Bensu hind Eestis - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Bensu hind Eestis

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Ajal, mil bensu hinda sisuliselt iga nädal tõstetakse tuli avada see teema. Keegi teab siis, et millise börsi nafta hinda Eesti kütusemüüjad arvestavad enda hinna arvutamiseks? Millist mõju euri ja daala suhe bensu hinnale avaldab? Ühesõnaga, milline see bensu hinna arvutamise valem on? Palju riik aktsiisi võtab?
  • See nafta maailmaturu hinnatõusule viitamine on puhas demagoogia, sest maailmaturul kaubeldakse järgmise kuu lepingutega, ning reaalselt jõuab see nafta bensiinijaamadesse 2-3 kuu pärast. Pealegi nafta jagatakse rafineerimistehastes faktsioonideks, gaas, bensiin, diisel, masuut, bituumen ja veel mõned fraktsioonid. Igale faktsioonile määratakse vastavalt turunõudlusele hind, reeglina müüakse talvel bensiini alla omahinna ja masuuti kõva juurdehindlusega. Seega nafta hinnd ja bensu hind ei ole 1:1 seoses.
    Samas Eesti riik teeb ka kõvasti sohki. Kõigepealt väänab bensule aktsiisi otsa ja siis veel mõlemale käibemaksu otsa, kuigi seaduste järgi ei ole aktsiis asi, mida käibemaksustada.
    90% Eestis müüdavast bensust tuleb vist siit:
    http://www.orlenlietuva.lt/en/main/wholesale/prices_w
  • Lehekülg mis näitab mis tanklates on "hetkel" Rootsis kõige odavam bensiinihind:
    http://www.bensinpriser.nu/
  • Krooni ajal oli rusikareegel - Neste hulgimüügihind +1EEK = postihind mehitatud tanklas. Hind kõikus nii üle kui alla selle (kuni olukorrani, kus "40 senti alla" kaardiomanikud said kütet odavamalt, kui Neste hulgi välja müüs) aga selle juurdehindlusega elasid tanklad piisavalt hästi ära.
    Ma ei tea, kuidas Neste terminali täidetakse aga üsna oluline osa Põhja-Eestist saab kütuse sealt.
  • Euroopa jaoks oluline Brent naftahind on tänase seisuga $112 barrelist. 2008. aasta naftahinnarekordite löömiseks peaks Brent nafta maailmaturuhind USDis kerkima veel täiendavalt 30%. Aga miks on meil siis juba täna tanklates kütusehinnad kerkinud rekordilistesse kõrgustesse? Siin on peamiselt kaks põhjust. Esiteks on 2008. aasta keskpaigast tänaseni euro USA dollari vastu kaotanud ca 17% oma väärtusest, mis tähendab, et 2008. aasta Brent euros mõõdetava naftahinna löömiseks oleks vaja veel vaid 9%list hinnatõusu. Teiseks on Eestis võrreldes 2008. aasta keskpaigaga kerkinud oluliselt mootorkütuste aktsiisid, mida nihutati ülespoole nii 2009. aasta juulis kui 2010. aasta jaanuaris. Bensiini aktsiis on selle ajaga kerkinud 17.7% ning diiselkütuse aktsiis 19.0%. Lisaks on veel käibemaks tõstetud 18% pealt 20% peale. Koos aktsiisitõusuga suureneb omakorda veel ka käibemaksu poolt täiendavalt „ära söödav“ hind.

  • Riik võiks võtta vastu seaduse, et kõikide jaamade kütusehinnad peavad olema reaalajas kättesaadavad konkurentsiameti peetavas andmebaasis. Küllap tuleksid koheselt appid mis viiksid kõik nutitelefoni omanikud kõige soodsamasse tanklasse ja mured kartelli või liigsete juurdehindluste pärast peaksid vaibuma.
  • Bensiini pealt võtab riik täna aktsiisi €0.423, millele lisandub 20% käibemaks ehk siis kokku €0.51.
    Diisli pealt võtab riik täna aktsiisi €0.393, millele lisandub 20% käibemaks ehk siis kokku €0.47.

    Reaalse toote enda hinna pealt läheb riigi kukrusse siis veel 20% käibemaksu ehk veel täiendavalt ca €0.14 liitri kohta...ehk laias laastus läheb liitri kütuse pealt täna ca €0.65 ehk pool kogu Eesti kütuse hinnast maksudeks ja teine pool reaalse toote eest tarbimiseks.
  • Võime siiski õnnelikud olla, et bensiinihind Eestis on üks madalamaid Euroopa Liidus:
    http://www.energy.eu/

    Bensiini 95E liitri keskmine jaehind Euroopa Liidus - 1.489 EUR
  • Sõitke gaasiga !
    Gaas maksab tanklas 0,7€/l
  • Uurisin ca. pool aastat tagasi seda autole gaasireduktori paigaldamise mõttekust ja jõudsin järeldusele, et tõenäosus see vähegi uuemal, elektrooniliselt juhitud kütusesüsteemiga autol korralikult toimima saada on näruselt väike. Kas pead auto aju ümber programmeerima või lõpetad autoga, mis liigub vaevaliselt; võtab seejuures 30L gaasi sajale ja vajab paari aasta pärast mootori kapremonti. Alla nn. 4.põlvkonna seadme (eraldi gaasipihustid) peale pole üldse mõtet mõtlemagi hakata.
  • Kui meil on EU odavama otsa bensiin, siis diisel on seevastu kallim kui mujal. Võrreldes Saksamaaga on diisel meil ligi 15 senti kallim.
  • krookus
    Sõitke gaasiga !
    Gaas maksab tanklas 0,7€/l


    Hind on siiski 0,77€ ja kulu ca 15% suurem kui bensiini kulu.
  • PeaLiK
    Uurisin ca. pool aastat tagasi seda autole gaasireduktori paigaldamise mõttekust ja jõudsin järeldusele, et tõenäosus see vähegi uuemal, elektrooniliselt juhitud kütusesüsteemiga autol korralikult toimima saada on näruselt väike. Kas pead auto aju ümber programmeerima või lõpetad autoga, mis liigub vaevaliselt; võtab seejuures 30L gaasi sajale ja vajab paari aasta pärast mootori kapremonti. Alla nn. 4.põlvkonna seadme (eraldi gaasipihustid) peale pole üldse mõtet mõtlemagi hakata.


    Mul teine auto juba gaasiseadmega.Esimesega sõitsin 100 000km ja jäin rahule, müüsin sõbrale maha ja sõidab siiamaani.Tegu oli 2006 aasta autoga.
    Ma nüüd euro ajal pole arvutanud aga krooni ajal andis kuskil ühe krooni kokkuhoidu kilomeetri kohta.
    Ajud seotakse paigalduse ajal ära ,liigub samamoodi nagu bensiinigagi ja see on küll õige ,et alla 4.põlvkonna pole mõtet panna.
    Muidugi on vaja ikka hoolduses ka käia mingi aja tagant filtreid vahetamas aga see pole kallis .
    Vast mingi 30€ ja kui pihustitega probleem tekib siis pihusti sisu maksab 8€ ja 8 silindrilisel autol vahetused 20€ kokku.
    Gaasi võtab umbes 10% rohkem kui bensiini. Seadme saab peale vast mingi 1500€-ga.
    Kui autoga plaanis rohkem kui 50 000km sõita siis tasuks asja kaaluda.
    Häirib asja juures see ,et tanklaid on vähe. Väikeste mootorite puhul olen kuulnud ,et klapid põlevad ära ,aga on ka öeldud selle peale, et segu on liiga lahjaks reguleeritud.
  • mike
    krookus
    Sõitke gaasiga !
    Gaas maksab tanklas 0,7€/l


    Hind on siiski 0,77€ ja kulu ca 15% suurem kui bensiini kulu.


    Tallinnas on miskipärast kallim jah .'
    Mujal ,eriti Tartus maksab sooduskaartiga isegi 0,69
  • #Kui autoga plaanis rohkem kui 50 000km sõita siis tasuks asja kaaluda.#
    50kkm üldse pidamise jooksul v. 50kkm aastas?
  • Kas see sääst on lineaarne st. kas pigem suure mootoriga autole a la 540 v. pigem pisikesele jaapani säästukale a la Honda Jazz. Turbo?
  • Väikeste mootorite kohta paraku kogemus puudub.
    Tundub ,et mida suurem mootor ,seda rohkem kilomeetri kohta säästu tuleb:)
  • See võtab kohe mõtlema, ehk peaks oma traktorit ka gaasitama :)
    Aga turbo vs. gaas? (mitte, et mul oleks, aga nii huvi pärast)
  • tean ,et turbomootorile on pandud gaasiseade.
  • Pole vahet, kas turbo või mitte, gaasiseadet saab ikka paigaldada.
  • See, et gaasiga on kütusekulu ainult 10-15% suurem pole tõsi. Enda ja tuttavate kogemustest võib öelda, et see ca. 30% suurem. Võimalik, et maantesõidul ja väiksemate mootorite puhul on see väiksem. Linnasõidul mitte.
  • luarvikluarvik
    See, et gaasiga on kütusekulu ainult 10-15% suurem pole tõsi. Enda ja tuttavate kogemustest võib öelda, et see ca. 30% suurem. Võimalik, et maantesõidul ja väiksemate mootorite puhul on see väiksem. Linnasõidul mitte.



    Soovitaksin minna hooldusesse.
    Kütusekulu määrab aju ,mis kogu seadet juhib.
  • Teoreetiliselt peaks kütusekulu määrama mitte niivõrd energiasisaldus liitri kohta ,kuivõrd hoopis liitri kütuse plahvatamisel tekkiv heitgaasi hulk.(CO2+H2O).
    Eks need kaks on omavahel seotud ,aga ilmselt mitte üks ühele.Ei tea täpselt.
  • Küsisin seda eile Nestelt ja vastus tuli selline

    Täname Teid küsimuse eest. Meie ostame sisse valmistooteid, mitte toorainet. Seetõttu lähtume me oma hinnakujunduses bensiini ja diislikütuse maailmaturu hinnast. See kujuneb Platt's noteeringu baasil ARA piirkonnas (ARA=Antwerpen, Rotterdam, Amsterdam). See tähendab, et neis sadamates tehakse kütuse ostu-müügitehinguid, mille alusel kujuneb hind ka meile. Nt 19.12.2011 maksis bensiin seal 890 $/tonn. Eilseks oli hind tõusnud 1011 $ tonnist. Seega oli nii viimasel kui ka hiljutistel bensiini hinnatõusudel konkreetne põhjus. Diislikütus on samas odavnenud, millest oli tingitud ka selle toote jaehinna langus tanklates.

    Lugupidamisega
    Kristi Pari
    Kliendisuhete juht
  • huvitav kas müügimahud liitrites alla minema ei hakka nii kõrge hinna tõttu. Leidsin mingi tabeli aastani 2010 mis küll erilist kahanemist ei näita. http://www.stat.ee/34173 2011 kohta ei suutnud kusagilt midagi leida.
  • Kunagi ammu keegi poolakas uuris autokütuse nõudluse hinnaelastsust, sai tulemuseks 4% hinnatõusu = 1% tarbimislangust.
    Muidugi, praegu oleme ilmselt sellel kõveral kusagil muus punktis...
  • aastaid, aastaid tagasi oli tv-s jutusaade, mida juhtis Oja Pets ja kus üks külalistest oli vip külaline - istus väga suurel tooli ja Peeter oli sisuliselt külalisele põlvini.
    tookord oli saate külaiseks Robert Lepikson.
    juttu jagus kauemaks.
    just siis oli mingi bensuhinna hüppeline tõus või midagi,spekuleerin, hind jõudis üle 10 eegu - igatahes Robert ütles, et see pole mingi kõrge hind - tema ootab aega, kui liiter maksaks 20eeku - siis ta teaks, et iga üks, kes talle vastu sõidab on tema sõber.

    kahju, et Robert ei jõudnud ära oodata aegu, tõdmaks kui palju on tal eestis sõpru.
  • http://www.youtube.com/watch?v=Vig5e9mdxJ0&feature=related

    Siia gaas peale ja elu on lilll:))))
  • [quote=krookus]
    luarvikluarvik
    See, et gaasiga on kütusekulu ainult 10-15% suurem pole tõsi. Enda ja tuttavate kogemustest võib öelda, et see ca. 30% suurem. Võimalik, et maantesõidul ja väiksemate mootorite puhul on see väiksem. Linnasõidul mitte.



    Soovitaksin minna hooldusesse.
    Kütusekulu määrab aju ,mis kogu seadet juhib.[/quote

    Mul on hea meel, kui kellegil võtab gaasiga 10% rohkem kõigest. Kas sellist hooldust ka on olemas, kus aju nii reguleeritakse, et võtaks vähem, kui bensu?
  • Kui juhtaju segab silindritesse liiga rikast segu on kütusekulu liiga suur (ja ühtlasi heitgaasid normist väljas). Põhimõtteliselt on ilmselt võimalik juhtaju progeda töötama selliselt, et gaasi kulu oleks väiksem bensiini kulust, aga see tähendaks väga lahjat segu ning sellega kaasnevat detonatsiooni, mis omakorda põletab ära kolvid ja/või klapid.
  • Meie st Eesti turul on siis tegemist suurematel müüjatel valemiga mille aluseks on Platts European Marketscan „Cargoes CIF NWE / Basis ARA“ ja kasutatakse kolme kuni viie päeva (sulgemine, kõrgeim jne)arikmeetilisi keskmisi + preemia mis on ca 15-25USD /mt kohta. Siia otsa liita terminali kulud ca 5 USD/mt. Siis algab keemia, kütuse maksusid arvutatakse liitri kohta 15 kraadi juures. Maksudeks on aktsiis ja varumaks. Selleks, et seda teada on vaja teada kütuse erikaalu st vaadata sertifikaati, siis on vaja vaadata kütuse temperatuuri mahutis ja siis VCF (volume correction factor) tabelit, sest kogu kütteäri käib kg kohaselt. Ja peale seda ongi võimalik arvutada välja küttehind :). Platts kuu tellimus on suurusjärgus 1500 € ja tellida saab siit http://www.platts.com/Products/europeanmarketscan/Overview . VCF tabeli jne ikka vist kusagilt äkki saab, kui keegi tahab jälgida õiglast hinnakujunemist;)
    Teine võimalus on Theice gasoil futuur, selle järgi saab ainult suvise diislikütuse hinda vaadata. Preemia on ca +45USD/mt
    Reaalsuses on kaupa eesti terminalides/ladudes palju, aga kogu kaup on kaetud mingisuguste lepingutega. Lepinguid siis sulgetakse iga päevaselt, st täna müüme 100 tonni diislikütust, seega paneme ühe round loti kinni. Sellest ka igapäevane hinnamuutus. See valem ka korrigeerub vastavalt turuolukorrale, et kui keegi on mingil põhjusel jäänud kaubast ilma või ei saa kasutada st ei saa müüa oma toodet, siis paar senti võib kohe otsa keevitada, või kellelgi on palju kaupa üle/müümata, siis laseme hinda paar senti alla.
    Üldiselt võib ütelda, et Eesti turul on peamine müügiargument hind ja konkurentide hinnakujunemist jälgitakse väga suure tähelepanuga. Samuti seda, et marginaalid on ikka väga õhukesed ja pakkumine ülitihe. Samuti tappis konkurentsi pronksiöö, sest oktoobriraudtee on pidevalt "hoolduses" ja läbi liiguvad vaid teatud ettevõtete vagunid, millest meie siseturule ei tule ühtegi tilka, aga ega seda transiiti ju vaja pole.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon