Eesti Energia börsile
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Täna uudised nagu Vändrast saelaudu:
http://www.aripaev.ee/uudised/2017/02/27/tuulepargi-vaidlus-takistab-eesti-energia-borsileminekut -
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eesti-energia-jordaania-miljardiprojekti-muuk-joudis-lopule?id=77566044
Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul teenib ettevõte tehinguga tagasi senised arendusinvesteeringud summas 30,6 miljonit dollarit ning lisaks 19,8 miljonit dollarit kasumit aktsiate müügist.
-
Mõnevõrra üllatav oli lugeda.
https://majandus24.postimees.ee/4285007/ttu-naitab-eesti-energiale-alternatiivset-tulevikku
Sutter: Me tahame viie aastaga viia alternatiivenergia osa Eesti Energias praeguselt ligi 13 protsendilt 40 protsendini ning sellesse suunda investeerime järgnevatel aastatel kõige rohkem.
Ja nüüd eriti ulmeline lõik:
Näiteks mitu tuhat inimest sõidab elektriautoga, nad jõuavad õhtul koju ja kella 18–19 vahel panevad autod kõik ühekorraga laadima. See on elektritarbimise üks tippaegu, hinnad on kõrged. Automaatika, mis teab, et auto peab olema laetud hommikul kella kuueks, leiab turult aga need kõige sobivamad tunnid, mille jooksul laadida. Lisaks jõuab auto öö jooksul ennast mitu korda võrku maha laadida, tagasi elektrit anda, teenides kallimal tunnil omanikule raha. See võib olla viie aasta pärast reaalsus.
Ma saaks aru kui mõni rohelise energia fanboy niimoodi räägiks. Aga EE juht? Mingi paradigmaline muutus on toimunud, kolmanda silma avanemine EE juhatuses. -
Miks nii, vahva oleks ju, kui armas Tesla öösel, meie une ajal, elektribörsil kaupleks energiaga :D
Hommikul tudish-piip SMS- "teie kontole on laekunud ...." -
Lisaks jõuab auto öö jooksul ennast mitu korda võrku maha laadida, tagasi elektrit anda, teenides kallimal tunnil omanikule raha.
Oletame, et keskmine akupakk on 30kWh. Milline peab olema eramu elektriühendus, mis võimaldaks öö jooksul korduvalt sellise energiahulga edasi-tagasi liigutamist? Kui paljudel eramutel praegu selline ühendus on või on üldse võimalik (alajaamast tulenevad piirangud)? Korterelamutest ma ei räägigi - seal peaks olema võimalik päris mitme (20+) auto laadimine ja võimsused lähevad ulmeliseks. -
2korda2
Lisaks jõuab auto öö jooksul ennast mitu korda võrku maha laadida, tagasi elektrit anda, teenides kallimal tunnil omanikule raha.
Oletame, et keskmine akupakk on 30kWh. Milline peab olema eramu elektriühendus, mis võimaldaks öö jooksul korduvalt sellise energiahulga edasi-tagasi liigutamist? Kui paljudel eramutel praegu selline ühendus on või on üldse võimalik (alajaamast tulenevad piirangud)? Korterelamutest ma ei räägigi - seal peaks olema võimalik päris mitme (20+) auto laadimine ja võimsused lähevad ulmeliseks.
See ühendus polegi teema. Hetkel plaksutaks selle kõige peale käsi vaid võrguettevõtte, sest keegi teine sealt midagi ei teeniks. Loogilisem lahendus saab olema pigem midagi stiilis, kus eramaja katusel patareid, mis siis salvestavad energiat pere autode akudesse ja sealt vajadusel tarbitakse maja käigus hoidmiseks samuti voolu. Mingi võrku müük ei tasu selliste hindade juures kuidagi ära kui kauba liigutamine on kordades kallim kui kaup ise. Ja praeguste arengute baasil on raske näha põhjust, miks see hind peaks tõusma. -
2korda2
Korterelamutest ma ei räägigi - seal peaks olema võimalik päris mitme (20+) auto laadimine ja võimsused lähevad ulmeliseks.
Justnimelt, need võimsused läheks ulmeliseks ja kui me vaatame, kui suures ulatuses see elektrihind öö jooksul siis kõiguks ja kui palju seal ühe täis-tühjaks tsükliga siis teenida üldse saaks, see summa oleks suurusjärgus 0-20 eurosenti öö jooksul. Sest iga aku laadimise jooksul sa pead võrgutasu maksma, aga tühjakslaadimise puhul keegi sulle seda ei hüvita - elektri mikrotootjad saavad oma toodangu ilma võrgutasu maksmata võrku maha müüa börsihinnaga+elektrimüüja marginaal. Arusaamatuks jääb, kas EE juhatuse esimees lihtsalt ei tea neid nüansse või ta hämab teadlikult.
Mingist akupakiga rahateenimisest me võime rääkida heal juhul Lääne-Euroopas, kus elektrihinna suhe võrgutasusse on oluliselt suurem. -
Edasi-tagasi elektrienergia liigutamise efekti kohta ei tea öelda, aga elektritarbijate (-tarvitite) ja ka tootjate juhtimine vastavalt börsihinnale reaalajas on minu teada juba olemas. Vähemalt arendamisel ja siinsamas Eestiski. Või kas ma sain õigesti aru, mida "ulmeliseks" pidasid?
-
Tarbimise ja tootmise juhtimine on muidugi olemas ka Eestis, omalgi katel otsapidi interneti börsihinda jälgimas. Demand Response ja muud instrumendid, millega varsti kauplema saab hakata, tulevad kahtlemata kuna see on EL-i energiapoliitika üks osa. Ainult et eraisikud ja korteriühistud Eestis on viimased kes sellest võidavad, kuna võrgutasu osakaal elektri tarbimise kuludes on väga suur ja 5 aasta perspektiivis siin midagi paranemas ei ole.
-
Nüüd kui nafta napilt üle $65 barrelilt on EE kohe uut õlitehast rajamas. See 65 näib ka pigem break even mitteteab mis kasummi tase, siis kui >100 oli siis vist räägiti 90 omahinnast. Kõik muidugi põhineb veendumusel, et ega riik kivi eest rohkem kunagi raha ei soovi ja need ameerika frakkijad? pfff
Kannatab 250m+ tehasesse matta küll, ehk joppab. -
See on ikka imekspandav, et investeerimishuviliste foorumis avaldatakse ikka aeg-ajalt sellist kelbast, et hoia ja keela. Kui eelpoolkirjutajal oleks ka tegelik huvi teema vastu ning tulenevalt sellest soov süveneda ja natuke taustainfot hankida nii Eesti põlevkivi kasutamise võimaluste kui ka sellega kaasnevate kulude kohta, siis ei nõuaks põhitõdede endale selgeks tegemine tegelikult palju pingutust. Näiteks avaldab seesama kuri EE iga kvartal suhteliselt suure detailsusega oma elektri ja õli tootmise tulemusi, kust on võimalik soovi korral kõik vajalikud järeldused teha. See $60-65 sisaldab juba ka vajalikku kapitalitootlust. Lisaks on EE raporteerinud, et tegelik kasumlikkuse tase on veel natuke allpool tulenevalt õlitehase prognoositust suuremast efektiivsusest. Ja ka riik saab kivi eest rohkem raha, kui õli hind kasvab. Jne, jne. Seega - ma lihtsalt ei saa aru, mis ajendab siinseid eeldatavalt keskmisest suurema IQ-ga kodanikke sellist jura kirja panema - Delfi kommentaariumist võiks seda eeldada, siit aga... Üleüldse tundub, et eestlased oleks justkui oma tööstuspotentsiaali peale vihased - niikui mingigi suurem projekt silmapiiril paistab, siis ilmuvad kõikide kivide alt välja erinevad targad, kes kohe kaikaid kodaratesse hakkavad loopima. Hea, et see viimase aja trend on, muidu elaksime siiani muldonnides.
-
AGM, rahune maha. Tegu on ühe arvamusega ning vahet pole, kas see on kompetentne või mitte. Intelligentseks teeb foorumi hoopis see, kui keegi niisama vastu ei paugu vaid täpsustab ja õpetab. Väga paljud ei valda teemat. Ka sinu postitust oli huvitav lugeda ainult nendes kohtades, mis opexi arvamust parandasid või täpsustasid. Litakas näku tühjast kohast võiks olemata olla, eriti kui tegu on teemaga, mille arutelust saaksid päris paljud foorumlased kasu.
-
wise - täiesti nõus. Olekski vaja rohkem argumenteeritud arutlusi mitte aga praegu valdavalt vohavat emotsioonidelt suurte teemade käsitlemist - olgu selleks siis tselluloositehas, Saaremaa sild või meie ühe vähese reealselt kasutatava loodusressursi - põlevkivi (millega me ka midagi tegelikult peale oskame hakata) - tulevikukasutust. Ja siin ei ole vaja vastandada fossiilsetel kütustel baseeruvat energiatootmist ja taastuvenergiat. Mõlemat tuleks oskuslikult arendada. Minu arvates on siin Norra näide ideaalne - ehitasid (ja ehitavad siiani) oma rikkuse üles fossiilsete kütuste tootmisele ning arendavad sellega tulevikutehnoloogiaid ja -energiamajandust. Eestil oleks mõistlik samuti käituda - võimalikult keskkonnasäästlikult arendada neid tehnoloogiaid, mis meil reaalselt olemas on ning samal ajal investeerida uutesse. Väited, et tõmbame olemasoleval juhtme kohe seinast välja ja siis tuleb õnn meie õuele, ei ole tõsisesltvõetavad. Uute tööstuste planeerimisel võiks kõlama jääda eelkõige kaine mõistus, kuid eks ma saan aru, et seda on palju soovida...
-
Uups konnasilmale astusin vist. Rahune maha tõesti. EIA, GS jt ennustavad paari aasta jooksul 60 daala juures loksumist kuna frakkimisbuum alles algab, mis suudab opeci katsed mahtudega mängimise läbi hinda üles ajada nurjata. Eelmine kord toonased frakkijad üllatasid, nüüd on nad veel efektiivsemad ja suudavad 25-ga toota. Tehas ei saa jah kohe valmis aga sellise naftahinnaga arvestada, praeguse info juures.....
-
$60 pikaajaliselt on väga hea tase. Aga, et diskusioonis osaleda, tuleks kõige pealt selgeks teha, millest me räägime. Sinu viidatud $25 frakkijate puhul on täiesti reaalne, kuid siis me ei räägi mitte kogukuludest vaid muutuvkuludest. Ja sellelt tasemelt on Eesti põlevkiviõli tootjad täiesti valmis konkurentsi pakkuma. Sõltuvalt tehnoloogiast ongi praegu põlevkiviõli muutuvkulude tasemel omahind ca 25 - 30 USD/bbl. Sellelt tasemega muidugi kaua ei purjeta, kuna katta tulevad ka püsikulud ja ka kapitalitootlus. Siis jõuamegi sinna ca $60 kanti. Ja see on ka frakkijatel umbes samas suurusjärgus. Samamoodi, kui areneb frakkimistehnoloogia, areneb ka muu tehnoloogia. Seega - ei ole lihtsalt mõtet suvalisi numbreid varrukast tõmmata, mis justkui enda pointi tõestavad. Minu arvates ei peaks me nii väga muretsema frakkijate pärast vaid toetama kodumaise tootmise konkurentsivõimet ja mitte esimese asjana neile eestlaslikult vett peale laskma. Nii frakkijate kui ka põlevkiviõli tootmise omahindade kohta on avalikest andmetest rohkel infot võimalik leida - keda see huvitab, muidugi.
-
Patriotism on kena ja kõik aga hetkel tundub see siiski natuke riskantne lüke. A eks rigikapitalistid teavad paremini. Saab ju kivi hinda odavamaks ka kaubelda kui selgub, et toode kalliks jääb maailmaturul.
-
opex
Patriotism on kena ja kõik aga hetkel tundub see siiski natuke riskantne lüke. A eks rigikapitalistid teavad paremini. Saab ju kivi hinda odavamaks ka kaubelda kui selgub, et toode kalliks jääb maailmaturul.
Põlevkivi, nagu iga teinegi kaup, on just seda väärt, mida ta eest ollakse valmis turul maksma - ei rohkem ega vähem... -
opex
Patriotism on kena ja kõik aga hetkel tundub see siiski natuke riskantne lüke. A eks rigikapitalistid teavad paremini. Saab ju kivi hinda odavamaks ka kaubelda kui selgub, et toode kalliks jääb maailmaturul.
riskantsed lükked olid need välismaa afäärid ja kulukad, kui brent on seal 70 juures, on võimalik hind pikaks ajaks ära hedgeda ja riske maandada. Niipalju kui mina olen lugenud, siis siin üleeelmine aasta tuli enamus kasumist just tänu sellele.
Kui erinevad õlitootjad suudaks veel diisli tootmise ka koostöös käima panna, siis poleks diislit enam importida vajagi.
PS tundub pikas perspektiivis ikka mõistlikum kui seda lihtsalt ahju ajada, eriti kui suund on sellise elektri surnuks maksustamisele -
Keegi eriti praegu vist ei usu, et üles 70 juurde jääb ja kst mis ta siis on kui tehas valmis oleks. Tuleb loota, et mustasid stsenaariume ka ikka on kaalutud biz case'i tehes.
-
opex
Keegi eriti praegu vist ei usu, et üles 70 juurde jääb ja kst mis ta siis on kui tehas valmis oleks. Tuleb loota, et mustasid stsenaariume ka ikka on kaalutud biz case'i tehes.
nagu kirjutasin, kui praegusest natuke madalama hinna juures on tootmine kasumlik, siis saab isegi 2027 aastani osa hinda lukku lüüa selle hinna juures, kui hind peaks veel tõusma, siis saab isegi enamuse toodangust fixida, kui just megakasumeid ei jahi. -
Tahad praegu, enne tehase eksisteerimist fixida? Optimist. Kui see valmis saab võib hind 40 ka olla.
-
opex
Tahad praegu, enne tehase eksisteerimist fixida? Optimist. Kui see valmis saab võib hind 40 ka olla.
fixib ikka pessimist, mitte optimist :D Seepärast tulebki hind pikalt ette ära hedgeda, et selline asi ei juhtuks. -
opex, õlitehas on keskmiselt 2x efektiivsem kui lihtsalt põlevkivi elektriks kütmine.
See on väga tugev argument. Selle asemel, et põlevkivi katlas lihtaslt ära põletada, saad õlitehase korral sellest veel ka vedelkütuse kätte. Selles valguses kisub nõnda, et tulevikus jääb Auvere 50/50 põlevkivi/energiavõsa põletama ja õlitehastega toodetakse teine pool vajaminevast elektrist + uttegaas ja vedelkütused, mida saab edasi müüa/eksportida. Jah, õlitehase tööle saamine võttis kauem aega kui plaaniti ja see ajas kapitalikulud kõrgemaks kui eeldati, aga minu meelest võimas töö, et see enefit 280 tehas ikkagi lõpuks tööle saadi! -
pahurik
Kui erinevad õlitootjad suudaks veel diisli tootmise ka koostöös käima panna, siis poleks diislit enam importida vajagi.
PS tundub pikas perspektiivis ikka mõistlikum kui seda lihtsalt ahju ajada, eriti kui suund on sellise elektri surnuks maksustamisele
Ei vaidle, vaid küsin, just tehnoloogilise poole pealt.
Kodumaise diiselkütuse proovipartiid näidati paar aastat tagasi uhkusega avalikkusele, kuigi väljastpoolt meenutas see rohkem masuuti, aga see selleks. Loeb sisu, mitte välimus.
Diiselkütus on universaalne kaup, mille turg on maailmas tohutult suurem põlevkiviõli omast. Kas asi on tahtmises, koostöövõimekuses või lihtsalt tasuvuses? Tänapäeval on võimalik ka s...st saia teha, aga teraviljast tuleb lihtsalt odavam.
Mis on see probleem kodumaise diiselkütuse tootmise ees? -
Pakun, et põlevkividiisli omahind tuleb igal juhul kõrgem kui naftast krakitul. Ja müügihind teadagi on jäigalt seotud nafta omaga. Võimalik, et arendusplaan ja investeeringuotsused tehti, kui barrel rühkis 100 dollari poole ja asjaga valmis saadi, kui see 30 suunas tagasi kihutas. Võib ka olla, et põlevkiviõli on tuluefektiivsem toota, sõltuvalt kogustest ja jällegi hinnast. Muide, mingid kogused põlevkivibensiinigi liikusid Eestist veel üle-eelmisel aastal Saksamaa suunas, ilmselt proovipartiid.
-
Ja kui madala naftahinna tõttu tasuvus igavikku venib siis saab RB moodi sots. tulu ju arvestada kuidagi. Riigiköis, las lohiseb.
-
opex
Ja kui madala naftahinna tõttu tasuvus igavikku venib siis saab RB moodi sots. tulu ju arvestada kuidagi. Riigiköis, las lohiseb.
opex, mis sulle selle hinna fiximise juures arusaamatuks jäi? Riske saab maandada kui hind on sobiv mingi hetk, st nagu hetkel. Põelvkivi ju ajame küll ahju, kuigi elektri hind ka koguaeg muutub. Selline see äri ajamine juba on. Igal juhul parem ehitagu siin kui Utahi moodi raha tuulde lasta. Ega igasugune äri ajamine on risk, kõige parem on vinguda ja mitte lasta midagi teha. -
Ma tõesti jätan vahest midagi tegemata kui kindel pole mõttekuses. Riigifirma mehed näivad olevat. Ehk õnnestub.
PS. Polegi vist siin teemat kus riigikapitaliste kiidetaks, pole tavaks ega põhjust väga olnud. -
opex
Ma tõesti jätan vahest midagi tegemata kui kindel pole mõttekuses. Riigifirma mehed näivad olevat. Ehk õnnestub.
PS. Polegi vist siin teemat kus riigikapitaliste kiidetaks, pole tavaks ega põhjust väga olnud.
Ma küll riigikapitaliste ei kiida, pigem olen olnud väga kriitiline EE välismaiste afääride suhtes. Aga kui äriplaan on vettpidav ja riskid maandatud, siis andku tuld. Minupoolest võiks fosforiiti ja teise maavarasi ka uurida ja kasutusele võtta kui see on mõistlikult võimalik. Meil kipub nii olema, et tehke, aga peasi, et mitte meie lähedal. RB puhul on riskid kordades suuremad minu meelest, kuigi suur osa sellest makstakse võibolla kinni. Opex kui EE oleks börsifirma, siis toetaksid? Eks need riigifirmad on paraku tihti päris head sidrunite allikad, Utah ilmselt ka kasvasid sidrunid ilma veeta päris hästi, Jordaania kõrbest rääkimata :) Paraku meil laristatakse raha niikuinii krt teab mis jama peale, sitta see üks tehas siis ära ei ole. -
Mina arvan, et opex poolt põlevkiviõli tootmise kohta püstitatud küsmused on õigustatud.
AGM poolt toodud seisukoht, et aruandeid lugemata ei tasu sõna võtta, on kohatu. Kui opex oleks majandusaruannetega tutvumata tulnud EE juhatuse koosolekule, siis oleks teine olukord. Foorumlane ning üldse kodanik/maksumaksja võib arvamust avaldada meediast jäänud kuvandi põhjal. Põlevkiviõli tootmine võrrelduna lihtsalt põletamisega arvatavasti ongi efektiivsem, kuid ainult sellele argumendile tuginemine on nõrk. Vahest on mõlemad variandid perspektiivitud ning kahe halva vahel valida pole tarvis? EE puhul mattuvad head asjad suurte jamade alla. Mulle tulevad eelkõige meelde Utah, õlitehase käivitamise viivitamine, Auvere jaama ehitus, mille kohta loen, et see järjekordselt käesoleva aasta lõpuks üle antakse.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/640-miljonit-maksnud-auvere-elektrijaam-ei-ole-ikka-valmis-ehitaja-lubab-uleandmist-aasta-lopuks?id=80175376
Suurte ettevõtete kuvand on nende endi teha. Austet AGM, olge kena ja vaadake, milliseid uudiseid ja mis ajast leida Enefit kodulehel https://www.enefit.com/et/oil . Võib ka blogi vaadata.
Meenub ka üleinvesteerimine ning liig suurte riskide võtmine, varade väärtuse vähendamine, misläbi jõuti ka selle asjani - https://majandus24.postimees.ee/3239689/eesti-energia-krediidireiting-langes - äkki on pädevad tegelased ning aruandeidki uurinud.
Mul on täna aega ning viskame siis pilgu viimasele kvartaliaruandele, teeksin mõningad väljavõtted:
2017. aasta III kvartalis müüsime 72,7tuhat tonni vedelkütuseid ja saime selle eest müügitulu 15,3mln eurot. Vedelkütuste müügitulu vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 22% (-4,4 mln €) ja müügimaht samuti 22% (-20,5tuhat tonni).
Vedelkütuste müügimaht ja müügitulu kahanesid kuna kaks suuremat tehingut lükkusid septembrist
oktoobrisse. Vedelkütuste keskmine müügihind (koos tuletistehingutega)2017. aasta III kvartalis vähenes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 0,6% tasemele 210,1 €/t (-1,3€/t). Müügihinna langus on seotud tuletistehingute mõjuga. Tuletistehingutest teenisime 2017. Aasta III kvartalis kahjumit 33,0€/t. 2016. aasta III kvartalis teenisime tuletistehingutest tulu 7,2 €/t.
Vedelkütuste põhivarade tootlus III kv 2017 oli 1,9% ning III kv 2016 -2,0%.
Kogu aruanne siin.
https://www.energia.ee/-/doc/8457332/ettevottest/investorile/pdf/Interim_report_2017_Q3_est.pdf
Saab öelda, et hinnariski katmine on teoorias lihtne, praktikas mitte nii väga.
Siis mõtlen uue tehase võimalikule ehitamis- ja valmimisajale (maailmas analooge mitteomav tehnoloogia ikkagi), lisan võimaliku tasuvusaja ning mõtlen, milllised muudatused maailmas energeetikas samal periood võivad toimuda.
Vahest on mõistlik olebaolevad tehased lõpuni jooksutada
Niisiis, ei ole see projekt nii lihtne ja vastuargumendid vaid emotsioonidele tuginevad ühti. -
pahurik
opex
Ma tõesti jätan vahest midagi tegemata kui kindel pole mõttekuses. Riigifirma mehed näivad olevat. Ehk õnnestub.
PS. Polegi vist siin teemat kus riigikapitaliste kiidetaks, pole tavaks ega põhjust väga olnud.
Ma küll riigikapitaliste ei kiida, pigem olen olnud väga kriitiline EE välismaiste afääride suhtes. Aga kui äriplaan on vettpidav ja riskid maandatud, siis andku tuld. Minupoolest võiks fosforiiti ja teise maavarasi ka uurida ja kasutusele võtta kui see on mõistlikult võimalik. Meil kipub nii olema, et tehke, aga peasi, et mitte meie lähedal. RB puhul on riskid kordades suuremad minu meelest, kuigi suur osa sellest makstakse võibolla kinni. Opex kui EE oleks börsifirma, siis toetaksid? Eks need riigifirmad on paraku tihti päris head sidrunite allikad, Utah ilmselt ka kasvasid sidrunid ilma veeta päris hästi, Jordaania kõrbest rääkimata :) Paraku meil laristatakse raha niikuinii krt teab mis jama peale, sitta see üks tehas siis ära ei ole.
Ma lisaks siia juurde, et eksimine peab ka olema teatud juhtudel lubatud. Ükski investor ei saa investeerida ainult suure tulususega kindlalt õnnestuvatesse projektidesse. Risk ja reward on alati tasakaalus. Edu igal rindel ei õnnestu meil siin foorumis, ei õnnestu suurkorporatsioonidel ja ei õnnestu ka riigil.
Otsused tehakse omas ajas ja hetke teadmiste baasilt. Naftahind ja õlitehas on selles mõttes päris hea näide.
Riigikapitalismi vaates on olulised kaks asja:
- summaarselt tuleb olla plussis (st. edukamad projektid katavad nurjunute miinuse)
- kui feilitakse, siis parem seda teha kodus kui võõrsil - kodus toimetamise puhul jäävad töökohad reeglina Eestisse ja vähemalt mingi osa kulutatud rahast jõuab ringiga maksudena riigieelarvesse tagasi -
Riigiametnik Draax ei vaatagi ärisid eraldi vaid miskit hägust summaarset kogumit mille tulemit äkki veel saab ka sotsiaaleurodega mudida kui pilt kole tuleb? See õlitehas on just näide ärist mis IMO tundub pisut piiri peal olevat oma vajalikusega. Aitäh pitsat2 nende numbrite ja asjade väljatoomise eest, ma ise AGMi rünnaku peale ei viitsinud tsekata, uskusin, et ju kõik väga roosiline.
Usa toodang kriibib 10m bbl/päev jälle (+100% kümne a-ga). Sclumbergeri ceo eile just rõõmustas, et väljavaated on super, buum kestab, sel aastal investeeringud kildanaftasse +20% yoy. Süüriast, Iraagist ka rohkem naftat tulemas. -
Juulis 2016 olid veel kerse majas ning riigi tuge vaja. See hädaabi seadus on ketkel veel kehtiv.
https://www.aripaev.ee/uudised/2017/11/09/polevkivitasu-hadaabi-jaab-veel-aastaks-paika
Tol korral kirjutati nii: "Seadusega kehtestakse põlevkivisektori probleemide lahendamiseks põlevkivi ressursitasuks 0,275 eurot tonni kohta. Seaduse mõjul väheneb ressursitasude laekumine 2016. aastal 38,6 miljoni euro ulatuses ja 2017. aastal 26,7 miljoni euro ulatuses. Ida-Virumaal kaotatakse välisõhu saastamise lisakoefitsiendid, see muudatus jõustub tagasiulatuvalt selle aasta 1. jaanuaril." -
Ma hästi ei saa aru pitsat2 ja opexi agendast. Põlevkivi ahju ajada on ok, sellest midagi asjalikumat toota on mõttetu.
Mis pitsati viimast posti puudutab, siis ma ei ole EE suurtest koondamistest kuulnud, tegu oli minu teada ikka teiste firmadega, aga see selleks. Nagu eespool kirjutasin, olen ma EE tegevuste suhtes väga kriitiline, aga lihtsalt lahmida pole ka mõtet, loomulik, et tegevus, mis 150 nafta hinna juures on väga rentaabel, ei ole seda 40 juures.
Ma küsin pitsat sult lihtsa küsimuse selle kohta "Saab öelda, et hinnariski katmine on teoorias lihtne, praktikas mitte nii väga. "
Mulle tundub, et sa ei saanud sellest kasumi ja kahjumi asjast hästi aru või said?
"tuletistehingutest teenisime 2017. Aasta III kvartalis kahjumit 33,0€/t. 2016. aasta III kvartalis teenisime tuletistehingutest tulu 7,2 €/t. " Kommenteeri, mida tähendab kahju tuletistehingutest, siis vaateme edasi. -
Mis see ahju ajamine siin pilli puhub kui jutt om naftaärist? Ehitaks uhke õlitehase ja siis veenduks, et oi, maailmas on õli ilma meietagi palju ja tuleb juurde ja seetõttu kasumiga müük ei õnnestu? Miskid sotsiaaltöökohad luuakse ehituses ja hiljem tööstuses, kasumm pole oluline, peaasi, et käivet on.....
Parem jätta see kivi maasse kui kasumita ära anda. Või peab relvaähvardusel ikkagi kõike seda tegema?
Tbh, ma ka "aia peal" ses asjas, vbl veab välja, kui ei siis kõik käivad hämmastunult ringi ja imestavad. -
pahurik,
mulle ei ole probleemiks, et Sa aru ei saa. -
Foorumlane ning üldse kodanik/maksumaksja võib arvamust avaldada meediast jäänud kuvandi põhjal. - muidugi võib, kes rahva suud saab sulgeda (kui tsiteerida klassikuid), kuid mul on endiselt naiivne lootus, et siinsed foorumlased harivad end paremini teemades, milles sõna võetakse ja teevad ka enda investeerimisotsuseid ikka millegi muu alusel.
Ma ei saa ka päris hästi aru, mida need välja toodud numbrid antud teema kontekstis peaks tähendama? Kuna kristallkuuli turgude täpseks ennustamiseks kellegi ei ole, siis on tavapärane, et hinnariski juhtimiseks on ettevõtetel hedge strateegia, mis tavaliselt näeb ette erinevate toote koguste hinnariski sulgemise erinevate hinnatasemete juures, millele vastavalt siis käitutakse. Sellega kindlustatakse vajalik aktsepteeritav finantstulem. Turg võib muidugi varieeruda suures ulatuses mõlemas suunas. Kui turuhind kujunes hedgetud tasemetest oluliselt kõrgemaks, ei tähenda see veel seda, et hedge strateegia oleks halb - kogu hedge põhimõte ongi ju riskide juhtimine samal ajal aktsepteeritava finantstulemuse tagamine. Milline on aktsepteeritav tulemus, sõltub igast ettevõttest eraldi. Alternatiiv oleks mitte hedge teha ning jätta kogu risk lahti ja vaadata, mida turg pakub, kuid selliste summade puhul selliseid riske üldjuhul ei võeta - mis ongi mõistlik. Lahtise positsiooniga on võimalik väga valusalt vastu näppe saada. Ja igaks juhuks mainin veel ära (kuna selle mõistmisega on varemgi hädas olnud) - füüsilise õli turg ja finantsturg (hedge) on tootja seisukohalt 2 teineteisest sõltumatut asja - kui näiteks õli hind kukub alla hedge taseme ja näiteks ka alla õli muutuvkulude taseme, siis on võimalik õli tootmine ajutiselt lõpetada ja finantsinstrumentidelt kasum sisse kasseerida jne.
Üldiselt aga - kusagil ei ole keegi maininud, et uue õlitehase rajamine oleks riskivaba kapitalipaigutus. Kui mina veel koolis käisin, siis räägiti midagi riskide ning riski ja tulu suhte kaalumisest investeerimisotsuste tegemisel. 60 - 65 USD/bbl tagab soovitava kapitalitootluse, sellelt tasemelt on soovi korral võimalik teatavaks ajaks ka hinnarisk maandada - minu arvates tasuks igal juhul kaaluda ja seda EE paistabki tegevat. -
Eesti on väike ja mulle tundub , et AGM on tegelikult ka pädev inimene neid aruandeid kommenteerima.
Tänud riskimaanduse aabitsatõdede eest, aga arvan, et kui languse risk kaeti viisil, mille läbi hinna tõusust üldse osa ei saadud, siis on tulemus kehv.
"Põlevkiviõli müügitulud kahanesid 22,5% võrra 15,3 miljoni euroni. Kuigi kütteõli turuhind kasvas, jäi kontserni keskmine põlevkiviõli müügihind tasemele 210 eurot tonni kohta (-0,6%), kuna riskimaanduspositsioonid olid sõlmitud praegusest turuhinnast madalamatel tasemetel.", mis võetud siit: https://www.energia.ee/et/uudised/avaleht/-/newsv2/2017/10/31/eesti-energia-kontserni-2017-a-iii-kvartali-tulemused
Siinsete foorumlaste tasemest ka - alati saab paremaks. Teisest küljest kindlalt üle reinkilkide ja lingamimeeste, kes meil mõnede suurte riigiettevõtete nõukogudes asju on otsustanud. -
pitsat2
pahurik,
mulle ei ole probleemiks, et Sa aru ei saa.
mina sain aru, aga tundus, et sul oli asi segane, aga tubli, et löpuks selle hedgemise asja endale selgeks tegid:)
-
Ära ole kindel ;-)
Ainult kopeerisin väljavõtted olemasolevatest aruannetest, need ei olnud minu tekstid.
Tegelikult ma ei saanud selgeks ka eriti, kuidas ja mida tehti.
Olen varem siin teemas maininud, et olin kunagi Fortumi investor. Nemad kirjutasid rohkem. Kuigi mõned aastad möödas, mäletan, et oli ilusti selgitatud, kui suures ulatuses kaetakse rahavood - laenude teenindamine ja veel mingid prioriteetsed asjad, kui palju jäetakse avatuks. Oli kuidagi üsna arusaadav ja seega kogenud, et selgus iseenesest võimalik. -
Q3 õlitoodangu languse põhjalt väga suuri järeldusi teha ilmselt ei saa. Nimelt tehti 2016. aastal, kui naftahinnad olid väga madalad, korralisi hooldustöid H1 (kevade lõpus). Eelmine aasta oli aga normaalsem, sai korralikult toota ning seetõttu jäid ka hooldustööd suvesse (Q3). See vähendas ka nii müüdud toodangu mahtu kui sellest saadavat tulu. Võtsin toona tulemused sellest vaatenurgast Äripäevas kokku, saab siit lugeda: https://www.aripaev.ee/uudised/2017/10/31/suurhooldused-toid-eesti-energiale-norga-kvartali
Q4 alguseks olid need tööd lõpetatud, nii et tootmisvõimsusi sai ilmselt korralikult rakendada, kerge kütteõli hind oli ka pigem ok. Aruandes tõi EE ka välja, et kaks suurt kütusetehingut lükkus septembrist oktoobrisse. Ühesõnaga, võib loota, et Q4 tuli tugevam ning aasta peale kokku enam-vähem soliidne seis. Oktoobris ootas EE ise 5% müügitulu kasvu aasta peale (aasta algusest sama prognoos), võrreldav EBITDA peaks natuke kasvama.
Likviidsust on EE-l korralikult ja isegi hoolimata naftahinna paugust on reiting ikka Baa3 postiivse väljavaatega / BBB negatiivse väljavaatega. Praegu on kõige suurem ebaselgus see, mis saab Tootsi tuulepargist ja millal taastuvenergiaüksus börsile viiakse, sellest sõltub, kus ja mida EE tegema hakkab (avalikult pole küll veel välja käidud, millesse siis investeeritaks, kui Tootsi peaks ära jääma, aga Sutter on väitnud, et plaan on ka selleks puhuks olemas). Muide, neil on nii palju likviidsust, et finantsjuht Avila on viidanud, et soovi korral võiksid nad näiteks järgmisel aastal aeguvad võlakirjad (152 mio) jooksvalt tagasi maksta (https://www.aripaev.ee/uudised/2017/10/31/eesti-energia-tunneb-end-kindlamalt), kui nad reaalselt seda teeks, ajaks see ilmselt iga krediidireitija silmad korralikult pungile.
Üks asi veel – siin paar postitust tagasi viidati, et see, et Auvere jaama üleandmine viibib, oleks midagi halba. Hea see otseselt muidugi pole, aga väga halb ka mitte. Ehkki see jaam veel kõiki norme ei täida ja maksimaalvõimsusel seda koormata ei saa, töötab see ikkagi kuskil kahe kolmandiku võimsuse peal, mille EE saab maha müüa muidugi. Kuna ehituse viibimine on ehitaja (GE) süü, saavad nad ka korralikku leppetrahvi, eelmisel aastal tuli nt selle eest GE-lt 69 mio. Uute õlitehaste osas ütleks (arvamus muidugi isiklik ja väga subjektiivne), et iseenesest hea, et riigifirma ei ürita 30-40 aastat vana tehnoloogiaga põlve otsas kivi seest vett välja taguda, nagu mõni konkurent teeb.
PS kui põhjalikku teavet finantstulemuste kohta tahta, siis seda saab täisaruandest, nagu ikka: https://www.energia.ee/-/doc/8457332/ettevottest/investorile/pdf/Interim_report_2017_Q3_est.pdf, on veidi põhjalikumalt asju lahti selgitatud kui selles enne lingitud pressiteates. -
ozbot
Veidi kriitilisema pilguga neid EE ambitsioone vaadates, siis peale II maailmasõda on olnud vaid kaks perioodi, kus nafta hind on olnud üle 60 $/b: 70-ndate naftakriis ja praegu. Kogu panus käib sellele, et "this time it's different" ja naftahind ei tulegi enam 60 juurde tagasi... well...loomulikult on väga hea mõte püüda oma kompetentsi realiseerida (Eestil ju peale põlevkivi tehnoloogia kompetentsi suurt midagi polegi), AGA kes võtab finantsriski? Kas kodanik S. Liive isiklikult?
Siin on toornafta hinnagraafik inflatsiooniga korrigeeritud ja punktiks on vastava aasta keskmine hind
Kuupäev viitamisega kaasa ei tule, seega toon välja, et mõned taadid arutlesid sama teema üle ka 2012 a. -
Myriwe: "iseenesest hea, et riigifirma ei ürita 30-40 aastat vana tehnoloogiaga põlve otsas kivi seest vett välja taguda, nagu mõni konkurent teeb."
See käis VKG pihta vist, või kiviõli KT, mis ka midagi oma antiiktehases teeb vist? Need protsessid pole teab mis erinevad, Enefit kasutab oma pöördahjude juures tahke aine vedelpatja (eesti k?, ingl k. CFB), mis ka suht vana asi aga mida teistel eestis vist pole. Muu põmst sama ju.
Täiesti teine maailm, pigem rohkem 21. saj. on Shelli ja veel kellegi katsetatud maaall töötlemine, pinnale tuleks ainult õli läbi puurkaevude, kõik muu toimuks maa all, ei mingit kaevandamist, transporti, ettevalmistamist, tehases töötlemist ega tuhamägesid.
Siit muidugi küsimus, et mis oleks kui EV paneks pkivi kontsessiooni osa avalikule rah.vah enampakkumisele, nagu naftariigid teevad? Saaks õiglase hinna teada ja konkurentsi juurde. Shell jt. äkki osaleks isegi. Naiivne muidugi olen siinkohal, seda küll riigikapitalism ei võimalda. -
Siit saab aru nii, et Eesti Energia plaan on Nelja Energia osta eesmärgiga need varad börsil noteerida koos oma olemasoleva taastuvenergia portfelliga. Kuid pole kindel, et NE varade väärtus 0,5 mlrd eurose hinnasildi juures oleks kõrgem börsil kaubeldavast hinnast. Seega pole päris selge, milleks Eesti Energial on seda tehingut vaja. Võimalik tegelik põhjus võib olla see, et saavad rohkem keskkonnalubasid taotleda ja oma põlevkiviäri suurendada kui näitavad, et taastvusenergia maht on suurem.
-
Norralased tahavad väljuda. Ja rohkem mitte midagi.
-
Norrakad tahavad väljuda - see on arusaadav. Aga see ei ütle midagi selle kohta, miks just EE nad välja ostma peaks. Cashi toodud mõte taastuvenergia protsendi suurendamise varjus rohkem põlevkivi kaevandamisest tundub päris intrigeeriv.
-
EE hakkab ahjusid sulgema.Elektri hind üles.
https://www.err.ee/826403/eesti-energia-hoiatab-elektrihinna-kasvu-eest-lahiaastatel -
*EESTI ENERGIA PACT SIGNED TO BUY NELJA ENERGIA
*EESTI ENERGIA TO BUY ALL NELJA ENERGIA SHR FOR EU289M PLUS DEBT
*EESTI ENERGIA: NELJA ENERGIA DEBT EU204M AT END OF '17Eesti Energia signs share purchase agreement to acquire Nelja Energia
On 29 May 2018 Eesti Energia AS's fully owned subsidiary Enefit Green AS as the buyer, and Vardar Eurus AS and minority shareholders as the sellers entered into a Share Purchase Agreement regarding all the shares in Nelja Energia AS, a renewable energy producer and developer in the Baltic countries. The transaction remains subject to approval by the County Executive Board of Buskerud County Administration, and customary approvals and clearances by relevant competition authorities.
The consideration payable for 100% of the shares of Nelja Energia amounts to 289 million EUR. In addition, the buyer assumes Nelja Energia's net debt which amounted to 204 million EUR as at the end of 2017.
Eesti Energia produced 9736 GWh of electricity in 2017, out of which 372 GWh was produced by Enefit Green. Enefit Green owns and operates four wind farms with total capacity of 111 MW, three combined heat and power plants in Estonia and Latvia, a hydro power plant and a solar power plant. Enefit Green produces renewable energy from highly diversified sources, including wind, biomass, hydro, municipal waste and solar.
Nelja Energia owns 17 wind farms in Estonia and Lithuania with total capacity of 287 MW. In addition, the company owns a pellet factory and combined heat and power plant in Latvia and has minority ownership in two biogas stations in Estonia. Nelja Energia produced 761 GWh of electricity from wind in 2017.
The transaction concerns 100% of the shares of Nelja Energia AS. Vardar AS has agreed (through its subsidiary Vardar Eurus AS) to sell its 77% holding of the shares in Nelja Energia. The remaining 23% of the shares is acquired from a number of Estonia based minority investors.
Kadri Haldre
Head of Investor Relations and Treasury
Eesti Energia AS
Tel +372 465 2887
kadri.haldre@energia.ee
€289 + €204 = €493 mio
