Islamiprobleem Euroopas
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Ega nende mõnelasuliste junnidega päris elus midagi reaalselt teha ilmselt ei kannata. Kunagi üks laskeinstruktor rääkis tulekontakti statistikast. Võin täpsusega veidi eksida, aga suurusjärk oli see, et keskmise tulekontakti distants on paar meetrit, tehakse 10 lasku ja tabab alla 1-e lasu.
Ja mis veel oluline, selle käki võid sa ju printida või alumiiniumbalvankast välja treida, aga moona pead ikka kuidagi "päriselt" hankima ja vähemalt Euroopas pole see küll eriti lihtne. Usas jah on lihtne, aga seal on ka päris relva soetamine nii lihtne, et mingi olematu täpsusega plastkäkk küll kedagi ei tohiks köita. -
Lisaks sellele pole need prinditavad püstolid midagi utoopilist. Ma olen oma käes hoidnud ühelasulist püstolit, mis oli tehtud leivast. Venemaa tsoonides omal ajal päris levinud kaup. Lisaks lugematu arv erinevatest materjalidest, erinevate maskeeringutega relvi. Täitsa utoopilised asjad, mis tehtud väga kitsastes tingimustes.
Siiski pole neist ükski väga levinud. -
Pastakapüstol oli omal ajal tsooni masstoodang, aga pole kuulda olnud et nad mingit erilist rolli oleks mänginud.
-
mittemetallist relv on just hea atentaadi sooritamiseks väikselt vahemaalt (mõni meeter) siseruumis
-
Ungari plaanib Sorose fondid sõelapõhjaks lasta. Meil vist teevad ajupesu Sorose rahadega Avatud Eesti Fond ja igasugu muud tolerastid. Allikas: Bloomberg
-
tulu
mittemetallist relv on just hea atentaadi sooritamiseks väikselt vahemaalt (mõni meeter) siseruumis
Muuvi "On the line of fire" 1993. Ei midagi uut selle päikese all. 3D printereid küll polnud, aga plastrelv käsitööna küll. -
Sündmuse "9/11" lennukid kaaperdati mitte-metallist nugade abil.
Eestlased, pange oma mõistus tööle ja küsige startupiks raha - kui saab teha nuge, saab samast materialist teha ka tulirelvi! -
kuusemaa
Ungari plaanib Sorose fondid sõelapõhjaks lasta. Meil vist teevad ajupesu Sorose rahadega Avatud Eesti Fond ja igasugu muud tolerastid. Allikas: Bloomberg
Avatud Eesti Raamatu sarjas ilmunud teosed:Giorgio Agamben, “Homo sacer. Suveräänne võim ja paljas elu”. Eesti Keele Sihtasutus 2009 (tlk. Maarja Kangro)
Giorgio Agamben, “Tulevane kogukond. Vahendid ilma eesmärgita”. Eesti Keele Sihtasutus 2015 (tlk. Maarja Kangro)
Hannah Arendt, “Mineviku ja tuleviku vahel: Harjutusi poliitilise mõtte vallas”. Ilmamaa 2012 (tlk. Liisi Keedus ja Ene-Reet Soovik)
Aristoteles, “Nikomachose eetika”. Ilmamaa 1996 (1997); 2., parandatud ja täiendatud trükk 2007 (tlk. Anne Lill)
Aristoteles, “Poliitika”. Ilmamaa 2015 (tlk. Anne Lill)
Farīd ud-Dīn Attār, “Lindude keel”. Ilmamaa 2012 (tlk. Kalle Kasemaa)
Erich Auerbach, “Mimesis: tegelikkuse kujutamine õhtumaises kirjanduses”. Ilmamaa 2012 (tlk. Kalle Kasemaa)
Gaston Bachelard, “Ruumipoeetika”. Vagabund 1999 (tlk. Kaia Sisask)
Leo Baeck, “Judaismi olemus”. Ilmamaa 2014 (tlk. Anu Põldsam)
Roland Barthes, “Autori surm. Valik kirjandusteoreetilisi esseid”. Varrak 2002 (tlk. Marri Amon, Eva Koff, Indrek Koff, Lembe Lokk, Heete Sahkai, Marek Tamm)
Charles Baudelaire, “Mõtisklusi minu kaasaegsetest”. Ilmamaa 2010 (tlk. Katre Talviste)
Jean Baudrillard, “Simulaakrumid ja simulatsioon”. Kunst 1999 (tlk. Leena Tomasberg)
Simone de Beauvoir, “Teine sugupool”. Vagabund 1997 (tlk. Mare Mauer, Anu Tõnnov)
Ruth Benedict, “Kultuurimustrid”. Eesti Keele Sihtasutus 2016 (tlk. Tõnu Ülemaante)
Nikolai Berdjajev, “Inimese orjusest ja vabadusest: personalistliku filosoofia kogemus”. Ilmamaa 2015 (tlk. Hillar Künnapas, järelsõna Peeter Torop)
Nikolai Berdjajev, “Enesetunnetus: filosoofilise autobiograafia kogemus”. Ilmamaa 2015 (tlk. Hillar Künnapas)
Nikolai Berdjajev, “Loomingu mõte: inimese õigustamise katse”. Ilmamaa 2016 (tlk. Ants Paikre)
Henri Bergson, “Loov evolutsioon”. Ilmamaa 2005 (tlk. Margus Ott, Heete Sahkai)
Henri Bergson, “Essee teadvuse vahetutest andmetest”. Ilmamaa 2006 (tlk. Margus Ott)
Henri Bergson, “Aine ja mälu. Essee keha ja vaimu vahekorrast”. Ilmamaa 2007 (tlk. Margus Ott)
Henri Bergson, “Naer. Essee koomika tähendusest”. Ilmamaa 2009 (tlk. Margus Ott)
Isaiah Berlin, “Valik esseid”. Hortus Litterarum 1998 (tlk. Erkki Sivonen)
Simon Blackburn, "Tõde". Eesti Keele Sihtasutus 2015 (tlk. Märt Väljataga)
Maurice Blanchot, “Kirjandus ja õigus surmale: valik tekste”. Varrak 2014 (koostanud ja tlk. Anti Saar)
Franz Boas, “Primitiivne teadvus”. Eesti Keele Sihtasutus 2013 (tlk. Margit Rennebaum)
Jorge Luis Borges, “Valik esseid”. Vagabund 2000 (tlk. Ruth Lias)
Pierre Bourdieu, “Praktilised põhjused”. Tänapäev 2003 (tlk. Leena Tomasberg)
Pierre Bourdieu, “Visandusi eneseanalüüsiks”. Tänapäev 2008 (tlk. Marri Amon)
Georg Brandes, “Søren Kierkegaard”. Ilmamaa 2009 (tlk. Jaan Pärnamäe)
Joseph Brodsky, “Koguja rõõm”. Vagabund 1996 (tlk. Piret Lotman, Joel Sang jt)
Jacob Burckhardt, “Itaalia renessansikultuur. Üks esituskatse”. Ilmamaa 2003 (tlk. Ilmar Vene)
Martin Buber, “Mina ja Sina”. Ilmamaa 2013 (tlk. Krista Räni)
Edmund Burke, “Mõtisklusi Prantsuse revolutsioonist”. Varrak 2008 (tlk. Triinu Pakk-Allmann)
Albert Camus, “Mässav inimene”. Vagabund 1996 (tlk. Leena Tomasberg)
Elias Canetti, “Massid ja võim”. Vagabund 2000 (tlk. Mati Sirkel)
Thomas Carlyle, “Minevik ja olevik”. Ilmamaa 2014 (tlk. Simo Runnel)
Thomas Carlyle, "Kangelastest, nende kummardamisest, ja heroismist ajaloos". Ilmamaa 2015 (tlk. Simo Runnel)
Ernst Cassirer, “Uurimus inimesest. Sissejuhatus inimkultuuri filosoofiasse”. Ilmamaa 1997 (tlk. Toivo Pilli)
Ernst Cassirer, “Keel ja müüt. Täienduseks jumalate nimede probleemile”. Eesti Keele Sihtasutus 2007 (tlk. Margit Rennebaum)
Alan F. Chalmers, “Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest”. Ilmamaa 1998 (tlk. Kristin Sarv)
Marcus Tullius Cicero, “Kohustusest”. Ilmamaa 2007 (tlk. Ilmar Vene)
Emile M. Cioran, “Lagunemise lühikursus”. Vagabund 2002 (tlk. Leena Tomasberg)
Emile M. Cioran, “Sündimise ebaõnnest”. Varrak 2012 (tlk. Tõnu Õnnepalu)
Benedetto Croce, “Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. Teooria ja ajalugu”. Ilmamaa 1998 (tlk. Janika Sild)
Nikolai Danilevski, “Venemaa ja Euroopa”. Ilmamaa 2013 (tlk. Jaan Isotamm)
Arthur C. Danto, “Ühendused maailmaga”. Hortus Litterarum 2000 (tlk. Tiiu Hallap)
Donald Davidson, “Põhjuslikkus, tõlgendus ja teadmine: Valitud filosoofilised artiklid”. Varrak 2012 (tlk. Tiiu Hallap, Jaan Kangilaski, Margo Laasberg, Bruno Mölder, Anto Unt ja Märt Väljataga)
Richard Dawkins, “Jõgi Eedenist”. Ilmamaa 2000 (tlk. Aivo Lõhmus)
Gilles Deleuze, Félix Guattari, “Kafka. Väikese kirjanduse poole”. Vagabund 1998 (tlk. Hasso Krull)
Gilles Deleuze, “Bergsonism”. Ilmamaa 2008 (tlk. Margus Ott)
Gilles Deleuze, “Kanti kriitiline filosoofia”. Ilmamaa 2011 (tlk. Margus Ott)
Gilles Deleuze, “Erinevus ja kordus”. Ilmamaa 2014 (tlk. Margus Ott)
Jacques Derrida, “Positsioonid”. Vagabund 1995 (tlk. Hasso Krull)
René Descartes, “Hinge tundmused”. Ilmamaa 2014 (tlk. Andres Raudsepp)
René Descartes, “Meditatsioonid esimesest filosoofiast”. Ilmamaa 2014 (tlk. Meelis Friedenthal, Marju Lepajõe)
René Descartes, “Arutlus meetodist: aru õigeks juhtimiseks ja tõe otsimiseks teadustes”. Ilmamaa 2016 (tlk. Andres Raudsepp)
Denis Diderot, “Kiri pimedatest neile, kes näevad, ja lisandusi kirjale pimedatest. Kiri kurtidest ja tummadest neile, kes kuulevad ja kõnelevad, ja lisandusi kirjale kurtidest ja tummadest”. Ilmamaa 2015 (tlk. Katre Talviste)
Mary Douglas, "Puhtus ja oht". TLÜ Kirjastus 2015 (tlk. Triinu Pakk)
Michael Dummett, “Metafüüsika loogiline alus”. Ilmamaa 2003 (tlk. Bruno Mölder)
Roland Dworkin, "Õiguse impeerium". Valgus 2015 (tlk. Piret Luiga)
Umberto Eco, “Reis hüperreaalsusse”. Vagabund 1997 (1998) (tlk. Joel Sang)
T. S. Eliot, “Valitud esseesid”. Hortus Litterarum 1997 (tlk. Jaak Rähesoo)
Ludwig Feuerbach, “Tuleviku filosoofia alused”. Ilmamaa 2016 (tlk. Riin Kõiv)
Paul Feyerabend, “Meetodi vastu”. Tartu Ülikooli Kirjastus 2016 (tlk. Kalle Hein)
Richard P. Feynman, “Kuus kergemat lugemist”. Ilmamaa 2014 (tlk. Toomas Rosin)
“Filosoofilise hermeneutika klassikat: F. D. E. Schleiermacher, Wilhelm Dilthey, Martin Heidegger, Hans-Georg Gadamer”. Ilmamaa 1997 (tlk. Andrus Tool)
Michel Foucault, “Hullus ja arutus. Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul”. Ilmamaa 2003 (tlk. Mirjam Lepikult)
Michel Foucault, “Seksuaalsuse ajalugu I”. Valgus 2005 (tlk. Indrek Koff)
Michel Foucault, “Teadmine, võim, subjekt: valik räägitust ja kirjutatust”. Varrak 2011 (tlk. Marri Amon jt)
Michel Foucault, “Valvata ja karistada: vangla sünd”. Varrak 2014 (tlk. Mirjam Lepikult)
Michel Foucault, “Sõnad ja asjad: inimteaduste arheoloogia”. Varrak 2015 (tlk. Mirjam Lepikult)
Bas C. van Fraassen, “Teaduslik pilt”. Tartu Ülikooli Kirjastus 2016 (tlk. Tiiu Hallap, järelsõna Piret Kuusk)
James George Frazer, “Kuldne oks. Uurimus maagiast ja religioonist”. Varrak 2001 (tlk. Triinu Pakk-Allmann)
Gottlob Frege, “Aritmeetika alused. Loogilis-matemaatiline uurimus arvu mõistest”. Tartu Ülikooli Kirjastus 2014 (tlk. Piret Kuusk, järelsõna Madis Kõiv)
Sigmund Freud, “Inimhinge anatoomiast”. Tartu Ülikooli Kirjastus 1999, 2001 (tlk. Anne Lill)
Sigmund Freud, “Ahistus kultuuris. Sealpool mõnuprintsiipi”. Vagabund, 2000 (tlk. Krista Läänemets)
Hans-Georg Gadamer, “Hermeneutika universaalsus. Valik esseid ja intervjuusid”. Ilmamaa 2002 (tlk. Andrus Tool)
Mahatma Gandhi, "Mõtteid ja vaateid". Ilmamaa 2015 (tlk. Ruth Lias)
Abū Hāmid al-Ghazālī, “Eksitusest päästja. Lampide orv”. Ilmamaa 2007 (tlk. Kalle Kasemaa)
Witold Gombrowicz, “Päevaraamat”. Vagabund 1998 (tlk. Hendrik Lindepuu)
Nelson Goodman, “Kuidas tehakse maailmu”. Eesti Keele Sihtasutus 2014 (tlk. Märt Väljataga)
Jürgen Habermas, “Avalikkuse struktuurimuutus”. Kunst 2001 (tlk. Andres Luure)
Jehuda Halevi, “Kuzari”; Moše Hajim Luzzatto, “Õigete teerada”. Eesti Keele Sihtasutus 2004 (tlk. Kalle Kasemaa)
Adolf von Harnack, “Kristluse olemus”. Ilmamaa 2009 (tlk. Anne Burghardt)
Errol E. Harris, "Universum ja inimene". Ilmamaa 2015 (tlk. Laurits Leedjärv)
Martin Heidegger, “Sissejuhatus metafüüsikasse”. Ilmamaa 1996, 1999 (tlk. Ülo Matjus)
Martin Heidegger, “Kunstiteose algupära”. Ilmamaa 2002 (tlk. Ülo Matjus)
Werner Heisenberg, “Füüsika ja filosoofia”. Ilmamaa 2013 (tlk. Piret Kuusk)
Carl G. Hempel, "Loodusteaduse filosoofia". Tartu Ülikooli Kirjastus 2014 (tlk. Tiiu Hallap, järelsõna Rein Vihalemm)
Louis Hjelmslev, “Sissejuhatus keeleteooria alustesse”. Eesti Keele Sihtasutus 2012 (tlk. Jaan Pärnamäe)
David Hume, "Dialoogid loomulikust religioonist. Loomulik usundilugu". Eesti Keele Sihtasutus 2015 (tlk. Märt Väljataga)
William James, “Pragmatism ja elu ideaalid”. Vagabund 2005 (tlk. Märt Väljataga)
William James, “Usulise kogemuse mitmekesisus. Uurimus inimloomusest”. Ilmamaa 2013 (tlk. Indrek Meos)
Karl Jaspers, “Aja vaimne situatsioon”. Ilmamaa 1997 (tlk. Krista Läänemets)
Carl Gustav Jung, “Tänapäeva müüt. Asjadest, mida nähakse taevas”. Vagabund 1995 (tlk. Mati Unt)
Carl Gustav Jung, “Psühholoogilised tüübid”. Ilmamaa 2005 (tlk. Piret Metspalu)
Søren Kierkegaard, “Kartus ja värin. Meeliülendavad kõned”. Vagabund 1998 (tlk. Arvo Alas)
Søren Kierkegaard, “Surmatõbi”. Ilmamaa 2006 (tlk. Jaan Pärnamäe)
Søren Kierkegaard, “Võrgutaja päevaraamat”. Ilmamaa 2007 (tlk. Jaan Pärnamäe)
Søren Kierkegaard, “Filosoofilised pudemed”. Ilmamaa 2008 (tlk. Jaan Pärnamäe)
Søren Kierkegaard, “Ängi mõiste”. Ilmamaa 2008 (tlk. Jaan Pärnamäe)
Leszek Kołakowski, “Horror metaphysicus”. Valgus 2000 (tlk. Triin Kallas)
Leszek Kołakowski, “Religioon: kui Jumalat ei ole olemas. Jumalast, kuradist, patust ja nn. religioonifilosoofia teistest muredest”. Vagabund 2004 (tlk. Joel Sang)
Leszek Kołakowski, “Miniloengud maksiprobleemidest”. Hendrik Lindepuu Kirjastus 2007 (tlk. Hendrik Lindepuu)
Leszek Kołakowski “Mida küsivad meilt suured filosoofid”. Hendrik Lindepuu Kirjastus 2012 (tlk. Hendrik Lindepuu)
Leszek Kołakowski, “Revolutsioon kui ilus haigus: arutlusi totalitarismist, vasakpoolsusest, kommunismist, demokraatiast – aga mitte ainult”. Hendrik Lindepuu Kirjastus 2014 (tlk. Hendrik Lindepuu)
Saul A. Kripke, “Nimetamine ja paratamatus”. Tartu Ülikooli Kirjastus 2001 (tlk. Anto Unt)
Julia Kristeva, “Jälestuse jõud: essee abjektsioonist”. Tänapäev 2006 (tlk. Heete Sahkai)
Thomas S. Kuhn, “Teadusrevolutsioonide struktuur”. Ilmamaa 2003 (tlk. Ruth Lias)
Ernesto Laclau, "Antagonism, poliitika, hegemoonia: valik esseid". EYS Veljesto 2015 (tlk. Andro Kitus, Hasso Krull, Jüri Lipping, Martin Mölder, Peeter Selg ja Tanel Vallimäe)
Edmund Leach, “Kultuur ja kommunikatsioon: sümbolite ühendamise loogika. Sissejuhatus sotsiaalantropoloogia strukturalistlikku analüüsi”. Eesti Keele Sihtasutus 2010 (tlk. Margit Rennebaum)
Emmanuel Lévinas, “Raske vabadus: esseid judaismist”. Vagabund 2004 (tlk. Kristiina Ross, Kaia Sisask, Jaan Undusk)
Emmanuel Lévinas, “Teisiti kui olla ehk teispool olemust”. Ilmamaa 2012 (tlk. Kaia Sisask)
Claude Lévi-Strauss, “Metsik mõtlemine”. Vagabund 2001 (tlk. Kaia Sisask)
Juri Lotman, “Semiosfäärist”. Vagabund 1999 (tlk. Kajar Pruul)
Juri Lotman, “Kunstilise teksti struktuur”. Tänapäev 2006 (tlk. Pärt Lias)
Juri Lotman, “Kultuuritüpoloogiast”. Tartu Ülikooli Kirjastus 2010 (tlk. Kaidi Tamm, Tanel Pern, Silvi Salupere)
Niklas Luhman, “Sotsiaalsed süsteemid”. Ilmamaa 2009 (tlk. Piret Metspalu)
Martin Luther, “Valitud tööd”. Ilmamaa 2013 (tlk. Anne Burghardt, Meelis Friedenthal, Marju Lepajõe ja Urmas Petti)
Niccolò Machiavelli, “Valitseja”; Quentin Skinner, “Machiavelli”. Vagabund 2001 (tlk. Toivo Tomson, Liisi Erepuu)
Jacques Maritain, “Kunstniku vastutus”. Ilmamaa 2012 (tlk. Mirjam Lepikult)
Magdeburgi Mechthild, “Jumaluse voogav valgus”, Meister Eckhart, “Eristamise kõned”. Ilmamaa 2015 (tlk. Kalle Kasemaa)
Maurice Merleau-Ponty, “Nähtav ja nähtamatu”. Varrak 2010 (tlk. Mirjam Lepikult)
Maurice Merleau-Ponty, “Silm ja vaim”. Ilmamaa 2013 (tlk. Mirjam Lepikult)
John Stuart Mill, “Vabadusest”. Hortus Litterarum 1996 (tlk. Kaja Tael)
Ludwig von Mises, “Liberalism”. Ilmamaa 2007 (tlk. Kalev Kukk ja Kalev Kallemets)
Adrian William Moore, “Lõpmatus”. Eesti Keele Sihtasutus 2015 (tlk. Märt Väljataga)
Michel de Montaigne, “Esseid”. Eesti Keele Sihtasutus 2013 (tlk. Kristiina Ross)
Thomas Nagel, “Vaade eikusagilt”. Eesti Keele Sihtasutus 2015 (tlk. Märt Väljataga)
Thomas Nagel, "Viimane sõna". Eesti Keele Sihtasutus 2015 (tlk. Märt Väljataga)
Friedrich Nietzsche, “Ecce Homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse”. Vagabund 1996 (tlk. Jaan Undusk)
Friedrich Nietzsche, “Tragöödia sünd”. Tänapäev 2009 (tlk. Anne Lill)
Friedrich Nietzsche, "Moraali genealoogiast: vaidluskiri". Varrak 2015 (tlk. Andres Luure, järelsõna Jaanus Sooväli)
José Ortega y Gasset, “Masside mäss”. Vagabund 2002 (tlk. Ruth Lias)
George Orwell, “Valaskala kõhus”. Vagabund 1995 (tlk. Udo Uibo)
Blaise Pascal, “Mõtted”. Hortus Litterarum, Logos 1998 (tlk. Kristiina Ross)
Octavio Paz, “Üksinduse labürint”. Varrak 2003 (tlk. Marvi Järve)
Max Planck, “Vaatlusi maailmale kvantfüüsiku seisukohalt: ettekanded ja esseed”. Ilmamaa 2016 (tlk. Piret Kuusk)
Platon, “Teosed I. Sokratese apoloogia. Phaidon. Kriton. Pidusöök. Charmides. Phaidros. Euthyphron”. Ilmamaa 2003. (tlk. Astrid Kurismaa, Marju Lepajõe, Sven-Erik Soosaar, Jaan Unt)
Karl Popper, “Avatud ühiskond ja selle vaenlased. I: Platoni lummus”. Eesti Keele Sihtasutus 2010 (tlk. Ene-Reet Soovik)
Karl Popper, “Avatud ühiskond ja selle vaenlased. II: Prohvetluse kõrgaeg: Hegel, Marx ja järellainetused”. Eesti Keele Sihtasutus 2011 (tlk. Triinu Pakk)
Ezra Pound, “Lugemise aabits”. Vagabund 2000 (tlk. Urmas Tõnisson ja Udo Uibo)
Willard Van Orman Quine, “Sõna ja objekt”. Tartu Ülikooli Kirjastus 2005 (tlk. Anto Unt)
Willard Van Orman Quine, “Tõe otsing”. Eesti Keele Sihtasutus 2016 (tlk. Lauri Pilter)
John Rawls, "Õiglus kui ausameelsus: taasesitus". Valgus, 2015 (tlk. Tanel Vallimäe)
Richard Rorty, “Sattumuslikkus, iroonia ja solidaarsus”. Vagabund 1999 (tlk. Märt Väljataga)
Jean-Jacques Rousseau, “Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse printsiibid”. Varrak 1998 (tlk. Mirjam Lepikult)
Bertrand Russell, “Uurimus tähendusest ja tõest”. Hortus Litterarum 1995 (tlk. Tiiu Hallap)
Bertrand Russell, “Valik esseid”. Hortus Litterarum 1994 (tlk. Erkki Sivonen)
George Santayana, “Ilutunne: esteetikateooria visand”. Ilmamaa 2009 (tlk. Katre Ligi)
Edward Sapir, “Keel: sissejuhatus kõne uurimisse”. Eesti Keele Sihtasutus 2009 (tlk. Pärle Sepping-Raud ja Liina Mets)
Erwin Schrödinger, “Mis on elu?; Vaim ja aine; Autobiograafilisi visandeid”. Ilmamaa 2015 (tlk. Ruth Lias)
Lucius Annaeus Seneca, “Moraalikirjad Luciliusele”. Ilmamaa 1996, 2008 (tlk. Ilmar Vene)
Adam Smith, “Uurimus riikide rikkuse iseloomust ja põhjustest”, I–II. Ilmamaa 2005 (tlk. Mart Trummal)
Susan Sontag, “Haigus kui metafoor”. Varrak 2002 (tlk. Krista Kaer)
Oswald Spengler, “Õhtumaa allakäik", I–II. Ilmamaa 2012 (tlk. Mati Sirkel ja Katre Ligi)
Baruch Spinoza, "Eetika". Ilmamaa 2016 (tlk. Margus Ott)
P. F. Strawson, "Analüüs ja metafüüsika: sissejuhatus filosoofiasse". Tartu Ülikooli Kirjastus 2016 (tlk. Tiiu Hallap)
Dominic Strinati, “Sissejuhatus populaarkultuuri teooriatesse”. Kunst 2001 (tlk. Nele Lond)
Theodore Zeldin, “Inimsuhete ajalugu”. Varrak 2001 (tlk. Lia Rajandi)
Slavoj Žižek, “Ideoloogia ülev objekt”. Vagabund 2003 (tlk. Hasso Krull)
Charles Taylor, “Autentsuse eetika”. Hortus Litterarum 2000 (tlk. Märt Väljataga)
Leo Tolstoi, “Mis on kunst?”. Ilmamaa 2014 (tlk. Andri Ksenofontov)
Arnold Toynbee, “Uurimus ajaloost”. Ilmamaa 2003 (tlk. Victoria Traat ja Katre Ligi)
Miguel de Unamuno, “Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest”. Ilmamaa 1996, 2008 (tlk. Ruth Lias)
Miguel de Unamuno, “Kristluse agoonia”. Ilmamaa 2009 (tlk. Ruth Lias)
Boriss Uspenski, “Vene kultuuri jõujooni: valik artikleid”. Ilmamaa 2013 (tlk. Peet Lepik)
“Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid”. Ilmamaa 2013 (koostanud Wilfried Härle, Thomas-Andreas Põder, tlk. Thomas-Andreas Põder)
Paul Valéry, “Härra Teste”. Vagabund 1995 (tlk. Hasso Krull)
Voltaire, “Traktaat tolerantsusest”. Ilmamaa 2013 (tlk. Katre Talviste)
Lev Võgotski, “Mõtlemine ja kõne: psühholoogilised uurimused”. Ilmamaa 2014 (tlk. Peeter Tulviste)
Lev Võgotski, “Kunsti psühholoogia: esteetilise reaktsiooni analüüs”. Ilmamaa 2016 (tlk. Enn Siimer)
Michael Walzer, “Sallivusest”. Vagabund 1998 (tlk. Märt Väljataga)
Max Weber, “Võimu ja religiooni sotsioloogia”. Vagabund 2002 (tlk. Henn Käärik ja Jaan Isotamm)
René Wellek, Austin Warren, “Kirjandusteooria”. Ilmamaa 2010 (tlk. Urmas Tõnisson, Ene-Reet Soovik, Katre Ligi)
Benjamin Lee Whorf, “Keel, mõtlemine ning tegelikkus”. Eesti Keele Sihtasutus 2010 (tlk. Mihkel Niglas)
Ludwig Wittgenstein, “Loogilis-filosoofiline traktaat. Tractatus logico-philosophicus”. Ilmamaa 1996 (tlk. Jaan Kangilaski, Veiko Palge)
Ludwig Wittgenstein, “Tõsikindlusest”. Ilmamaa 2000 (tlk. Andres Luure)
Ludwig Wittgenstein, “Filosoofilised uurimused”. Ilmamaa 2005 (tlk. Andres Luure)
Georg Henrik von Wright, “Filosoofia, loogika ja normid”. Vagabund 2001 (tlk. Jaan Kangilaski, Bruno Mölder jt)
Selle fondi panus põhiseaduse preambulis toodud eesmärkide saavutamiseks on meeletu, paraku nõuab sellest aru saamine lugemisoskust ja mõtlemisvõimet. -
kuusemaa
Ungari plaanib Sorose fondid sõelapõhjaks lasta. Meil vist teevad ajupesu Sorose rahadega Avatud Eesti Fond ja igasugu muud tolerastid. Allikas: Bloomberg
Sealt artiklist selgub, et Ungari valitsus tegeleb tõsiselt globaalse kapitalismi leviku, kodanikuühiskonna aktivistide, töölisklassi röövijate ja rahvusvahelise juudi finantsmaffia probleemidega.
Rohkem selliseid mehi oleks ka Eestisse hädasti vaja. -
Skint, Avatud Eesti Fond ei ole ainult see osa mida sina mainid. Selle küljes on ripatsina ka "toredad" Eesti Inimõiguste Keskus, LGBT ühing ja veel hulk küsitava väärtusega ühendusi kes kõik tahavad meid "tolerantseks" teha.
-
Tolerastide põhimees on ju Lenny Kravitz. Neeger, check. Juut, check. Vegan, check. Hipster, check. Elukunstnik, check. Pehmete väärtuste kandja, check. Vasakpoolne, check. Globalist, check. Rikas, check. LGTB toetaja, check. Mõelgem korraks ka sellele, kas me teame ikka kindlalt, et Lenny pole gei?
Peatage Lenny, teeme koos maailma toredaks jälle!
Palun LHV foorumis tegutseval EKRE rakukesel informeerida mõttekaaslasi Ungaris, Venemaal, USAs ja mujal. -
Myko: Kas sõnadejärjekord "Leonard Albert "Lenny" Kravitz" peaks kuidagi millegiga siin seostuma või kedagi kõnetama, et sa selle wikipedias ära mainitud isiku siin välja tõid?
-
kuusemaa
Skint, Avatud Eesti Fond ei ole ainult see osa mida sina mainid. Selle küljes on ripatsina ka "toredad" Eesti Inimõiguste Keskus, LGBT ühing ja veel hulk küsitava väärtusega ühendusi kes kõik tahavad meid "tolerantseks" teha.
Miks need ühendused halvad on? -
myko, sinu nimest siis saame järeldada, et sa oled meil ekstreemveganrakuke, vaatled ja sööd ainult seeni? Kõneta Ossinovskit, ta leiab sulle kindlasti mõne MTÜ kuhu kuuluvad vähemused kes peavad ennast seeneks. EU-st saad rahakest küsida ja tänaval lõuata kuidas sinu seenelisi väärtusi ei austata. Muide, mul on tunne, et sa myko oled mingit nööripidi siis seotud, ühega minupoolt mainitud ühendustest, kui nii valusalt kiunatasid?
-
skint
kuusemaa
Skint, Avatud Eesti Fond ei ole ainult see osa mida sina mainid. Selle küljes on ripatsina ka "toredad" Eesti Inimõiguste Keskus, LGBT ühing ja veel hulk küsitava väärtusega ühendusi kes kõik tahavad meid "tolerantseks" teha.
Miks need ühendused halvad on?
Ei olegi halvad, kui nad tegeleksid sellega milleks nad on loodud aga nii, et see ei oleks käsitletav "ajupesuna". Minule näiteks ei meeldi, et hõõrutakse nina alla tolerantsust kõige ja kõigi suhtes maksumaksja raha eest. Vaadates mis Euroopas ja tema piiridel toimub, siis on sõna "inimõigused" muutunud rämpsuks. Jah, on inimõigused aga need kellel need õigused on, peavad ka ennast inimestena tõestama, mitte ahvikarjana. -
kuusemaa
myko, sinu nimest siis saame järeldada, et sa oled meil ekstreemveganrakuke, vaatled ja sööd ainult seeni? Kõneta Ossinovskit, ta leiab sulle kindlasti mõne MTÜ kuhu kuuluvad vähemused kes peavad ennast seeneks. EU-st saad rahakest küsida ja tänaval lõuata kuidas sinu seenelisi väärtusi ei austata. Muide, mul on tunne, et sa myko oled mingit nööripidi siis seotud, ühega minupoolt mainitud ühendustest, kui nii valusalt kiunatasid?
Ja siit saab vastu küsida, et mitu murjamit sul seljataga käis, mis? -
kuusemaa
myko, sinu nimest siis saame järeldada, et sa oled meil ekstreemveganrakuke, vaatled ja sööd ainult seeni? Kõneta Ossinovskit, ta leiab sulle kindlasti mõne MTÜ kuhu kuuluvad vähemused kes peavad ennast seeneks. EU-st saad rahakest küsida ja tänaval lõuata kuidas sinu seenelisi väärtusi ei austata. Muide, mul on tunne, et sa myko oled mingit nööripidi siis seotud, ühega minupoolt mainitud ühendustest, kui nii valusalt kiunatasid?
kuusemaa, ära tee välja nendest provokaatoritest nagu see seenetreial, ymera jpm. vinguviiulid.
N.Liidu ajal olid kõige vihatuimad kujud zampoliidid armees. Sisuliselt võib paralleele nendega tõmmata.
Nende elu mõte seisnebki mingis foorumis ükskõik mis teemal kiusu tekitamises. Meelelahutus nende jaoks või nii.
Mentaalne orgasm on nende jaoks postituste hindamises, arvates et nende antud plusside või miinuste arvust või õiendamisest oleneb midagi. Tegelikult mitte sttagi :)
Mõtete avaldamine tavainimese kombel, ehk siis põhjendatult ja argumenteeritult nõuab nendelt samuti parajat eneseületust. Ja need avaldused/postitused sarkasmi või irooniaga segatuna läbi huumoriprisma, mida siin osad foorumlased on võimelised kirja panema, on selliste jaoks liig kõrge level.
Need tegelased on nagu kuivikud. Otseselt nad ei sega kedagi, aga nendega ei oska nagu midagi peale ka hakata :)
-
Tähelepanu, tegemist on finantsportaaliga! Enne kasutaja ymeramees kallal mögisemist tutvuda tema finantsturgude alase kogemusega, vajadusel konsulteerida suffiksiga. Kaebuste püsimisel või kõrvaltoimete tekkimisel ühineda kasutajatega aivo1, wifebeater ja Notton muudes internetikeskkondades.
-
skint
Tähelepanu, tegemist on finantsportaaliga! Enne kasutaja ymeramees kallal mögisemist tutvuda tema finantsturgude alase kogemusega, vajadusel konsulteerida suffiksiga. Kaebuste püsimisel või kõrvaltoimete tekkimisel ühineda kasutajatega aivo1, wifebeater ja Notton muudes internetikeskkondades.
Ma ütleksin isegi lihtsamalt ... ära Steallthi torgi, muidu läheb haisema ... -
skint
Tähelepanu, tegemist on finantsportaaliga! Enne kasutaja ymeramees kallal mögisemist tutvuda tema finantsturgude alase kogemusega, vajadusel konsulteerida suffiksiga. Kaebuste püsimisel või kõrvaltoimete tekkimisel ühineda kasutajatega aivo1, wifebeater ja Notton muudes internetikeskkondades.
Ja mis tolku on sellest et mingi tüüp on enda arust "finantskeenjus", aga mingi vaba aeg kulub tal sapipirtsimisele :)
Laiemas mõistes ei olene sellest midagi :)
Tsiteerides klassikuid jällegi "istuge sisse enda rahahunnikutele, nürimeelsed" :)
-
Selle ülejäänud läbu vahele, mida propageerivad siin mingid kinnisvaralõhverdajad ja muud papipläägutajad teemasse ka miskit.
Huvitav, et kõnealusel asjast arusaamine nii kaua aega võttis, et Skandinaaviamaad ei ole ainult "piimajõed ja pudrumäed". Aga parem hilja, kui mitte kunagi :)
P.S. Ausalt öeldes, ma ei viitsi enam mingite siinsete morlokitega vaielda. Levitage edasi oma "püha tõde" ja uskuge enda kirjapandut. Parandage maailma jne. Lõppkokkuvõttes sellest siinse foorumi diskussioonist ei muutu tegelikult üldplaanis- ajakirjanduses, riigis, maailmas jms. mitte sttagi :) -
kuusemaa
myko, sinu nimest siis saame järeldada, et sa oled meil ekstreemveganrakuke, vaatled ja sööd ainult seeni? Kõneta Ossinovskit, ta leiab sulle kindlasti mõne MTÜ kuhu kuuluvad vähemused kes peavad ennast seeneks. EU-st saad rahakest küsida ja tänaval lõuata kuidas sinu seenelisi väärtusi ei austata. Muide, mul on tunne, et sa myko oled mingit nööripidi siis seotud, ühega minupoolt mainitud ühendustest, kui nii valusalt kiunatasid?
Kuule jah, me poistega rääkisime just, et teeme äpi pagulastele, noh et saad ühes kohast paari klikiga kohe teada, kus Euroopa piiripunktis kõige vabamalt läbi saab ja millises riigis kõige rohkem sotsiaalabi pappi peale pritsitakse. Fundwisest küsisime juba investeeringut ka oma startapile, aga ei saanud, loodetavasti peksame hoopis eurorahad taha, mul sotside üks nõunik hea sõber, käime vahest Toobali saunas viina joomas koos, ta arvas, et peaks saama küll. Tahad ka kampa tulla äkki? -
Mitte ainult tõmmudel moslemitel pole raske Soomes elada, päris-soomlastel endil on samuti raske soomes elada, saavad kodumaale naastes aina kultuurišokke nii et vähe pole.
https://eestinen.fi/uudised/valismaalt-soome-naasnud-kogevad-sokki/ -
mykoloog
kuusemaa
myko, sinu nimest siis saame järeldada, et sa oled meil ekstreemveganrakuke, vaatled ja sööd ainult seeni? Kõneta Ossinovskit, ta leiab sulle kindlasti mõne MTÜ kuhu kuuluvad vähemused kes peavad ennast seeneks. EU-st saad rahakest küsida ja tänaval lõuata kuidas sinu seenelisi väärtusi ei austata. Muide, mul on tunne, et sa myko oled mingit nööripidi siis seotud, ühega minupoolt mainitud ühendustest, kui nii valusalt kiunatasid?
Kuule jah, me poistega rääkisime just, et teeme äpi pagulastele, noh et saad ühes kohast paari klikiga kohe teada, kus Euroopa piiripunktis kõige vabamalt läbi saab ja millises riigis kõige rohkem sotsiaalabi pappi peale pritsitakse. Fundwisest küsisime juba investeeringut ka oma startapile, aga ei saanud, loodetavasti peksame hoopis eurorahad taha, mul sotside üks nõunik hea sõber, käime vahest Toobali saunas viina joomas koos, ta arvas, et peaks saama küll. Tahad ka kampa tulla äkki?
Tänud pakkumast aga ma ei söö seeni -
Mykoloog valetab. Pooletoobali saunas käivad Mykoloogist kordades nooremad meesisikud.
-
ttrust teab myko vanust? muidu olete ka tuttavad?
-
Opex, mis muidu?
-
ttrust mul vana tuttav, käime koos Osho seksuaalenergia pingetest vabastamise kursustel, tantralaagrites ja vahest reede õhtuti Levikas lällamas. Kristalliteraapia konstellatsioonipõhisele kursusele olen ka teda kutsunud, aga ta ei taha tulla.
-
Võtke tuba.
-
Algallikas Selleks, et seda kõike teada pole vaja olla isegi uuriv ajakirjanik.
Sama tekst tõlgituna Postimehest
41-aastane uuriv ajakirjanik ja terrorismiekspert Shams Ul-Haq oli vaid 15-aastane ja ei rääkinud sõnagi saksa keelt, kui ta Pakistanist Saksamaale tuli, just nagu tullakse ka praegu.
2015. aasta suvekuudel õnnestus tal ajakirjandusliku eksperimendi korras asüülitaotlejat mängides sisse saada 35 Saksamaal, Austrias ja Šveitsis asuvasse vastuvõtukeskusesse. «See oli väga lihtne, ma lihtsalt ei ajanud paar päeva habet, panin selga vanad riided ja olingi sees.»
Ul-Haq hoiatab, et asüülitaotlejate registreerimise protsess ja keskuste tingimused on nii halvad, et selle tagajärjed võivad mõjutada kogu Euroopat. Kui ta ise 1989. aastal Saksamaale tuli, oli ta juba paari päeva pärast kooli nimekirjas. «Toonased tingimused olid praegusega võrreldes nagu öö ja päev,» ütles ta.
Ul-Haqilt võeti osades laagrites sõrmejäljed, aga ilmselgelt ei kontrollitud ega võrreldud neid, muidu oleks ta isik paljastatud.
«Salafitid ajavad oma habemed maha ja kandideerivad põgenikekeskustesse vabatahtlikeks. Seal püüavad nad põgenikega jutu peale saada, ostavad neile süüa ja kutsuvad neid koos mošeesse minema,» kirjeldas Ul-Haq.
Austrias, Traiskircheni põgenike vastuvõtukeskuses ronis ta sinna sisse saamiseks lihtsalt üle aia. Kui tal oli ühest põgenikekeskusest pilt ees, palus ta lihtsalt oma asüülitaotluse menetlemine tühistada.
Kreuzlingen põgenikekeskuses Šveitis lasti ta pärast seda koos viie teise migrandiga tänavale vabaks, reisimiseks vajalikke dokumente neil polnud. Keegi ei kontrollinud, kas nad ikka lahkusid Šveitsist või jäid illegaalselt riiki edasi.
Eraldi küsimus on radikaliseerumisoht, sest islamistid püüavad Ul-Haqi väitel pidevalt põgenikke oma mõjusfääri meelitada.
«Salafitid ajavad oma habemed maha ja kandideerivad põgenikekeskustesse vabatahtlikeks. Seal püüavad nad põgenikega jutu peale saada, ostavad neile süüa ja kutsuvad neid koos mošeesse minema,» kirjeldas Ul-Haq.
«Põgenikekeskustes elavatel inimestel on igav, neil pole midagi teha, neil on lõputult aega. Taolised keskused on seega väga kerge sihtmärk. Halvad elamistingimused tekitavad rahulolematust, millele lisandub stress, sest vastust oma asüülitaotlusele tuleb oodata pikalt.»
Ajakirjaniku sõnul radikaliseeritakse osad moslemitest põgenikud juba vastuvõtukeskustes ja on ka neid, kes on teadlikult äärmusrühmituse ISIS poolt Euroopasse saadetud ja selleks hetkeks juba radikaliseerunud. Ul-Haqi sõnul on Saksa ametivõimude hinnangul teada 520 sellisest isikust.
«Alguses on kõik tänulikud, et lõpuks on neil katus pealkohal. Siis aga hakatakse toidu ja elamistingimuste üle virisema. Austerlastel ja sakslastel pole põhimõtteliselt mingit aimu, mis põgenike majutuskeskustes toimub, aga nad peaksid seda teadma.» -
Soomlaste ILTALEHTI kirjutab kuidas Rootsis hakkab asi juba tõsiselt käest minema. Ma ikka ootan ja loodan, et Rootslastel tuleb mõistus koju, aga praegu tundub, et sotsialismus on nii sügavale pugenud, et seda enam välja ei saa.
-
Küll see pendel teise serva lendab. Anna ainult aega. Saavad need tolerastid oma tuleriida kätte.
Ei, mind pole vaja natsiks ega ekstremistiks ega mõneks muuks -istiks pidada, lihtsalt ajalugu vaadates on alati nii olnud-läinud. Kes minevikku ei mäleta, elab kapis. -
Kui moslemite ja/või aafriklaste arvukus on juba piisavalt suur on pagana raske realistlikku ja rahuldavat lahendust näha. Ainus reaalne variant näib olevat neid mitte sisse lasta.
-
ymeramees
Hirm tuleb kohe peale, kuidas nad seal Rootsis hakkama saavad.
Kui see nüüd iroonia oli, siis meil langes tapmiste hulk 20 aastaga 10 korda eelkõige seetõttu, et olukord ühiskonnas normaliseerus (majandusolukord, võimuorganite tegevus jne). Asjad saadi kontrolli alla.
Suure sissetungijate arvuga riikides (see, et 2016. a oli sissetungijaid vähem kui 2015. a ei mõjuta pikaajalist tendentsi) juhtub vastupidine, asjad lähevad kontrolli alt välja. Nagu ka hästi teada, siis teises-kolmandas põlvkonnas eriti. -
See oli iroonia jah. Pealt miljonit population kolme aasta peale 60 ja sealt taevasse trendijoont tõmmata...eks tulevik näitab.
Randuvad mängivad kärbeste jumalat omavahel, aga ükskord on tuli nii suur, et seda märgatakse ja reageeritakse, Rootsi riik saab hakkama. On ennegi saanud. -
Austrias tahab Vabaduspartei keelata Islami, kirjutab Newsweek. Liigutakse õiges suunas
-
Tempo on üles tallatud, nüüd tuuakse juba islamist päevas sisse.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jaanuaris-saabus-eestisse-12-sojapogenikku?id=76925856&com=1&no=0&s=1®=1 -
Islamiprobleem Euroopas, täpsemalt Berliinis, 1908.
-
Natuke ajalugu neile kes arvavad, et valged ongi vastikud orjapidajad ja rõhujad...Me oleme lihtsalt "õppinud parimatelt" ja ilmselt on ka selles paras ports kättemaksu
Saratseenide (nii kutsuti Euroopas kõiki araablasi) röövretked Itaaliasse ja mujale Vahemere kallastele koos orjade võtmisega olid juba 9. sajandil pigem argipäev. Berberite orjaretked Põhja-Aafrikast Euroopa rannikulinnadesse olid juba nii suureks nuhtluseks, et 1198. aastal pidi paavst looma lausa eraldi trinitaarlaste ordu (Kõige pühama kolmainsuse ja vangistatute ordu, lad k Ordo Sanctissimae Trinitatis et captivorum), et korjata raha vangistatute tagasiostmiseks Aafrikast. Ordu rajaja Ioannes de Matha käis ka ise 1202 ja 1210 Tuneesias orje vabaks ostmas. Juba keskaegne Euroopa oli laialt tuttav kirjadega Aafrika orjapõlvest, millest kaaskristlasi taheti vabaks aidata, aga kõige tõhusam vahend oli ikka raha kogumine katoliikliku kiriku poolt, et lunaraha maksta. -
raulir
Sweden: Three immigrants gangraped a young unconscious woman and livestreamed it on Facebook.
Noored eksootilist pärtiolu embrüokirurgid ja tehisintellektiarendajad rikastamas Euroopa kultuuri oma tavadega. Väga brå. Ilmselt kukub ka selle aasta Nobeli preemia. -
Hollandi PM ütles, et immigr kas käitugu normaalselt või mingu koju. Valimisvõitlus käib. http://www.torontosun.com/2017/01/23/behave-normally-or-go-away-dutch-prime-minister-mark-rutte-says-integrate-or-leave
-
Sekeldaja
raulir
Sweden: Three immigrants gangraped a young unconscious woman and livestreamed it on Facebook.
Noored eksootilist pärtiolu embrüokirurgid ja tehisintellektiarendajad rikastamas Euroopa kultuuri oma tavadega. Väga brå. Ilmselt kukub ka selle aasta Nobeli preemia.
Küsimus on, et milline Nobel kukub. RahuNobel? MeditsiiniNobel? -
ttrust
Sekeldaja
raulir
Sweden: Three immigrants gangraped a young unconscious woman and livestreamed it on Facebook.
Noored eksootilist pärtiolu embrüokirurgid ja tehisintellektiarendajad rikastamas Euroopa kultuuri oma tavadega. Väga brå. Ilmselt kukub ka selle aasta Nobeli preemia.
Küsimus on, et milline Nobel kukub. RahuNobel? MeditsiiniNobel?
Rahu ja kultuuri. Kaks ühes. Multi-kulti. -
Kullapalaviku ajal rikastuvad ikka labidamüüjad....
http://highline.huffingtonpost.com/articles/en/the-21st-century-gold-rush-refugees/ -
Eile Kreeka kohus otsustas, et Türgi riigipöörde katses osalenud sõdurid, kes Black Hawk helikopteriga Kreekasse põgenesid, võivad sinna jääda. Mispeale Türgi loomulikult tõmbas välja vanahea "selge, siis on paadirahva tagasisaatmiste või -võtmiste diilil kriips peal" kaardi. Esitasid uue nõudmise, eks näis. Kui Kreeka kohus selle uuesti tagasi lükkab siis saab vbl jälle 1m inimest kreeka saartele aerutada nagu 2015.
-
Soome frustreerunud filmigurust"lobjakas" avastas endas õrnema poole- olenemata EL riikides eelnenult kunagi toimunud asjaoludest.
Ok, ses mõttes my respect vanameistrile et ta on mõne filmi suutnud peaaegu vaadatavaks teha, aga selline roesupp, mida ta nüüd öökides kokku keetis, on selline, et...... mnjah :)
Järjekordne pehmo, kes arvab, et sellega ta nö. päästab maailma ja humanismust. Mees või asi :)
Veider, et just need (eeldatavalt) kõrgharidusega kujud(olenemata soost ja vanusest) kipuvad kõige esimestena peast segi minema, kui tuleb juttu mingitest "ülimeganälgind-poolsurnd-sandistunud-pabulastest". Ja siis seda nuttu ja hala...
Vaba aega liiga palju nendel nn.humanitaaridel ? Ilmselt liiga palju.
