Etalon Varahaldus
Log in or create an account to leave a comment
-
Et siis vennad Talpseppad saidki hakkama aktsiaseltsi loomisega. Olgugi, et poisid on oma rahaga kaubeldes näidanud tublit tootlust (täpsustus: tõusva turu tingimustes), ei pruugi teiste rahaga gamblimine samaväärselt välja tulla.
Kogu austuse juures ja positiivse kuvandi juures, mida poisid on endale suutnud meedias tekitada, on nende põhimõtted arusaamatud ja kirjutatud tekstid äärmiselt segased. Miku kommentaarid oma ettevõtte kodulehel on samuti üsna humoorikad ja soovmõtlemist täis. Ent kui tehakse paigutusi nendest soovmõtetest lähtuvalt, siis peaks neil olema ikka päris paljudes kohtades disclaimerid ning hoiatused nii lugejatele kui potentsiaalsetele kundedele. Hetkel neid ei ole.
Muidu usun, et saab olema üsna volatiilne tulevik. -
Elon Musk küsis ka , et kas ma olen hull. Kahjuks on nii ettevõtjate kui ka investorite seas piisavalt kõrvakaldega inimesi. Vaevalt see kõiki aitab , a ju mõningaid aitab. Talpseppa lemmik Warren Buffett on siin tüüpiline näide. Raskelt psühhiliselt haige oli tema vanavanaema, raskelt psüühiliselt haige oli tema vanaema, Buffett on osatanud ka oma ema psühhika ebanormaalsusele, raske depressiooni käes vaevleb ka Buffetti õde. Buffettiga töötavad inimesed viitavad tema enda võimatule käitumisele ja kinnisideedele. Viimaste hulgas sündivuskontroll, abordid, nõukogude agentide rahastamine läbi "rahuliikumiste". On`s see hind , mida makstakse kontsentreerumise, süvenemise eest? Muide Buffetti onupoeg George oli väga edukas ärimees Arizonas, silmapaistvalt võimekas inimene, kuid mitte hull. Silmapaistvalt võimekas oli ka Warreni isa. Warren Buffetti geneetika sai hoobi emapoolse liini kaudu. Järeldus, et eks neid võimeid seal perekonnas oli niigi, aga hullus tegi Buffetti puhul sammukese geniaalsuse poole.
-
Täpsustus, George Duval Buffett tegutses New Mexicos.
-
Pole nõus. Kui võtate teiste inimeste raha, sest on neil õigus teada, mis teiega on. Siis kas nad võtavad teiega riski või ei võta.
-
Sellega justkui väidad, et Talpsepp on 60 aasta pärast maailma rikkuselt kolmas inimene. 50% portfellist Kreekale ja URA-le panustades võibolla et ongi.
-
Kas keegi sisuliselt ei viitsigi analüüsida Etalon Varahalduse tegevust ja seda juhtivaid inimesi?
Varemalt avaldatud info põhjal võiks öelda, et hetkel on Etaloni Kreeka investeering plussis, kuigi mõni päev tagasi oli veel vähemalt 10%-ga miinuses. Vahest selle pärast on igasugused Etaloni teemalised postitused kadunud - noh eestlaste foorum ikkagi :)
Ilmselt ei ole ma ainus, kes on lugenud Etaloni presentatsioonimaterjali s.h Mikk Talpsepa tegemistest Jaapani maavärina ajal. Isenesest on ta ju tuntud börsikaupleja ning saavutanud ka Börsihai võistlusel kunagi 3-da koha. Tema investeeringud on pidevalt olnud tavaliselt riskantsemad ja Etaloni investoritele ei ole midagi muud ka väidetud. On täiesti reaalne võimalus kaotada kõik sinna investeeritud raha. Kas investeeing kujuneb heaks või halvaks näitab aeg. Tõnn Talpsepp see eest annab TTU-s loenguid 5 erinevas rahandusega seotud aines ning omab ühte doktorikraadi ning on tegemas teist. Loomulikult haridus üksi ei tee midagi aga näitab kindlasti ühtteist inimese kohta. Ise loodan, et Mikk ja Tõnn on moodustanud ja moodustavad ka edaspidi eduka partnerluse praktika ja teooria vahel.
Loodan, et mu postitus ei olnud liiga Etaloni meelne. Lihtsalt ootaks sisukamaid postitusi, kuid samas tunnistan, et Etalon võiks rohkem infot välja anda oma tegemistest. Oleks rohkem mida arutada. Praegu tundub nagu vennad Talpsepad on pisut solvunud meedia reaktsiooni peale seoses Kreeka investeeringuga.
Disclaimer: Kaudses mõttes oman positsiooni. -
wise
Et siis vennad Talpseppad saidki hakkama aktsiaseltsi loomisega. Olgugi, et poisid on oma rahaga kaubeldes näidanud tublit tootlust (täpsustus: tõusva turu tingimustes), ei pruugi teiste rahaga gamblimine samaväärselt välja tulla.
Kogu austuse juures ja positiivse kuvandi juures, mida poisid on endale suutnud meedias tekitada, on nende põhimõtted arusaamatud ja kirjutatud tekstid äärmiselt segased. Miku kommentaarid oma ettevõtte kodulehel on samuti üsna humoorikad ja soovmõtlemist täis. Ent kui tehakse paigutusi nendest soovmõtetest lähtuvalt, siis peaks neil olema ikka päris paljudes kohtades disclaimerid ning hoiatused nii lugejatele kui potentsiaalsetele kundedele. Hetkel neid ei ole.
Muidu usun, et saab olema üsna volatiilne tulevik.
sekundeerin eelkirjutajale. Talpsepal on oma isiklik teema siin olemas, oleks vöinud sinna postitada, seda enam, et midagi asjalikku öelda polnud, lihtsalt mingi kibestunud nutulaul.
Sellisesse fondi paneb raha ilmselt ainult inimene, kes tahab suurt tootlust ja on teadlik sellega kaasnevatest riskidest. Me ei ela veel Ameerikas, kus iga asja juures peab 10 hoiatust olema jne, a ala ärge kassi uunis kuivatage.
Ootaks teema algatajalt sisulisi sönavötte, st mis talle ei meeldi firma investeerimisstrateegias jne.
Isiklikult teises teemas ütlesin, et fondi puhul 25% 1 instrumenti panna on väga riskantne tegevus, aga eks investorid peavad sellega siis arvestama edaspidi.
PS vaatasin kodukale, seal on viimane uudis 3. juulist, loodan, et investoritel on tegemistest parem ülevaade kui teistel.. Seal on mingi logimise koht ka, ehk keegi jagab, kas seal liigub jooksvat infot ka. -
wise
Et siis vennad Talpseppad saidki hakkama aktsiaseltsi loomisega. Olgugi, et poisid on oma rahaga kaubeldes näidanud tublit tootlust (täpsustus: tõusva turu tingimustes), ei pruugi teiste rahaga gamblimine samaväärselt välja tulla.
wise, siiski mu nö börsikaupleja ja investori karjäärist mitte just kõik 12 aastat ei ole ju olnud tõusvad, ma ei mõista kust tuleb selline wild guess, või millisele statistikale mismoodi tuginedes. Maailma börsid on paraku kokkuvõttes tõusnud 2003 kuni 2015, ilmselt pead seda silmas. Üks väike kriis, milles maailma börsid langesid 50-90% aint oli vahel statistiliselt.wise
Kogu austuse juures ja positiivse kuvandi juures, mida poisid on endale suutnud meedias tekitada, on nende põhimõtted arusaamatud ja kirjutatud tekstid äärmiselt segased.
wise, oleks hea, kui saaksid veidi selgitada, milliste põhimõtete ja tekstide mõistmisega on raskusi. Pean tunnistama, et nii mõnedki kirjutised ongi keerulised ja niisama raskesti mõistetavad, kui meid ümbritsev maailm oma keerulistes mitte must-valgetes tahkudes. Aga olen püüdnud sõnastada mõtteid võimalikult arusaadavalt.wise
Miku kommentaarid oma ettevõtte kodulehel on samuti üsna humoorikad ja soovmõtlemist täis.
Paraku soovmõtlemise osas ma ei nõustu sinuga. Paigutusi tehakse vastavalt parimale äranägemisele, ja ei saa eeldada, et kõik otsused ühtiksid kõikide inimeste arvamusega. Ümbritseva maailma tunnetus ja arusaamine tegelikest põhjustest, seostest ja tagajärgedest on see, mis teeb börsikauplejast või investorist hea börsikaupleja või hea investori. See, et tuleb teha ka hüpoteese turgude kohta, mis ei pea paika, on osa protsessist. Kui juhuslik inimene tänavalt võib vastata küsimusele "milline on ilm homme" vastusega "ei tea", siis börsikaupleja vastus ilmselt oleks "homme on ilus ilm, puhub mõõduka tugevusega tuul, ja paistab päike vahelduva pilvisusega", mis on oluliselt parem pakkumine kui vastus "ei tea", sest börsikaupleja võib teada, et statistiliselt paistab päike umbes 40% võimalikust ajast ning sademete vabu päevi on aastas umbes 240.wise
Ent kui tehakse paigutusi nendest soovmõtetest lähtuvalt, siis peaks neil olema ikka päris paljudes kohtades disclaimerid ning hoiatused nii lugejatele kui potentsiaalsetele kundedele. Hetkel neid ei ole.
Nõustun sellega, et 100%-se osakaaluga või võimendusega Etalon Varahalduse tehingute jäljendamine vastavalt avaldatud infole on ilmselt oluliselt riskantsem tegevus kui Etalon Varahaldus aktsiatesse investeerimine. Siiski Eesti tingimustes ehk võiks loota, et ka Etalon Varahaldusesse mitte investeerinud investoritel on mingil määral selged mõistlikud riskide hajutamise põhimõtted, et mitte liigseid riske võtta.
Enamik Etalon Varahalduse aktsionäridest on ilmselt siiski investeerinud selleks, et Etalon Varahaldus võtaks mõistlikke riske, mis võimaldaksid läbi kõrge sharpe ratio saavutada ka kõrgeid tootlusnumbreid, kuigi iga investeeringuga kaasneb risk, kuid Etalon Varahaldus ei ole ei heas ega halvas mõttes erand, et investeeringutega ei kaasneks üldse riski. Mistahes ettevõttesse investeerides võib kaotada kogu investeeritud vara.wise
Muidu usun, et saab olema üsna volatiilne tulevik.
Kõikidele aktsionäridele on püütud selgitada, et Etalon Varahaldus A-aktsia NAV kindlasti ei saa kasvama sirgjooneliselt ja ajas ilmselt saab olema ka suuri tagasilööke, ning tootluse eesmärgid ei ole prognoosid ega lubadused ning tulevik on alati veidi prognoosimatu. Saab tegutseda mõistlikult, ning loota, mõistlikult võetud riskid ja töö kannab vilja, kuid reaalsus võib olla alati kas oodatust parem või siis halvem.
Ning tootluseesmärgi osas võib igaüks ise arvata, kummal pool eesmärki mina arvaks ootust olevat. Siiski on oluline, et tegevusel oleks mingi seatud eesmärk, mille seadmine on omaseks eelkõige edukatele ettevõtetele, kuigi läbikukkujaid on nii eesmärke mitte seadvate kui seadnud ettevõtete hulgas. Väga paljudel ettevõtetel ei ole defineeritud eesmärke, kuid näiteks Hansapangal oli, ning minu arvamus on, et eesmärkide seadmine ja defineerimine on mõistlik. -
Marbella112
Elon Musk küsis ka , et kas ma olen hull. Kahjuks on nii ettevõtjate kui ka investorite seas piisavalt kõrvakaldega inimesi. Vaevalt see kõiki aitab , a ju mõningaid aitab. Talpseppa lemmik Warren Buffett on siin tüüpiline näide. Raskelt psühhiliselt haige oli tema vanavanaema, raskelt psüühiliselt haige oli tema vanaema, Buffett on osatanud ka oma ema psühhika ebanormaalsusele, raske depressiooni käes vaevleb ka Buffetti õde. Buffettiga töötavad inimesed viitavad tema enda võimatule käitumisele ja kinnisideedele. Viimaste hulgas sündivuskontroll, abordid, nõukogude agentide rahastamine läbi "rahuliikumiste". On`s see hind , mida makstakse kontsentreerumise, süvenemise eest? Muide Buffetti onupoeg George oli väga edukas ärimees Arizonas, silmapaistvalt võimekas inimene, kuid mitte hull. Silmapaistvalt võimekas oli ka Warreni isa. Warren Buffetti geneetika sai hoobi emapoolse liini kaudu. Järeldus, et eks neid võimeid seal perekonnas oli niigi, aga hullus tegi Buffetti puhul sammukese geniaalsuse poole.
Hullusega võrdlemine ei ole kohane. Kui nimetada hulluseks teatud õigete või valede otsuste või valikute tegemist, siis on probleem pigem hinnangu andjas. Elon Muskil on küll kõrged eesmärgid, kuid ta teadvustab igati, et eesmärkide saavutamine on keeruline, täis tagasilööke, ebameeldivusi jms. Arvan, et on väga hea, et on inimesi, kes julgevad astuda välja piiratud mõtlemise konseptsioonist ning julgevad teha asju, mis on õiged. -
Henri XI
Ilmselt ei ole ma ainus, kes on lugenud Etaloni presentatsioonimaterjali s.h Mikk Talpsepa tegemistest Jaapani maavärina ajal. Isenesest on ta ju tuntud börsikaupleja ning saavutanud ka Börsihai võistlusel kunagi 3-da koha.
Täpsustan natuke, et Börsihai aktsiamängus ma paraku ei ole saanud 3ndat kohta, küll aga olen saanud näiteks 2. koha(2008), 4. koha(2005), 7. koha(2009), 13. koha(2012), 23. koha(2014) ja 30. koha(2006). Aga aktsiamäng on veidi muud kui reaalne investeerimine, sest aktsiamängus peamine ülesanne on anda endale võimalus saada hea koht ehk võtta maksimaalselt riske, isegi kui riskid ei ole mõistlikud. Reaalses investeerimises aga tasub võtta vaid riske, mis on positiivse eeldusliku matemaatilise ootusega sõltumata hiljem selguvast tulemusest. Ja hiljem võib alati muidugi ka selguda, et matemaatiline ootus võis olla ka veidi valesti või vastupidiselt hinnatud. -
pahurik
Isiklikult teises teemas ütlesin, et fondi puhul 25% 1 instrumenti panna on väga riskantne tegevus, aga eks investorid peavad sellega siis arvestama edaspidi.
PS vaatasin kodukale, seal on viimane uudis 3. juulist, loodan, et investoritel on tegemistest parem ülevaade kui teistel.. Seal on mingi logimise koht ka, ehk keegi jagab, kas seal liigub jooksvat infot ka.
Vastan ka siin, et 25% ühe ETFga seotud instrumentidesse paigutada on igati okei, sest ETF sisaldab 20 ettevõtet. Inimene, kes väidab, et see risk ületab igasugused mõistlikud tasemed, ilmselt enda investeeringute juhtimises teeb teatud kohtades märkimisväärselt suuremaid vigu ja võtab ise oluliselt suuremaid riske, sest ei ole tõenäoline, et mistahes investor või ka meeskond suudaks investeeringutena hallata igas ajahetkes parima tähelepanuga enamat kui 100 ettevõtet, kuigi ma ise kirjutan ja olen kirjutanud teatud päevadel analüüse enda tarbeks enam kui 100 ettevõtte kohta per päev. Aga see puudutab analüüsi. Väita, et paremuselt 100-s investeeritud ettevõte on sama hea kui 1ne, mille investor seab esimesele kohale, on ilmselt vale. Seega otsustusfaasis ilmselgelt jõuda 100 valikuni pikaajalises investeerimises tundub veidi halb või nõrk valik. Ja mulle tundub paraku "pahurik", et su väites sisaldub vastuolu, mille vastu sa ise korduvalt või järjepidevalt patustad. Või siis teine variant on see, et sa ei tegele investeerimisega, kuigi ma oletaksin, et tegeled.
Ma lihtsalt ei usu, et sinu parim investeering on väiksema osakaaluga kui 1% sinu portfellist. Kui aga tõesti nii on, siis ma tõesti ei saa aru, millisest küljest see sinu portfelli juhtimises mõistlik on. -
Pahurik, selles osas olen nõus, et investorid peavad ka edaspidi arvestama, et teatud juhtudel võetakse vähemalt sama suuri või ka suuremaid riske ja tänan sellele asjaolule tähelepanu juhtimise eest.
Teatud hetkedel tuleb võtta riske ja teisiti ei ole võimalik edukalt tegutseda, kuigi iga investeering tähendab ebamugavust ja riski võtmist, aga teisiti ei saa. Ja kokkuvõttes riski mitte võtmine võib olla vahel suurem risk, kui riski võtmine. Ka sellele tasuks vahel mõelda.
Garanteeritud ei ole kunagi midagi ja kandikult rahulikult heade tootluste võtmine väikeste tikuvõileibadena ei ole alati võimalik. Ebamugavustunne käib investoriks olemise juurde. -
MikkTalpsepp
Pahurik, selles osas olen nõus, et investorid peavad ka edaspidi arvestama, et teatud juhtudel võetakse vähemalt sama suuri või ka suuremaid riske ja tänan sellele asjaolule tähelepanu juhtimise eest.
Teatud hetkedel tuleb võtta riske ja teisiti ei ole võimalik edukalt tegutseda, kuigi iga investeering tähendab ebamugavust ja riski võtmist, aga teisiti ei saa. Ja kokkuvõttes riski mitte võtmine võib olla vahel suurem risk, kui riski võtmine. Ka sellele tasuks vahel mõelda.
Garanteeritud ei ole kunagi midagi ja kandikult rahulikult heade tootluste võtmine väikeste tikuvõileibadena ei ole alati võimalik. Ebamugavustunne käib investoriks olemise juurde.
Mikk, loomulikult olen ma kauplemisel ka all inn ühes asjas olnud, aga üks asi on oma rahaga toimetada, teine asi kui kaupled teiste rahaga. Kui see aspekt probleeme ei valmista, siis tuld:)
Isiklikult investeerimisel ma hoiaks 1 instrumendi osakaalu 5-10% juures. Aga see on ilmselt minu isiklik kiiks. -
MikkTalpsepp
Vastan ka siin, et 25% ühe ETFga seotud instrumentidesse paigutada on igati okei, sest ETF sisaldab 20 ettevõtet.
Mikk, oma mõtete jagamine on kiiduväärt. Ühe paranduse teen Sinu ülaltoodud mõttekäiku.
Su väide käib vale rada, kui Sa hindad praeguse Kreeka turu ETF-i riskid olevat jaotatud 20 erineva ETF-i kuuluva ettevõtte vahel. See kehtiks tavaturu tingimustes, praegu liigub turg siiski Kreeka, mitte ettevõtete potentsiaali kohaselt. -
Kui siin juba küsimiseks läks, siis mul on ka üks rumal küsimus: Kui suure osa moodustavad võetud Kreeka positsioonid sealsed (praegu suletud) pangad? Milline on Etaloni arvates täna nende pankade equity väärtus? Kui neid uuesti kapitaliseerima hakatakse bail-out rahaga, siis kas praegustele omanikele jäetakse midagi alles? Kas praegune GREK-i liikumine peegeldab mingit ettevõtete fundamentaalset väärtust või on see lihtsalt üks peaaegu ainuke proxy, millega on võimalik Kreeka osas oma rahakotiga arvamust avaldada?
-
12 aastane kauplemiskogemus 30selt kõlab muidugi sama hästi nagu lapsanalüütikud, kes räägivad 90ndate vene kriisist.
Keegi rääkis eestlaslikust kadedusest. Noh, võtta laenuks 2 MEURi ja seejärel bet GREK long on kadedust tekitav küll.
Minu eesmärk ei olnud toriseda või ette heita. Aga enda üles haipimisel läbi riskibettide võib jääda FI-le silma küll, eriti kui ei ole väga häid diskleimereid. -
pahurik
Mikk, loomulikult olen ma kauplemisel ka all inn ühes asjas olnud, aga üks asi on oma rahaga toimetada, teine asi kui kaupled teiste rahaga. Kui see aspekt probleeme ei valmista, siis tuld:)
Isiklikult investeerimisel ma hoiaks 1 instrumendi osakaalu 5-10% juures. Aga see on ilmselt minu isiklik kiiks.
Etalon Varahaldus AS investorid on ettevõtte aktsionärid. Suurima osalusega aktsionär olen kokkuvõttes mina, osalusega läbi OÜ kui füüsilise isikuna. Riske võttes ei jää mina puutumata ja kogu vara on juhitud sama hoolsusega nagu oma raha. Raha laenanud Etalon Varahaldus AS ei ole ehk juhtimise all on aktsionäride raha, mitte kellegi teise, kuigi läbi läbi teatud tuletistehingute võivad tekkida teoorias ka kohustused tütarettevõttel, mida tütar ei pruugi suuta kanda. Aga see eeldaks suhteliselt väga erakordseid sündmusi või turuolusid, näiteks olukorda, kus positsioneering on parasjagu kõige ebamugavam ja samal ajal leiab aset näiteks Yellowstoni tekitanud maavärin, hiidtsunaami lainetab üle poole Põhja-Ameerika, terroriakt hävitab New Yorgi, tuumakatastroof või tabab maad asteroid. Sellisel juhul ilmselt natuke võib rakenduda see, et vastutus ületab näiteks tütre omakapitali, aga isegi siis ei pruugi see nii olla. Muidugi on ka rida muid võimalusi, mille puhul igaks juhuks peaks arvestama mingi mõjuga laiemalt kui investeeritud kapital.
Mis kiiksu puudutab, siis seda teemat ilmselt võib jahuda lõpmatuseni jäädes enda mistahes seisukohtade juurde. ETF-dega saab korraga võtta paljude ettevõtete riski ja väita näiteks, et SP500 indeksisse ehk 500sse USA suurimasse ettevõttesse investeerimine läbi SPY indeksaktsia on üks intrument, mille puhul peaks lähtuma, et üle 5% investeerimine on liiga suure riski võtmine, ei pea paika. Kuigi fondijuhid paraku seadusest tulenevate piirangute tõttu peavadki ETF-i sisuliselt üksikaktsiaga võrdseks pidama.
Samas ma leian ka, et isegi kui nö hajutada ja investeerida eraldi instrumentidega näiteks 3000sse maailma ettevõtesse, siis ka see ei ole tegelikult hajutamise meistriklass, sest ilmselt need 3000 ettevõtet kõik sisaldavad suhteliselt sarnast riski, milleks on globaalse majanduse jahtumise risk. Seega minu arust mistahes argumentatsioon, et paljudesse ettevõtetesse ja erinevatesse instrumentidesse investeerimine on riskide hajutamine, ei pea paika. Mu hinnangul on parim riskide hajutamine see, kui positsioonid tasakaalustavad teineteist vastupidiste riskisuundadega. -
jahe
MikkTalpsepp
Vastan ka siin, et 25% ühe ETFga seotud instrumentidesse paigutada on igati okei, sest ETF sisaldab 20 ettevõtet.
Mikk, oma mõtete jagamine on kiiduväärt. Ühe paranduse teen Sinu ülaltoodud mõttekäiku.
Su väide käib vale rada, kui Sa hindad praeguse Kreeka turu ETF-i riskid olevat jaotatud 20 erineva ETF-i kuuluva ettevõtte vahel. See kehtiks tavaturu tingimustes, praegu liigub turg siiski Kreeka, mitte ettevõtete potentsiaali kohaselt.
Okei, kas sellest võib järeldada, et Kreekast on saanud riigi asemel ettevõtte? Ning kas Kreeka ettevõtteid üheskoos peaks vaatama kui ühte megaettevõtet?
Sellega ma olen nõus, et kõigis ettevõtetes on sees regioonirisk, mis tuleneb Kreeka ja võlausaldajate omavahelisest suhtest, kuid regioonirisk on mistahes piirkonnas. Näiteks kui USA tõstab intressimäärasid, siis saavad ka sellest mõjutatud pea kõik USA ettevõtted, aga ometigi ilmselt hindad usa ettevõtteid siiski eri ettevõteteks, kuigi Kreeka kõik tahad hinnata ühe mõõtmisega. Ehk mu arust jõuab siit teatud vastuoludeni. -
Mis riskide hajutamist puudutab siis olen 100% sama meelt. Kriisiolukorras, kui hajutamisest kasu peaks olema juhtub enamasti nii, et korrelatsioonid erinevate instrumentide vahel hüppavad samal hetkel kui volatiilsus ja kogu hajutamise mõju on see, et sa ei saanud oma lossi mitte ühest aktsiast vaid paljudest (mis võib vahel siiski osutuda väärtuseks kuna palju väikeseid kahjumeid ei pruugi eraldivõetuna uudisekünnist ületada ja varahaldurit ehk ei kotita nii palju). Viimaste kriiside ajal pole ka pelgalt võlakirjade ostmisest suurt kasu olnud kui sa just väga täpselt välja ei raalinud millist konkreetset võlakirja osta.
Mis seda jutulõime puudutab siis on tore, et keegi kellel pole mingit kohustust oma tegemistest ilmarahvale teada anda seda siiski vahel teeb. Ärgem siis asjata nääguta kuna meid teisi ju selle ettevõtte tegemised kuidagi ei puuduta ja ka õilis väikeinvestori kurjade varahaldurite eest kaitsmise aspekt täielikult puudub. Oma rahaga võib iga investor talitada nii nagu õigeks peab. -
Blink
Kui siin juba küsimiseks läks, siis mul on ka üks rumal küsimus: Kui suure osa moodustavad võetud Kreeka positsioonid sealsed (praegu suletud) pangad? Milline on Etaloni arvates täna nende pankade equity väärtus? Kui neid uuesti kapitaliseerima hakatakse bail-out rahaga, siis kas praegustele omanikele jäetakse midagi alles? Kas praegune GREK-i liikumine peegeldab mingit ettevõtete fundamentaalset väärtust või on see lihtsalt üks peaaegu ainuke proxy, millega on võimalik Kreeka osas oma rahakotiga arvamust avaldada?
Praegu on nende pankade equity paberil see bookvalue, mida pangad näitavad. Reaalsus on see, et ka kreeklaste võlakoormus riigivõlgade väliselt on suhteliselt suur ning ilmselgelt on suur maht laene, mis ei ole senini mahakantud sarnaselt kõikide maailma pankade halbade laenudega. 2008-2009 aastast on jäänud iga maailma panga bilanssi üksjagu halbulaene, mida ei julgetud maha kirjutada ja mis sellest hoolimata ei ole recoverit teinud. Selles osas ei ole eranditeks ka Rootsi pangad, ning see on sama globaalselt. Kreeka pangadel on ilmselt rohkem halbu laene ja need rahad ei tule samuti tagasi, mistõttu vajavad ka Kreeka pangad finantsabi, mistõttu ilmselt lepiti väljapakutud lahendusega Kreeka poolt. Mis kindlasti ei ole kogu protsessi lõppvaatus veel.
Ehk tulles vastuse juurde, siis ilma abita peaks pankrotis ilmselt lõpetama pea kõik Kreeka pangad, aga luukered on kapis kõikidel pankadel globaalselt, osa luukeresid on 2008-2009 aastast ning osa on tekkinud juurde. Ükski pangajuht ei soovi enda juhtimise ajal, et need luukered tuleksid välja, aga samamoodi ei soovi ükski riigijuht, et käendatud laenude sissenõutud käendus rakenduks lähitulevikus. -
wise
12 aastane kauplemiskogemus 30selt kõlab muidugi sama hästi nagu lapsanalüütikud, kes räägivad 90ndate vene kriisist.
wise, kogu lugupidamise juures sinu heatahtlikusse suhtumisse, ma leian, et need nö "paika panemised" võivad olla veidi meelevaldsed sinu poolt. Mis puudutab mineviku sündmusi, siis leian, et olulisem on inimese võime saada aru eri nähtuste vahelisi seaduspärasusi, kui see, kas inimene mingi nähtuse või sündmuse ajal oli mähketes, polnd üldse olemas või hoopiski pasas täiskasvanuna täielikult sees.
Näiteks ma ülikoolis õppides tegin lõputöö teemal börsikrahhide ja buumide ennustamisest (nüüd tean, et õige sõna oleks pidanud olema "prognoosimisest"), siis muu hulgas vaatlesin ka Hollandi tulbimaaniat, Suurt Depressiooni 1929-1932, 1987 aasta Dow Jonesi rekordkukkumist päevaga, jne. Saan veidi aru, et mul ei oleks olnud õigust neid juhtumeid uurida, aga ma siiski tegin seda ning leidsin nii mõndagi õpetlikku, mis aitas prognoosida ka 2008. aasta kriisi algust ja käiku.
Seega ma ei ole nõus päris seisukohaga, et ilma habemeta ei tohi oletusi, prognoose ega ennustusi turgude liikumiste suhtes teha. Kuigi enda lõputööd hindan praegu tagantjärgi liialt primitiivseks ja tunneksin ilmselt veidi piinlikust kui peaksin uuesti lugema teatud aspektide pärast, kuigi laias laastus ei olnud vbl kõige hullem ja järeldused, mis sündisid. -
wise
Keegi rääkis eestlaslikust kadedusest. Noh, võtta laenuks 2 MEURi ja seejärel bet GREK long on kadedust tekitav küll.
Minu eesmärk ei olnud toriseda või ette heita. Aga enda üles haipimisel läbi riskibettide võib jääda FI-le silma küll, eriti kui ei ole väga häid diskleimereid.
Laenuks ei ole kapitali võetud. See väide ei ole korrektne. Investorid on aktsionärid.
Mis puudutab FI-le silma jäämist, siis ilmselt silma jäämisel võib rolli mängida ka ise FI poole pöördumine, kuigi ilmselt sulle võib tunduda, et silma jäädakse kuidagi teisiti.
Finantsinspektsiooniga sai protsessi ajal üksjagu suheldud, ja ajal, mil oli plaanimisel veel riskifondi tegemine, sai koostatud Finantsinspektsioonile esitamiseks üle 70 dokumendi, valmis vormistatud mahus ühe 400 lk. Paraku kuna riskifondi mõistlik toimetamine ei olnud eelkõige depositooriumite kehtestatud reeglite tõttu Eestis võimalik või mõistlik, siis sai formaati muudetud, mistõttu sündis investeerimisfirma Etalon Varahaldus AS ning koostatud ja koostamisel rohked dokumendid sellega seoses jäid Finantsinspektsioonile esitamata. Ehk mida tahan öelda on see, et pole päris nii, et ei teaks dokumentatsioonidest, mida peavad finantsasutused esitama.
Ning Etalon Varahaldus AS on Finantsinspektsioonis registreeritud Alterniivsete Investeerimifondide AIFMD-direktiivi alusel ning Finantsinspektsioonile on sellega seoses ka esimene vorm andmetega esitatud. Siiski juhin ka siin tähelepanu, et investeerimisfirma registreerimine Finantsinspektsioonis ei tähenda otseselt seda, et FI otseselt teostaks järelvalvet, kuid seoses registreerimisega FI-s, on aruande kohustus 1 kord aastas vastavalt Alternatiivsete Investeerimisfondide AIFMD-direktiivi alusel. Suuremad nõuded sõltuvad alternatiivsete investeerimisfondide direktiivi järgi sellest, milline on varade maht.
Selle direktiivi alusel peale Etalon Varahalduse on mulle teadaolevalt registreeritud veel Eften, aga kas keegi või keegid veel, ma ei oska momendil öelda, kuigi see 2011. aasta direktiiv rakenduks imselt oluliselt rohkematele ettevõtetele, sest on vbl veidi liiga laiasõnaline. -
Loen, et Etalon kirjutab ostuoptsioone kusjuures tekkis mul optsioonivõhikuna selline küsimus:
Oletame, et ostame aktsia hinnaga 10 EUR. Samal ajal müüme selle aktsia vastu ostuoptsiooni strike-price-ga 11 EUR ja saame selle optsiooni eest 0,1 EUR. Kas on siis "lubatud" teavitada NAV kui 10,1 EUR, või kas arvestatakse ka optsiooniga seotud kohustus, ja NAV jääb ikka 10 EUR? -
stefan
Loen, et Etalon kirjutab ostuoptsioone kusjuures tekkis mul optsioonivõhikuna selline küsimus:
Oletame, et ostame aktsia hinnaga 10 EUR. Samal ajal müüme selle aktsia vastu ostuoptsiooni strike-price-ga 11 EUR ja saame selle optsiooni eest 0,1 EUR. Kas on siis "lubatud" teavitada NAV kui 10,1 EUR, või kas arvestatakse ka optsiooniga seotud kohustus, ja NAV jääb ikka 10 EUR?
stefan, milliseid kohustusi?
Optsiooni müümisel saad ju kohe cashi kontole. -
pahurik
Loobuda võimalikust hinnatõusust üle 11.
Oleks ikka natuke kummaline arvestada arbitaazikasumit, aga ma lihtsalt küsin. -
stefan
Loobuda võimalikust hinnatõusust üle 11.
Oleks ikka natuke kummaline arvestada arbitaazikasum, aga ma lihtsalt küsin.
milline arbitraazikasum? Seleta lähemalt, mida sa selle all mötled.
Millegist loobumine ei ole ju kohustus. Sa vöid 10 aktsiale müüa ka 8 optsiooni kui sellel on piisavalt preemiat ja saadud tootlus rahuldab andut ajavahemikul, samas on aktsia kukkumine 20% turvatud. -
pahurik
Võib sõnastada ka niimoodi:
Oletame aktsia hind on 10 EUR. Ostuoptsioon strike-price-ga 11 EUR maksab 0,1 EUR.
Juhul kui sa nüüd ostad aktsia 10 EUR ja kohe müüb 0,1 EUR eest ostuoptsiooni, siis sa EI OLE muutunud rikkamaks. -
stefan
pahurik
Võib sõnastada ka niimoodi:
Oletame aktsia hind on 10 EUR. Ostuoptsioon strike-price-ga 11 EUR maksab 0,1 EUR.
Juhul kui sa nüüd ostad aktsia 10 EUR ja kohe müüb 0,1 EUR eest ostuoptsiooni, siis sa EI OLE muutunud rikkamaks.
Kui aktsia tõuseb 9,9 pealt 10, kas siis oled?
Stefan, kui sul raha konto peal on 10 euro asemel 10,1 kas oled siis rikkam?
Selle calli müümise eest sa saad 0,1 kontole ja võid osta selle eest teisi aktsiaid vöi raha välja vötta. On arusaadav?
See ei tähenda muidugi, et sa näiteks 5 kuu pärast rikkam oled, aktsia hind vöib ju kukkuda, aga seda optsiooni eest saadud raha sa enam kaotada ei saa. -
Sul ei ole võimalus teha riskivabalt 10st 10,1. Aga lubagem nüüd teised sõna võtta. (Ma ei küsi Black-Scholes kohta, vaid lihtsalt kuidas Etalon võib teha)
-
stefan
Sul ei ole võimalus teha riskivabalt 10st 10,1. Aga lubagem nüüd teised sõna võtta. (Ma ei küsi Black-Scholes kohta, vaid lihtsalt kuidas Etalon võib teha)
Stefan, ma seletasin sulle, millest sa aru ei saa? Muidugi ei ole see riskivaba kui sul on aktsia ja see vöib kukkuda.
Kuidas Etalon teeb on ju väga selge.
Ta ostab aktsia, samal ajal müüb sellele calle ja müüb ka putte, et saada preemiat ja aktsia langusel odavamalt vajatav kogus aktsiat portusse.
PS veelkord,kaetud calli müümisel saad raha kohe kontole, mingeid konkse siin ei ole. Tee endale elementaarsed põhitöed optsioonide kohta selgeks.
PS vabandust teema risustamise pärast, vastasin Stefanile, et Mikk ei peaks oma aega raiskama, mul seda jagub:) -
Kes ostab 10 EUR eest aktsia ja müüb samal ajal 11 EUR strike-price-ga ostuoptsiooni hinnaga 0,1 EUR ei ole momentaalselt muutunud 0,1 EUR rikkamaks. Ta ei ole teinud arbitraaži. Sellest ei saa sina aru pahurik, aga sellest saab Mikk aru, ma arvan. Lubagem tema rääkida kuidas ta arvestab optsioonitulu NAVsse.
-
stefan
Kes ostab 10 EUR eest aktsia ja müüb samal ajal 11 EUR strike-price-ga ostuoptsiooni hinnaga 0,1 EUR ei ole momentaalselt muutunud 0,1 EUR rikkamaks. Ta ei ole teinud arbitraaži. Sellest ei saa sina aru pahurik, aga sellest saab Mikk aru, ma arvan. Lubagem tema rääkida.
Stefan, vabandust, sa ajad nii lolli juttu, et seda on isegi raske rohkem kommenteerida.
Mikk vastab sulle siin: http://www.etalon.ee/index.php/news-categories/ulevaated/117-etalon-varahaldus-alustas-kreeka-positsioonidest-valjumist -
stefan
Kes ostab 10 EUR eest aktsia ja müüb samal ajal 11 EUR strike-price-ga ostuoptsiooni hinnaga 0,1 EUR ei ole momentaalselt muutunud 0,1 EUR rikkamaks. Ta ei ole teinud arbitraaži. Sellest ei saa sina aru pahurik, aga sellest saab Mikk aru, ma arvan. Lubagem tema rääkida kuidas ta arvestab optsioonitulu NAVsse. -
stefan
stefan
Kes ostab 10 EUR eest aktsia ja müüb samal ajal 11 EUR strike-price-ga ostuoptsiooni hinnaga 0,1 EUR ei ole momentaalselt muutunud 0,1 EUR rikkamaks. Ta ei ole teinud arbitraaži. Sellest ei saa sina aru pahurik, aga sellest saab Mikk aru, ma arvan. Lubagem tema rääkida kuidas ta arvestab optsioonitulu NAVsse.
Veelkord Stefan, ma ei saa aru mille üle sa vaidled ja mida sa üritad töestada. Grek maksab 10 euri, sa müüd talle 10 kaetud calli 1,55. Sinu aktsia omahind on nüüd 8,45 sest saadud raha on sul kontol kohe REAALSELT olemas ja vöid selle eest osta mida iganes.
PS kuidas Etalon seda kajastab, see on teine teema, ma seletasin sulle, mis juhtub kui sa ostuoptsiooni aktsiale müüd. -
stefan
Kes ostab 10 EUR eest aktsia ja müüb samal ajal 11 EUR strike-price-ga ostuoptsiooni hinnaga 0,1 EUR ei ole momentaalselt muutunud 0,1 EUR rikkamaks. Ta ei ole teinud arbitraaži. Sellest ei saa sina aru pahurik, aga sellest saab Mikk aru, ma arvan. Lubagem tema rääkida kuidas ta arvestab optsioonitulu NAVsse. -
Mis puudutab GREK ostuoptsioonide väljakirjutamist omanduses olevatele aktsiatele, siis raamatupidamislikult on nii, et seni kuni ostuoptsioonid ei ole aegunud on need arvel kohustusena vastavalt hetke turuhindadele, sõltumata sellest, et tinglikult võiks antud raha lugeda nö kasumiks(kui aktsiate positsiooni kindlalt mitte muuta), aga see realiseerub aja jooksul ja lõplikult optsioonide aegumise kuupäeval, õigemini isegi aegumise kuupäev +1, sest aegumise kuupäeval võib päeva ametlikus rapordis olla kajastatud keskmine hind bid ja ask vahel, ehk näiteks kui optsioonide viimane noteering on 0.00/0.10, siis ametlik raport võib päevalõpu hinnaks lugeda keskväärtuse 0.05, kuigi ma tean, et see on väärtusetu, seega reedese seisuga olukorras, kus on kirjutatud välja näiteks 100 lepingut sääraseid optsioone, siis sellest võib olla reedese päeva lõpu seisuga veel üleval justkui kohustus 500 dollarit, kuigi reaalne on 0.
Sellisel põhjusel on ka Etalon Varahaldus AS korporatiivsed sündmused ajastatud iga kuu kolmandale reedele järgneva esmaspäeva lõpu NAV hindadele, et raamatupidamislikest reeglitest tulenevad valearvestused oleks välja taandunud, mis optsioonide väljakirjutamisel saavad justkui ainult NAV mõjutada negatiivselt optsioonide aegumise kuupäeva lõpul. Kuid esmaspäeval kui antud väärtpabereid enam kontol ei ole, on nende väärtus 0 nagu peab. -
[quote=pahurik]
PS kuidas Etalon seda kajastab, see on teine teema, ma seletasin sulle, mis juhtub kui sa ostuoptsiooni aktsiale müüd.
tänan, arvasingi, et raamatpidamislikult nii kajastatakse, sest alusvara on vöimalik enne optsiooni aegumist maha müüa, vöi optsiooni tagasi osta kui volatiilsus ja preemia suurel kukkunud ja veel saadaolev preemia ei vääri edasist hoidmist.
Seega NAV jälgimisel on mõistlik vaadata:
"Sellisel põhjusel on ka Etalon Varahaldus AS korporatiivsed sündmused ajastatud iga kuu kolmandale reedele järgneva esmaspäeva lõpu NAV hindadele, et raamatupidamislikest reeglitest tulenevad valearvestused oleks välja taandunud" -
pahurik, mitu vaidlust sul muidu erinevates foorumites käsil on hetkel, mis kõik võita vaja?
-
mykoloog
pahurik, mitu vaidlust sul muidu erinevates foorumites käsil on hetkel, mis kõik võita vaja?
Tore, et muretsed, aga kahjuks peale selle pole täna rohkem ette tulnud:)
Aga eks pean end suvega välja vabandama, talvel luban end parandada ja rohkem ette vötta. -
MikkTalpsepp
Mis puudutab GREK ostuoptsioonide väljakirjutamist omanduses olevatele aktsiatele, siis raamatupidamislikult on nii, et seni kuni ostuoptsioonid ei ole aegunud on need arvel kohustusena vastavalt hetke turuhindadele,
Selge. -
Mikk, vaata. Sinu tehingute edukus ei sõltu sellest, kas sa loed või kirjutad enda jaoks 20 või 100 lehekülge ettevõtete analüüse. Samamoodi ei olnud tegelikult vaja välja arvutada Jaapani aktsiaturu-, majanduse, tsunaamikahjustuste jms väärtusi. Ja ei oma absoluutselt mitte mingit tähtsust positsioonile sinu seisukoht Kreeka ja euroliidu kohta. Selle kõige taustal ei oma sa mitte mingit eelist teiste turuosaliste ees. Bet on algusest saati ühesuguse tõenäosusega, küsimus on sinu julguses panust teha.
-
Muide, ära muretse. See kõik on OK.
-
wise
Mikk, vaata. Sinu tehingute edukus ei sõltu sellest, kas sa loed või kirjutad enda jaoks 20 või 100 lehekülge ettevõtete analüüse. Samamoodi ei olnud tegelikult vaja välja arvutada Jaapani aktsiaturu-, majanduse, tsunaamikahjustuste jms väärtusi. Ja ei oma absoluutselt mitte mingit tähtsust positsioonile sinu seisukoht Kreeka ja euroliidu kohta. Selle kõige taustal ei oma sa mitte mingit eelist teiste turuosaliste ees. Bet on algusest saati ühesuguse tõenäosusega, küsimus on sinu julguses panust teha.
koomik:D
ma hästi ei saa aru, mis selle teema algataja agenda on, kadedus?
kui sa räägid töenosusest, siis paned ikka totaalselt mäda, tee endale elementaarsed asjad selgeks. -
Tegelt ka nagu, milleks see teema ?
-
wise
Mikk, vaata. Sinu tehingute edukus ei sõltu sellest, kas sa loed või kirjutad enda jaoks 20 või 100 lehekülge ettevõtete analüüse. Samamoodi ei olnud tegelikult vaja välja arvutada Jaapani aktsiaturu-, majanduse, tsunaamikahjustuste jms väärtusi. Ja ei oma absoluutselt mitte mingit tähtsust positsioonile sinu seisukoht Kreeka ja euroliidu kohta. Selle kõige taustal ei oma sa mitte mingit eelist teiste turuosaliste ees. Bet on algusest saati ühesuguse tõenäosusega, küsimus on sinu julguses panust teha.
wise, lugupidamisega sinu kui teema algataja suhtes, tänan sind abi eest, et avada rohkem Etalon Varahaldusega seotud aspekte. Pean paraku ütlema, et su jutus on tahke, millega mul on väga raske, kui mitte öelda, üsna võimatu nõustuda.
Esiteks, risk ja tulu ei käi päris käsikäes. Ning väide, et edu saab tulla ainult suuremate riskide võtmisest, on veidi väär. On ka näiteks selline riskimõõdik nagu Sharpe ratio, mis sisuliselt näitab, kui palju tulu toob üks ühik riski.
Ja kui näiteks selline riskimõõdik on varasematel aastatel olnud suhteliselt järjepidevalt kümneid kordi kõrgem kui enamikul fondijuhtidel, mis sisuliselt näitab, kui häid otsuseid teeb varahaldur. Mis on ohuks suhteliselt kõrge sharpe ratioga varahaldurite puhul, on see, et mingi aeg see sharpe ratio võib pöörduda siiski varahalduri vastu, sest ajas võib olla tekkinud liigne julgus ja kõrge sharpe ratio lubab teha praktikas julgemaid tehinguid suuremate mahtudega.
Oht on ka selles, et sharpe ratio võib olla mõneti bluff nagu ka kõik muud mistahes riskimõõdikud, mis headel aegadel võivad näidata riskideks suhteliselt madalaid standardhälbeid, kuid kriisi käigus võib ootamatult selguda, et kriisi standardhälve on oodatust näiteks 20x korda suurem ja korrelatsioonikoefitsiendid investeeringute vahel on planeeritud 0 asemel näiteks 0.7, mis lööb segamini kogu planeeritud risk managemendi. Neid aspekte teades, ma isiklikult suhtun suure umbusuga suhteliselt kõikidesse nö kaasaegsetesse riskimõõdikutesse, sest reaalses kriisis ei ole ükski neist mitte ligilähedaseltki täiuslik ja mõistlikum on kasutada teatud stsenaariumanalüüse, mis eeldavadki, et vapustuste korral liiguvad võrreldes standarditega paigast ära väga paljude protsesside normaalne toimimine.
Aga sinu „isaliku“ väitega, et edu ja ebaedu seisneb lihtsalt suuremate riskide võtmises, ma kuidagi nõus ei ole. Ma kahjuks ka ei tea, mis on su hariduslik ning tööalane taust ja psühholoogilised mõjurid, mis tingivad mõningast „ärapanevat“ suhtumist. -
kas härra Talpsepp võiks seletada, mis vahe on positsiooni võtmisel ja selle hedgemisel mõne tuletisinstrumendiga vs positsiooni võtmine ja selle täielik või osaline likvideerimine.
ma näen asja nii, et kui meil on positsioon aktsias XYZ ja me maandame riski 100% (optsioonidega nt.) siis mõlemad alusvarad liiguvad võrdselt vastupidises suunas ja kokku jääb 0 lisatulu. (miinus lisa tehingukulud optsioonidega)
ma ei näe sisulist vahet aktsia müümisel või selle hedgemisel. kui 100% hedgemine pole just mingitpidi odavam.
ma arvan, et mu küsimus on järgnev: kuidas on võimalik tuletisinstrumentidega riski maandades võita
-
pole lugenud, et Etalon aktsiaid optsioonidega hedgeks, pigem on nende strateegia ju optsioonide peemia müümine.
"ma näen asja nii, et kui meil on positsioon aktsias XYZ ja me maandame riski 100% (optsioonidega nt.) siis mõlemad alusvarad liiguvad võrdselt vastupidises suunas ja kokku jääb 0 lisatulu. (miinus lisa tehingukulud optsioonidega)"
kust sa sellise asja peale tulid? Kui aktsia tõuseb siis ju optsioonid nullist allapoole langeda ei saa? -
ma ei tunne tehnilist poolt väga aga oma vaimusilmas kujutasin ette, et riski maandamine on null summa mäng. soovin, et keegi seletaks maakeeles lahti, mis vahe on kogu XYZ positsiooni müümisel või selle 100% hedgemisel.
aktsia kogu omamise point on ju, et me võtame riski ja selle eest ootab meid võimalik preemia. nüüd kui me maandame võetud riski siis peame selle eest ise preemiat maksma.
nii, et mis sisulist vahet on kas maandada riski:
1. müües aktsiaid
2. teha seda läbi tuletisinstrumentide. -
Maestro
ma ei tunne tehnilist poolt väga aga oma vaimusilmas kujutasin ette, et riski maandamine on null summa mäng. soovin, et keegi seletaks maakeeles lahti, mis vahe on kogu XYZ positsiooni müümisel või selle 100% hedgemisel.
aktsia kogu omamise point on ju, et me võtame riski ja selle eest ootab meid võimalik preemia. nüüd kui me maandame võetud riski siis peame selle eest ise preemiat maksma.
nii, et mis sisulist vahet on kas maandada riski:
vastasin sulle enne, kui sa sellest aru ei saanud, ehk tuleks tekitada uus algajate teema, mitte seda risustada?
1. müües aktsiaid
2. teha seda läbi tuletisinstrumentide. -
Etaloni thread oleks LHV foorumisse varem või hiljem tekkinud.
Mikk 2013: "Tegin veel mõned arvutused – kaotatud inimelude arvestuslik väärtus, kaotatud tööpäevade hind – ja sain tulemuseks, et Nikkei oleks pidanud kukkuma 10 200 punkti pealt 9500 punkti peale, aga tegelikult kauples tol hetkel 8400 punkti juures. Seega sai ostetud Jaapani börsiindeksit, mis nädala ajaga tõusiski 9600 punktini ja võimaldas teenida korraliku kasumi. Saime indeksi liikumisest 12 protsenti kätte ja andsime oma väikse panuse ka Jaapani börsi stabiliseerimisse."
Mis puudutab hariduslikku ja tööalasesse tausta, siis inimelude arvestusliku väärtusega ma varem tõesti kokku puutunud ei ole.
Olge realistlikud. Igasugused pikemad arvutused ja põhjendused sarnaste tehtud betide kohta on üleliigsed. Ka GREKi puhul piisab lausest, et long bet sai võetud peale kõva allamüüki ning puhta spekkamise peale. Oled ka omanimelises foorumis väljendanud, et sul puudub konkreetne strateegia, mille alusel sa võetud possust väljud. Samasugust selgust ei ole sisenemise kohta.
