LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Peata Ratas

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Laurim, su viimane kommentaar -- "bensiinihindade võrdlus erinevates riikides" -- läks kontekstist täiesti välja.
  • ...pole viga. Paljud inimesed arvavad siiani, et kui Luksemburgis on busiijuhi palk 4200 eurot, siis see, et meil ei ole, on puhas ebaõiglus. Ostujõu pariteet ja suhtarvud on liiga rasked kontseptsioonid hoomata. Lisaks rikuvad need narratiivi ära.
  • Väike tabel näitab, et valitsuse arvates on aktsiiside tõstmine üks põhjatu rahaauk, kust saab ainult juurde ammutada kui selleks ainult vajadus tekkib ja vajadusi tekkib alati.
    http://195.80.113.140/2021/
  • Sellised artiklid hakkavad järjest tulema. Kremlimeelse vasakvalitsuse tegevuse tulemus hakkab "vilju" kandma.
    Eesti maksutõus on vähendanud järsult Tallinna restorane külastatavate Soome turistide arvu, kirjutab Iltalehti.
    http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallinna-restoranide-omanikud-soomlased-on-kadunud-varem-tulid-nad-viina-peale-kohale-aga-nuud-on-marjuke-liiga-kallis?id=83929795
    Varsti tuleb toitlustuses, majutuses, lõbustuses, iluteeninduses, tasulises meditsiiniabis jne kõvasti pankrotte.

    Hiljuti oli artikkel, et mingis piiriäärses Läti linnas on nüüd avatud 2 juuksuriäri ja hulgim kohvikuid, mida seal varem polnud, sest eestlaste viinaralli on selle kõik elama pannud.
  • Sellised artiklid hakkavad järjest tulema.
    Käpardliku kremlimeelse vaskvalitsuse tegevuse tulemusena on nende soomlaste hulk, kes külastavad "Estonia" teatrit, langenud 66% võrra.
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rahvusooper-estonia-soomlastest-publik-kuivab-kokku-muumata-jaab-umbes-6000-piletit?id=83935513
  • See on küll täitsa müstika. Meil on ju puhas loodus,kaitsealused rabad, värske metsaõhk, kaltsuvaibad, puulusikad, murumütsid ja laulupidu.
    Miks need sarvilised siis küll ei tule? Mitte ei mõista.....
  • antsukene
    See on küll täitsa müstika. Meil on ju puhas loodus,kaitsealused rabad, värske metsaõhk, kaltsuvaibad, puulusikad, murumütsid ja laulupidu.
    Miks need sarvilised siis küll ei tule? Mitte ei mõista.....


    Suurem osa Eesti turismiturundusest on tegelikult läinud kassi saba alla.
  • antsukene
    See on küll täitsa müstika. Meil on ju puhas loodus,kaitsealused rabad, värske metsaõhk, kaltsuvaibad, puulusikad, murumütsid ja laulupidu.
    Miks need sarvilised siis küll ei tule? Mitte ei mõista.....


    Sest see on mingi poolkõva öko - tuleb veel vinti peale keerata. Elu- ja majandustegevus tuleb keelata vähemalt 3/4 ulatuses Eestimaast ja kuulutada need alad (mis veel ei ole) kõige vingema kategooria natuuraaladeks, kus sabistaks ainult vihm ja vuhiseks vaikselt tuul. Seda tuleks siis hirmkalli raha eest vaatama (eemalt muidugi, samblaid talluma ei saa lubada) suurtes hulkades pururikkaid välismaalasi, kelle riiki toodud raha eest me siis kõik vajaliku sisse ostame. Oleme alles poolel teel - julgemalt tuleb mõelda ja tegutseda! Ei saa esimeste tagasilöökide tõttu alla anda.
  • AGM
    antsukene
    See on küll täitsa müstika. Meil on ju puhas loodus,kaitsealused rabad, värske metsaõhk, kaltsuvaibad, puulusikad, murumütsid ja laulupidu.
    Miks need sarvilised siis küll ei tule? Mitte ei mõista.....


    Sest see on mingi poolkõva öko - tuleb veel vinti peale keerata. Elu- ja majandustegevus tuleb keelata vähemalt 3/4 ulatuses Eestimaast ja kuulutada need alad (mis veel ei ole) kõige vingema kategooria natuuraaladeks, kus sabistaks ainult vihm ja vuhiseks vaikselt tuul. Seda tuleks siis hirmkalli raha eest vaatama (eemalt muidugi, samblaid talluma ei saa lubada) suurtes hulkades pururikkaid välismaalasi, kelle riiki toodud raha eest me siis kõik vajaliku sisse ostame. Oleme alles poolel teel - julgemalt tuleb mõelda ja tegutseda! Ei saa esimeste tagasilöökide tõttu alla anda.


    See on kõik juba olnud!
    Soovitan lugeda Douglas Wellsi raamatut "Jänki seiklused Hiiumaal". Seal on elavalt kirjeldatud, kuidas mitmed Hiiumaa juhtivad kärsad olid 1993. aastal kabuhirmus, et kohe tuleb massiturism ja saabuvad miljonid tallavad nende saare tolmuks. Pidasid tõsimeeli plaani, et neid miljoneid kruiisireisijaid ei tohiks üldse maale lasta, vaid laevad peaksid seisma reidil ankrus ja massituristid saaksid Hiiumaad (raha eest!) läbi pikksilma vaadata...
  • Postimees: "Rahandusministeeriumi maksu- ja tolliameti asekantsler Dmitri Jegorov ütles riigikogule esinedes, et isegi siis, kui langetada Eestis alkoholiaktsiisid Läti tasemele, ei pruugi lokkav piirikaubandus 100 protsendiliselt kaduda."
    https://majandus24.postimees.ee/6424792/jegorov-arge-lootke-et-aktsiiside-langetamine-kaotab-lati-piirikaubanduse
    Seepäras tulebki kesikuvalitsuse viga parandada nii, et aktsiisid tuleb lasta madalamale kui need on Lätis. Ja mitte ainult alkoholile, vaid ka tubakale ning autokütusele.
    Vastasel korral tõesti piirikaubandus jääbki toimima, sest Läti saab mängida lisaks veel mastaabiefektile, mis omakorda võimaldab pakkuda kaupmeestel odavamat hinda.
  • Ta juhtis tähelepanu aga sellele, et aastatel 2005-2007 ehk suure buumi ajal kasvas inimeste palk 40 protsenti. Alkoholi tarbimine kasvas sama ajaga 18 pudeli võrra. Täna, 10 aastat hiljem, mil oleme samuti majanduskasvu laineharjal, pole alkoholi tarbimine nii palju kasvanud, selgitas Jegorov. Ehk peame olema rahul sellegagi, et alkoholi tarbimine viimase aasta jooksul ei kasvanud.

    Et siis 2005-2007 lisandus ca 9 liitrit absoluutalkoholi per nase? Või mis ta nüüd ütleski?
    Viimase aasta jooksul ehk tõesti ei kasvanud Eestist ostetud alkoholi tarbimine, küll aga lisandus nii 20-30-40% (sõltuvalt joogiliigist) Lätist ja laevadelt ostetud alkoholi tarbimine.
    Ütle veel, et statistikaga ei saa imet teha.....
  • antsukene
    trust
    Alkoholi tarbimine kasvas sama ajaga 18 pudeli võrra.
    Et siis 2005-2007 lisandus ca 9 liitrit absoluutalkoholi per nase

    Kui pudelite all mõeldakse pooleliitriseid viinasid, siis oleks kasv 3,6 liitrit absoluutalkoholi.
    Tegelik kasv oli 1,5l - ehk siis pigem 18 pudelit veini.
  • Eks sõltub kui suur on pudel ja mis seal sees on. 80-kraadise liitrise Strohiga arveldades täitsa teine number.
    Mis ütlebki, et pudelitest jahvatades mullikest puhutakse....
  • kes oskas arvata, et need juba 30 aastat tagasi populaarseks lauldud read taas on aktuaalsed

    Viinad on läinud kalliks
    oi kui kalliks vein
    Juuksed pisut halliks
    kestev õllelein

    Minul on mu pudel
    tilluke on see
    Väike elumudel
    neelan kasevee


    Kaseveest kui lahendusest oleme seoses majanduskasvuga muidugi välja kasvanud. Riia shampuse järel käimine oli ka 30 aastat tagasi teema :)

  • 30 aastat tagasi olid joonistatud 10-rublased täiesti toimiv raha kohas kus oli piisavalt hämar.
  • ttrust
    30 aastat tagasi olid joonistatud 10-rublased täiesti toimiv raha kohas kus oli piisavalt hämar.


    Täna on sama koha peal kasutusel krüpto.
  • "Rahandusministeeriumi maksu- ja tolliameti asekantsler Dmitri Jegorov ütles riigikogule esinedes, et isegi siis, kui langetada Eestis alkoholiaktsiisid Läti tasemele, ei pruugi lokkav piirikaubandus 100 protsendiliselt kaduda."

    Kas need inimesed reisivad ka kes seda iba ajavad? Kas kusagil piiridel on poodi mõtet pidada kui vastavate riikide maksupoliitika on sama? Kas on selliseid poode seal? Ei ole. Aitab küll sellest effing "ei pruugi" jutust. Või noh, las keenjused ajavad seda, nende enda mudastele reitingutele (va. krimierakond) on see "hästi" mõjunud ja mõjub.
  • Okei, Jegorov, kui ei pruugi saada 100%, siis pole vaja. Lepime selle 99%, mida saab.

    Vahel tundub, et peaaegu normaalne inimene, aga siis võtab ja ajab avalikult kõigil ametnikukelbast suud ja silmad täis.
  • Seda milline võiks olla maksimaalne hinnavahe, et piirikaubandus ei toimiks on vastava uuringuga väga lihtne välja selgitada. Aktsiis ei pea isegi olema päris võrdne. See pole mingi raketiteadus. Aga kes seda nii tühiste summade pärast ikka ette viitsib võtta. Palju seda alkoholiaktsiisi eelmine aasta laekuski, 229 miljonit?
    Aaa, keegi ütles, et selle uuringu oleks võinud enne aktsiiside tõstmist teha ju. Mismõttes enne, milleks?
  • ironman, selle tabeli järgi tuleb kriitiliselt hinnata, et üle 250 miljoni pole aktsiisi kunagi laekunud ja teoreetiliselt oleks võimalik saada kätte ~90 miljonit, eeldusel et kogu piirikaubandus kolib Eestisse tagasi. Samas aktsiiside langetamine Läti tasemele tähendaks eelarves -30 miljonit, seega summaarselt on potentsiaal olla 60 miljoniga plussis.

    Jegorov ühes artiklis kinnitas enam-vähem sama, mida ma siin teemas juba eelnevalt kirjutasin - kogu 90 miljoni tagasi saamine on ebatõenäoline. Mingi piirikaubandus jääb ikka toimuma ja kuna raha on 'läinud välja' kahest otsast (st. eestlased on viinud lätti ja soomlased on jäänud Eestisse toomata), siis sõltub see 'tagasi tulemise määr' sellest, mil määral eestlased ja soomlased oma ostukäitumisi aktsiisilangetuse korral muudavad. Keegi ei oska täpselt öelda, kas tagasi tuleks 80, 70, 50 või 45 miljonit.
    Mulle endale tundub neid numbreid vaadates, et kui maksimaalne võimalik võit on 90 mln ja 30 mln on breakeven, siis võiks olla piisavalt julge ja muudatusele panustada, aga kuna ainus päris kindel number selles valemis on see 30 miljonit, mis läheb kindlasti kaduma, siis poliitikutel polnud lihtsalt piisavalt mune see otsus ära teha.

    Analüüsiosa peaks muidugi tulema enne otsuseid, mitte otsuste järel.
  • Isegi kui seda kõike nö "laekumata" alkoholi aktsiiisi summat kätte ei saada tundub mulle (ja ma pole ainus) üha enam, et suurem probleem tuleb sellest, kui soomalsed hakkavad nö sama moodi nagu eestlased käituma/mõtlema.

    Ehk siis nii nagu eestlased avastasid tänu ebaõnnestunud aktsiisipoliitika jaoks enda jaoks Läti - ja minematta süvitsi sellesse, kas põhjuseks oli suur joomahimu, tahtmine säästa, põhimõtteline seisukoha näitamine kehtestatud poliitika osas või kõik eelnev - ja sellega koos hakati ka muude kaupade osas sinna käibemaksu ja ja teisi aktsiise jätma, siis samasugune efekt (ning ei arva, et nüüd 100% soomlastest seda teeks) soomlaste puhul ilmselt annab korraliku löögi erinevatele Tallinna/Põhja-Eesti majutus- ja teenindusasutustele.

    Ehk siis isegi kui aktsiiside tagasipööramisega ei saavuta me selle "laekumata" summa täies ulatuses laekumist ja piirikaubanduse kadu, siis ehk pidurdaks see teise, sh majandusliku mõju mõttes võib-olla et veelgi rängemate tagajärgedega trendi teket.
  • Mirko, muidugi. Minu näide keskendus ainult nö. poliitiku vaatele, kelle matemaatika vastab ainult ühele küsimusele -kas suudetakse rohkem raha koguda, mida ümber jagada, või mitte.

    Soomlaste näide on arutlemiseks natuke huvitavam. Sellest loost, mida aktsiisipoliitika ilmestab, koorub välja, et soomlastest turistid käisid siin sellepärast, et Eestis on odav (alkohol). Samal ajal tahaksime ühiskonnana jõuda Soomele järele (loe: Eesti SKP ja palgad läheneks Soome palkadele). See juba iseenesest eeldab, et hinnavahede vähenedes see odaval kaubal põhinev turism kaob ära. Pisut nagu vältimatu ja etteaimatav stsenaarium ja ei tohiks tegelikult üllatada.

    Alkoholiaktsiis võimendas ja kiirendas seda turistide vähenemist, aga samas illustreerib, et Soome turisti huvi on pigem konkreetsele kaubagrupile suunatud. Turismi arendamise seisukohalt märgiline ja minu meelest valikute koht, kas odava alkoholi sihtkoha staatus on see Eesti Nokia, mille järgi kõigi ülejäänud valikute puhul prioriteedid joondada.
  • Draax, too mulle näide kus on piiripoed kui naaberriikidel on u. sama hind kaupadel. Selliseid näiteid on väga raske kui mitte võimatu tuua. Sealt see 90m/a saadi. Keegi ei käi toomas kaupu kaugemalt sama hinnaga. Kõik.
  • opex
    Draax, näta mulle näide kus on piiripoed kui naaberriikidel on u. sama hind kaupadel. selliseid näiteid on väga raske kui mitte võimatu tuua. Keegi lihtsalt ei käi toomas kaupu kaugemalt kui saab kohapealt. Kõik.


    opex, Eesti-Läti näitel võiks probleemi kokku võtta selliste argumentidega:
    1) aktsiisivahe ei põhjusta kogu hinnavahet. Aktsiisivahele lisaks müüakse piiril väiksema marginaaliga, mis osalt tuleb sellest, et alkoholitootjad ise müüvad sinna väiksema marginaaliga (alkoholitootjate endi ülestunnistus) ja teiseks sellest, et piiril olev lihtne angaar on odavam üleval pidada kui keskmine Selver Eestis. Lisaks Läti-Eesti palgavahe. Tõsi on see, et tänaseks on piiripoodidesse tehtud investeeringud ennast ära tasunud (st. ehitusraha on ärimeestel juba plussis) ja konkurents käib jooksvate kulude baasilt
    2) nö. sissekäidud raja efekt - Lätis jäädakse vähemalt mõnda aega käima ka siis, kui hinnavahe jääb väiksemaks, sest on natuke harjutud ja ei tehta seda hinnavahe matemaatikat väga täpselt kaasa. Jah, neid piiripoode ei teki, kui riikide hinnavahed on väikesed, aga kui nad juba korra on tekkinud, siis nad päris üleöö ära ka ei kao.
  • Ma arvan, et turg paneb mõlemad asjad paika ja need poed kiratsevad, sulguvad. Sellisel biz'il lihtsalt pole kusagil ruumi kus hinnad ühtlased. Või on sul näiteid? Jutt, et keegi lihtsalt soovib kütust kulutada harjumusest, et siis kodukohaga üsna sarnase hinnaga mujalt jooke osta on üsna imelik. Lihtsalt turismi on muidugi ennegi olnud a see ei puhu siin pilli.
  • opex
    Ma arvan, et turg paneb mõlemad asjad paika ja need poed kiratsevad, sulguvad. Sellisel biz'il lihtsalt pole kusagil ruumi kus hinnad ühtlased. Või on sul näiteid? Jutt, et keegi lihtsalt soovib kütust kulutada harjumusest, et siis kodukohaga üsna sarnase hinnaga mujalt jooke osta on üsna imelik. Lihtsalt turismi on muidugi ennegi olnud a see ei puhu siin pilli.


    kui hinnavahe kahaneb, siis kahaneb koos sellega raadius, kust odavam piirikauplus suudab kliente meelitada. Lihtsustatud näitel - kui praegu tundub, et Tallinnast ei tasu Lätti sõita, aga Tartust juba tasub, siis väiksema hinnavahet korral võib see piir olla näiteks kusagil Tartu lähedal või Elva-Otepää joonel.
    Seni kuni hinnavahe ei ole päris vastassuunaline (Eestis odavam kui Lätis) jääb see piirikaubandus ikkagi alles. Isegi kui ekstra kaugelt kohale ei sõideta, ei ole mingit põhjust miks Valkas asuv Alko1000 peaks panema poe kinni, kui ta on Valga Selverist grammigi odavam ja parema marginaaliga.
  • Kui hinnad on umbes samad siis on vast ainult Valgast Valka(LV) sõita või teistpidi kui EVs mõni asi odavam on.
    Mis jutt see on, et on mingi sügavam soov sõita kuhugi mingi u. sama asja ostmise pärast. Mis selle mõte oleks?
  • Minu meelest on sel alkotrallil hoopis kaugemaleulatuv mõju. Nimelt see, et kui seni "üksikud netifriigid" teadsid, et mujal maailmas (loe: amazonis, jeebais, alibabas-expressis, mingis muus kolmandas ja neljandas netipoes) on mingid asjad 20-40-90% odavamad kui Ülemiste või Port Arturi või Lõunakeskuse füüsilises putiigis, siis nüüd, tänu Läti Patsile teavad praktiliselt kõik eestimaalased, et tasub vaadata mujale ükskõik millise kauba järele, mida kohalik ärihiid kolmekordse hinnaga pähe üritab määrida.
    Üllatuseks on selgunud, et paypal, alipay, wire transfer jm välismaakeelsed terminid polegi nii keerulised omandada, kaubad tuuakse koju või lähimasse laopunkti, omniva või dpd või itella selle nimeks ja kokku tuleb ikka sigapalju odavam.
    Ehk siis lähiajal hakkame nägema nende superkaubamekade üleüldisemat kiratsemist, mis tänu Läti alkoralile (liiga) paljudele (liiga) kiire valgustuse kohale tõi.
  • Draax: "Turismi arendamise seisukohalt märgiline ja minu meelest valikute koht, kas odava alkoholi sihtkoha staatus on see Eesti Nokia, mille järgi kõigi ülejäänud valikute puhul prioriteedid joondada."
    Kiiruga kohe ei meenu neid meeletus mainekriisis vaevlevaid, odavat alkot ja kütust müüvaid väikeriike... Mõni mainekriisivaba tuleb nagu meelde: Lux, Andorra...

    Üldiselt ootan kasvava huviga, kuidas selle sotsialistliku ikalduse õigustajad uusi leveleid vallutavad. Peagi peaks tulema mängu tšakrad, inglid, kristallid. Või on mingi veidi maisem absurdsus veel kasutamata?

    P.S. Ma poleks elus arvanud, kui lihsalt ja kiirelt kujunevad välja kaubateed, mis Läti poest kraami koju kätte toovad. Hämmastav rahvaalgatus, sisuliselt 21. saj Balti kett. Ja ülla-ülla, seegi kord on see punavõimu vastu suunatud aktsioon.
  • "Draax: "Turismi arendamise seisukohalt märgiline ja minu meelest valikute koht, kas odava alkoholi sihtkoha staatus on see Eesti Nokia, mille järgi kõigi ülejäänud valikute puhul prioriteedid joondada."
    Ma hästi ei saa aru millisest odava alko sihtkohast sa räägid, meil ei olnud enne seda meeletut aktsiisitõusu ka mingi odav alko. Praktiliselt kogu Lääne-Euroopas on alkohol ka Lätist tunduvalt odavam.
    Pigem tuleks küsida, et kas ülikalli hinnatasemega sihtkoha staatus on see, mida soovime?
  • Ehitusalal üritatakse juba ammugi osta materjale Lätist, kuna seal on paljud asjad odavamad. Samuti Ukrainast.
  • Võib ju oodata, et Soomest tuleks Eestisse sellised kultuuritarbijate hordid, kes mitte kunagi ei suitseta, ei joo peaaegu absoluutselt alkoholi (kui ehk 1 pokaal seda kõige kallimat šampanjat), on viisakad ja käivad ringi ainult smokingus või õhtukleitides, söövad ainult tipprestoranis ning iga õhtu veedavad kas kusagil kontserdisaalis, uhkes kasiinos või muuseumis.
    Muidugi võib nendele ka panustada. Ja kindlasti on neid ka olemas. Kas just hordid, aga mõni üksik kindlasti. Tavasoomlane kes enamuse raha kulutab, on teistsugune.

    Kui meil on jutuks tööalane sõit Saksamaale, Tšehhisse, Ungarisse, Balkani riikidesse, siis esimene argument on meil omavahelistel juttudel sõidu eelise ja eesmärgi kohta: "õlu on seal odav". Meil nagu on see normaalne, et minnakse sinna odavat õlut tarbima, samas mõistame hukka need sommid, kes lisaks siinse kultuuri tarbimisele joovad siin ka odavat eesti viina (vt. uudist kus Estonia teatrimajas soomlaste hulk 66% vähenes).
  • Pigem võiks arvutada, kui palju Läti odav alkohol ja muud odavad kaubad ja Soome turistide kadu on Eesti majandusele kahju toonud.
    Keegi pakkus siin: aastas 400 miljonit eurot.
  • ttrust
    Võib ju oodata, et Soomest tuleks Eestisse sellised kultuuritarbijate hordid, kes mitte kunagi ei suitseta, ei joo peaaegu absoluutselt alkoholi (kui ehk 1 pokaal seda kõige kallimat šampanjat), on viisakad ja käivad ringi ainult smokingus või õhtukleitides, söövad ainult tipprestoranis ning iga õhtu veedavad kas kusagil kontserdisaalis, uhkes kasiinos või muuseumis.
    Muidugi võib nendele ka panustada. Ja kindlasti on neid ka olemas. Kas just hordid, aga mõni üksik kindlasti. Tavasoomlane kes enamuse raha kulutab, on teistsugune.

    Kui meil on jutuks tööalane sõit Saksamaale, Tšehhisse, Ungarisse, Balkani riikidesse, siis esimene argument on meil omavahelistel juttudel sõidu eelise ja eesmärgi kohta: "õlu on seal odav". Meil nagu on see normaalne, et minnakse sinna odavat õlut tarbima, samas mõistame hukka need sommid, kes lisaks siinse kultuuri tarbimisele joovad siin ka odavat eesti viina (vt. uudist kus Estonia teatrimajas soomlaste hulk 66% vähenes).


    ttrust, siin on ka erinevad andmed, mis minu jaoks päris ei klapi
    Soome turistidest ja nende vähenemisest räägiti meedias just majutusasutuste/hotellide sektori vaatenurgast. Statistikast jälgitakse ööbimiste arvu ja tuuakse seda argumendiks hotellide käibemaksumäära erandi põhjendamisel.
    Kui tagasi alkoholi teema juurde tulla, siis keskmine soomlasest alkoholiturist kipub minu ettekujutuses olema see päevaturist, kes tuli hommikul laevaga Tallinnasse, veetis siin toreda päeva ja läks longerokohvritega õhtul laevale tagasi. Kui see narratiiv klapib, siis peaks alkoholiturismi kadumine hotellindust vähem mõjutama kui lastakse välja paista. Majutuse muutused võivad olla mujal (nt. nagu reisibürood ka välja tõid, soomlased on hakanud eelistama pikemaid reise ja puhkavad kodust kaugemal).
    Alkoholiturism toob küll raha sisse ja aktsiisitõusud on seda raha oluliselt vähendanud, aga majutussektori probleemid ei tundu olevat aktsiisist põhjustatud.
  • Draax
    keskmine soomlasest alkoholiturist kipub minu ettekujutuses olema....

    Saab olla, et su ettekujutus on kas pisut või täiesti vale? On kindel, et nad tahavad aint Tallinnat vaatamas 7x käia.
    Odava lonkku ostmine siiski võib ka üks oluline pussletükk suuremas pildis kuhu mahub ka teatris, teises linnas, juuksuris, hambaarsti juures, ilusalongis, massaažis käimine. Isegi nii oluline, et selle (ja kütuse) kallinemine muudab reisi mõtetuks, jättes ka need teised 'tööstused' rahata. See näib just toimuvat praegu.

  • opex
    Draax
    keskmine soomlasest alkoholiturist kipub minu ettekujutuses olema....

    Saab olla, et su ettekujutus on kas pisut või täiesti vale? On kindel, et nad tahavad aint Tallinnat vaatamas 7x käia.
    Odava lonkku ostmine siiski võib ka üks oluline pussletükk suuremas pildis kuhu mahub ka teatris, teises linnas, juuksuris, hambaarsti juures, ilusalongis, massaažis käimine. Isegi nii oluline, et selle (ja kütuse) kallinemine muudab reisi mõtetuks, jättes ka need teised 'tööstused' rahata. See näib just toimuvat praegu.



    Võib olla vale.
    Siiski, mõned numbrid on ka statistikast tuua. Keskmine hotelli öö maksumus oli selle aasta juulis Tallinnas +17% (suveperioodil keskmiselt +10%). Ööbivate soomlaste arv kahanes -3%. Tegureid võib olla palju, aga lihtne majandusmatemaatika ütleb, et kui hindu tõsta, siis nõudlus veidi kahaneb. Isegi veider on selle peale üllatuda. Samamoodi on tõusnud teiste teenuste hinnad, mida enne oli odav siia tarbima tulla - needsamad spa, hambaarst ja massaažid.
  • Ehk siis väidad, et kõik on hästi kuigi juunis oli -5% yoy ja juulis -3% yoy sommide ööbimisi ja nad on siia vist kümneid miljoneid vähem jätnud yoy ja mitte ainult alko vaid just nende teiste tööstuse osas soome kaubandusliidu arvates?
    "alkoholi on toiminut eräänlaisena sisäänheittotuotteena. Viime vuonna (2017) suomalaiset käyttivät arviolta noin 625 miljoonaa euroa tuote- ja palveluostoihin Virossa, kun vuonna 2014 kokonaiskulutus oli 716 miljoonaa euroa.
    - Elintarvikkeiden, makeisten ja tupakan ostokset ovat suorastaan romahtaneet" - US e. siis "viinareiside vähenemine on näha ka kaupade ja teenuste peale kulutamise üldises tasemes. Eelmisel aastal kulutasid soomlased Eestis kaupade ja teenuste peale umbes 625 miljonit eurot, kuid 2014. aastal oli see summa veel 716 miljonit eurot. Kuna alkohol on olnud varem nö külgetõmbetooteks, siis on huvi kahanemine selle vastu toonud kaasa languse ka ülejäänud toodete ostmises. ERR
    Sorry a sa vist ikka oled 1 nendest valitsuse kivipalluritest? Ametnik? Tundub, et kinnisideeks on 'vigu pole tehtud'.
  • opex
    Ehk siis väidad, et kõik on hästi


    Ma ei väida, et kõik on hästi. Ma proovin analüüsida veidi põhjalikumalt. Nii nagu kallim alkohol mõjutab paljusid otsuseid (sh. turismisihtkoha valikut, nagu sa eespool kirjutasid) on tegelikus elus need seosed ka tihti vähem sirgjoonelised nagu tihti esitletakse. Väiksema arvu ööbimiste taga võib olla muid tegureid ka.
    Kas sa väidad, et 10-17% hinnatõusul pole mitte mingit mõju nõudlusele?

  • Sel suvel olid hotellid pooltühjad mis pole kunagi pooltühjad olnud, seda osaliselt ilusa ilma tõttu Soomes aga ka ülaltoodu põhjal, et lihtsalt ei käida enam eestis kuna kõik, sh. alko mis vanasti toimis peibutisena muule kulutamisele, on liiga kallis. Kui sulle see eestis kulutamise vähenemise data ka argumendina ei mõju siis pole midagi öelda, kõva pea on keha nuhtlus. Laske seal elevandiluust tornides edasi, valimistel näete.
  • Minu jaoks kogu selle aktsiisinduse juures on peamisteks probleemideks mitte kallis alkohol, vaid:

    - Suuri ja põhimõttelisi muudatusi (millest ainus pole kindlasti aktsiisitõus) tehakse ilma igasuguse analüüsita, isegi ilma minimaalsete finantsprognoosideta.

    - Valitsus jätab täiesti tähelepanuta, et tõik, et tulud on riigieelarve Excelis küll tõepoolest eraldi ridadel, ei tähenda, et nad eksisteeriksid isoleeritult, ilma muid ühiskonna aspekte mõjutamata. Kunagi tudengitel lasin teha, võib-olla prooviks valitsus ka mängu "Democracy 3", väga hästi ja lihtsustatult näitab erinevate otsuste mõju (punane joon tähendab negatiivset ja roheline positiivset mõju, ma nii igaks juhuks) .

    - Kui on selgunud, et tõenäoliselt on tehtud viga, siis kas a) püütakse (ebaõnnestunult) avalikkust veenda, et viga pole tehtud; b) püütakse vastutus veeretada kuhugi ametkonda või c) rakendub sektismi paradoks, kus ilmsed ja vastuvaidlematud tõendid hoopiski kinnistavad sekti liikmete usku võimatusse (vt ka "meie vastupanu suutis ära jätta Eesti krooni devalveerimise" 2007)

    Küsimus pole mitte selles maksutulus, mida riik kaotab, kui keegi ostab oma õllepudelid Valga asemel Valkast, küsimus on kahjus, mida käpardlik ja analüüsivõimetu valitsus sellele lisaks tekitada suudab.
  • ...ja nüüd oletame, et minnakse mingi päris fundamentaalse (maksu)asja kallale samasuguse kirvemeetodiga...

  • kuusemaa
    Uuring: Läti piirikaubandust on võimalik tagasi keerata ja saada 100 miljonit maksutulu Ka euro võrra odavam õllekohver tooks ostud tagasi Eestisse! Niisiis on see valitsus lihtsalt kamp mölakaid. Märtsis näeme rsk.


    Et oleks sisukam, siis mõned numbrid ka.
    Kange alkoholi aktsiisi erinevus on selline, et kange alkoholi 1L maksab Lätis 4€ rohkem kui Eestis ja 0,5L 2€ rohkem. Õige on arvestada käibemaks juurde, seega 4,8€ ja 2,4€.
    Meedias kiirelt tehtud hinnavõrdlused ütlevad, et tegelik hinnavahe on umbes 4€ 0,5L pealt (võtsin aluseks Viru valge hinna).
    Kui eesmärgiks võtta uuringus toodu, et hinnavahe ei tohiks olla üle 1€, peaks aktsiiside võrdsustamise korral kaupmehed ka natuke järele andma, et 1,6€->1€ muutuks. Not quite, but close.
  • Draax
    Ma ei väida, et kõik on hästi. Ma proovin analüüsida veidi põhjalikumalt.

    See on natuke nagu olukord, kus maja trepil istub mees vereloigus, nuga kõhus ja näpib telefoni. Šokeeritud möödakäia astub ligi, küsib, kas kiirabi on tellitud, millal jõuab? Mees vastu, et: "Imelik enesetunne on, pea käib nagu ringi ja kergelt jahe on. Pole veel tellinud, tea kas on vajagi. Ma ei väida, et kõik on hästi. Ma proovin analüüsida veidi põhjalikumalt. Võibolla peaks vitamiine võtma hakkama..."
  • margin
    Draax
    [
    Ma ei väida, et kõik on hästi. Ma proovin analüüsida veidi põhjalikumalt.

    See on natuke nagu olukord, kus maja trepil istub mees vereloigus, nuga kõhus ja näpib telefoni. Šokeeritud möödakäia astub ligi, küsib, kas kiirabi on tellitud, millal jõuab? Mees vastu, et: "Imelik enesetunne on, pea käib nagu ringi ja kergelt jahe on. Pole veel tellinud, tea kas on vajagi. Ma ei väida, et kõik on hästi. Ma proovin analüüsida veidi põhjalikumalt. Võibolla peaks vitamiine võtma hakkama..."


    Millest sa nüüd räägid? Väidad, et -3% soomlaste külastusi on "vereloigus, nuga kõhus" olukord?
  • Sommide 100 milli aastas Eestis vähem kulutatud raha (naga ka eestlaste sadu mille Lätis kulutatud raha) sobib päris hästi veritseva mehe paralleeli. Ära takerdu oma cherrypickitud ühe kuu ööbimiste stati, kulla idiootsusele õigustusi otsiv ametnik.
  • Draax, lisaks tuleb välja, et see su -3% ööbimisi on äkki kõik ööbimised mitte soomlaste ööbimised, kelle ööbimisi oli -16% näit aprillis? Kas kahekohaline % vähem ööbivaid soomlasi ei võiks panna mõtlema. allikas Ja 2017 oli soomlasi juba -4% yoy (=35k ööbimist). allikas. Kumulatiivselt ikka väga nutused numbrid. Aga ärge laske end segada nende inimeste juttudest kes harjunud sommidele midagi müüma aga enam ei müü, nagu ooperipiletite puhul....
  • 2000 10.6
    2001 6.3
    2002 6.1
    2003 7.4
    2004 6.3
    2005 9.4
    2006 10.3
    2007 7.7
    2008 -5.4
    2009 -14.7
    2010 2.3
    2011 7.6
    2012 4.3
    2013 1.9
    2014 2.9
    2015 1.9
    2016 3.5
    2017 4.9
    2018 1PA 3.5, aasta prognoos 3.5-3.7

    härra opex, kas Te oleksite nii lahke ja konkretiseeriksite oma analüüsi - viidatud aegreas on Eesti SKP kasv - kui palju me nüüd kaotame aastal 2018 protsendipunktides selle -3% soomlaste ööbimise tõttu?

    ja kas ei tundu veider, et majandus kasvab veidi kiiremini kui odavamate aktsiiside aastatel?

    mitte et aktsiisides probleemi poleks, aga mainin kahetsusega, et muidu ühelt väheselt siia foorumise veel jäänud arukaite postituste autorilt tuleb antud teemal mõttetut jauru kõvasti rohkem kui asi väärt on ...

    vabandan, kellele haiget teen, aga äkki AD2018 ja sealt edasi on Eesti majanduse edendamiseks ehk ka mõni kandvam idee kui põhjanaabritele odava alkoholi müümine ...

Teemade nimekirja