Kas Eesti suudab SUURED projektid läbi viia?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
ttrust
stagna
ttrust
pitsat2
Aga see ettevõte, kus ise toimetad?
Ettevõte maksab elektriaktsiisi, maamaksu, autokütuseaktsiisi jne. Ettevõte ei kasuta otseselt oma tegevuses puitu, põlevkivi, turvast jne. Ettevõte ei reosta märkimisväärselt loodust, paisates jõgedesse raskemetalle või fosforit või muud vetikaid vohama panevat; samuti ettevõte ei paiska õhku metsikult süsihappegaasi ega muid gaase ega tolmu; samuti ettevõte ei haisuta rõvedalt ümbruskonda.
Kogu majandust ei saa rajada SMS laenude peale. Keegi peab neid laene ka tagasi maksma . Ja sa ise tahad kah reaalset kodu, reaalset autot, reaalset mööblit oma majasse, reaalseid riideid selga ja reaalset toitu iga päev süüa. Ainult finantsvahendusega seda ei saavuta.Keegi peab need füüsilised asjad sulle valmis tegema .
Eesti on tootmisettevõtteid täis, Stagna, tee silmad lahti!!!
Väga paljud Eesti tootmisettevõtted ei reosta loodust, või siis väga väga minimaalselt. Ei kasuta taastumatuid või väga aeglaselt taastuvaid loodusvarasid.
Ka ilma SELLE tselluloositehaseta on juba vähemalt paar-kolm aastat üleraiumise-teema TERAVALT päevakorral. Seega see tselluloositehas peaks ühiskonnale olema TÕELINE MAASIKAS (ehk siis ülitulus) et selle tehase juures saaks negatiivsed aspektid tähelepanuta jätta. Siin foorumis on aga märgitud pigem vastupidist. Tulu pole, võimalik saastamine võib olla aga massiivne. Metsades tekib veelgi suurem üleraiumine.
Imelik on seda üle korrutada, aga tselluloositehas ei tekitaks üleraiumist, vaid väärindaks praegu väljaveetavat paberipuud. Kuidas ikkagi soomlased-rootslased saavad, aga meie siin ei pea saama oma paberipuud väärindada? -
stagna, kuidas kõik need asjad, mida siin maininud oled on seotud tselluloosiga?
Kogu majandust ei saa rajada SMS laenude peale. Keegi peab neid laene ka tagasi maksma . Ja sa ise tahad kah reaalset kodu, reaalset autot, reaalset mööblit oma majasse, reaalseid riideid selga ja reaalset toitu iga päev süüa. Ainult finantsvahendusega seda ei saavuta.Keegi peab need füüsilised asjad sulle valmis tegema .
Ise arvan tehase kohta nii:
Ta on suur rahvusliku julgeoleku oht. Sisuliselt on tehasemehed riigile esitanud ultimaatumi, te kas ehitate meile teed tehase juurde või muidu.... Samuti hakatakse seaduseid muutma, igasugu norme vähendama jne. Selline toon tehase alustamiseks ei ole hea ega sobilik. Meenutab pigem väljapressimist.
Sellise suurusega tehas on põhimõtteliselt võimeline aastas 10 miljonit tihu alla neelama. Luuakse 200 töökohta max ja lüüakse ka turg eestis segamini. Paljud väiksemad puidufirmad panevad uksed kinni ja kinga võivad saada tuhanded inimesed. See kuni 200 töökoha maksutulu ei kata ära tuhandeid töötuid.
Lõuna- Eesti teed sõidetakse rekkadega sodiks. Ja taas köhigu riik remondiks pappi. Suvel ootad ennast maanteel valgusfoori taga värdjaks.
Kahtlustan ka raiemahtude suurt kasvu- süües kasvab isu. Suurärimeeste ainus mõõdupuu on raha. Nad ei tagane millegi ees. Lõuna- Eesti ja ka tegelikult kogu riik tõmmatakse puudest ja võsast puhtaks. Küll läbi RMK saadakse load raiemahtude suurendamiseks. Kuhu perse metsloomad kolima peavad?
Sajad tuhanded eesti elanikud, kes elavad ahiküttega elamistes võivad hakata tulevikus nägema 60-100 euri lõhutud küttepuude rumm, hetkel on 30-40.- rumm. Otsene kahju rahvale.
Ehituslik saematerial võib samuti märkimisväärselt kallineda.
Tartu koos lähialadega hakkab kannatama rämeda haisu käes. Hais võib hakata mõjutama kokku umbes 150 tuhandet inimest. Just vaatasin videot Soomes 1,2 miljardit maksnud tehase kõrval linnas elavate inimestega tehtud interviud ja inimesed ütlesid, et kassikuse haisu on tunda. Ilmselt mingi osa turiste jääb linna tulemata.
Mõne aasta pärast võime siis Peipsi äärde ehitata mingi metallitöötlemise tehase- järvest võta metalli kamaluga välja, jälle pappi tuleb, mis mühin :-)
Selline gigafaktori on meie riigi jakos kordades suurem, kui vaja oleks. Ja ikka on see kõik lõppude lõpuks taas kord allhange- välismaa onud paksu rahakotiga tulid järgi odavale toormele ja veel odavamale tööjõule. -
Aastane raiemaht on hetkel arvatavalt ~10 mln.tm (värskeid andmeid pole).
Metsanduse arengukava lubab raiuda 12-15 mln.tm.
Erinevad teadlased on arvutanud jätkusuutlikuks raiemahuks ~6-8 mln.tm.
Kohaliku puidu- ja energiatööstuse vajadus hetkel ~9,5 mln.tm
Lisandub ümarmaterjali eksport ~3,5 mln.tm
Raiutav puit jaguneb laias laastus:
Palk ~40% (palkmajad, saematerjal, mööbel jm. väärtuslik; ~25% sellest jääki, millest saab tsellutehase tooret)
Paberipuu ~30% (tsellutehase toore)
Küttepuu ~15% (pelletid, kombijaamad, katlamajad, eratarbimine)
Raiejäätmed ~15% (suur osa jääb metsa, ülejäänu katlamajadesse-kombijaamadesse) -
network
stagna, kuidas kõik need asjad, mida siin maininud oled on seotud tselluloosiga?
Kogu majandust ei saa rajada SMS laenude peale. Keegi peab neid laene ka tagasi maksma . Ja sa ise tahad kah reaalset kodu, reaalset autot, reaalset mööblit oma majasse, reaalseid riideid selga ja reaalset toitu iga päev süüa. Ainult finantsvahendusega seda ei saavuta.Keegi peab need füüsilised asjad sulle valmis tegema .
Ise arvan tehase kohta nii:
Ta on suur rahvusliku julgeoleku oht. Sisuliselt on tehasemehed riigile esitanud ultimaatumi, te kas ehitate meile teed tehase juurde või muidu.... Samuti hakatakse seaduseid muutma, igasugu norme vähendama jne. Selline toon tehase alustamiseks ei ole hea ega sobilik. Meenutab pigem väljapressimist.
Sellise suurusega tehas on põhimõtteliselt võimeline aastas 10 miljonit tihu alla neelama. Luuakse 200 töökohta max ja lüüakse ka turg eestis segamini. Paljud väiksemad puidufirmad panevad uksed kinni ja kinga võivad saada tuhanded inimesed. See kuni 200 töökoha maksutulu ei kata ära tuhandeid töötuid.
Lõuna- Eesti teed sõidetakse rekkadega sodiks. Ja taas köhigu riik remondiks pappi. Suvel ootad ennast maanteel valgusfoori taga värdjaks.
Kahtlustan ka raiemahtude suurt kasvu- süües kasvab isu. Suurärimeeste ainus mõõdupuu on raha. Nad ei tagane millegi ees. Lõuna- Eesti ja ka tegelikult kogu riik tõmmatakse puudest ja võsast puhtaks. Küll läbi RMK saadakse load raiemahtude suurendamiseks. Kuhu perse metsloomad kolima peavad?
Sajad tuhanded eesti elanikud, kes elavad ahiküttega elamistes võivad hakata tulevikus nägema 60-100 euri lõhutud küttepuude rumm, hetkel on 30-40.- rumm. Otsene kahju rahvale.
Ehituslik saematerial võib samuti märkimisväärselt kallineda.
Tartu koos lähialadega hakkab kannatama rämeda haisu käes. Hais võib hakata mõjutama kokku umbes 150 tuhandet inimest. Just vaatasin videot Soomes 1,2 miljardit maksnud tehase kõrval linnas elavate inimestega tehtud interviud ja inimesed ütlesid, et kassikuse haisu on tunda. Ilmselt mingi osa turiste jääb linna tulemata.
Mõne aasta pärast võime siis Peipsi äärde ehitata mingi metallitöötlemise tehase- järvest võta metalli kamaluga välja, jälle pappi tuleb, mis mühin :-)
Selline gigafaktori on meie riigi jakos kordades suurem, kui vaja oleks. Ja ikka on see kõik lõppude lõpuks taas kord allhange- välismaa onud paksu rahakotiga tulid järgi odavale toormele ja veel odavamale tööjõule.
kohutav demagoogia. -
ttrust
stagna
ttrust
pitsat2
Aga see ettevõte, kus ise toimetad?
Ettevõte maksab elektriaktsiisi, maamaksu, autokütuseaktsiisi jne. Ettevõte ei kasuta otseselt oma tegevuses puitu, põlevkivi, turvast jne. Ettevõte ei reosta märkimisväärselt loodust, paisates jõgedesse raskemetalle või fosforit või muud vetikaid vohama panevat; samuti ettevõte ei paiska õhku metsikult süsihappegaasi ega muid gaase ega tolmu; samuti ettevõte ei haisuta rõvedalt ümbruskonda.
Kogu majandust ei saa rajada SMS laenude peale. Keegi peab neid laene ka tagasi maksma . Ja sa ise tahad kah reaalset kodu, reaalset autot, reaalset mööblit oma majasse, reaalseid riideid selga ja reaalset toitu iga päev süüa. Ainult finantsvahendusega seda ei saavuta.Keegi peab need füüsilised asjad sulle valmis tegema .
Eesti on tootmisettevõtteid täis, Stagna, tee silmad lahti!!!
Väga paljud Eesti tootmisettevõtted ei reosta loodust, või siis väga väga minimaalselt. Ei kasuta taastumatuid või väga aeglaselt taastuvaid loodusvarasid.
Ka ilma SELLE tselluloositehaseta on juba vähemalt paar-kolm aastat üleraiumise-teema TERAVALT päevakorral. Seega see tselluloositehas peaks ühiskonnale olema TÕELINE MAASIKAS (ehk siis ülitulus) et selle tehase juures saaks negatiivsed aspektid tähelepanuta jätta. Siin foorumis on aga märgitud pigem vastupidist. Tulu pole, võimalik saastamine võib olla aga massiivne. Metsades tekib veelgi suurem üleraiumine.
icc icc icc... Eesti on odava allhanke tootmisettev6tteid täis ja jällegi lisa +1 stagnale, kes t6i välja saksamaa v6rdluse!
Eestis on tööstuse osakaal vähenenud alates 1990ndatest saati, seega varsti olemegi odava laenurahaga Kreeka, kes peab üleval uhket riigisektorit!
Vaadake ajalukku, 1mese vabariigi ajal oli Eesti palju k6vem tööstusriik kui praegu, ka s6jatehnikat oli EW-l palju rohkem ja uhkem kui praegu. -
stagna
debiilne jutt ! puit, mis kõlbab mööbliks on eriti kõrge kvaliteediga, seda tselluloositööstus üldse ei ihalda. Paberipuidust sa juba mööblit ei tee, rääkimata siis hakkepuidust, mis kah mingis osas osas kõlbab tselluloosiks. Need on tooraine täiesti erinevad sektorid ja inimene , kes sellest aru ei saa, ei peaks üldse sõna võtma. Teeb ainult lolliks iseennast .
stagna, kas parim viis probleemi lahendamiseks pole mitte põhimõttel maximum effect with minimum effort?
Siin on küsimus selles, MIS probleemi siis tegelikult lahendada on vaja:
1) väärindamata puidu eksport liiga suur
2) puidusektori lisandväärtus Eesti SKP-sse liiga madal
Esimese probleemi lahendamisega on riik umbes 20 aastat hiljaks jäänud. Nüüd tselluloositootmist massiliselt laiendades saaksime tõepoolest mingis osas paberipuidu eksporti pidurdada, aga kas see ikka on _suurim_ murekoht?
Minu arusaamist mööda on suurim murekoht see, et 80-100 a vanused metsad on Eestis sisuliselt lõppenud või asuvad kaitsealadel või kuskil mülkas kust seda kätte ei saa. Seetõttu otsustas riik näiteks kuusikute raievanust alandada 60-70 aastani endise 80 pealt. Miks? Kuhu kadus palk? Tegime kõik mööbliks või palkmajadeks? Ei, ka see rändas valdavalt piiri taha. Varsti on metsa jäänud ainult peenpalk, läbimõõduga ca 25-30 cm ja ka selle kogus metsas aina kahaneb. Ja just see ongi kõige suurem probleem, mille riik kiirelt lahendama peaks, sest palgi väärindamisega saab riigi SKP-d märksa efektiivsemalt ja loodust reostamata tõsta kui paberipuidu väärindamisega.
Mis saab siis paberipuidu ekspordi piiramisest? Viimaste aastate raiemahud pole jätkusuutlikud ja seda tunnistab suur osa teadlastest ja metsatöösturitestki. Pole mingit kahtlust et raiemahud lähevad langusse isegi ilma seadust muutmata, sest hektari pealt saab aina vähem puitu kätte kuna selle keskmine vanus ja diameeter ainult langeb raievanuse alandamise tõttu ja ligipääsetavad kohad on suuresti juba ära raiutud. RMK on suures hädas hakanud juba looduskaitsealadel jokk-skeemitades raiuma., viimati vist oli mingi case Soomaa rahvuspargis, kus raie seisma pandi ja menetlust alustati.
Est-For tehas vajab aastas 3,3 miljonit tm puitu ehk siis kolmandiku Eesti tänasest koguraiemahust. Pärnumaa puidu osas nad tunnistasid, et sealt nad ei suuda sadama ligiduse tõttu kokku osta. Seega mitte mingil juhul ei õnnestu neil terve Eesti paberipuit endale saada. Küll aga juhtub see, et Lõuna-Eesti laieraielankide juurest laaditakse kõik peale mis sealt tuleb ja kärutatakse otsejoones tehasesse. Ka peenpalk, mis tegelikult peaks minema mujale. Just see ongi põhjus, miks teised puiduettevõtted kisa tõstavad - nende käest tahetakse lisaks paberipuidule ka korralikum toore ära võtta ja tekib hinnasõda. Ja seda võimendab üha väiksem hektarilt saadav puidu kogus.
Okste ja võsa metsast väljatoomine on viimase variandina tsellutehases kõne all. Sest see on lihtsalt liiga kulukas. Odavam on peenpalki tuua. Kas Estonian Cell laseb omale metsast võsa ja oksi tuua? Pole nagu kuulnud. Saekaatri jäätmeid, seda küll. Aga seda on hiigeltehase jaoks selgelt liiga vähe ja seda kraami tahavad endale jällegi saada ka koostootmisjaamad.
Küttepuude hinnad tõusevad kindlasti ja see lööb valusalt ahjuküttega elamute küttekulude pihta, kellel oma metsa pole. See on otsene sotsiaal-majanduslik kahju, millest tehas oma uuringutes vaikib.
Ideeliselt ma ei ole selle vastu, et väärindamata puidu eksporti langetada. Aga miks kuradi pärast peab selleks Eestisse rajama hiigeltehase, mis vajab tervelt kolmandikku kogu Eestis raiutavast puidust? Raiemahtude langemisel isegi rohkem kui kolmandikku. See on kahuriga sääse laskmine ja lisaks on see kõige halvem variant lahenduste otsimisel - tselluloos väärindab puitu liiga vähe ja sellega kaasnevad suured kogused jääke ja reostust, mis solgib pikas perspektiivis ära terve Emajõe ja Peipsi. Sitt lahendus sõbrad, mõelge midagi muud välja. Rajage oma miljardi eest kasvõi mingi mööblitööstus ja hakake IKEA-le allhanget tegema. Keegi ei köhiks ka, ehitusload tuleks sujuvalt ja isegi tartlased oleks õnnelikud. 200 töökoha asemel lisanduks 2000. Muide, see IKEA jutt pole mingi utoopia, Eestis on mitmed ettevõtted neile allhanget juba teinud, näiteks endine AS Viisnurk. IKEA muidugi lüpsis neid kõvasti ja surus hindu alla, aga miljarditehasega oleks neil natuke teistsugused jutud. -
kindsigo
Ideeliselt ma ei ole selle vastu, et väärindamata puidu eksporti langetada. Aga miks kuradi pärast peab selleks Eestisse rajama hiigeltehase, mis vajab tervelt kolmandikku kogu Eestis raiutavast puidust? Raiemahtude langemisel isegi rohkem kui kolmandikku.
Ma ei teadnudki, et Polli ja Kohava on juba ühe cash out-i teinud - SUUR ÜLEVAADE Kes on oma firma müügist enim raha saanud Eesti ettevõtja. See, mis oleks hea Eesti puidusektorile ongi tehase rajajatele ehk teisejärguline? Väikesest tehasest poleks suured Soome/Rootsi konsernid lihtsalt huvitatud? Disclaimer - ma ei väida midagi, lihtsalt see artikkel jäi silma. -
Tundub kuidagi veidi uskumatu, et investeerimisfoorumis kirjutajatele võiks olla uudiseks info kunagise Sylvesteri müügi ja seal hulgas Mati Polli exiti kohta.
-
mike
Tundub kuidagi veidi uskumatu, et investeerimisfoorumis kirjutajatele võiks olla uudiseks info kunagise Sylvesteri müügi ja seal hulgas Mati Polli exiti kohta.
samamoodi nagu vaieldakse selle teema üle, et kas meil on vaja tselluloosi tehast....
Vastastele tuleks näidata, kuidas venemaal asjad lähevad!:
https://www.youtube.com/watch?v=kbtZaqWVUgA
Tegelikult on mu arust Eesti suguse riigi jaoks asi lihtne:
Kui me ise ei väärinda oma looduslikku vara heal soodsal ajal nagu seda on praegu siis teeb seda mõni võõrvõim, või sõda või mingi looduskatastroof.
'Tuleb mõelda kuidas tõsta meie majanduslikku edu ja elukvaliteeti praegu, mitte igaveseks metsarahvaks jääda. Keegi tuleb ja võtab selle metsa mingi aeg niikuinii küsimus on kui palju sõnaõigust on meil selles protsessis praegu kaasa rääkida (Vabariik HALLLO) ja kuidas saab see olema hiljem. -
Siin eespool on kahtlustatud “Pollit ja teisi”, et ju nad selle tehase ikkagi kellelelgi välismaalasele maha ärivad kui ta valmis on saanud. Aga head kahtlustajad, mis siis sellest on kui see nii läheb?
-
mike
Siin eespool on kahtlustatud “Pollit ja teisi”, et ju nad selle tehase ikkagi kellelelgi välismaalasele maha ärivad kui ta valmis on saanud. Aga head kahtlustajad, mis siis sellest on kui see nii läheb?
Ei olegi midagi. Loe eelnevaid postitusi ka. Esialgne kommentaar oli vastuseks kindsigole. Miks on vaja just suurt tehast ning kas see tehas tegelikult ka Eesti puidusektorile tervikuna üldse kasulik oleks.kindsigo
Aga miks kuradi pärast peab selleks Eestisse rajama hiigeltehase, mis vajab tervelt kolmandikku kogu Eestis raiutavast puidust? Raiemahtude langemisel isegi rohkem kui kolmandikku. -
Mu vastus sai küll tõuke sinu postitusest, aga tegelikult oli suunatud just mujalgi leviva võimaliku tulevase müügi kritiseerimise suunas.
PS. Elektriautofännboy/sõjastrateeg/ehitusspets/jakrtteabmisteadlaneveel on mul postituste voost välja filtreeritud, sest ma ei suuda nii palju nii karmi jura vastu võtta. Ja kuna seda aegajalt ikka viidete kaudu läbi niriseb, siis enda säästmiseks ma lihtsalt ei loe seda osa ;) -
Et siis suur tehas ainult selle pärast, et väliskapital oleks huvitatud? Estonian Cell müüdi ju ka edukalt maha, see pole pooltki nii suur. Ja tegelikult pidi enamus tehase investeeringutest tulema piiri tagant, seega see tähte närides polegi tegelikult eriti eesti projekt. Est-For on lihtsalt kohalik tankist, kes tule enda peale võtab.
-
Estonian Cell oli 2 aastat tagasi Eesti tööstuses üks paremaid palgamaksjaid.
Tollal ettevõttes oli keskmine palk 2200 eurot kuus .
https://www.aripaev.ee/uudised/2016/04/11/kes-on-parim-palgamaksja-tootmissektoris
Mis selles halba on kui välisfirmale kuuluv tehas annab Eesti inimestele tööd ja maksab normaalset palka ? Minu arust väga positiivne, et inimesed saavad oma kodukandis tööd teha ning ei pea Soome kalevipojaks käima . -
Ei olegi. Keegi siin polegi ju väitnud, et väliskapitalil põhinev tehas halb oleks. Küsimus käis kogu aeg selle ümber, mis probleemi riik peaks lahendama ja kas tselluloosi allhange hiiglasliku tehase näol on parim lahendus, kui Eestis raiutava metsa pindala kiirkorras kahaneb, niiet isegi Soomaa ja Narva-Jõesuu metsad tuleb juba maha võtta. Ja see reostuse teema.
-
Reostuse teema on tõsine ja IMO ainus, mis võiks tehase ehituse seisma panna.Kui see on ikka nii hull nagu protestijad räägivad.
Majanduslikult on kindlasti kasulikum töödelda puit kasvõi pooltooteks kui seda ümarpuiduna välja vedada . -
stagna
Majanduslikult on kindlasti kasulikum töödelda puit kasvõi pooltooteks kui seda ümarpuiduna välja vedada .
Nõus. Aga kas see ongi kõik mis me suudaksime? Teades, et Pärnumaa paberipuidule Est-For kandideerima ei hakkaks st paberipuidu eksport ei kaoks kuhugi, lihtsalt osaliselt langeks? Ja miks me ei lahenda palju väärtuslikuma - palgi ekspordi küsimust? Riik on aastakümneid pealt vaadanud, kuidas väärindamata puit siit minema purjetab. Ja vaataks seda pealt ka siis kui see hiigeltehas valmiks. Sest tehase toore hakkaks tulema ainult Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist.
Sisuliselt lahendaks tehas ära Lõuna-Eesti paberipuidu väärindamise probleemi, Emajõe ja Peipsi reostamise hinnaga. Riik näeb seda vist kui terve puidusektori probleemi lahendamist.
Praegu on algamas Eesti metsanduse arengukava 2020-2030 koostamine. Tegelikult oleks mõistlik seniks aeg maha võtta ja oodata ära, mis sealt täpsemalt välja tuleb. Võib vabalt juhtuda, et raiemahud surutakse alla ja hiigeltehas peaks seetõttu enamuse puitu Lätist tooma hakkama. Siis oleks mõttekas see tehas juba Lätti ehitada või siis teha poole väiksem. -
kindsigo
stagna
Majanduslikult on kindlasti kasulikum töödelda puit kasvõi pooltooteks kui seda ümarpuiduna välja vedada .
Nõus. Aga kas see ongi kõik mis me suudaksime? Teades, et Pärnumaa paberipuidule Est-For kandideerima ei hakkaks st paberipuidu eksport ei kaoks kuhugi, lihtsalt osaliselt langeks? Ja miks me ei lahenda palju väärtuslikuma - palgi ekspordi küsimust? Riik on aastakümneid pealt vaadanud, kuidas väärindamata puit siit minema purjetab. Ja vaataks seda pealt ka siis kui see hiigeltehas valmiks. Sest tehase toore hakkaks tulema ainult Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist.
.
Mis joga see on? See müstiline "väärindamata palk" ongi seesama paberipuu. Ma arvan, et sellest on juba aastaid, kui mitte 10+ aastat, kui viimane päris palk siit saagimata kujul minema veeti. -
Kas Est-Fori poolt lubatud kuni 200 töökohta tehases katavad ära riigilt taotletavad investeeringud taristule, Emajõe ja Peipsi reostamise, Tartu ja selle ümbruse elukeskkonna halvenemise? Või on paberipuu eksport tõesti selline kahjumlik tegevus, et riik peab eraettevõtlusse sekkuma luues ühele turuosalisele eritingimusi?
-
Mulle on jätkuvalt arusaamatu, miks ei ole ette pandud variandina ehitada uut tselluloositehast Kehrasse või Narva?
Kui palkide väljaveo pärast ollakse nõus neid Pärnusse tirima, enamasti veoautodega, seega vedamise hind läheb palgile otsa, siis mismoodi saab sellisel turul konkureerida tselluloositehas, kellele on puidu kohaleveo hind selline kulu mida enam välja ei suuda kannatada?
Kuidagi logiseb see süsteem seal planeeringus. -
Kehras on tselluloositehas (või n-ö tselluloositehas) olemas koos rõveda haisutamisega ja veepuhastusseadmetega. Mõeldud mingisuguse pakendipapi-taolise toodangu tootmiseks. Miks ei võiks valitsus teha ettepanekut sealsele omanikule, ehitada sinna kõrvale ka valget tselluloosi tootev uus tehas? Vahet pole ju kes omanik on, see ei pea olema Est-For, mis niikuinii väliskapitali kätte läheb varsti.
-
Selles osas ma olen kindsigoga nõus, et põhiline äririsk on tehase jaoks raiemahud.
Praegu tundub nii, et järgmisteks valimisteks tekib äge konkurents, kes parteidest lubab väiksemaid raiemahte. Rohelised juba 4 miljoni tm peal, küll varsti jõuame nullini ka.
Isegi seda lollust arvestamata tekib tehasel varustusprobleeme mõne aasta pärast kui tänane 10+ tm raiemaht jätkub - pole lihtsalt piisavalt vastavat metsa. Halli leppa on pmst piiramatult, aga see täna pakutavale tehasele ei sobi.
Ei tahaks ka sellesse kahvlisse jõuda, kus raiuma peab kaitsealust või liiga noort metsa ainult sellepärast, et meil on ju tehas, mis vajab toorainet. Pikemas plaanis on kasulikum lasta puud korralikult täis kasvada ja lõigata korralikuks ehitusmaterjaliks, mitte tselluloosi tooraineks (seda tekib kõrvalsaadusena nagunii, aga ei pruugi tekkida tehasele vajalikus mahus). -
Tsiteerin kedagi Koit Kikas nimelist isikut netiavarustest:
Suhtlesin siin veidi metsameestega, kes igapäevaselt puidu ostu müügiga tegelevad. Sain neilt natuke orienteeruvaid numbreid ja taustainfot, mis minu jaoks pildi veidi selgemaks muutis. Eelkõige Est-Fori-poolse tehase asukohavaliku osas. Sisu järgmine: Puidu transport on kallis. Nii autode kui raudteega. Autoga puitu ühest Eesti otsast teise saata (nt Lõuna- Eestist Pärnusse või Sillamäele sadamasse) maksab ca 20 EUR/tm. Sadamates ostetakse paberipuitu ca 60 EUR/tm. Seega ligi kolmandik sadamasse toimetatud puidu hinnast on transpordikulu. Kuna laevaga sadamast Soome tselluloositehasesse veetud puidu transpordi hind on vaid ca 4-5 EUR/tm, siis need Eesti metsaomanikud, kes asuvad Eesti saartel ja rannikul, sadamatest vähem kui 100 km kaugusel, ei hakka kunagi oma paberipuitu Lõuna-Eesti tselluloositehasesse vedama, sest jätkuvalt Soome vedades jääb lihtsalt neile palju rohkem raha puidu eest kätte. Selsamal lihtsal põhjusel ei taha Est-For ehitada oma tehast ka Narva, sest seal tuleks konkureerida kokkuostus sisuliselt Soome tehastega ja maksta sama või tiba kõrgemat hinda (60+ EUR/tm), et puit endale saada. Lõuna-Eesti pelletitootja väravas maksab täna puidutihumeeter ca 40 EUR/tm. Suht loogiline ka ju - hind sadamas (60 EUR/tm) miinus transport (20 EUR/tm). Ehk siis loodetavasti mitteehitatav tselluloositehas hakkaks konkureerima tooraine pärast pelletitootjatega, ja oleks oma suuruse ja korruptsioonilõhnaliste eellepingute tõttu üsna monopoolses seisus tooraine kokkuostul Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti metsaomanikelt, kes sadamate kauguse tõttu saavad ja jäävad saama oma puidu eest madalamat hinda. Siit tuleb ka see Est-Fori Tartu lähedale ehitamise motivatsioon - Lõuna-Eesti tselluloositehas saaks tänu väiksemale transpordikulule puidu kätte ca 25 EUR/tm soodsamalt kui konkureerivad Soome tehased ja oleks oleks oma madalate kokkuostuhindade ja riiklike kokkulepetega siin ilmselge monopol. Jutt Eesti erametsaomanike "tohutust võidust" on selge uduajamine. Sest rohkem kui pooli Eesti sadamalähedasi metsaomanikke ei mõjutaks see plaanitav tehas üldse mitte kuidagi. Ja kindlasti ei hakka tehas "patriotismist" ka Lõuna-Eestis kellelegi märgatavalt paremat hinda maksma. Eeltoodust tulenevalt tekitab tehas mitu korda suurema raiesurve just Lõuna-Eesti metsadele, sest kaugemalt ei ole eriti tasuv puitu tehasesse tuua. Sellest loodetavast ekstrakasumist (25 EUR*3 mln tm = 75 mln EUR/aastas) siis ongi ju lihtne teha mistahes uuringuid, rahastada ülikiiret seadusloomet, mõjutada valimistulemusi ja luua läbipõrunud poliitikutele teenete eest mugavustöökohti. Tühja sest Tartu linnast, loodusest ja elukeskkonnast.
-
Teeks vahepeal veelkord selgeks: palk on see, millest saetakse. Prusse, laudu jm. saematerjali. Sealjuures tekivad jäätmetena puukoor, saepuru ja hake.
Paberipuu on see, millest loetletud materjali saagida ei saa. Kas puusordi eripärade (kõver, peenike/lehtpuud) või tüve väikese läbimõõdu tõttu.
Veel on olemas pakk, millest kooritakse spooni (vineer > tuletikud), põhiliselt kasest ja haavast. See on siis kuni 3 m pikkune sirge ja kindla okste arvuga meetri kohta tüveosa. Ning küttepuu, mis ei kõlba ühegi tööstuslikult kasutatava puidusordi alla.
Oluline on märkida, et ühest kasvavast puust võib saada erinevat sorti puitu. Näiteks saeb harvester männi maha, selle alumine, jämedam osa lõigatakse kuni 6 m saepalgiks. See on ka mööbliks sobiv osa puust, sest ladva pool on männil oksad, mis jätavad kuivades endast mustad oksaaugud, mida mööblis keegi näha ei taha. Ladvaosa läheb seetõttu üldiselt paberi sortimenti.
Kuna saetööstus võttis Eestis üsna nobedalt areneda, on sakuskal tegelikult õigus - palgi mõttes palk läks Eestist laevaga välja viimati tõesti kümmekond aastat tagasi. Paberipuuga aga on nagu on ehk et ei ole. Tööstust. Kui EC välja arvata, aga nemad kasutavad ainult haavapaberipuud. -
Kahjuks tuleb tsiteeritud Koit Kikase arutlusega nõustuda . . . nii lihtne see äriplaan ongi . . .
-
Mis takistaks Lõuna-Eestis paberipuud viia Võrtsjärvele, Emajõele ning Peipsile, ning seda parvetada Narvas ehitatavasse tselluloosikombinaati? Mööda seda vett paberipuu vedamine peaks olema isegi veelgi odavam, kui mööda merd vedamine, sest puudub lainetus, tormid jne.
-
ttrust
Mis takistaks Lõuna-Eestis paberipuud viia Võrtsjärvele, Emajõele ning Peipsile, ning seda parvetada Narvas ehitatavasse tselluloosikombinaati? Mööda seda vett paberipuu vedamine peaks olema isegi veelgi odavam, kui mööda merd vedamine, sest puudub lainetus, tormid jne.
Lisanduv kulu. -
Palgiparvetamine pole põhjuseta metsamajandamise ajalukku jäänud etapp. Märksõnadeks aeglus, lisaoperatsioonid materjali ettevalmistamisel, veeskamisel ja "väljaõngitsemisel", piiratud ligipääsud, veetee sügavused, kaod ja palju muud, mille kirjeldamine läheks päris pikaks.
-
Saaks ju samuti paberipuud ja saekaatri-jääke laevatada suurte madala süvisega parvedega. Pidasin pigem seda silmas, kuigi ma ei toonud seda otseselt välja.
Kui see kõik nii hinnatundlik on, siis hakkab tselluloosikombinaat töötama nagu põlevkiviõlitehas Kohtla järvel - vaheaegadega. Hakkab tööle siis kui puidu hind on jälle piisavalt madalaks kukkunud. -
Transpordi hind peaks sõltuma ka transpordi viisist. Rusikareegliks on seni olnud, et suurte mahtude ja masside puhul on raudteetransport odavam .
On ka kuulda olnud, et kavatsetav tehas plaanib vedada vähemalt 1/3 toorainest kohale raudteel. Valmistoodang peaks tervenisti raudteel sadamatesse liikuma.
Mis on ka loogiline. Kui raudtee tuleb tehase õuele ja seal on vaja näiteks 5000 tonni oma toodangut sadamasse vedada, siis ühe rongiga on seda palju mugavam ja odavam teha kui 100 rekkaga . -
Kui arvestame, et 5 tihumeetrist puidust saab ca 1 tonni tselluloosi, siis 3,3 miljonit / 5 = 660 000 tonni valmistoodangut aastas ehk 1800 tonni päevas. .Päris suur kogus ja kuidagi on see vaja sadamatesse saada .
-
Loen siin seda foorumit ja olen segaduses. LHV foorumis on kümneid inimesi kes on ilmselgelt eksperdid metsanduses, tselluloosi tootmises ja keskkonna teemadel aga mitte keegi neist ei ole isegi kogemata sattunud seda projekti vedama ega isegi projekti nõustama. Samal ajal veavad projekti inimesed kes ilmselgelt ei saa ei metsandusest, tööstusest ega keskkonnast mõhkugi aru ja tahavad teha oma rahaga mingi ebaefektiivse haisva käki kust voolab välja puhast mürki. Kuidas sellist fenomeni nüüd loogiliselt selgitada?:-)
-
Ja Kehrast ja Eesti põlevkivitööstuse korstendest tuleb puhast lillelõhna ja Idavirumaa põhjavesi on puhas Evian. Muretsemiseks pole põhjust, las eksperdid toimetavad.
-
Cynic,
See on suur õnn ja vedamine, muud selgitust ei saa olla. Nüüd saavad Polli, Külvik ja teised mehed ka teada, et Eestis enam metsa ei ole, tselluloos on eelmisest sajandist ja ei tasu ära ning et nad on võimelised enamaks. Soovides riigi ees seisvaid probleeme lahendada (see on ju ettevõtja eesmärk ja visioon), nad võtavad ette droonid, nanotehnoloogia või midagi muud põnevat ning ongi pääsenud. A võib- olla hakkavad jäätmetest mööblit tegema. -
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/uue-elektrijaama-rajaja-toodame-elektrit-ikka-kodumaal-jatame-selle-skandinaaviast-sisse-ostmata?id=81558537&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A+delfimajandus+%28DELFI+%3E+Majandus%29
lugemisel selgub, et põhitulu loodetakse graniidi kaevandamisest saada :) Pole vist esimene selline graniidile rajatud projekt. -
pahurik
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/uue-elektrijaama-rajaja-toodame-elektrit-ikka-kodumaal-jatame-selle-skandinaaviast-sisse-ostmata?id=81558537&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A+delfimajandus+%28DELFI+%3E+Majandus%29
lugemisel selgub, et põhitulu loodetakse graniidi kaevandamisest saada :) Pole vist esimene selline graniidile rajatud projekt.
See koht oli hea:
Tasakaalustavat energiat ei peaks sellisel juhul kalli raha eest mujalt, näiteks Skandinaaviast importima ja suuri võrguinvesteeringuid tegema.
Estlink 1 ja 2 investeeringud on juba ammu ära tehtud ja Skandinaavia elekter on piirkonna odavaim :)
Aga noh, paber kannatab kõike. Mõni äkki usubki. -
Seda hüdroakumulatsioonijaama planeeriti esialgu Muugale mõned aastad tagasi.
-
ttrust
Seda hüdroakumulatsioonijaama planeeriti esialgu Muugale mõned aastad tagasi.
just, seda ma selle all mõtlesingi, et pole esimene selline projekt. -
Cynic,
Tegelt on siin spetsialiste igalt alalt. Kui koondis siit kokku korjata, saaks mängleva kergusega lahendatud kõik maailma probleemid, seal hulgas, aga mitte ainult:
- kellegi sissetulek ei oleks alla keskmise;
- kuskil ei oleks külm, aga polaarjää ei sulaks ära;
- keegi ei sureks, aga maakera ei jääks kunagi kitsaks;
- energiat saaks tasuta;
- kuskil poleks ühtegi reostusallikat ega tehast, aga kellelgi poleks millestki puudust;
- riike juhitaks alati õigesti;
- jne jne. -
Hüdroakumulatsioonijaam tasub end ära siis kui ööpäevasisesed elektrihinna kõikumised on igapäevaselt päris suured.
-
pitsat2
Cynic,
See on suur õnn ja vedamine, muud selgitust ei saa olla. Nüüd saavad Polli, Külvik ja teised mehed ka teada, et Eestis enam metsa ei ole, tselluloos on eelmisest sajandist ja ei tasu ära ning et nad on võimelised enamaks. Soovides riigi ees seisvaid probleeme lahendada (see on ju ettevõtja eesmärk ja visioon), nad võtavad ette droonid, nanotehnoloogia või midagi muud põnevat ning ongi pääsenud. A võib- olla hakkavad jäätmetest mööblit tegema.
Pitsat2, ära ironiseeri ilmaasjata. Kui keegi Eestis midagi metsatööstusest teab, siis on see Polli & co (allikas: ülima tõe kuulutaja LHV foorum). Nad ei soovi riigi ees seisvaid probleeme lahendada (namjok ponjal) kuna see on riigi enda ülesanne, vaid panna püsti efektiivne tootmine. Kui vaadata Est-For senist tegevust, siis ka praeguseni ei kohta seal ebaefektiivsust, vaid kulutatakse ainult sinna, kuhu vaja täpselt nii palju kui vaja ja mitte rohkem. Asjaolu, et see ei ühti kaaskodanike visiooniga euroopalikust tänapäevasest asjaajamisest, neid ei koti, kui viimane pole piisavalt efektiivne. Nii lihtne see ongi.
Suure tõenäosusega ei juhtu enne valimisi suurt midagi, sest ükski partei ei saa riskida sellega, et lähenevate valimiste põhiküsimus on, et kas tehas tuleb (kui teate suuremaid probleeme, andke teada!). Pärast valimisi pannakse tehas püsti ja asi mutt. Seda kõike muidugi juhul, kui EMA ei pööra oma aktiivsust raiemahtude osas tehase vastu tegutsemiseks. -
Nagu Lennart ütles "Elu on Eestis s.tt aga see on meie tuleviku väetis". Kasutame siis selle ära ja hakkame sellest saia tegema: Kas austria teadlaste lehmakoogiavastus võiks leevendada pingeid miljarditehase ümber?
-
kuusemaa
Nagu Lennart ütles "Elu on Eestis s.tt aga see on meie tuleviku väetis". Kasutame siis selle ära ja hakkame sellest saia tegema: Kas austria teadlaste lehmakoogiavastus võiks leevendada pingeid miljarditehase ümber?
Sellepärast austerlased ostavadki meie suurfarme! -
Suht naljakas on lugeda siin foorumis "rahabosside" hüsteeriat mingi tehase üle, mida pole veel olemaski, aga juba ta toodab niipalju pappi kohalikule omavalitsusele ja riigile, et halb hakkab.
Tsiteerides klassikuid: "Kõik viiskümmend kontot on täis!"
Arvestades viimases "Pealtnägija" saates nähtud dokustaate, kuhu mingi isehakanud rahajõmmide bande oli dikteerinud valitsusele ja igasugustele suuvoodritest tegelinskitele must-valgel lehekülgede kaupa, kuidas luua tehasest positiivne kuvand(a´la "õnn on meie õuel"), siis taoline asi paneb nn. punase fooritule ikka väga käbedalt põlema.
Tartu linnapea jaoks oli selline "Paksu rahakotiga uimaseks löömise metoodika" samuti uudiseks.
Ühesõnaga: No fakk, ei käi need asjad ikka nii, et kui sul on mingi p...setäis pappi istumise all, siis sulle on kõik lubatud ja et teed, mis tahad ja kuhu tahad. -
See asi on läbi arutamata, et kui Lõuna-Eesti on paberitootmiseks sobivatest puudest hõredaks harvendatud, siis kas pannakse tselluloositehas seisma, nii 80-aastaks, või hakatakse kohe praegu siia eukalüptipuid istutama? Nende kasvamine võtab vähem aega.
-
ttrust
See asi on läbi arutamata, et kui Lõuna-Eesti on paberitootmiseks sobivatest puudest hõredaks harvendatud, siis kas pannakse tselluloositehas seisma, nii 80-aastaks, või hakatakse kohe praegu siia eukalüptipuid istutama? Nende kasvamine võtab vähem aega.
Kui vaja, võetakse ka Kadrioru pargist. -
farmer
Kui vaja, võetakse ka Kadrioru pargist.
Liiga kauge pidi ju olema. -
Stealth
Suht naljakas on lugeda siin foorumis "rahabosside" hüsteeriat mingi tehase üle, mida pole veel olemaski, aga juba ta toodab niipalju pappi kohalikule omavalitsusele ja riigile, et halb hakkab.
Tsiteerides klassikuid: "Kõik viiskümmend kontot on täis!"
Arvestades viimases "Pealtnägija" saates nähtud dokustaate, kuhu mingi isehakanud rahajõmmide bande oli dikteerinud valitsusele ja igasugustele suuvoodritest tegelinskitele must-valgel lehekülgede kaupa, kuidas luua tehasest positiivne kuvand(a´la "õnn on meie õuel"), siis taoline asi paneb nn. punase fooritule ikka väga käbedalt põlema.
Tartu linnapea jaoks oli selline "Paksu rahakotiga uimaseks löömise metoodika" samuti uudiseks.
Ühesõnaga: No fakk, ei käi need asjad ikka nii, et kui sul on mingi p...setäis pappi istumise all, siis sulle on kõik lubatud ja et teed, mis tahad ja kuhu tahad.
Ära rohkem peale võta. -
farmer
ttrust
See asi on läbi arutamata, et kui Lõuna-Eesti on paberitootmiseks sobivatest puudest hõredaks harvendatud, siis kas pannakse tselluloositehas seisma, nii 80-aastaks, või hakatakse kohe praegu siia eukalüptipuid istutama? Nende kasvamine võtab vähem aega.
Kui vaja, võetakse ka Kadrioru pargist.
Kadrioru kinnisvara tuleb müüma hakata jah.
https://majandus24.postimees.ee/4452245/transiidikeskuse-ostjal-on-huvi-ka-rail-balticu-vastu
Need mehed tahavad kõik minema vedada. Siis, kui otsas, jätavad oma Hamburgi laevad Muugale seisma. Kui sinna enam ei mahu, pargitakse Pirita ja Kadriorg takkajärgi täis. -
mingi isehakanud rahajõmmide bande
Kuradi nõme isehakanud rahajõmmide bande raisk jah, tõprad ma ütlen! Palju parem oleks ikkagi selline rahajõmmide bande, kes pole ise pidanud midagi rahajõmmiks saamiseks tegema.
