IMF soovitab Fed-ile intresside edasist tõstmist - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

IMF soovitab Fed-ile intresside edasist tõstmist

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • 1.Aktsiaturg on ülehinnatud
    2.Laenurahade laienenud kasutamine
    3.Rekordiliselt madaal hoiustetase
    4.Maksebilansi jooksva konto defitsiidi suurenemine
    Kõik need majanduslikud ebakõlad võivad viia suuremale kukkumisele. Senised intressitõstmised pole piisavat efekti andnud ja IMF soovitab edasist intresside tõstmist.

    ...overvalued stock markets, expanded use of credit, record low savings and a widening current account deficit point to macroeconomic imbalances that could result in a much bigger downturn, the IMF warned in a report which recommended additional rate rises to slow the world's largest economy.

    Reutersist

  • Kas Nasdaq läheb 4. aprilli ~3650 põhja testima?
  • ai, ai
    Tundub, et tõusumoment lükkub suhteliselt kaugele sügisesse ja mängu vist peab nagu kõrvalt jälgima? Kadu ja hävingut on viimasel ajal liiga palju juba ennustatud - see võib ka tõeks saada, sest kõik märgid viitavad sellele. NASDAQil jõuavad varsti margin callid kätte????
  • Hetk tagasi murdis 3850-st läbi 6%põhja(i.k.South) poole
  • karmimad tegijad võtavad selleks puhuks muidugi lühikese nägemuse, mitte ei lähe koju õiget aega ootama. USAs on seda oluliselt lihtsam ja odavam teha kui näiteks Eestis. Valik on õige lai. Alustada võiks näiteks mini-nasdaqi futuuridest. väike tagatis, iga nasdaq 100 ühepunktine muutus tähendab futuuriomanikule $20st muutust kas plussi või miinuse suunas.

    Ei saa mainimata jätta, et tegu on suht volatiilse instrumendiga. Väga kiiresti võimalik võita ja sama kiiresti ka kaotada. Aga huvilisi ikka jätkub.
  • ja-jah Sõltub investori närvikavast ja ilmselt noorusest (vanusest).Ise eelistan mängida keskmisele trendile ja seetõttu omada aktsiaid keskmiselt 4-5 kuul aastas. Liiga valusalt on meeles esiteks 97 aasta (jäin poolega turule jalgu). 98 aga näitas selle strateegia paikapidavust - loobusin aktsiatest talvel, kuna leidsin et nende omamiseks ei ole lihtsalt aeg õige. Küll aga mängisid mitmed mu tuttavd maha praktiliselt kõik mis neil oli:
  • seega, tahtsin öelda, et õige aeg on aeg maha võtta ja minna lihtsalt kuskile puhkama.
  • USA keskpanga(Fed) juht Bernanke peab Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) direktorite nõukogu survel minema aru andma dollari jätkusuutlikkusest.

    Heidetakse ette, et intressikärbetega tekitas Bernanke ise inflatsiooni. Pealegi ei saa seda inflatsiooni võrrelda varasematega: nüüd pole probleemiks hinnad, vaid toidu ja kütuse ostuvõimalus.

    USA keskpanka minnakse inspekteerima et vaadata on neil üldse jätkusuutlik finantspoliitika! Inspekteerimise käigus peavad investeerimis- ja hüpoteegipangad näitama oma konfidentsiaalseid lepinguid.

    7 aastat pole president Bush sellist inspekteerimist lubanud, nüüd nõustus tingimusel et tulemused teatatakse kui tema presidendiaeg on läbi! Paljud maad on sellise kohustusliku küsimuste-vastuste vooru läbi teinud, kuid mitte USA.

    Kas Föderaalreserv elab sellise alanduse üle?.

    ja originaalis Spiegel Onlines
    http://www.spiegel.de/international/world/0,1518,562291,00.html
  • Föderaalreservi püssirohi on otsakorral.
    Mis siis saab kui nominaalintressid 0 langevad? Siis kaob föderaalreservil võimalus raha võlakirjade vastu vahetada ja vastupidi. Kuidas ta suudab rahapoliitikat ellu viia enam siis? Turge huvitavad reaalintressid, deflatsiooni tingimustes oleks isegi negatiivse nominaalintressiga treasury bill'ide vastu huvi põhjendatud teoreetiliselt. Teoreetiliselt saaks panga deposiitidele mingisuguse maksu kehtestada, näiteks 10% aastas ja see muudaks raha nominaalse intressi negatiivseks, sel juhul leiaks ka negatiivse nominaalintressiga treasury bills turul huvi. Kusjuures kui majanduses valitseb deflatsioon, siis ei tundugi see idee nii crazy olevat. Praktikas on seda raske rakendada. Sularahale on võimatu makse kehtestada-isegi sellist asja on kunagi välja pakutud, et sularaha tembeldatakse perioodiliselt ja selle käigus kogutakse maksu, kui raha pole tembeldatud, siis ta ei kehti enam. Ma ei usu, et selliseid äärmuslikke vahendeid tarvitusele võetakse, kuid USA valitsus on selle kriisi käigus näidanud, et käed rüppes istuma nad ei jää. Peale selle pole praegu mingit valgust näha tunneli lõpus.
  • Kristjan1, ma saan aru, et sa oled paanikas, kuid vaatame nüüd kõigepealt selle ära, kuidas intressimäärad nulli lähevad. 100bps on siiski veel suur hunnik püssirohtu. Viimane võimalus on veel nn "quantative easing." Seega täna püssirohu lõppemisest rääkida on selgelt vara. Eriti kontekstis, kus rahapakkumine kasvab, nafta hind kukub ja inventory level on tühjaks tõmmatud.
  • Mulle tundus,et see "QE" juba kestab mõned kuud ja läheb iga nädalaga aina suuremaks või kuuluvad kõik need uued tooted tavapärase rahapoliitika alla.
  • quantitative easing tähendabki püssirohu lõppemist.
    Kui nullis on intressid, siis ongi püssirohi lõppenud ja quantitative easing tähendab juba kivide ja mätastega loopimist.
    Ametlikult quantitative easing poliitikat fedil pole praegu. Eks neid eelnevaid sündmusi võib mõneti sellena vaadelda küll jah.
    Et sii näiteks 30% USA SKPst on keskpanga bilansis, kui ma õigesti mäletan, siis Jaapanis küündis see näitaja sinnakanti vahepeal.
    Eestiski võiks rakendada seda quantitative easingut, keskpank ostaks näiteks valitsuselt kinnisvara ära.
  • Imelik on see et tavid on reformi paadis,
    See kui keskpanga intressid nullis on ei tähenda seda et kodanikud saavad laenata kasvõi
    3% ga
    Mitu krooni hoiustaksid sina savisaare pangas.
  • Et näiteks reservimäära alandada kommertspankadel jne Ma ei usu, et föderaalreserv hätta jääb rahapakkumise suurendamisel.
  • Lihtsalt ja lakooniliselt sellisele lollile väitele vastates: Ma ka ei usu, et fed hätta jääb rahapakkumise kasvatamisel, usun, et ta jääb hätta rahanõudluse kasvatamisel. See vastaks osaliselt ka Karumõmmi väidetele, kes arvab, et quantitative easing on fedi püssirohi. Juba ammu ei ole fedi poliitikas rahamassi target'it, aga Karumõmm väidab, et see on lahendus.
    Reservimäärade alandamise jutt on diletantlik. Pankade võimet laene anda kontrollib kapitali adekvaatsus eesti keeles, ehk omakapitali ja riskiga seotud vahendite suhe. Reservid on riskivabad. Seega reservid seda suhet ei mõjuta. Loogika- krediitraha loomise suund- reservid, laenud, deposiidid on üdini vale, tegelikult käib asi vastupidi.
  • Ma tean kust sa tuled buratino oma mõtlemisega. Keskpank võiks kontrollida kohustuslikke reserve ja seeläbi rahapakkumist kontrollida. Eksisteerib ju nn rahakordaja millest sa mitmetes majandusloengutes kuulnud oled. Aga Kanadas pole kohustuslikku reservimäära kehtestatud kommertspankadele ja kas midagi on valesti Kanada süsteemiga? AI AI, PUUDUB RIIKLIK REGULATSIOON, RUTTU RUTTU REGULEERIMA.
    Me oleme harjunud tembeldama selliseid asju või seoseid õigeks,mis meie igapäevaelus eksisteerivad, küsimata endalt kas nii on ikka kõige parem. Muuseas Kanadas ei olnud keskpanka kuni 1935 aastani ja pangandus toimis väga hästi. No on ikka barbarid seal Kanadas, küll meie teame kuidas pangandust reguleerida, hakkame kohustuslikku reservimäära tõstma või alandama. Tõstjad ja alandajad on Buratino sugused, kel puudub vähimgi arusaam kuidas asjad tegelikult toimivad, aga nad tahavad ju ainult head meile kõigile.
  • Saan aru, et regulatsioonidest rääkimine Kristjanile on kui punase rätiku näitamine härjale. Kahjuks või õnneks koosneb suurem osa meie lävimisest ülejäänud maailmaga erinevatest reeglitest või regulatsioonidest. Turuanarhiat mina kindlasti ei poolda, aga küsiks vastu-enamikes finantssüsteemides on kohustuslikud reservimäärad kehtestatud kommertspankadele ja mis nende süsteemidega valesti on? Võib olla tasuks kaotada ka kapitali adekvaatsuse nõuded?
    Rahanõudlusest tavaliselt ei räägita, sest seda on pea võimatu mõõta. Rahapakkumise mudelid küll arvestavad sellega minuteada.
  • rahanõudlusest ei räägita, sest see on alati lõpmatu. Seega see pole probleem.
    Näiteks kui valitsus näiteks garanteeriks kõik SMS-laenud.....
  • Lugege esimesi postitusi siin teemas....
  • rahanõudlus pole kunagi lõpmatu. Kui valitsus garanteeriks kõik SMS laenud? See oleks sama hea, kui valitsus garanteeriks kõik ostud poodides näiteks andes inimestele raha, kas siis oleks kaubanõudlus lõpmatu?
    Räägiks asjadest veidi ilma emotsioonideta. Kõik vaatavad praeguses kriisis valitsuse poole-tule ja avita. Valitsusest rääkides pean valitsuseks ka FEDi kuigi ta seda päris rangelt võttes ei ole. Mina näen asju nii, et mida rohkem valitsus sekkub, seda lähemale me astume sotsialismile. Kindlasti on siin palju sotsialismi toetajaid, aga minu põhiargument sotsialismi vastu seisneb selles, et sotsialistlik majandus ei suuda ressurssse ühiskonnas efektiivselt jaotada ja seeläbi ei suuda nii palju väärtust toota kui kapitalistlik majandus. Tulemuseks on heaolukadu ühiskonnas. Sellele püütakse tihti vastu vaielda natsi saksamaa ja nsvl näidete toel. Nii Natsi Saksamaa 1930datel kui NSVL peale Teist Maailmasõda näitasid hirmuäratavaid majanduskasvu numbreid. 1960datel oli majandusteadlasi Ameerikas, kes uskusid, et NSVL läheb USAst mööda SKP per capita osas. Saksamaast sai tehnoloogiliselt kõige arenenum riik maailmas enne Teist Maailmasõda. Kas sotsialism oligi parem majanduskorraldus? Valitsus sekkub aktiivselt, kas nii peakski asju korraldama? Saksamaal kadus igasugune tööpuudus, inflatsiooni vältimiseks kehtestati hindade kontroll jne. Pane hästi tähele nüüd- kõigepealt keelati streikimine ja ametiühingud, seejärel muutus seadusevastaseks oma töökoha hülgamine, selle suure "majandusbuumi" ajal Saksamaal vähenesid inimeste reaalsissetulekud 25%(1933-1938). Kodanikuõigused ja inimõigused olid kadunud-millisest edust me räägime? Koonduslaagrites töötasid orjad ja need, kes orjad polnud olid ka mingis mõttes orjad. Natsi Saksamaa pole hea näide, no vaatame NSVLu. Olid ka orjad, kes töötasid meie kodumaa vangilaagrites, seadustes olid sätted, mis nägid ette inimeste karistamist, kes tööl ei käi, nn tööpõlgurid. SKP kasv ei pruugi üldse näidata inimeste heaolu kasvu nendes ühiskondades, sest valitsus otsustab kuidas need inimesed elavad, mida tarbivad jne ja mitte need inimesed ise.
    Nüüd tema juurde tagasi tulles: FED võib küll rahapakkumist suurendada ja uut laenuraha majandusse anda, kuid FED ei saa neid laene teenindada. FED võib küll manipuleerida hüpoteeklaenude turul, kuid FED ei saa hindasid fikseerida sellel turul.
    Kui FED hakkab tõesti varasid kokku ostma turgudelt, siis saavutataksegi see, millest ennist rääkisin, ressursid hakkavad järjest ebaefektiivsemalt paiknema majanduses. Ressursid ei lähe mitte sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, vaid sinna, kuhu poliitikud arvavad, neid kõige rohkem vaja on. Tulemuseks on heaolukaod ühiskonnas. Ühiskond võib elada mingi ülla eesmärgi näol, kuid indiviidina on sinu väljavaated üsna piiratud. Riik otsustab kuidas ja mida sa tarbid, kus tööl käid jne... Kas sellistes tingimustes huvitab sind enam SKP kasv, või SKP per capita? Ei sina, ega sinu kaaskodanikud ei pruugi üldse osa saada sellest SKP kasvust. Riigil pole sulle midagi anda, mida ta eelnevalt sinult ära võtnud pole. Nüüd püüab USA valitsus midagi sellist anda, mida ta ära võtnud pole inimestelt, kuna USA valitsusel reserve ega muid varasid pole, siis tehakse seda tuleviku arvelt, umbes nii, et kõik on OK "when we fuck you in the future".
    Mis siis praegu toimub? Turg tahab "karistada" seda lolli raha, mis eufoorias valesid investeeringuid tegi, aga valitsus sekkub ja päästab seda lolli raha, karistades sellega "tarka raha", see tark raha tegi investeeringuid, mis olid meile kõigile üht või testpidi vajalikud.
  • Ma ei viitsi enam lugeda neid hiidpikke tiraade sellest, kuidas kõik untsus on. Eelmine nädal ka - Äripäevas 11 tähemärki sellest, kuidas deflatsioonile järgneb hüperinflatsioon ja sellele armageddon... Kuigi mul pole selle stsenaariumi vastu teoreetiliselt mitte midagi, hakkab see paljalt sellepärast oma kredibiilsust kaotama, et ta nii meinstriim on. Teatavasti majanduses lendavad asjad pilbasteks siis, kui keegi ei arva ja nii kui keegi ei arva. Enamus majandusteoreetikutest tegeleb temaatikaga "kae, kui huvitavalt seekord asjad p***e läksid."
  • rääksin hiljuti ühe masinaehitajaga Austrias
    tema arvas, et viimastel aastatel pole olnud võimalik kasumit mitte teenida, sest turg suurenes pidevalt
    ja tema kasumit ka teenis
    ja nüüd kavatseb valitsus tema poolt makstud maksudest veepeale aidata neid tootjaid, kes enne kasumit teenida ei osanud ja nüüd täiesti käpuli on kukkumas
    long live capitalismus!
  • Jaapan laenab IMF-ile 100 miljardit USD, et see siis seda raha edasi arengumaadele kühveldaks. Kogu see kriis on IMF-ile ja Maailmapangale mingil moel nagu issanda õnnistus. Aastaid pole neil praktiliselt midagi teha olnud (peale alluvate seksuaalse ahistamise ja enese pärastise väljavingerdamise muidugi), nüüd saavad jälle oma eksistentsi pisut õigustada ja ameeriklaste poolt p*****leeratud finantsturgude taastoimimiseni enam-vähem päästmist väärivaid riigikesi oma laenudega järgi aidata.
  • Kristjan1 10/11/08 01:39,
    >...aga minu põhiargument sotsialismi vastu seisneb selles, et sotsialistlik majandus ei suuda ressurssse ühiskonnas efektiivselt
    >jaotada ja seeläbi ei suuda nii palju väärtust toota kui kapitalistlik majandus. Tulemuseks on heaolukadu ühiskonnas ...

    Kulla mees, majanduskasv põhineb otseselt tarbimisel. Samuti nn. "väärtuse tootmine". Ühte artiklit toodetakse sajas miljonis erinevas variatsioonis, millest sada ostetakse ära ning ülejäänud rändavad üks-ühele prügimägedele. Kui inimesed ühest hetkest hakkaksid arvama, et normaalseks elamiseks ei ole vaja end igakordse auto, arvuti, naise, maja, mis iganes upgrademise tarbeks ribadeks tõmmata, siis kapitalistlik majandusmudel lendaks rõõmsa pauguga vastu taevast.
    Samuti ei ole ma nõus sellega, et kapitalism suudaks ressursse efektiivselt jaotada, kust otsast? mida tähendab üldse efektiivne jaotamine? Samuti heaolukadu ühiskonnas? Teeme rohkem ja tootlikumalt tööd, siis on heaolupunn põhjas? 18x7 tundi nädalas ja varsti oleme Euroopas viie rikkama riigi seas.

    Euroopa Liit oma pseudokodanikuõiguste seadustega ajab lihtsalt naerma. Tapjad ja vägistajad elavad rõõmsalt eurovanglates eurotoidu peal nende tolbajoobide kukil, kes seda ei tee. Samas seadustatakse "massirahutuste" laialiajamiseks paralüseerivaid relvi, mida rakendatakse inimeste peal, kellel on ärikate klanni poolt valitud riigikogulastest tiba erinevad arusaamad asjadest.

    Ma ei ole padukommunist, aga kapitalism siin praegusel kujul on täpselt sama, kui mitte veel õnnetum kord võrreldes sellega, mis siin kolmkümmend aastat tagasi valitses.
  • ruuki, siis sa oled kolmekümne aastaga päris palju unustanud. Ma pole ise kolmkümmend täis, aga see elu-olu, mida lapsepõlvest mäletan, oli ikka kümneid kordi hullem, kui praegune. Peaaegu igas aspektis.
  • Tarantel,
    ju ma olen siis lubjakas jah.
    Erandi moodustas kaheksakümnendate teine pool, siis läks tõmblemiseks ja süsteemi kokkupakkimiseks :D
    Aga seitsmekümnendad funkasid veel üpris korralikult. Kõigil oli peavari, riided seljas ja toit laual. Reisida sai natuke rohkem kui 1/6 ulatuses planeedist, kanada ja rootsi sugulaste olemasolul rohkemalgi. Käidi suguvõsiti läbi, inimesed naeratasid üksteisele.
    Võib olla pealinnas kus elu oli anonüümsem, võimendusid puudujäägid rohkem, aga väiksemas kohas oli elu täiesti elamisväärne.
    Eks igal süsteemil ole omad head ja vead, aga selle lähem arutamine pole Fedi intressidega enam isegi 0.01% ulatuses seotud :D

    Tarantlilt ootaks aga oma kümneid kordi hullema eluolu kohta peaaegu igas aspektis paari täpsustavat näidet, ma pole hiromant, et suudaks sellest arvamusest neid välja lugeda.
  • Karum6mm, haritlaste perekonnast. Sünniaasta 1976. Ei ole ruukiga kuskilt otsast nõus, et elu oleks nõuka-ajal lill olnud.

    Koolis aeti õõvastavat udujuttu.
    Vanaema elas 10-ruuduse toaga ühiskorteris.
    Kuni 6nda eluaastani elasin Tallinna linnas kohas, kus vesi oli 200m kaugusel (kaevus) ja kuivkäimla sama kaugel.
    Edasi elasin Lasnamäel, kus minu püstakus oli tervelt veel 2 eesti päritolu peret. Venestamine ruulis täiega-
    1973nda aasta VAZ 2101 oli mingi hetkeni tõeline TASE.
    Banaane sai korra kolme aasta jooksul.
    Ananassi sain esimest korda 14-aastaselt. Soomes.
    Viiner oli delikatess.
    KGB jälitas ühte lapsevanevat seetõttu, et ta tundis mingeid poliitiliselt ebakorrektseid inimesi.
    Jne.
    Jne.
    Jne.

    Kokkuvõttes sakkis ikka täiesti sajaga. Praegune elu on isegi võlavabal haritlasest lapsevanemal better than ever.
  • Eks see diskussioon on omamoodi aja märk. Asi peab ikka täitsa peetis olema kui majanduse ja börsiteemalistes foorumites nõuka aega helgetes värvides nägema hakatakse :-)
  • Minu lapsepõlve (mis oli, muide, üldiselt helge) mälestused ongi kaheksakümnendatest, kui juba oli näha, milleni see imetore süsteem viis (võib-olla olid ajad aastakümme enne helgemad, aga kelle/mille kulul?). Elasin väikeses alevis, kaugel Tallinnast. Tõelise puuduseni ei jõudnud minu kodus asjad kunagi, aga mäletan kui üksluine oli toiduvalik (isa hankis kusagilt mitu kastitäit sealihakonserve, millest üle päeva kartulite kõrvale sousti tehti). Poes käik oli naljanumber, peale leiva ja piima polnud seal midagi. Halvemal juhul oli leib kõva ja suvel vaid üks võimalus viiest, et piim kodus lahti tehes juua kõlbas. Ma isegi ei mäleta, kust meile riided selga saadi, ilmselt nõudis see "õigeid" tutvuseid.

    Mäletan muret, et kuidas hakkama saadakse, kui asjad hullemaks lähevad. Mäletan, kuidas inimesed pidid lisaks täistööajaga põhitööle õhtuti teist sama palju põllul ja aias rassima, metsas seenel ja marjul käima, et talvel midagigi süüa oleks.

    Ma olin laps, aga mäletan, kuidas mõnedest asjadest räägiti mõistujuttu ja mõnedest vaikiti sootumaks. Eluliselt tähtis oli tunda õigeid inimesi, korruptsioon oli nii levinud, et seda korruptsiooniks pidada oli imelik - see oligi eluviis. Ema töötas arstina, kättesaadavad olid vaid kõige tavalisemad ravimid. Mingi "haruldasema" haigusega (isegi kui see oli mujal maailmas ravitav, võimalik, et isegi odavalt) ootasid sind vaid kannatused ja/või surm.

    Musta mere äärde sõitmiseks pidi vist tuusiku hankima, kõige eredam reis oligi sinna. 1/6 planeeti oli avatud, aga 5/6, kuhu tegelikult minna taheti, enam-vähem kindlalt suletud. Kes üritas minna, võis kuuli saada.

    Vaevalt, et ma lapsena kultuuri kõigist tahkudest aru sain, aga jutud punkarite peksmisest panid mind imestama - nad olid ju nii änksad! Enese vaba väljendamine polnud ilmselt soositud.
  • Jutud naeratavatest inimestest on küll "rohi oli siis rohelisem..." stiilis. Oleks sa visanud ühe paari import-tosse selle seltskonna sisse ja oleks näinud, kuidas hambad paljastuvad, sedakorda mitte naeratuseks. Inimesed pole kasvanud ei märkimisväärselt paremateks ega ka halvemateks. Lihtsalt vahel on olnud vähem põhjust võidelda.
  • Justnimelt, Tarantel. Justnimelt. Kui olme otseselt ei depresseerinudki, siis depresseeris see kohutav vaimne surve - teadmine, et kõik, mida sa näed ja kuuled baseerub suuremas osas valele. Aknaks maailma oli ülelahe leviv telesignaal, mille Karl Vaino tahtis "ära segada." Seda kusjuures peale seda, kui mingis ajaloodokumentaalis oli näidatud natside ja punavenelaste ühist võiduparaadi Poolas. Kõva nali muidugi, sest suurem osa Põhja-Eestist oli sellele juba niigi peale sattunud ning II ilmasõja narratiivis veelgi enam kahtlema hakanud

    ...ja mida veel? Mina, kui aateline MITTE pioneeriks astuja sain 3nda klassi lõpuks kooli poolt kingituseks raamatu "Lastele Leninist." Teised said normaalsemad raamatud. Tõsiselt lahe riik, kus kolmanda klassi lõpus saab korralike õppetulemuste eest lapse raamatu ajaloo ühest suurimast kaabakast ja mõrtsukast.

    Kui ikka mõnel sellise asja järele nostalgia on, siis peaks Põhja-Koreas ikka ära käima korra...
  • jätkan offtopicut
    Põhja-Koreas avanes turistile bussi aknast kuu aega tagasi selline pilt:
    Naised töötasid põllul, põllu ees valvasid sõjaväelased. Tööd näis ühes vaos tegevat üks naine, selle kõrval paar naist kontrollisid või juhendasid (mehed on enamus sõjaväes). Lisaks põllu valvamisele oli sõjaväelasi paigutatud ka sõna otses mõttes võssa valvama, see nägi välja päris naljakas (üksik mundris tüüp tee kõrval võsas valvel), aga tegelikult on ju väga kurb...

    PS. viimase Economisti Korea special reporti andmetel on Lõuna-Korea elanikud keskmiselt 7cm pikemad kui põhjanaabrid - kui soovite kuidagi kvantifitseerida kommunism vs. kapitalismi mõju inimesele.
  • Probleem igatsusest vana elu järele tekib asjaolust, et inimene hindab enda heaolu suhteliselt võrreldes teistega. Nõukogude ajal sõitsid VAZ01 ga ja käisid korra Bulgaarias, oli väga hea tunne sest enamusel autot pold ja kusagile ei saanud. Täna sõidad uue Mazda 6ga ja käid Egiptuses, aga tunne on kehv, sest sõbral on Cayenne ja ta puhkab Malediividel :)
    Sama lugu on täna välismaal töötamisega: kui Sa oled endiselt Eestiga seotud, käid tihti siin, siis tunned ennast suht hästi võrreldes ennast teiste eestlastega. Kui aga jääd pikemalt välismaale, hakkad ennast kohalikega võrdlema, siis tekib teisejärgulise võõrtöölise tunne.
  • Kuidas see FEDi intressidega seotud on ei oska kahjuks täpselt öelda, vabandust :)
  • Tarantel üldiselt olen sinuga nõus. Isegi 70'ndate väljalase ja sünnikohaks pisikene järvamaa külakene.
    Üldplaanis oli lapsepõlv küllaltki rõõmude ja helgete päevadena meelde jäänud v.a. iga aastased põllutööd - peedi, kartuli kõplamised, saagi koristus jne. Kuid suure virina saatel, sisemas teadsin et tegemist on loomuliku elu osaga, muidu ju söönuks ei saa.
    Kohati oli minu jaoks arusaamatu, miks põhikooli päevil kord nädalas tuli korduvalt varjuda nn tuuma rünnaku hirmus varjendisse, kaasas meditsiini kottid ja gaasi maskid. Selgelt on meeles pildid kuidas kooli kaaslastega istusime hane reas oodates direktori sõnadele kinnitust. Koolis saadav aju pesu oli nii võimas, et siiani on südames kurbus, et olin esimene lend kellel ei õnnestunud pioneeriks saada ja oktoobri lapse märki kandsin suure austusega.

    Hiljem nüüd mõistan kui hästi oskasid vanemad ja sugulased laste eest varjata hirmu homse päeva suhtes ja kuidas läbi lillede kiruti kehtivat korda. See selgitab selgelt, miks vanaisa oli nimetanud iga sea poliitiku nimega. Korduvalt muheles, kui ütles sõnu, et lähme söödame stalinit ja teeme tema palee korda.

    Kui võrrelda tänase päeva laste kasvatust enda kogemustega, siis kuvanduma laste vähene austus töö, vanemate ja kaasliiklejate vastu. Eks see on suurest tingitud kiirest ülemineku perioodist, kust peamiseks eesmärgiks oli materiaalne kindlustus vs pere väärtused.
  • no offence Enni, aga sa vist emakeele õpetajaga "anatoomiliselt ei klappinud"?

    tuuma rünnaku
    meditsiini kottid
    gaasi maskid
    kooli kaaslastega
    hane reas
    aju pesu

    Samas, nevermind.
  • Kokku- ja lahkukirjutamise reegleid liberaliseeriti mingil hetkel päris oluliselt.

    Vaatamata sellele olen näiteks mina siiani seisukohal, et täiskarsklane ja täis karsklane on kaks väga erinevat asja.
  • Karum6mm, liigimõiste (tuumarünnak, ajupesu, gaasimask) kirjutatakse ikka endiselt täiesti kindlalt kokku.

    Härdumusega meenutan eesti keele õpetaja klassikat "Aknast välja vaadates jäi kass auto alla"..
  • Winger,
    Minu poolsed vabandused, eks järgmine kord tuleb tekst hoolikalt ennem avalikustamist läbi lugeda. Mis emakeele õpetajasse puutub, siis tõsi kirjandi kirjutamine ei olnud minu tugevamaid külgi. Peamiselt nurises käekirja kvaliteedi ja vähese mahu üle. Ülejäänud osas nurinaid ei esinenud.
  • "Musta mere äärde sõitmiseks pidi vist tuusiku hankima"

    Ei pidanud tegelikult. Tuusikut oli vaja selleks, et sanatooriumisse pääseda, kuid polnud mingit takistust "metsikult" minna ja endale ise ööbimiskoht organiseerida. Seda tegid vähesed... nagu ka tänapäeval enamus eelistab osta reisipaketi ja mitte ise oma reisi üksikasju korraldada.
    Ise olin suviti Musta mere ääres mitmeid kordi, oma Salme külas elavate vanavanemate juures.
  • njah, aga saaremaale venna või mehe vanemate juurde minekuks pidi viisa (või mis iganes moodi seda luba too aeg ka ei nimetatud) saama.
  • Kõik taandub ühele küsimusele - kas tänase Eesti inimesed on õnnelikumad kui 30 aasta taguse Eesti omad? Nothing else matters...
  • Olulisim vahe on ikkagi valikuvabaduse olemasolus. Kui nõuka sotsialismi(?) ajal oli väga tugev riiklik ja ühiskondlik sund oma elu ühtmoodi elada, siis praegu on igaühe enda valik, mismoodi surmani vastu pidada. See, et suur hulk on valinud võimalikest nõmedaima olemise, on vaid osaliselt süsteemi süü.

    Üldiselt arvab inime, et 30 aastat tagasi on õnnelikum oldud :) Sõltumata sotsialismist, kapitalismist, IMFist või Fedist
  • Eks hea elu oleneb inimestest endist ka, kui pea lõikab on igal ajal hea elada. Kuigi nõuka ajal diskrimineeriti rohkem, kui praegult, näiteks ise olen sündinud 1975 ja oma esimese auto ostsin ma siis kui olin 14 või 15, see oli siis roostes VAZ 2101, aga koolis sellega ikka käia ei saanud, kuna lasnamäel elades ja 56.KK käies oli kehalise õpetajal roostes moskvits, ning kuna tal vist ei meeldinud, et tema roostes küna minu roostes künale natukene alla jäi, ning arvestades tema häid suhteid kooli direktoriga, siis oli meil kolmel viisakas jutuajamine, ning mul paluti autoga enam mitte kooli tulla, kuna lubasid mul ka ei olnud...

    aga elu on hetkel ikka kordades parem kui siis, elagu kapitalism !
  • RCM? Tondiraba 56ERs? Leitsar? Üksti? Mändver! Tegemist oli kooliga, milles iga päev oli parem kui suvaline kooliteemaline sitcom. Pooli seal tõestisündinud legende ei usu ükski eliitkooli kukupai - ja tagatipuks polnud ka antud haridusel väga viga. Humoristide vahele eksinud üksikud tõelised koolmeistrid suutsid vähemalt silmaringi nii laiaks venitada, et ülikoolis "pehmed" ained oli puhas puhkus.
  • See jutuajamine oli siis Üksti ja Mändveriga ..

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon