EL liigub samuti liitriigi poole vaikselt, siis tulevikus peaks Euroopa inimesed olema samuti valmis liikuma sinna kus neil on parem. Seetõttu pole mõtet hoida end kramplikult kinni Eestis. Euroopa on meie kodu. Kuna EL sisepiirid on lahti, siis välismaa peaks olema EL välispiiri taha jääv ala.
-
Eesti on meie kodu.
-
ToivoS, ilma naljata - kui mul on valida eesti ja rootsi kvalifitseeritud tööjõu vahel rahvusvahelises projektis, kus on vaja senior või mid leveli oskusi ning rahvusvahelist võimekust, siis ma ei valiks eales eestlasi. See väide ei ole absoluutne ja must-valge, aga kui on teatud oskused, mida meie tööturul ja tellimuste raames omandavate kogemustega ei saavutata ekspordikõlbulikku kvalifikatsiooni.
-
Momentum, usu, sa räägiksid teist juttu, kui sa reaalselt pendelrändaksid. Kodu ja kodumaa on see, mis teeb sinus parema inimese. Võibolla uus põlvkond tuleb teiste väärtushinnanguteta, sest nende jaoks ei ole minevikku, vaid oleviks on avatud EU piirid ja vaba liikumine.
-
Tähendab, Eesti ei ole overcrowded ja kui siin piisavalt teenida siis on siin kordades mugavam ja parem elada. Nüüd minejaid on kahte tüüpi, need kellel elu siin ei ole piisavalt mugav ning peavad tööd rabama, ehk hariduse ja oskusteta töölised. Või siis tippspetsialistid kellele lihtsalt Eesti mastaap jääb väikeseks.
-
LHV võiks avaldada läbi lillede kui kerge / raske / võimalik / võimatu on leida rahvusvahelise kogemusega eesti fondihaldur või aktsiamaakler.
-
Minu arust ei ole see teine eriti aktuaalne. Mis on, on välismaale ülikooli läinud ja seal hea hariduse saanud inimesed ning risk, et nad ei tule tagasi. Mul sugulane on käinud baka-magistri tasemel Kanadas ning Šveitsis (märksõnadeks civil engineering, sustainable growth) ja väljakutsete puuduse (ja eks materiaalsete põhjuste ka) tõttu töötab nüüd Šveitsis. Aga kuuldavasti aasta-paar ja siis tagasi. No eks paistab :)
-
Ühesõnaga selline asi nagu kodumaa ongi siis vahetatav parema ninaesise vastu? Minu teemapüstitus oli tingitud pigem sellest, et mingid inimesed, kellel pole siin otseselt midagi häda, võtavad aga muudkui sõna oma kodumaa vastu ning räägivad mingitest pudrumägedest, mis kusagil asuvat...
-
Aga muidugi ei maksa usukda ka igasugust lora mida enamus väljamaal elajaid räägivad. Nad ikka üldiselt ülevõimendavad seda kui hästi neil läheb, sest ega ei saa ju ütelda, et näe elan pisikeses ühetoalises uberikus, käin pidevalt bussiga tööl ja paarsada euri jääb kuus üle ka. Kuna tegemist on oskusteta ja hariduseta inimestega üldiselt, siis ega see ei tee eestile kuidagi paha kui nad lähevad ja hangivad endale mingid oskused. Tagasituleku perspektiiv neil on aga kahjuks null, sest nende oskuste eest siin ei maksta midagi.
Teine äärmus on jälle tippspetsialistid kes omandavad oskused way beyond sellele mis meil siin vaja oleks, ning neile meil ei ole jälle midagi väga pakkuda, ei tööd ega raha, seega ka nende tagasituleku perspektiiv on kuisagil pensionis.
Seega keskmisel mördipärdil on kindlasti välismaal parem a keskmisel liigkasuvõtjal ei ole vahe märgatav. -
Karum6mm
Tasapisi hakkab ära tüütama see jutt, kuidas välismaal on parem elada ja kuidas esimesel võimalusel tuleks sinna putku panna. Ma olen ise veidi üle piiri tööd käinud tegemas ning mind lohutas see, et ma teadsin, millal ma tagasi saan. Tean hulka inimesi, kes töötavad maailma metropolides kohati päris peenete kohtade peal ning mitte keegi neist ei planeeri igaveseks ära jääda.
Üks asi on palk või professionaalsus, teine asi on kliima. Nii mõnigi arst on täheldanud, et vahemere äärde kolinud inimestel kaovad nagu nõiavitsaga meie tüüpilised tervisehädad nagu ülemiste hingamisteede kroonilised põletikud ja muud sarnased tervisemured. -
Sõltub. Ma olen ammu plaaninud ärasõitu, aga pole teoks saanud. Ajutiselt muidugi, aga põhjuseks ikka see, et "välismaal on parem". Mitte rahaliselt parem, vaid mulle mõnusam, on palju asju mida ma Tallinnas ei saa teha, aga mujal saaks. Samas ma saan aru neist välismaalastest, kes Tallinnase tulevad, neilgi tundub, on põhjuseks paljuski asjad mida kodumaal "ei saa". Nii on :-)
-
Good point, priitp! :-D
-
Toit on ka teine seal, ja ka seedehäired kipuvad kaduma. ja öljard muud asja.
-
#Üks asi on palk või professionaalsus, teine asi on kliima. Nii mõnigi arst on täheldanud, et vahemere äärde kolinud inimestel kaovad nagu nõiavitsaga meie tüüpilised tervisehädad nagu ülemiste hingamisteede kroonilised põletikud ja muud sarnased tervisemured#
Üks minu hea tuttav Uno V. ostis paar kuud tagasi Sloveeniasse maja ja kavatseb seal talviti elada ja ehitusmeistri tööd teha just terviseprobleemide tõttu. Ta maja pole mitte mere ääres, sest see kliima ei sobi, vaid sügaval sisemaal riigi suuruselt teises linnas. -
Eesti ei ole kerge maa elamiseks, aga...
-
Jätkuks,
mulle näiteks meeldib linnas elada, metrooga sõita, hommikul kell 8 jalutades värsket lattet juua, saiakest mugida ja autot mitte omada. Siis mulle meelidb poest tomatit osta (nb! 99% ajast ja juhtudest need "punased mugulad", mis Eesti poest saab ei ole tomatid). Ja kui mul tekib tahtmine, siis mulle meeldib rongiga sõita Pariisi või Prahasse. Tallinnas seda kõike ei saa. -
Ja ma tahaks elada linnas kus inimesed ka suvel käivad riides ja kannavad jalas kingi.
-
See on TÕESTI suhteliselt ÕUDNE, kuidas kohalikul meessool tekib siis, kui temperatuur ületab vaevalt 20 kraadi, vajadus kesklinnas oma paljast ülakeha demonstreerida. Pole seda mujal maailmas väga näinud. Lõuna-Prantsusmaal läheb rannapromenaadilt lahkudes särk justkui iseenesest selga jne...
-
Tegelikult asuvad muidugi välismaal pudrumäed, seda fakti pole mõtet vaidlustada. SKT per kärss on Lääne-Euroopas oluliselt suurem, sama käib keskmise palga kohta. Aga ma ei näe mõtet seda üle tähtsustada, kui sa pole sündinud äravalituna st lääneeurooplasena või ameeriklasena, siis pole mõtet kiibitseda, vaid tee kodumaal tööd, nina maas, nagu Raasuke Postimehes soovitab.
-
...ja sured suurlinnas üksindusse, puid näed pargis ning toidul on plastiku maitse ;)
-
No põhi häda ikka selles, et seal nagu tekivad potentsiprobleemid vaadates kohalikke naisi.
-
Mehed, teil on mingi kriis käes? Keskeakriis? Keset suvelõppu?
-
Ma pigem näen, et paljud noored lähevad ära.. mis sa siin ikka pressid, kui paljudel erialadel on su ülemused alles ~40 ning võimalused teatud tasemelt edasi jõuda on reserveeritud ainult eriti õnnelikele/andekatele. Olla üliväiksel turul oma eriala nooremspetsialist järgmised 10-15 aastat, juhhei?
-
Välismaal elamine tundub väga lahe siis, kui sa ise Eesti elad ja vahest välismaale lühemaks ajaks, näiteks puhkuse või ärireisi raames, satud. Kui sa aga välismaale elama asud, siis peale umbes kuute kuud avastad sa, et metrood on kerjuseid ja tõmmuka nahatooniga kahtlase välimise ja käitumisega noormehi täis, et latte ja saiakesed on Tallinna kohvikutes tegelikult paremad kui suvalises Euroopa metropolis, et ise kasvuhoones kasvatatud tomatid on maitsvamad kui välismaa supermarketites pakutavad vesised Hollandi omad ja et ainus tegelik eelis välismaal elades on suurlinnade lähedus, aga kui sa poole aasta jooksul juba kolm korda Pariisis oled käinud, siis hoolimata enesele sisendamisest ja feissbukis rõkkamisest, kui üliväga cool ja romantiline linn Pariis ikka on, ei ole sul enda vastu aus olles enam väga viitsimist sinna neljandat korda minna. Lõpuks elad võõrana võõraste hulgas, kohalikke lehti ei loe ja uudiseid ei vaata, ei tea kes on sinu asukohamaa peaminister või president, kohalike jaoks jääd elu lõpuni ida-euroopa neegriks ja nendega suhtlemine taandub naabritele trepikojas tere ja head aega ütlemisega ning reedeti kõrtsis praalimisega kui kõva ja innovaatiline riik ikka Eesti on, mis olgem ausad, kotib kohalikke umbes samapalju kui sind arengud Ida-Aafrika gay skenes. Lõpuks häirib sind sinu sihtriigis kõik ja Eesti puhul tunduvad omamoodi ägedad olevat isegi vingus näoga teenindajad. Hiljemalt aasta pärast oled saba jalge vahel kodumaal tagasi ja naudid kauni emakeele helisevat kõla juba uue, värske pilguga.
-
Kas välismaal on hea elada?
Oleneb ju täitsa mis siin mõeldud on. Mina olen väga kaua elanud välismaal, nii kaua, et kui tagasi tulin, siis oli eesti keelega probleeme alguses ning imeliku ja naljakana tundus mulle see keel.
Mina ei ütleks, et välismaal oleks parem elada. Esiteks on immigrantidel alati see probleem, et nad pole sealse kultuuriga tuttavad, nad ei pruugi kohalikest naljadest aru saada jne, ühesõnaga nad ei "sulandu sotsiaalselt".
Mina ei lahkunud Eestist majanduslikel põhjustel ja ei tulnud siia tagasi ka majanduslikel põhjustel. Ma olen raha suhtes üldiselt üsna pohhuist, raha tuleb-raha läheb ja kunagi pole olnud sukasäärde koguja.
Minu jutt välismaast ei pruugi olla täiesti objektiivne, sest see on seotud nostalgiaga, mul jäid head momendid sinna ja idee, et vanasti oli rohi rohelisem, ei tohiks kellegile võõras olla.
Ma arvan, et kõige positiivsem aspekt, mis mul välismaal elamisest on, on kogemuste pagas ja näiteks erinevate huvitavate inimestega kohtumine. Eesti on suhteliselt konservatiivne ühiskond ja siin mõeldakse ning käitutakse suht ühtemoodi, mis mulle tegelikult ei meeldi. Eesti on hästi väike ja loomulikult pakub suurem ühiskond rohkem võimalusi inimesele ennast teostada ning mulle tundub, et seda inimesed just tahavadki.
Aga loomulikult kümnekesi mingis punkris elamine ja kalkunite kitkumine on teine teema. Ma arvan, et Eestis ei ole sugugi halb elada. -
mykoloogiga täitsa nõus., olen ise aastakese välismaal oma õnne otsinud, aga ei olnud minul neile midagi pakkuda ega nendel minule. Ma otsisin ambitsioonikaid inimesi, aga neid ma leida ei suutnud, igaüks elas oma mugavustasandis, minuarust idaeuroopas on spirit, on tahet ja ambitsiooni rohkem kui lääneeuroopas.
Huvitavate inimestega loomulikult sai palju kohtuda,a aga enamuses olid nad inimesed kes on oma elu peak hetked juba läbi elanud ja veedavad vaikset ja mugavat elu.
A hea küsimus oleks tegelikult sommile ja stefanile kui nad seda loevad, et kuidas neil Eestis olemisega on ? -
mykoloog,
Seda ikka panid tähele, et minu minekuplaan oli ikka ajutine? Kui sa oleksid minu kirjutisi varem lugenud, siis teaksid, et ma tean sinust paremini kuidas Vanas Euroopas migrantidega on.
Sinuga võiks muidu vaielda, kui sa valdaksid teemat. Paraku oled sa vist sotsialist ja ei ole pädev elunautimise teemadel sõna võtma.
Muidu sa ei kirjutaks saiakestest, sest sa teaksid, et Eestis ei tule pagarid öösel kell 2 vahetusse ja ei lõpeta oma tööpäeva hommikul kell kuus ning kohvikutes on kell 8.00 eilsed saiad säilitatuna kile all. "Värsked" tuuakse kell 10. Või kust saaks Tallinnas korralikku ja värsket kaneelirulli, lähim analoog on Helsingi Cafe Picnicu korvapuusti. Ei saa. Kui saiakesed on raske teema, siis äkki leib-sai, seda sotsialist ikka sööb? Kust saab laias valikus (a 30+- sorti) värsket saia-leiba mida ei ole kilekoti lähedussegi lastud?
Muidu sa ei kirjutaks tomatitest, sest sa teaksid, et paraku on tomatil võimalik optimeerida kas maitset või transporditaluvust, mistõttu Eestisse mitte kuidagi ei satu maitsev tomat. Ja sa teaksid, et supermarketitest ei osteta tomateid. Ja ka seda, et Eestis kasvav tomat ei kõlba süüa, olenemata kasvamise kohast.
Või siiski, rääkisid ka kohvist. Mis maitsevahe on Kenya-AA topil ja Etioopia Yirgacheffe'l? Vastad ära, võime edasi vestelda. Näiteks Berliini või Helsingi metroo kerjustest ja muust kahtlasest elemendist. Deal? -
Ma pole värskete saiakeste igahommikuse sünnilooga detailideni kursis, aga küsin ikka - mis moodi need Reval Kohviku, Pagaripoiste, Hotell Olympia köögi koogikesed ja kringlid valmivad?
-
Ilmselt, kui mõni tubli pagar isegi töötaks öösel, siis vaevalt tal õnnestuks tooted laiali vedada. Meil ei saa isegi lehti laiali veetud. Põrgu, Helsingis tuleb hesari _hiljemalt_ kell 6 - Soome korterelamutes on postkastiks pilu sinu välisukses, postiljon toimetab kirjad sisuliselt otse sulle tuppa.
-
Välismaal ettevõttejuht ei pooseta töötajat ees, ei ole nagu eestis, esimene asi uhke maastus ja võimas maja põllule, siis vaatame edasi. Nagu enamus siinseid "ärimehei", pole raha töölistele palka maksta aga oma olemise ja eluga poosetavad nii et anna minna. Välismaal tööandjale ei ole töötaja hulkuva koera eest, keda kui paha tuju võib jalaga lüüa. Välismaal tööandja ei suhtu töötajasse sarnaselt, et ainult mina võin oma armust ja halatsusest sind näljasurmast päästa kui piisavalt lömitad minu ees.....välismaal on ärimeeste ringkonnas respekt aus äri ja töötajatesse normaalne suhtumine, ka palga maksmisel. Kui on hästi läinud ja kasum, siis jagatakse seda ka töötegijatega.
-
Call me naive, aga need on pigem vist üheksakümnendad. Või ehk tiba hilisem. Äkki võiks nimetada EL-i astumist ajaks, kus hakkas teatud sektorites tööjõuprobleem teravamalt esile kerkima (nii kasvu kui rände tõttu) ja sellega seoses ülalpool kirjeldatud mentaliteet vähenema.
-
Olen proovinud 2 aastat mujal. Ei ole seda maitset, mis olema peaks. Ei saa ikka elada riigis, kus lipu heiskamine isamaalist pisarapoissi silma ei too. Tulusus ja kliima ei kaalu üles seda.
Eestis on ju õhk päris värske juba. Kaasikul võeti ka "juristiload" ära. Mis sa hing veel oskad tahta. -
mykoloog
Välismaal elamine tundub väga lahe siis, kui sa ise Eesti elad ja vahest välismaale lühemaks ajaks, näiteks puhkuse või ärireisi raames, satud. Kui sa aga välismaale elama asud, siis peale umbes kuute kuud avastad sa, et metrood on kerjuseid ja tõmmuka nahatooniga kahtlase välimise ja käitumisega noormehi täis, et latte ja saiakesed on Tallinna kohvikutes tegelikult paremad kui suvalises Euroopa metropolis, et ise kasvuhoones kasvatatud tomatid on maitsvamad kui välismaa supermarketites pakutavad vesised Hollandi omad ja et ainus tegelik eelis välismaal elades on suurlinnade lähedus, aga kui sa poole aasta jooksul juba kolm korda Pariisis oled käinud, siis hoolimata enesele sisendamisest ja feissbukis rõkkamisest, kui üliväga cool ja romantiline linn Pariis ikka on, ei ole sul enda vastu aus olles enam väga viitsimist sinna neljandat korda minna. Lõpuks elad võõrana võõraste hulgas, kohalikke lehti ei loe ja uudiseid ei vaata, ei tea kes on sinu asukohamaa peaminister või president, kohalike jaoks jääd elu lõpuni ida-euroopa neegriks ja nendega suhtlemine taandub naabritele trepikojas tere ja head aega ütlemisega ning reedeti kõrtsis praalimisega kui kõva ja innovaatiline riik ikka Eesti on, mis olgem ausad, kotib kohalikke umbes samapalju kui sind arengud Ida-Aafrika gay skenes. Lõpuks häirib sind sinu sihtriigis kõik ja Eesti puhul tunduvad omamoodi ägedad olevat isegi vingus näoga teenindajad. Hiljemalt aasta pärast oled saba jalge vahel kodumaal tagasi ja naudid kauni emakeele helisevat kõla juba uue, värske pilguga.
Väga hea, paremini polekski osanud sõnastada :D
Just nii oligi pärast 6 kuud Euroopa suurlinnas elamist :)priitp
mykoloog,
Muidu sa ei kirjutaks tomatitest, sest sa teaksid, et paraku on tomatil võimalik optimeerida kas maitset või transporditaluvust, mistõttu Eestisse mitte kuidagi ei satu maitsev tomat. Ja sa teaksid, et supermarketitest ei osteta tomateid. Ja ka seda, et Eestis kasvav tomat ei kõlba süüa, olenemata kasvamise kohast.
Saiakesi ma ei fänna, seega sel teemal sõna ei võta, aga tomatite teemal lahmid Sa küll tühja.
Tule proovi mu vanaema juures kasvavaid "mahe" tomateid ja ütle uuesti, et Eestis kasvav tomat süüa ei kõlba. Absurd. Ma söön üks kord aastas tomateid, just praegusel ajal, just sellel põhjusel, et ükski poes müüdav tomat ei suuda maitse osas konkureerida. -
mykoloog, 12 points!
-
#Eestis on ju õhk päris värske juba. Kaasikul võeti ka "juristiload" ära. Mis sa hing veel oskad tahta.
Troim, you made my day! Really! Ma olen maal elades uudistest veidi kõrval olnud. Seda, et lõpuks saabus ka Kaasiku-sugusele mihklipäev oli lihtsalt tore lugeda. (Küllap ma olen siis kahjurõõmus eestlane) -
priitp,
oled valesti aru saanud. Ma ei ole lihtsalt sotsialist, vaid härrassots. Aga sinul, ma kahtlustan, on väike noku, tühi hing ja vesised koerasilmad. Mis me selle teadmisega nüüd siis peale hakkame?
Aga elunautlemisgurule veel mõned detailsed küsimused elunautimise kohta, mis mind juba ammustest aegadest vaevanud on:
1) kas nauditavam on pigem ayahuasca intravenaalne või hoopis peyote kaktuse tõmmisega leotatud vatitupsude rektaalkulgla kaudu tarvitamine,
2) kas Mehhiko psilotsübiinsete seente nädalase tarvitamise tagajärjel tekkinud ajukahjustused ületavad oma raskusastmelt tavalise kodumaise punase kärbseseene poolt põhjustatavad? Aga kui seenekübaral nahk eemaldada?
3) kas Δ9-tetrahydrocannabinoli sisaldus on suurem Afghanistani White Widowis või Maroko G-13s?
4) kas Zambia jenkemi kvaliteet on viimastel aastatel hakanud tõesti langema nagu tänavaraportid väidavad?
5) kas Tshehhi absint tekitab tõesti hallukaid, kuna seal on erinevalt teistest Euroopa riikidest absindi lubatud thüjoonisisaldus kõrgem?
6) kas kui kümme Romeo y Julieta number 3e järjest ära tõmmata, saab kaifi? Agu kui otse kopsu? Aga kui tubakas salviaga segada ja läbi bongi tõmmata?
Vastad ära, võime edasi vestelda. -
LOL!!!
-
Proovi uuesti, nüüd vasaku käega?
-
OK, ägestusin pisut, vabandust.
-
Aga selle eest said kõik peale Sinu ja priitp pisarateni naerda. Mis on tegelikult ju üks igavesti vahva asi.
-
Nojah :-)
Kuigi ma ei saa aru mis mykoloogi eile nii ärritas. Ma mõtlen, kas ma oleks õlga kehitanud kui mykoloog oleks kirjutanud, et "välismaal" on paremad raamatukogud ja tal meeldib neis tuhnida või rikkalikum veinivalik igas nurgapoes. Täiesti adekvaatsed põhjused mõni aeg mujal olla.
