Telekomisektori tulevik - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Telekomisektori tulevik

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Telekomisektori aktsiad on teinud läbi kiire tõusu ajavahemikul suvi 99 - kevad 00 ning on viimastel kuudel olnud silmatorkavalt volatiilsed, pakkudes häid spekuleerimisvõimalusi(vt. näiteks NOK ja ERICY 3 või 6 kuud.)
    Milline on siinkirjutajate visioon nii lähemas (paar kuud) kui pikemas (paar aastat) perspektiivis, pidades silmas mittesuurepäraseid(?) kvartalitulemusi.
  • Täna on hea ostuhetk. Pikemas perspektiivis on tulevik endiselt helge.

    1. Mobiilside penetratsioon kogu maailma ulatuses ei ole veel lähedalgi küllastumisele, ehkki näiteks Soomes on sellest juba selged märgid. Kogu Hiina ja muu Aasia vajab ju täitmist. Vaadake milline on sealne populatsioon.

    2. Praktika on näidanud, et inimesed vahetavad mobiile päris sageli. See on tingitud põhiliselt uuemate fiitserite ilmumisega, millest tahetakse osa saada. On selge, et tootjad jätkavad oma riistade täiustamist, et ostumõnu võimalikult kauemaks jätkuks. WAP nõuab uut telefoni, GPRS jaoks on jälle uut vaja, 3G nõuab taas oma. Mingil hetkel tulevad Bluetoothiga ühilduvad mobiilid jne.

    3. Mobiilside taksid lähenevad mingil hetkel nullile, mis toob kaasa samuti terminalide arvu suurenemise.

    4. Lisaks mobiiltelefonidele ilmub traadita side ka igasugustesse muudesse seadmetesse (autod, külmkapid jne), mida vaja kauge maa tagant kontrollida. Ka neid seadmeid hakkavad suure tõenäosusega tegema samad mobiilifirmad.

    Nii, et kõik pika horisondiga investorid, andke aga ostuorderid sisse !!!
  • Üldiselt tundub et GorillaG'l on õigus nii terminalide (telefonide, jm lõppseadmete) tootmine ja tarbimine ilmselt kasvab. Lisaks ja võibolla isegi rohkem annavad tootjatele juurde uute võrkude rajamisega seotud tellimused.
    siiski mõned kahtlused püsivad: esiteks võib täbaralt minna operaatoritel, kes peavad kandma G3 võrkude rajamisega seotud kulutusi, lisaks p.3 kohaselt mobiilside taksid vähenevad, mis vähendab operaatorite ellujäämisshansse veelgi.
    Häving operaatorite leeris aga ei jäta mõju avaldamata ka ülejäänud sektorile.
    Teiseks vähemalt Hiina osas (võibolla ka ülejäänud aregumaad) poleks sugugi nii optimistlik. Põhjus -> isiklik loogika ütleb et Hiinas peaks olema metsik nõudlus autode järele, siiski kipuvad nad enam kasutama jalgrattaid. Siit järeldus: suur rahvaarv ei pruugi tähendada suurt turgu.
  • GorillaG, mis sa arvad kumb on parem investeering NOK või ERICY (või Motorola)?
    Arvan: ERICY on mitmekülgsem, vastab rohkem kõigile sinu poolt toodud neljale punktile. Kui täna teaks mitme kordne on hind 1-2 aasta pärast!
  • Pole küll Hiinas käinud aga äkki põhjus selles, et neil pole seal teid, millel autodega sõita :) Mobiiliinfrastruktuuri ju palju lihtsam rajada kui teedevõrku. Ja samas, kui nad on nii kokkuhoidlikud, et autode asemel jalgratastega sõidavad, siis jääb jälle rohkem raha üle mobiilide soetamiseks. Ning sugulasele külla väntamise asemel on ju hea talle helistada.

    Operaatoritel on tõesti ees meeletud kulutused. Lisaks võrkude rajamisele peavad nad tegema ka hiiglaslikke kulutusi 3G litsentside hankimiseks. Kuid ma ei usu, et see operaatorite leeris mingit erilist hävingut kaasa tooks. Operaatorite hulka on tänu ühinemistele jäänud soliidsed tegijad ja kes üksi ei jaksa sel ühinemine varsti ees (näiteks Sonera). Küllap nad ikka ellu jäävad. Kui litsentsid on saadud, küllap nad siis ka laenu saavad, et oma võrgud võimalikult kiiresti välja ehitada, sest esimesed on sel turul võidumehed. Selge on see, et suur võlakoorem takistab pikki aastaid kasumit teenimast. Teleoperaatorite aktsiad on seega lähiaastatel kahtlane investeering. Võidavad aga kindlalt infrastruktuuri tootjad - Ericcson, Nokia, Lucent, Nortel.
  • Kuna ERICYl on võrkude osakaal oluliselt suurem, kui teistel, siis pakuks teda. Võrkudest saadav marginaal on ju oluliselt suurem kui mobiilide müügist.

    Kuigi tuleb mainida, et Nokia mobiilisektor töötab kah hämmastavalt hea kasumiga. Mäletan 90-ndate algust, kui Nokia sai 70% oma telekommisektori kasumist võrkudest ja mobiilisektor kiratses nigelate kasumimarginaalide käes.
  • Selliste maade, nagu Hiina katmine mobiilivõrguga on Globalstari ala. Riiki katva maapealse võrgu väljaehitamine Hiinas oleks majanduslikult mõtetu. Minu arusaamise järgi tuleb 3G tehnoloogia Qualcomilt ja põhineb uutel CDMA standarditel. Nokia ja Ericsson litseneerivad selle.

    Veiko
  • See Qualcommi asi on üks kahtlane värk. On selge, et Qualcommil on üsna olulisi CDMA patente, kuid ka teistel on CDMA patente. Asi oleks QCOM-i jaoks väga hea, kui tema cdma2000 oleks globaalselt läbi läinud. Siis oleksid teised väga kõvasti tema lõa otsas olnud. Nüüdseks, kui on valitud W-CDMA ei pruugi see asi enam QCOM-i jaoks samasugune leivapuu olla. Kui firmad on ennast risti-rästi patentidega varustanud, siis saab ühtesid patente teiste vastu välja mängida ja kohtuvaidlused teemal kelle patendid on kõvemad saavad pikad ja mitte väga tulemuslikud olema. Alles hiljuti leppisid ju ERICY ja QCOM omavahel kokku, et nende vahel patendivaidlusi ei ole pärast seda, kui nad mõni aeg kohut olid käinud. Mis QCOM-i selleks sundis?
  • Miks Hiina katmine peaks Globalstari rida olema? Satelliitvõrgud on ju head seal kus asustus hõre. Hiinlased peaksid ju küll üsna pead ja jalad koos elama.
  • to GorillaG: Nagu sinagi, ei ole mina ka Hiinas käinud. Kaardi järgi tundub, et idapoolsed alad on asustatud aga läänepoolne on mäed ja kõrbed. Mulle tundub, et ega nad kõik niiväga suurlinnades ei ela. Majanduse järgi paistab põllumajanduse osakaal suur olevat, see aga eeldab hajutatud asutust. Hiina maa-ala suurusega maapealse telekommunikatsioonivõrgu väljaehitamine nõuab tohutuid investeeringuid ja võtab aega. Nende investeeringute tagasisaamine eeldaks kõrget minutihinda. Globalstariga läheks asi kiiresti ja arvatavasti odavamalt.

    Veiko
  • Kujutan ette, et kui seal 20% pindalast maapealse võrguga ära katta, siis on 80% rahvastikust kaetud. Ülejäänu võiks ju esialgu Globalstarile jätta, mis seal ikka.
  • Natuke infi Hiina kohta - http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/ch.html
    20% pindalast oleks 1,9 miljonit ruutkilomeetrit. Seda ikka annab mastidega katta. Pakuks välja, et ainult suuremad linnad kaetakse ja ülejäänu oleks Globalstari teenus.

    Veiko
  • Sektori tuleviku vastu tunneb pikemat aega huvi Tero Kuittinen, seal on väärt lugemist.
  • Terost niipalju, et Tero on minu pikaajaline tuttav SI kaudu, Ta teeb oma väikefirmat Soomes ja sai hiljuti araabiast kapitali taha. Tero on väga huvitatud ka Globalstari tulevikust.

    Veiko
  • Kas tema uuemaid seisukohti on ka kuskilt netist võimalik leida?
  • Tuleb vist veelkord Gorillaga nõustuda operaatorid on finantsiliselt tugevad ja võimalik et nad ei maksagi litsenside eest nii palju kui oodatakse. Analüütikute ootused kõiguvad üle maailma 100 - 300 mlr USD vahel. Oluliseks tuleks pidada Saksa UMTS litsensi oksjonit, mis muide on otsesest allikast nähtav aadressil www.regtp.de . Juhul kui sakslased saavad oksjonilt 20 või vähem miljardit eurot, peaksid operaatorite aktsiahinnad küll kõvasti tõusma. Samuti tasub jälgida 3G Group'i käekäiku, milles osaleb Sonera. Kui Sonera lahkus UK oksjonilt tõusis aktsiahind vist ~8%, tõsi - seekord on Sonera vist juba enne algust kaotajaks määratud
  • to kristjan: SI liikmed saavad teha People bookmark'i ja sealtkaudu on võimalik kõik ühe isiku kirjutised kätte saada. Muidu pead otsingumootoriga otsima.

    Veiko
  • Nädalavahetusel ringi reisdes sattusid näppu ajakirjas Business.fi ära trükitud Forrester Researchi uurimused Euroopa mobiilisektori tuleviku kohta.

    Lühidalt:

    1. Uue põlvkonna teenuste müügist saadav tulude kasv ei kata lähiaastatel teenuste odavnemisest tekitatud kahju.
    2. Suurim tulude langus tabab Euroopas väiksemaid riike.

    Kui nii, kas pole sel juhul pole Eesti analüütikute hinnasihit Telekomi suhtes liigoptimistlikud. Kas pole põhjust vaadata ringi ka põhiliselt EMT-l püsiv Eesti Telekomi valuation. Eriti näiteks suhtes Hansapanka.
  • Sama arvamust võis lugeda ka aasta tagasi maakeeli sarnases foorumis nagu seesama siin. arvamuseavaldaja oleks ilmselt võimaluse korral tuleriidale saadetud.

    ETL=110 on meie hinnasiht juba alates 99 lõpust ja viimased tulemused ei andnud olulist põhjust ümbervaatamiseks.

  • Olgu siinkohal äratoodud ETL-le antavad reitingud

    ETL 85.00

    Hansa Markets BUY 140
    Eesti Ühispank HOLD 110
    Trigon Kapital OUTPERFORM 130

    Vaata
    https://www.lhvdirect.com/news/index.cfm?id=26640
  • ma arvan, et 110 krooni tase ja rohkemgi on täiesti saavutatav, sest välisraha otsib võimalusi investeerimiseks tõusvatel turgudel

    miks?

    1.intressid kogu maailmas on langemas
    2.naftahinnad on langemas
    3.dollar on euro suhtes nõrgenemas
    4.tehnoloogiasektor on põhja leidnud

    Eesti aktsiaturult ei ole peale ETL-i ja HP midagi võtta, küllap neid siis võetakse.
  • Seda sektor on löögi all, seda küll olen nõus. See on probleem. Kuid arvan millegi pärast, et:
    1. ET ei kaota avanenud konkurentsis oluliselt turuosa.
    2. ET on mõnusalt ülekapitaliseeritud ja seega teda nagu ei vaevaks telekomide põhihädad, et pappi nagu poleks.
    3. Kasvu kohalt aga - ainult lai venemaa. Baltikumi "laienemine" on vist omanike struktuuri tõttu välistatud????
    4. Põhimõtteliselt maksab see ettevõte korralikke dividende nii täna kui tulevikus - nii et atraktiivne vaheldus deposiidile.
  • Minu meelest pole keegi seni ära tõestanud, et mobiili teel andmeside/Internet on täiesti mõttetud teenused ja operaatorid raiskavad lihtsalt raha, et neid pakkuma hakata. Kas mitte SMSi käive Soomes ei ületanud telereklaamituru oma? OK, WAP ei ole seni olnud just success story, kuid see on ka kõigest esimene mobiilnetiteenus, mille GPRS muudab atraktiivsemaks. NTT Do Co Mo kogemus näitab, et kui pakkuda erinevaid teenuseid mugavas vormis ja piisavalt atraktiivse hinnaga, siis võetakse ka 3G teenused kiiresti omaks. Oluline on lasta just klientidel valida, mis neile meeldib-operaatoreid ilmselt sisu väga ei huvita, vaid et käive oleks. 18 kuuga olid pooled NTT Do Co Mo klientidest ehk 17, 2 miljonit inimest I-mode'i kasutajad. OK see on ju Jaapan. Jaapan on erinev. Kuid aktsiate hindamisel ei saa piirduda vaid paari lähema aasta väljavaadetega - seda enam 3G äris, kuhu ei ole nii lihtne siseneda. Ka Hansapangalt ei oodata 2001. aastal ju megatulemust - ootused kasvu suhtes Leedus on ikka kaugemal tulevikus, kuid samas loodetakse, et selle võiks juba kohe ülevõtmisuudise järel aktsiahinda sisse arvestada.
    Kokkuvõttes - ETLi juhtkonnast sõltub paljuski kuidas 3G Eestis käima läheb. Lähiaastate tulude vähenemise vastu aitab ainult kulude kokku tõmbamine, millega on alles hakatud tõsisemalt tegelema. Kuivõrd Euroopa on siiski väga killustatud piirkond, siis tuleks ettevaatlikult suhtuda igasugustesse üle-euroopalistesse analüüsidesse, mis üritavad asju paika panna kõigi riikide jaoks ühekorraga.
  • tehnoloogiasektor põhja leidnud?.... eile just muutis Moody's Deutsche Telekomi reitinguväljavaate negatiivseks ja hoiatas, et kui DT ei suuda müüa selle aasta jooksul olulisi aktivaid (T-Mobil International'i IPO), siis reitingut alandatakse. Seni kuni käib aktiivne rahatõstmine telekomide (mobiil)tütarde müügi näol ei paista ka Eesti Telekom Londonis kuigi atraktiivne .... loota, et keegi tuleb "Eesti aktsiaturule" :-)
    Kui Orange võtaks vaevaks täna 15.00 algaval esimesel tradingsessioonil tõusta võiks ju TMT'l mingi lootus tekkida ....
  • Miks sa arvad, et ETL peaks kopeerima DT hinnaliikumist? Paluks fundamentaalseid, mitte tehnilisi argumente.
  • Sõnum oli, et sellel aastal näeb turg järjest uusi madala(ma) valuationiga mobiilsidefirmasid, mis on ka ET selling point ja ekstra supply hoiab hinnad all ... kas see on nüüd fundamentaalne või tehniline?
    ET ainus eelis on madal võlakoormus võrreldes DT taoliste giagntidega ... samas nii Telia kui Sonera vajavad raha oma rahvusvaheliste projektide teostamiseks .... transfer pricing? .... ja muidugi omanikestruktuur!!
    UBS alandas just Sonera hinnasihti 17% 27'lt eurolt 23'ni põhjendusena kasvav konkurents kodumaisel mobiilsideturul väiksemad oodatavad tulud SmartTrustilt.
    ET tulude kasvupotensiaal tundub olevat limiteeritud ja uute tehnoloogiate tulukuse paneb ka see UBS hinnang kahtluse alla. Esimeses lähendusews peaks piisama.
  • Kuigi ma olen skeptiline three-gee suhtes, olen ma vähemalt kaks korda sama skeptiline igasugu reitinguagentuuride ja muude toredate tegijate suhtes, kes aasta aega tagasi neid probleeme ei näinud, mis tänaseks tekkinud on (ehk siis liigne laenukoormus tänu "soodsatele paigutustele" 3G alal).

    1G = gee, where were you guys before?

    Eesti Telekomi mina ka eriti ei võrdleks nende suurtega, kes on mõtlematult laenatud pappi tagunud 3G litsentside alla. Jääb üle ainult palvetada, et kohalikel (või mis kohalikud nad ikka on?) jätkuks oidu pisut järele mõelda, mida rahaga peale hakata.

    Mis ka ei juhtuks, täna, kus hoiatavad eeskujud turul ees, on ikka tunduvalt õigem aeg 3G investeeringuid kaaluda kui aasta tagasi. Kas pole?
  • Selles mõttes on ETL tõepoolest kas kogemata või teadliku valiku tulemusena suhteliselt soodsamas seisus.
    Kurb on see, et mõned lääne analüütikud näivad järjekindlalt arvavat, et ei Kesk-ja Ida-Euroopa telkud ega litsentse jagavad riigid ei ole midagi õppinud Lääne kurbadest kogemustest 3G arendamisel.
  • "Eesti Telekomi mina ka eriti ei võrdleks nende suurtega" - kujutagem, et Rootsi ja suuremate USA pankade stokk kukuks nagu kivi, milline oleks võimalik edu HAP aktsia promomisel ja kes peale tõeliste kauboide ostaks aktsiat kui sektor oleks selges downtrendis.
    Reitinguagentuuride õigustuseks, suur osa investeeringuid pidi finantseeritama aktsiaturgudelt - tänaseks on nii aktsiaturud kui võlakirjaturud valusalt kallid ja reitinguagentuuride tegevus tagab selle, et nad veel pikaks ajaks selliseks ka jäävad. Loomulikult ei tasu oodata Moody'selt või S&P'lt mingit olulist ettenägemisvõimet, kuid nende otsustel on väga selged tagajärjed.
  • Puhtalt negatiivsest sentimendist tingitud ajutine allamüük - selliseid sisenemisvõimalusi kõik väärtusinvestorid otsivadki!
  • Puhtalt negatiivsest sentimendist tingitud ajutine allamüük - võtmesõna on siin ajutine. Kui "ajutine" algab 2001 algusest pole veel alla müüdudki praeguseid tasemeid nähti aastavahetusel. Kui "ajutine" algab 2000 aprilli 150+ tasemetelt, siis kus on garantii, et investorid ei peaks veel mõned "ajutised" aastad tõusu ootama, sest negatiivse sentimendi lõppu (kui see just juhuslikult täna 15.00 ei juhtu) peab veel ootama
  • yaak: ma ei võrdleks neid fundamentaali poolest. tehnilisest küljest ei pea just eriti suur guru olema, et oletada negatiivseid mõjusid, mida mingi üldine telekomide nõrkus põhjustab.

    tobe on muu maailmaga kaasa joosta ja kaagutada. ja selle juures tark nägu pähe teha. ma annan endale aru, et on perioode, kus see on kasulik, aga see ei vähenda karvavõrdki selle ürituse tobedust. aga noh, kes olen mina, et teile loengut pidada. eks igaüks ise teab, mis teeb.
  • orange ipo, kus retailile müüakse asja 5% alega on muidugi paras naljanumber. on see mingi levinud praktika, ise nagu ei mäletagi sellist asja?

    tea, kas nad lootsid, et väikeinvestorid ei tule müüma kui näevad, et suured kallimalt võtsid? see on küll rumal lootus...
  • Fundamentaal - räägime konkreetsetest kodustest asjadest: ET müügipointiks on pikka aega olnud Skandinaavia strateegilised investorid - momendil on need investorid sügavas savis ja üksteist tampimas kõigil turgudel kus võimalik. Kas see ei ole fundamentaalne põhjus, et ET stokk peaks langema, kuni Skandid pole selgelt välja öelnud, mida nad ET'ga peale hakkavad.
    Momendil on ebaselgus ainult kasvamas, eile välja tulnud Sonera 1,8-2,8 bn EUR loss, paneb Relaneri peas mütsi põlema ja vaevalt, et see ET väljavaateid omanike tegevuse selguse osas parandab.
    Teiseks ei rääkinud ma sektori nõrkusest, mis on ilmselge, vaid sellest, et atraktiivselt hinnatuna tuleb turule hulgi ET taoliseid firmasid ... kui see toimub 2 aasta jooksul pole see enam tehniline vaid fundamentaalne faktor, kuna muudab ET oma peer grupi suhtes kallimaks.
  • Fundamentaali poole pealt pidasin ma rohkem silmas seda, et ETL on endiselt sügavalt rahas olev ettevõte, erinevalt mõnedest problemaatilistest suurematest vendadest.

    See, et omanikud pole selgelt midagi välja öelnud, pole minu arust just liiga suur probleem, sest neid ettevõtteid, kelle omanikud asjade sisu laiadele massidele avama hakkavad, pole just palju.

    Kui vaadata seda, mida ettevõtete tuleviku kohta räägitakse, siis see on nii või teisiti müügijutt. France Telecom ja Orange on hea näide siinkohal. Kui oleks käitunud nende jutu järgi aasta tagasi, siis sa oleks vist väga õnnelik täna, sest sul oleks soodsa hinnaga emma-kumma aktsiaid.

    Võrdlevast valuationist... Eks too näiteid telekomidest, mille jooksev EV/EBITDA oleks võrreldav ETL omaga. Mis sest tühjast verbaalsest mürast ikka tekitada. Anna numbreid.

    Ühta fundamentaalset probleemi ma siiski näen, nimelt seda, et valitsus saeb konkurentsi tervendamise logo all sama oksa, millel ise istub - telekomi osaluse väärtus viimaste seadusemuudatustega tõusma küll ei peaks. Tarbijana ma muidugi toetan hinnalangust,
    valijana arvan, et valitsus on tegutsenud ETL omanikuna äärmiselt ebaadekvaatselt ja
    investorina (kristjan: kuidas see oligi, voluntary disclosure: mul pole olnud telekomi aktsiaid alates IPO-le järgnenud päevast) oleksin lihtsalt pettunud, aga säilitan lootuse, kuna telekom on suhteliselt odav vastavalt praegustele ootustele majandustulemuste suhtes.
  • ja veel:

    ....vaid sellest, et atraktiivselt hinnatuna tuleb turule hulgi ET taoliseid firmasid ... kui see toimub 2 aasta jooksul pole see enam tehniline vaid fundamentaalne faktor...

    No minu arust on siin tegu lihtsa nõudluse/pakkumise vahekorra küsimusega ja see on loomulikult tehniline faktor, mitte fundamentaalne. Sa eeldad ülaltoodud väites, et sama hulk raha jaguneb näiteks 2X suurema arvu firmade vahel ja see viib valuationi langusele. Mind paneb see õlgu kehitama - see pole fundamentaalne faktor, täpselt nagu pole seda ka see kui raha hulk mille iganes pärast juhtub näiteks 2X suurem olema.

  • See, et Soneral ja Telial on majasisene segadus mõjub küll liiga otsitud põhjusena ETLi hinnalangusele. Turg võiks pigem hakata sisse arvestama ilmselt järjest lähenevat selgust.
    Lähiaastate tulude pool on selles mõttes võrreldamatult olulisem. Kui ETLil ei oleks tugevat juhtkonda, siis oleks see argument. Näiteks Hansa puhul ei ole küll kõlama jäänud, et midagi halvasti on kuigi Swed ei ole just kõige innovaatilisem finantsstruktuur siin piirkonnas.

    "Teiseks ei rääkinud ma sektori nõrkusest, mis on ilmselge, vaid sellest, et atraktiivselt hinnatuna tuleb turule hulgi ET taoliseid firmasid... kui see toimub 2 aasta jooksul pole see enam tehniline vaid fundamentaalne faktor, kuna muudab ET oma peer grupi suhtes kallimaks."
    Julgeks väita, et ET muutub (eeldusel, et hind edasi ei kuku) vähem odavaks ja discount on minu meelest põhjustatud küll peamiselt sentimendist ja asjaolust, et stokk ei kuulu ühtegi normaalsesse benchmarki.
  • Arvan :etl jääb 69-74 peale kõikuma. See oleks õigustatud hind
  • Paralleel Hansaga oleks õigustatud kui Hansal oleks 2 omavahel konkureerivat strateegilist investorit, kes selgelt ei näiks huvituvat üksteise osaluse väljaostmisest (vastupidiselt 98 aastale). Ja sellisel juhul oleks see selgelt negatiivne faktor aktsiahinna seisukohalt.
    Lähenevat selgust küll ei julgeks prognoosida - see oleks nagu udus kõndides rääkida, et kohe läheb selgeks. Võib minna võib ka ennast valusasti ära lüüa.
    Ok Matrox - tehniline või fundamentaalne, inimesed ostsid Poola stokki kuna pensionifondide raha pidi aktsiaturule tulema ja see tõukas stokki ülesse, aga siiski kas peer grupi võreldavate näitajate liikumine pole sinu arust siis osa fundamentaalist? anyway stoki hinda see igatahes ei toeta.
    Verbaalse müra lõpetamiseks kasutasin läheduses asuvat Bloombergi, mida ilmselt kasutavad ka paljud teised potensiaalsed investorid, seetõttu on andmed niihead (halvad) kui bbrg seda võimaldas. Ma pole analüütik ega hakka vaidlustama EV/EBITDA kasutamist - seega tulemused:
    ETL current 5,30 dec'99 7,90
    MATAV 7,09 dec'99 11,08
    Metrocall 6,11 dec'99 6,42
    Advanced Info Service 7,85 dec'99 13,21
    Celular CRT 9,54 dec'00 5,05
    Selgituseks Metrocall on USA mobiilifirma, kelle stoki hind on momendil Nasdaq'l alla 1$ ja nad on vaidlustanud oma väljaarvamise kauplemisnimekirjast.
    Advanced Info Service PCL on Tai mobiilifirma, kelle stokk on sept'00 võrreldes tõusnud ca 50%Celular CRT on Brasiilia mobiilioperaator, kes osutab teenust Rio Grande do Sul osariigis.

    Ise neid tulemusi vaadates leidsin küll et need suhteliselt sarnaste EV/EBITDA suhtarvuga ettevõtete stoki käekäik on olnud kardinaalselt erinev... taustaks veel, et SNRA EV/EBITDA on 32 ja dec'99 75,34, Telial 13.72.

    Etteruttavalt näiteks Telecom Italia Mobile EBITDA on võrdne nende kapitaliga, st. et EV/EBITDA suhtele saab mõju avaldama ainult see võlg mis neile allokeeritakse teoreetiliselt pole võimatu ka EV/EBITDA 2 või 3, kui see peaks millekski vajalik olema
  • Kui keegi räägib nõrgast telekommunikatsioonisektorist, siis juhin tähelepanu, et maailmamastaabis on telekommid 2001 a. üks enim tõusnud sektoreid,

    praegu käib väike kasumivõtmine

    kas on vaja esitada fakte?
  • Graafik, kui väga tüli ei tee, võiksid väikse valiku kontsentreeritud fakte ju esitada...

    sC
  • Graafik , olen faktide esitamise poolt

  • Kui tohiks ... MSCI World Telecommunication Services Index oli 01.01.01 @ 83.195, eile 83.432 ...
  • Aktsiaturg on alati ettepoole vaatav.
    Millised on siinsete analüütikute hinnangud Eesti Telekomi kasumi pikaajalise kasvu suhtes? Kust see tuleb? Miks 2000 kasv oli suhteliselt tagasihoidlik?
    Kas seetõttu ei peaks ka praeguse valuationi juures 2001 aastal võrreldes Hansaga underperformima?
  • MSCI World Telecommunication Services Index on küll tõusnud ca 48 % aga aeglustumas ja kuristikud on küllaltki sügavad
  • yaak,

    kust sa välja oled lugenud, et Soneral ja Telial kummalgi selgelt pole huvi ETLi arendamise/ostmise vastu. Minu meelest on variante niivõrd palju, et nad on hoidunud kommenteerimast enne kui midagi konkreetset toimub. Hinna võib üles viia juba spekulatsioon, et mingi lahutamine toimub.

    "inimesed ostsid Poola stokki kuna pensionifondide raha pidi aktsiaturule tulema ja see tõukas stokki ülesse"...Poolas tilgub pensioniraha pidevalt läbi fondide ka aktsiaturule, kuid seda ei pane Lääne know-how'ga kohalikud haldurid sugugi kinnisilmi turgu, vaid väga hoolega valides ja kui liiga kalliks on mõni juhtivstokk tõusnud siis ka müüakse (nagu siin just jaanuaris oli)...ka Eestis hakkavad II samba pensifondid kohalikku stokiturgu loodetavasti kõvasti toetama...turule pole midagi paremat kui tugevad kohalikud institutsionaalsed investorid, kes toetavad kui muidu väljamaalased hinnad maapõhja müüks ja müüks ise kui väljamaalased liiga optimistlikuks lähevad...taolised turud kauplevad lihtsalt sagedamini õige hinna lähedastel tasemetel
  • suht mõttetu on ennustada käesolevat aastat Eesti aktsiaturule...kui selline emerging market kaupleb kord 5 aasta jooksul õige hinna lähedale siis on isegi hästi
  • ETL või underperformida vs Hansa, kui Telekom oli 95 peal ja Hansa samas mingi 130 või nii, siis ma olin kindlasti seda meelt. Praegu, kus üks on kukkumas alla 80 (paljalt seetõttu, et mõned tegelased on rahva meeled liiga kuumaks kütnud eelmise aasta jooksul ja viimased nüüd meeleheitlikult üritavad väljuda tingimustes, kus kedagi vastas pole) ja teine on pisut tõusnud 140-le, siis ma enam nii kindel pole.

    EBITDA vähenemine (see tuleb sel aastal päris kindlasti - meie ootus kuni -10%) muidugi teeb aktsiat kallimaks, kuid me ootame bounce'i alates 2002. Keskpikad kasvuootused on meil telekomile olnud muidugi alla 10%sed, enam-vähem kooskõlas nominaalse GDPga. Meie vana mudel on tänaseks muidugi pisut out of date, olen ise süüdi. Aga kuna tulemused pole olnud ka nii megaerinevad ootustest, siis olen suht kindel meie fundamentaalses 110 targetis. Aga võib ju juhtuda ka, et Sonera kukub näiteks EV/EBITDA=3 peale ja muud maailma telekomid näituseks =5 peale, siis võib muidugi juhtuda ka et ETL langeb näituseks 60 peale. Aga siis on tal juba nii mega dividenditootmise võime (iseasi kas ka tahe), et mina küll hansasse ei investeeriks.

    ja ma arvan, et me ei taha keegi näha kuidas enamik maailma telekome kaupleb keskmiselt EV/EBITDA=5 peal. Nasdaq võiks siis ehk olla kuskil 1000 kandis? Viimane oli küll lihtsalt umbes pandud number, ärge nüüd keegi norima hakake palun, et miks 1000 ja mitte 1129.23 näiteks.

    Alo, telekom on alates IPOst kaubelnud oma 3-4 korda kindlasti meie antud targetite lähedal, kusjuures nüüd jõuab asi ehk ka 67 (või mis see oligi) lähedale, mis meie kui IPO domestic managerid oma IPO researchis neile andsime, sealt sai vist asi tõstetud 95 peale ja siis veel 110 peale. Peale mida asi kihutas aasta tagasi kosmosesse (155?) ja on nüüd tervitamas peagi süvamere elukaid 70 lähedal (loodan, et siiski mitte, sest muidu ma pean kuskilt kiiresti raha hakkama otsima).

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon