Kas Eesti suudab SUURED projektid läbi viia?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
tartz
http://epl.delfi.ee/news/eesti/peipsi-jarves-oitsevad-sinivetikad?id=50960633
Äkki need vetikad tekkivad olenemata tehasest?
Artikkel on aastast 2003. Sellest ajast on Emajõe poolt Peipsisse viidava fosfori hulk märkimisväärselt alanenud ja trend on kindel. Ei saa välistada, et tehase valmimise ajaks isegi koos tehasega oleks Emajõest tulev fosfori reostus väiksem kui aastal 2003. -
Siis otsustatud. Jüri tõmbame rattale.
-
stagna
Kes siis paberit ja pappi tootma hakkab ? Oletame et ei loe enam raamatuid, ei paki asju pappkastidesse, kõiki dokumendid on digimaailmas seni kuni serverid pange panevad ja perset pühid vetsus lihtsalt oma käega nagu indialased teevad .Sitase käega aga igaks juhuks teist inimest ei tereta, äkki ta saab mõne nakkuse .
Ma küll sellisele elustiilile alla ei kirjutaks ...
Ma küll kirjutaksin. Paber, millega sa vetsus oma perset pühid on 70% tõenäosusega toodetud Lõuna-Ameerikas soomlastele kuuluvates tehastes ning 25% tõenäosusega Hispaanias või Portugalis.
Ehk et seal, kus kasvab eukalüpt. Selle kasvukiirus meie kliimas kasvavate liikidega võrdlust ei kannata ja kiire raiering (short rotation coppice) on neil ka midagi hoopis muud.
5% jääb siis kuhu iganes - ülihüperkalliskvaliteetpaberi tootjaile pika kiuga okaspuidust.
Nii et stagna, ära muretse, kui ka Polli oma tehast ei tee, siis Su näpud jäävad puhtaks ;) -
Velikij
stagna
Kes siis paberit ja pappi tootma hakkab ? Oletame et ei loe enam raamatuid, ei paki asju pappkastidesse, kõiki dokumendid on digimaailmas seni kuni serverid pange panevad ja perset pühid vetsus lihtsalt oma käega nagu indialased teevad .Sitase käega aga igaks juhuks teist inimest ei tereta, äkki ta saab mõne nakkuse .
Ma küll sellisele elustiilile alla ei kirjutaks ...
Ma küll kirjutaksin. Paber, millega sa vetsus oma perset pühid on 70% tõenäosusega toodetud Lõuna-Ameerikas soomlastele kuuluvates tehastes ning 25% tõenäosusega Hispaanias või Portugalis.
Ehk et seal, kus kasvab eukalüpt. Selle kasvukiirus meie kliimas kasvavate liikidega võrdlust ei kannata ja kiire raiering (short rotation coppice) on neil ka midagi hoopis muud.
5% jääb siis kuhu iganes - ülihüperkalliskvaliteetpaberi tootjaile pika kiuga okaspuidust.
Nii et stagna, ära muretse, kui ka Polli oma tehast ei tee, siis Su näpud jäävad puhtaks ;)
Vaatasin just meie kaubanduses müüdavate vetsupaberite (nende pehmemate, mitte rasplite) toorme allikat - kõigil on selleks 100% taaskasutatud paber. -
mx77
Vanaema, kas Est-for on ikka tegelikult ka riigi jaoks oluline tööstusinvesteering? Siis selline investeering, mis loob olulisel määral töökohti, millelt laekub riigieelarvesse maksutulu ja tõstab riigi mainet ja kuvandit?
Oma loodava 200 töökohaga on ta pigem väikeettevõte ning kaudselt kaasnevad töökohad tulevad pigem rekkajuhtide poolelt, mis ei ole kah eriti mingi unistuste tehnoloogiariigi teema. Metsameste töökohti juurde ei teki, sest raiemahud ei pidanud ju suurenema (vist?).
Täiendavad rekkajuhtide töökohad tekivad pigem Lätti. Hommikul tangitult ja koormaga Estisse, päeval veod siin,õhtul tagasi. Meie omadel ilmselt töömahud vähenevad. -
mx77
Vanaema, kas Est-for on ikka tegelikult ka riigi jaoks oluline tööstusinvesteering? Siis selline investeering, mis loob olulisel määral töökohti, millelt laekub riigieelarvesse maksutulu ja tõstab riigi mainet ja kuvandit?
Oma loodava 200 töökohaga on ta pigem väikeettevõte ning kaudselt kaasnevad töökohad tulevad pigem rekkajuhtide poolelt, mis ei ole kah eriti mingi unistuste tehnoloogiariigi teema. Metsameste töökohti juurde ei teki, sest raiemahud ei pidanud ju suurenema (vist?).
Töökohti pole meil (vananeva ja väheneva elanikkonnaga riigis) vaja. Vaja on tootlikkuse tõusu, lisandväärtust töötaja kohta. Kui sama võimsusega tehas looks mitte 200 vaid 20 töökohta, siis oleks palju parem. Ei hakka kõigi kaasnevate efektide üle praegu arutlema, aga nt saaks suuremat tulu ja maksaks rohkem makse metsaomanikud, paraneks väliskaubandusbilanss jne. -
Velikij
stagna
Kes siis paberit ja pappi tootma hakkab ? Oletame et ei loe enam raamatuid, ei paki asju pappkastidesse, kõiki dokumendid on digimaailmas seni kuni serverid pange panevad ja perset pühid vetsus lihtsalt oma käega nagu indialased teevad .Sitase käega aga igaks juhuks teist inimest ei tereta, äkki ta saab mõne nakkuse .
Ma küll sellisele elustiilile alla ei kirjutaks ...
Ma küll kirjutaksin. Paber, millega sa vetsus oma perset pühid on 70% tõenäosusega toodetud Lõuna-Ameerikas soomlastele kuuluvates tehastes ning 25% tõenäosusega Hispaanias või Portugalis.
Ehk et seal, kus kasvab eukalüpt. Selle kasvukiirus meie kliimas kasvavate liikidega võrdlust ei kannata ja kiire raiering (short rotation coppice) on neil ka midagi hoopis muud.
5% jääb siis kuhu iganes - ülihüperkalliskvaliteetpaberi tootjaile pika kiuga okaspuidust.
Nii et stagna, ära muretse, kui ka Polli oma tehast ei tee, siis Su näpud jäävad puhtaks ;)
Et siis ikka sama vana jutt, las reostavad kuskil mujal , kuid mina tahan saada kõiki mugavusi , mis selle reostuse arvel saadakse !
Siin oli isegi kuskil väide, et tselluloositööstus toodab dioksiini, mis jõuab lõpuks Läänemerre ja mürgitab kalatoodete kaudu ka inimoranismi . Kole lugu küll kui see nii oleks . Eks kõik on kinni kogustes. Ülimalt mürgine, lõhnatu ,värvitu , maitseta, õhust raskem vingugaas on atmosfääri normaalne koostisosa ja sisepõlemismootorid toodavad seda veel juurde . Me elame selle keskel ja ei märkagi, et seda sisse hingame. Kui selle kontsentratsioon sissehingatavas õhus läheb liiga suureks, tekib mürgistus, mis võib ka surmavaks osutuda.
TJA andmetel hukkus Eestis 2016.a. vingugaasimürgistusse 5 inimest . Tehti vingugaasiandurid kohustuslikuks, kuid maagaasi kasutamist ära ei keelatud.
Tsivilisatsioon nõuab ohvreid ja tekitab ebamugavusi, pole parata . -
Vanaema
mx77
Vanaema, kas Est-for on ikka tegelikult ka riigi jaoks oluline tööstusinvesteering? Siis selline investeering, mis loob olulisel määral töökohti, millelt laekub riigieelarvesse maksutulu ja tõstab riigi mainet ja kuvandit?
Oma loodava 200 töökohaga on ta pigem väikeettevõte ning kaudselt kaasnevad töökohad tulevad pigem rekkajuhtide poolelt, mis ei ole kah eriti mingi unistuste tehnoloogiariigi teema. Metsameste töökohti juurde ei teki, sest raiemahud ei pidanud ju suurenema (vist?).
Töökohti pole meil (vananeva ja väheneva elanikkonnaga riigis) vaja. Vaja on tootlikkuse tõusu, lisandväärtust töötaja kohta. Kui sama võimsusega tehas looks mitte 200 vaid 20 töökohta, siis oleks palju parem. Ei hakka kõigi kaasnevate efektide üle praegu arutlema, aga nt saaks suuremat tulu ja maksaks rohkem makse metsaomanikud, paraneks väliskaubandusbilanss jne.
Mida see sinu kirjeldatu riigile ja tema kodanikele annab? Metsaomnike tulu kasv tänu sellele tehasele on marginaalne. -
Raske prognoosida palju puit kallineb, kuid kallineb kindlasti. Liikumine tooraine väljaveolt tööstustoodangu väljaveole on nagu üldtunnustatud siht.
Üldiselt võib ju küsida, mida riigile ja tema kodanikele annavad nt Skype, Taxify, Transferwise jne? Eesti kõigis start-up ettevõtetes kokku on vähem töötajaid kui Maxima Eesti poodides. Aga kisa kuipalju. -
Vanaema, ükski neist sinu leotletud ettevõtetest ei esita riigile selliseid nõudmisi, nagu seda EST-for on väljatulnud dokumentide alusel teinud. Need nõuded olid pehmelt öeldes lausa nahaalsed.
-
mx77
Vanaema, ükski neist sinu leotletud ettevõtetest ei esita riigile selliseid nõudmisi, nagu seda EST-for on väljatulnud dokumentide alusel teinud. Need nõuded olid pehmelt öeldes lausa nahaalsed.
Ei ole kõigi detailidega kursis, et hinnangut anda. Need asjad, millest kuulnud olen on minu arust normaalsed. Aga eks see ongi läbirääkimiste ja otsustamise koht. Ning kui otsustatakse, et tehast pole vaja või seatakse nii karmid nõuded, mille korral tehast rajada ei tasu siis jääb see rajamata.
Ei tahaks vaid, et otsus baseeruks hüsteeriapuhangul, aga sinnapoole kisub. -
mx77
Vanaema, kas Est-for on ikka tegelikult ka riigi jaoks oluline tööstusinvesteering? Siis selline investeering, mis loob olulisel määral töökohti, millelt laekub riigieelarvesse maksutulu ja tõstab riigi mainet ja kuvandit?
Oma loodava 200 töökohaga on ta pigem väikeettevõte ning kaudselt kaasnevad töökohad tulevad pigem rekkajuhtide poolelt, mis ei ole kah eriti mingi unistuste tehnoloogiariigi teema. Metsameste töökohti juurde ei teki, sest raiemahud ei pidanud ju suurenema (vist?).
need 200 töötajat saavad olema kindlasti üle 1.5x kui mitte 2x Eesti keskmise palgaga töötajad, see on miinimum. Nüüd vajavad need inimesed teenuseid, juuksur, poed, kino jne jne jne. Teadagi, et kitsefarmer on suhteliselt sama amet igal pool maailma, aga siiski on Saksamaa kitsefarmer palju tootlikum, see tõttu, et inimesed kes tema kaupa ostavad saavad ka selle eest rohkem maksta ja ei mõtle nagu meil kombeks, et kas ikka kardulat saab osta sellise hinnaga.
Teine asi on see, et see tehas toodab majanduses sünergiat, toorme väärindatakse kõrgemale tasemele -> suurem tulu ekspordi pealt. Nii peale seda kui tehas töötab saab hakata mõtlema järgmise astme peale, et mis selle tehase outputist veel paremat teha saaks ja nii edasi ja nii edasi.
Arno Kütt rääkis hästi äripäeva saates, kuidas Cleveron alguse sai pikast protsessi käigus:
Ehitati mööblit -> ning oli vaja saada vahemeestest mööda -> tehti ON24 -> probleem logistikaga -> tehti SMARTpost -> arendati pakiautomaat, müüdi smartpost küll maha aga säilitati IP-d ja patendid -> Cleveron, mis müüb walmarti sugustele ettevõtetele pakiroboteid. -
Kenkyusha
need 200 töötajat saavad olema kindlasti üle 1.5x kui mitte 2x Eesti keskmise palgaga töötajad, see on miinimum.
Miks peaks tselluloositehase laomehed, tõstukijuhid, kraanajuhid ning keevitajad saama 2x rohkem palka kui nende ametivennad muudes tehastes? Oskad sa seda seletada? -
Kenkyusha
need 200 töötajat saavad olema kindlasti üle 1.5x kui mitte 2x Eesti keskmise palgaga töötajad, see on miinimum. Nüüd vajavad need inimesed teenuseid, juuksur, poed, kino jne jne jne.
Suurt vahet pole, palju nad saavad. Juuksed sellest kiiremini kasvama ei hakka ja kõrgem palk rohkem kinos aega veetma tõenäoliselt ei meelita. Intelligentne inimene ei mõtle sellele, kuidas oma palk kuu lõpuks laiaks lüüa, pigem hakkavad tal tekkima säästud. Ja vaevalt need 200 inimest enne töötukassa abirahadest elasid, ju neil ikka enne ka mingi töökoht oli ja vaevalt alla eesti keskmise. Seega mingi palgatõus võib neil tõesti tekkida ja võib-olla käiakse veidi kallimas restoranis reede õhtuti söömas, aga mingit eufoorilist laristamist ma ei usuks.
Tartus on palju kõrgepalgalisi töökohti. Kui need inimesed haisu tõttu Tallinnasse kolima hakkavad, võib Eesti isegi summa summarum võita, kuna seal on palgad kõrgemad ja kõik kolijad võidaksid automaatselt :)
Krt see on hea idee - saadame kõik madalapalgalised Kagu-Eestist (ja Ida-Virust) sundkorras Harjumaale elama, Eesti keskmine palk paneb kohe raketina taevasse :) -
Kenkyusha
need 200 töötajat saavad olema kindlasti üle 1.5x kui mitte 2x Eesti keskmise palgaga töötajad, see on miinimum.
Kuule, ole normaalne, esiteks ei hakka need 200 seal sugugi seda 1,5 või 2 kordset palka teenima, selles tehase on kaks äärmust - kõrgepalgaline juhtkond ja tehniline personal, kes hakkavad hästi teenima ja keda on ehk 30 inimest ning 170 tavalist transat.
Meie firmas on 300 tõesti keskmiselt vähemalt 1,5x palka saavat inimest tööl, me peaks ilmselt nõudma enda juurde viiva tee ülekuldamist vist? Kuigi tegelikult on tee lagunenud ja linnavalitsus ignoreerib igasuguseid palveid tänav remontida.
Ja kas sa kujutad ette, kui nüüd iga 200 töökohta loov ettevõte hakkab valitsusele selliseid nõudmisi esitama nagu Est-for, mis sellest välja tuleb? -
kindsigo
Kenkyusha
need 200 töötajat saavad olema kindlasti üle 1.5x kui mitte 2x Eesti keskmise palgaga töötajad, see on miinimum. Nüüd vajavad need inimesed teenuseid, juuksur, poed, kino jne jne jne.
Suurt vahet pole, palju nad saavad. Juuksed sellest kiiremini kasvama ei hakka ja kõrgem palk rohkem kinos aega veetma tõenäoliselt ei meelita. Intelligentne inimene ei mõtle sellele, kuidas oma palk kuu lõpuks laiaks lüüa, pigem hakkavad tal tekkima säästud. Ja vaevalt need 200 inimest enne töötukassa abirahadest elasid, ju neil ikka enne ka mingi töökoht oli ja vaevalt alla eesti keskmise. Seega mingi palgatõus võib neil tõesti tekkida ja võib-olla käiakse veidi kallimas restoranis reede õhtuti söömas, aga mingit eufoorilist laristamist ma ei usuks.
Tartus on palju kõrgepalgalisi töökohti. Kui need inimesed haisu tõttu Tallinnasse kolima hakkavad, võib Eesti isegi summa summarum võita, kuna seal on palgad kõrgemad ja kõik kolijad võidaksid automaatselt :)
Krt see on hea idee - saadame kõik madalapalgalised Kagu-Eestist (ja Ida-Virust) sundkorras Harjumaale elama, Eesti keskmine palk paneb kohe raketina taevasse :)
Et siis rohkem teeniv inimene on sama hea kui alampalgal virelev ? Väga rumal jutt .Rohkem teeniv inimene maksab rohkem maksu ja tarbib rohkem. Soetab ahiküttega üüritoa asemel endale omaette korteri uusarenduses, korraliku mööbli, parema auto, toidab lastel kõhu täis, ravib hambaid .Tartu "kõrgepalgalised" töökohad on muide enamuses maksumaksja tissi imemas . Ülikooli õppejõud,Kliinikumi arstid . Väga tore on konti mitte murdva töö eest saada mitu Eesti keskmist palka, kuid see kõik tuleb maksude arvelt . -
mx77
Kenkyusha
need 200 töötajat saavad olema kindlasti üle 1.5x kui mitte 2x Eesti keskmise palgaga töötajad, see on miinimum.
Kuule, ole normaalne, esiteks ei hakka need 200 seal sugugi seda 1,5 või 2 kordset palka teenima, selles tehase on kaks äärmust - kõrgepalgaline juhtkond ja tehniline personal, kes hakkavad hästi teenima ja keda on ehk 30 inimest ning 170 tavalist transat.
Meie firmas on 300 tõesti keskmiselt vähemalt 1,5x palka saavat inimest tööl, me peaks ilmselt nõudma enda juurde viiva tee ülekuldamist vist? Kuigi tegelikult on tee lagunenud ja linnavalitsus ignoreerib igasuguseid palveid tänav remontida.
Ja kas sa kujutad ette, kui nüüd iga 200 töökohta loov ettevõte hakkab valitsusele selliseid nõudmisi esitama nagu Est-for, mis sellest välja tuleb?
väga tore! mis firma on ja mida toodab ning kellele müüb?!
Nii firmas on 300 töötajat ning palju on firma käive? Muutusin emotsionaalseks, sorry.
Statistika järgi on just kõrgemad palgad töötlevastööstuses, täpselt sinna 1800 euri bruto ehk 1.5x keskmine. Arvestades, et tegemist on 1 miljardilise investeeringuga ja "uue" tehnoloogiaga meie majanduses siis on loogiline, et riiklik huvi on suur.
Samamoodi oleks kasvõi väike tuumaelektrijaam Eestile kasulik, oh kui palju teadust saaks teha!
stagnale +1 -
mx77
Meie firmas on 300 tõesti keskmiselt vähemalt 1,5x palka saavat inimest tööl, me peaks ilmselt nõudma enda juurde viiva tee ülekuldamist vist? Kuigi tegelikult on tee lagunenud ja linnavalitsus ignoreerib igasuguseid palveid tänav remontida.
Ja kas sa kujutad ette, kui nüüd iga 200 töökohta loov ettevõte hakkab valitsusele selliseid nõudmisi esitama nagu Est-for, mis sellest välja tuleb?
Suure ettevõte puhul, ei midagi ennekuulmatut, EC kaupleb aktsiisi- ehk maksusoodustust.
http://www.pealinn.ee/majandus/estonian-cell-plaanib-17-miljoni-euro-suurust-investeeringut-n214327 -
Ok. Võimekamad tegelased tuleb lihtsalt üle osta. Samas, mida mõtlevad siis need teised tootmisettevõtted, kes tööpakkumistes normaalkoormusega töötavale tegelasele Tartus max. 800 neto pakuvad? Ja tegu pole töökohtadega luuaoperaatoritele, kassamasinistidele ega "istun-konveieri-taga-ja-keeran-kaks-jurni-kokku".
Hiljuti kuulsin, kuidas ööpäevaselt töötavasse suurettevõttesse trükimasina operaatoriks kaubeldavale näidati korraks varasema töötaja palgalehte ja kinnitati, et palk on tõesti ca. 1200 kätte. Kahjuks selgus täpsemal palgalehe uurimisel, et see tuli ca. 220 töötunniga kuus. Tööjõu voolavus antud ametikohal on selles ettevõttes ka millegipärast märkimisväärne... Loodava tselluloositehase palkade kohta usun, et "tüüpiline kohalik närutamine".
-
pitsat2
Suure ettevõte puhul, ei midagi ennekuulmatut, EC kaupleb aktsiisi- ehk maksusoodustust.
http://www.pealinn.ee/majandus/estonian-cell-plaanib-17-miljoni-euro-suurust-investeeringut-n214327
Sama häma mis Est-Fori ruuporitest (maksab miljardi, mida te veel teada tahate?!?). 17 milli, aga mida selle eest siis saab? Mis teine tsehh, mis pudelikaelad? Toodang jääb ikka samaks poolfabrikaat-allhankeks Hiinale? -
Kas selgitad ka seda, kuskohast need sobivad inimesed võetakse, kes võimelised tehnoloogiat arendama?
-
TaivoS
Kas selgitad ka seda, kuskohast need sobivad inimesed võetakse, kes võimelised tehnoloogiat arendama?
TTÜ koolitab. Või "Koolitab". Üksvahe, kui mäletada, hakkas TTÜ koolitama välja tuumajaamatöötajaid ja vist ka tuumafüüsikuid. Või vähemalt tehti sellest, kui reaalsest plaanist, ajakirjanduses juttu. See oli siis kui Eesti Energia poolne tuumajaama rajamine päevakorral oli. -
TaivoS
Kas selgitad ka seda, kuskohast need sobivad inimesed võetakse, kes võimelised tehnoloogiat arendama?
Helista Milremi või Threod Systemsisse ja küsi, kust nad oma töötajad said? Üldiselt on teada, et kõrgepalgalisi töötajaid lubatakse Eestisse tööle võtta ka piiri tagant ja neid on Eestis päris palju, täiesti legaalse töö- ja elamisloaga. Igas suuremas IT firmas kindlasti kümneid. Loomulikult konkureerib Eesti kvalifitseeritud tööjõu pärast kogu ülejäänud maailmaga, aga jäädagi siin väikses Eestis nutma, et meie ei suuda, ei saa ega oska välismaalastele pakkuda motiveerivat töökeskkonda ja palka ning seetõttu jäämegi igavesti allhankemaaks, no see mentaliteet võiks lõpuks ajalukku vajuda. -
Jah - ja peab koolitama ning veel rohkem peab koolitama ja veel rohkem peab valitsus pöörama tähelepanu maailmaklassilise hariduse võimaldamisele Eestis, mis on atraktiivne sihtkoht nii tudengile kui õppejõule. Vot sellesse peab valitsus panustama ning tähelepanu pöörama, mida aga mina ei näe.
Aga mitte seda ei pidanud ma silmas. Paraku on (suur?) hulk inimesi, kes ei ole koolitatavad kas siis iseenese laiskuse tõttu või puuduvad selleks igasugused eeldused. Eriti reaalalade kontekstis, kus on vaja haridusteel siiski päris palju püsivust ning jonnakust kui just mingeid erakordseid andeid pole.
Tselluloositehase valguses on kusagilt kivi alt välja tulnud mingid hordid inimesi, kes arvavad, et rikkus tuleb eelarvest ja seina seest. Äärmisel juhul projekti kirjutamisel otseselt või kaudselt EL eelarvest. Rikkuse akumuleerimiseks on vaja ka tööstusinvesteeringuid, kus Maxima kärulükkajast suuremat väärtust pakub ka sinikrae, kes pole endast sõltuvatel või mittesõltuvatel põhjustel end harinud, et pakkuda tööturul suuremat väärtust, kuid on lihtsamate protseduuride teostamiseks koolitatav.
Veider, et selliste tööstusinvesteeringute vajalikkuse ning paratamatute kompromisside tegemise osas on isegi LHV foorumis veel diskussioon avatud. Tõesti on arusaamatu, miks langetatava palgi väärindamine Eestis ja Eesti kapitali käes on Eesti majandusele palju kasulikum kui selle palgi Soome müümine? -
TaivoS
Veider, et selliste tööstusinvesteeringute vajalikkuse ning paratamatute kompromisside tegemise osas on isegi LHV foorumis veel diskussioon avatud. Tõesti on arusaamatu, miks langetatava palgi väärindamine Eestis ja Eesti kapitali käes on Eesti majandusele palju kasulikum kui selle palgi Soome müümine?
LHV foorumis justnimelt arutatakse selle üle, et pole absoluutselt "head" tööstusinvesteeringut. Iga tööstus ei vii majandust ühtmoodi edasi ja madala lisandväärtusega tööd/töökohti leidub küllalt ka tööstuses, mis ei erine sellest Maxima kärulükkaja ametikohast väga palju. Küsimus ongi selles, kuidas ja mida toodetakse ja mis on see inimkapital, mida vajatakse. Ning loomulikult ka selle tööstuse mõju ümbritsevale (elu)keskkonnale. -
Kõik saavad aru, et puitu on vaja väärindada. Diskussioon meedias ja Tartu linnas käib ikka ju selle ümber, et millise tehnoloogia abil ja kui suure paratamatult kaasneva reostuse juures. Palkmaja ehitus, saematerjal, mööblitööstus, puitbrikett, pelletid ja siis see puidukeemia, mis jaguneb omakorda paljudeks toodeteks. Ei ole nii et väärindamine = tselluloos või kui oled tehase vastu = oled väärindamise vastu. Kaugeltki mitte. Aga loomulikult püütakse sellist demagoogiat ajada.
-
Paar linki jälle vahelduseks.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/estonian-cell-kasvatas-muugitulu-77-9-miljoni-euroni?id=74430671
Toon välja: Ettevõttes töötab 85 inimest, kuid väärtusahelas antakse tööd viiesajale inimesele. Estonian Cell on Eesti kõrgeima tööviljakusega ettevõte – 2015. aasta käive töötaja kohta ulatus üle 900 000 euro.
http://empl.ee/aasta-keskkonnasobraliku-ettevotte-tiitli-sai-estonian-cell/
Toon välja: Estonian Cell toodab uuendusliku lahendusega reoveest biogaasi. Kõrge metaanisisaldusega biogaas kasutatakse täielikult ära puitmassi tootmises ning millega asendatakse oluline osa praegu sisse ostetavast maagaasist. Tänu sellele uuendusele tõusis AS Estonian Cell Eesti suurimaks biogaasi tootjaks. -
Riik "väärindab" põlevkivi sedasi, et maksustab põlevkivi kaevandamist ja looduse saastamist, lisaks võtab aktsiisi elektri pealt ning dividende selle ahela riiklikest kompaniidest.
Ma pole näinud kusagil, et samasugune "väärindamine" oleks plaanis uue tselluloosikombinaadi puhul (või ma eksin?), samas võimalik loodusreostus jääb meie kõigi kanda, eriti aga saavad selle võimaliku reostusega pihta Tartlased ja Peipsi-äärsed elanikud.
Pelletitehase puhul on vähemalt looduse saastamine minimaalne või vähemalt ma pole kordagi kohanud loodusreostuse teemat pelletitega. -
pitsat2
Estonian Cell on Eesti kõrgeima tööviljakusega ettevõte – 2015. aasta käive töötaja kohta ulatus üle 900 000 euro.
See on väga uhke näitaja aga kui "käive töötaja kohta" aluseks võtta, siis on Eestis oluliselt viljakamaid ettevõtteid. Näiteks Neste Eesti AS töötaja teeb 6+MEUR käivet. -
ttrust
Riik väärindab põlevkivi sedasi, et maksustab põlevkivi kaevandamist ja looduse saastamist, lisaks võtab aktsiisi elektri pealt ning dividende selle ahela riiklikest kompaniidest.
Ma pole näinud kusagil, et samasugune väärindamine oleks plaanis uue tselluloosikombinaadi puhul, samas loodusreostus jääb meie kõigi kanda, eriti aga saavad sellega pihta Tartlased ja Peipsi-äärsed elanikud.
Pelletitehase puhul on vähemalt looduse saastamine minimaalne või vähemalt ma pole kordagi kohanud loodusreostuse teemat pelletitega.
See on kitsas pilt. Riik teenib igasusuguselt lisandväärtuse tekkimiselt otseselt ja kaudselt ning tselluloosi tootmine on kõrge lisandväärtusega äri. -
2korda2
pitsat2
Estonian Cell on Eesti kõrgeima tööviljakusega ettevõte – 2015. aasta käive töötaja kohta ulatus üle 900 000 euro.
See on väga uhke näitaja aga kui "käive töötaja kohta" aluseks võtta, siis on Eestis oluliselt viljakamaid ettevõtteid. Näiteks Neste Eesti AS töötaja teeb 6+MEUR käivet.
Orlen arvatavasti veel rohkem.
Kütuseettevõtted on heaks näiteks ülimadalast lisandväärtuse määrast, nemad on olulises osas MTA (aktsiisi) maksukogujad. -
pitsat2
ttrust
Riik väärindab põlevkivi sedasi, et maksustab põlevkivi kaevandamist ja looduse saastamist, lisaks võtab aktsiisi elektri pealt ning dividende selle ahela riiklikest kompaniidest.
Ma pole näinud kusagil, et samasugune väärindamine oleks plaanis uue tselluloosikombinaadi puhul, samas loodusreostus jääb meie kõigi kanda, eriti aga saavad sellega pihta Tartlased ja Peipsi-äärsed elanikud.
Pelletitehase puhul on vähemalt looduse saastamine minimaalne või vähemalt ma pole kordagi kohanud loodusreostuse teemat pelletitega.
See on kitsas pilt. Riik teenib igasusuguselt lisandväärtuse tekkimiselt otseselt ja kaudselt ning tselluloosi tootmine on kõrge lisandväärtusega äri.
Mismoodi Riik teenima hakkab seal, lisaks palkadelt saadavale sots- ja tulumaksule? Et ettevõte hakkab dividende kõvasti maksma ja riik saab sealt vahelt tulumaksu?
Palju Riik Kehra kombinaadilt teenib? -
Aga see ettevõte, kus ise toimetad?
-
pitsat2
2korda2
pitsat2
Estonian Cell on Eesti kõrgeima tööviljakusega ettevõte – 2015. aasta käive töötaja kohta ulatus üle 900 000 euro.
See on väga uhke näitaja aga kui "käive töötaja kohta" aluseks võtta, siis on Eestis oluliselt viljakamaid ettevõtteid. Näiteks Neste Eesti AS töötaja teeb 6+MEUR käivet.
Orlen arvatavasti veel rohkem.
Kütuseettevõtted on heaks näiteks ülimadalast lisandväärtuse määrast, nemad on olulises osas MTA (aktsiisi) maksukogujad.
Kui täht lõpuni ära närida, siis käive per töötaja ei näita ka midagi. Marginaal, mille sisse mahuvad nii kasum, palgad kui maksud, näitab. Elcoteq tegi ka ju omal ajal käibeid, mida igal pool eeskujuks seati. Reaalsuses aga "väärindati" seal nii, et imporditud sisseseadel emuleerisid Lasnamäe vene naised miinimumpalkade eest kalleid roboteid, koostades 100 % imporditud komponentidest seadmeid, mis läksid 100 % eksporti. Käibed ajasid muljetavaldavaks toodete suht kõrged hinnad (mahuühiku kohta, kui soovite). -
pitsat2
See on kitsas pilt. Riik teenib igasusuguselt lisandväärtuse tekkimiselt otseselt ja kaudselt ning tselluloosi tootmine on kõrge lisandväärtusega äri.
Ei, vastupidi - madala.
Kõrge lisandväärtusega on mööblitööstus ja palkmajatööstus, kus puidu väärindamise tulemusena tekib lisandväärtuse kasv kümnetes kordades. Tselluloosi lisandväärtus on ca 5-kordne. Kui Eesti tahab väärindamise probleemi lahendada, tuleks arendada mööblitööstust ja puidudetailide tootmist ehituse tarbeks. Jah, seal tekivad jäägid ja nendest ei saa palkmaju ehitada. Küll aga saab pelleteid või mingeid saepuruplaate teha.
Tselluloos on kõige halvem lahendus väärindamise probleemi lahendamisel. Hunnik reostust, liiga vähe lisandväärtust. -
Õige, kindsigo, soomlastel on arenguruumi kõvasti. Ei taipa need oinad sinu käest hüva nõu küsima tulla.
-
Kas sa vihjad sellele, et soomlastel puuduvad metsatööstuses muud harud peale tselluloosi? :)
Rootslaste kohta leidsin kiirelt sellise kirjatüki. Küllap soomlastel on suht sama seis. Ei ole?
https://puumarket.ee/2013/05/rootsi-teadlane-puitu-tuleb-vaarindada-uha-rohkem/ -
kindsigo
pitsat2
See on kitsas pilt. Riik teenib igasusuguselt lisandväärtuse tekkimiselt otseselt ja kaudselt ning tselluloosi tootmine on kõrge lisandväärtusega äri.
Ei, vastupidi - madala.
Kõrge lisandväärtusega on mööblitööstus ja palkmajatööstus, kus puidu väärindamise tulemusena tekib lisandväärtuse kasv kümnetes kordades. Tselluloosi lisandväärtus on ca 5-kordne. Kui Eesti tahab väärindamise probleemi lahendada, tuleks arendada mööblitööstust ja puidudetailide tootmist ehituse tarbeks. Jah, seal tekivad jäägid ja nendest ei saa palkmaju ehitada. Küll aga saab pelleteid või mingeid saepuruplaate teha.
Tselluloos on kõige halvem lahendus väärindamise probleemi lahendamisel. Hunnik reostust, liiga vähe lisandväärtust.
kui suur on selle paberipuu lisandväärtus, mis tselluloositehase puudumise tõttu välismaale veetakse? 5x tundub päris ok selle kõrval. Mis seda pelletiäri puudutab, siis see on tegelikult turumoonutus, mille on loonud EL poliitikud. Sisuliselt aetakse puu siiski ahju, aga hind on tänu toetustele kõrge. -
kindsigo
Eesti Nokia võiks olla näiteks siin mitte kuskil vana ja reostava tehnoloogiaga tselluloositehases, kust tuleb allhange Hiinale.
"taome mõõgad atradeks"
"Eesti Nokia" peab siit välja kasvama, https://sisu.ut.ee/gentransmed/home-0
Selleks, et püramiidil oleks kõrge tipp on vaja ka laia põhja ja sellel peab riik tähelepanu pöörama -
kindsigo
pitsat2
See on kitsas pilt. Riik teenib igasusuguselt lisandväärtuse tekkimiselt otseselt ja kaudselt ning tselluloosi tootmine on kõrge lisandväärtusega äri.
Ei, vastupidi - madala.
Kõrge lisandväärtusega on mööblitööstus ja palkmajatööstus, kus puidu väärindamise tulemusena tekib lisandväärtuse kasv kümnetes kordades. Tselluloosi lisandväärtus on ca 5-kordne. Kui Eesti tahab väärindamise probleemi lahendada, tuleks arendada mööblitööstust ja puidudetailide tootmist ehituse tarbeks. Jah, seal tekivad jäägid ja nendest ei saa palkmaju ehitada. Küll aga saab pelleteid või mingeid saepuruplaate teha.
Tselluloos on kõige halvem lahendus väärindamise probleemi lahendamisel. Hunnik reostust, liiga vähe lisandväärtust.
Metsas ei kasva palgid vaid puud. Mööblitööstuse jaoks, vineeri tootmiseks ning ehitusmaterjaliks sobiv materjal sorteeritakse juba raielangi servas välja ning see läheb nagunii seda rada. See on kallis materjal ning seda ei vii keegi tselluloositehasesse. Niisiis, paberipuu ja puidujäätmete töötlemist ei ole mõistlik võrrelda kvalteetmaterjali töötlemisega. Saepurust saia ei saa.
-
Sekeldaja
pitsat2
2korda2
pitsat2
Estonian Cell on Eesti kõrgeima tööviljakusega ettevõte – 2015. aasta käive töötaja kohta ulatus üle 900 000 euro.
See on väga uhke näitaja aga kui "käive töötaja kohta" aluseks võtta, siis on Eestis oluliselt viljakamaid ettevõtteid. Näiteks Neste Eesti AS töötaja teeb 6+MEUR käivet.
Orlen arvatavasti veel rohkem.
Kütuseettevõtted on heaks näiteks ülimadalast lisandväärtuse määrast, nemad on olulises osas MTA (aktsiisi) maksukogujad.
Kui täht lõpuni ära närida, siis käive per töötaja ei näita ka midagi.
Tean seda, muidugi oles hea brutokasum lihtsalt võtta, kasutasin vaid leitud teksti (ei tea, miks nad näitaja sellisel moel välja tõid). Mul ei ole teema vastu sellist huvi, et ettevõtete aastaaruanded välja võtta ning näiteks brutokasumid per töötaja võrdluseks välja jagada. -
kindsigo
pitsat2
See on kitsas pilt. Riik teenib igasusuguselt lisandväärtuse tekkimiselt otseselt ja kaudselt ning tselluloosi tootmine on kõrge lisandväärtusega äri.
Ei, vastupidi - madala.
Kõrge lisandväärtusega on mööblitööstus ja palkmajatööstus, kus puidu väärindamise tulemusena tekib lisandväärtuse kasv kümnetes kordades. Tselluloosi lisandväärtus on ca 5-kordne. Kui Eesti tahab väärindamise probleemi lahendada, tuleks arendada mööblitööstust ja puidudetailide tootmist ehituse tarbeks. Jah, seal tekivad jäägid ja nendest ei saa palkmaju ehitada. Küll aga saab pelleteid või mingeid saepuruplaate teha.
Tselluloos on kõige halvem lahendus väärindamise probleemi lahendamisel. Hunnik reostust, liiga vähe lisandväärtust.
debiilne jutt ! puit, mis kõlbab mööbliks on eriti kõrge kvaliteediga, seda tselluloositööstus üldse ei ihalda. Paberipuidust sa juba mööblit ei tee, rääkimata siis hakkepuidust, mis kah mingis osas osas kõlbab tselluloosiks. Need on tooraine täiesti erinevad sektorid ja inimene , kes sellest aru ei saa, ei peaks üldse sõna võtma. Teeb ainult lolliks iseennast . -
Teeme faktid selgeks. Tööviljakust saab jah arvutada käibenumbrina töötaja kohta, aga nagu kütusevahendajad näitavad, ei ole see informatiivne. Seega on parem lisandväärtus (st kus sisendkulud maha arvutatud, aga tööjõukulud alles), sama asi, mille põhjalt SKP kokku liidetakse.
Eurostat andmebaasi link:
2015 oli paberitööstuse lisandväärtus töötaja kohta Eestis 38 200 eurot. Soomes 151 600 eurot.
Puidutoodete (ka puitmajad) lisandväärtus töötaja kohta Eestis 27 500 eurot. Soomes 56 700 eurot.
Mööblitööstuse lisandväärtus töötaja kohta Eestis 17 300 eurot. Soomes 43 000 eurot.
Võrdluseks kogu Eesti ärisektoris lisandväärtus töötaja kohta 25 600 eurot. Soomes 61 700 eurot. Kõige kõrgema lisandväärtusega sektor Eestis üldse on elektri- ja gaasivarustus, kus lisandväärtus töötaja kohta 106 500 eurot, aga see ei ole võrdluseks hea sektor, sest teenib tagasi vaid kapitalikulusid ja kõrge number tuleb enamasti ettevõtete ja tarbijate taskust.
See 151 600 - x ongi see potentsiaalne raha, mis palgina Soome viies Eestist välja jookseb, selle asemel, et Eestis Soomega sarnaseid ettevõtteid üles ehitada. -
pitsat2
Aga see ettevõte, kus ise toimetad?
Ettevõte maksab elektriaktsiisi, maamaksu, autokütuseaktsiisi jne. Ettevõte ei kasuta otseselt oma tegevuses puitu, põlevkivi, turvast jne. Ettevõte ei reosta märkimisväärselt loodust, paisates jõgedesse raskemetalle või fosforit või muud vetikaid vohama panevat; samuti ettevõte ei paiska õhku metsikult süsihappegaasi ega muid gaase ega tolmu; samuti ettevõte ei haisuta rõvedalt ümbruskonda. -
ttrust
pitsat2
Aga see ettevõte, kus ise toimetad?
Ettevõte maksab elektriaktsiisi, maamaksu, autokütuseaktsiisi jne. Ettevõte ei kasuta otseselt oma tegevuses puitu, põlevkivi, turvast jne. Ettevõte ei reosta märkimisväärselt loodust, paisates jõgedesse raskemetalle või fosforit või muud vetikaid vohama panevat; samuti ettevõte ei paiska õhku metsikult süsihappegaasi ega muid gaase ega tolmu; samuti ettevõte ei haisuta rõvedalt ümbruskonda.
Kogu majandust ei saa rajada SMS laenude peale. Keegi peab neid laene ka tagasi maksma . Ja sa ise tahad kah reaalset kodu, reaalset autot, reaalset mööblit oma majasse, reaalseid riideid selga ja reaalset toitu iga päev süüa. Ainult finantsvahendusega seda ei saavuta.Keegi peab need füüsilised asjad sulle valmis tegema . -
stagna
ttrust
pitsat2
Aga see ettevõte, kus ise toimetad?
Ettevõte maksab elektriaktsiisi, maamaksu, autokütuseaktsiisi jne. Ettevõte ei kasuta otseselt oma tegevuses puitu, põlevkivi, turvast jne. Ettevõte ei reosta märkimisväärselt loodust, paisates jõgedesse raskemetalle või fosforit või muud vetikaid vohama panevat; samuti ettevõte ei paiska õhku metsikult süsihappegaasi ega muid gaase ega tolmu; samuti ettevõte ei haisuta rõvedalt ümbruskonda.
Kogu majandust ei saa rajada SMS laenude peale. Keegi peab neid laene ka tagasi maksma . Ja sa ise tahad kah reaalset kodu, reaalset autot, reaalset mööblit oma majasse, reaalseid riideid selga ja reaalset toitu iga päev süüa. Ainult finantsvahendusega seda ei saavuta.Keegi peab need füüsilised asjad sulle valmis tegema .
Eesti on tootmisettevõtteid täis, Stagna, tee silmad lahti!!!
Väga paljud Eesti tootmisettevõtted ei reosta loodust, või siis väga väga minimaalselt. Ei kasuta taastumatuid või väga aeglaselt taastuvaid loodusvarasid.
Ka ilma SELLE tselluloositehaseta on juba vähemalt paar-kolm aastat üleraiumise-teema TERAVALT päevakorral. Seega see tselluloositehas peaks ühiskonnale olema TÕELINE MAASIKAS (ehk siis ülitulus) et selle tehase juures saaks negatiivsed aspektid tähelepanuta jätta. Siin foorumis on aga märgitud pigem vastupidist. Tulu pole, võimalik saastamine võib olla aga massiivne. Metsades tekib veelgi suurem üleraiumine. -
Bullshit, nii idootlik jutt , ttrust ! Tööstus Eestis on marginaalse osakaaluga, vaata kasvõi väliskaubandusbilanssi, mis on hullem kui USA-l . Konkurentsivõimelise tööstusega riik ei oleks kunagi nii viletsa bilansiga .Võrdle kasvõi Saksamaaga
Eesti elab vahendamisest ja EU toetustest,mis peagi kokku kuivavad.
Meil pole ühtki ideed kuidas ärajäävaid toetusi millegi muuga asendada .Ainus võimalus on siia luua ekspordivõimelist tööstust, kuid arhiiviteadlased ja luuletajad, kes sinu ja minu maksurahal parasiteerivad, seda ei luba .
Nemad arvavad , et raha tuleb seina seest ja igal järgneval aastal aina suuremas koguses -
Võrdlus.
Saksamaa väliskaubandusbilanss oli 2017.a. plussis 245 miljardit eurot.( 3000 eurot elaniku kohta ). Saksa kaubad on maailmas nõutud.
Eesti kaubandus oli välismaaga 2017.a. miinuses 1,9 miljardit eurot. ( 1400 eurot miinust elaniku kohta ). Eestis pole konkurentsivõimelist tööstust, me ekspordime põhiliselt toorainet ja teeme odavat allhanget.Ja võtame aina suuremaid võlgu, nuiame toetusi ning peseme pankades Putini musta raha .
Tore majandusmudel, kuid jätkusuutmatu -
ttrust
pitsat2
Aga see ettevõte, kus ise toimetad?
Ettevõte maksab elektriaktsiisi, maamaksu, autokütuseaktsiisi jne. Ettevõte ei kasuta otseselt oma tegevuses puitu, põlevkivi, turvast jne. Ettevõte ei reosta märkimisväärselt loodust, paisates jõgedesse raskemetalle või fosforit või muud vetikaid vohama panevat; samuti ettevõte ei paiska õhku metsikult süsihappegaasi ega muid gaase ega tolmu; samuti ettevõte ei haisuta rõvedalt ümbruskonda.
Nojah, vahepeal läks nagu mõttekäik sinnamaale, et ühest ettevõttest on vaid niipalju kasu, kui tema tööjõumakse tasub riigieelarvesse ( Kehra küsimus). Ma tahan seda öelda, et ettevõte, milles töötad, loob ühiskonnale rohkem väärtust, kui needsmad maksud, selleks ongi minu arust see lisandväärtuse mõiste mõte.
Mina saan kavandatava tselluloositehase hinnangust aru, et tehase loodav otsene lisandväärtus oleks 210–270 miljonit eurot aastas.
Mina ei ole puiduala mees ning ja paljusid asju ei tea, seepärast vabandatagu, et sageli teistele viitan.
Veel kord Jaan Kers, kes ütleb, et uue põlvkonna tehased on haisuvabad. http://empl.ee/professor-jaan-kers-uue-polvkonna-tselluloositehased-haisuvabad-tartu-postimees/
Akadeemikute arvamus, vajalik http://biorefinery.ee/teaduste-akadeemia-komisjon-peab-puidurafineerimistehase-rajamist-vajalikuks/.
