LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Euro ja eestlased

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Raske on mõista taanlasi ja rootslasi, rääkimata norrakatest, kes ei taha eurost midagi kuulda.

    Võtku meist eeskuju, me võtaks kasvõi homne päev nõrga euro kasutusele.
  • Täitsa õige - tähtis pole ju see kas sellel paberitükil on Hitleri või Pätsu pilt vaid see, et selle paberitükiga võin minna ükskõik millisesse maailma poodi ja pätsi leiba osta.
  • to

    Millised on olnud EUR/SEK ja EUR/DKK trendid viimasel ajal. Ja võrdleme seda EEK/USD trendiga


    Mida aeg edasi, seda rohkem võib ka meie, eestlaste, mõistus võib EMU'ga liitumise vastu hakata, ja oma kogunenud tarkus välja lüüa.

    Mina olen täna kogu selle e asjaga liitumise poolt, kuid ei garanteeri JAH sõna referendumil nt. 5 aasta pärast (sorry...).
  • Ma olen vastupidisel arvamusel. Minu arvates on äärmiselt oluline säilitada võimalus lahku lüüa suurest süsteemist, kui see vajalikuks osutub. Lühiajaliselt see tekitab küll teatud lisakulusid, aga väga halva stsenaariumi vastu ollakse palju paremini kaitstud.
    Ajaloost on ju teada, et ükski suur süsteem ei ole samal kujul väga kaua vastu pidanud. See on ju ka üheks põhjuseks, miks ei ole kogu selle pika aja jooksul tekkinud 1 maailmavaluutat. Selle 1 maailmavaluuta pakkumist ei saa teha ühtemoodi sobivaks kõigile maailma piirkondadele. See ei ole lihtsalt võimalik.
    Järgmised langejad suurte süsteemide hulgas on kahtlemata Euroopa Liit ja USA. Majanduslikult ma ei suuda kuidagi aru saada, kuidas Skandinaavia riigid, Saksamaa ja Kreeka saavad ühes süsteemis olla. See ei ole lihtsalt võimalik. Nende riikide tugevused-nõrkused on absoluutselt erinevad ja see tähendab, et neile ei sobi üks ja sama rahapoliitika. Kuna Euroopas on inimesed ka suhteliselt paiksed ja ka erinevad rahvused on oma tõekspidamistelt väga erinevad, siis see segab n-ö efektiivset turgu. USA-s on asi lihtsam, kui sa ikka ütled, et maksad dollari palka rohkem, siis rahvas jookseb. Rahvas on seal väga hästi treenitud. Igaüks saab aru, et raha on maailmas ainuke väärtus:)
    Pealegi, riskid on Euroopas ikkagi riigiti erinevad, sest igal riigil on oma valitsus. Kas investeeriksite Kreeka riigi 10-aastastesse võlakirjadesse, kui pakutakse 20bps kõrgemat tootlust kui Saksamaal? Isegi, kui teatud perioodil seda teeksite, siis varem või hiljem lööb erinev riskiaste ikkagi välja.
    Euroopa Liit - USA - NSV Liit on ikkagi kõik põhimõtteliselt sama. Muide, olete tähele pannud, kui sarnased on NSV Liidu endine hümn ja USA hümn?:)
  • to US: sorry, kuid olen sinuga eriarvamusel. väidad, et palju pisikesi euroopa riike on parem, kui yks suur euroopa yhendriik (vrdl. ameerika yhendriik). minu arvates oleks euroopa riikide yhendus majanduslikult voimsam, kui usa, sest sellesse liidetakse euroopa arenenud riigid. nyyd voiks väita, et norgad riigid viiks majanduse alla, kuid selle väldib vastuvotu punktide rangus.
    väidad, et riikide majandused on nii erinevad, et ei sobi kokku, kuid on ju usaski osariigid piisavalt erinevad.
    kirjutad, et kui maksad usas dollari rohkem, siis rahvas jookseb, arvatavasti jookseks ka euroopa rahvas(eriti ida-euroopa).
    maailmavaluutaks voib juba praegu pidada usd´d, mis on kasutusele voetud mitmetes aafrika ja louna-ameerika riikides ja milles käib arvestus maailma majanduses. see, et dollar pole veel laiemalt levinud on tingitud usa isolatsioonipoliitikast, mis kestis esimese maailmasojani.
  • kui ma eksin kellegi arvates, siis ootan meeleldi konstruktiivset arutelu.
  • filosoofiliselt lähenedes ei ole eestlastel muud valikud kui:
    -nõrk euro või
    -tugev dollar

    ei näe muid alternatiive

    kui me oleme huvitatud stabiilsest rahandussüsteemist ei ole meil muid valikuid - või on !?

    Või siiski on mingi müütiline EEsti Kroon

    Niikaua kui rahvas ei inise valust soovitaks eurot.



  • Ma pooldan igati EEK-i, mis on euroga seotud. Siis on olemas nii
    1) seotus tugeva valuutaga (mida kauem see muutumatuna on püsinud, seda suuremaks muutub ka usaldus selle väikese valuuta vastu)
    2) võimalus vajaduse korral minna üle iseseisvale rahasüsteemile, ilma et peaks jälle uue valuuta ringlusse tooma. EEK-i omaksvõtt 1992 oli uskumatult edukas. Järgmine kord ei pruugi see nii enam olla.
    TO: rene222
    Mis tähendab, tugevam? Ühisraha Euroopas on kasulik eelkõige suurriikidele, kes saavad Euroopa juhtida rahapoliitikat. Loomulikult hinnatakse Euroopa majanduse tugevust või nõrkust Saksamaa, Prantsusmaa, Beneluxi, Itaalia ja Hispaania, mitte Iirimaa või Soome järgi. Euroopa tundub seetõttu USA-st aeglasema arenguga. Kui me võtaks aga Soome, Rootsi ja Norra, siis SKT 1 elaniku kohta ning SKT kasv 1 elaniku kohta on väga kõrge. Kõrgem kui USA-s (vähemalt nii oli 1998).
    USD on oma populaarsust võitnud just riikides, kus riigil endal ei ole selgroogu (korruptsioon, pidevad majanduskriisid, USA ettevõtete mõjuvõim majanduses jne). Kui mina oleks suurriik, siis oluline eesmärk olekski oma valuuta populariseerimine teistes riikides. Lihtsalt emiteerin teistele riikidele raha ja toodan enese jaoks sellega lisandväärtust. Eestil oleks lõpp kasulik, kui näiteks Läti või Soome hakkaks oma reservides aktsepteerima EEK-i. Nõudlus EEK-i järele suureneb ja kurss tõuseb. Mida rohkem riike "ostab" minult usaldusväärse rahasüsteemi, seda parem. Kui on aga endal see usaldusväärne rahasüsteem, miks seda väärtust kaotada. Seda võib varem vaja minna, kui me arvame.
    Ma millegipärast usun, et 1995 Mehhiko, 1997 Aasia ja Lõuna-Ameerika ja 1998. aasta Venemaa kriis on samuti osaliselt viimaste aastate USD tugevnemise taga. USD süsteem on enda valdusesse saanud uusi piirkondi, mistõttu nõudlus USD järele on kasvanud.
    Igasugused USA mõjuvõimu all olevatest riikidest (Mehhiko, Brasiilia, Argentiina) ma üldse ei räägi. Seal võetakse ministritena tööle selged teatud USA-meelset poliitikat toetavad inimesed. Nende inimeste huvides ei ole tõenäoliselt riigi kiirem areng, vaid lihtsalt "mulje" kiiremast arengust (enamasti on küll tegemist olukorra stabiliseerimisega).
    Ühest küljest, jah, USA eraldas Mehhikole raha kriisist väljatulemiseks, kuid ise tekitas selle enne. Mõned aastad tagasi oli igatahes Mehhiko keskmine SKT inimese kohta 3,500 USD aastas vs. 30,000 USD aastas USA-s. Millest see tuleneb? Mina väidan, et tegemist on tüüpilise suurriigi/väikeriigi suhtega, kus väikeriik on liiga tugevalt suurriigi mõjuvõimu all.
  • US kirjutab:Eestil oleks lõpp kasulik, kui näiteks Läti või Soome hakkaks oma reservides aktsepteerima EEK-i. Nõudlus EEK-i järele suureneb ja kurss tõuseb.
    Minu meelest Leedu raha on seotud USD-ga ja lehes kirjutatakse, et see on teinud ainult paha. Kuisas siis on, kas tugev EEK on hea või paha?
  • sa toid suurepäraselt välja punkti, et arengumaad satuvad voimsa valuuta kyysi ja on seotud suurriigi majandusega, kas see ei oleks siis hea euroopa liidule? kui eestis kehtiks euro, siis oleks see meilegi kasulik.

    ok me voime siin arutada eesti probleeme, kuidas jääda iseendiks, kuid paratamatult maailm globaliseerub ja minu arvates pole väikestel tegijatel varsti enam midagi teha (motlen nii riike, kui firmasid).
  • Olen nõus, et on toimunud (!) globaliseerumine ja see ka jätkub kuni mingi suur süsteem satub kriisi. Siis süsteem killustub ja algab uus konsolideerumine.
    Minu väited "Eestile kasulik" tähendavad eelkõige seda, et ma näen suurte süsteemide kriisi juba lähiajal (5-10 aasta perspektiivis) küllaltki tõenäolisena ja seetõttu ei pea ühinemist nende süsteemidega piisavalt kasulikuks. Hüvede periood jääb liiga lühikeseks.
  • TO: MSM

    Hea ja paha? Ma ei oskagi nii liigitada. Kui arvestada, et eesmärgiks on maksimaalne ostujõud, siis on loomulikult kasulikum võimalikult tugev valuuta. See tähendab suuremat ostujõudu impordi osas.
    Samas on oluline pikaajaline perspektiiv. See tähendab, et lühiajaliselt ei tohi valuuta tugevneda liiga palju, et see hakkab kahjustama riigi tulevast arengut. Kui näiteks palgatasemed muutuvad Eestis õigustamatult kõrgeks(!! Kes seda oskab öelda, kus see konkreetselt on?), siis on oht kriisi tekkimiseks, sest ühel hetkel ei ole ettevõtted nende palgakulude ja sellest tuleneva kõrge omahinna juures võimelised oma toodet või teenust realiseerima.
    Eesmärgiks on ikkagi pikaajaliselt võimalikult tugev valuuta.
  • Juhtusin seda arutelu lugema praegu, seetottu vabandan, et varem ei ole sona sekka ytelnud. Tuli kohe meelde see, et nadalavehtusel lugesin RedHerringu uut numbrit, mida Rain Lohmus paar nadalat ennem mainis (millegiparast saab Ta selle tunduvalt ennem mind katte, minu oma tuleb siiani USA kaudu). Seal on tore graafik Aasia riikide valuutakurside kohta, kus ainsana on aasta algusest Indoneesia ruupia langenud USD'ga vorreldes c.a. 20%, enamik valuutasid samas suurusjärgus, kuid moned c.a. 5% USD suhtes tousnud. Minu kommentaari peale, et näed Indoneesia ruupia on vähem langenud, kui EURO, oeldakse ainult, et USD olevat spekulatiivselt tousnud. Millegipärast solvuvad Eestlased ka selle peale, kui leian palju sarnasusi Eesti ja Indoneesia vahel, ning Singaporega, millega tihti Eesti ajakirjandus ja poliitikud meid vordlevad, on meil tunduvalt vähem yhist. Singapore puhul näiteks yks hea fakt see, et nende riik oigustas telekommunikatsiooni monopoli (mis muuseas praeguseks on lopetud) just seetottu, et nende kodanike seaduslik oigus on saada tasuta interneti yhendus.

    Veiko
  • Aeg läeb ja Euro tuleb aina lähemale.Kui aasta tagasi tundus veel et euro tulekuga suurenevad bensiini hinnanumbrid siis enam see nii ei tundu.Kõik kallineb nii kiiresti et kui 2007 koidab siis oleme vist seksa keskmiste hindade tasemel.Positiivse poole peal on muidugi selline kaudne maapeale laskumine,me ei saa enam rääkida miljardilistest riigieelarvetest ja ka miljonäride read vähenevad.
  • Minu arvamus on selline, et taoliste lömitajatega nagu eestlased (eriti need andekad kintsukaapijad, kes sinna etteotsa on upitatud) ei ole olulist vahet, kas rahaks on euro, rubla, dollar või kroon. Majanduspoliitika kui selline jääb ikkagi samaks (toore välja, oskused välja, transiit läbi) ja esimese köhatamise peale lüüakse svejkilikult kulpi.
  • Minu jaoks ei ole mingit vahet kas on 15,65 miljardit EEKi või miljard EURi, jama on vaid selles, et selle miljardi EURi eest saab euroga liitumise ajal tunduvalt vähem osta, kui 15,65 miljardi eegu eest praegu.
  • usd, kas väidad, et kui me ei liituks euroga 2007, siis saaks 15,65 miljardi eegu eest samapalju kui praegu!? (ühesõnaga ei saa su kommentaarist aru). minumeelest inflatsioon ei sõltu oluliselt määral euroga liitumisest või mitteliitumisest.
  • Romario,
    natuke ikka sõltub küll - labaseim näide alles kusagilt läbi lipsanud soov emiteerida 99 eurosendine (või pennine) münt, kuna hinnanumbrid kipuvad viimasel ajal kõik sellega lõppema.
    95 eestisendine on seni ikka natuke süütum üritus :)))
  • Veiko, puudutasid teemaväliselt Indoneesiat ja ruupiat. Täna hommikul vajus mul suu ammuli kui kuulsin (BBC-st) et Indoneesia riigi eelarvest moodustavad 20% kütuse toetused mida tahetakse tänase nafta hinna juures koomale tõmmata.

    Sorry mehed - edasi Euro ja eestlased .....
  • ruuki, selle määrab ära ikka konkurents, eksole. Kui turul on näiteks jaemüüja, kelle huvi on turgu võita, siis ta ei hakka hindu ülespoole kruvima, et 99.99 lipikule tuleks. Sektorites/valdkondades, kus konkurents on hindade käitumise peamõjur, ei toimu suurt inflatsiooni seoses rahalipikute vahetamisega.
  • jajah, statoil vs. neste on parim näide "toimivast" konkurentsist.
  • to: errrorcode12

    Oskad sa ütelda, palju EL-i eelarvest moodustab põllumeestele peale maksmine?
  • ja NB!

    Veiko võttis sõna 5 aastat tagasi :).
  • Täna müüdi kõvasti USD -d , eriti Saudi Araabia müüs jälle meeletu koguse ,kuid eurosse seekord ei investeeritud nagu augustis.
    Greenspani lahkumine detsembris on ka investoreid usd-st tagasi põrganud ,
    kardetakse uut juhti ,kes võibolla ei vii hoiust 3,5% üle ,vaid hoopis alandab seda.
    Oodata on muidugi jälle CAD ja AUD rallit .

  • >Ajaloost on ju teada, et ükski suur süsteem ei ole samal kujul väga kaua vastu pidanud.

    what a load of bullshit. aga usa? jaapan? hiina? saksamaa? kuidas mõõta suurt, kas inimeste arvu või rkt järgi? isegi rooma keisririik pidas ajas mõõdetuna kuradi kaua vastu. kuigi lagunes.
  • Iga kord kui eesti pangakontos vahetakse 1 meek>eur ja vastupidi teenivad rootsi/soome pangaomanikud 1500 eek kasumit. Rääkimata valuutavahetajatest linnas kes teenivad kuni 10% spreadi. Mida kiirem see lõpeb, seda parem eestlastele, ma arvan. Raamatupidajate elu lihtsustub ka, ja Eesti maine tõuseb.
  • MAREK STRANDBERG & AGU KIVIMÄGI Päevalehes kirjutavad rööprahast

    http://www.epl.ee/artikkel_300078.html
  • Sama hästi võiks nad soovitada kulla alusele tagasi minna - vähemasti läigib kenasti ning inflatsioonikindel on ka (enamikel juhtudel).
  • ahhaa,poisid hädas,vanu kroone pole kellelegi müüa!
  • SEB arvab et euro tulek hilineb 2008-ni.
  • kahjuks ei leia ma praegu SEB tänast Idaeuroopa Outlook inglisekeelset versiooni.
  • Samas SEB oktoobri ülevaates oli esitatud seisukoht, et aasta euro hilinemist pole mingi katastroof. Seejuures muutuvad oluliseks muidugi muud kriteeriumid, et usaldust meie väikese riigi (õigemini majanduse) vastu hoida: kõige olulisem, et antaks uus realistlik tähtaeg (nt aasta). Määramatu venimine võib kindasti muuta juba rahaturud närviliseks. Samuti hakatakse euro hilinemise puhul pingsamalt jälgima muid parameetreid: kas jooksevkonto defitsiit väheneb? kas riigieelarve püsib tasakaalus? kas inflatsioon ikka suudab väheneda alla Maastrichti kriteeriumi?

    Ühesõnaga euro võib hilineda, negatiivset tagajärge see iseenesest ei tähenda, küll aga muutume haavatavamaks misiganes muude negatiivse arengute suhtes. Ka poliitiline risk suureneb - võibolla vahepealsel ajal erakond X tugevneb ja hakkab aktiivsemalt "krooni kaitsma".

    Stefan ma vaatan, sa viimasel ajal ainult bearish uudiseid esile tood. Ja seda hämmastava põhjalikkusega, igal rindel. Tubli töö! :) Muidugi objektiivne see pilt pole, kuna samapalju võib panna kõrvale positiivseid ja bullish kommentaare. Näiteks samas SEB analüüsis antakse prognoos, et laenunõudlus kasvab veelgi - kuum olukord KV turul püsib. Kõik objektiivsed makronäitajad kokku on hetkel küll piisavalt bullish. Kuigi riskid on olemas, nagu alati, ja on viimasel ajal üha kasvanud. Nii et jälgime põnevusega :)
  • angelp

    olen bearish jah, aga LOODAN et euro tuleb 1 jaanuar 2007.

    - Eestis pole valuutat mis võiks langeda
    - Eestis pole intresse mis võiksid tõusta
    - Eesti ainukene korrigeerimismehhanism on jooksevkonto kiire vähenemine, mis tooks järsult kaasa teisi probleeme. Et vältida seda, on kõik meetmeid mis parandaksid jooksevkontot RAHULIKULT täna head.

    SEB Outlook on tõesti hea lugemine, näen et Ühispanga ekonom on ka osalenud.

    Aga tänan küsimast angelp, väga tähtis on rõhutada et "bearishness" tähendab mitte pessimismi vaid seda et parim tee edaspidi ei ole alati gaas põhja. :)


  • harige palun rumalat...

    Minu meelest piirkond nimega Eesti, kus majanduskasv II kv. 2005 yoy on 9,9% ja kus kehtib valuutakomitee süsteem (puuduvad töötavad instrumendid M0 ja M1 mõjutamiseks), on andnud sisuliselt katteta lubaduse - hea illustratsioon oleks "The Boss" nimeline karakter Dilberti koomiksist - täita Maastrichtis kokku lepitud inflatsioonikriteeriumi, mis nõuab, et kolme kõige madalama inflatsioonimääraga riigi, kus GDP kasv on ~1-2%, vastavast numbrist tohib erineda vaid 1% (oli vist?:).

    Ehk ma ei saa aru kuidas Eesti saab sellise kohustuse endale üldse võtta, sest ta ei saa ju kuidagi tagada selle täitmist, lihtaslt hoiab käsi pöidlas ja loodab, et läheb õnneks. Aga mis siis peale euroga liitumist saab, kas siis Eesti Panga funktsioon muutub ja saab õiguse M0 ja M1 hulka mõjutada? Kui mitte, siis hakkab ju ka järgnevatel aastatel, tulenevalt majanduse konvergentsist ja lõimumisest, inflatsioonikriteeriumi keeruline (et mitte öelda võimatu) täitmine meid kimbutama?
  • Eesti Pank teadis rääkida, et naftahinna tõus ei mõjuta inflatsiooni mitte ainult Eestis, vaid ka teistes Euroopa riikides, sealhulgas ka 3 kõige madalama inflatsioonimääraga riigis. Ehk kui tõuseb ka baas, siis selle suhtes olevat see 1% siiski võimalik. Mine võta nüüd kinni ...
  • Eesti probleemiks see, et kütuse element nn toidukorvis ehk siis tarbimiskorvis on kaks kolm korda suurem kui Euroopas keskmiselt, seega kui tõuseb kütuse hind, siis inflatsiooni mõjutab see Eestis rohkem kui Euroopas.

  • Euroopa Liidu liikmesusest tuleneb muude kohustuste kõrval ka kohustus kuuluda Euroopa Majandus- ja Rahaliitu ning võtta kasutusele ühisraha euro. Samas on ühisraha käibele laskmine seatud sõltuvusse riigi majanduse olukorrast ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 121 lõikes 1 on toodud tingimused, millele liikmesriik peab vastama. Euroopa Liiduga liitumise lepingust (Artikkel 4) tulenes Eesti Vabariigile muuhulgas ka kohustus osaleda liitumise hetkest majandus- ja rahaliidus kui liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand (s.t. ei kasuta eurot seadusliku maksevahendina, kuid püüab selle kasutuselevõtu poole). Inglismaa ja Taani ei kasuta eurot, sest neil on juba enne majandus-ja rahaliidu asutamist saadud erand, Rootsi ei kasuta eurot, sest nende poliitikutel tekkis tahtmine referendum korraldada...
    Mingeid erandeid uutele liitujatele 2004 ei kehtestatud, seega tuleb Maastrichti kriteeriume täita täie rauaga.
    Valuutakomitee nimeline imeloom oli Maastricti lepingu loojatele täiesti tundmata suurus ning seepärast ei ole EL õigusalastes tekstides ka sellega arvestatud. Enne EL-iga liitumist (1999.a., kui mu mälu mind ei peta) pidas Komisjon kõige õigemaks, et EL-iga ühinedes Eesti loobub valuutakomitee süsteemist ja läheb üle 'normaalsele' rahapoliitikale. Aeg tegi selles suhtumises korrektuurid ning alates 2004.a. 28. juunist on Eesti koos Leedu ja Sloveeniaga ERM IIs.
    Kas Maastricti lepingu kriteeriumid on mõistlikud või mitte, on hea akadeemilise arutelu teema. Hetkel on nad sellisena kehtivad ning kui tähtajast 1. jaanuar 2007.a. tahetakse kinni pidada, siis tuleb neid täita, kui tahetakse euro sel ajal kasutusele võtta. Kui Maastrichti kriteeriume ei täideta, siis eurot 1.01.2007 kasutusele ei võeta. Eesti suhtes erandi kaotamise ning ülemineku kuupäeva otsustab ECOFIN millalgi 2006.a. keskel ning kohalikul tasemel kuupäevade väljalubamine on rohkem Eesti poliitikute personaalküsimus.
  • siirius, tänud asjaliku kommentaari eest, aga põhiküsimus jääb ikkagi: kuidas Eesti tegelikkuses inflatsioonikriteeriumi täitmist (valuutakomitee süsteemi tingimustes) tagada saab nii enne kui pärast euro kasutuselevõttu? Mis siis praeguste kokkulepete järgi alates 1.01.2007 Eesti Panga funktsioonist saab? see peab ju muutuma ja võimaldama M0 ja M1 mõjutamist?

    Aga Eestil on vist üks "trump" (samast valuutakomitee süsteemist tingitult) veel tagataskus - nagu kunagi ajakirjandusest läbi käis, võiks Eesti sisuliselt ühepoolselt hakata kasutama eurosid, sest kogu käibel olev EEK on tagatud välisvaluutas, nüüd tuleks lihtsalt kroonid hoiule panna, välisvaluuta EUR-iks konverteerida ja käibele lasta. Või keelab seda ka mingi õigusakt?
    Ehk kui 1. jaan 2007 läbi "legitiimse mehhanismi" euro kasutuselevõtt ei õnnestu, siis lasta see tagavara variandina käiku :)
  • Inflatsioonikriteeriumi täitmist ei saa Eesti Pank kontrollida, sest rahapoliitilisi mõjutusvahendeid ei ole. Seda saab teha Vabariigi Valitsus läbi eelarvepoliitika.

    Mis aga tulevikku puutub, siis EKPS liikmena saab Eesti Panga eesmärk olema hinnastabiilsuse tagamine. Alates euro kasutuselevõtust ei kujunda Eesti Pank enam iseseisvat rahapoliitikat, vaid osaleb selle kujundamisel ja elluviimisel Euroopa Keskpankade Süsteemis (sisuliselt muutub osaks suuremast süsteemist). Eesti Panga presidendist saab Euroopa Keskpanga nõukogu liige. Eesti Pank jääb raharingluse korraldajaks Eestis, kuid Eesti Panga emissiooni ainuõigus kaob. Eesti Pank emiteerib euro pangatähti Euroopa Keskpanga loal koos teiste EKPS liikmetega. Eesti Pangale jääb ainuõigus emiteerida Eesti Vabariigis euro münte, kuid emiteeritavate müntide mahu peab eelnevalt heaks kiitma Euroopa Keskpank. Senine krooni kattevara muutub euro kattevaraks ning viimase hoidmine ja juhtimine toimub Euroopa Keskpanga kehtestatud reeglite alusel. Euroopa Keskpanga kehtestatud reeglitele allutatakse ka Eesti Panga raamatupidamine ning auditeerimine toimub EL õiguse sätete kohaselt.

    Omavoliliselt euro käibelelaskmine ei ole kooskõlas EL õigusega, sest viimane on ette näinud teistsuguse mehhanismi. See oleks vastuolus ka liikmesriigi lojaalsusprintsiibiga EL suhtes. EL-i mittekuuluvad Euroopa miniriigid on sõlminud EL-iga rahvusvahelised lepingud eurode kasutamiseks. Omavoliliselt on euro käibele võtnud Kosovo (seda küll ÜRO mandaadi all), kuid nad ise midagi ei vermi ega trüki, vaid saavad oma papi Austria keskpangast.

    Kui Eesti hakkaks heast peast euro münte vermima ning pangatähti trükkima, siis rahvusvahelise õiguse seisukohast oleks selline samm vaenulik aktsioon eurot kasutavate riikide vastu. õiguslikult samasuguse tulemuse saad kui saadad Eesti õhuväe AN-2 Helsingit pommitama.
  • siirius,
    euro faktiliseks kasutusel võtuks pole vaja meil münte vermida ning pangatähti trükkida. Lihtsalt tuleks lubada lisaks kroonile kasutada Eesti siseses ringluses ka eurot. Ei lähe palju mööda kui kõik eurosid kasutavad. Kroonid saab juba täna ja on saanud kogu aeg eurodeks vahetada, lihstalt ma ei saa euros oma latte eest maksta.
  • jah, ma ei mõelnud "käibele laskmise" all müntide vermimist ja pangatähtede trükkimist, aga eks ta sobimatu (seadusevastane) ühele EL riigile oleks niivõinaa - enne liitumist oleks võinud ära teha (eeldusel, et see poleks takistanud liitumist 2004 mais). Aga üldiselt, siirius, räägid täitsa nagu riigiametnik ;)
  • Kui rahaseadust uurida, siis karistuse saab määrata seadusliku maksevahendi (EEK) vastuvõtmisest keeldumise eest. Seega kui kauba müüja või teenuse osutaja on nõus eurot vastu võtma, siis ei saa seda keegi keelata. Lihtsalt raamatupidamises tuleb saadud eurod kroonideks konverteerida. Kes või mis peaks olema see 'lubaja' kes krooni kõrval ka eurot kasutada lubab? Kas see tähendaks paralleelset raharinglust ning kuidas sellisel juhul korraldada raamatupidamine? Kas EV ametkonnast lubaja võtaks siis ka vastutuse euro käibimise eest ning korraldaks sularahaga varustamist?

    Oma konks muidugi on - vahetusraha nimelt. EV-s ei reguleeri seda miski, aga üldtunnustatud euroopa tava on, et vahetusraha antakse tagasi ametlikult kehtivas valuutas vastavalt ametlikule kursile. Seega Eestis eurodes maksmisel saab tagasi kroone.
    Puhtalt oma initsiatiivist eurosid kasutama hakata pole seega mõtet, turistide eurosid aktsepteerivad aga kõik kesklinna baarid Tallinnas ning olen ise näinud kuidas vahetusraha enam-vähem õige kursi alusel kroonides tagasi antakse.

    Kui Mart Laar 1999.a. pakkus välja oma lennuka idee euro enne kasutusele võtta kui Eesti EL-iga ühineb, siis nimetati seda EL ametnike poolt avalikkuse ees 'intellektuaalselt huvitavaks mõtteks'. Komisjoni kuluaarides öeldi talle veel üht-teist, mis ilmselt kunagi tema memuaaides kajastamist ei leia kuid misjärel Laar väitis, et ta hoopis ülekanderaha ning mitte münte ja pangatähti silmas pidas.

    Euro pangatähtede ja müntide kasutusse võtmine krooni kõrval tekitab hulga rohkem probleeme kui sujuv üleminek eurole 'by the book'. Sularaha massiline paralleelringlus on tavaliselt signaal kodumaise valuuta ebausaldusväärsusest; euroopaga integreerumise kiirendajat mina selles küll ei näe (erinevalt mõnest kodumaisest poliitikust ja roosa-kollase lehe ajakirjanikust). Eurointegratsiooni reaalseks tagajaks on ühinemise institutsionaalse raamistikuga, milles euro sularahal on oma pisike (kuid tihti ületähtsustatud) niss.
  • Pisut netis ringi tuhnides leidsin ka ühe vana diskussioonijupi samal teemal:
    https://www.lhv.ee/forums/index.cfm?id=52873#24

  • Kogu jutt käib alusel, et eurole ülemineks on juba otsustatud asi. Kas on siis? Ei näe sellest küll tulu tõusvat, hinnad on ikka eri maades erinevad ja valuutat vahetada pole ka praegu mingi probleem.
    Küll tulevad kaasa kõik euroga seotud probleemid, alates ümaradamisest tulenevast hinnatõusust.
  • eurosid juba võetaksegi vastu baarides ntx. iseasi on kurss muidugi
  • Rahaseaduse muutmisele ning veel paar pügalat, millega kohustatakse avaldama näitajad kõik nii EEK kui EUR arvestades Eesti Panga kurssi.. (ümardamisele võib kehtestada kindla korra aga parem kui see toimuks lihtmatemaatiliselt )
    Siis võbki alustada EURo adopteerimist ;))
  • no mind isiklikult häirivad m6ttetud sendid, ala hinnad 90 senti ja 50 senti jne jne.
    ja eestis on elu niigi kallis vorreldes sissetulekutega, see ymardamine ei koti eriti.
    ja kui me tahame paremini integreeruda siis on euro teretulnud, sest need nö korvalnahud nagu infla ja intressid on meil einvei juba soltuvad. ma ei nae motet dubleerimisel!
  • no minu meelest ajab siin siirius väga mõistlikku juttu, mis eriti teistega võrreldes silma torkab. aga euro tulek on tegelikult väga inimvihkajalik, sest siis on palju idiootselt rasket metalli. i hate ECB! eesti krooni eest lõpuni!

Teemade nimekirja