LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Peatage Ossinovski

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Julgemalt, julgemalt peaks riiki juhtima.
    Tunnistan ausalt, olen ise ka sel aastal vähemalt kaks korda töö juures hommikul saiakese ostnud - vajan abi.
    Täiskasvanuid samuti, üldse kõiki kodanikke peaks saiakeste ning limonaadi eest kaitsma.
  • minu laste koolis toimub 2x aastas õpilas-laat& piknik.
    Harilikult on lapsed koos vanematega meisterdanud palju maitsvaid ja ebatervislikke maiustusi (Kass Arturi kook, kräsupea, kirju koer, pirukad jms), mida puhveti-lettidelt müüakse (ja teenitud raha läheb Loomaaeda heategevuseks). Õnneks keelab suur isa Oss nüüd sellise hedonistliku kõhu-nuumamise ära ning lapsed saavad taaskord ainult õppetööle keskenduda.
  • Aga vähemalt on Reformierakonna peenhäälestamine murtud ja Eesti liigub suurte sammudega edasi!
  • Kusjuures vaatamata Euroliidu keelule keelata hõõgpirnid, on need jätkuvalt müügis, lihtalt kordi kallimad, hakkavad ka need saiakesed jätkuvalt müügis olema. Küll leitakse võte, kuidas korraldusest või seadusest mööda hiilida.
  • ttrust
    Kusjuures vaatamata Euroliidu keelule keelata hõõgpirnid, on need jätkuvalt müügis, lihtalt kordi kallimad, hakkavad ka need saiakesed jätkuvalt müügis olema. Küll leitakse võte, kuidas korraldusest või seadusest mööda hiilida.


    Ja nii mõnedegi koolihoonete piirkonnas on kas R-kioskid või hamburgeriputkad olemas.
    Nii et isegi kui enam saiakesi ei müüda, see piima-aedviljasupp ikka õpilast öökima ajab ja taskus ühe burksi või "kuuma koera" jaoks raha jagub, siis minnakse ja ostetakse see viimati mainitu.
  • Kuidas mõõta saiakese või koogikese "madalat toiteväärtust"? Eriti, kui tänapäeval on moes igasuguste valgurikaste saiakeste või koogikeste valmistamine... pole ka raske külvata saiake või koogike vitamiinide ja mineraalainetega üle. Mingu ja mõõtku pärast laboris, kust otsast tahavad, saiake või koogike omab igati esinduslikku toiteväärtust.
  • Ei keelatud hõõglampe kui selliseid. Müügilolevad on (vähemalt enamuses) tavapirni kesta pakitud halogeenid, mille valgusjõud kulutatud vati kohta on umbes kaks korda suurem kui vanadel, ehk siis püstitati selge eesmärk kulutada vähem energiat, vahendid jäeti tootjate ja tarbijate enda valida. Lisaks on veidi vildakas nimetada seda "euroliidu keeluks", kuna liikmesriikide valitsused leppisid selle reegli kehtestamises kõik omavahel kenasti kokku.

    Mulle isiklikult jääb arusaamatuks, miks peaks koolis üldse mingisugune "puhvet" või misiganes biznekk olema. See tekitab ju räige huvide konflikti, timmida tõenäoliselt hankega ostetud koolilõuna selliseks, et lastel sinna saialeti juurde kindlasti asja oleks.
  • Jesper, on ka täiesti tavalised hõõgpirnid müügis, lisaks halogeenidele. Just tavalised hõõgpirnid, need kõige primitiivsemad, "keelati" ära.
    Nüüd on plaan ära "keelata" ka halogeenid. Huvitav, mida siis tuleks leiliruumi valgustisse toppima hakata?
  • Ma juba viiendat korda selgitan seda siin foorumis, aga no selle "hõõgpirnide ära keelamise" laiem taust oli eesmärk säästa kogu EL-i peale umbes ühe Rumeenia jagu elektrienergiat. Võib ju vaielda, kas see eesmärk on õige või vale, aga objektiivne reaalsus on, et pirnide tarbitava võimsuse vähendamine viis meid sellele suure sammu võrra lähemale, ehk siis eesmärgi saavutamiseks valitud vahend oli hästi valitud.

    Krt isegi Hiina jõudis samale järeldusele ja kehtestab sarnaseid reegleid, rääkimata Brasiiliast, USA progressiivsematest osadest jne. See on võib-olla meie põlvkonna üks suurima positiivse globaalse keskkonnamõjuga projekte üldse. Ma olen varbakarvadeni uhke, et see sai alguse EL-ist ja võrdlemisi "rohujuuretasandilt", seda ei saa lihtsalt kuskilt otsast võrrelda või samasse lausesse panna mingi kohaliku tähtsusega poliitiku tõmblemisega. Isegi kui viimasel on õigus, siis oluline on ka reaalne teostus.

    https://en.wikipedia.org/wiki/Phase-out_of_incandescent_light_bulbs
  • jesper
    miks peaks koolis üldse mingisugune "puhvet" või misiganes biznekk olema.


    Mul on kooliaja puhvetist küll helged mälestused, tõsi, peale keedumuna-kiluvõileiva ja suhkruga tee sealt midagi ei saanud. Aga "puhvetis käimise" protsess ise oli nauditav.

  • Jesper, mina pooldaks siiski seda meetodit, et inimesed hakkaksid LED pirne kasutama selle tõttu, et need meeldivad inimestele, mitte selle tõttu, et hõõgpirnid keelatakse ära.
  • Jah, ma eelistaks näiteks seda, kui kõik need Läti vahet saalivad alkohoolikud iseseisvalt mõistuse pähe võtaks ning "kasti pealt säästan viieka"-tüüpi diilide otsimise asemel tarbimist piiraks.

    Ühtlasi ma pooldaks ka seda, et kõik poliitikud oleks siirad, targad ja omakasupüüdmatud.
  • Jesper, võrreldamatu võrdlus. Ma praegu kurtin lakke LED pirne, sest need meeldivad mulle rohkem kui hõõgpirnid. Ometigi on hõõgpirne saada või on saada halogeene, aga viimaseid ma ei kasuta tavaolukorras. Seega selline keelamine oli ahistav ja mõttetu.
  • Oma kõrvaga kuulsin Võidupüha hommikul külapoes (Pärnu ja Ikla vahel) kahe mammi juttu : "Poiss läks mul ka eile piiri peale [napsu järgi], aga saba oli nii pikk, et kujutad ette: ta ei viitsinud oodata ja tuli ostis siis seda kallist Eesti viina. On laiskvorst ma ütlen!"
  • päris huvitav kuidas nad Saksamaal ja mujal end surnuks ei joo, seal ju alkohol nominaalselt odavam tunduvalt kui meil, palga suhtes rääkimata, vein tihti isegi ilma aktsiisita?
    Ei jää selle hinna tõstmise ja keelamise tõttu kellegil joomata kui soovi on, paraku rabatakse siis kui kuskilt reisilt odavalt saab, nii palju kaasa kui võimalik, st lõpptulemusena kaotame ainult maksutulu ja juuakse samamoodi kui inimesed alternatiivselt pingeid maandada ja pidutseda ei oska.
  • pahurik
    päris huvitav kuidas nad Saksamaal ja mujal end surnuks ei joo, seal ju alkohol nominaalselt odavam tunduvalt kui meil, palga suhtes rääkimata, vein tihti isegi ilma aktsiisita?
    Ei jää selle hinna tõstmise ja keelamise tõttu kellegil joomata kui soovi on, paraku rabatakse siis kui kuskilt reisilt odavalt saab, nii palju kaasa kui võimalik, st lõpptulemusena kaotame ainult maksutulu ja juuakse samamoodi kui inimesed alternatiivselt pingeid maandada ja pidutseda ei oska.


    Saksamaal (Austrias, Itaalias) on nende palgataset arvestades alko põhimõtteliselt tasuta.
  • Või hakkab veelgi rohkem õitsema põranda-alune alkokaubandus....
  • ttrust
    Või hakkab veelgi rohkem õitsema põranda-alune alkokaubandus....

    miks põrandaalune, võid lihtsalt Saksamaalt jne netist tellida ja tuleb kulleriga koju kätte.
  • Lääne-Euroopas ongi minuteada Saksamaa, Austria ja Prantsusmaa oma tarbimiselt esirinnas, ja per nupp on kogus umbes sama mis Eestis. Lisaks on Eestis keskmine tarbimine viimase 10 aasta lõikes tugevas langustrendis ka ilma Ossinovskita.

    Ehk siis kogu see alko ümber saagimine nii üht- kui teistpidi on üleriiklikus plaanis populism. Mitte midagi hullu ei juhtuks, kui mitte midagi ei tehtaks, ja külapoodide ning nende kundede probleem ei ole alkoaktsiisis, vaid lihtsalt viletsas majandamises. Ning alkoaktsiis on põhimõtteliselt siiski vabatahtlik maks, millel ei ole kumulatiivset mõju teistele tööstusharudele.

    Lambipirnidel on reaalne plaan, tegevus, tulemus ja mõju.
  • jesper
    Müügilolevad on (vähemalt enamuses) tavapirni kesta pakitud halogeenid, mille valgusjõud kulutatud vati kohta on umbes kaks korda suurem kui vanadel,

    Viitad mingile allikale?
    Mulle pihku sattunud tekstid räägivad 20-40% suuremast valgusjõust.
    Sarnane teema tolmuimeja võimsuse piiramisega,
    Inimene on loll, ega ta ise aru ei saa, mis talle kasulik on.
  • No mul majapidamises ainult üks on, sellele oli peale kirjutatud, et "valgust on 100W jagu" ja võimsust 52W. Point selles, et kõnealused EL-i otsused ei keela otseselt ära valgusti tüüpi, vaid määravad ära minimaalse lubatud valguse hulga vati kohta.

    Aga noh isegi pool Rumeeniat on minuarust juba päris korralik võit :)

    Tolmuimejatega pole kursis.
  • 5 vms. euro/L maksab lõuna-euroopas igas marketis müüdav toidupiiritus, 96% alc. 1L = 2,5 L viina@u.2 €/L.
  • jesper
    No mul majapidamises ainult üks on, sellele oli peale kirjutatud, et "valgust on 100W jagu" ja võimsust 52W. Point selles, et kõnealused EL-i otsused ei keela otseselt ära valgusti tüüpi, vaid määravad ära minimaalse lubatud valguse hulga vati kohta.

    Tolmuimejatega pole kursis.

    võtsin selle peale halogeeni karbi välja, peale on kirjutatud, et 30W=40W
  • marker
    jesper
    Müügilolevad on (vähemalt enamuses) tavapirni kesta pakitud halogeenid, mille valgusjõud kulutatud vati kohta on umbes kaks korda suurem kui vanadel,

    Viitad mingile allikale?
    Mulle pihku sattunud tekstid räägivad 20-40% suuremast valgusjõust.
    Sarnane teema tolmuimeja võimsuse piiramisega,
    Inimene on loll, ega ta ise aru ei saa, mis talle kasulik on.


    Kuna ma ca 2 aastat tagasi pidin tervele majale lambipirnid hankima, siis tutvusin hoolega kogu sortimendiga, mida Eestis saada oli. Halogeen on tõesti massiliselt levinud poodides, aga kui natuke riiulites orienteeruda, leiab sealt klassikalise hõõgpirni samuti üles, millel olemas ka need kohutavalt kehvad energiakulu parameetrid vati kohta. Ostsin ka neid mõne erineva tootja valikust (naine nõudis) ja võin öelda, et olen need vist nüüdseks kõik läbi põletanud ja halogeenid asemele pannud, mis kestavad paremini. Enamus maja on siiski LED valgustuse peal, kuskil 40 lampi (enamus kohtvalgustid) olen sisse keeranud, kõik töötavad laitmatult. Saast-LED-i müüakse ka, millel jahutus vilets, need hakkavad laes vilkuma ja lõpuks surevad, kui õhuvool lambis kehv.
    NB! 2700-2800K värvusega LED-i spekter on võrreldav hõõglambi omaga, harjub ära. 3000K on täielik pask, soovitan hoiduda. 6500K kontorivalgustuseks sobib, koju mitte. LED-dega on elektri sääst maja peale kokku aastas arvestatav summa, LED pirnid samas ise kordades odavamaks läinud viimastel aastatel. Kes korraga kõike ei julge, pange hakatuseks paar tk. Täna ei saa ka seda enam väita, et LED pirn on lahja - turul liigub ka 1500 luumenist pirni, mis ületab valgusjõult 100W hõõgpirni. Mul üks selline laes suures toas, mõnus valge on.
  • Enamike inimeste foobia ilmselt pärineb sellest ajast, kui ainus alternatiivpirn hõõglambile oli see hirmus sinise valgusega rullikeeratud päevavalguslamp. No need olid küll õudsad. Samas sujuva ülemineku taganud halogeenid on vastupidiselt levinud arvamusele "hõõglampide keelust mööda hiilimise seaduseaugu" kohta kogu aeg 100% legaalsed olnud ja silusid kenasti tee paremale tehnoloogiale, mille välja töötamine oleks vabaturu tingimustes tõenäoliselt oluliselt kauem aega võtnud.

    Samamoodi ei pea alkoholi tarbimine tingimata tähendama parima eur/cl suhtega suvalise vedeliku oheldamatut sisse tankimist :) Ossinovskiga või ilma, vahet pole.
  • jesper
    Ma juba viiendat korda selgitan seda siin foorumis, aga no selle "hõõgpirnide ära keelamise" laiem taust oli eesmärk säästa kogu EL-i peale umbes ühe Rumeenia jagu elektrienergiat. Võib ju vaielda, kas see eesmärk on õige või vale, aga objektiivne reaalsus on, et pirnide tarbitava võimsuse vähendamine viis meid sellele suure sammu võrra lähemale, ehk siis eesmärgi saavutamiseks valitud vahend oli hästi valitud.

    https://en.wikipedia.org/wiki/Phase-out_of_incandescent_light_bulbs


    Ostsin aastaid tagasi hõõglampe nii 20ks aastaks tagavaraks, esialgu veel jätkub - pole EL asi mulle ütelda, kuidas tuba valgustan. Maksan elektri eest ja muid ettekirjutisi palun mitte teha. Juba selle arvelt, et peres pole autot olen hulga keskkonnasõbralikum kui nende vastikute lampide kasutajad.

  • pitsat2
    Julgemalt, julgemalt peaks riiki juhtima.
    Tunnistan ausalt, olen ise ka sel aastal vähemalt kaks korda töö juures hommikul saiakese ostnud - vajan abi.
    Täiskasvanuid samuti, üldse kõiki kodanikke peaks saiakeste ning limonaadi eest kaitsma.


    Valitsusele tahtsin seda ka veel öelda, et ma tean Tartus ühte söögikohta, kus on liiga suured portsud.
    Et võiks midagi ette võtta, selles mõttes nagu.
  • Tolmuimejatega hakkab juhtuma see, et inimesed hakkavad endale muretsema tööstuslikke tolmuimejaid koju, mitte aga neid seadusega nõrgaks muudetud riistapuid.
  • pahurik
    päris huvitav kuidas nad Saksamaal ja mujal end surnuks ei joo, seal ju alkohol nominaalselt odavam tunduvalt kui meil, palga suhtes rääkimata, vein tihti isegi ilma aktsiisita?
    Ei jää selle hinna tõstmise ja keelamise tõttu kellegil joomata kui soovi on, paraku rabatakse siis kui kuskilt reisilt odavalt saab, nii palju kaasa kui võimalik, st lõpptulemusena kaotame ainult maksutulu ja juuakse samamoodi kui inimesed alternatiivselt pingeid maandada ja pidutseda ei oska.


    Mitte ei jooda samamoodi, vaid tekib oht korraga hoopis suuremaid koguseid tarbida. Mis võib juhtuda kui külmkapis 1-2 pudeli õlle asemel järsku 20?

    Ise pole tükk aega Läti lähedale sattunud ja reaalne vajadus või soov odavat alkoholi üle piiri toomas käia puudub, aga kui esiteks ollakse loobunud inimese alkoholitarbimise alasest harimisest ning ignoreeritakse puhtaid reaalmajanduslikke tõdesid (korraga anname nii põhja- kui lõuna poole ära carry trade aktsiisi), siis järgmine lähen Läti viinapoodi lihtsalt kiusu pärast. Haljast ei joo, aga midagi sobivat kindlasti leian!
  • meie kliimas kulub ka hõõglambi poolt antud soojus marjaks ära. Kuskil Lõuna Euroopas, kus päike kütab alatasa kõvasti ja tuleb hoopis jahutada, on võib-olla teisiti . Mul on kodus hõõglampe varuks nii 10-ks aastaks. Praegu on Tartus suvisel pööripäeval 12 kraadi sooja ja toas kipub pisut jahedaks. Ma pane keskkütte asemel hoopis kolm 60 vatist hõõglampi õhtul toas põlema ja on mul valge ja pisut soojem. Mis on see krdi valitsuse asi millega ma oma tuba kütan, elektriga või kivisöega ??! Käibemaksu maksan ikkagi ja elektri pealt veel aktsiisi ja taastuvelektri tasu, mis krt on neil sellest kas ma kütan hõõglambiga või õliradiaatoriga ?

    Ei tahaks halvasti öelda, kuid igaüks , kes kaitseb hõõglampide keeldu Põhja Euroopas, on idioot kuubis. Võib-olla Vahemere ääres on sel mingi efekt, kuid meie ei ela seal.
  • Vanaema
    jesper
    Ma juba viiendat korda selgitan seda siin foorumis, aga no selle "hõõgpirnide ära keelamise" laiem taust oli eesmärk säästa kogu EL-i peale umbes ühe Rumeenia jagu elektrienergiat. Võib ju vaielda, kas see eesmärk on õige või vale, aga objektiivne reaalsus on, et pirnide tarbitava võimsuse vähendamine viis meid sellele suure sammu võrra lähemale, ehk siis eesmärgi saavutamiseks valitud vahend oli hästi valitud.

    https://en.wikipedia.org/wiki/Phase-out_of_incandescent_light_bulbs


    Ostsin aastaid tagasi hõõglampe nii 20ks aastaks tagavaraks, esialgu veel jätkub - pole EL asi mulle ütelda, kuidas tuba valgustan. Maksan elektri eest ja muid ettekirjutisi palun mitte teha. Juba selle arvelt, et peres pole autot olen hulga keskkonnasõbralikum kui nende vastikute lampide kasutajad.



    Kas see natukene rumal investeering ei olnud?
  • jesper
    Lääne-Euroopas ongi minuteada Saksamaa, Austria ja Prantsusmaa oma tarbimiselt esirinnas, ja per nupp on kogus umbes sama mis Eestis. Lisaks on Eestis keskmine tarbimine viimase 10 aasta lõikes tugevas langustrendis ka ilma Ossinovskita.

    Ehk siis kogu see alko ümber saagimine nii üht- kui teistpidi on üleriiklikus plaanis populism. Mitte midagi hullu ei juhtuks, kui mitte midagi ei tehtaks, ja külapoodide ning nende kundede probleem ei ole alkoaktsiisis, vaid lihtsalt viletsas majandamises. Ning alkoaktsiis on põhimõtteliselt siiski vabatahtlik maks, millel ei ole kumulatiivset mõju teistele tööstusharudele.

    Lambipirnidel on reaalne plaan, tegevus, tulemus ja mõju.

    Täpselt, vahetasin kodus 4 hõõglampi LEDide vastu ja keerasin 2% elektrikütet juurde. Mõju missugune!! See oli nüüd iroonia,kui keegi aru ei saanud.
  • ttrust
    Tolmuimejatega hakkab juhtuma see, et inimesed hakkavad endale muretsema tööstuslikke tolmuimejaid koju, mitte aga neid seadusega nõrgaks muudetud riistapuid.


    Olen ise just selle probleemi ees. Tolmuimejal paistavad laagrid läbi olema ja seekord läheb tööstusliku ostuks, mis imeb ka vett. Üldiselt distantseerun üha enam lõpptarijale mõeldud rämpsust. Sõiduautot ei tasu juba ammu osta (pigem kaubik) ja nüüd sama siis tolmuimejaga.
  • TaivoS
    lihtsalt kiusu pärast.

    Nojah, mingivahe lubasid kõik ka suure suuga ennast kiusu pärast Tallinnast välja registreerida, a tulemus oli et mõne aja pärast tuli elanikke võrreldes algseisuga portsujagu juurde. 1000€ arvete deklareerimisega lubati ka kogu ettevõtlus Lätti kolida, reaalne tegevus vist oli umbes sellises suurusjärgus et Delfi pole viitsinud isegi artiklit kirjutada, rääkimata mingist statistikast. Lampe ostetakse ikka neid mis poes müügil on ja suure tõenäosusega ei upu me ka lähiajal tolmu sisse. Talk is cheap.
  • pitsat2
    pitsat2
    Julgemalt, julgemalt peaks riiki juhtima.
    Tunnistan ausalt, olen ise ka sel aastal vähemalt kaks korda töö juures hommikul saiakese ostnud - vajan abi.
    Täiskasvanuid samuti, üldse kõiki kodanikke peaks saiakeste ning limonaadi eest kaitsma.


    Valitsusele tahtsin seda ka veel öelda, et ma tean Tartus ühte söögikohta, kus on liiga suured portsud.
    Et võiks midagi ette võtta, selles mõttes nagu.


    Kõigist kohtadest tartus, mida tean, on ainus Beckeri pubi, kus kogus on ogar aga tase madal kahjuks.
  • ivoalaska
    Vanaema
    jesper
    Ma juba viiendat korda selgitan seda siin foorumis, aga no selle "hõõgpirnide ära keelamise" laiem taust oli eesmärk säästa kogu EL-i peale umbes ühe Rumeenia jagu elektrienergiat. Võib ju vaielda, kas see eesmärk on õige või vale, aga objektiivne reaalsus on, et pirnide tarbitava võimsuse vähendamine viis meid sellele suure sammu võrra lähemale, ehk siis eesmärgi saavutamiseks valitud vahend oli hästi valitud.

    https://en.wikipedia.org/wiki/Phase-out_of_incandescent_light_bulbs


    Ostsin aastaid tagasi hõõglampe nii 20ks aastaks tagavaraks, esialgu veel jätkub - pole EL asi mulle ütelda, kuidas tuba valgustan. Maksan elektri eest ja muid ettekirjutisi palun mitte teha. Juba selle arvelt, et peres pole autot olen hulga keskkonnasõbralikum kui nende vastikute lampide kasutajad.



    Kas see natukene rumal investeering ei olnud?


    See polnudki investeering. Investeering on raha paigutamine tulevaste tulude teenimise nimel. Mul sellist eesmärki ei olnud.
  • Mis mind suuremas plaanis kogu selle "kiusu pärast" Ossinovski tümitamise juures häirib on see, et tema pakutud muudatused tabavad põhimõtteliselt ainult rämpsu - ühegi mõistliku alkoholijoogi hinnast ei moodusta see aktsiis märgatavat osa, samuti ma ei ütleks et välismaa litsentsi all villitud värviline suhkruvesi või kümnesendine sõõrik on just mingi selline meeletu rahvuslikku kaitset vajav väärttoode. Odava alkoholi müügist elatuv külapood ei ole mingi miljööväärtuslik maaelu rikastav nähtus, vaid lihtsalt jaekaubanduse prügikala, mille eksistentsist ei võida tegelikult praktiliselt mitte keegi, kaasa arvatud omanik. Kui me nüüd jätame hetkeks isiku ja tema valitud meetodid kõrvale, siis mina ütleks et rämpsutarbimise ringi otsas saavutatud hetkeline tasakaaluasend ongi väga põhimõtteliselt selle üleüldise majandusliku stagnatsiooni, mida kõigile meeldis nii eelmisele kui meeldib ka praegusele valitsusele ette heita, üks väljendusvormidest.

    Iseasi tõesti, kas valitud meetodid on õiged, võib-olla tuleks midagi hoopis teistpidi teha. Aga suhtumine et "valitsus on loll, lähen Lätti", ei ole kuskilt otsast eriti konstruktiivne. Minu isiklik tagasihoidlik arvamus on, et see on lausa naeruväärne.
  • Mulle jälle tundub, et seni kuni Eestis kehtib solidaarne tervisekindlustus ja riik maksab järjekindlalt kinni ülekaaluliste suitsetajate ravi haiguste puhul, mis on (või mille risk on) kergesti elustiilivalikutega ennetatav, siis on riik ka lausa kohustatud erinevate meetmete ja hoobadega seda tervisekäitumist õiges suunas mõjutama, sest:
    1) muidu ei pea rahakott vastu ja
    2) kõrvaltvaatamine oleks enda tervise eest hoolitsevate maksumaksjate suhtes ebaõiglane

    Eratervisekindlustuse puhul võiks küll öelda, et jätku riik maksud rahule, küll turg (kindlustusandja) reguleerib.
  • Hõõglampidele on keldrites, kuurides, saunades jm kohtades, kus valgustust vaja lühikest aega, väga mõistlik rakendus olemas.
  • Lampidest veel niipalju, et minu kogemuse järgi kestab see vana hõõglamp palju kauem kui kaasaegne halogeen. Mul oli köögis paar hõõglampi, mille pidin ära vahetama seepärast, et seal oli paljude aastate jooksul niipalju kärbsesitta peale kogunud, et valgus ei tahtnud hästi enam läbi tulla. Oleks võinud need seebi ja sooja veega puhtaks pesta , aga laisa inimesena ma ei viitsinud.

    Ma arvan, et see ongi põhiline motiiv, miks neid keelata. Krt, nad kestavad liiga kaua ja see pole bisnessile kasulik ! Tänapäeval pole kasulik kui majapidamisese kestab liiga kaua. Olgu külmkapp, teler, tolmuimeja või auto. Muruniidukid tehakse spetsiaalselt nii viletsad, et nad 5 aasta pärast ära laguneks. Seejuures tehakse uued mudelid niisugused, et vanadelt võetud varuosad neile enam ei kõlba. 100-aasta vanused jalaga Singeri õmblusmasinad töötavad nagu kulda kui neid on hästi hoitud ja hoolikalt õlitatud. Ma olen kindel, et ükski tänapäevane õmblusmasin pole enam 20 a möödudes töökorras. Sest kontseptsioon on selline : teeme võimalikult sita masina, mis mõne aja pärast ära laguneks, et inimene ostaks uue. Isegi autodega on sama lugu.

    Ma sügavalt jälestan seda kontseptsiooni, et müüa inimestele võimalikult sitta kaupa, mis rändab peagi prügimäele, et müüa talle uut ja sama sitta kaupa veel kõrgema hinnaga .
  • Draax
    Mulle jälle tundub, et seni kuni Eestis kehtib solidaarne tervisekindlustus ja riik maksab järjekindlalt kinni ülekaaluliste suitsetajate ravi haiguste puhul, mis on (või mille risk on) kergesti elustiilivalikutega ennetatav, siis on riik ka lausa kohustatud erinevate meetmete ja hoobadega seda tervisekäitumist õiges suunas mõjutama, sest:
    1) muidu ei pea rahakott vastu ja
    2) kõrvaltvaatamine oleks enda tervise eest hoolitsevate maksumaksjate suhtes ebaõiglane

    Eratervisekindlustuse puhul võiks küll öelda, et jätku riik maksud rahule, küll turg (kindlustusandja) reguleerib.

    ee, tore küll, aga milline valituse meede seda eesmärki täidab?
    Ma pole kuulnud, et tervislike eluviisidega inimesed saaks soodsalt sportida, st riik toetaks oluliselt ja neil oleks ravikindlustus soodsam?
    Suitsetajad taovad aktsiisi päris korralikult ja alati on võimalik suitstamine ja joomine lõpetada. Samas milles mina tavakodanikuna süüdi olen, et mind suhku jne maksuga karistatakse? Teen regulaarselt sporti ja joon kohvi suhkruga, ja tarbin igasugu isetehtud vähese suhkruga hoidiseid jne?
    Draax, kas sa tõsimeeli arvad, et alko aktsiisi pidev tõstmine või suhkrumaks muudab inimesi? Praktikas on suures koguses liha või jahutoodete tarbimine sama hull kui suhkrur, st kokku on asi ikka koguses, mis sisse aetakse vähese kehalise aktiivuse juures.
  • pahurik, konkreetsete meetmete üle võib vaielda ja kindlasti pole need praegusel juhul valitud ideaalsed (alates sellest, et suhkrumaks ega alkoholiaktsiis ei lähe sihtotstarbeliselt terivshoidu). Pidasin silmas pigem üldprintsiipi, kas riik peaks sekkuma inimeste valikuvabadusse või mitte (sh. mitte ainult maksude kaudu, vaid ka nt. rämpstoitu koolisööklas keelustades).
  • Draax
    pahurik, konkreetsete meetmete üle võib vaielda ja kindlasti pole need praegusel juhul valitud ideaalsed (alates sellest, et suhkrumaks ega alkoholiaktsiis ei lähe sihtotstarbeliselt terivshoidu). Pidasin silmas pigem üldprintsiipi, kas riik peaks sekkuma inimeste valikuvabadusse või mitte (sh. mitte ainult maksude kaudu, vaid ka nt. rämpstoitu koolisööklas keelustades).

    jajah, riik määrab, mida süüa riik määrab, milline elektripirn võib kodus olla, mitu klaasi veini võid juua ja millal sital käia, mis veel?
    Kas meil on koolisööklates rämstoit? Olen kuulnud, et osades riikides pidi olema jah, Suurbritannias jne. Kuna riik maksab koolitoidu eest, siis ta tellib ka muusika, ma ei näe siin takistusi tervslikku toitu lastele pakkuda. See mida laps oma raha eest ostab kusagil, see on koduse kasvatuse jne probleem, keelame alal 18a poes ostlemise ära? Naeruväärseks ikka ka ei maksa minna. Kust tuleb see arusaamine, et mingi ametnik teab paremini mida mina ja minu laps sööma peame ja tohime? Harida tuleb inimesi, võimaldada neil tervislikult elada ja toetada selles neid, mitte ajuvabasi makse ja meetmeid leiutada.
    Kuna ise tunnistad, et suhkrumaks jne ei lähe tervishoidu otse, siis seda enam on need meetmed puht riigikassa täitmiseks ja rahva tervis huvitab poliitikuid küll viimases järjekorras. See riigi sekkumise vajadus sinu meelest seisneb milles? Keelame osa toiduaineid poodides ära? Paneme kaamera kõigile koju, et jumala pärast suhkrut ei tarbiks jne? Kus see piir läheb sinu meelest? Kõigepealt tuleks siis nutiseadmed ära keelata ilmselt, sest vanemad ei tule nende kasutamise piiramisega toime?
  • jesper
    Mis mind suuremas plaanis kogu selle "kiusu pärast" Ossinovski tümitamise juures häirib on see, et tema pakutud muudatused tabavad põhimõtteliselt ainult rämpsu - ühegi mõistliku alkoholijoogi hinnast ei moodusta see aktsiis märgatavat osa, samuti ma ei ütleks et välismaa litsentsi all villitud värviline suhkruvesi või kümnesendine sõõrik on just mingi selline meeletu rahvuslikku kaitset vajav väärttoode. Odava alkoholi müügist elatuv külapood ei ole mingi miljööväärtuslik maaelu rikastav nähtus, vaid lihtsalt jaekaubanduse prügikala, mille eksistentsist ei võida tegelikult praktiliselt mitte keegi, kaasa arvatud omanik. Kui me nüüd jätame hetkeks isiku ja tema valitud meetodid kõrvale, siis mina ütleks et rämpsutarbimise ringi otsas saavutatud hetkeline tasakaaluasend ongi väga põhimõtteliselt selle üleüldise majandusliku stagnatsiooni, mida kõigile meeldis nii eelmisele kui meeldib ka praegusele valitsusele ette heita, üks väljendusvormidest.

    Mul on tunne, et siin me vaatame pilti kuidagi väga erinevat pidi. Näeme justkui ühtesid asju, aga teeme nendest täitsa pöördpidiseid järeldusi.
    Ärme räägi hakatuseks üldse alkoholist või külapoest. Räägime sellest, missugune on inimeste tarbimise struktuur, missugune see olla võiks ning kuidas seda soovitavat saada.
    Olen kindel, et maakohtades on tarbimine laias laastus kolmes osas - esmalt söök/jook, siis kütus ja seejärel kõik muu. Seejuures see 'kõik muu' ei ole eriti suur tükk, sest esiteks on sissetulekud kasinad ning teiseks sisuliselt puuduvad maal valdavalt võimalused kulutada kultuurile, olgu see siis vaimule või ihule suunatud. Külapood on küla sotsiaalse suhtluse kese ning see ei pea küll meeldima, aga selle suhtluse valdav sisu on poe nurga taga konsumeeritav Bock. Pood võib küll kaduda, aga see ei tähenda Bocki kadumist - selle asendaja tuuakse lihtsalt mujalt ning kui juba niikuinii peab mujalt tooma, siis tuuakse sealt, kus odavaim. Kas see on meie mätta otsast vaadates mõistlik, ei olegi oluline - kui poetagune jorss tahab end tongi saada, siis ta seda ka saab ning tõenäoliselt ei ole ta peastarvutamises just kõige kõvem käbi.
    Kui me tahame, et külajorsid ei jooks poe nurga taga Bocki ega Lauaviina, siis peaksime tegema midagi selleks, et tarbimises osa 'kõik muu' oleks suurem - no et raha kulutataks näiteks kultuurile või spordile. See muutus ei ole paraku kiire ning seda ei saa lihtsalt ja mõjusalt reklaamiks vormida. Olemasolevat joodikute kaadrit ei muuda enam miski ning sisuline muutus tarbimisharjumustes saab ilmneda alles aastakümnete jooksul, uute põlvkondade kasvades. Ei maksa ka loota, et igast metsakülast kohe Pärte ja Palusalusid peale hakkab viskama, aga ehk jääb vähemasti mõni Kuku alla käimata :)
    Nüüd siis jõuame selle juurde, kas seniste valitsuste meetodid sellise struktuurse muutuse saavutamiseks on olnud tulemuslikud. Valdav meetod on olnud see, et tõstetakse aktsiise. See on mugav - raha on kohe eelarves ja saab ka öelda, et jälle on midagi tehtud. Tegelikku, sisulist muutust see aga esile ei kutsu, sest uusi tarbimisalternatiive ei ole lihtsalt olemas. Külas ei ole muud teha kui juua, ja rohkem millegi ärakeelamist ei tekita neid valikuid juurde.
    Ma usun väga inimese võimesse teha mõistlikke valikuid - kui tal need valikuvõimalused olemas on. Ma ei usu, et keegi arvaks, et poe nuka taga tinutamine on kellegi ideaalne olemise viis. See on ikka pikema protsessi tulemus, mille osaks on haridus, töökohtade struktuur ning enese realiseerimise võimaluste puudumine väiksemates kohtades.
    Ehk siis - juhtimine keelamise ja surnuksmaksustamise teel ei loo kvaliteetset ühiskonda, kvaliteetset elukeskkonda. See lihtsalt kontsentreerib veel rohkem raha kohtadelt keskvalitsuse kätte, mis on valitsusele kahtlemata uimastavalt mugav, aga ühiskonnale pikas vaates hukutav. Seetõttu olen lausaliste keeldude ja ülemaksustamise vastu - need meetmed lihtsalt ei saa saavutada lubatud/soovitud tulemusi, sest mitte ei loo, vaid kaotavad ära valikuid.
  • No ma ka ei ole kindel nende valitud meetmete tõhususes (Ossinovski omade siis, hõõglampide asendamise programm rokib), aga kui Vello Värskast otsustab ühel heal päeval Bocki asemel mingi peenema ja tervislikuma pala lauale panna, siis külapood on ikkagi miinuses (sest mingit mitterämpstoitu seal ju ei müüda) ja alkoholiaktsiisi laekumine ka. Või kui riik jätabki rämpstoidu rahule ning panustab näiteks tervisliku toidu pakkumise toetamisse, siis tuleb kindlasti keegi ja ütleb, et "maksude ja toetustega saab ju sea ka lendama panna" :) Sedasi ei saagi üldse mitte midagi kunagi muuta, lähene vasakult või paremalt või seniidist või nadiirist.

    Ja kuna olemasolevat kaadrit tõesti on juba raske muuta (kuigi tegelikult viimase 10a alkotarbimise statistika annab lootust), siis seda kriitilisem on järgmise põlvkonnaga toimuv - alkoholi- ja rämpstoidutootjate küünilisus enda tarbijaskonna noorendamisel ei tunne mitte mingisuguseid piire. Rock tegi spetsiaalselt alkoholivaba õlle, et saaks "karastusjooki" noorteüritustel reklaamida FFS.
  • Lõpuks läheb see status quo ja valikuvabaduse taga ajamine ikka sedasi, et jätame kõik samaks ja samal ajal üritame head teha, küla spordihall saab toetust et välja ei sureks, külapood saab toetust et välja ei sureks, Vello saab toetust... noh, et ta külas edasi elaks ja tarbiks, alkotootja saab toetust et ta Eestisse töökohti looks, mingi MTÜ "Tervislikwhaddafakkamaijoo" saab toetust et kõiki lapsi ja täiskasvanuid meelitada limpsi asemel mahla jooma, Eesti Energia saab maapõuest põlevkivi, et toetustest elavad inimesed jaksaks oma hõõgpirnidega valget suveööd soojaks kütta ja siis lõpuks raha kõige selle jaoks tuleb... ups!

    Minuarust strateegiliselt parem idee oleks ikka mingid suuremad selgelt jätkusuutmatud nähtused välja külma kätte jätta, isegi kui see lühikeses perspektiivis mingit tõmblemist esile kutsub. Pole see piirikaubandus ka maailma mastaabis mingi eriline uudis, näiteks Prantsusmaal maksab tubakas umbes poolteist korda rohkem kui Hispaanias, ei tea kas käiakse teisel pool ostmas, ei tea.
  • Vähemalt on üks sots foorumis nüüd teada :)

Teemade nimekirja