Tambiks veidi EKRE-t
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Sõitsin pühapäeval Otepäält Tallinnasse ja panin piloodi täpselt 90 peale. Olin üks aeglasemini liikuvaid sõudkeid trassil. Jäu mulje, et märgid on soovituslikud. Nii et pole põhjust kurta, mis see piirkiirus parasjagu on, sõidetakse ikka nii nagu juhi soov on.
-
puhkjapojad1
Sõitsin pühapäeval Otepäält Tallinnasse ja panin piloodi täpselt 90 peale. Olin üks aeglasemini liikuvaid sõudkeid trassil. Jäu mulje, et märgid on soovituslikud. Nii et pole põhjust kurta, mis see piirkiirus parasjagu on, sõidetakse ikka nii nagu juhi soov on.
puhk, see näitabki, et suvel on 90 ohtlikult aeglane, tekitab inimestes närvilisust ja rahulolematust, parem lasta neil kulgeda 100 ga. Ma võin ise ka 90-95 kulgeda kui aega on ja liiklusvool on sellise kiirusega, pole mõtet tõmmelda kui tee autosi täis mõlemas suunas. -
mx77
opex, Leedu kiirteedel ei ole kuskil ei tagasipöörde ega vasakpöörde kohti, erinevalt meie kiirteedest.
Ja nendest tagasipöördekohtadest eemal, miks seal ei võiks 130 olla, näit. Tartu mnt-l Koseni? Tee on korralikum kui 90% Leedu bahnidest.
Ja see tehnika areng on valid point, tegelikult ei peaks vaatama enam talvel suverehvidega sõitjate pealt või protikummiga mossemehe pealt palju piirangut võiks panna. -
pahurik
sr71
Minu arust on igati ok asjaolu, et meil on piirkiiruseks 90 ja seda siis eraldamata sõiduvööndite puhul.
mille poolest see ok on? 40a tagasi oli sama piirkiirus, võrdle autosi, nende pidureid, turvalisust jne? Eespool juba kirjutasin, et absurd on, et piirkiirus on sama talvel kiilas külavaheteel ja suvel korralikul linnadevahelisel maanteel.
Lubaks kevadest sügiseni pöhiteedel normaalset kiirust ja karistaks siis selle ületajaid karmimalt. See, kes räägib, et ajavahe on tühine, sõitku eluaeg pealinna 400+km edasi tagasi või tehku 1k tööring päevaga, vahe tuleb juba tund.
Kui olid need 100 lubatud alad, siis kadus mõte kiirust suuremalt ületada, nüüd ongi, et kui juba ületad, siis paned 110.
Kui Sul on liikluses kiire, siis oled kuskil varem vea teinud. See pole küll koht, kus aega kokku hoida / võita.
Endal on võimalus iga nädal 200km/h tuisata. Aga linnas sõidan 30km/h, kui märk seda nõuab. Sest enamus sõidab nii. Loomulikult on jobusid siin ka. Aga kui tahad oma masinast viimast võtta, siis on bahni peal võimalus olemas.
Liikluses teistega arvestamisele kirjutan alla.
Eestis kunagi sõidu-eksamit sooritades kukkus enne mind sõitnu läbi, sest jäi mäest üles sõites 70 alas 50ga sõites (mitte midagi valesti tehes) veoautole jalgu. EI, see polnud ta ainus viga, aga leidis äramärkimist.
Ise pidin samal eksamil pisut lubatud kiirust ületama, sest mõlemas sõidureas sõideti lubatust kiiremini. Mitte, et selle heaks kiidaks, aga ise korda looma ka ei hakanud.
Enne sõitma asumist luges eksami vastuvõtja sõnad peale - me arvestame teistega. -
puhkjapojad1
Jäu mulje, et märgid on soovituslikud.
Meil ongi märgid soovituslikud, vähemalt suvel :)
On üsna vähe kohti, kus +20 valgel ajal ja kuiva teega mingit erilist riski tekitaks.
Erinevalt Alpidest, kus "60" märk tähendab, et üle 50 sõites on oht ennast paarsada meetrit allpool leida.
Või näiteks Iirimaa, kus meie Pirita tee kiirusepiirang oleks vähemalt 80 (võibolla isegi 100) ja Lasnamäe kanalis 120. Samas kiirtee oli sealmaal ainuke koht, kus mina suutsin piirkiirusega sõita - keskmine "100"-klassi tee oli oluliselt kitsam ja viletsama kattega kui meie Tallinn-Pärnu (tõsi, neil olid seal möödasõidukohad nagu Soomes/Rootsis; tavamaanteest ma ei räägigi. Nende kiirusepiirang on väljaspool linnu 80, sõltumata teeoludest. Mis tähendab, et tüüpiliselt on sõidurea ja 2-meetrise kiviaia vahel nii vähe ruumi, et jalakäija sinna hästi ei mahu, ja sõidusuund on umbes 2.50 lai. Meie liilkuskorraldajad ilmselt saaksid õudusvärinad mõttest, et sellisel teel kiirust üle 30 km/h lubada. Aga kohalikud _sõitsidki_ seal 80-ga, mina ei saa aru kuidas - või õigemini, mulle jääb arusaamatuks, miks meie maanteedel üleüldse avariisid juhtub. Võrreldes sealtmaa teedega, meil peab juht ikka täiesti idioot olema, et kellelegi otsa või teelt välja sõita. -
Mis kuradi seos on piirkiirusel EKREga? Lubasid võimule saades tõsta või?
-
sr71 muuseas maailma parima kvaliteediga teed on siiski prantsusmaal mitte hispaanias, küll mitte suurusjärk paremad aga siiski on paremad. Hollandis ise sõitnud ei ole seega ei tea kommentida.
-
Tin
sr71 muuseas maailma parima kvaliteediga teed on siiski prantsusmaal mitte hispaanias, küll mitte suurusjärk paremad aga siiski on paremad. Hollandis ise sõitnud ei ole seega ei tea kommentida.
Parimad teed on Hollandis. Tõsi, Prantsusmaal on jah paremad kui isegi Saksamaal ja Hispaanias.
Hollandis ei ole kiirteedel mingeid liitekohti, auke jne. Sile ja ühtlane tasapind. -
Tampige vahepeal EKREt ka :)
-
Offf
Mis kuradi seos on piirkiirusel EKREga? Lubasid võimule saades tõsta või?
Loodetavasti saavad ekrelased siit lõimest mõtte piirkiiruse tõstmist nõutada. Siis saame pärast neid tampida (et liiga vähe või palju tõstsid). Tolerastide ja immigrantide piiramise järel on tegemist tähtsuselt kolmanda sõlmküsimusega eestluse edendamisel. -
sr71
Ma ei ole 100 vastane, aga 90 on minu jaoks ok. Kui saaks kiiremini sõita, siis oleks tore, aga kõige suurem tõrvatilk meepotis on inimeste suhtumine. Rõhutan veelkord, venijad ei ole mitte grammigi paremad kui kihutajad - neid ühendab sarnane mõtteviis - because I can.
Pigem ikka - because I can't drive faster.
Lugedes kommentaare jääb mulje, et seadusekuulekus on Eestis tõesti probleemiks. -
sr71
Parim sõidukogemus nii teekvaliteedi kui liikluskultuuri kohalt on (paremusjärjestuses): Holland, Rootsi, Hispaania... natuke tühja maad..siis tuleb Saksamaa.... ja kõige lõpus on Belgia.
Rootsi?? Sihukesi kiirteel teise ritta ettekeerajaid pole mina mujal näinud. Rekka tagant keeratakse välja siis kui ise heaks arvatakse, peeglisse vist ei vaadatagi. Ja siis venitakse pikkamööda. Ei mingit teistega arvestamist. -
Teeme hääletuse ja vaatame, mis siis kodanikud arvavad + on 100 ja üle (ehk siis palju odomeeter näitab) ja - täpselt nii nagu märk näitab. EKRE teemasse sobib küll.
-
Kui te linna vahel juhtumisi kiirusega < 30 km/h neljarattalisi veeremas märkate, siis teadke, et tegemist on Pokemoni mängijaga, kes ostab "taksoteenust" - suurema kiirusega liikudes ei lähe kilomeetrid arvesse :)
-
Kippari
Teeme hääletuse ja vaatame, mis siis kodanikud arvavad + on 100 ja üle (ehk siis palju odomeeter näitab) ja - täpselt nii nagu märk näitab. EKRE teemasse sobib küll.
Ma ütlen, et ise ma tahaks ka sõita kiiremini aga mitte hullu panna, kuigi seda on juhtunud mõne ees sõitva lödipüksi pärast :) -
Huvitav, kas nooremõde Helme on lihtsalt loll või äärmiselt küüniline
http://www.postimees.ee/v2/3783073/helme-trumpiga-saaks-eesti-end-turvalisemalt-tunda-kui-clintoniga -
Tõenäoliselt on Martin nii loll kui ka küüniline.
See ei muuda samas asjaolu, et pärast sõda ehitatud "maailmasüsteem", nö "Potsdam league", holy league analoogina ongi kokku kukkumas. Mida varem saabub lõpp, seda vähem valu pärast.
Imho oleks Trump evolutsioon, mitte revolutsioon. -
Fedegrunde, kas sa ei arva, et koos Trumpiga ei sattu me kolmekümnendate lõpu "kasulike diilide" ajastusse tagasi? Seega kas ikka evolutsioon?
-
Te ajate segamini valimiskampaania ja tegeliku poliitika pärast seda kui valimisvõit on käes. Need on kaks täiesti eraldi asja.Võimul oleval poliitikul või poliitilisel jõul on miljon tugevat ahelat, ta pole oma tegudes vaba.Valimiseelses propagandas ja opositsioonis võib mistahes asju rääkida,kuid hiljem ka kõige käremeelsemad taltsutatakse ära. Vaadake, mis juhtus põlissoomlaste ja Soiniga kui nad valitsusse said.
Nii et ma ei usu, et Eesti poliitikas midagi drastiliselt muutuks kui EKRE võimule saaks või et maailm hukka läheks kui Trump Valgesse Majja asuks.( See oleks tema jaoks küll downgrade, ta ilmselt elaks suure osa ajast ikka oma Florida luksrantshos või New Yorgis.) -
mx77
Fedegrunde, kas sa ei arva, et koos Trumpiga ei sattu me kolmekümnendate lõpu "kasulike diilide" ajastusse tagasi? Seega kas ikka evolutsioon?
Üritan hiljem pikemalt vastata, lühidalt - näen tulevikuks mõnda variantti
- liberalism suudab end mõttejõul, kui parim asi üldse, end maailmas kehtestada, see oleks minutaolise jaoks parim variant, tõenäosus - null
- liberaalid üritavad politseiriiki teha - tõenäosus. väga suur - läbikukkumise tõenäosus peaaegu 100%;
- võimu võtavad äärmusparempoolsed - väga suur
- võimu võtab suvaline populist 80%
Putin on suutnud Venemaa autoriteedi maha tallata, aga see ei pruugi nii jääda. -
Mart Helmet süüdistatakse EKRE Viimsi osakonna jõuga ülevõtmises
"Vanade olijate üllatuseks tuli koosolekule aga umbes paarkümmend nooremapoolset inimest, kes kõik tundsid üksteist, aga olid Viimsi EKRE inimestele võõrad. Erakonna juhatus oli nad erakonna Viimsi piirkonna liikmeks võtnud alles päev varem. Uued liikmed hääletasid nagu üks mees uueks osakonna juhiks hoopis Mihkel Saretoki, kes sai EKRE liikmeks äriregistri andmetel alles kaks päeva varem. Ka aseesimehed valiti uute seast, mistõttu vanast juhatusest ei jäänud kedagi ametisse"
Meenub Mart Helme varasem tsitaat: "juhiksin valitsust nagu Zeus Olümpost". Sõnad ja teod langevad kokku. -
Naiste kätš EKRE-s, ehk kuidas mehaaniliselt ebamugavaid arvamusi maha surutakse:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ekre-juhatuse-liige-monika-helme-viskas-mind-ekre-soprade-klubist-valja?id=77654284
Mind ennast üllatab see, et isegi nii uue partei, nagu EKRE, põhikiri ei suuda kuidagi reguleerida seda demokraatlikku põhimõtet, et ühest piirkonnast teise üle viidud parteiliige ei saaks tema uues piirkonnas kohe algusest peale hääleõigust, mis puudutab uut piirkonda. Nagu ka see põhimõte, et parteisse värskelt sisse astunud parteiliige ei saaks selles parteis kohe algusest peale hääleõigust. -
Naljaninad!
Tänane uudis: EKRE tänasel volikogul otsustati, et EKRE linnapeakandidaat Tallinnas on Martin Helme ja Pärnus on Mart Helme.
Ja siis oligi pink jälle tühi. -
Mart Helme on eesti kõige universaalsem mees. Sobib nii presidendiks, kui ka väikelinna linnapeaks.
-
mx77
Mart Helme on eesti kõige universaalsem mees. Sobib nii presidendiks, kui ka väikelinna linnapeaks.
Peaaegu sama unuversaalne kui Savka. -
Vahelduseks ka mõistlik mõte Mart Helmelt : linnahall tuleks lammutada.
http://www.err.ee/589177/martin-helme-linnahall-tuleks-lammutada
Igast nõukaaegset paska pole tõesti mõtet hoida ja pealegi veel sinna sada milli sisse taguda ei tea mille nimel. Muinsuskaitse alt saab selle ju välja arvata, nood ongi sihukesed poolnapakad nagu puukallistajad või veganid .
Sama hästi oleks Tartus võinud Vabaduse puiesteel nõukaaegse parteibosside tribüüni muinsuskaitse alla panna.Seal käisid omal ajal Indrek Toome ja Andrus Ansip töörahva maidemonstratsioonile lehvamas ja rahvas pidi siis hurraa karjuma.Muinsus missugune.
Vabadus Angela Davisele ja Luis Corvalanile ! -
Pildilt jääb mulje, et kogu rahvamass irvitab kantava loosungi üle :)
-
Loomulikult tuleb linnahall lammutada. Isegi selle pea-arhitekt arvas sama.
Praegu linnahalli üle käiv vaidlus on ainult seetõttu, et kesikud nägid võimalust sealt vahelt oma tasku pappi teenida. -
Külastasin seda asutust hiljuti. Selle siledaks tõmbamisega ei kaotataks midagi. Umbes nagu võtaks viimase Lenini kuju maha.
-
Karum6mm
Külastasin seda asutust hiljuti. Selle siledaks tõmbamisega ei kaotataks midagi. Umbes nagu võtaks viimase Lenini kuju maha.
Selle asutuse probleem on, et seda lõplikult ära remontida on võimatu. Ainus võimalus on, et sa jäädki seda remontima. Alguses 100 miljonit, siis mõne aasta pärast jälle mõned miljonid peale. Ja siis mõne aasta pärast jälle miljonid peale, kuni lõpmatuseni. Milline raha-auk valitseva partei ametnikele! Plastmassist klaasrist on selle kõrval nohu. -
Miks naljakas tegelane Valdo Paddar oma nime Elmo Ant -ks muutis?
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/fotod-kes-on-nomme-prugi-uberi-aktivist-elmo-ant?id=78432607
Siiamaani on meeles televusserist tema koomiline esinemine üksikkandidaadina enne valimisi. -
Mulle meeldib Delfi teemakäsitlus. Mitmel korral rõhutatakse "varem kriminaalkorras karistatud" ja alles kusagil artikli lõpupoole mainitakse moka otsast, et "nõukogudevastase tegevuse eest". Nii luuakse TONAALSUST
-
Offf
Mulle meeldib Delfi teemakäsitlus. Mitmel korral rõhutatakse "varem kriminaalkorras karistatud" ja alles kusagil artikli lõpupoole mainitakse moka otsast, et "nõukogudevastase tegevuse eest". Nii luuakse TONAALSUST
Kulla mees, kontrolli oma tonaalsust ... vajadusel konsulteeri arstiga
Lõik artiklist Aastal 1984 arreteeriti Paddar nõukogudevastase propaganda eest ning ta mõisteti motiveerimatu huligaansuse eest neljaks aastaks Rummu vanglasse.
1983-84 aastal saadeti nõukogudevastase propaganda eest veel Venemaale karistust kandma - vt. näiteks Heiki Ahonen - 1983 ta vahistati ja Eesti NSV Ülemkohus mõistis ta Nõukogude-vastase agitatsioonis ja propagandas süüdi olevaks ning määras talle viis aastat vangilaagrit koos kaheaastase asumisajaga. Karistust kandis ta Permi oblastis.
Paddar oli tavaline pätt, kes omale ise üritas vabadusvõitleja imidzit omistada. Mida ka hilisem naise ja 1 aastase lapse peksmise juhtum ja muud peksujuhtumid ilmekalt tõestavad. -
Euroopa Noored Konservatiivid heitsid Sinise Äratuse oma ridades välja.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/euroopa-noored-konservatiivid-heitsid-sinise-aratuse-oma-ridades-valja?id=78603518
Sinine Äratus on teatavasti ju Helmejugend. -
ttrust
Euroopa Noored Konservatiivid heitsid Sinise Äratuse oma ridades välja.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/euroopa-noored-konservatiivid-heitsid-sinise-aratuse-oma-ridades-valja?id=78603518
Sinine Äratus on teatavasti ju Helmejugend.
Mis nad kirjutasid siis :
"Meie seisukohtadest võib teile olla jäänud vale mulje," teatas EYC juhatus Sinisele Äratusele. "Me oleme Euroopa Konservatiivide ja Reformistide noorteühendus, mis tähendab, et meie peamine eesmärk on levitada Euroopas vabaturgu ja klassikalisi liberaalseid väärtusi. Mõningatel meie liikmetel on õigus omada konservatiivseid vaateid, kuid me ei ole rahvuslik organisatsioon ja me ei püüa säilitada Euroopa etnilist identiteeti."
Lihtsalt astuti vale ühenduse liikmeks.See pole muud kui internatsionaalne komsomol, "nii šikk ja modern."
Eesti põhiseadus muide nõuab eestlaste etnilise identiteedi säilitamist. Selles on sätted Eesti rahva, keele ja kultuuri kaitseks. Multikulti möginat pole seal sõnagi. -
Stagna, miks need rahvuslikud väärtused on su jaoks nii tähtsad?
Rahvuslus on ikka väga noor teema, sisuliselt tekkis alles 19 sajandi lõpus.
Kas siiski mitte kultuurilised väärtused ei ole olulisemad? Kui sa jagad mõne teise rahvuse esindajaga samu kulutuurilisi väärtusi, siis on reeglina ka sinu oma rahvuslik kultuur tagatud. -
Keskerakond astus valesse Euroopa Parlamendi fraktsiooni -- liberaalide fraktsiooni -- teadlikult. Kesikute välja viskamiseni pole see fraktsioon veel jõunud, kuigi kesikud peaksid hoopis kuuluma mingisse peronistide fraktsiooni.
Helmejuugend astus samuti, teadlikult, valesse organisatsiooni, nende välja viskamine jõudis pärale.
Tõenäoliselt tekib ka tulevikus mingi "konservatiivsete vasak-totalitaristide" ühendus, kuhu Helmejuugend sobib. -
Minu jaoks on rahvuslikud väärtused tähtsad, aga sellisel kujul nagu EKRE või eriti Helmejuugend neid oma IDEAALIDES esitleb, ma arvan, et need rahvuslikud väärtused ei tööta, mitte kunagi.
-
mx77
Stagna, miks need rahvuslikud väärtused on su jaoks nii tähtsad?
Rahvuslus on ikka väga noor teema, sisuliselt tekkis alles 19 sajandi lõpus.
Kas siiski mitte kultuurilised väärtused ei ole olulisemad? Kui sa jagad mõne teise rahvuse esindajaga samu kulutuurilisi väärtusi, siis on reeglina ka sinu oma rahvuslik kultuur tagatud.
Tohoh, mina tahaks ikka oma kodumaal rääkida ja suhelda eesti keeles. Mul võib olla kultuurilisi puutepunkte teiste rahvustega,ma hindan Dostojevskit ja Tarkovskit, kuid need on ikkagi võõrad, pole omad. Nad ei saa asendada omasid, Lutsu ja Tammsaaret,Juhan Liivi ja Jaan Toomingat. Ja rahvuse teema pole sugugi tekkinud 19.sajandil. Rahvus, see on eelkõige emakeel. See teeb väga selge vahe eestlaste ja venelaste, rootslaste ja soomlaste, lätlaste ja sakslaste vahele. Eestlased kui rahvus tekkis siis kui nad hakkasid rääkima eesti keeles. Murrakuid võis olla mitmeid ja neid on säilinud tänapäevanigi, (võru keel) , kuid keel on ikkagi üks. Eesti keel tekkis kindlasti varem kui 19.sajandil. -
stagna, millal hakkasid eestlased eesti keeles rääkima, nii et lõunaeestlane sai saarlasest aru?
-
Konkreetne näide kuidas EKRE paneb oma "rahvuslik-sotsialistlikku" programmi viljeledes lõpuks pusse:
Seitsmeliikmeline Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas riigikogule seadusemuudatused, et piirata metsa- ja põllumaa müüki välismaalastele.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ekre-tahab-piirata-metsa-ja-maa-muuki-valismaalastele?id=78605764 -
Minu arust "rahvus - see on eelkõige emakeel" ei ole ainus definitsioon. Etnilis-kultuuriline taust on sama oluline. Samuti on sama oluline selle konkreetse isiku enesemääratlus, mis rahvusest ta on (loe: olla tahab).
-
Mx, eesti keele ajalugu võiks sa ise uurida. Kui sa väidad, et enne 19.sajandit polnud eestlasi olemas, siis see pole küll õige. Isegi eestikeelne kirjasõna oli ammu enne seda olemas.Vaimulikku eestikeelset kirjandust anti välja juba 1630ndatel aastatel.Keel ise oli muidugi olemas juba palju varem. Lõunaeesti murrakud ja põhjaeesti murrakud erinesid pisut
Põhjaeesti meieisapalve :
Meie iza, kes sa oled taewas, pühitsetud sāgu sinu nimi, sinu rīk tulgu, sinu tahtmine sündigu kui taewas nenda kā mā peal; meie igapäewane leib anna meile täna-päew;
Tartu / lõunaeesti variant :
Meije Issa taiwan: pühhändetus sago sinno nimmi. Sinno rikkus tulgo. Sinnu tahtminne sündko, kui taiwan, nida ka ma pääl. Meije päewalikko leiba anna meile täämbä
Kas see pole tõesti üks rahvus, kes räägib sama keelt ?
See, et eestlasi polnud olemas enne 19.-sajandit ja siin elulesid vaid mingid metsikud röövlihõimud, kes üksteisest isegi aru ei saanud, on uuema ajaloo linnalegendid. Inimesed, kes saavad oma grandid Saksamaa ülikoolidest , kirutavad samasugust jama nagu Gustav Naan oma vene-imperialistlikelt positsioonidelt. Kogu jutt on taoline, et eestlased kui rahvus on ajaloo eksitus, mingi imelik 19. -20. sajandi grimass, mis niikuinii peab kaduma ja kaobki suurde sulatuspotti. Järelikult on ka eestlaste omariiklus ajutine eksitus, seda möla ajavad Vene propaganda ja kohalikud yanatoomikumid eriti aktiivselt
Minu jaoks on see vastuvõtmatu seisukoht -
stagna,
Ära hakka jälle peale! Enne raudteede leiutamist möödus keskmise Eesti elaniku terve elu 1 tunni vankrisõidu ehk 5-6 km raadiusega ringis. Selle ringi nimi oli kihelkond ja ennast defineeriti eelkõige kihelkonna, äärmisel juhul maakonna kaudu.
Rahvusena hakkasid sama keelt rääkivad rahvad ennast defineerima siis, kui neil tekkis võimalus omavahel laiemalt suhelda - see ei käi mitte ainult eestlaste, vaid kõigi rahvuste kohta. Rahvused kui sellised hakkasid kujunema 19. sajandi keskel, kui tehnoloogia areng seda hakkas võimaldama. -
stagna, eestlased olid küll üks rahvas ja rääkis suht sarnast keelt, aga rahvustunnus ei olnud enese määratlemisel primaarne.
sinu kirjeldused on just täpselt sellised nagu sulle iseloomulik - nõukaaegne must-valge ajalookäsitlus segatud rahvusliku ärkamise aegse Bornhöhe Tasuja romantikaga. Tegelikult oli asi ikka palju keerulisem ja mitmekülgsem.
Seda teemat on õnneks päris põhjalikult soomlased käsitlenud oma 100 aastapäeva jaoks toodetud sarjas, kus vaadeldi soomlaste elu rootsi kuninga alamatena ja vene tsaaririigi osana.
Kuna rootsiga oli kultuuriline taust väga sarnane, siis rootsi ajal sisuliselt rahvuslikku erisust ei märgatud. -
Ilmselt olen rahvuse mõttes täiesti mõttetu tüüp.
Kultuuriliselt on mulle meeldinud õppida ja ülevõtta erinevaid asju erinevatest kultuuridest ja isiklikult ei taju mingeid "tugevaid reljeefe" näiteks Saksa, Prantsuse ja isegi Hispaaniaga. Kuigi Hispaania on vist neist kõige laiem mõiste üldse, sest tegelikult koosneb see nii erinevates väikeriikidest, et seal on nii keskaja patriarhaati, kuuekümnendate hipielu kui ka vägagi tavalist kaasaegset euroopat koos oma heade ja halbade külgedega.
Vaenulik ja tõrges olen kõige slaaviliku ja araabialiku suhtes - ühisosa puudub! (kaos & sitamaja).
Esimeses lõigus nimetatu osas olen valmis migreeruma ja muutuma. Alles jätma enda omast parima ja üle võtma teistelt parima ja ei näe seejuures vajadust säilitada tavasi ja kombeid nagu olid need sajand või lausa kaks tagasi.
-
Käisin hiljuti Rootsi rahvuslikus ajaloomuuseumis ja seal oli rootsi rahvuse kujunemisloo illustreerimiseks välja toodud fakt, et veel 1900. aastal teadis ainult 3-5% Rootsi kodanikest, milline näeb välja Rootsi lipp, rääkimata sellest, et nad ennast sellega kuidagiviisi seostaks.
-
Rahvusena hakkasid sama keelt rääkivad rahvad ennast defineerima siis, kui neil tekkis võimalus omavahel laiemalt suhelda - see ei käi mitte ainult eestlaste, vaid kõigi rahvuste kohta. Rahvused kui sellised hakkasid kujunema 19. sajandi keskel, kui tehnoloogia areng seda hakkas võimaldama.
Herodotos 5. sajandil eKr: "Again, there is the Greek nation – the community of blood and language, temples and ritual, and our common customs; if Athenians were to betray all this, it would not be well done. We would have you know, therefore, if you did not know it already, that so long as a single Athenian remains alive we will make no peace with Xerxes."
Kui linnriikidesse jagunenud kreeklased tajusid, et on siiski midagi, mis ühendab neid kõiki, siis miks ei võinud seda tajuda teisedki rahvad oma kihelkondades? -
Internet on vanu maakaarte täis, 500+ a. tagasi oli ka Est(h)land olemas, kas peaks arvama, et see ei olnud mitte selle pärast, et siin asus rahvas kes tundus vähemalt väljast vaatajatele suht homogeenne?
