LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Makromajandusest

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • http://www.ee/epbe/makromajandus/
  • Avaldage arvamusi, soovitusi jne...
    Igasugune vastukaja teretulnud.
  • Leidsin päris ilusat seeriat Eesti Panga numbrite abiga (kahjuks ei oska siin graafikut teha). Ma arvan et allpoolne mõõt (nõudmiseni hoiused eraiskiutele) peegeldab päris hästi (M0,M1,M2st paremini) kui kuum majandus on.


    Nõudmiseni hoiused, eraisikutele, aastane kasv:

    2004
    okt +10,9%
    nov +12,3%
    det +13,0%
    2005
    jaa +14,3%
    vee +16,9%
    mär +18,2%
    apr +20,6%
    mai +24,1%
    juu +26,3%
    juu +26,1%
    aug +27,3%
    sep +28,2%
    okt +30,8%
    nov +35,2%
    det +34,1%
    2006
    jaa +35,6%
    vee +36%
    mär +35%
    apr +33,7%
    juu +32,1%
  • Stefan,
    Kunagi vist mingist pangast keegi ütles, et järgi on jäänud u. 36000(?) leibkonda, kes saaksid laenu pangast. See oli suht ammu. Vahepeal kinnisvarabuum jätkus ja palgad on tõusnud.

    Ei oska arvata millise valemiga selline potensiaalsete laenajate arv saadakse kuna iga laen on erinev. On Sul mingi nägemus järgi jäänud potensiaalsete laenusaajate arvust?
  • eeee......vist peaks filtreerima (näit. laen üle 500000 ja maks. 25 aastat)?
  • opex
    Ma arvan et Hansaleht kirjutas oktoobris 2005 et Eestis oli 100 000 eluasemelaenu väljastatud. Ühispangal oli mullu novembris arvamus et veel oli olemas 50 000 laenuvõimelist leibkonda, Hansa vastav number oli 100 000. Eestis on vist kokku kuskil 500-600 tuhat leibkonda. Pankade laenusumma tõus on tõepoolest olnud märgatav ka viimased 8-9 kuud.


    Kuigi pangalaenud eraisikutele on kahtlemata üks parimaid indiakaatoreid Eesti majanduse temperatuurist, arvan ma et minu üleval pakutud "Eraisikute Nõudmiseni Hoiused" (ENH-indikaator :)) ütleb veel rohkem.

    Eraisikud tõmbavad likviidsust majanduselt eemale kui nad panevad oma likviidset raha hoiusekontodele või ostavad importtooteid. See protsess on majanduse tuleva le tarbimisele lähem kui pangalaenude areng. Sularahajääk on vähemoluline number ma arvan, samuti äriühingute rahaliikumised. Samuti sõltuvad likviisuskontode mahud hooajast, nii et ma arvan et tuleb vaadata aastakasvu. (Võib isegi vaadata kasvu kasvu (bis-numbrit)

    Juunis oli selline "ENH-indikaator" +32,1, ta on pisut langenud viimastel kuudel pärast pidevat tõusu sügisest 2004 kuni sügiseni 2005. Eraisikutel on oma likvidsuskontodel praegu siis 32,1% rohkem raha kui mullu, mis peaks indikeerima nende tarbimisplaane lähikuudel. (THI-hinnatõus aasta jooksul 4-5%). Arvestades numbri väga reeglipärast liikumist võiks prognoosida et ta langeb edasi, ehk et majandus jaheneb.

    (Loomulikult võib kõike näidata statistikaga, ja igaüks valib oma lemmikuid, aga proovin seda numbrit vaadata ja tema väärtust hinnata) :)
  • mis sinna nõudmiseni hoiuse alla läheb? sh tavaline pangakonto jääk?

    eraisikute hoiustest eestis ei saa aru. see ei tasu ära kui summad on alla 1 Mkr, ning vähestel on sellest rohkem. miks peaks keegi hoiustama raha.
  • toivoe
    kui sa oma internetipanga kaudu paari minuti tööga saad 2,5% intress (tulumaksuvaba), siis eks see tasub ära, ka alla miljoni krooni. Hoiustada võid kasvõi nädala kaupa. Aga jah, väga võimalik et paljud seda ei tee.
  • Arvata võib, et hetkel toimub päris tugev ümberjagamine Eesti SKPs, kus kasumite osakaal väheneb, ja palkade osa suureneb. Seda hoolimata Eesti tulumaksusüsteemist, mis ilmselt kõvasti soodustab kasumieid palkade arvelt.

    Aastatel 2000-2005 on palkade osakaal SKPst olnud stabiilselt 44-47%. Kasumite osakaal on samadel aastatel olnud 30-32%. Rootsis on kasumite osakaal SKPst 16-17%, ja kuigi Eesti ei lähe sama teed nagu Rootsi, on siingi ilmselt oodata, et SKP-tõus edaspidi rohkem laekub töötajatele, ja vähemal määral kapitalomanikutele.

    Koos tõusvate intressidega, oleks siis loomulik edaspidi, et firmad mille lisandväärtus SKPs on kõige väiksem hakkavad üha suuremal määral kahjumis töötama, alguses kasum halveneb, siis töökohtade arv väheneb. Areng hakkab siis soodustama haridust, innovaatilisust jne - rahateenimine kapitalivaradest raskeneb, ja rahateenimine tööst lihtsustub.
  • Diletantlik küsimus, kuidas leitakse üldse kasumite osakaalu SKP-s, mäletan kooliajast, et SKPd saab arvutada kas tarbimise meetodil (kõikide ostetud kaupade ja teenuste väärtus kokku) või tootmise meetodil (kõikide toodetud kaupade ja teenuste väärtus kokku). Kumbki meetod ei kajasta ju kasumit, kas kasum mitte rohkem Maksuameti huviorbiidis pole, ja vähem statistikas kajastamist leidev suurus?
  • mykoloog,

    kolmas SKP arvestamise variant on sissetulekute meetodil. Selle kohaselt SKP = rahvatulu + amortisatsioon + kaudsed netomaksud (käibemaks, aktsiis, riigilõiv jm).
    Rahvatulu = töötasud (koos sotsiaalkindlustusmaksetega) + renditulud + netointressid + ettevõtete kasumid.
  • Eesti Panga septembrinumbrid näitavad et eraisikud olid laenuturul veel hullemad kui varem.

    Laenumahu tõus 3,0 mrd (67,1->70,1)
    Hoiusemahu tõus 0,3 mrd (42,5->42,8)

    Kuidas "kadus" 2,7 mrd pankade poolt eraisikutele ülekantud raha? Arvan et peamiselt nii:
    -tarbiti importtooteid (jooksevdefitsiit)
    -osteti äriühingutelt kinnisvara
    -tulumaksude juurdemaksed

    Eraisikute investeerimisneto peaks olema olnud suhteliselt tasakaalustatud.

    Eraisikute nõudmiseni hoiuste aastane kasvukiirus vähenes augustist septembrini 36%->34%ni. Võiks olla trendimuutus rahapakkumises, ja sel juhul on lõpuks ka pangastatistikas märk et majandus jahtub.
  • ÄP
    ""Täna võib üsna kindlalt väita, et Eesti majandus on üle kuumenenud ja sama hooga jätkata ei ole isegi keskpikas perspektiivis võimalik, rääkimata pikast. Küsimus on selles, et kuidas saaks majanduskasv langeda ilma suuremate tagasilöökideta tasemele, kust majandus edasi areneda saaks," ütles Hansapanga juhatuse esimees Erkki Raasuke. Kui ettevõte või üksikisik on adekvaatselt hinnanud, et ta suudab võetud kohustusi täita, saab musta stsenaariumi vältida, soovitas Raasuke."

    Väga õiged sõnad lennuki piloodi poolt, (aga kas ta teab et ta on lennuki piloot...)
  • Mina tõstaks esile ka teise ohu tagasilöökide puhul majanduses, millest ei ole kuulnud palju räägitavat. Oleme ju teadupärast Euroopa Liidus ning avatud ühiskonnas. Kui peaks tõesti toimuma mingi oluline negatiivne lüke, millest tekkinud võimaliku lumepalliefekti tõttu vajub praeguse suht OK eluga harjunud inimene tõsistesse majanduslikesse raskustesse, võib see kodanik jääda mitte siia oma probleemidesse siplema, vaid lihtsalt emigreerub. Helsingisse prügiautot juhtima, Turusse laeva kõpitsema, Dublinisse salatit pakkima etc. Kõigi valulävi tuleb kusagil vastu. Täiendav väljaränne on aga viimane asi, mida Eestil vaja.

    Loodame, et varsti ei vaata me ajas tagasi ning ei kiru keskpanka, mis oleks võinud kasvõi laenubuumi talitseda.
  • Seda viimast stsenaariumi ma isiklikult ei usu, kuigi ühtegi vastavat tõsiseltvõetavat sotsioloogilist uuringut pole ka kätte juhtunud.
    Üldiselt eestlase iseloom on ikka selline, et majandusraskused (mingi majanduskasvu vähenemine vms) pole küll argument, miks peaks minema Hesasse prügiautot juhtima. Kes soovib emigreeruda, on seda juba niikuinii teinud või kohe tegemas, majanduskasv +10% või -10% ei oma enam tähendust.
  • Tendents mis algas juba varem 2006, et Eesti palgad tõusevad esimest korda (viimastel aastatel) kiiremini kui Eesti kinnisvarahinnad üha tugevneb. 2007 tuleb hea aasta töötajatele, ja raske aasta kinnisvaraomanikutele. Ühesõnaga, üürid tõusevad aga kinnisvarahinnad langevad. Reaaltootlus tõuseb, nagu ka nominaalsed intressitootlused. Pankrottide arv tõuseb.

    Eesti jooksevkonto on hüperdefitsiidis, aga kui kõrgele võib see tõusta. Sisuliselt pangad pumbavad raha sisse, laenuvõtjad garanteerivad seda raha kunagist tagasimaksmist, raha ringleb Eesti majanduses, ja kaob jälle välismaale impordimaksetena. Järelikult on vaja, et laenuvõtjad toovad sisse sama palju raha kui tarbijad/ehitajad suudavad osta sisse impoditooteid. (Omakapitali liikumine sisse ja väla tundub praegu vähem oluline kune neto on väike võrreldes laenurahaga.)

    Kinnisvaraturg ON nõrgenenud, aga kuna pakkumine on kõvasti tõusnud ja palju ostu-müügi lepingud sõlmitud palju varem kui laenu võetakse, siis ikka veel on pangad pidevalt näitanud vilgast laenumahu tõusu. Poleks aga ime kui inimesed suure kolektiivina samaaegselt lõpetavad oma laenamist ja langetab kinnisvaraturgu põhja, samamoodi kui nad on kolektiivina seda tõstnud. Mis kuu see juhtub on teine asi. EURIBOR6kuu on paratamatult praegu 70% kõrgem kui oktoobris 2005, nii et iga korteriostu kalkulatsioon on palju halvem kui tollal (kuigi intress ujuv ja laen pikk, mistõttu hetkeintress tegelikult oleks päris ükskõik).
  • Septembris laekus eraisikute kontodele umbes 4,5 mrd palka. Peale selle laekus erisikute kontodele 3,0 mrd laenuraha. Kuu lõpul oli aga eraisikute kontodel vaid 0,3 mrd rohkem raha kui kuu algul.

    4,5 mrd palk ja lisks 2,7 mrd netolaen !!!

    Eelmisel aastal septembris olid vastavad numbrid umbes 4 mrd palk, 1,3 mrd netolaen.

    Keskpank näeb seda, aga ei tee midagi. Eesti majandus on üha rohkem üles ehitatud importide ümber, umbes nagu naftariikides. Eesti majanduse paindlikkus on positiivne, aga kontrollimatu laenamine negatiivne.

    Kinnisvarahindade tõus oli suuresti psüholoogiline nähtus. Ma arvan et eelseisev langus tuleb sarnasena. Kasvab veendumus, et kinnisvaraost on riskantne, turusignaalid mis seda tõendavad kuhjuvad, ja järsku on hinnad languses. Ahnusega hakkavad inimesed ootama ja ootama. Pärast seda ilmnevad kõik puudused majanduses mis Eesti Pank nägid aga mille peale ei saanud reageerida. Järelanalüüs ütleb et viga oli selles et erapangad tegutsesid keskpangana, aga ilma rahapoliitikata. Keegi ametnik polegi eksinud kuna kõik on oma tööd teinud. Suurimad kaotajad on inimesed kes hilja läksid kinnisvaraturule.
  • Väga kõva andmine makromajanduslikul teemal, käib sellel foorumil:

    Mõtisklused makromajandusest, kinnisvarast ja muust (3014)

    http://www.kv.ee/?act=forum.main
  • to: stefan

    Kõige kõnekam lause viimase aja makromajanduslikest rantidest on olnud Raasukese oma: "Selge, et majandus on üle kuumenenud, nüüd tuleb vaadata, kuidas tagada pehme maandumine". 5 aastat tagasi klikkis Neivelt "Enable", nüüd siis ilmselt kilikib Raasuke "Disable". Arvestades, et kõik senitoimunu on ületanud kõige radikaalsemad stsenaariumid, saab selle pingelanguse juhtimine olema omaette vaatemäng.
  • suffiks
    minuni on samuti jõudnud murelikud sõnad EYPlt, nii et kindlasti mõeldakse just nii, kuidas "soft landing" Eestis teha. Kardan aga et kõik ainult "teevad oma tööd". 2007 aasta algul ootavad suured boonused pangatöötajatele, ja sel ajal kui antud laenud peavad olema tagasi makstud, on kõik boonusesaajad oma töökohad mitu korda vahetanud.

    Ma pakun et Neivelt ilmub olulise tegelasena Eesti majanduses/poliitikas niipea kui majandus jahtub. Tema on olnud üks väheseid kes on mõelnud kainelt viimased 2-3 aastat, tal on oskusi ja usaldust.
  • Üks esimesi tööülesandeid võiks olla ette valmistada riigivõlakirjade müük siis kui eraisikud järsult lõpetavad laenamist.
  • Eesti Panga tuntud "sõrmed risti" poliitkia aastal 2004:

    Eesti Pank: kinnisvaraturg jaheneb
    02-12-2004
    Äripäev

    Eesti Panga president Vahur Kraft ütles eile, et tarbimise tipphetked ja kinnisvarabuum said selle aasta kolmandas kvartalis otsa, hinnad püsivad hetkel stabiilsed.

    “Me arvame, et mingit buumi enam ei ole,” kommenteeris Eesti Panga president Vahur Kraft kinnisvaraturu jahenemist. Keskpank soovib aastatel 2005–2006 näha eratarbimise vähenemist ja laenukasvu aeglustumist, millele ehitas üles eile tutvustatud majandusstabiilsusest rääkiva prognoosi.

    “Majapidamiste bilanss on punases,” lahkas Kraft eraisikute vara ja kohustuste suhet. Kui tööpuudus suureneb, eluasemete hinnad kukuvad ja intressid samal ajal tõusevad, muutub olukord probleemseks.

    Keskpanga asepresident Märten Ross kinnitas, et kinnisvara hinnatõus pidurdus ja seda peaks investorid arvestama. “Paneks siinkohal sõrmed risti ja loodaks, et prognoos peab paika,” rääkis Ross.

    http://www.ehitus24.ee/uudised.php?id=1676
  • Selgituseks, EP ei saa kritiseerida, nad teevad oma tööd. Nad isegi teevad natuke rohkem soovitades poliitikuid kaotada intresside subsideerimist, aga nagu süsteem töötab, näitab 2004 sõnad et kui majandus ei arene nagu EP soovib, siis neil pole võimalus midagi teha. Lootus on selles et poliitikud midagi teevad. (Ise prognoosisin 2004 lõpul umbes sama nagu EP)
  • Tuleval nädalal on oodata statistika panganduse, jooksevdefitsiidi ja kinnisvaratehingute kohta. Kas ülekuumenemine jätkub, või kas jahenemist on numbrites lõpuks kuskilt näha.

    Meeldetuletuseks, Eesti pankade laenumaht äriühingutele+eraisikutele 30 septembril:

    2000: 22 mrd
    2001: 25 mrd
    2002: 31 mrd
    2003: 38 mrd
    2004: 54 mrd
    2005: 88 mrd
    2006: 145 mrd
  • kõige lollakam lugu on see, et kui lähed panka laenama raha, et osta 1,5 millist mersut (mis sööb lisaks bensiini, kindlustuse ja remondi arvetena), nõutakse palgatõendit ja max 10% sissemaksu.
    kui lähed lähed laenama raha, et osta prussakaid täis korterit Lasnamäel majas, mis varsti kokku kukub - pane korter tagatiseks ja palgatõend ja max 30% sissemaksu.
    kui lähed laenama raha, et osta mingit masinat, mis toodab kasumit - maksa sisse 40-60% ja pandi lisaks kõigi ettevõtte omanike vallas- ja kinnisvara.
    mida inimene teeb?laiskus on edasiviiv jõud - selle asemel, et teenida see raha, võetakse see laenuks, sest laenu saab lihtsamalt tarbimiseks kui teenimiseks.
    Ja miks see nii on - sest mersut ja korterit on võla katteks justkui lihtsam müüa, kui seda sinu "mingit masinat". eesti majandust ruulivad need lipsustatud,plisseeritud poisid,plikad, kes lihtsalt teevad nii nagu neil lihtsam on. MOTT ja JOKK
  • Käesoleva nädala statistika VÕIB põhjustada kiiremat langust erinevatel turgudel, ilmselt reageerib aktsiaturg kõige kiiremini siis kui inimestele on pilt selge, et langus on tulnud. 1) Septembrikuu jooksevdefitsiit VÕIB püstitada uut rekordi arvestades kiiret laenamistõusu samal kuul. 2) Pangandusstatistika (oktoober) VÕIB näidata et eraisikute pangakontode jäägu tõus aeglustub (pärast pidev aastane kasvutempo tõus aprill-august, tuli septembris langus +33,8%->+32,4%). 3) Kinnisvaratehingute arv VÕIB sisuliselt öelda et langus/krahh on alanud:
    Harjumaa, korterite ostu-müügilepingute arv, aastane tõus:
    2005
    Q1 +42%
    Q2 +55%
    Q3 +72%
    Q4 +48%
    2006
    Q1 +37%
    Q2 -6%
    Q3 number tulemas nädalas

    Maris Lauri, Hansapank, kirjutab tänases Äripäevas: "On selge - kui I poolaastal kasvas Eesti majandus 11,7%, siis II poolaastas juba mitte. Lubatud majanduskasvu aeglustumine on kätte jõudnud, esialgu veel tagasihoidlik, kuid ei saa olla kindel, et see ka selliseks jääb."

    Kui tõsine kinnisvaralangus on tulemas, siis võib (nagu olen kirjutanud) mõned (EE, Merko jt) kvartaliaruanded prügikasti visata, kuna siis hakkab uus dünaamika mõjuma.
  • Eluasemelaenude kõrval on ka huvitav vaadata tarbimislaenude areng. Viimasel 12 kuul on tarbimislaenude maht tõusnud 3,8 mrd võrra. Oletades, et ainult tööga hõivatud inimesed, ja nemad on Eestis 620 tuhat, võtavad tarbimislaene, siis on viimasel 12 kuul keskmine hõivatud inimene........... võtnud juurde 510 EEK tarbimislaen IGA KUU........... (Eelnenud kahel 12-kuu perioodid olid vastavad numbrid 156 EEK ja 153 EEK juurdevõetud tarbimislaen/kuu)

  • BIG sai pangaks kuskil septembris/oktoobris 2005, tollal oli nende laenuportfell aga ainult mõni 300 MEEK, 30 sept 2006 aga 900 MEEK.
  • ma kui pangas pikemat aega leiba teeniv, võin ainult kinnitada Stefani kartust : Kardan aga et kõik ainult "teevad oma tööd"

    Peamine põhjus minu mulje järgi, miks pankasid ei huvita nende tegevuse tõttu "veeuputuse" kaasa toomine, on
    välismaised omanikud, kellelt tuleb iga aasta käsk suurendada laenuportfelli X korda, vahendeid valimata. Kohalikel
    ei ole sõnaõigust, et hakkaks nüüd laene piirama veidi, asi hakkab üle käte minema - selliselt muretsevad juhid asendatakse
    ruttu "võimekamatega".
  • Maa-ameti numbritest:
    Korteritehingute arv Q3 (võrreldes 2005)

    Kesklinn 646 (-14%)
    Lasnamäe 662 (-26%)
    Mustamäe 531 (-1%)
    Põhja-Tallinn 321 (-36%)
    Haabersti 246 (-26%)
    Kristiine 205 (-11%)
    Pirita 126 (+13%)
    Nõmme 111 (-13%)
  • Tallinna linnaosade korteritehingute arvu muutus aastatel 2005->2006:
    Q1 2459->3028, ehk +23%
    Q2 3061->2606, ehk -15%
    Q3 3485->2848, ehk -18%

    Uute korterite osakaal peaks olema tõusnud, ehk vanade majade korterikäive kiiremini langenud kui üldnumbrid.
  • Ja hinnamuutus Q2->Q3

    Kesklinn +6%
    Haabersti +7%
    Kristiine +6%
    Lasnamäe +9%
    Mustamäe -2%
    Nõmme -5%
    Pirita +7%
    Põhja-Tallinn +11%
  • Kuude lõikes näidatakse Maa-ameti raportis ainult kinnisvaratehingute arv terve Eestis.
    Aastane muutus:
    jaanuar +61%
    veebruar +42%
    märts +35%
    aprill +12%
    mai +17%
    juuni +23%
    juuli +6%
    august +1%
    september -4%
  • clint ja teised,

    aga mina ei saa ikkagi aru, miks Eesti Pank ei sekku oma võimaluste piires otsustavamalt? Millised võimalused on Eesti Pangal kohalikku laenuturgu reguleerida? Ma saan aru, et konkreetset laenuintressi vist praeguse seadusandluse järgi deklareerida ei saa (näiteks uutel eluasemelaenu võtjatel Euribor + x% + panga marginaal), kuna baasiks on ECB määratav Euribor.

    Aga EP peaks saama vist nõuda näiteks eluasemelaenude puhul suurema omafinantseeringu olemasolu, mis vist tihti üldse 0% peale skeemitatud on? EP vist põhiseaduslik organisatsioon, mis ei tohiks vaevelda poliitiliste tõmbetuulte käes.

    Samuti oleks igati normaalne kaotada intresside subsideerimine ning tõsise pilguga üle vaadata Kredexi tegevus (ehk siis jällegi jutt suurema omafinantseeringu nõudest). Kardan aga, et kuna Kredex on kaudselt poliitikute hallatav organisatsioon (MKM haldusalas vist) ning ka intresside subsideerimise peatamine vajab vastavat poliitilist tahet, siis võib olla annavad vastavad võimukandjad endale aru, et asi on liiga kaugele läinud ning keegi ei riski kinnisvaraturu langetaja/krahhija mainega.
  • TaivoS

    Kredexi käendusega ostmine on tülikam, seda ka pangad aktiivselt reklaamisid :)
    Samas, mis vahe on omafinantseeringul, kui pank annab kahe tagatise(piisavas mahus) olemasolul selle omafinantseeringu tarbimislaenuna?

    Soodustuse kaotamine laenuintressidelt võtab aega - on ju mõistlik üleminekuaeg ning vähendada seda astmeliselt 5a jooksul, kuid selleks hetkeks on majandus ilmselt ise juba tagasihoidlikuma kasvuga.

    Stefani poolt etteloetud statistika näitab, et hinda suudetakse hoida ja isegi hinnamängudega(a'la kinkekaart 50tuh köögisalongilt - kus köök maksab 200tuh) isegi tõsta !!!
  • to: WBF

    Seletab makromajanduse ja panganduse võhik suffiks:

    Eesti Panga minule teadaolevad 2 laenuturu vägagi efektiivse reguleerimise võtet on pankade kohustusliku reservi nõude suurendamine EP juures ja pankade välja antavate eluasemelaenude puhul panga omavahendite määra tõstmine. Viimast vist korra nõksutati üles poole, mille mõju intressimarginaalile oli...marginaalne. Reserveinõuet pole tõstetud. Ma arvan, et EP mängib teadlikult seda mängu, mida nad on viimased 5 aastat mänginud.

    Mängu nimi: Õigusta Oma Eksitentsi
    Eesmärk: Jätta mulje, et oled vajalik organisatsioon ja teha täpselt nii palju, et keegi ei süüdistaks sind mitte midagi tegemises ja piisavalt vähe, et kellelegi varvastele ei astuks.
    Vahendid: regulaarsed murelikud pressiteated, millega ei kaasne peaaegu mitte mingit muutust käitumises/tegevuses.
    Võit: Võit on see, kui keegi ei avalda arvamust, et selle monstrumorganisatsiooni statistilise ja järelevalvefunktsiooni võiks üle võtta vastavalt Statsistikaamet ja Finantsinspektsioon ning raharingluse korraldamise rahandusminni osakond. Võit saabub, kui peale Euro kasutuselevõttu on mõistliku aja jooksul EP kui organisatsioon ikka olemas, vaatamata sellele, et teda peale lugematule arvule asepresidentidele ja muudele mutritele kellelegi vaja ei lähe.
  • Sorry, ühe asja unustasin veel ära - Eesti Pank on ka Eesti ehitusturu reguleerimise ventiil, st kui ehituses peaks saabuma kesisemad ajad, siis saab suur osa ehitajaid tükk aega ühe kvartali kallal Estonia pst ja Kentmanni tänava nurgal askeldada. Sest pole vist iseseisva Eesti ajal olnud hetkegi, kui seal mingi massiivne rekonstrueerimine ei käiks. Nii et mingis mõttes neil makroprotsesside juhtimise võime on siiski olemas, eriti arvestades Eesti ehitussektori suhtelist olulisust kohalikus majanduses.
  • Mulle meeldib ka see hirmus ehitamine Eesti Panga maja ümber. Ajal mil nende igasugune mõju ühiskonnas hakkab kaduma pea olematuks, ehitatakse uusi ja suuri pindu. Selleks, et uusi töötajad saaks mahutada. Uusi töötajaid on vaja selleks et.... selleks et .... eeem ... et see töö kõik ära teha.

    Aga sellepärast, et nad pankade reservnõuet pole muutnud ja eluasemelaenude omavahendite määra nii vähe on tõstnud, see on küll puhas lollus. Ja kui aasta pärast kinnisvarakrahh pauguga käes on, siis on õigus neile ka selle eest vastu pead anda.
  • Tänan suffiks ja rakuc.

    See reservi nõude tõstmine meenus nüüd endalegi. ÄP ja paar teist väljaannet helistasid häirekella (bravuurikaid esikülgi ning head läbimüüki on ju alati vaja), kuid tõsi, olukorras kus eluasemelaenu portfell kasvab 60+ % yoy, on efekti raske märgata.

    Eesti Pangal üsna sümpaatne eelarve riikliku rahapoliitika teostamiseks. 2005. aastal 217 meek ja kopikad peale. Tundub, et ehituskulud lisaks.
  • Muide, mis sellesse ehitamisse puutub, siis täpset infot ei ole, aga meenub midagi, et see oli vähemalt osalt seotud suuremate turvanõuetega. Vist ka euro-kontektsis vajalik norm. A la et suvaline veoauto päris keskpanga õue peale sõita ei saaks. Palju selles facti ja palju fictionit, on juba ise asi.

    Samas võeti mõni aeg tagasi ju paras polk ametnikke juurde, seega eks neile ka oma elamist vaja.
  • Septembris tõusid eraisikute eluasemelaenude maht 2,5 mrd võrra.

    Septembris tehti kinnisvaratehingud koguväärtuses 6,3 mrd.
    Q3 ostjate struktuur näitab:
    48,5% (kroonides) ostab eesti eraisikud. Septembris järelikult 3,1 mrd.
    6,1% (kroonides ostab välismaalased (era ja äri?). Septembris järelikult 0,4 mrd.
    Ülejäänud ostab juriidilised isikud, munitsipaalid, riik jt

    Nii: Eesti eraisikud (+välismaalasest eraisikud) ostsid septembris kinnisvara 3,1 (+) mrd eest, ja nad suurendasid oma laenud 2,5 mrd võrra.

    AGA PALJUDES KINNISVARATEHINGUTES EI TOHIKS ERAISIKUTE LAENUMAHT ÜLDSE TÕUSTA. Eraisikust ostja võtab laenu, eraisikust müüja maksab oma laenu tagasi saadud rahaga. Sellised tehingud peaksid olema palju. Uued korterid mis turule tulevad on äkki umbes 500-600 üle Eesti. Nende puhul muidugi palju uus laenuraha eraisikute poolt.

    KUIDAS ON VÕIMALIK et eraisikud ostsid septembris kinnisvara 3,1 mrd eest, samal ajal kui pankadelt võeti välja tervelt 2,5 mrd uus laenumaht? Eluasemelaenud korterite remondiks, Kinnisvaraost välismaal Eesti laenuga, igasugused teised ostud eluasemelaenu nimel...???

    Eraisikute laenumahutõus 3,0 mrd (sealhulgas eluasemelaenud 2,5 mrd) septembris, jääb mulle mõistatuseks. Homme tuleb oktoobri number.




  • Suffiks, tegelikult Eesti Pangal neid "efektiivseid" võtteid väga ei ole. Esiteks, kohustuslik reserv euroalal on 2%, Eestis on 15% (oli 13%, muudatus jõustus 2006 1.septembrist) kapitali adekvaatsus enamus riikides 8%, meil 10%. Kapitali adekvaatsusega mängimisel pole mõtet, kuna see ei puuduta filiaale, vaid ainult Eesti krediidiasutusi. Ja kui vint üle keerata, siis korraldatakse business nii, et laenu pakuvad välispangad cross-border teenusena ja Eesti kõikide ametiasutuste käed jäävad lühikeseks ning ei aita ka kohustuslik reserv. Ainus efektiivne meede (millest oleks raske ka juriidiliselt mööda hiilida) turu jahutamiseks oleks järgmine - Riigikogu võtab vastu seaduse, et alates päevast x välja antavatelt laenudelt pole vaja tasuda intressi ja miks mitte ka võimalud laenu üldse mitte tagasi maksta. Hea mõte enne valimisi ära teha, ainult see oleks vast liiga äkiline meede...

    Järelevalve on juba Finantsinspektsioonil, aga mida on siin pankade osas järele valvata? 2 tyhja juriidilist kesta hansa ja sebühis, mis vajuks ilma ema "ärilise" toetuseta kohe kokku? Ja kõigile Eesti Panga olemasolus ja vajalikkuses kahtlejatele - vaadake EL aluslepingutesse, mis Eesti rahvas rahvahääletusel heaks on kiitnud - kott on sügavalt peas :-)

    Eesti Panga ehitustegevust ma parem ei kommenteeri. Uurimise huvides ;-)
  • Stefan, arvesta ka sellega, et paljud eraisikud kasutavad investeerimisvahendina firmat, seega on sisuliselt eraisikute mahud veelgi suuremad. Ostud 4 mlrd juurde ehk? Jube värk.
  • Koondatud:
    Septembris osteti kv 6,3 mrd eest. Septembris müüdi kv 6,3 mrd eest.
    Eraisikud ostsid kv 3,1 mrd eest
    Eraisikud müüsid kv x mrd eest
    Eraisikud neto-ostsid kv (3,1-x) mrd eest. Seejuures nad tõstsid oma eluasemelaenumaht 2,5 mrd võrra.
    x peaks kindlasti olema >0,6.
    Kuidas võimalik?
  • to: gurmanka

    Näed sa, väga hea et keegi targem selgitas, et tegelikult polegi Eesti Pangal mingeid võimalusi midagi mõjutada. Süda kohe rahul, et selline organisatsioon vähemalt olemas on.

    :)
  • kristjan.lepik
    tehingustatistika ja laenamine ikka eraldi äri ja eraklientide kohta, minu arust.

    Vastus oma enda küsimusele vist, et eraisikust müüjad väga vähesel määral maksavad laenud tagasi, või neil polnud laene. Vastus ka et ostjad laenavad väga suur protsent tehingusummast.
  • Stefan, kas sellest kinnisvara ostmise ja eraisikute laenu mahu kasvust pole mitte välja jäänud omal käel ehitamise peale minevad laenumahud. Nt kui ostan krundi 1 mio ja lasen sinna ehitada 3 mio maja, siis peaks kajastuma kinnisvara statistikas 1 mio ja laenustatistikas 4 mio - omafinantseerimine.

    Eraldi teema võib veel olla eluasemelaenudega muude kulude finantseerimine, kus eluasemelaenu kui kõige odavamat laenu kasutatakse väikese skeemi abil muude kulutuste või investeeringute finantseerimiseks. Nt kui kodanik A ja B omavad kumbki samaväärset kinnisvara, siis nad võivad need omavahel vastastikku maha müüa. Kinnisvara mõttes on peale neid ostu-müügi tehinguid seis samaväärne, kuid mõlemal kodanikul on isikliku eluaseme müügist tekkinud mitte maksustatav tulu ja võimalikest soodsaim intressitoetusega pikaajaline laen.
  • H-man
    jah, et uusehitised suurendavad eraisikute laenumaht on selge, ükskõik kas eraisikud ise või keegi arendaja ehitab. Sinu teine näide ka muidugi huvitav.

    Silmatorkav on eraisikust korterimüüjate hea majanduslik seis (nad ei maksa laenu tagasi, või neil polnud isegi laenu), ja eraisikust korteriostjate halb majanduslik seis, nad võtavad maksimaalset laenu. Praegu ostavad vaesed ja müüvad rikkad - kui ma tõlgin statistikat õigesti.

Teemade nimekirja