Haldusreformist
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Haldusreform läheb edasi! Kohtuotsus.
-
Asi Ametlik: Valdade sundliitmine ei ole põhiseadusevastane, lihtsalt kulusid selleks tuleb kulutada rohkem kui 100000 eurot, kui need kulud on põhjendatud.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-video-fotod-ja-blogi-riigikohus-otsustas-et-omavalitsuste-sunduhendamine-on-pohiseaduse-vastane-vaid-osaliselt?id=76659490 -
See, mida sa kirjutad on de jure. See, millest mina kirjutan ja mis toimib olemaoleva seadusandluse raames, on de facto. Iga killuke eraldi võetuna poleks nagu midagi. Kuid ma panin need korraks võrdluses kokku.
-
Meenutab veidike Saksamaad 1500. aasta paiku. Läänid on jagatud.
/nginx/o/2017/01/02/6222225t1he6de.png)
-
Räägivad, et ka Sexit ehk Setumaa lahkumine on käima lükatud ....
-
Kaart, mis näitab kuidas omavalitsuste ühinemisega siiamaani on läinud:
http://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2017/02/kaart-vvkti_uus.jpg -
Ruhnu siiski jääb omaette, kui ma õigesti aru saan.
Muidu tundub, et kõige põnevam saab olema vaadata Saaremaad, mis on geograafiliselt suurim ja väga paljude kohalike omavalitsuste liitmine. Huvitav mida saarlased arvavad pärast seda kui uus omavalitsus on tööle hakkanud.
detsembrist
UUS! Saaremaa vallaks ühinemine sai kinnituse (GALERII)
http://www.saartehaal.ee/2016/12/01/uus-saaremaa-vallaks-uhinemine-sai-kinnituse/ -
Ammu oli aeg, Ruhnu vald on umbes sama, mis Lasnanäel oleks igas majas paar valda, täielik ajuvabadus ja raha laristamine. Isegi see Muhu omaette jäämine on mõttetu, aga no ise teavad:D
Mis seal põnevat on, üks vald on täiesti loogiline samm, arvestades, et haigla ja gümnaasiumid on enamuse jaoks linnas, samuti töökohad, kauplused ja muu. Niigi on hulk raha uputatud valdades mittevajaike objektide rajamisele ja dubleerimisele, nüüd saab koos panustada sinna kuhu on mõttekas. -
Minu meelest peaks ka olema lihtsam meelitada noori töötama suuremas vallavalitsuses. Sealne vallavanem saab olema suure mandaadiga kaalukas Eesti poliitik, poliitikuid on seal vähem, aga tase kõrgem jne.
-
Pahurik, ... ja kuhu on mõttekas raha paigutada? Ma olen seda mõttekuse ideed kuulanud enne igat kohaliku omavalitsuse valimist. Kuid pärast valimist jätkub samamoodi. Enne kui mõttest rääkida, võibolla räägiks lahti kuidas avalik sektor väärtust loob. Siis leiab ehk ka mõttekuse üles.
-
Kalakajakas
Pahurik, ... ja kuhu on mõttekas raha paigutada? Ma olen seda mõttekuse ideed kuulanud enne igat kohaliku omavalitsuse valimist. Kuid pärast valimist jätkub samamoodi. Enne kui mõttest rääkida, võibolla räägiks lahti kuidas avalik sektor väärtust loob. Siis leiab ehk ka mõttekuse üles.
Mõttekas on paigutada inimestele ja ettevõtetele keskkonna loomisesse, et nemad saaks väärtust luua. Mõttetu on ehitada objekte, millele reaalselt kasutajaid ei jätku või oleks olnud möttekam mitme valla peale ehitada, ehk nüüd lähtutakse rohkem endise maakonna, nüüdse suurvalla huvidest. -
Mida tähendab inimestele ja ettevõtetele keskkonna loomine? (... ja palun ära ütle, et see on teede ehitamine eikuhugi, ilma tasuvust ja kasutuskoormust arvestamata.).
-
Millegipärast lõppeb inimestele ja ettevõtetele keskkonna loomise jutt ära teedeehitusega praktiliselt ei kuhugi. Seda ka siin - inimestele ja ettevõtetele keskkonna loomise ideeks oli mustkattega teede ehitamine iga majapidamise väravani.
Kui küsida idee autoritelt, et missugune on niisuguse investeeringu tootlus, siis parimal juhul saad vastuseks, et keskkonda investeerimisel tootlust ei arvestata, halvemal juhul aga vaadatakse sind kui pühaduseteotajat.
pahurik, kui juba teema üles võtsid, siis võiks uduste vihjete asemel pisut konkreetsem olla. -
Kalakajakas
Millegipärast lõppeb inimestele ja ettevõtetele keskkonna loomise jutt ära teedeehitusega praktiliselt ei kuhugi. Seda ka siin - inimestele ja ettevõtetele keskkonna loomise ideeks oli mustkattega teede ehitamine iga majapidamise väravani.
pahurik, kui juba teema üles võtsid, siis võiks uduste vihjete asemel pisut konkreetsem olla.
selle jabura teedeehituse jutuga tulid sa ise välja mitte mina, ei oska kohe sellist jama kommneteerida. -
Võtsin elust enesest. Siinkohal pole vaja rakendada mingit fantaasiat, elu on uskumatult rikas.
-
Veel elust. Kui keegi jälgis eilset, 21.02 Foorumit, siis ta kuulis, et piirkonna majandusprobleemide lahenduseks oleks ühendused: teed, elektriliinid. Kui jätta kõrvale emotsionaalne plõksimine teemal akadeemia viimisest Narva, oli saade sisutühi, loe - mitte ühtegi tõsiselt võetavat alternatiivi (välja arvatud tõenduseta väited, et need on olemas).
Ja kui kuulata Proua Presidenti, siis maapiirkondadesse, kus ettevõtjad ei leia tööjõudu, ei tohiks avaliku sektori töökohti luua (sest see loob veel suurema tööjõupuuduse).
Vaatame korraks, kuidas me selle tööjõunappuseni maapiirkondades oleme jõudnud. 90ndate alguses elas maal tänasega võrreldes väga palju inimesi ja töökohti nappis - tööjõudu seevastu oli lihtne leida, sest inimesi oli palju.
Sedavõrd, kuidas inimesed töö järel ära kolisid ja kodud jätsid, jäi maal inimesi vähemaks ja järjest keerulisemaks sai provintsis tööjõu leidmine (muide ka Pärnu on paras provints - vähemalt restoraniäri poole pealt - madalhooaja nõudlus on tagasihoidlik). Koos töökohtade vähenemisega vähenesid maksulaekumised ning koos sellega omavalitsuste võimekus ja tahe sekkuda (kohaliku majanduse arendamine ei ole siiamaani väga paljude inimeste arvates kohaliku omavalitsuse ülesanne).
Ainus viis kuidas provintsi tööjõu pakkumist parandada on sinna inimesi juurde saada. Selleks on vaja töökohti, protsessi käimasaamiseks on neid tasapisi vaja juurde tuua. Ma olen kogu aeg arvutanud, et 3 provintsi toodud töökohta loovad umbes 1 samaväärse töökoha (protsess on iteratiivne, 9 toodud töökohta loob 3+1+1/3+1/9+... töökohta lisaks, odavamaid töökohti ka rohkem).
Lühidalt, ettevõtjate olukord tööjõu leidmisel provintsis paraneb sedavõrd, kuivõrd seal elab rohkem inimesi loe seal on rohkem töökohti.
Tänane teema on sedavõrd aktuaalsem, et seoses maavalitsuste kokkupakkimisega väheneb riigitöötajate arv ja koos sellest tuleneva üldise töökohtade arvu vähenemisega ka erasektori töökohtade arv. -
Kalakajakas
Lühidalt, ettevõtjate olukord tööjõu leidmisel provintsis paraneb sedavõrd, kuivõrd seal elab rohkem inimesi loe seal on rohkem töökohti.
Tänane teema on sedavõrd aktuaalsem, et seoses maavalitsuste kokkupakkimisega väheneb riigitöötajate arv ja koos sellest tuleneva üldise töökohtade arvu vähenemisega ka erasektori töökohtade arv.
Mida rohkem ametnikke, seda rohkem tööjõudu-töökohti? Ma olen alati arvanud, et see värk on pigem vastupidi- et ametnike arv sõltub sellest, kui palju on neil ülesandeid ehk kui paljusid inimesi nad teenindama peavad, aga näe...
Sinu mõtet edasi arendades- kui ametnike arvu kasv toob piirkonda rohkem töökohti-töötajaid-elanikke, siis see toob kaasa ametnike töökoormuse kasvu, mille tulemusena on piirkonda vaja rohkem ametnikke, kelle teenindamiseks tuleb jälle juurde töökohti-töötajaid-elanikke ja siis...
Kurat, nüüd peab ainult väga täpselt välja valima selle koha, kuhu me ametnikke juurde tegema hakkame. Muidu on meil seda eksponentsiaalset elanike juurdekasvu arvestades lõpuks miljonilinn Tõrva :) -
Roteeruva.
-
Mida tõrva te seal Tõrvas teete, vaadake Tapat, onju hea näide kalakajaks
-
Mr. Go
Mida rohkem ametnikke, seda rohkem tööjõudu-töökohti? Ma olen alati arvanud, et see värk on pigem vastupidi- et ametnike arv sõltub sellest, kui palju on neil ülesandeid ehk kui paljusid inimesi nad teenindama peavad, aga näe...
Sinu mõtet edasi arendades- kui ametnike arvu kasv toob piirkonda rohkem töökohti-töötajaid-elanikke, siis see toob kaasa ametnike töökoormuse kasvu, mille tulemusena on piirkonda vaja rohkem ametnikke, kelle teenindamiseks tuleb jälle juurde töökohti-töötajaid-elanikke ja siis...
Kurat, nüüd peab ainult väga täpselt välja valima selle koha, kuhu me ametnikke juurde tegema hakkame. Muidu on meil seda eksponentsiaalset elanike juurdekasvu arvestades lõpuks miljonilinn Tõrva :)
Ümberkolimise käigus ametnike töökohtade arv kogusummas ei muutu (pigem peaks trendina vähenema). Nad tuuakse lihtsalt Tallinnast ära. Koos kaasnevate töökohtadega. Kui tuua Tallinast ära 3000 avaliku sektori töökohta, siis liigutatakse kokku umbes 3000+1000+333+111+37+12+4+1 ca 4500 töökohta (tegelikult võiks keegi selle kordaja Eesti jaoks niivõrd kuivõrd täpselt välja arvutada). Ja need 3000+ töökohad on nii avalikust kui erasektorist. Kui siin juures arvestada, et keskmine netopalk on näiteks 1100 eurot kuus, siis paigutatakse ümber nõudlust mahus 59,4 miljonit eurot aastas (+ omavalitsuste laekumised + keskvalitsuse poolt finantseeritud teenused sh. näiteks õpilaste pearaha).
Te võiksite korra proovida arvutada, kui palju täiendavat nõudlust loovad Tallinna Ülikooli üliõpilased, kes tulevad väljaspoolt Tallinna kooli õppima (Põhjus, miks šotlased armastavad ülikoole ja kolledžeid). -
Haldusreformi teema on teenimatult varju jäänud. Kui me oleme teinud otsuse, siis oleks aeg vaadelda, kuidas tehtud otsused reaalselt ellu rakenduvad. Jah, protsess on ilmselt pöördumatu, kuid see ei tähenda, et otsuse tulemuslikkuse võiks hindamata jätta.
Eelmisel nädalal jutustasid ametnikud liitumiskonsultandid kohustusliku kaasamise vajalikkusest (ja ka võimalikust kohustusest). Ikka selleks, et inimesed ühistele asjadele lihtsalt käega ei lööks. Kui need on ainult ennustused õitest. Marjadest veel ei räägiks.
Stsenaarium. Riigikogu saadikud osalevad keskse kampaania raames kohalikel valimistel. Reaalsuses (jaksavad, saavad, jõuavad) kohaliku volikogu töös osaleda u. veerand ja sedagi mitte 100%. Asemele tulevad broilerid, meil on lähitulevikus u. poole väiksem volinike arv ja reaalselt saab kohalikus volikogus olema vähem volinikele antud hääli kui varem (need anti Toompeal olevale häälemagnetile). Kui kohaliku volikogu koosseisu kvaliteedist mitte midagi ei sõltu, siis oleks lihtsalt savi (maksumaksja rahast on pisut kahju).
Samas on ääremaastumine täpselt samamoodi kohaliku volikogu tegematajätmine nagu see on keskvalitsuse võimetus olukorraga tegeleda. -
Kas ollakse rahul haldusreformiga, ehk valdade liitmisega? Kas on näiteks Saaremaalt või Hiiumaalt tagasiside meediasse tulnud?
Uus valdade kaart:
https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2018/02/kov_010118.jpg -
stefan, ma tuletan meelde, et kogu see haldusreformi pikaajalisem eesmärk oli KOVide parem võimekus. Parem võimekus majanduslikus mõttes tähendab suurte projektide finantseerimisvõimekust (prügilad, koolimajad, infrastruktuur) ja teenuste osutamise taseme tõstmine (et iga KOV suudaks palgata vajaliku eriala spetsialistid ja neile pakkuda ka piisavat töökoormust, et 1,0 töökohta täis tuleks).
1 aasta on selles mõttes veidi lühike aeg, et kuigi kevadeks olid uued KOVid ennast juhtide tasemel personaliga mehitanud, siis investeerimisotsuste eelarvest tegelikkusesse jõudmiseni tuleks natuke rohkem aega varuda. Võib-olla aasta pärast võiks teha mingi kokkuvõtte, kas suurem vald on toonud kohalikul tasandil midagi uut või mitte.
Ametnikke on küll jäänud vähemaks. -
Meil Viljandimaal on küll enamikule ikka soojad kohad leitud. Mulgi vallas ntks on peetud vajalikuks vallasekretärile lisaks pidada palgal ka 3 juristi (rahvaarv on 7500 inimest). Väga halva maiguga asju on ka teistes Viljandimaa valdades.
-
madis555
Meil Viljandimaal on küll enamikule ikka soojad kohad leitud. Mulgi vallas ntks on peetud vajalikuks vallasekretärile lisaks pidada palgal ka 3 juristi (rahvaarv on 7500 inimest). Väga halva maiguga asju on ka teistes Viljandimaa valdades.
Sekundeerin, mujal ka sarnaseid või isegi veel markantsemaid juhtumeid.
Samas on see mingil määral paratamatu, kuna kõik need tegelased osalesid ju ise haldusreformi läbirääkimistel ja oma särk on ikka ihule ligemal. Loodan, et pilt paraneb järgmiste KOV valimiste järel, siis on need vanad asjad juba aktuaalsuse kaotanud ning tahtmise korral saavad omavalitsejad korraliku rehitsemise teha ametnike hulgas. -
Ka investeeringute osas ei saa hetkel midagi öelda - vabatahtlikult ühinenud said riigilt võrdlemisi kopsaka ühekordse toetuse. Selle toel on lühiajaliselt väga lihtne näidata investeeringute kasvu.
Selguse saamiseks läheb pigem 2-3 aastat. -
Nüüd v6iks ühe korra veel üle lasta haldusreformiga ning arutama hakata seda, kuidas igale suuremale omavalitsuse kohustuse ja tulubaasi suurendada ning samm sammult liikuda Sveitsi kantonite süsteemi peale, kus on 6huke keskv6im ning tugevad omavalitsused.
See ehk lahendaks probleemi suur projektidega nagu näiteks tselluloositehas Tartumaal ning muudaks kohad nagu Ida-Virumaa rohkem elamisk6lbulikuks. -
2korda2
Ka investeeringute osas ei saa hetkel midagi öelda - vabatahtlikult ühinenud said riigilt võrdlemisi kopsaka ühekordse toetuse. Selle toel on lühiajaliselt väga lihtne näidata investeeringute kasvu.
Selguse saamiseks läheb pigem 2-3 aastat.
Mitte ainult investeeringute maht ei ole küsimus, vaid ka geograafiline jaotus. Haldusreformi eelsed väikesed vallad olid tihti geograafiliselt väikesed, selgelt eristuva keskuse/alevikuga. Suures KOVis on palju asulaid - võib-olla isegi üks linnasuurune + mitu alevikku. Investeeringute jaotus on võtmeküsimus - kas suudetakse seda õiglaselt teha nii, et selle suure KOVi enda sees ei tekiks ääremaastumist.
Ka haldusreformi vastaste üks argument oli, et suurte KOVide puhul koondub kõik suurtesse keskustesse ja "maale" ei jää enam midagi. Kuidas selle investeerimisvõimekusega suudetakse elu kogu KOVis edasi viia, on päris tõsine väljakutse ja ma ei imestaks kui me näeksime paari aasta pärast üle Eesti erinevaid lugusid - nii sellest, kuidas tuleks teha kui ka selliseid kus kardetud riskid on realiseerunud. -
Selleks, et vähegi hinnata Draax poolt pakutud mõju, peaksime me statistikat koguma endiste omavalitsuste täpsusega. Ma arvan, et selleks puudub poliitiline huvi. Täpselt nii nagu oli poliitiline huvi kaotada Statistikaameti rahvaloenduse andmetel põhinev rahvaarvu hinnang (Rahvastikuregistri elanike arvu kasuks).
Suurem projektivõimekus? Jah, suuremad ausambad, teemapargid (mis kunagi ka kaudselt kulusid tagasi ei teeni), uhked väljakud, millel puudub sisuline majanduslik mõju. Investeerimisvõimekus ei sõltu ainult suurusest, see sõltub mõtlemisest. Tegelikult tasub otsa vaadata volikogude koosseisudele ning küsida, kas haldusreform on muutnud mõtlemist (toonud olulisel määras uut mõtlemist kohalikkesse volikogudesse). Tegelikult on vastus teada, mitte oluliselt.
Eelnevast tulenevalt seaks järgmise haldusreformi tähtaja aastaks 2035. Omavalitsuste piirrahvaarvu võib samaks jätta (5000) ja võimekus (territoorium) suureneb veelgi. Mõistlik ja saavutatav on võtta eesmärgiks, et aastaks 2050 on Eestis 4 omavalitsust (seda loomulikult eeldusel, et olemas on Eesti riik). -
Kalakajakas
Selleks, et vähegi hinnata Draax poolt pakutud mõju, peaksime me statistikat koguma endiste omavalitsuste täpsusega. Ma arvan, et selleks puudub poliitiline huvi.
Mitte statistikas ei ole asi, vaid mõjus.
Sellised protsessid nagu linnastumine ja koondumine keskustesse toimuvad igal pool. Selle pidurdamine on vastuvoolu ujumine. Teatud juhtudel on seda võimalik edukalt teha.
Stardipositsioonid on väga erinevad - on vaks vahet ka räägime elanikkonna kahanemisest (st. hoiame noored maal) või püüame kasvatada (noori maale meelitada). Esimest peaks olema teoreetiliselt lihtsam teha kui teist, aga KOVid on juba siin erinevas stardipositsioonis.
Kui elanikkond maal kahaneb ja küsime, mis halvasti läks, siis vastus võib ollagi, et midagi ei läinud halvasti ja keegi ei kolinud välja, lihtsalt tänane vanem põlvkond suri ära. Kui elanikkond maal jääb samaks, võib see jällegi olla positiivne (ränne oli positiivne, kuigi vanem põlvkond oli sama). Kui palju selles kõiges mängib rolli KOV ja tehtud investeeringud, on jälle täiesti tõlgendamise küsimus.
Kokkuvõttes - isegi kui meil oleks kogu statistika, ei ole nendele küsimustele vastamine lihtne liitmistehe. Riigi vaates on oluline see, et KOV-ide liitmisega antakse KOVidele võimalus (luuakse võimekus) ise mingeid selliseid samme astuda. -
Vahekokkuvõte riigipalgaliste töökohtade vähenemisest ja avaliku sektori kasvamisest-kahenmisest.
https://majandus24.postimees.ee/6430298/vaata-kus-kasvas-riigipalgaliste-tookohtade-arv-koige-rohkem
Kaks kommentaari.
Esiteks - avalik sektor ei ole ainult ametnikud. See tabel näitab, et kõige suurem kasv on meditsiinis (haiglad) ja kaitseväes. Keeruline on vist isegi siit foorumist leida inimest, kes hindab need töökohad mitte väärtust loovateks.
Teiseks - tuleb aru saada, mis osa sellest tabelist on "päris" ja mis osa mitte. Rahandusministeerium näitab küll suurt vähenemist, aga see võib ka olla seotud sellega, et hulk töökohti anti üle teistele asutustele (riigi tugiteenuste keskus korjas ELi fondide jagamisega tegelevad ametnikud nii ministeeriumitest kui EAS-ist kokku).
Samamoodi on Geoloogiateenistus suure kasvajana märgitud, aga see vist viidi üle Rakverre ja pole imestada, et siis tühje ametikohti täideti. Kokkuvõttes - pealiskaudsel vaatlemisel ei tundu kõik andmed üks-ühele võrreldavad.
Kokkuvõttes tundub, et ametnikke on tegelikult kärbitud vähe ja teatud sektorite (meditsiin, kaitsevägi) suurendamise surve tõstab riigipalgaliste ametikohtade osakaalu. -
Kampaania korras riigiametnike arvu vähendamine ei saagi tulemust anda. Vajadusel joonistatakse mõned ametnikud ümber erasektorisse, kust hakatakse tellima endises mahus aga juba kallima hinnaga ikka sedasama tööd. Koristajast juhtimiskonsultatsioonideni.
Eesmärk peab olema vastava valdkonna opereerimiskulude vähenemine. Küll siis pudenevad ka liigsed ametnikud ära ja lõpuks hakatakse ka (ebavajalikke) funktsioone vähendama. -
2korda2
Kampaania korras riigiametnike arvu vähendamine ei saagi tulemust anda. Vajadusel joonistatakse mõned ametnikud ümber erasektorisse, kust hakatakse tellima endises mahus aga juba kallima hinnaga ikka sedasama tööd. Koristajast juhtimiskonsultatsioonideni.
Eesmärk peab olema vastava valdkonna opereerimiskulude vähenemine. Küll siis pudenevad ka liigsed ametnikud ära ja lõpuks hakatakse ka (ebavajalikke) funktsioone vähendama.
Tahaks sellele viimasele väitele natuke oponeerida. Funktsioone annavad tihti hoopis poliitikud, mitte riigiametnikud ise, seega järjekord võiks käia vastupidi - kõigepealt lepiks kokku, mida riik, riigiasutused ja ametnikud üldse tegema peaks (ja mida ei peaks) ja seejärel võib hakata töökäsi ja -päid üle lugema.
Üks hästi levinud nähtus, mille üle siin foorumis ka vaieldud on, on see kui riik paneb teatud ülesanded kodanikule. Näiteks aruandluskohustus või ülesanne mingeid pabereid täita vms. See lähtub tihti kahest motivaatorist:
-riigiametnikud on laisad - seda täitsa neutraalses mõttes, sest kõik tahavad oma tööd kuidagi lihtsamaks teha ja ära optimeerida
-riigiametnikke ongi vähe ja kõike ei jõua teha - hiljutise gaasiõnnetuse näitel: kas keegi kujutaks ette, et sajad ametnikud hakkaksid ukselt uksele kodusid läbi käima ja kontrolle tegema, kas gaasiseadmetel on hooldus tehtud ja kleeps küljes ja rikkujaid trahvima? Väidetavalt teeb praegu seda tööd 2 inimest.
Kui ametnik on mugav või ülekoormatud ja kohustus veeretatakse kodanikule, siis saab ühel hetkel tõesti kellegi koondada ja raporteerida, et ametnikke jäi natuke vähemaks. Aga tegelikult töökoormus otseselt ei vähenenud, see asub lihtsalt mujal.
Ametnikku ei võeta tavaliselt tööle kohvi jooma, vaid mingit ülesannet täitma, mis seaduses kirjas on. Isegi kui ametnik ise saab mõne aja pärast aru, et see on üks suhteliselt nõme ja kasutu õigusakt ja sellega kaasnev järelevalve kohustus.
Keskmine ametnik ei ole mingi pintsakuga ministeeriumihipster. Keskmine ametnik (avaliku sektori töötaja) on (puhtalt inimeste arvu vaadates) kõige rohkem politseiniku, päästja ja kaitseväelase nägu, kes kõik kipuvad olema (vähemalt avalikkuse teadvuses) pigem alamehitatud ja ülekoormatud.
Mis siis lahendus on? Sellest on piisavalt palju kirjutatud, nii et ma tsiteerima ei hakka, aga Eesti õigussüsteemile on kombeks see, et kogu aeg tuleb seadusi juurde, seadused lähevad pikemaks, reguleerivad täpsemini ja põhjalikumalt. Kõik see nõuab ühel hetkel tööd ja tegemist - keegi peab tagama, et seadusesse kirja pandu päriselus jõustuks ja rakenduks, neidsamu seadusi ajakohastama jne.
Õige oleks alustada sealt ja küsida - miks ja mida üleüldse riik peaks tegema ja mis on päriselt oluline. Seejärel selleks vajalikud ressursid paika panna ja seejärel saab ülejäänud ballastist vabaneda. -
Selle viimase loo lõpetuseks siia kurikuulus statistikaameti aruannete täitmise näide. Mis oleks kõige mõistlikum:
- kõik ettevõtjad täidavad kohustuslikus korras ja sunniraha ähvardusel aruandeid, sest nii peab ja kui ei täida, tuletatakse seda kurja kirjaga meelde
- Statistikaamet palkab mõnisada andmekorjajat, kes käivad ettevõtetes raamatupidajatega kohtumas ja andmeid saamas
- otsustaks, et 2/3 ankeete on olulised ja 1/3 on ebaolulised ja vähendaks sellega töökoormust nii ettevõtetele kui statistikaametile (ankeetide töötlemine ja analüüsimine on ka kellegi tööülesanne) -
Jätkan oma ranti siin teemas päevakajalise lingiga. PPA jagab aeg-ajalt oma ööpäeva ja selle jooksul tulnud väljakutseid.
Kui seda loetelu lugeda, siis vahelduvad meeleolud nagu meh? wtf? päriselt? lihtsalt raskete ohetega.
Vähegi asjalik väljakutse/teade on kiirelt haarates umbes iga viies. Aga ometi inimesed helistavad 112 oma murega ja ootavad, et politseinik tuleks appi ja lahendaks. -
Ma olen aeg-ajalt viidanud siin, et nn. paksu riiki tekitavad osalt hoopis avaliku sektori välised üleskutsed selle kohta, kuidas riik peaks hakkama sekkuma-reguleerima-toimetama. Enne kui selliste algatustega välja tulla, peaks kõigepealt rahulikult läbi mõtlema, kas see on ikka vajalik.
Üks hiljutine üleskutse on näiteks selles eilses artiklis.
Et reguleerida, on vaja seadusi (ja ametnikke, kes õigusloomega tegeleks, vt. ka riigireformi ettepanekud vohava õigusloome piiramiseks). Et seadusi jõustada, on vaja järelevalvet (veel ametnikke) ja raha. -
See läheb tegelikult siia rubriiki, kus igasugused aferistid saavad riigile pähe astuda, kohalike omavalitsuste abiga.
Sõnajalad teevad hoopis riigile liiga oma keelatud suuruses tuulegeneraatoritega. Ja nad pole esimesed kes oma tuulegeneraatoritega riigile pähe astuvad.
https://www.err.ee/936267/enn-tupp-riigil-puudub-oiguskindlus-tuuleparkide-arenduste-suhtes -
Tamba tuulikud on samuti kõrgemad kui lubatud, riik on täiesti jõuetu asjas korda looma.
http://www.tuuleenergia.ee/2019/04/tamba-tuulikud-jaavad-pusti/
Kas olid altkäemaksud omavalitsusele ja riigi osadele ametnikele? -
Äripäev kirjutab oma 12. veebruari juhtkirjas:
"Selleks, et asjad liikuma saaksid, peab keegi selle eest vastutama. Äripäev kutsub riigi-haldusminister Jaak Aabi võtma ohjad enda kätte, et lõpetada segadus riigi investeeringutega, luua investeeringute ühtne andmebaas ja koordineerida riigi pikka vaadet olulistes küsimustes. Jah, sellega kaasneb ka suur vastutus, ent hakkama saamisel ka praeguste ja tulevaste põlvede tunnustus riigimeheliku teo eest."
Täismahus artikkel on siin: https://www.aripaev.ee/juhtkiri/2020/02/12/jaak-ae-ohjad-katte-kord-majja
Ma olen ühtpidi Äripäevaga nõus ja teisest otsas pole üldse nõus.
Olen nõus, et riigil krooniliselt napib pikka vaadet. Toimub kohutav kõikumine, kaalumine, vaagimine mille tulemus on raskekujuline mitteotsustamine. Siin ei saa süüdistada erinevaid koalitsioone ja valitsusi, sest see pole muutunud mitte üks põrm, valitsegu kes tahes!
Mis osas ma aga Äripäevaga nõus pole, on see, et panna Aabile veel üks kohustus selga olukorras, kus ta ei suuda riigi- ja haldusreformigi korralikult läbi viia (see on veel pehmelt öeldud - tegelikult teeb seda ikka väga halvasti). Kogu aeg käib koera saba raiumine pisikeste juppide kaupa (parim näide EAS meetmete jupphaaval viimine RTK-sse), et riigiasutustes oleks töö võimalikult ebaefektiivne ja ametnikud elaksid pidevas teadmatuses, mis neist homme saab. See stalinlik meetod oli eelmisel sajandil küll hea võimul püsimiseks, kuid rikast riiki nii üles ei ehita. Häbi, rahandusministeerium, häbi, Jaak Aab, häbi, Riigiseformi SA. Ainult põhimõtetest rääkides tegudeni ei jõua.
Esimese asjana võiks riigireformi täpse kava paika panna ning seejärel liikuda riigi investeeringute pikaajalise planeerimise poole. Tee enne üks asi lõpuni, siis võta järgmine, muidu läheb nii nagu alati. -
Mõned mõtted selle riigikontrolli aruande kohta.
Esiteks on see ühekülgne, sest vaatleb ainult kinnisvarainvesteeringuid. Muud investeeringud (seadmed ja eelkõige IT, mille mahud kasvavad ja kasu on teinekord ähmaselt defineeritud) on analüüsist väljas.
Kinnisvarainvesteeringute puhul võib ministeeriumitele ja ametitele pika vaate puudumist ette heita, aga suur osa selle põhjusest tuleb tegelikult sellest, et pikka vaadet ja otsuseid ei mõjuta mitte ametid, vaid poliitikud. Poliitikute otsus on see, kas teha linnahallist ooperiteater või mitte (50-100mln). Politiikute otsus on see, et renoveerime rüütelkonna hoone (mis see päris kasu maksumaksjale oleks)?
Kinnisvarainvesteeringud sõltuvad paljuski ka sellest, mis teenuseid, mis ametitega ja mis asukohtades riigiasutused osutavad. Paraku riigiasutuste liitmine on poliitiline küsimus ja kohati toppab riigikogus liiga kaua ilma lahenduseta (nt. Keskkonnaameti ja -inspektsiooni liitmine). Samal ajal tuleb üksteisele vastukäivaid suuniseid - vähendame riigiametnikke (riigireform), aga samal ajal loome uusi riigi töökohti maakondadesse (kuhu need inimesed tööle peaksid asuma, kui ruume pole?)
Sellises ebamäärases olukorras ei saa ühegi ameti peadirektorile või ministeeriumi kantslerile ette heita, et TEMAL pole pikka vaadet. Hakkab ikka peast peale. -
ERR vahendab: Jaak Aab: maapiirkondade arendamine on valitsuse prioriteet
Sealt statistika:Regionaalsed töökohad
Kokku on pealinnast välja viidud 1037,5 ametikohta.
Arvuliselt on kõige enam töökohti välja viidud:
• Tartumaale (253 töökohta)
• Ida-Virumaale (129,5 töökohta)
• Pärnumaale (117 töökohta)
Samal ajal populatsioon maakondade kaupa:
• Tartu – 152 977
• Ida-Viru – 136 240
• Pärnu – 85 938
Jagades populatsiooni, saadud riigitöökohtade arvuga, jõuame järgmise mõõdikuni, mida nimetada kui "1 riigipalgaline iga "x"-elaniku kohta", kusjuures "x" on maakonnas vastavalt:
• Tartu – 605
• Ida-Viru – 1048
• Pärnu – 735
Kui Ida-Virumaa peab ühe riigipalgalise "teenimiseks" sigitama 1048 inimest, siis Tartus piisab kõigest 605-st kehast, et üks "õnnelik" riigipalgale unelema sättida. Väga laia joonega üldistades võib öelda, et Tartu saab iga riigipalgalise kaks korda kiiremini kätte kui Ida-Viru.
Aab alustab oma arutelu järgneva mõttega: "Alustan täpsustusega – kui räägin maapiirkonnast, siis mõtlen kõiki neid piirkondi, mis asuvad väljaspool Tallinna, Tartut või Pärnut. Elukorraldusega seotud väljakutsed on väljaspool neid piirkondi hoopis teistsugused. See tähendab, et ka poliitikakujundajad ja ametnikud peavad võtma omapäradega arvestava suhtumise ja lähenemise."
On ju 100% selge see, et kui valitsuse PRI-O-RI-TEET on maapiirkondade arendamine, kusjuures Tartu ei kuulu maapiirkondade hulka, siis peaks eriti Tartu kus niigi juba praegu on üle 50% töökohtadest avalikus sektoris, üldse mitte saama uusi riigisektori töökohtasid.
NB! NB! NB! Vähe sellest, et Tartu ei peaks üleüldse mitte ühtegi (1!!!) riigipalgalist töökohta täiendavalt lisaks juurde saama, ka Tartu riigipalgaliste arvu muutus peaks olema neto-negatiivne nagu see on Harjumaal, ehk ka Tartumaa peaks olema piirkond kust riigipalgalisi faktiliselt ära kaotatakse!
Ometi näeme faktiliselt, et lausa 1/4 ehk 24.38% Tallinnast välja viidud töökohtadest on potsatatnud justnimelt Tartusse.
???
Kui Eestis on 1.328m elanikku ja Harjumaal 0.598m elanikku, siis Harjumaalt väljas elab 0.730m elanikku.
Tartumaa 0.153m elanikku moodustab Eesti-ex Harju populatsioonist kõigest 20.95%, samal ajal Tallinnast välja viidud ametnike hulgast ahnitseb Tartu endale 24.39% (võit +3.44% = 36 töökohta).
Ida-Virumaa populatsioon peale Harjumaad on 18.66%, ametnikke saadi aga 12.53% (kaotus -6.13% = -64 töökohta).
Pärnumaa populatsioon peale Harjumaad on 11.77%, ametnikke "võideti" aga vapustav 11.28%, ehk järjekordselt tuleb Eesti Vabariigi regionaalpoliitikavõitjalekaotajaleohvrile üle ulatada "võidupärg" koos vastava autasuga: -0.49% = -5 töökohta!
Kas kellegil on veel küsimusi miks Eesti Vabariigis "maapiirkonnad" tühjenevad?
Kas kellegil on veel küsimusi miks Riigieelarve enam täituda ei taha ja sundkuludega liigselt koormatud on?
Kas kellegil on veel küsimusi miks Eesti Vabariigis on "suured linnad nagu Tallinn ja Tartu" ja siis need kellest enam edasi, või üleüldse mitte kunagi, ei räägita?
Selleks, et sünniks vastuvõtja, selleks tuleb keegi jõuga doonoriks teha.
Keda jõuga doonoriks tehakse?
Retoorilistele küsimustele vastust ei eeldata, sest kõik peaks niigi ise aru saama. -
momentum
Kas kellegil on veel küsimusi miks Eesti Vabariigis "maapiirkonnad" tühjenevad?
Kas kellegil on veel küsimusi miks Riigieelarve enam täituda ei taha ja sundkuludega liigselt koormatud on?
Kas kellegil on veel küsimusi miks Eesti Vabariigis on "suured linnad nagu Tallinn ja Tartu" ja siis need kellest enam edasi, või üleüldse mitte kunagi, ei räägita?
Selleks, et sünniks vastuvõtja, selleks tuleb keegi jõuga doonoriks teha.
Keda jõuga doonoriks tehakse?
Retoorilistele küsimustele vastust ei eeldata, sest kõik peaks niigi ise aru saama.
Kui viimased 30 aastat on Eestit arendatud Tallinnast lähtuvalt (NB! suur sarnasus Moskva ja ülejäänud Venemaaga) siis polegi miskit parata, et provints tühjeneb ning kord Tallinnas (Moskvas) käies tundub nagu oleks kuskil teises riigis.
Erinevus muidugi selles, et Harjumaal/Tallinnas toodetakse 80-90% (?) Eesti SKP-st. Siis ongi probleem mujal, ettevõtjatel pole mingit motivatsiooni teha oma ärisid piirkonda kus on kehvemad resurssid (taristu, tööjõu olemasolu ja -oskused, jne), kuid sama kõrgelt (ehk siis kokkuvõttes ebamääraselt kõrgelt) maksustatud.
Mis võimalused on, et olukorda parandada:
1. Taristu arendamine - transpordiühendused, TLN-Pärnu, TLN-Tartu, TLN-Narva maanteed oleksid just kui uued veresooned, mis tekivad lihaste ümber peale sporditegemist, et varustada paremini toitainetega.
2. Maksuerisused, praegune maksumäär võiks jääda samaks Harjumaal ning ülejäänud piirkondades vastavalt eelnevalt mainitule (kui hea on kohalik taristu, tööjõud jne)
3. Erinevate strateegiliste valdkondade soosimine:
Skeleton Technologies tehase arendamine Saksamaal - FAIL (ei soovitud teha maksuerisusi)
Bolt/Taxify - SUCCESS - kuid siiski kiunutakse
Google/Amazon/Apple-i serveripark Paldiskisse FAIL (ei tahetud teha energiahinna eraldisi)
Kindlasti on neid veel nagu näiteks tuuleenergia arendajad Eleon jne jne... -
Eesti riigi arengut takistavad suures plaanis kaks probleemi:
1) permanentne valimiskampaania, kuna iga 2 a tagant on valimised pluss vahepeal saab ka presidendivalimistele kaasa elada. On raskesti lahendatava probleem, kuna demokraatia ongi kõige kallim valitsemisvorm
2) permanentne riigireform, sisaldades endas nii küüditamist (nimetatud ka töökohtade Tallinnast välja viimiseks) ja riigiasutuste liitmist. Minu teada on meil esindusdemokraatia, ehk need, kes on demokraatlikul teel valitud, võiksid lõputu arutamise asemel midagi ära otsustada, kinnitada ja avalikustada. Saaks töörahu taastada.
Näide 1: Riigireformi SA ettepanekutest on juba kui kaua aega möödas? Kus on nimekiri nende poolt välja pakutud asjadest, mis on riigi poolt aktsepteeritud ja mis tagasi lükatud? Ei midagi sellist, ainult üks lõputu hämamine suurte loosungite all.
Näide 2: Kui kaua juba Keskkonnaametit ja Keskkonnainspektsiooni liidetakse, aga mis saab selle reformi käigus Keskkonnaagentuurist?
jne jne -
Velikij
Eesti riigi arengut takistavad suures plaanis kaks probleemi:
1) permanentne valimiskampaania, kuna iga 2 a tagant on valimised pluss vahepeal saab ka presidendivalimistele kaasa elada. On raskesti lahendatava probleem, kuna demokraatia ongi kõige kallim valitsemisvorm
2) permanentne riigireform, sisaldades endas nii küüditamist (nimetatud ka töökohtade Tallinnast välja viimiseks) ja riigiasutuste liitmist. Minu teada on meil esindusdemokraatia, ehk need, kes on demokraatlikul teel valitud, võiksid lõputu arutamise asemel midagi ära otsustada, kinnitada ja avalikustada. Saaks töörahu taastada.
Näide 1: Riigireformi SA ettepanekutest on juba kui kaua aega möödas? Kus on nimekiri nende poolt välja pakutud asjadest, mis on riigi poolt aktsepteeritud ja mis tagasi lükatud? Ei midagi sellist, ainult üks lõputu hämamine suurte loosungite all.
Näide 2: Kui kaua juba Keskkonnaametit ja Keskkonnainspektsiooni liidetakse, aga mis saab selle reformi käigus Keskkonnaagentuurist?
jne jne
Näide 3:
Eelmine aasta tehti ka mingi riigi SA ülevaade, kus oli haridus teemadega tegelevaid asutusi/üksusi kuni 5 isegi vist (archimedes, jne, jne), mis dubleerivad üksteist. Samost ja Sildam rääkisid sellest vist 2019 juulis või augustis, ning lehed ka kirjutasid, aga kuidagi nagu mahavaigitud teema.
Eesti Vabariik on unitaarne, võib-olla oleks aeg teha miskit ekstreemset nagu seda on Saksamaa või Sveitsi liidumaade või kantonite näitel, jagades Eesti rohkem isemajandavateks tükkideks. Kus tsentraalvalitsus vastutaks üle-eestiliste asjade eest (RailBaltica, maanteed, raudtee, haridus, muu taristu) ning "maakonna üksused" peavad vastutama selle eest, et nende oma infra ja võimalused ettevõtluseks piisavalt head oleks.
Tundub küll meelevaldne, aga mujal toimib! -
Kenkyusha
Näide 3:
Eelmine aasta tehti ka mingi riigi SA ülevaade, kus oli haridus teemadega tegelevaid asutusi/üksusi kuni 5 isegi vist (archimedes, jne, jne), mis dubleerivad üksteist. Samost ja Sildam rääkisid sellest vist 2019 juulis või augustis, ning lehed ka kirjutasid, aga kuidagi nagu mahavaigitud teema.
Ei ole üldse mitte maha vaikitud. Haridusvaldkonnas on nende sihtasutuste liitmine juba otsustatud. -
Kenkyusha
3. Erinevate strateegiliste valdkondade soosimine:
Skeleton Technologies tehase arendamine Saksamaal - FAIL (ei soovitud teha maksuerisusi)
Bolt/Taxify - SUCCESS - kuid siiski kiunutakse
Google/Amazon/Apple-i serveripark Paldiskisse FAIL (ei tahetud teha energiahinna eraldisi)
Kindlasti on neid veel nagu näiteks tuuleenergia arendajad Eleon jne jne...
Kui mõelda häšštäägide nagu #korruptsioonirisk või #ebavõrdnekonkurents peale, siis kas see oleks ikka nii suur õnn kui Ametnik hakkaks igale ettevõttele individuaalset ja erilist maksumäära valima? -
ikaldus
Kenkyusha
3. Erinevate strateegiliste valdkondade soosimine:
Skeleton Technologies tehase arendamine Saksamaal - FAIL (ei soovitud teha maksuerisusi)
Bolt/Taxify - SUCCESS - kuid siiski kiunutakse
Google/Amazon/Apple-i serveripark Paldiskisse FAIL (ei tahetud teha energiahinna eraldisi)
Kindlasti on neid veel nagu näiteks tuuleenergia arendajad Eleon jne jne...
Kui mõelda häšštäägide nagu #korruptsioonirisk või #ebavõrdnekonkurents peale, siis kas see oleks ikka nii suur õnn kui Ametnik hakkaks igale ettevõttele individuaalset ja erilist maksumäära valima?
Absoluutselt, kui tegemist on ametniku omavoliga. Riikliku strateegia puhul on küsimus selles, et milliseid valdkondi tahame soosida või riiki juurde tekitada. Nii nagu seda teevad teised... :) -
Kas keegi suudab selgitada miks Tartu annab valitsusele korraldusi???
Tartu soovib valitsuselt tõsisemaid meetmeid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks14. märts / Tartu Linnavalitsuse kriisimeeskond saatis täna, 14. märtsil Vabariigi Valitsusele ettepanekud täiendavate meetmete kehtestamiseks koroonaviiruse leviku tõkestamiseks, mis puudutab nii meelelahutusteenuste, kaubanduskeskuste kui ka riigipiiri küsimusi.
Tartu kriisimeeskonna juht, linnapea Urmas Klaas selgitas, et Tartu ettepaneku kohaselt tuleks kehtestada täiendavad piirangud meelelahutuse ja vaba aja teenuste ning ilu- ja isikuteenuste osutamisele ning peatada spordisaalide, muude treeningruumide ja seltsitegevuse ruumide kasutamine sõltumata omandivormist. Kaubanduskeskused tuleb Tartu ettepanekul sulgeda ning jätta avatuks ainult toidukauplused ja apteegid. Ühistranspordis tuleb kehtestada täiendavad piirangud kaugliinide toimimise osas või ühistranspordi kaugliinid sulgeda. Samuti teeb Tartu ettepaneku sulgeda Eesti riigipiir.
Urmas Klaasi sõnul ei piisa hetkeolukorda hinnates juba rakendatud meetmetest koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. "Oleme Tartu poolt juba võtnud kasutusele terve rea abinõusid viiruse leviku tõkestamiseks, kuid näeme murelikult, et mitmed meetmed muutuvad kasutuks, sest eraõiguslikus vormis tegutsevad meelelahutusasutused jätkavad oma tegevust. Avatud on spordiklubid, treeningsaalid ja ka laste mängumaad," lisas linnapea.
Tartu Linnavalitsuse hinnangul peaksid piirangud olema üleriigilised ja ühetaolised ning lähtuma eesmärgist viia inimeste mittevajalikud otsekontaktid ja mittevajalikud liikumised miinimumini.
Tartu Linnavalitsuse seisukoht on, et kui Vabariigi Valitsus teenuste osutamisele piiranguid ei kehtesta, on Tartu Linnavalitsus ise sunnitud langetama need otsused Tartu linna haldusterritooriumil.
Lisainfo: linnapea Urmas Klaas, tel 513 5145.
-->
Eriolukorra täiendavad piirangud saartele ja vaba aja veetmiseleTallinn, Stenbocki maja, 14. märts 2020, 16:11 – Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas kehtestas liikumispiirangud Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu suundadel. Täiendavad piirangud seatakse ka vaba aja veetmisele.
“Praegu oleme olukorras, kus viiruse levik on väga kiire. Inimeste tervise kaitseks tuleb piirata igasugust tegevust, kus on suur inimeste omavaheline kokkupuude ja nakkuse leviku oht kõrge,” ütles peaminister Jüri Ratas. “Seepärast kehtestame saarte enda soovil seal liikumispiirangud ja sulgeme spordisaalid, veekeskused ja spaad ning päevakeskused, et kontakte võimalikult palju vähendada.”
Liikumispiiranguga territooriumid
Kaitsmaks saarte elanikke koroonaviiruse eest, kehtivad Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu saartele liikumispiirangud. Otsus hakkab kehtima kohe ja liikumispiirang kehtib esialgu kaks nädalat, pärast mida otsustab eriolukorra juht koos valitsuskomisjoniga, kas kehtivaid piiranguid on vaja pikendada.
Sinna territooriumidele on lubatud reisida üksnes saartel alalist elukohta omavatel inimestel. Teised inimesed piirkonda minna ei tohi. Seal praegu viibijad saavad koju pöörduda. Samamoodi ei või saarte elanikud enda saartelt liikumispiirangu ajal lahkuda, välja arvatud otsuses sätestatud erandid.
Liikumispiirangute väljakuulutamisel saartel toetus eriolukorra juht ka sealsete omavalitsuste soovile.
Piirang ei kohandu kaubaveole ja elutähtsate teenuste osutamisele.
Lähikontakti vältimiseks peavad reisijad jääma parvlaeva lahtisel autotekil autosse või bussi. Reisijateveo piiranguid peavad oma töös arvestama: TS Laevad OÜ, AS Kihnu Veeteed, JSC aviation company Transaviabaltika ja Diamond Sky. Täpsemad juhised annab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Saarte elanikud saavad vajaliku lisainformatsiooni enda kohaliku omavalitsuse infokanalitest. Piirang kehtib kuni korralduse muutmiseni, piirangute pikendamise vajadust hinnatakse iga kahe nädala järel.
Vaba aja veetmine
Eriolukorra juhi korraldusel tuleb sulgeda spordisaalid, spordiklubid, jõusaalid, spaad, ujulad, basseinid, veekeskused, päevakeskused ja laste mängutoad.
Jõusaalid, ujulad, saunad ja spaad tuleb sulgeda ka hotellidel ja kõigil teistel majutusteenuste pakkujatel.
Piirang ei kohaldu sotsiaal- ja tervishoiuteenuste pakkumisele nagu toiduabi, hoolekandeteenused, ravi- ja rehabilitatsiooniteenused.
Riik on ette valmistamas majandusmeetmeid, millega toetada muu hulgas raskustes olevat turismisektorit. Valitsuskomisjon arutab neid uuel nädalal.
Lugupeetud massiteabevahendite valdajad eriolukorra juhi korraldustes on sees ka nõue korralduste muutmata kujul avaldamise kohta. Saadame teile lähiajal ka ametliku teavituse. Korraldused leiate siit:
Eriolukorra juhi korraldus liikumispiirangute kohta Eesti saartel: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/peaminister/pm2030k.pdf (PDF)
Eriolukorra juhi korraldus avalike asutuste piirangutest: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/eriolukord/pm2029k.pdf (PDF)
Tartu tegelegu ikka oma asjadega Tartu linna piires ja valitsus tegelegu Eesti üldküsimustega.
Kuna Tartu on riigis kõige suurem avaliku raha saaja, siis kõige tõenäolisemalt on põhjus hoopis järgnevas: Riik valmistub majandust laenuga toetama14. märts 2020 - 13:49
Rahandusministeerium valmistub kuni miljardi euro ulatuses laenu võtmiseks, et turgutada koroonaviiruse leviku tõttu raskes seisus olevat ettevõtlust ja leevendada kriisi mõju.
„Riigi võimekus laenata ja raha edasi suunata majanduse toimimisse on palju parem ja soodsam kui ettevõtetel,“ ütles rahandusminister Martin Helme. „Oluline on hoida meie ettevõtlus raskel ajal tasakaalus ja vältida lühiajalise kriisi tõttu pöördumatute või struktuursete muudatuste tegemist, mille tagajärgedest välja tulemine on märksa kallim ja ka raskem. Seepärast võtame ette samme, et riigi laenuga Eesti majanduse pehmemat maandumist toetada.“
Esmalt tõstetakse rahandusministri käskkirjaga lühiajaliste võlakirjade raamistiku alusel maksimaalselt emiteerida lubatud võlakirjade mahtu 400 miljonilt ühele miljardile. Programmi kogulimiidi tõstmine on vajalik riigikassale suurema paindlikkuse andmiseks prognoositust sügavama rahavoolise puudujäägi tekkele reageerimisel.
„Pean mõistlikuks luua tugev rahapuhver kohe, kuna finantsturgudel on ennustamatu olukord ja hiljem võib vajaminevate vahendite saadavus ning hind olla ebasoodsam,“ ütles Helme. „Seda raha pole kohe plaanis kulutada, sest riigil on endal olemas tugev, 1.3 miljardiline puhver.“
Täpsemad detailid võlakirjade emissiooni kohta on veel selgumas ning sõltuvad muu hulgas raha laenamise kiirusest ja mahust.
„Ettevõtluse toetamiseks ja majanduse stimuleerimiseks on erinevaid viise ja tegeleme kõige sobivamate valikuga,“ ütles Helme. „Riik ei saa võtta kõiki kulusid ja kõiki saamata jäänud tulusid enda kanda, kuid oleme ettevõtjatele kindlasti toeks, et see kriis võimalikult pehmelt üle elada.“
Majanduse toetamise kiired ja vahetud meetmed on ettevõtete likviidsuse tagamine ning laenude garanteerimine ja refinantseerimine. Võimalikke lahendusi töötab välja rahandusministri eestvedamisel kogunev koroonaviiruse majandusmõjude töögrupp.
Mida kiiremini totaalkrahh Eesti majandusse saabub, seda suurem saab olema ka riigi rahapaiskamine "majanduse" "turgutamiseks". Seda ausama näoga saab igal pool ringi käia ja tavapäraselt eri põhjustel raha manguda!
Ja no täiesti selge on see, et primaarsele maksumaksjatele (st. keskusest kaugemal elavad, eksportivas tööstuses töötavad, riigi avalikke teenuseid valdavalt mitte-tarbivad) mingit riigiabi küll ei jätku. Küll aga saavad luksuslikult ülehüvestatud kõik ülejäänud - seminaride ja konverentside pidajad (palju tellijaid avalikust sektorist); spordiklubide pidajad jm. spordi ökosüsteem (peamine "tellija" avalik sektor); teadustöötajad ja arstid; ametnikud ning nende poolt juhitavad projektid, allasutused jm institutsioonid; muuseumid, etendusasutused jm meelelahutusasutused (peamine produtsent avalik sektor).
Ja kus taolist ökosüsteemi kõige rohkem on? No primaarse maksumaksja ümber kindlasti mitte! Tema on näinud ainult seda kuidas teenuseid kogu aeg kärbitakse ja kuhugi distantsile ära viiakse.
