Unenägu Eesti Energia pankrotist
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Venemaaga on Eesti ühendatud kolme 330 kV liiniga — kaks neist kulgevad Narvast Peterburgi ja Kingiseppa ning kolmas Tartust Pihkvasse. Läti elektrisüsteemiga ühendab meid kaks 330 kV liini — Tartu-Valmiera ja Tsirguliina-Valmiera.
Allikas: Elering -
Baltimaade vahelised ühendused on korralikud, kuna peavõrk on venelasete poolt ja Venemaa ja Kaliningradi enargiavarustuse vajadustest lähtuvalt ehitatud. Ajalooliselt on Ida-Virumaa tootmine ja ühendused loodud teenindama Venemaa energiasüsteemi, nüüd on vaja võrk arendada ümber Eesti ja Baltimaade vajadustest lähtuvalt. Praegu on pudelikael ühendustes Poola ja Euroopa võrkudega.
-
ttrust
Minu arust oleks viimane aeg kolmel balti riigil leppida kokku uuesti TUUMAJAAMA ehitus. Või loodetakse Valgevene tuumajaama peale, see nigu väheke sõbralikum riik kui venemaa?
Mingit lootust Balti riikidesse tuumajaama ehitada ei ole, sest ainus riik, mis suudab tuumajaamu ehitada mõistliku raha ja ajaga on Venemaa. Muide Venemaa on nõus ka finantseerima, kuid poliitika välistab sellist varianti.
Kuidas toimivad alternatiivid (Areva) saama näha soome näitel - hankest realiseerimiseni 17 aastat, üle eelarve mitmekordselt.
Mingi startapid tuumajaamu ei ehitada, vähemalt mõistlikud riigid seda ei lubaks.
Tehniliselt eesti ei ole ligilähedal sellisele tasemele, mis võimaldaks tuumajaama ohutud ja kasumliku käitamist.ttrust
Kuidas olukord Balti riikide vaheliste ülekandeliinidega praegu on? Alles mõni aasta tagasi oli jutt, et elektrivool Läti ja Eesti vahel käib üle venemaa territooriumil olevate kõrgepingeliinide.
https://www.entsoe.eu/data/map/
Pigem ei ole nii. Vanasti käis vene transfiitelekter hoopis Eesti kaudu, kuid nüüd on nad oma võrgu tugevdanud ja Eesti eraldumine nendele mingit muret ei tee. -
Tuumajaama potentsiaalse ehitamise küsimus on küll see koht, kus 1% teadusrahastuse otsus hakkab näiteks päris elus valusalt kätte maksma.
-
Draax
Tuumajaama potentsiaalse ehitamise küsimus on küll see koht, kus 1% teadusrahastuse otsus hakkab näiteks päris elus valusalt kätte maksma.
Meil on kusagil tuumateadlased? -
pahurik
Draax
Tuumajaama potentsiaalse ehitamise küsimus on küll see koht, kus 1% teadusrahastuse otsus hakkab näiteks päris elus valusalt kätte maksma.
Meil on kusagil tuumateadlased?
Seda ma mõtlesingi, et neid teadlasi ei ole. Ei ole ka piisavalt insenere ja muid spetsialiste, keda sellises projektis vaja oleks. See tähendab, et kui teadusrahastuse 1% osas on poliitiline otsus selline nagu ta praegu on, siis tuumajaama suhtes ei saa tulla poliitiliselt rohelist tuld - lihtsalt ei ole inimesi, kellega seda projekti ellu viia ja elus hoida enne kui ei ole vastavaid valdkondi teaduse ja kõrghariduse poole peal oluliselt eelisarendatud. Seda aga praeguse rahastusega ilmselt ei tee. -
Missassja. Tuumajaam on võtmed kätte projekt mis ostetakse tänapäeval, mingit nullist nuputamist ja teadusgeeniuste koolitamist jaama väljamõtlemiseks ning ehitamiseks pole vaja.
-
Kui jaam valmis, siis saab seal hakata igasugu eksperimente korraldama, kiired elektronid jms:)
-
Peale venelaste ja prantslaste pakuvad värskeid tuumajaamu veel:
- Candu
- KEPCO
- Westinghouse
- GE Hitachi
- NuScale väikereaktorid
- hiinlased
- võimalik, et keegi veel -
havoc
Mingi startapid tuumajaamu ei ehitada, vähemalt mõistlikud riigid seda ei lubaks.
Üks arvab, et nemad võiks ehitada küll, üritavad Kanadalt loa saada selleks.
https://www.moltexenergy.com/news/ -
Fake McCoy
Oskab keegi öelda, mis hinnaga see vene elekter üle piiri tuleb ehk kes selle meeletu kasumi tasku pistab?
Eleringi väitel kaubandust Eesti ja Venemaa vahel ei toimu, liigub ainult elekter. Järelikult annavad tasuta. -
opex
Missassja. Tuumajaam on võtmed kätte projekt mis ostetakse tänapäeval, mingit nullist nuputamist ja teadusgeeniuste koolitamist jaama väljamõtlemiseks ning ehitamiseks pole vaja.
Ehitamise osas võib sul olla õigus, kuid kui jaam peaks olema (eelkõige) energiasõltumatuse ja energiajulgeoleku tagamise projekt, siis on selline tulemus suhteliselt poolik kui selles jaamas asjatavad pärast valmimist ainult prantslased/jänkid/jaapanlased/kesiganes ja eestlased ei jaga ööd ega mütsi sellest mis seal toimub.
Kõik riskid selle tuumajaamaga seoses võtaks Eesti riik ja rahvas. Järelikult peab olema võimekus ka seal toimuvat juhtida ja kontrollida, see tähendab minu meelest minimaalselt seda, et teatud aja möödudes tekib eestlastest (tipp)spetsialistide meeskond, kes teemat põhjalikult valdab.
Kuna riigi ülesanne on teostada sellises jaamas (ükskõik kes need asjatajad ka rahvuselt on) ka riiklikku ohutusjärelevalvet, peavad ka selles valdkonnas olema spetsialistid, kes päriselt suudavad seda teha. Neidki hetkel ei ole. -
Tuumajaama ehitamine on (isegi minivariandis) piisavalt pika vinnaga asi, et jõuab neid kodumaiseid teadlasi-insenere otsapidi koolitama hakata, enne kui kopp maasse lüüakse. Ja pole ehk väga hirmus, kui esimestel aastatel olekski enamus välismaalased.
Aga kogu see teema tekitas kuidagi deja vu tunde. -
Sa Draax eespool sidusid teaduse rahastuse % jaamaga, imho pole neil midagi ühist.
Soomes ja näit Sloveenias vast ka kohalikud tuumajaamades tööl, ilmselt kusagil väljakoolitatud, võimalik, et välismaal aga see on osa jaama ostmisest, mitte riiklikul tasemel igaastase teadusetegemise rahastamise tagamisest või selle mingist suvalisest protsendist. Teadus on juba tehtud, loota, et riik hakkab palju raha peksma mingisse moon shot projekti, kus eesti teadlased hakkavad veel uuemaid tuumatehnoloogiaid välja mõtlema pole vast mõtet. -
Pange punkt kaardile, kuhu võiks vabalt veidi suurema sigala ehitada ja siis räägime tuumajaamast edasi. -
Palju pikaajalisem küsimus on see et mida selle kasutatud tuumakütusega peale hakata?
Sillamäe kõrvale paekivi kihtidesse ladestada ja las siis aastate pärast lapsed vaatavad kust põhjavett saavad? -
Minu teada ostab kasutatud tuumkütust kokku näiteks Prantsusmaa, kes töötleb seda ümber ( https://en.wikipedia.org/wiki/La_Hague_site ). Lisaks on olemas paljudes riikides vastavad hoidlad. Lähim hoidla on rajamisel või rajatud Soomes, Väga sügaval maa all. USA-l on suur hoidla sügaval mäe sees. Teadlased räägivad, et varsti tehakse need hoidlad tühjaks, kuna kasutatud tuumkütus on väga hea kütus neljanda põlvkonna reaktorites.
Kasutatud tuumkütuse probleem paistab olevat poliitiline, mitte tehnoloogiline. -
tartz
Pange punkt kaardile, kuhu võiks vabalt veidi suurema sigala ehitada ja siis räägime tuumajaamast edasi.
Viljandi lähistel, kus olemasolev sigala juba olemas on.
Kui kaartide pealt vaadata, siis üldiselt tuumajaamad ei ole sellised kohad, kus mitmekümne kilomeetri raadiuses paiknevad ainult mets, kivid, kõnnumaad ning ühtegi inimest ei ela, v.a. linnak tuumajaama töötajatele. Venemaa RBMK reaktorid on ainsad sellised mis on üritatud kuhugi metsa vahele peita, inimasutustest kaugemale. -
ttrust
Lisaks on olemas paljudes riikides vastavad hoidlad. Lähim hoidla on rajamisel või rajatud Soomes, Väga sügaval maa all. USA-l on suur hoidla sügaval mäe sees.
The ongoing controversy over high-level radioactive waste disposal is a major constraint on the nuclear power's global expansion.[39] Most scientists agree[40] that the main proposed long-term solution is deep geological burial, either in a mine or a deep borehole. However, almost six decades after commercial nuclear energy began, no government has succeeded in opening such a repository for civilian high-level nuclear waste,[39] although Finland is in the advanced stage of the construction of such facility, the Onkalo spent nuclear fuel repository. -
Eesti Nokia: tuumajäätmete hoiustamisteenuse pakkumine endistes põlevkivi kaevandustes, kümnete meetrite sügavusel, seismiliselt ja muidu väga turvalises kohas. Ja piirkond on nkn pommiauk.
-
Tuumajäätmete matmispaik peab veekindel olema, et sealt midagi edasi ei lekiks. Graniit või savi, paas on nagu sõel, kõik jookseb läbi.
-
Kas sellist valmis kohta üldse kusagil eksisteerib, ikka vaja mingid eribetoonist või imematerjalidest tingimused rajada. Jäätmed pole ka ju lahtiselt vaid mingites pikaealistes konteinerites.
-
opex
Kas sellist valmis kohta üldse kusagil eksisteerib, ikka vaja mingid eribetoonist või imematerjalidest tingimused rajada. Jäätmed pole ka ju lahtiselt vaid mingites pikaealistes konteinerites.
Ah, ole nüüd.
Kallame šahtide tuulutusavast sisse ja paneme liivakotid peale.
Peab küll. -
Ega see tuumariigiks saamine päris nii ei käi, et panen reaktori püsti ja paar koolitatud pärdikut nuppe kruttima. Energeetikud on rääkinud, seal on igasugused rahvusvahelised kokkulepped, tingimused ja litsentsid. Vaja on koolitada hunnik spetsaliste, muuta ja lisada hunnik seadusandlust, luua õppekavad ja programmid, taotleda load ja litsentsid. Ühesõnaga, kogu see nn "tuumariigiks" saamine on aja ja ressursimahukas projekt, siin ei saada majanduse kasvufaasis miinuses riigieelarvega isegi elementaarsete võrguinvesteeringutega hakkama, haridusele ja teadusele raha ei jätku. Ei tundu väga reaalne kogu see tuumaambitsioon.
-
Regulaatorit on vaja väidetavalt. Kedagi, kes annab loa ja teostab koolitatud pärdikute ja seadmete kasutamise üle järelevalvet. Hea oleks, kui regulaatori töötajad suudaksid reaktoritootja ja energiafirmaga mõtestatud tehnilist diskussiooni pidada, mitte ainult näiteks mõõdulindiga jaama ümbritseva aia kõrgust mõõta või töö- ja puhkeaja nõudeid kontrollida.
-
Fake McCoy
Tuumajäätmete matmispaik peab veekindel olema, et sealt midagi edasi ei lekiks. Graniit või savi, paas on nagu sõel, kõik jookseb läbi.
Graniit meil kohati 125 – 135 m sügavusel. -
https://www.err.ee/953216/kaljulaidi-hinnangul-voiks-eesti-kliimapoorde-ara-teha
vot ei saa aru misasi see "kliimapööre" siis on -
Eesti pöörab maakera kliima ümber. Pööret juhib proua President isiklikult, saab selle tulemusena planeedi päästja tiitli ja hakkab ÜRO julgeolekunõukogus selle tiitliga esinema. Lihtne.
-
"Kõige halvem variant on, et me ei muuda midagi, loodame, et minevik tuleb tagasi ja maksame hästi palju ressurssi vahepeal lihtsalt sellele, et hoida seda minevikku alles. Kõige tähtsam täna on see, et seda piirkonda ei jäetaks üksi ja ei jäetaks ka poolikute lubadustega ootama, et mis nüüd siis ikkagi saab. Plaan peab olema," ütles Kaljulaid.
No selles on tal siiski õigus. Plaan on tegelikult olemas ka, aga see on nii pika skaalaga ja tuleks ringi teha, kuna olukord on eskaleerumas märksa kiiremini kui riik arvas. Ja ega puidu ahju ajamine kaevureid koondamisest ei päästa, nemad kirvega metsa langetama ei lähe, selle töö teevad harvesterid palju kiiremini ära. Ida-Viru sotsiaalprobleem on eraldiseisev teema ja praegu kipub meedia kaudu mulje jääma, et puidupõletamine on mingi hea lahendus, mis probleemid laualt maha tõstab. See on väga õhuke jää, kui riik nüüd arvabki, et kõik on jälle korras sellega. -
kindsigo
"Kõige halvem variant on, et me ei muuda midagi, loodame, et minevik tuleb tagasi ja maksame hästi palju ressurssi vahepeal lihtsalt sellele, et hoida seda minevikku alles. Kõige tähtsam täna on see, et seda piirkonda ei jäetaks üksi ja ei jäetaks ka poolikute lubadustega ootama, et mis nüüd siis ikkagi saab. Plaan peab olema," ütles Kaljulaid.
No selles on tal siiski õigus. Plaan on tegelikult olemas ka, aga see on nii pika skaalaga ja tuleks ringi teha, kuna olukord on eskaleerumas märksa kiiremini kui riik arvas. Ja ega puidu ahju ajamine kaevureid koondamisest ei päästa, nemad kirvega metsa langetama ei lähe, selle töö teevad harvesterid palju kiiremini ära. Ida-Viru sotsiaalprobleem on eraldiseisev teema ja praegu kipub meedia kaudu mulje jääma, et puidupõletamine on mingi hea lahendus, mis probleemid laualt maha tõstab. See on väga õhuke jää, kui riik nüüd arvabki, et kõik on jälle korras sellega.
Puidu ahjuajamine Narvas on ses mõttes laustotrus, et põletades sedasama puitu koostootmisjaamades (enamus kohalikke katlamaju tänaseks päevaks) on selle efektiivsus oluliselt kõrgem - Narvas läheb soojusenergia osa lihtsalt tuulde. -
sakuska
kindsigo
"Kõige halvem variant on, et me ei muuda midagi, loodame, et minevik tuleb tagasi ja maksame hästi palju ressurssi vahepeal lihtsalt sellele, et hoida seda minevikku alles. Kõige tähtsam täna on see, et seda piirkonda ei jäetaks üksi ja ei jäetaks ka poolikute lubadustega ootama, et mis nüüd siis ikkagi saab. Plaan peab olema," ütles Kaljulaid.
No selles on tal siiski õigus. Plaan on tegelikult olemas ka, aga see on nii pika skaalaga ja tuleks ringi teha, kuna olukord on eskaleerumas märksa kiiremini kui riik arvas. Ja ega puidu ahju ajamine kaevureid koondamisest ei päästa, nemad kirvega metsa langetama ei lähe, selle töö teevad harvesterid palju kiiremini ära. Ida-Viru sotsiaalprobleem on eraldiseisev teema ja praegu kipub meedia kaudu mulje jääma, et puidupõletamine on mingi hea lahendus, mis probleemid laualt maha tõstab. See on väga õhuke jää, kui riik nüüd arvabki, et kõik on jälle korras sellega.
Puidu ahjuajamine Narvas on ses mõttes laustotrus, et põletades sedasama puitu koostootmisjaamades (enamus kohalikke katlamaju tänaseks päevaks) on selle efektiivsus oluliselt kõrgem - Narvas läheb soojusenergia osa lihtsalt tuulde.
Mul ei ole eilseid andmeid, aga 2017 aasta seisuga oli Eestis 722 puidul töötavat katlamaja, neist koostootmisjaamu on ainult sõrmedel üles lugeda (Tartu, Pärnu, Väo 1 ja 2, Kuressaare, Paide, vbl mõni üksik veel, mis mul kohe meelde ei tule).
Kui Narva linna kütmiseks kasutada 11. ploki kütusena mitte puhast põlevkivi, vaid ka pooles ulatuses biomassi (nagu tehti 2012), siis oleks üks juures.
Elektrit toodeti üle 12 tuhande gigavatt-tunni, koostootmisel sellest alla tuhande gigavatt-tunni. -
Narva linna köetakse ka elektrijaamade jääksoojusega, nii et puidu põletamine on ses mõttes kohane.
-
Elektri ja soojuse tootmist tuleb ikkagi vaadata eraldi. Kaasaegse elektritootmise soojusjõuseadme ringprotsess on niivõrd efektiivne, et jääksoojuse kaugkütteks kasutamine on mõttetu. Jääksoojus on niivõrd madala temperatuuriga, et kaugkütteks on vaja temperatuuri omakorda tõsta. Sellel lõppkokkuvõttes ei ole suuremat pointi, otstarbekam on madala temperatuuriga jääksoojus jahutist läbi lasta. Selles mõttes ei ole vahet mis osakaaludes kütuseid kombineeritakse, koostootmisjaamades on soojusjõuseadmete ringprotsessi seadistused teistsugused.
Koostootmisjaamasid (soojuse ja elektri koostootmine) tuleb vaadata siiski soojusjaamadena, kus kõrvalsaadusena on vähene kogus elektrienergiat. Kui soojuse ja elektri tootmine kokku liita, siis on efektiivsus kokku kõrgem kui soojuselektrijaamas, aga see on eeldusel, kui kõik soojus ja elekter suudetakse kasulikult ära kasutada. Eestis on küll talvel soojus kasutatav, aga samas ei tooda koostootmisjaam talvel piisavas koguses elektrienergiat. Suvel seevastu kütavad koostootmisjaamad õhku (et korjata taastuvenergia tasusid), sega aastane koguefektiivsus on pigem vilets. -
siimos
Elektri ja soojuse tootmist tuleb ikkagi vaadata eraldi. Kaasaegse elektritootmise soojusjõuseadme ringprotsess on niivõrd efektiivne, et jääksoojuse kaugkütteks kasutamine on mõttetu. Jääksoojus on niivõrd madala temperatuuriga, et kaugkütteks on vaja temperatuuri omakorda tõsta. Sellel lõppkokkuvõttes ei ole suuremat pointi, otstarbekam on madala temperatuuriga jääksoojus jahutist läbi lasta. Selles mõttes ei ole vahet mis osakaaludes kütuseid kombineeritakse, koostootmisjaamades on soojusjõuseadmete ringprotsessi seadistused teistsugused.
Koostootmisjaamasid (soojuse ja elektri koostootmine) tuleb vaadata siiski soojusjaamadena, kus kõrvalsaadusena on vähene kogus elektrienergiat. Kui soojuse ja elektri tootmine kokku liita, siis on efektiivsus kokku kõrgem kui soojuselektrijaamas, aga see on eeldusel, kui kõik soojus ja elekter suudetakse kasulikult ära kasutada. Eestis on küll talvel soojus kasutatav, aga samas ei tooda koostootmisjaam talvel piisavas koguses elektrienergiat. Suvel seevastu kütavad koostootmisjaamad õhku (et korjata taastuvenergia tasusid), sega aastane koguefektiivsus on pigem vilets.
Tänud, arusaadav. Mina lahmisin ennist, nüüd targem. -
siimos
Elektri ja soojuse tootmist tuleb ikkagi vaadata eraldi. Kaasaegse elektritootmise soojusjõuseadme ringprotsess on niivõrd efektiivne, et jääksoojuse kaugkütteks kasutamine on mõttetu. Jääksoojus on niivõrd madala temperatuuriga, et kaugkütteks on vaja temperatuuri omakorda tõsta.
..
Ehk maagaasil töötav eksperimentaalne jaam õnnestub nii efektiivne ehitada, reaalsed puiduhakkel töötavad koostootmisjaamad, näiteks Osula oma, toodavad 10MW elektrienergia kohta 28MW (kasulikku) soojusenergiat ja mitte tahtlikult, kuna elektrienergia eest makstakse rohkem kui soojusenergia eest. Suurema elektrienergia osakaaluga jaam oleks kallim, mis muudaks ka toodetud elektrienergia kalliks. -
elektri hind praegusel tunnil 200 eurot mwh.Tootmine ca. 300,tarbimine 1000.Pool katelt kusagil vist ikka visiseb meil ja seegi vist märja kütusega.Müstika.
-
popmart
elektri hind praegusel tunnil 200 eurot mwh.Tootmine ca. 300,tarbimine 1000.Pool katelt kusagil vist ikka visiseb meil ja seegi vist märja kütusega.Müstika.
See ongi edasine uus normaalsus ning kõrge tarbimisega perioodidel, kus tarbimine on 1500 - 1600 MWh saavad hinnad olema nendel tundidel müstilised. Eesti-Soome ja Rootsi-Leedu kaablid on juba praeguste suviste tarbimiste puhul poole ööpäevast umbes. -
Kui EE teeb investeeringuid Eestist välja, siis oigab pool rahvast, et kohutav, miks ja kuhu nad ronivad. Fortumi ja Vatenfalli puhul ei ole Rootsis ja Soomes sellist asja näinud. Täna vabastas Läti majandusminister päeva pealt kogu Latvenergo nõukogu tuues üheks peamistest põhjustest selle, et Latvenergo on olnud liiga apaatne investeeringutel väljaspoole Lätit ning oluliselt agressiivsem tuleks olla Eestis, Leedus ja Poolas. Meie aga surume siin oma murumütse tihedamalt pähe...
-
EE pole avaldanud millise hinna juures nad jälle katlad tööle panevad, aga tundub et 200 €/MWh pole neile piisavalt hea. Varsti testime 300 €/MWh
-
Fake McCoy
EE pole avaldanud millise hinna juures nad jälle katlad tööle panevad, aga tundub et 200 €/MWh pole neile piisavalt hea. Varsti testime 300 €/MWh
200 on kindlasti piisavalt hea, kuid kui see kestab 1h, siis pole mõtet masinavärki kuumaks ajada. Hind peaks olema vähemalt 6 tunniste slottidena üle omahinna siis ehk... -
popmart
elektri hind praegusel tunnil 200 eurot mwh.Tootmine ca. 300,tarbimine 1000.Pool katelt kusagil vist ikka visiseb meil ja seegi vist märja kütusega.Müstika.
Soomlastel samal ajal 44,7. Avatud turg, pole midagi öelda. -
pangad on ära nuditud,elektrienergiagi kohe järele jõudmas samasse seisu,metsgi defitsiitseks saamas,mida päev edasi.Kõik see on Soomes juba odavam.Efektiivsust pakuvad meile veel need 20000 slaavi töölist aga sellest ei pruugi päeva lõpuks piisata,vaja oleks veel samapalju või rohkemgi.Jürkal kah(pea ja) kassa tühi,unistab Soome tunnelist.Kadrike just äsja kiitles,et ta sobib hästi Brüsselisse kuna tegeles majandusministrina energeetikaga.Ei teagi kohe kas nutta või naerda.
-
Kellele tulevik tume, kellele päikseline
Average final price in Germany’s solar tenders falls to €0.0547/kWh
In a highly oversubscribed tender Germany’s Federal Network Agency allocated 204 MW of solar capacity. The lowest bid was €0.049/kWh and a large project was assigned in the northern region of Mecklenburg-Vorpommern -
farmer
popmart
elektri hind praegusel tunnil 200 eurot mwh.Tootmine ca. 300,tarbimine 1000.Pool katelt kusagil vist ikka visiseb meil ja seegi vist märja kütusega.Müstika.
Soomlastel samal ajal 44,7. Avatud turg, pole midagi öelda.
"kliimapööre", hakkame nüüd töötlevat tööstust "kägistama" lisaks kaevuritele peaksid ka paljud tehased uksed kinni panema? -
Täna saavutas Eesti elektrijaamade koguvõimsus ilmselt viimase 70 aasta madalaima taseme - 151MW, iga eestlane saab 110W pirni põlemas hoida. Kuna enamus sellest võimsusest tuli ilmselt kombijaamadest mis ei ole EE, siis tundub et EE on Sutteri juhtimisel sisuliselt tootmise lõpetanud.
-
elektri turuhind on võib öelda kohati väga kõrge, keskmine on sama vaata, et veel mitte kõrgem kui eelmine aasta....a palju siis need CO2 kvoodid kallimaks on läinud, omab keegi infot?
-
Paar aastat tagasi oli veel 5, nüüd on 25 ja odavnemist ei oodata. Ainus variant oleks mingid erandid välja kaubelda vmt. Väidetavalt Poolal on.
-
Fake McCoy
Täna saavutas Eesti elektrijaamade koguvõimsus ilmselt viimase 70 aasta madalaima taseme - 151MW, iga eestlane saab 110W pirni põlemas hoida. Kuna enamus sellest võimsusest tuli ilmselt kombijaamadest mis ei ole EE, siis tundub et EE on Sutteri juhtimisel sisuliselt tootmise lõpetanud.
Nii oligi ...
Delfi: "Paus 8h: esmakordselt ajaloos peatus põlevkivielektri tootmine täielikult. Eesti Energia tegi pühapäeval äraspidise tootmisrekordi: esimest korda ajaloos peatus põlevkivielektri tootmine kaheksaks tunniks täielikult, sest liiga madal elektrihind börsil muutis tootmise mõttetuks."
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/paus-8h-esmakordselt-ajaloos-peatus-polevkivielektri-tootmine-taielikult?id=86704195
See "liiga madal" on muidugi suhteline, sest tänu ülikallitele süsinikukvootidele ei saa põlevkivielektrit enam müüa hindadega, millega seda eelmie suvi edukalt tehti. -
Sutter sai ilmselt korraliku peapesu selle jama eest, täna on võimsus tõstetud üle 600MW, hetkel 633MW. Kusjuures hind on ka "kõigest" 56€/MWh. Saab küll toota kui tahta.
