LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Fundamentaal vs. tehniline analüüs.

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Üldiselt võib investorite lähenemise investeerimisele jagada kaheks - fundamentaalsel analüüsil põhinev ja tehnilisel analüüsil põhinev. Kuigi mõlema eesmärk on üks (tulevase aktsiahinna ennustamine), on teed selle eesmärgini erinevad. Fundamentaalne analüüs seob finantsanalüüsi ettevõtte, sektori ja kogu majanduse tasandil, tehniline analüüs põhineb ajaloolistel aktsiahindadel. Mõlemal analüüsil on omad tulised toetajad, kuid minu arvates saab parimaid tulemusi osates kasutada mõlemat analüüsi.

    Kuid kumb siis ikkagi parem on?

    Technical analysts consider the market to be 80% psychological and 20% logical. Fundamental analysts consider the market to be 20% psychological and 80% logical.
  • Ma ütleks esimese hooga, et fundamentaalanalüüsi kasutatakse investeerimisel pikema perspektiiviga.
    Investorid, kes mängivad lühematel ajahorisontidel, kasutavad tehnilist analüüsi.
  • Minu arvates määrab aktsia hinna liikumist see, kuidas enamus käitub. Kui enamus käitub tehnilise analüüsi järgi siis antud aktsia liigubki täpselt tehnilise analüüsi järgi. Olen alati tähele pannud, et kui enamus ootab mingit hinnataset, siis sinna ta liigubki. Olen mõtelnud, kes siis on need ostjad antud hinnatasemelt ja neid on kahte sorti. Ühed on lihtsalt lollid, kellele müüdud see "cool"'i aktsia pähe ja teised on päevamängijad, kes iga 1/8 muutuse peale reageerivad.
    Tekib küsimus, kumb oli enne kas muna või kana.
    Kunagi oli mul Silicon Investoris jutt ühe investeerijaga, kes väitis, et õige investeering on firmadesse PE suhtega 25-30. Kuna www.bizbuysell.com'is on enamik väikefirmasi müügil PE suhtega 1-5, siis ei leidnud põhjust, miks peaks börsifirma eest üle viie korra rohkem maksma.

    Veiko
  • Ma kaldun pooldama seda lähenemisviisi, et atsiahindades kajastub suures osas psühholoogia, vöib olla isegi rohkem kui 80%. Eriti firmade puhul ,mis kauplevad eriti körgetel P/E tasemetel.

    Kui aktsia kaupleb tasemel p/e 40 (st. tuleviku kasumi mittekasvamise puhul teenib aktsia end tagasi 40 aastaga), siis on seal sees enamasti tulevikuootused, fantaasia jms.

    Fundamentaalanalüüsi abil on praktiliselt vöimatu mingi aktsia kohta öelda näiteks, et konkreetse aktsia on öieti hinnatud tasemel p/e = 200 ja tasemel p/e = 100 on sama aktsia täiesti alahinnatud. Sellistes situatsioonides ei jää muud üle kui kasutada tehnilist analüüsi.

    Loomulikult peavad fundamentaalnäitajad korras olema, aga massipsühholoogiat turul nad ei näita.
  • Eesti puhul fundamentaalanalüüs paljude ettevõtete puhul ei kehti, näiteks Norma, millal see oli, kui hansa prognoosis norma hinnaks midagi 60-ga.
  • Kuidas seda analüüsi nimetada, mida kasutatakse internetikompaniide hindamisel. Näiteks : ettevõtte väärtus on kuus korda käive? Et analoogsed üritused kauplevad tasemel 10, siis võib tulla tõus?????????
  • to 9007: Fundamentaalanalüüsi abil on praktiliselt vöimatu mingi aktsia kohta öelda näiteks, et konkreetse aktsia on öieti hinnatud tasemel p/e = 200 ja tasemel p/e = 100 on sama aktsia täiesti alahinnatud. Sellistes situatsioonides ei jää muud üle kui kasutada tehnilist analüüsi.

    Vaidlen vastu, just sellise juhtumi puhul ei näe mina kasu tehnilisest analüüsist. Fundamentaalanalüüsi abil saab palju täpsemalt määratleda ettevõtte väärtust, näitab ju TA vaid suuna. Kuigi FA kasutamine nn. "uue majanduse" puhul keerulisem, pole midagi võimatut. TNT poolt toodud P/S suhtarv on vaid üks kriteerium ja ainult selle põhjal otsustamine väär.

    to arkok: Kuigi Eestis ei peegelda börs ettevõtte väärtust väga täpselt, prognoositi ju ka 97 aastal meeletuid hinnatargeteid ja nende ekslikuses tuleks süüdistada ikka analüütikuid ja mitte FA-d.
  • To beast: Ma väidan, et mida körgem on P/E suhtarv, seda rohkem sisaldub aktsiahinnas tulevikuootusi, fantaasiat ja psühholoogiat ning muid muutujaid mida ennustatakse aj oodatakse, aga mis pole faktid (paranda kui eksin).

    Fundamentaalanalüüs baseerub olemasolevate, eelköige ettevöttest tulenevate faktide analüüsil. Seega mida rohkem tulevikku on aktsiahinnas, seda väiksema osakaaluga on olemasolevad faktid ja seda suurema töenäosusega annab fundamentaalanalüüs ebaadekvaatseid tulemusi.

    Muidugi on vaja defineerida, mis on vale ja mis öige. Kahtlemata on tore teada enda arvates "öiget" ettevötte väärtust, aga kui aktsiahind langeb, jääbki ainult rööm ettevötte öige väärtuse teadmisest + kollektsioneerimisrööm.

    Nagu sa ise ütlesid, tehniline analüüs annab ainult öige suuna. Minu jaoks on ainuke oluline näitaja aktsia liikumise suund, st. kas ma saan kasumit vöi kahjumit. Kui tehniline analüüs selle öieti kätte näitab (millega ka sina nöus olid), ongi analüüsi eesmärk minu jaoks saavutatud ja ma saan selle baasilt otsustada.
  • to 9007: Ka fundamentaalanalüüsi puhul mängivad tulevikuootused olulist rolli. Näiteks, ettevõtte väärtuse määramisel. Näiteks US turu sugusel efektiivsel turul pean peaaegu võimatuks situatsiooni kus ettevõtte "õige" väärtus on küll kõrge, kuid aktsia hind pikaajaliselt ainult langeb ja jääb ainult kollektsioneerimisrõõm. Sellisel juhul pole ikkagi väärtus "õigesti" määratud.

    Kuna tehnilise analüüsi poolt antav suund on lühiajaline, siis nõustun Graafikuga - analüüsi tüübi puhul mängib olulist rolli investeerimishorisont. Daytraderite puhul ilmselt TA väga oluline.

    Kuna ma ise üritan olla Value Investor ja eriti lühiajaliselt ei rabele, siis minu jaoks tehnilise analüüsi roll seisneb vaid fundamentaalanalüüsi toetamises. Minu jaoks pole oluline aktsia liikumise suund lühiajaliselt, vaid pigem selle liikumise tugevus pikaajaliselt. Aga väita, et 9007 eksib oleks minu poolt väärt, igaühel õigus omale strateegiale.
  • Minu arust ei olegi mõtet vaielda selle üle kumb on parem. Kumbki neist pole absoluutne, omades nii plusse kui miinuseid. Kui aga siiski vaidluseks läheb, siis vaidlevad tavaliselt just erinevate investeerimisstrateegiate pooldad. See on aga loomulik, sest erinevate investeerimisstrateegiate juures omavad nad ka erinevat tähendust/kaalu.

    Jämedalt võttes võiks kasutada sellist lähenemist: Kui üks ütleb millal, siis teine ütleb miks.

    Nende tehnikate vahekord aktsiaturul pole ka üheselt paigas ja on pidevas muutumises. On perioode, kus fundamentaalne analüüs valitseb ning on perioode, kus keegi sellele tähelepanu ei pööra ning tehnilisele lootma peab.

    Toetan beasti seisukohta, et tehniline ja fundamentaalne alanüüs täiendavad teineteist ja nende kooskasutamisest tekib sünergia.

    Ja veel. Tehniline analüüs toetub minevikumustritele ja üritab tõenäosuslikult tulevasi liikumisi prognoosida - siin ei vaidle keegi, et see mis juhtub on "juhuslik". Ekslik on aga arvata, et fundamentaalne analüüs on absoluutne. Absoluutsed võivad olla analüüsimeetodid, kui aga algandmed seda pole, siis pole ka tulemus absoluutne vaid ligikaudne/hinnanguline. Isegi siis, kui räägitakse sellisest üldtuntud suhtarvust nagu P/E, peab teadma, kuidas see leitud on. Kui on kasutatud numbreid minevikust (viimase aasta, viimase 12k majandustulemused vms), siis on tulemused ühesed. Ainult et see on olevik (kui mitte minevik) ja investorite jaoks on esmane see, mis tulevikus juhtuma hakkab. Kui aga kasutada P/E arvutamise korrigeeritud meetodeid (kasvukiirused, intressimäärad, oodatavad tulusused jne), siis on tulemus hoopis teine, asi muutub hinnanguliseks ja võib hakata mõistma, mis peitub P/E=100 taga.
  • to beast: ka mul pole midagi fundamentaalanalüüsi vastu ja nagu ma ülalpool ütlesin, peavad fundamentaalnäitajad korras olema. Ma pole mingi daytrader, ja ma ei ürita ka absolutiseerida mingisuguse meetodi paremust. Mina kommenteerisin konkreetset juhtu, kui tegemist on väga körgete P/E suhetega.

    Nagu sa ka ise ütlesid sisaldab fundamentaalanalüüs tulevikuootuseid. Mida körgem on P/E suhe, seda määravamad on tulevikuootused. Kui mingi fundamentaalanalüüs hindab ettevötte öiglaselt hinnatuks körgel P/E tasemel, seda rohkem on üritatud tulevikku prognoosida ja seda väiksem on minu arvates antud fundamentaalanalüüsi usaldusväärsus (KÖRGETE P/E SUHTARVUDE PUHUL)
  • to dotcom: Loomulikult ei saa fundamentaalanalüüsi abil saadud tulemust üheseks tõeks nimetada, teatud kõrvalekalded on igas analüüsis, kuid neid tuleks proovida võimalikult miniatuurseteks muuta.

    Siiski arvan, et FA on ratsionaalsem kui TA. Ning peamine eesmärk on siiski raha teha ja kui investor suudab seda paremini TA abil, siis oleks mõttetu talle FA-d toppima hakata.

    to 9007: tahtsin paar teadet ülevalpool kirjuatada "väär", kuid kirjutasin "väärt" suutes sellega ka lause mõtet muuta :)
  • Kui pikk on siis keskmise Eesti investori investeerimishorisont? Pakun, et see horisont on ikkagi `value investingu` jaoks liialt lühike.
  • Kas keeegi selgitaks, miks on tehnilise analüüsi puhul just 50 ja 200 päevased perioodid valitud (s.o. kui läheb alla 50 päeva madalamat taset, siis järgmine tase on 200 päeva madalam). Kas tegemist on mingi MM'ide omavahelise kokkuleppega?

    Veiko
  • 50 ja 200 perioodi keskmisi pakutakse harilikult esimesena välja sellistes populaarteaduslikes allikates inimestele, kes tehnilist analüüsi vaid silmanurgast jälgivad. Võimalik, et need perioodid on võetud ka USA turu tsüklilisust arvestades ning keegi on tohutute andmemassiivide põhjal tõestanud, et need töötavad kõige paremini. Samuti mängib siin rolli masside käitumine - kui sa ikka tead, et kõik kauplejad just 200 päeva keskmisele reageerivad, üritad ka just seda perioodi jälgida. Isiklikult arvan, et 200 päeva keskmine ei ole õigem või parem kui 201 või 199 perioodi libisev keskmine. Enamiku tehnilise analüüsi programmidega saab leida ka nn. optimaalse pikkusega libiseva keskmise, mis minevikus "oleks" kõige paremini töötanud. Eeldades, et minevikumustrid korduvad tulevikus, võib siis vastava perioodi libiseva keskmise abil teha otsuseid ka tulevikus.
  • to enz: Keskmise Eesti investori investeerimishorisont võib olla Value Investingu jaoks liialt lühike, kuid mida see keskmine siis näitab?? Kipub nii olema, et mida enam Sa Harju keskmisest teisiti mõtled, seda edukam sa oled :)
  • TO Enz: Oskad sa öelda, kust leida tehnilise analüüsi programme ja kui palju nad keskmiselt maksavad? Kas sa ise kasutad tihti neid?
  • to inve stoor: vastan natuke Enzi eest. Kuigi pole eriti tehn. analüüsi spetsialist, on minu arvates kõige rohkem kasutatav MetaStocki nimeline programm (uusim versioon kannab numbrit 7), kuid pole kindel kas seda Eestis üldse müüakse. Ja alternatiivsed hankimise viisid pole väga viisakad. Endal 6.51 olemas.

    Uus küsimus - Kas versiooni 7 kasutajad oskavad tuua palju erinevusi eelmiste versioonidega?
  • Ei tea kas seda MetaStockki ka Kadaka turul müüakse või pakub keegi "kopeerimistenust"?
    Oleks huvitatud.
  • to: beast Mis indikaatoreid MetaStock kasutab?
  • To beast:
    Kas sa kasutad MetaStocki TSE analüüsiks või muuks (muud turud) ka?
    Kui ,siis kes sulle vahetükid (konverterid) tegi ja kas sa neid ei tahaks jagada?
  • to TNT: Mina MetaStocki TSE analüüsiks ei kasuta, just andmete konverteerimise tülikuse tõttu. Kui kellelgi on selline konverter tehtud, oleks ise ka väga huvitatud.

    to james: MetaStocki indikaatorite ring üsna lai. Minule vajalikud indikaatorid kõik olemas, kuid rõhutan veelkord, et ma pole selle ala spetsialist. Seega peaks keegi tõsistest kasutajatest seda kommenteerima.
  • MetaStocki kohta täpsemat informatsiooni saab tootjafirma Equis kodulehelt -
    Kliki siin!
  • Ma ikka vaikselt konvertisin, kuni 2000 aasta viga sisse lõi.
  • Küsiti FA raamatute kohta. Mida ma ise olen lugenud on näiteks A. Damodaran'i "Corporate Finance" - kliki siin. Minu arvates väga hea.

    Damodaranil ka eraldi raamat Valuation'i kohta, see veidi vanem (1994) - kliki siin.

    Loomulikult kõikide arvamused paremate raamatute kohta teretulnud.


  • Kui juba vana teema üles võeti, siis eelnevatele kommentaaridele jätkuks seda, et on olemas ka vidin TSE info konverteerimiseks. Kui kellelgi on huvi, siis metastock@hot.ee abiks.
  • esiteks, lubage daamidele-härradele meelde tuletada,et nii tehnilised kui ka fundamentaalnäitajad saavad olla vaid ja ainult ajaloolised.
    seetõttu, hei graafik,ehk soovid esimese hooga öeldut ümber sõnastada?
    Nii,on olemas ka analüütikud,kes hindavad asjade olemust ajaloolist fundamentaal ja tehnilist analüüsi kombineerides,ehk,kes "oskavad kasutada mõlemat analüüsi".Kõik analüüsid on aga ajaloolise informatsiooni kasutamise tõttu vaid spekulatsioonid tuleviku suhtes.Investoril jääb üle vaid riskida kahe võimaluse vahel,kas ajalugu kordub või et ehk ei kordu...
  • Selle minevikule toetumise näiteks võib tuua ka ilmaennustamise - kui ikka pidevalt arvata, et homne ilm on enamvähem sama, mis täna, siis pole eriline raskus üle 50% tabavust saavutada. Eks samadele põhimõtetele toetub ka trendi kontseptsioon TA-s ja miks mitte ka rahavoogude projektsioon tulevikku FA-s.
  • Üks hea fundamentaalanalüüsi kohta käiv raamat on Kolleri, Murrini ja Copelandi poolt kirjutatud "Valuation: Measuring and Managing the Value of Companies, 3rd Edition".
    Link Amazon.com-is
  • Teremere, mina ei näegi muude andmete kasutamise võimalust aktsiate analüüsimisel kui minevikuliste. Välja arvatud juhul kui omad mustlasmutile sarnaselt nägemusi tuleviku suhtes :) Seega FA & TA-le ma erilisi alternatiive ei näe.

    hvaher, Copelandi raamat on ka päris hea, kuid Damodaran oleks siiski minu esimene valik. Copelandi raamatus on jällegi päris huvitavaid ajaloolisi näiteid.
  • Ahjaa, unustasin - Damodaran pakub oma kodulehel NY University juures ka üsna paljut huvitavat lugemist ka tasuta - kliki siin.
  • beast,
    einohh,võtsid sõnad suust....:-)

    beast,point oli mul selles,et esimene arvaja rääkis et,(ahh,see oledki sina ise ju beast:-), et "tehniline analüüs põhineb ajaloolistel aktsiahindadel"...
    Fundamentaalsest analüüsist oli aga sõna ajalooline ära unustatud...seega siis: "Fundamentaalne analüüs seob finantsanalüüsi ettevõtte, sektori ja kogu majanduse AJALOOLISEL tasandil"...või midagi sellist.Eile on juba ajalugu,nagu ka värske uudis on ilmumisest peale juba ajalugu....

    samuti on väga vale graafiku esimese hooga arvamine.Lühiajalised investorid peaksid eriti huvitatud olema ka fundamentaalist.Seda selleks ,analüüsimaks, kas tehniline optimism on ka millegagi põhjendatud.Ja kui pole,on väga kerge mustlasmutti mängida.Samuti peaksid ka pikaajalised investorid otsustama TA abil,kas fundamendi tugevusse on ka uskujaid...

    enz saab asjast väga õigesti aru.Ilmaennustajad jagunevad aga ilmatarkadeks a la papa Zelin,ning satelliidifotodelt-graafikutelt ennustajateks.Nohh,ja siis on veel need,kes arvavad ja loodavad,et homme peaks ilus ilm tulema...
  • teremere,

    ilmselt ma abstraheerisin küsimust sinu jaoks liiga palju, loomulikult peaks ka lühiajalised investorid FA-ga tegelema

    Kas sa sellega oled nõus, et pikaajalistel investoritel on FA jaoks rohkem aega ja TA-d vajavad vaid tehingu ajastamiseks

  • teremere, põhimõtteliselt nõus jah. Ja ka sellega, et tegemist on vaid spekulatsioonidega tuleviku suhtes. Kuid kuna alternatiiviks FA & TA-le on lootus "et homme peaks ilus ilm tulema " :), siis tuleb neid ikkagi kasutada.

    Ja seda raamatute rida jätkates - kui kellegil on veel huvitavaid lugemiskogemusi - jagage siis vennalikult ka teistega.

  • Graafik,
    ei nohh,nõus võin olla kõigega...:-)kaasaarvatud KPMG-ga näituseks, ARVAMUSEGA konkreetse ettevõtte fundamentaalsete näitajate õigesti kajastamisest.
    Einohh,kõigil,kel on vaja oma allkiri mõnele sellisele fundamentaalsele asjale alla panna,peaksid ka teadma,millise hookus-pookusega on tegemist...:-D

    Nii,et...jahhh.

    Üldiselt on imelike firmade fundamentaalis,raamatupidamises sorimine üks mõttetu tegevus.Fundamentaalist olulisemaks pean uue ettevõtte produkti perspektiivikust.Kui toode saab müüma,saavad ka fundamentaalid vägevad olema niikuinii ja mis nendes siis nii väga sorida...Nohh ja siin tuleks vaid meelde tuletada vana tõde.tarbija valib pakutava seast välja kõige kehvema kvaliteediga,kõige odavama produkti.
    Fundamentaal on vajalik jahh selles mõttes,et kui firma ikka mitte midagi ei teeni,cash aina väheneb ja aktsia hind aina kõrgemale ronib,nohh,siis pole vast pikaajalises perspektiivis raske ennustusi teha...

    Ja need cashi vabrikud,need on ju kõigile teada nii või naa,nii et mida seal analüüsida?Ainult seda,kas casch kasvab või ei kasva enam...

    No jahh,ja et ise üksinda kuskil fundamentaalis ringi sorida,selle asemel oleks vast tark jälgida institutsionaalsete investorite osalust konkreetses ettevõttes.Ja kui keegi arvab,et suudab suuri tegelasi kuskil millegagi ennetada,nohh,fundamentaalist millegi väljalugemisega,siis...nohh.Maailm on pisike, Kuulujutud,homsed uudised näete te aga seal pisikeses Eestis,maailma äärel ära vaid TA-d kasutades ning institutsionaalsete investorite positsioonide kõikumisi jälgides...
    have fun
    :-)
  • Muuseas, Enzi poolt pakutud MetaStocki konvertor töötab suurepäraselt, seega tänud tehtud töö eest!
  • · Miks on tehniline analüüs parem kui fundamentaalne?

    1. Tehniline analüüs ei sõltu ettevõtete finantsaruannetes kajastuvatest andmetest, mis võivad olla manipuleeritavad (vitriiniefekt) ja võrreldamatud (kasutatakse erinevaid raamatupidamislikke meetodeid). Seega usuvad tehnilise analüüsi pooldajad, et igasugune analüüs, mis baseerub ettevõtete finantstulemustel, võib viia ekslikele tulemustele. Samuti ei sisalda ettevõtete finantsaruanded psühholoogilisi ja muid mittemõõdetavaid tegureid (töötajaskonna lojaalsus, tarbijate hoiakud jms.), mis võivad siiski aktivate hindu turul mõjutada.

    2. Tehniline analüüs võimaldab rakendada sarnaseid analüüsivõtteid erinevate aktivate ja erinevate turgude puhul. Kui fundamentaalne analüütik peab edu saavutamiseks harilikult spetsialiseeruma kindlale aktivale või turule, siis tehniline analüütik suudab haarata erinevaid turge kompleksselt.


    TA pooldaja
  • A kas jalgpall on parem kui ... korvpall.
    Või kas kaugushüpe on parem kui kõrgushüpe.

    Korvpalli pooldaja
  • Lugesin seda kõike.
    Runnu võtab tummaks, mis. Mina olen sinuga täiesti päri.
  • Seega usuvad tehnilise analüüsi pooldajad, et igasugune analüüs, mis baseerub ettevõtete finantstulemustel, võib viia ekslikele tulemustele.

    ohjah. ilus pehme lause ("võib viia"), mis kehtib ka siis kui osapooled selles ära vahetada? ;)
  • Igasugune analüüs võib viia ekslikele järeldustele.

    TA puhul on ilmselt probleemiks, et TA nõuab oluliselt rohkem aega(seega on kulukam) kui FA, sest turusituatsioon muutub pidevalt.

    Kuna TA nõuab rohkem aega, on tavainvestoril TA kasutamise võimalus piiratud.

    Kuna TA orienteerub kasumi teenimisele lühemate perioodide vältel, siis peab investori kasutuses olev tehnoloogia võimaldama kiiret reageerimist olukorrale(treidimist). Seega TA kasutamine nõuab täiendavaid investeeringuid tehnoloogiasse.
  • sCandaL jt,
    Mina kui ülalpool toodud luuletuse ja ka selle "pehme" lause autor küsiks, et kas on ehk paremaid väljendusvõimalusi TA eeliste väljatoomiseks? Kõik ettepanekud teretulnud!
  • TA-d pefektselt valdab ilmselt SPETS.
  • SPETS on jah jumal, bow down :P
  • Fit on parem kui SPETS, fit on jumal("I am the God")
  • to: enz
    Ei ole paremaid väljendus võimalusi. Olen sellega täiesti päri see oli ka põhjus miks selle üles panin.
  • lugesin kuskilt kunagi, et prooviti võrrelda TA-si kasutavate diilerite ja fundamentaalset analüüsi kasutavate diilerite tootlusi ning võrreldi neid omakorda random-walk´ga, keda/mida kehastas üks shimpans. Tema teha oli otsused kuna osta või müüa mingit kindlat aktsiat.

    tulemuseks oli see, et pärdik pani asi pika puuga kinni. Seoseid TA- ja fundamnetaalanalüüsi kasutavate diilerite tootluste vahel ei leitud ehk ei saanud öelda, et TA on parem kui fund. või vastupidi. Aga tulemuseks oli teadmine, et tulemused olid paremad nendel kes kasutasid mingit süsteemi...
    VOT

Teemade nimekirja